• Suomeksi Suomeksi Suomeksi fi
  • Davvisámegillii Davvisámegillii Davvisámegillii dav
  • Anarâškielân Anarâškielân Anarâškielân an
  • Nuõrttsääʹmǩiõʹlle Nuõrttsääʹmǩiõʹlle Nuõrttsääʹmǩiõʹlle nuo
  • In English In English In English en
Sámediggi | Saamelaiskäräjät | Sajos | FI-99870 INARI | tel +358-(0)10 839 3100 | info(at)samediggi.fi
  • 0Shopping Cart
Samediggi
  • Ouddseidd
    • Säʹmmla Lääʹddjânnmest
    • Sääʹmteâtt mättʼtõʹsse
  • Ääiʹjpoddsaž
    • Ođđâz
    • Tuâjjpääiʹǩ ooccâmnalla Sääʹmteeʹǧǧest
    • Kaʹlndar
    • Sääʹmteʹǧǧvaal 2023
    • Sääʹmteʹǧǧlääʹjj muuttâs
  • Sääʹmteʹǧǧ
    • Kõskksumõš tuâjj
    • Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar
    • Halltõs
    • Saaǥǥjååʹđteei
    • Luʹvddkååʹdd
      • Jieʹllemvueʹǩǩ da vuõiggâdvuõtt
      • Škooultõs- da mättmateriaal
      • Kulttuur
      • Nuõrisuåvtõs
      • Sääʹm ǩiõllsuåvtõs
      • Sosiaal da tiõrvâsvuõtt
      • Vaal-luʹvddkåʹdd
    • Organisaatio
    • Saamelaiskäräjien työjärjestys
    • Vaal
  • Tuåimmjummuš
    • Jieʹllemvueʹǩǩ, vuõiggâdvuõtt da pirrõs
    • Škooultõs da mättmateriaal
      • Tiʹlle mättmateriaalid
    • Kulttuur
    • Nuõr
    • Sosiaal da tiõrvâsvuõtt
    • Sääʹmǩiõll
    • Sääʹm-musikk-kõõskõs
    • Sääʹm päärnaikulttuurkõõskõs Mánnu
    • Jieʹllikarttkõõskõs Skábma
    • Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv
  • Haʹŋǩǩõõzz
    • Jååʹttmen åårrai haʹŋǩǩõõzz
    • Puuttâm haʹŋǩǩõõzz
  • Õhttvuõtt-teâđ
    • Tuâjjlai õhttvuõtt-teâđ
    • Oskkum oummu
    • Laasktõs
    • Media
    • Jåårǥlõʹtti da tuulk
    • Kõʹllʼjed säʹmmlai parlameʹnttpõʹrtte
    • Teâttsuõjj
    • Uuʹd maacctõõzz
  • Dokumeent
    • Ceälkkmuužž
    • Mainnâz, plaan da prograamm
    • Såbbar
    • Påʹrddǩiiʹrji vueiʹnnemnalla âânnmõš
    • Kulttuurmieʹrrteäʹǧǧ
    • Lomaakk
  • Nuõrttsääʹmǩiõʹlle
    • Suomeksi
    • Davvisámegillii
    • In English
  • Ooʒʒ
  • Menu Menu
You are here: Etusivu1 / Säʹmmla Lääʹddjânnmest

