Säʹmmla Lääʹddjânnmest
Säʹmmla lie Euroopp unioon oʹdinakai alggmeer. Säʹmmlai alggmeerstatus lij raʹvvjum Lääʹddjânnam vuâđđlääʹjjest. Alggmeer kriteeʹr vuâđđâʹvve meeraikõskksaž tuâjjorganisaatio, ILO, suåppmõʹšše nââmar 169. Suåppmõõžž mieʹldd jiõččvälddsaž jânnmin jälsteei meeraid ââʹnet alggmeeran, ko sij puõlvvâʹvve naroodâst, kååʹtt jânnam välddmõõžž leʹbe aazztummuž leʹbe ânnʼjõž riikkraaʹji šõddâm ääiʹj jälste jânnmest leʹbe tõn mäddtiõđlaž vuuʹdest, koozz jânnam kooll. Alggmeer ij leäkku mieʹrreei sââʹjest jiiʹjjes jälstemvuuʹdest. Alggmeer âlgg jiõčč ââʹnned jiiʹjjes alggmeeran leʹbe leeʹd tõn miõlâst, što sij lie alggmeer. Alggmeer lij õlggâm seeilted vuõiggâdvuõđlaž sââʹjest huõlǩâni obbnes leʹbe vueʹzzi jiiʹjjes sosiaalʼlaž, täälʼlaž, kulttuurlaž da poliittlaž instituutioid.
Säʹmmlai statuuzz ǩeeʹrjteš Lääʹddjânnam vuâđđläkka eeʹjj 1995. Säʹmmlain alggmeeran lij vuõiggâdvuõtt tuõʹllʼjed da ooudâsviikkâd ǩiõlâz da kulttuurâz di tõõzz kuulli ääʹrbvuâlaž jieʹllemvueʹjjeez. Sääʹmǩiõl ââʹnnmest veʹrǧǧniiʹǩǩi åʹrnn lij šiõttuum jiiʹjjes lääʹǩǩ.
Säʹmmlain lij leämmaž eeʹjjest 1996 vueʹljeeʹl dommvuuʹdsteez ǩiõlâz da kulttuurâz kuõskki vuâđđlääʹjj meâldlaž jiõččvaaldâšm. Säʹmmlai jiõččvaldšma kuulli tuâjaid håidd säʹmmlai vaalin vaʹlljääm parlameʹntt, Sääʹmteʹǧǧ.
Lääʹddjânnmest lie nuʹtt 10 000 säʹmmliʹžžed. Seeʹst pâʹjjel 60 proseeʹnt jälste juʹn dommvuuʹdez åålǥbeäʹlnn, kååʹtt peejj sääʹmǩiõllsaž mättʼtõʹsse, kääzzkõõzzid da teâđ jueʹǩǩma ođđnallšem õõlǥtõõzzid. Säʹmmla jälste ääʹrbvuâlaž jälstemvuuʹdineez Lääʹddjânnmest, Taarrjânnmest, Ruõccjânnmest da Ruõššjânnmest. Pukveeʹzz säʹmmla lie õhttsiʹžže 75 000-100 000. Jäänmõsân säʹmmla lie Taarrjânnmest.
Lääʹddjânnmest sääʹmvuõtt lij meäʹrtõllum sääʹmteʹǧǧlääʹjjest da tõn väʹlddvuâđđan lij sääʹmǩiõll. Lääʹjj mieʹldd säʹmmlaž lij ooumaž, kååʹtt âânn jiiʹjjes säʹmmliʹžžen ooudldeeʹl, što son jiõčč leʹbe aainâs õhtt suu puärrsin leʹbe ääʹjjin leʹbe ääkkain lij mättjam sääʹmǩiõl vuõssmõs ǩiõllân.
Jieʹllemvueʹjj
Säʹmmlai ääʹrbvuâlaž jieʹllemvueʹjj lie kueʹllšeeʹllem, ǩiõtt-tuâjj, mieʹcstummuš da puäʒʒhåidd di tõi modeern harjtummuž hääʹm. Säʹmmlaid tõi õhttsallaš da kulttuurlaž miârktõs lij õinn miârkteei. Ääʹrbvuâlaž jieʹllemvueʹjj sueiʹmkrâʹstte luâđ da kulttuur kõskksaž kõskkvuõđ di säʹmmlaž jieʹllemvueʹjj. Vuäitt särnnad, što ääʹrbvuâlaž jieʹllemvueʹjj tuärjjee sääʹmǩiõlid da sääʹmkulttuur, da tõn diõtt ǩiõččât, što tõk lie vääžnai vueʹss sääʹmkulttuurâst.
