Sääʹmnuõri čeäppõspeeiʹv

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv lij leämmaš nuõr kulttuur- da čeäʹppvuõđstaarjõõttji vuõssmõs areena juʹn 1970-lääǥǥast vueʹljeeʹl. Määŋg ânnʼjõžääiʹj tobddum jeeʹres sueʹrji čeäppniiʹǩǩin lie vuäǯǯam šõddmõõžžin vuõssmõs čuäʹjtemkriʹlcces da jeäʹnnǩiõllsaž ǩiiččeeʹjes. Čeäʹppvuõđpeiʹvv nâânad sääʹmpäärnai da -nuõri õʹhhtekuullâmvuõđ da identiteeʹtt, staarjõõzzid di sääʹmǩiõl âânnmõõžž da mättjummuž.

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeiʹvv lij samai eunnas šõddmõš

Čeäʹppvuõttpeivva kååččât puk sääʹmpäärna da -nuõr di sääʹmǩiõl leʹbe sääʹmǩiõlʼlsaž mättʼtõõzzâst åårrai päärna da nuõr. Čeäʹppvuõttpeeiʹvest sij peäʹsse pueʹreed jiijjâs ǩiõllsilttummuž di raajjâd ââʹjjpeeiʹv piʹštti ǩiõččlâsttmõõžžid da õhttvuõđid jeeʹres sääʹmpäärnaid da -nuõrid pirr jânnam.

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeiʹvv lij vieʹssel da eunnas šõddmõš, koozz valmštõõđât jeäʹrben škooulin ǩeeʹjjmieʹldd eeʹjj. Uʹčteeʹlin lij vääžnai rool šõddmõʹšše vuässõõđji nuõri smeʹllkâttmõõžžâst da ohjjummšest. Čeäʹppvuõttpeeiʹvest nuõr pâʹstte oouʹdeed da pueʹreed tääideez, čuäʹjted tõid järrsid da vuäǯǯad še loŋŋteei maacctõõzz.

Čeäʹppvuõttpeeiʹv teeʹmmen vaʹlljââvv väʹlddkååddlaž teeʹm lââʹssen še sääʹmkulttuuʹre õhtteei čeäppõs-šlaajj. Čeäʹppvuõttpeiʹvv smeʹllkâtt päärnaid da nuõrid kreevsõsvuõʹtte da ǩiõččlâʹstted ođđ šlaajid. Määŋgčeäppõõzzlaž šõddmõõžž teeʹm liâ mutstõõvvâm jm. karttčeäppõõzz, tivttǩeâšttõõttmõõžž, bäʹnddsoiʹttjummuž, kartträäid, vuäʹniǩjieʹllikaart, roolpihttsi, sääʹmpiiutâs- da ǩiõtt-tuâjjčuäjtõõzzi di leuʹdd- da musikktuâjjpaaʹji kõõskâst.

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹv poodd lij leämmaž nääʹllen vaʹlljeed ǩeâštʼteeʹj väʹlddkååddlaž čeäʹppvuõttpeivva. Ođsmõõvvâm Nuõri Kulttuur-šõddmõš riâžžât juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj määŋgčeäppõsfestivaalân da kõskkiiʹjjin määŋgpäikksiʹžžen neʹttšõddmõššân. Väʹlddkååddlaž šõddmõš taʹrjjad sääʹmnuõrid vueiʹtlvažvuõđ čuäʹjted jiijjâs silttummšes õinn šuurab ǩiiččeeʹjid da tiʹnt-aa pueʹreed tääideez.

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvest liâ kuʹǩes äʹrbbvuõđ, ǥu tõn leäʹt riõššum juʹn 1970-lååǥǥ alggiiʹjjin ääʹljeeʹl. Sääʹmteʹǧǧ lij riâššâm šõddmõõžž eeʹjjest 1998 vueʹljeeʹl. Kuʹǩes äʹrbbvuõđid ââʹnet ciistâst veâl õinn ǥu šõddmõõžžid riâžžât. Čeäʹppvuõttpeeiʹv neʹttseeidaid liâ norrum snimldõõǥǥ da teâđ čeäʹppvuõttpeeiʹvin eeʹjjest 1994 vueʹljeeʹl.

Čeäʹppvuõttpeeiʹv riâššmõõžžâst vaʹsttee škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkåʹdd di škooultõs- da mättmateriaalkoontâr. Lââʹssen riâššmõõžžid vuässâʹtte Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs da jeeʹres kõõskõõzz di sääʹmorganisaatio da sääʹmvuuʹd kååʹdd. Škoouli da čeäʹppvuõttpeiʹvvtuâjjla kõskksaž õhttsažtuâjj lij leämmaž miârkteei roolâst čeäʹppvuõttpeeiʹv riâžžeen. Šõddmõõžž teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria.

Ääiʹjpoddsaž

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹv rapoort