Meeraikõskksaž alggmeerai ǩiõli
lååieeʹǩǩ IDIL 2022–2032

Säʹmmla Lääʹddjânnmest

Säʹmmla lie Euroopp unioon oʹdinakai alggmeer. Säʹmmlai alggmeerstatus lij raʹvvjum Lääʹddjânnam vuâđđlääʹjjest.  Alggmeer kriteeʹr vuâđđâʹvve meeraikõskksaž tuâjjorganisaatio, ILO, suåppmõʹšše nââmar 169. Suåppmõõžž mieʹldd jiõččvälddsaž jânnmin jälsteei meeraid ââʹnet alggmeeran, ko sij puõlvvâʹvve naroodâst, kååʹtt jânnam välddmõõžž leʹbe aazztummuž leʹbe ânnʼjõž riikkraaʹji šõddâm ääiʹj jälste jânnmest leʹbe tõn mäddtiõđlaž vuuʹdest, koozz jânnam kooll. Alggmeer ij leäkku mieʹrreei sââʹjest jiiʹjjes jälstemvuuʹdest. Alggmeer âlgg jiõčč ââʹnned jiiʹjjes alggmeeran leʹbe leeʹd tõn miõlâst, što sij lie alggmeer. Alggmeer lij õlggâm seeilted vuõiggâdvuõđlaž sââʹjest huõlǩâni obbnes leʹbe vueʹzzi jiiʹjjes sosiaalʼlaž, täälʼlaž, kulttuurlaž da poliittlaž instituutioid.

Säʹmmlai statuuzz ǩeeʹrjteš Lääʹddjânnam vuâđđläkka eeʹjj 1995. Säʹmmlain alggmeeran lij vuõiggâdvuõtt tuõʹllʼjed da ooudâsviikkâd ǩiõlâz da kulttuurâz di tõõzz kuulli ääʹrbvuâlaž jieʹllemvueʹjjeez. Sääʹmǩiõl ââʹnnmest veʹrǧǧniiʹǩǩi åʹrnn lij šiõttuum jiiʹjjes lääʹǩǩ. Säʹmmlain lij leämmaž eeʹjjest 1996 vueʹljeeʹl dommvuuʹdsteez ǩiõlâz da kulttuurâz kuõskki vuâđđlääʹjj meâldlaž jiõččvaaldâšm. Säʹmmlai jiõččvaldšma kuulli tuâjaid håidd säʹmmlai vaalin vaʹlljääm parlameʹntt, Sääʹmteʹǧǧ.

Lääʹddjânnmest lie nuʹtt 10 000 säʹmmliʹžžed. Seeʹst pâʹjjel 60 proseeʹnt jälste juʹn dommvuuʹdez åålǥbeäʹlnn, kååʹtt peejj sääʹmǩiõllsaž mättʼtõʹsse, kääzzkõõzzid da teâđ jueʹǩǩma ođđnallšem õõlǥtõõzzid. Säʹmmla jälste ääʹrbvuâlaž jälstemvuuʹdineez Lääʹddjânnmest, Taarrjânnmest, Ruõccjânnmest da Ruõššjânnmest. Pukveeʹzz säʹmmla lie õhttsiʹžže 75 000-100 000. Jäänmõsân säʹmmla lie Taarrjânnmest. 

Jieʹllemvueʹjj

Säʹmmlai ääʹrbvuâlaž jieʹllemvueʹjj lie kueʹllšeeʹllem, ǩiõtt-tuâjj, mieʹcstummuš da puäʒʒhåidd di tõi modeern harjtummuž hääʹm. Säʹmmlaid tõi õhttsallaš da kulttuurlaž miârktõs lij õinn miârkteei. Ääʹrbvuâlaž jieʹllemvueʹjj sueiʹmkrâʹstte luâđ da kulttuur kõskksaž kõskkvuõđ di säʹmmlaž jieʹllemvueʹjj. Vuäitt särnnad, što ääʹrbvuâlaž jieʹllemvueʹjj tuärjjee sääʹmǩiõlid da sääʹmkulttuur, da tõn diõtt ǩiõččât, što tõk lie vääžnai vueʹss sääʹmkulttuurâst.

Luâttjieʹllemvuõʹjji vueʹss ij leäkku samai šurr, ko mettai jäärnaǩpuåttjin da tuâjjviõkkvueʹzzin, leša tõi kulttuurlaž miârktõs lij vääžnai. Tõk jie leäkku tåʹlǩ jieʹllemvueʹjj leʹbe ämmat, peʹce vueʹss jiiʹjjesnallšem jieʹllemnääʹl.

Vueʹss säʹmmlain vuäǯǯ piʹrǧǧummšes õinn ääʹrbvuâlaž jieʹllemvuõʹjjin, leša miârkteei vueʹss säʹmmlain reâugg ođđäiggsaž ämmtin.

