Kulttuurmeâldla da äʹššneǩvuâđđsaž reâuggam-maall
Lääʹddjânnam vuâđđlääʹǩǩ da meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžž staaʹne säʹmmlaid vuõiggâdvuõđ jiiʹjjez ǩiõʹlle da kulttuuʹre. Tät miârkkšââvv tõn, što sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl kääzzkõõzzin âlgg ainsmâʹtted puõʒʒi vuõiggâdvuõđ ââʹnned jiiʹjjes ǩiõl di vuäǯǯad hååid, koʹst vääʹldet ǩiõl lââʹssen lokku suu kulttuur še. Sääʹmteʹǧǧ lij vuässõõttâm jeeʹresnallšem ooudâsviikkâmhaʹŋǩǩõõzzid, koin lie rajjum sääʹmǩiõl da -kulttuur lokku vaaʹldi reâuggam-maallid. Lââʹssen Sääʹmteeʹǧǧ sotisueʹrj ooudâsviikkâmprograammâst (2016-2019) lie eʹtǩǩuum tuåim kääzzkõõzzi ooudâsviikkma ooudâs.
Puärsmam oummi kääzzkõõzz
Sääʹmǩiõllsaž puäʹresoummin lie võl occanj vueiʹttemvuõđ ââʹnned jiiʹjjez jieʹnnǩiõl juõʹǩǩ peeiʹv vuäʹmmoummihuõl stroiʹttlin, kääzzkõspõõrtin leʹbe dommhåiddtuâjjlažkooʹddin. Lââʹssen kulttuurtuâǥǥõõzz lokku välddmõš kääzzkõs-siiskõõzzâst ij takainalla tiõuddu õõutverddsažvuõttprinsiipp meâldlânji. Samai hueʹnes vueʹǩǩ lij aanar- da nuõrttsääʹmǩiõllsaž puäʹresoummin. Lââʹssen mošttpuõʒlmi diagnostiikkâst õõlǥči ââʹnned mõõntõõllmid, kook siiskõõzz peäʹlest suåvlde tuʹtǩǩuum oummu jiiʹjjes ǩiõl, kulttuur da õhttsažkååʹdd. Sääʹmteeʹǧǧ sotisueʹrj ooudâsviikkâmprograammâst (2016-2019) eʹtǩǩeet tuåimmân jm. sääʹmǩiõllsaž mošttvuäʹpsteeituåimmjummuž alttummuž, säʹmmlaž kääzzkõsohjjummuž ââʹnnmavälddmõõžž di sääʹmkulttuurmeâldlaž håiddnaaʹli ooudâsviikkmõõžž.
Sääʹmspesiaal kääzzkõs vuäʹmmoummituâjast lij reâuggam-mall, kååʹtt lij hämmuum da säʹnnõttum säʹmmlaž sosiaalkääzzkõõzzi ooudâsviikkâmjuâǥǥtõõzzâst iiʹjjin 2008-2009. Reâuggam-mall tuärjjad säʹmmlaž vuäʹmmoummu dååma jälstummuž nuʹtt, što kääzzkõõzz čõõđtet sääʹmkulttuur vueʹlǧǧemsõõʹjin, säʹmmlai äärvi meâldlânji da sääʹmǩiõʹlle.
Säʹmmlaž vuäʹmmoummituâj tuâjjneävvčuʹǩǩ âânn seʹst nääʹl vuäʹpstõõzzid, siâzztõõzzid tõn pirr, mäʹhtt säʹmmlaž puäʹresooumaž vuäitt seeilted da tuõʹllʼjed ǩiõlâs, kulttuurâs da identiteʹttes vuäʹmmoummikääzzkõõzzi äʹššneʹǩǩen. Vuäʹpstõs lij eʹtǩǩuum väʹldded ââʹnnma säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddin da jeeʹres åʹrnn Lääʹddjânnmest.
Sääʹmspesiaalvuõtt seniorikaste-haʹŋǩǩõõzzâst čuäʹjat mošttpääʹljesmaall, kååʹtt väldd lokku sääʹmspesiaalvuõđ mošttpuõʒʒi kääzzkõsproseʹssmaallâst.
