Sääʹmǩiõll-lääʹǩǩ

Säʹmmlai ǩiõlʼlaž da kulttuurlaž vuõiggâdvuõđi vuâđđan lij vuâđđlääʹǩǩ, koon mieʹldd säʹmmlain alggmeeran lij vuõiggâdvuõtt tuõʹllʼjed da ooudâsviikkâd jiiʹjjez ǩiõlâz da kulttuurâz. Vuâđđlääʹjj mieʹldd säʹmmlain lij säʹmmlai dommvuuʹdest ǩiõlâz da kulttuurâz kuõskki jiõččvaaldâsm nuʹtt mâʹte laaʹjjin šiõtteet. Vuâđđlääʹjj lââʹssen säʹmmlai vuõiggâdvuõđin šiõtteet tääʹrǩben jeäʹrbi mieʹldd lääʹjjest sääʹmteeʹǧǧest (974/1995) da Sääʹmǩiõll-lääʹjjest (1086/2003).

Sääʹmǩiõll-lääʹjj suåvldummuž väimmvuʹvdd lij säʹmmlai dommvuʹvdd (Aanar, Jeänõk, Uccjokk da Suäʹđjel kååʹdd tâʹvv-vueʹss). Sääʹmǩiõll-lääʹjj mieʹldd säʹmmlai dommvuuʹdest säʹmmlast lij veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm aaʹššid hååideeʹn pâi vuõiggâdvuõtt vaʹlljummšes mieʹldd ââʹnned sääʹm- leʹbe lääʹddǩiõl. Håʹt sääʹmǩiõllsaž ooumaž silttad lääʹddǩiõl še, veʹrǧǧneǩ âlgg kuuitâǥ taʹrjjeed kääzzkõõzz sääʹmǩiõʹlle oummu nuʹtt haaʹleeʹn.

Rapoort da čiõlǥtõõzz
Sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz neeʹttest
Sääʹmǩiõll-lääʹjj mieʹrren lij
  • Staanâd säʹmmlai vuõiggâdvuõtt tuõʹllʼjed da ooudâsviikkâd jiiʹjjez ǩiõlâz
  • Staanâd säʹmmlai vuõiggâdvuõtt vuõiggâdvuõđmeâldlaž suudõõttma da šiõǥǥ vaaldšma ǩiõlâst huõlkâni
  • Tuejjeed sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid luândliʹžžen
  • Säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid čõõđtet nuʹtt, što tõid ij taarbâž jeeʹrab nuäjjõõttâ
  • Viikkâd čõõđ säʹmmlai vuõiggâdvuõđ ââʹnned jiiʹjjez ǩiõl takainalla, ij tåʹlǩ tuʹlǩǩummuž da äʹššǩiiʹrji jåårǥlâʹttem pääiʹǩ.
  • Oouʹdeed sääʹmǩiõl âânnmõõžž pukin õhttsažkååʹdd sektoorin
  • Ǩiõl seillmõš jieʹllʼjen da jieʹllemviõkksen
  • Leäk-a ǩiõččlõõttâm, što ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđääd jie tiõuddu leʹbe taarbšak vieʹǩǩ Sääʹmǩiõll-lääʹjj suåvldummša õhttneei kõõččmõõžžin? Vääʹld õhttvuõđ sääʹm ǩiõllstaanpiisra Sääʹmǩiõll-lääʹjjest kõõččâm diõtt.
Ǩeäiʹd veʹrǧǧniiʹǩǩid sääʹmǩiõll-lääʹǩǩ kuâskk?

Säʹmmlai dommvuuʹdest sääʹmǩiõl vuäitt ââʹnned jeäʹrbi mieʹldd täi veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm:

  • tiõrvâsvuõttkõõskõõzzâst, kååʹdd veʹrǧǧkonttrin, reâugg- da jieʹllemvueʹǩǩ-kääzzkõõzzin, Piiđvaaldšmest, Pååʹles åʹrnn, Kelast, Lappi kruugghospitaalâst, Mäddmetteemstroiʹttlest, Mela konttrest, Lappi maistraattâst.

Sääʹmǩiõll-lääʹjj suåvldemvuuʹd sizz koʹlle lââʹssen:

Suudišttâm da riikk vuʹvdd- da pääiklažvaaldâšm veʹrǧǧneeʹǩǩ, kooi veʹrǧǧvoudda ooudbeäʹlnn peäggtum kååʹdd obbnes leʹbe vueʹzzi koʹlle

  • Sääʹmteʹǧǧ, sääʹmlääʹjjest jurddum saaʹmi siidsååbbar
  • Riikksuåvtõõzz vuõiggâdvuõttkansler da eeʹttiǩ-kååʹdd vuõiggâdvuõttäʹššooumaž, õõʹnniäʹššooumaž, õõʹnnireiddluʹvddkåʹdd, õõutverddsažvuõttväʹlddneǩ, tääʹssärvv-väʹlddneǩ, teâttsuõjjväʹlddneǩ
  • Säʹmmlai dommvuuʹd paalǥâskååʹdd, Paalǥâskooʹddi õhttõs
  • Ceerkvallaš veʹrǧǧneeʹǩǩ; Oulu aaʹrhelkååʹdd duõmmkapituul, ceerkavkonttâr, kooi tuåimmvoudda säʹmmlai dommvuʹvdd leʹbe vueʹss tõʹst kooll
  • Jeänõõǥǥ, Aanar, Uccjooǥǥ da Suäʹđjel sieʹbrrkååʹdd da ortodookslaž ceerkavkååʹdd Lappi sieʹbrrkåʹdd

Sääʹmǩiõll-lääʹǩǩ âânn seʹst šiõtlmid še tõn suåvldummšest jäärnaǩstroiʹttlid da õhttõõzzid di õõlmâs vaaldâšmtuâjaid veʹrǧǧneǩriâšldõõǥǥ åålǥbeäʹlnn håiddai privaattid. Šiõttâlm vuâđđan lij tõt, što ǩiõlʼlaž kääzzkõõzzi tääʹss ij vuäǯǯ vuâllned tõn diõtt, što õõlmâs väʹldd oudd tuâjees jeärrsid håiddamnalla.

Sääʹmǩiõll-lääʹǩǩ 31 §, riikk täälʼlaž vasttõs
  • Kååʹdd, sieʹbrrkååʹdd, paalǥâskååʹdd dj. vuäiʹtte ooccâd riikkveäʹǩǩvuõđ sääʹmǩiõll-lääʹjj suåvldummšest šõddâm kuulid.
  • Juõkkum riikkveäʹǩǩvuõtt lij juõʹǩǩ eeʹjj 150 000 euʹrred. Looǥǥ lââʹss Vuõiggâdvuõttministeria seeidain: https://oikeusministerio.fi/saamen-kielilakiavustukset