Luâttjieʹllemvuõʹjji vueʹss ij leäkku samai šurr, ko mettai jäärnaǩpuåttjin da tuâjjviõkkvueʹzzin, leša tõi kulttuurlaž miârktõs lij vääžnai. Tõk jie leäkku tåʹlǩ jieʹllemvueʹjj leʹbe ämmat, peʹce vueʹss jiiʹjjesnallšem jieʹllemnääʹl.
Vueʹss säʹmmlain vuäǯǯ piʹrǧǧummšes õinn ääʹrbvuâlaž jieʹllemvuõʹjjin, leša miârkteei vueʹss säʹmmlain reâugg ođđäiggsaž ämmtin.
Looǥǥ lââʹzz: Säʹmmlai ääʹrbvuâlaž jieʹllemvuõʹjji ânnʼjõž vueʹǩǩ Lääʹddjânnmest.
Historia
Säʹmmla lie tõi oummi kåårmlač, kook aazzte Tâʹvv-Fennoskandia tâʹlles jiõŋŋääiʹj mâŋŋa, 10 000 eeʹǩǩed mââiårra. Eetnlaž sääʹmvuõtt šõõddi, ko sääʹmǩiõl šõõddi lääʹdd-sääʹmm ǩiõllõhttvuõđ piõdggneeʹn nuʹtt 2000 oKr. Mäinnan leäi kulttuur muuttâs, kååʹtt šõõddi tõʹst, ko jieʹllemvueʹjj šõʹdde jeeʹresnallšeeʹmen.
Säʹmmlai jälstemvuʹvdd da leävvnemvuõtt leʹjje veiddsummsen nuʹtt ääiʹjlååǥǥ aalǥâst 1000-låkka. Säʹmmla jälste Laatokkajääuʹrest Jiõŋŋmieʹrre da Kõskk-Skandinaviast Viõʹlǧǧesmieʹrre. Vuärjjal- da saujjreddtõõǥǥ lokku vääʹldkani obb ânnʼjõž Lääʹddjânnam vuʹvdd leäi säʹmmlai jälstemvuʹvdd.
Sääʹmõõutstõs jooudi jeäʹrben 1500-lååǥǥast vueʹljeeʹn åålǥbeäʹlnn puõʹtti måʹlljõõzzi vuâlla. Tâʹvvjânnam äʹlǧǧe vaaldšed sääʹmjânnam vueʹssen jiiʹjjez vuuʹdid, ođđaazztõõzz da õhttsažkååddlaž huõđđu välddmõõžž veäkka. Säʹmmlaž õhttsažkåʹddhääʹm koʹrvveeš tâʹvvjânnmallaš vaaldâšmriâšldõõǥǥin. Sääʹmvuuʹdid jueʹǩǩeš siõmmnai siõmmnai raajjriâššmõõžživuiʹm, ko ânnʼjõžäiggsaž riikki raajid meäʹrtõʹlleš. Ođđaazztõõzz ravsmeeʹn 1800-lååǥǥast riikk äʹlǧǧe teâđlaž politiikk veäkka raaveed väʹlddnarood ouddsid da suddâʹtted säʹmmlaid väʹlddnarooʹde. Säʹmmlai õhttvuõtt jiiʹjjez ǩiõʹlle da kulttuuʹre njuõrsmi.
Sääʹmǩiõll
Sääʹmǩiõl lie Euroopp alggveärlažǩiõl da nuõrtimiârrläʹddlaž ǩiõli (mâʹte lääʹdd da viro) ââldmõs sokk-ǩiõl. Tõid mainstet Lääʹddjânnmest, Ruõccjânnmest, Taarrjânnmest da Ruõššjânnmest. Sääʹmǩiõl lie tän poodd 9-10, kååʹtt lij tõʹst ǩidd, laʹsǩǩeet-a Ruõššjânnmest mainstum äʹǩǩelsääʹm mieʹldd avi ij. Lääʹddjânnmest mainstet kolmm sääʹmǩiõl: tâʹvvsääʹm-, aanarsääʹm- da nuõrttsääʹmǩiõl. Puk Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl lie vaarvuâla, leša läppjemvaar vueʹlnn lie jeäʹrben aanarsääʹm- da nuõrttsääʹmǩiõl.