Kääzzkõsohjjummuš
Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi tuåimmsallaš integraatioin âlgg täävtõõllâd ânnʼjõž veiddsab, nânnsab, põõšši da pueʹrben tuåimmjeei sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid, koin vääʹldet lokku säʹmmlaž äʹššneeʹǩǩ leʹbe puõʒʒi kulttuurtuâǥǥõõzz. Sääʹmǩiõllsaž äʹššneeʹǩǩ ohjjummuž sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi sizz vueiʹtet oouʹdeed kääzzkõsohjjummuž ooudâsviiǥǥeeʹl. Säʹmmlaž äʹššneeʹǩǩ vueiʹnnemkuuʹlmest šiõǥǥ, puåtkkneǩânai kääzzkõsriâdd teâuddai, jõs äʹššneeʹǩǩ jieʹnnǩiõl mieʹrǩǩeet äʹššneeʹǩǩ teâđaid juʹn ääiʹjvaʹrrjummšest, koon veäkka äʹššneeʹǩǩ vueiʹtet ohjjeed sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi årra. Sääʹmteeʹǧǧ sotisueʹrj ooudâsviikkâmprograammâst (2016-2019) tuåimmân eʹtǩǩeet jm. konkreettlaž tuåimmjemnaaʹli raajjmõõžž sääʹmǩiõllsaž äʹššniiʹǩǩi kääzzkõõzzi riâššâm diõtt, raajjõhttsažtuâj oođummuž da veeidummuž di tuåimmjem-maall raajjmõõžž kääzzkõsohjjummuž da ougglõstuʹlǩǩõõzz riâššâm diõtt. Raajjõhttsažtuâjjsuåppmõõžžid eʹtǩǩeet kääzzkõsõhttsažtuâj piijjmõõžž.
Jiânnai tuärjjõõzz taarbšeei – Jiânnai kääzzkõõzzid õõʹni-haʹŋǩǩõs õõʹni seʹst sääʹmvueʹzz, koʹst ooudâsviʹǩǩeš äʹššneǩvuässadvuõđ da äʹššniiʹǩǩin kaaunõõttmõõžž tuärjjeei tuåimid, mâʹte tuärjjõõzz taarb tobdstummuž. Haʹŋǩǩõõzzâst raʹjješ säʹmmlaž kääzzkõsohjjeem-maall jiânnai tuärjjõõzz taarbšeei oummid.
Päärnaž- da piârkääzzkõõzz
Jeäʹnnvuõttvuäpstõõǥǥ da hospitaal taʹrjjee kääzzkõõzzid tåʹlǩ hääʹrveld sääʹmǩiõʹlle. Sääʹmǩiõllsaž jeäʹnnvuõtt- da päärnažvuäpstõk- di škooultiõrvâsvuõtthuõl kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ õõlǥči ânnʼjõõžžâst pueʹreed. Lââʹssen terapiakääzzkõõzzin âlgg ainsmâʹtted päärna vueiʹttemvuõtt kommunikâʹstted jieʹnnǩiõlines. Ouddmiârkkân mainstemterapiast puk õnnum arvvlõõvvâm-mõõntõõllmõõžž da mainstemterapiamateriaal lie lääʹddǩiõllsa. Vuäpstõk-kääzzkõõzzin õõlǥči aktiivlânji väʹldded lokku säʹmmlai ǩiõll- da kulttuurtuâǥǥõõzz da škoouʹljed håiddtuâjjlažkååʹdd sääʹmpiârrji tuärjjummša jiiʹjjez ǩiõl da kulttuur seeiltummšest. Sääʹmteeʹǧǧ sotisueʹrj ooudâsviikkâmprograammâst (2016-2019) eʹtǩǩeet tuåimmân jm. sääʹmǩiõllsaž tuâjjlažkååʹdd rekrytâʹsttmõõžž, sotituâjjlažkååʹdd silttõõzz nâânummuž sääʹmǩiõlâst da -kulttuurâst di sääʹmǩiõllsaž vueʹllkõõddâz kääzzkõõzzi raajjmõõžž.
Säʹmmlaž ouddpeâmm aarǥ naaʹli vuäʹppes 2013 lij jurddum sääʹmǩiõllsaž ouddpeâmmjuâǥǥtõõzzid tuärjjeed tuâjjlažkååʹdd silttõõzz nuʹtt, što sääʹmpäärnai ǩiõlʼlaž da kulttuurlaž vuõiggâdvuõđ teâuddje.
Säʹmmlaž ǩiõllvuäpstõk lij jurddum pukid piârrjid, kooi miõl ǩeäss nââneed sääʹmǩiõl da määŋgǩiõllsažvuõđ piârrjest. Ǩiõllvuäpstõkmaall tuåimmjeei lie Sääʹmteʹǧǧ da Piârkääzzkõsmall Lappiiʹje-haʹŋǩǩõs (Perhepalvelumalli Lappiin-haʹŋǩǩõs).
Kuati.fi lij Sääʹmteeʹǧǧ tuõʹllʼjam sääʹmǩiõllsaž ouddpeâmm-materiaalbaŋkk, kååʹtt âânn seʹst sääʹmkulttuurmeâldlaž materiaal tâʹvv- aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle.
