Sämitigge oovded sämmilij jieijâs kielâ, kulttuur já jieijâskielâlâš máttááttâs.
Sämitige škovlim- já oppâmâteriaallävdikodde sehe škovlim- já oppâmâteriaaltoimâttâh tuáimih ohtsâšpargoin sämikuávlu kieldâiguin, eres škovliittâs uárnejeijeiguin, tave-eennâmlâš uábbiorgaanijguin já staatâ máttááttâshaldâttâssáin. Sämitigge oovdâst sämmilij jienâ škovlimpolitiikâst. Sämikielâ já kulttuur sajattâh máttááttâsâst lii ohtâ tehálumosijn sämmilij puátteevuođâ koččâmâšâin.
Sämimáttááttâs já oppâmateriaalpargo
Sämikielâ lii kuullâm škoovlâ máttááttâsohjelmân vuáđuškoovlâ vuossâmuu ihelovo rääjist. Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost. Puoh sämmilij päikkikuávlu vuáđuškoovlah já luvâttuvah adeleh tááláá ääigi sämikielâ máttááttâs. Puoh sämmilij päikkikuávlu kieldah uárnejeh sämikielâlii máttááttâs vuáđuškoovlâst.
Sämikielâliih oppâmateriaaleh
Sämitigge pyevtit já ruttâd sämikielâlijd oppâmateriaalijd ovdâ- já vuáđumáttááttâs, luvâttuvâi, áámmátlâš já rävisulmui škovlim tárboid. Täst peesah keččâđ já tiiláđ sämikielâlii oppâmateriaal.
Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh
Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh västid sämikielâlâš oppâmateriaal vuáváámist, valmâštâlmist já jyehimist, säminuorâi taaidâtábáhtus orniimijn, almostit sämimáttááttâs lovottuvâid já tuálá ohtâvuođâ sämimáttááttâs uárnejeijee kieldáid já škovláid sehe máttááttâs haaldâšmân.
Škovlim já oppâmateriaallävdikodde
Škovlim já oppâmateriaallävdikodde lii Sämitige škovlimpoolitlâš sehe sämikielâlii peivikiäčun lohtâseijei iävtuttâsâi, algui, ciälkkámušâi já peleväldimij valmâštellee orgaan. Lävdikodde västid meiddei sämikielâlii oppâamnâstuv vuáváámist, rähtimist já jyehimist.
Sämitiätu máttááttâsân
Oktavuohta.com -siijđoh fäälih sämitiäđu máttááttâsân já iärásáid, kiäh láá perustum já tot lii toimâttum Sämitige já Máttááttâshaldâttuv oovtâstpargon. Siijđoh aneh sistees tiäđuid sämmilij aalmuglijn symbolijn, sämikulttuur uásisuorgijn, sämisiärváduvâst já tábáhtusâin teevstâi, kuuvij já videoi peht. Siijđoh láá tuáistáážân suomâkielân.
Säminuorâi taaiđâtábáhtus
Sämitigge uárnee ihásávt oovtâstpargoost kieldâiguin já páihálij sämiservijguin säminuorâi taaiđâtábáhtus. Taaiđâtábáhtus uárnejeh vuáruiivij jieškote-uv kieldâin já toos kočoh puoh sämipárnáid já – nuorâid sehe sämikielâ teikâ sämikielâlii máttááttâsâst leijee párnáid já nuorâid.
Sämikielâi káidusmáttááttâs
Sämikielâi káidusohtâvuođâid kevttee máttááttâs piiloothaahâ lii Ucjuv kieldâ jođettem já Sämitige koordinistem haahâ, mon olášuttemäigi lii 1.8.2018–31.12.2020. Haavâst adeluvvoo sämikielâi (anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ) máttááttâs káidusohtâvuođâi peht. Haavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö.
Kuáti -materiaalpaŋkki
Kuáti.fi lii sämitige paijeetoollâm sämikielâlâš arâšoddâdemmateriaalpaŋkki. Sijđoi ulmen lii toimâđ arâšoddâdem jođettem pedagooglâš, kielâ já kulttuurmiäldásâš tooimâ sehe viärmádâttâm niävvun
Uđđâ materiaal máttááttâsân
Puustavvideost oceh já oovdânpyehtih tavesämikielâ puustavijd. Jyehi pustavist adeluvvoo ovdâmerkkâsääni.
Videost Sáárákáisá já Siiri uuccâv anarâškielâ pustavijd. Jyehi pustavân suoi adelává ovdâmeerhâ.
Videost Tiina já Elli-Dåʹmnn uuccâv já kavnâv nuorttâlâškielâ pustavijd. Jyehi pustavist suoi adelává ovdâmerkkâsääni.
Deanu fanas -koveráiđu Tiänu kárbá rähtimist lii almostum. Koverááiđu puáhtá kevttiđ sehe tyeji ete orjâlâškielâ oppâmateriaalin.
Tuubdah-uv šišnetyeji veerbâid orjâlâškielân? Tiäđáh-uv maid uáivildeh veerbah vajuldit, šalmmastit já loaskut?