Sääʹm ǩiõlltuâjj-ciist mieʹrren lij uʹvdded tobdstõõzz sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi da sääʹmǩiõl sââʹj oouʹdeem diõtt tuejjuum pueʹrr tuâjast Lääʹddjânnmest. Sääʹmǩiõlin juuʹrdet tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹm. Ciist mieʹrren lij smeʹllkâʹtted ciist vuäǯǯai pueʹreed võl oouʹdbest sääʹmǩiõl ouʹdde tuejjuum tuâj da smeʹllkâʹtted pukid veʹrǧǧniiʹǩǩid pueʹreed sääʹmǩiõl sââʹj. Puk sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz vuäzzla da väärrvuäzzla vuäiʹtte eʹtǩǩeed ciist vuäǯǯai ǩiõllsuåvtõõzz såbbrest. Ciist miõđât õʹhttešt vaalpââʹjest sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz tuʹmmjam äiʹǧǧpoddân. Sääʹm ǩiõlltuâjj-ciist meâtt sääʹm ǩiõllsuåvtõs.
Ciist miõđât vuõss-sâjjsânji veʹrǧǧniiʹǩǩid da õõutstõõzzid da tåʹlǩ takai jeäʹrab vuâđain privattoummid. Sääʹm ǩiõlltuâjj-cistt lij čeäʹppõscistt, kååʹtt âlgg sueiʹmkrâʹstted sääʹmǩiõl da -kulttuur reeʹǧǧesvuõđ da määŋgnallšemvuõđ. Cistt vaajtââvv juõʹǩǩ neelljad eeʹjj (vaalpõõʹji) da tõn raajjmest vaʹsttad Sámi Duodji rõ vaʹlljääm sääʹmčeäppneǩ leʹbe -ǩiõtt-tuâjjlaž.
2019
Sääʹmteeʹǧǧ sääʹm ǩiõllsuåvtõs miõđi sääʹm ǩiõlltuâjj -ciist Pasila vuâđđškoouʹle da tõn kuõiʹtǩiõllsaž tâʹvvsääʹm-lääʹdd-klaʹsse. Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllsuåvtõs tuʹmmstõʹǩǩe lij vuâđđan jm. tõt, što Pasila vuâđđškooul tuåimmjemnääʹll oudd tuäiv da rääjj vueiʹttemvuõđid, što gåårdest vuäitt ââʹnned sääʹmǩiõl, jieʹlled säʹmmliʹžžen da mättjed kulttuur.
Sääʹm ǩiõlltuâjj-cistt sääʹmǩiõtt-tuâjj (duodji), koon valmšteei lij vaʹlljääm Sámi Duodji ry. Paʹlǩǩummuš lij muõrâst rajjum čueʹrvin heärvtum kääʹrr (tâʹvvsäämas gárri) da tõn valmšteei lij ǩiõtt-tuâjjlaž Ilmari Tapiola, Uccjooǥǥâst.
2015
Sääʹm ǩiõllsuåvtõs čuäʹjti eeʹjj 2015 Ǩiõlltuâjj–ciist Mielenterveystalo.fi õhttsažtuâjjhaʹŋǩǩõʹsse sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi da sääʹmǩiõl sââʹj oouʹdeem diõtt tuejjuum pueʹrr tuâjast Lääʹddjânnmest. Mielenterveystalo.fi õhttsažtuâjjhaʹŋǩǩõõzz neʹttkääzzkõs âânn seʹst tâʹvvsääʹmǩiõllsaž loʹssesmiõllvuõđ (depressio) jiõččhåidd-prograamm.
Sääʹm ǩiõlltuâjj-cistt sääʹmǩiõtt-tuâjj (duodji), koon valmšteei lij vaʹlljääm Sámi Duodji ry. Tän eeʹjj Ǩiõlltuejj-ciist lij raajjâm nuõrttsäʹmmlaž Aune Mettäpuro Čeʹvetjääuʹrest. Cistt lij ǩiõtt-tuâjj, ceägg räännkååʹđđem-muõrivuiʹm kođđum äʹrbbvuõđlaž sääʹmräänn.
2013
Sääʹm ǩiõllsuåvtõs miõđi Sääʹm ǩiõlltuâjj-ciist Yle Sääʹmjânnma näkam vuâđain: Yle Sääʹmjânnam lij sääuʹres looǥǥi iiʹjji tuâjain samai puârast ooudääm sääʹmǩiõli sââʹj da taʹrjjääm kääzzkõõzzid sääʹmǩiõlid. Yle Sääʹmjânnam lij jiiʹjjes vuâđđtuâjas, teâđ juâkkmõõžž, paaldâst tuåimmjam sääʹmǩiõli jieʹllʼjen seillmõõžž da še sääʹmǩiõli jeälltummuž peäʹlest. Yle Sääʹmjânnam lij jiiʹjjes tuåimmjummšiʹnes kaggâm sääʹmǩiõli sââʹj nuʹtt säʹmmlai dommvuuʹdest ko obb Lääʹddjânnmest.
Sääʹm ǩiõlltuâjj-cistt sääʹmǩiõtt-tuâjj (duodji), koon valmšteei lij vaʹlljääm Sámi Duodji ry. Paʹlǩǩummšen leʹjje kuõʹhtt Outi Pieski kälkkeem taaul.
2011
Sámi gielladahku -bálkkašupmi juhkkojuvvui nuppi háve ja Sámedikki sámi giellaráđđi mieđihii Sámi gielladahku -bálkkašumi Eanodaga gieldda joavkobearašbeaiveruoktu Miessii. Joavkobearašbeaiveruoktu Miessi lea mávssolaččat ollašuhttán doaibmamisttis sápmelaččaid gielalaš vuoigatvuođaid ja ovddidan sámegiela sajádaga ja dan seailuma. Joavkobearašbeaiveruoktu Miessi lea ovdamearka das, mo smávva resurssaiguin ja guhkesáigásaš bargguin sáhttá fidnet áigái mearkkašahtti daguid sámegiela seailumii.
Sámi gielladahku -bálkkašupmi lea duodji, man duojára lea válljen Sámi Duodji rs. Bálkkašupmi lei veaddeduodji: veaddelihtti (nuortalašgillii vuä´ddču´ǩǩ), leaibelihtti (nuortalašgillii lei´bbtiskk) ja sohkarlihtti (nuortalašgillii säähharne´cc) ja dáid lea duddjon duojár, Matleena Fofonoff Njižžejávrris, Anáris.
2010
Sámi gielladahku -bálkkašupmi juhkkojuvvui vuosttas háve ja Sámedikki sámi giellaráđđi mieđihii Sámi gielladahku -bálkkašumi Meahciráđđehussii. Sámedikki mielas Meahciráđđehus lea mávssolaččat ollašuhttán dan, maid sámi giellaláhka geatnegahttá ja ovddidan sámegiela sajádaga fierbmedieđiheamistis, áššehasbálvalusastis ja diehtojuohkindoaimmaidisguin.
Sámi gielladahku – bálkkašupmi lea duodji, man duojára lea válljen Sámi Duodji rs. Bálkkášupmi lei duodji, soahkebáhkis duddjojuvvon gárri ja dan lea duddjon duojár, lektor Ilmari Laiti Anáris.