Lääʹmeskääzzkõõzz
Säʹmmlai lääʹmesoummi kääzzkõstaarb arvvlõõvvmest, kääzzkõsplaanummšest da kääzzkõõzzi čõõđ viikkmest âlgg leeʹd vueʹlǧǧemsââʹjjen äʹššneeʹǩǩ da suu piârri ǩiõlʼlaž da kulttuurlaž jiiʹjjesnallšemvuõđi tobdstummuš di äʹššneeǩǩ vuässadvuõđ nâânummuš âʹlddõõutstõõzzstes nuʹtt puârast ko vueiʹtlvaž. Jiiʹjjesǩiõllsaž lääʹmeskääzzkõõzzi staanummuš âlgg vuâđđõõvvâd ǩiõl veiddsubun kulttuur meâldlažvuõʹtte di lääʹmesoummi jiõččmieʹrreemvuõđ teâuddjummša. Jeäʹrben âlgg väʹldded lokku päärnai vuõiggâdvuõtt šõddâd jiiʹjjez kulttuur vuäzzliʹžžen nuʹtt, što lääʹmesvuõtt ij tõn cõõgg. Lääʹmesoummi jiiʹjjesǩiõllsaž kääzzkõõzz še, ouddmiârkkân terapiakääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõtt, kaiʹbbje ooudâsviikkâmtuåimid. Ânnʼjõž vueʹjjest sääʹmǩiõllsaž päärnaž jåudd šõddâd lääʹddǩiõllsiʹžžen tõn diõtt, ko puk säuʹrsmâʹttemkääzzkõõzz lie lääʹddǩiõllsa da lääʹddkulttuur meâldla. Sääʹmteeʹǧǧ sotisueʹrj ooudâsviikkâmprograammâst (2016-2019) eʹtǩǩeet tuåimmân jm. sääʹmǩiõllsaž teeʹsti ooudâsviikkmõõžž da jiiʹjjestuâjjlaž-maall (omatyöntekijä-malli) ââʹnnmavälddmõõžž.
THL Lääʹmeskääzzkõõzzi ǩiõttǩeʹrjj ǩiõttʼtââll säʹmmlaž lääʹmesoummi vuõiggâdvuõđid da mäʹhtt sääʹmspesiaalvuõđ õõlǥči väʹldded lokku lääʹmesoummi tuärjjõskääzzkõõzzin.
Miõlltiõrvâsvuõttkääzzkõõzz da psykososiaalʼlaž tuärjjõs
Sääʹmnarod taarbaš viõkkšõs tuåimid da vueʹll kõõddâz kääzzkõõzzid, koin tuärjjeet säʹmmlai psyykklaž pueʹrrvââjjmõõžž da miõlltiõrvâsvuõđ di õõutstõõzz da oʹdinakai oummi viõkkvaaʹrid. Psykososiaalʼlaž kääzzkõõzzi sizz piijât määŋghämmsaž kääzzkõõzzid mâʹte miõlltiõrvâsvuõtt- da säuʹrsmâʹttemkääzzkõõzzid, šõddeem- da piârvuäʹpstummuž, tuâjjtuåimmjummuž di peänec- da miõlltiõrvâsvuõtt-tuâj kääzzkõõzzid. Säʹmmlai peäʹlest ǩirrlumõsân ooudâsviikkâm vuâlaž kääzzkõõzz lie peänec-, miõlltiõrvâsvuõtt- da piârvuäpstõk-kääzzkõõzz. Lââʹssen taarbšet psykososiaalʼlaž mõõntõõllmi ooudâsviikkmõõžž. Ouddmiârkkân tõt, što jie leäkku sääʹmǩiõllsaž da kulttuurvuâđđsaž teeʹst, vuäitt tuejjeed vaiggubun diagnoos raajjmõõžž. Sääʹmteeʹǧǧ sotisueʹrj ooudâsviikkâmprograammâst (2016-2019) eʹtǩǩeet tuåimmân jm. sääʹmǩiõllsaž psykiatrlaž puõccihoiʹddjeeʹji škoouʹlʼjummuž sääʹmvoudda, säʹmmlaž kääzzkõsohjjeem-maall ââʹnnmavälddmõõžž di njoonašhaʹŋǩǩõssân säʹmmlai psyykklaž pueʹrrvââjjmõõžž ooudâsviikkâmhaʹŋǩǩõõzz.
Mettäterapia lij Sámisoster rõ, Jeänõõǥǥ kååʹdd da PaKaste-haʹŋǩǩõõzz õhttsažtuâjjan čõõđ viikkâm peänechuõl kulttuursensitiivlaž äävkääzzkõs äʹššniiʹǩǩid, koin lij peänecvaiggâdvuõtt. Kääzzkõs lij vuäǯǯamnalla Jeänõõǥǥâst da Aanar-Uccjooǥǥ vuuʹdest.
Boazodoalli veaje bures lij Mela õlmstââttam tâʹvvsääʹmǩiõllsaž vuäʹppõsǩeerjaž puäʒʒhoiʹddjeeʹjid. Tõʹst lie vuäʹppõõzz tuâjjpueʹrrvââjjmõõžž tuõʹllʼjummša di listt tuärjjõõzz da vieʹǩǩ uʹvddi säiʹmmõõzzin.