Looǥǥ lââʹzz: Säʹmmlai ääʹrbvuâlaž jieʹllemvuõʹjji ânnʼjõž vueʹǩǩ Lääʹddjânnmest.

  • Snimldõk: Ville-Riiko Fofonoff

  • Snimldõk: Anja Vest

  • Snimldõk: Vesa Toppari

PreviousNext
123

Sääʹmǩiõll

Sääʹmǩiõl lie Euroopp alggveärlažǩiõl da nuõrtimiârrläʹddlaž ǩiõli (mâʹte lääʹdd da viro) ââldmõs sokk-ǩiõl. Tõid mainstet Lääʹddjânnmest, Ruõccjânnmest, Taarrjânnmest da Ruõššjânnmest. Sääʹmǩiõl lie tän poodd 9-10, kååʹtt lij tõʹst ǩidd, laʹsǩǩeet-a Ruõššjânnmest mainstum äʹǩǩelsääʹm mieʹldd avi ij. Lääʹddjânnmest mainstet kolmm sääʹmǩiõl: tâʹvvsääʹm-, aanarsääʹm- da nuõrttsääʹmǩiõl. Puk Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl lie vaarvuâla, leša läppjemvaar vueʹlnn lie jeäʹrben aanarsääʹm- da nuõrttsääʹmǩiõl.

Tâʹvvsääʹmǩiõll lij mainstemvuuʹd da mainsteeimeäʹr peäʹlest sääʹmǩiõlin šuurmõs. Tõn mainste arvvlõõzz mieʹldd nuʹtt 20 000 – 25 000 ooumžed Lääʹddjânnmest, Taarrjânnmest da Ruõccjânnmest. Lääʹddjânnmest tâʹvvsääʹmǩiõl mainsteei lie arvvlõõzz mieʹldd nuʹtt 2 000.

Aanarsääʹmǩiõl leät ääʹrbvuâlželd mainstam Aanarjääuʹr pirrõõzzâst. Aanarsääʹmǩiõl mainsteei lie nuʹtt 300 – 400 ooumžed, tõn mieʹldd mäʹhtt silttõõzz meäʹrtõõlât. Mainsteeʹji lååkkmieʹrr lij õinn šõddmen kuʹǩesäiggsaž ǩiõlljeälltemtuâj puåđõssân.

Nuõrttsääʹmǩiõl leät ääʹrbvuâlželd mainstam Ruõššjânnmest Kuâlõõǥǥâst da tõn pirrsaž vuuʹdin, Lääʹddjânnmest da Taarrjânnmest. Ânnʼjõžääiʹj šuurmõs joukk nuõrttsääʹmǩiõl mainsteeʹjin jälste Aanar kååʹddest Lääʹddjânnmest. Arvvlõõzzi mieʹldd nuõrttsääʹmǩiõlâst lie nuʹtt 300 jieʹnnǩiõllsaž mainsteei Lääʹddjânnmest.

Sääʹmpiiutâs

Sääʹmpiiutâs lij säʹmmlai meerlaž tiõttjin kueʹsttlummus. Tõʹst lij puättam vääžnai identiteeʹtt symbol, kååʹtt kueʹdd mieʹldes säʹmmlai historia. Pihttâz hiârvtummuš da obbvuõtt mušttle, koon åʹrnn sääʹmjânnmest ooumaž puätt – čâʹlmmšõs ooumže joba pieʹllkueiʹmmvuõđ da sooǥǥ.

Lääʹddjânnmest lie ââʹnnmest vitt sääʹmpihttâz väʹlddmaall: Uccjooǥǥ, Aanar, Jeänõõǥǥ, Vuõccu da nuõrttsäʹmmlai piiutâs. Sääʹmpiiutâs lij alggveär peäʹlest meerpiiutâs, ij-ǥa tõn âânnmõš leäkku ni kuäʹss historia ääiʹj puåtkknam. Ääiʹj mieʹldd piiutâs lij mottjeʹmmen arggpihttsest prääʹzniǩpihttsen.

