Sämikielâ

Kielâlâš vuoigâdvuođah

Säämi kielâlaavâ mield sämmilij päikkikuávlust sämmiliist lii virgeomâháin ášástâldijnis ain vuoigâdvuotâ valjiimis mield kevttiđ sämikielâ teikâ suomâkielâ.

Jurgâlempalvâlusah

Sämikielâ toimâttuv kielâjurgâleijeeh išedeh táárbu mield virgeomâháiguin ášáštâlmist tárbulij sämikielâlij äššikiirjij jurgâlmist.

Sämikielâ toimâttâh

Sämitiggeest lii sämikielâ toimâttâh, mii västid ereslasseen säämi kielâlaahân lohtâseijee jurgâlusâi tooimâtmist virgeomâháid, parga sämikielâ sajattuv pyereedmân sehe uásálist sierâlágán terminologia projektáid.

Säämi kielârääđi

Kielârääđi pargon lii ereslasseen alnetoollâđ já ovdediđ Suomâst kevttum sämikielâid, adeliđ ravvuid já avžuuttâsâid kielâ- já nommâduvhuolâttâsân sehe terminologian lohtâseijee aašijn, ovdediđ kielâ tutkâmuš, jyehiđ tiäđu sämikielâin já uásálistiđ tave-eennâmlâš kielâohtsâšpaargon.

Säämi Kielâkäldee

Säämi Kielâkäldee lii  tave-eennâmlâš sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáš. Säämi Kielâkäldee lii sämiaalmug ohtsâš já siämmást alemus merideijee toimâorgaan sämikieláid kyeskee aašijn.

Säämi kielâtaho-palhâšume

Säämi kielâtaho palhâšume uáivilin lii adeliđ tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv oovdedmân toohum mávsulii pargoost Suomâst.

Kollekielâ

Palhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod, mii mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid, juávhoid, siärváduvváid, organisaatioid teikâ lájádâssáid, kiäh láá ánsulávt porgâm toimâmáin merhâšitteht sämikielâ oovdedmân. Palhâšume juáhhoo jyehi nube ive vyeittei Suomâst, Ruotâst, Ruošâst já/teikâ Taažâst.

Kielâpiervâl

Mii lii kielâpiervâl? Kiäsut-uv kielâpiervâl tuu jieijâd párnáá máhđulii arâšoddâdemvyehin? Lii-uv tuu páárnáš kielâpiervâlist já tun uusah lasetiäđu fáádást? Taan siijđost láá vuáđutiäđuh kielâpiervâlist já kielâláávgust.

Tiervâttâsah Suomâst sarnum sämikielâin

Pyeri ustevpeivi! Buori ustibabeaivvi/ Buori ustitvuođabeaivvi! Šiõǥǥ naʹzvaanpeeiʹv! Pyeri Säämi aalmugpeivi puohháid! Buori sámi álbmotbeaivvi buohkaide! Šiõǥǥ saaʹmi meersažpeeiʹv pukid!