Rapoort da čiõlǥtõõzz

Jeeʹresnallšem čiõlǥtõõzz da tuʹtǩǩummuž lie čuäʹjtam, što sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõtt lij sättnallšem. Kääzzkõõzzi äʹššneǩvuâđđsažvuõđ õõlǥči kuuitâǥ vueʹlǧǧed äʹššneeʹǩǩ taarbin da tuåimmjempirrõõzzâst. Kääzzkõõzzi sääʹmǩiõllsažvuõđ paaldâst lij vääžnai ainsmâʹtted kääzzkõõzzi kulttuurvuâđđsažvuõtt še. Sääʹmteʹǧǧ lij leämmaž mieʹldd seʹlvteʹmmen sääʹmǩiõllsaž soti-kääzzkõõzzi vueʹjj da reâugg õhttsažtuâjast jeeʹres organisaatioivuiʹm sääʹmǩiõllsaž soti-kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ pueʹreem diõtt.

Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi ânnʼjõžvueʹǩǩ-kaartʼtõs (2017)

Sääʹmteʹǧǧ & Poske sääʹmjuâǥǥtõs
(Pia Ruotsala & Riitta Lehtola)

Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria tiʹllji Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst tuåimmjeei Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosiaalsueʹrj siltteemkõõskõõzzâst Päärnaž- da piârkääzzkõõzzi muuttâsprograaʹmme õhttneei kaartʼtõõzz, koon õlmstõʹtteš ǩeâđđa 2017. Kaartʼtõõzz mieʹrren leäi seʹlvted sääʹmpäärnaid, -nuõrid da -piârrjid taʹrjjeemnalla åårrai kääzzkõõzzi ânnʼjõžvueʹjj. Rapoortâst puuʹtet ouʹdde kääzzkõstaʹrjjummuž friskkvuõđid, oouʹdeemtaarbid di siâzztõõzzid kääzzkõsvaaʹni tiuddeem diõtt. Taʹrǩstõõllmõš kuâskk säʹmmlai dommvuuʹdest kooʹddi, sieʹbrrkooʹddi da jeeʹres sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid puuʹtʼteei tuåimmjeeʹji kääzzkõõzzid di säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn Ruäʹvnjaarǥ, Oulu, Tampere, Jyväskylä da vueiʹvvgååradvuuʹd kääzzkõõzzid. Lââʹssen kaartʼtõõzzâst taʹrǩstõõlât sääʹmõhttõõzzi da Sääʹmteeʹǧǧ vueiʹttemvuõđid puuʹtʼted kääzzkõõzzid jeeʹres sääʹmǩiõlin sääʹmpäärnai, -nuõri da -piârrji taarbid. Kaartʼtõõzz täävtõssân leäi tuejjeed kueʹsttlen sääʹmpäärnai, -nuõri da -piârrji kääzzkõstaarbid da -vaaʹnid, vuõiggâdvuõđid alggmeeran di ǩiõl da kulttuur miârktõs säʹmmlai jiiʹjjez viõkkvaaʹri nâânummšest.

MIEʹLDDÕS: Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi ânnʼjõžvueʹǩǩ-kaartʼtõs 1/2017

Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi puõʹttivuõđ kääzzkõsobbvuõđ (2016)

Lappi puõccihåiddamvuʹvdd & Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosiaalsueʹrj siltteemkõõskõs
(Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz-vueʹss: Eila-Marja Labba, Mirja Laiti & Pia Ruotsala)

Lappi puõccihåiddamvuuʹd vuuʹd kooʹddi soti-oođõõzz valmštõõli äʹššneǩproseʹsstuâjj-jooukin 1.8.2015–31.5.2016 valmštõʹlleš Lappi puõccihåiddamvuuʹd voudda äʹššneǩvuâđđsaž, õõutverddsaž da integrõsttum sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl kääzzkõsproseeʹssid, koin õhttân leäi sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi kääzzkõsproseʹss. Tän vääras piʹjješ sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz -tuâjj-joouk, koʹst leʹjje mieʹldd jm. Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst tuåimmjeei Poske sääʹmjuâǥǥtõõzz plaaneei di soti-aaʹššid čiŋlmõõvvâm vaaldâšmjååʹđteei.

Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi vueʹzzest čõõđteš kõjldõõzz vueʹssen soti-valmštõõllmõõžž. Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi kõskksumõs ooudâsviikkâmobbvuõttân kaʹǧǧeš jm. säʹmmlai kääzzkõstaarbi tobdstummuž da tõid vasttummuž, säʹmmlai vuässadvuõđ da jiõččmieʹrreemvuõđ ainsmâttmõõžž, sääʹmǩiõllsaž tuâjjlažkååʹdd vuäǯǯamvuõđ staanummuž, raajjõhttsažtuâj cõgldõõzzi jaukkummuž, sääʹmǩiõllsaž kääzzkõsobbvuõđ koordinâsttmõõžž, ougglõstuʹlǩǩõskääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžž di aanar- da nuõrttsääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ staanummuž. Aanar- da nuõrttsääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz lie occanj vuäǯǯamnalla vuäʹmmooumažkääzzkõõzzin, leša jeeʹres sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl kääzzkõõzz jie leäkku vuäǯǯamnalla ni vooʹps. Ko kuhttuin ǩiõlljooukin lie jiiʹjjez kulttuurlaž jiiʹjjesnallšemvuõđ da kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ jeäʹt vueiʹt raajjõhttsažtuâjain staanâd, taarbšet tõi staanummša pååđtuåimid. Tän diõtt aanar- da nuõrttsääʹmǩiõllsaž narood jiiʹjjez ǩiõlʼlaž da kulttuurlaž jiiʹjjesnallšemvuõđid âlgg rapoort mieʹldd jeeʹrab väʹldded ooudâsviikkâm vuâlaž äʹššen. Nuõrttsääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi staanam diõtt õhttsažtuâj âlgg tuejjeed Saaʹmi siidsåbbrin še.

MIEʹLDDÕS: LPHV soti puõʹttivuõđ kääzzkõsproseeʹss 2016

Sääʹmbaromettar 2016 – Čiõlǥtõs sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzin sääʹmvuuʹdest (2016)

Vuõiggâdvuõttministeria. Demokratia-, ǩiõll- da vuâđđvuõiggâdvuõttaaʹšši juâǥǥtõs
(Annika Pasanen)

Vuõiggâdvuõttministeria čõõđti õõutsââʹjest Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituuttin ǩeâđđa da ǩeässa 2016 čiõlǥtõõzz sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzin. Tuʹtǩǩummuž vasttõsvuõđlaž jååʹđteei leäi Giellagas-instituutt jååʹđteei da čiõlǥtemproseeʹss praavi ohjjeemjoukk, koʹst leäi mieʹldd jm. Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar. Mieʹrren leäi tuʹtǩǩeed sääʹmǩiõll-lääʹjj teâuddjummuž meerlai vueiʹnnemkuuʹlmest: mäʹhtt jeeʹres âkksa da sääʹmvuuʹd jeeʹres kooʹddin jälsteei sääʹmǩiõllsa ǩiõččlâʹstte jiiʹjjesǩiõllsaž kääzzkõõzzi miârktõõzz da vuäǯǯamvuõđ. Teädd leäi sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin. Sääʹmbaromettrest kovveet čiõlǥtõõzz tuâǥǥõstuejjeeʹjid, mâʹte säʹmmlai ǩiõllåårrmõõžžid da sääʹmǩiõll-lääʹjj, seämmanalla ko čiõlǥtemtuâj vueʹlǧǧemsõõʹjid da čåuddmõõžžid. Lââʹssen puuʹtet ouʹdde čiõlǥtõõzz puåđõõzzid ääʹljeeʹl vaʹstteeʹji tuâǥǥõsteâđain, jueʹtǩeeʹl ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummša jeeʹres sueʹrjin da kääzzkõõzzi ooudâsviikkâmtaarbid di õʹhtteǩeässmõõžž sääʹmǩiõll-lääʹjj teâuddjummšest čiõlǥtõõzz vuâđald. Čiõlǥtõõzzâst taʹrǩstõõlât čiõlǥtõõzz seeičâsttam säʹmmlai ǩiõllvuâkka da ǩiõllfiʹttjõõzzid õhttneei aaʹššid še. Looppâst lij õʹhtteǩeässmõš čiõlǥtõõzz kõõskâs puåđõõzzin, kååʹtt seämmast nåårr õʹhtte čiõlǥtõõzz ouʹdde kaggâm kõõččmõõžžid, kook kueʹsǩǩe õõut beäʹlnn riikk tuåimid da nuuʹbb beäʹlnn sääʹmõõutstõõzz siiskâž tuåimmjemnaaʹlid.

MIEʹLDDÕS: Sääʹmbaromettar 2016