Sääʹmsooǥǥ laaul

Sääʹmsooǥǥ laaul  lij säʹmmlai veerǥlaž meersažlaaul. Sääʹmsooǥǥ laulli lij säʹnnâttam vuõssmõs säʹmmlaž Taarrjânnam riikkpeiʹvvooumaž Isak Saba da suõmmääm taajâž suõmmeei Arne Sørlie.

Sääʹmlipp

Sääʹmlipp lij säʹmmlaž čeäppneǩ Astrid Båhl plaanääm. Tõn teeʹmm puätt saujjsäʹmmlaž Anders Fjellner tiivtâst Peeiʹv päärna, koʹst Fjellner kovvad säʹmmlaid peeiʹv nijddan da pärnnan. Liipp ruõʹpsses kruugg sueiʹmkrâstt peeiʹv da ââʹliǩ mannu.

Säʹmmlai liiʹpptempeeiʹv lie kuâhttmlo, koin vääžnʼjummus lij Saaʹmi meersažpeiʹvv täʹlvvmannu 6. peeiʹv. Tõin muuʹštet vuõssmõs tâʹvv- da saujjsäʹmmlai såbbar Truänddmest, Taarrjânnmest. Sääʹmliipp vuäitt ââʹnned pannveerǥlânji jeeʹresnallšem prääʹzniǩšõddmõõžžin še.

Tobdstõõđ brosyyʹre tääiʹben.

Teâtt säʹmmlai pirr mättʼtõʹsse: www.oktavuohta.com

  • Ouddseidd
  • Säʹmmla Lääʹddjânnmest
    • Sääʹmliipp liiʹpptempeeiʹv
    • Sääʹmsooǥǥ laaul
  • Saamelaistietoa opetukseen
  • Ođđâz
Sääʹmteʹǧǧ | Saamelaiskäräjät
Sajos
FI-99870 INARI
tel +358 (0) 10 839 3100
info(at)samediggi.fi

Tuâjjlai õhttvuõtt-teâđ
Laasktummuš

Čuâv miʹjjid sosiaalʼlaž mediast
Scroll to top
Vaaldâšm jeäʹvstõs asetõõzzid
Pueʹrmõs ǩiõččlâsttmõõžž taʹrjjeem väʹrdd ââʹnnep teknologioid, mâte jeäʹvstõõzzid, ruõkkâm vääras da/leʹbe ââʹnnem vääras aparatt-teâđaid. Täi tekniikkai priimmʼmõš õudd miʹjjid vueitʹlvažvuõđ ǩiõttʼtõõllâd teâđaid, mâta plaađđâmkjälstõõttmõõžž leʹbe persoonʼnallšem tiõttid tän seiddõõzzâst. Miâsttmõõžž kuâđđmõš leʹbe jårrâsttmõš vuäitt vaaikted hääitlânji snäätnas jiiʹjjesnallšem ååʹblǩid da tååimid.
Toiʹmmjemnallšem Pâi aktiivlaž
Teeknlaž ruõkkmõš leʹbe piâssmõš lij määiʹnteeʹm vieʹltʼteʹmes vuõiggõttum miârktõõzz vääras, kååʹtt vueiʹtlvâstt snäätnas tiʹllʼjeei leʹbe õõʹni vuõssmõsân raukkâd kääzzkõõzz âânnmõõžž, leʹbe tåʹlǩ saakkummuž vääʹltem diõtt liâđǥlaž saakkeemneeʹtt pääiʹǩ.
Asetukset
Tekninen tallennus tai pääsy on tarpeen laillisessa tarkoituksessa sellaisten asetusten tallentamiseen, joita tilaaja tai käyttäjä ei ole pyytänyt.
Statistics
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes. The technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Markknâsttmõš
Teeknlaž ruõkkâmsââʹj leʹbe piâssmõõžž taarbšet õõʹnniprofiili raajjmõʹšše ǩeittsi vuõltteem vääras leʹbe õõʹni seuʹrrjummšen neʹttseiddõõzzâst leʹbe määŋgain neʹttseiddõõzzin vaʹstteei markknâʹsttem-miârktõõzzi vääras.
Manage options Manage services Manage vendors Read more about these purposes
Čuäʹjet asetõõzzid
{title} {title} {title}