Tâʹvvsääʹmǩiõll lij mainstemvuuʹd da mainsteeimeäʹr peäʹlest sääʹmǩiõlin šuurmõs. Tõn mainste arvvlõõzz mieʹldd nuʹtt 20 000 – 25 000 ooumžed Lääʹddjânnmest, Taarrjânnmest da Ruõccjânnmest. Lääʹddjânnmest tâʹvvsääʹmǩiõl mainsteei lie arvvlõõzz mieʹldd nuʹtt 2 000.
Aanarsääʹmǩiõl leät ääʹrbvuâlželd mainstam Aanarjääuʹr pirrõõzzâst. Aanarsääʹmǩiõl mainsteei lie nuʹtt 300 – 400 ooumžed, tõn mieʹldd mäʹhtt silttõõzz meäʹrtõõlât. Mainsteeʹji lååkkmieʹrr lij õinn šõddmen kuʹǩesäiggsaž ǩiõlljeälltemtuâj puåđõssân.
Nuõrttsääʹmǩiõl leät ääʹrbvuâlželd mainstam Ruõššjânnmest Kuâlõõǥǥâst da tõn pirrsaž vuuʹdin, Lääʹddjânnmest da Taarrjânnmest. Ânnʼjõžääiʹj šuurmõs joukk nuõrttsääʹmǩiõl mainsteeʹjin jälste Aanar kååʹddest Lääʹddjânnmest. Arvvlõõzzi mieʹldd nuõrttsääʹmǩiõlâst lie nuʹtt 300 jieʹnnǩiõllsaž mainsteei Lääʹddjânnmest.
Sääʹmpiiutâs
Sääʹmpiiutâs lij säʹmmlai meerlaž tiõttjin kueʹsttlummus. Tõʹst lij puättam vääžnai identiteeʹtt symbol, kååʹtt kueʹdd mieʹldes säʹmmlai historia. Pihttâz hiârvtummuš da obbvuõtt mušttle, koon åʹrnn sääʹmjânnmest ooumaž puätt – čâʹlmmšõs ooumže joba pieʹllkueiʹmmvuõđ da sooǥǥ.
Lääʹddjânnmest lie ââʹnnmest vitt sääʹmpihttâz väʹlddmaall: Uccjooǥǥ, Aanar, Jeänõõǥǥ, Vuõccu da nuõrttsäʹmmlai piiutâs. Sääʹmpiiutâs lij alggveär peäʹlest meerpiiutâs, ij-ǥa tõn âânnmõš leäkku ni kuäʹss historia ääiʹj puåtkknam. Ääiʹj mieʹldd piiutâs lij mottjeʹmmen arggpihttsest prääʹzniǩpihttsen.
Sääʹmsooǥǥ laaul
Sääʹmsooǥǥ laaul lij säʹmmlai veerǥlaž meersažlaaul. Sääʹmsooǥǥ laulli lij säʹnnâttam vuõssmõs säʹmmlaž Taarrjânnam riikkpeiʹvvooumaž Isak Saba da suõmmääm taajâž suõmmeei Arne Sørlie.
Sääʹmlipp
Sääʹmlipp lij säʹmmlaž čeäppneǩ Astrid Båhl plaanääm. Tõn teeʹmm puätt saujjsäʹmmlaž Anders Fjellner tiivtâst Peeiʹv päärna, koʹst Fjellner kovvad säʹmmlaid peeiʹv nijddan da pärnnan. Liipp ruõʹpsses kruugg sueiʹmkrâstt peeiʹv da ââʹliǩ mannu.
Säʹmmlai liiʹpptempeeiʹv lie kuâhttmlo, koin vääžnʼjummus lij Saaʹmi meersažpeiʹvv täʹlvvmannu 6. peeiʹv. Tõin muuʹštet vuõssmõs tâʹvv- da saujjsäʹmmlai såbbar Truänddmest, Taarrjânnmest. Sääʹmliipp vuäitt ââʹnned pannveerǥlânji jeeʹresnallšem prääʹzniǩšõddmõõžžin še.
Teâtt säʹmmlai pirr mättʼtõʹsse: www.oktavuohta.com
