Dieđut mis

Sámit leat Eurohpa uniovnna áidna eamiálbmot. Sámiid eamiálbmotsajádat lea nannejuvvon Suoma vuođđolágas. Sullii 6 proseantta olles máilmmi veahkadagas elege 476 miljovnna olbmo gullet eamiálbmogiidda. Eamiálbmogat ellet 90 sierra riikkas.

Dávjá jerrojuvvon gažaldagat

  • Man ollu Suomas leat sápmelaččat?

    Suomas ásset sullii 10 000 sápmelačča. Sápmelaččaid ruovttuguvlui gullet Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddat ja Soađegili gieldda davveoassi dahjege Lappi bálgosa guovlu. Sápmelaččain badjel 60 proseantta orrot goittotge sápmelaččaid ruovttuguovllu olggobealde.

    Buohkanassii sápmelaččat leat sullii 75 000-100 000 dan mielde mo rehkenasto. Sápmelaččat leat ássan Norgga, Ruoŧa ja Suoma davveosiin ja Guoládatnjárgga sisosiin jo ovdal dálá stáhtaid ja stáhtarájáid šaddama. Dát guovlu gohčoduvvo Sápmin (anárašgillii Säämi ja nuortalašgillii Sää’mm).

  • Mat leat sápmelaččaid árbevirolaš ealáhusat?

    Sápmelaččaid árbevirolaš ealáhusat leat guolásteapmi, boazodoallu, meahcásteapmi, čoaggin ja sápmelaš giehtaduodji ja maiddái daid dáláš hárjehanhámit. Unnahámát turismadoaibma sáhttá leat árbevirolaš ealáhusaid doarjjan birgenlági háhkamis. Barggadettiin árbevirolaš ealáhusaiguin lea lunddolaš geavahit sámegiela. Ealáhusat doibmetge giela ja kultuvrra aktiivvalaš geavahanbáikin, maid bokte dieđut ja dáiddut maiddái sirdojuvvojit njuovžilit sohkabuolvvas nubbái.

    Loga lasi

  • Mat leat Suomas hállojuvvon sámegielat?

    Suomas hállat golmma sámegiela: davvisámegiela, anárašgiela ja nuortalašgiela. Buot Suomas hállojuvvon sámegielat leat áitatvuloš gielat.

    Davvisámegiela hállit leat eanemusat ja hállanguovlu lea viidámus buot sámegielaid ektui. Dan hállet árvvu mielde sullii 20 000–25 000 olbmo Suomas, Norggas ja Ruoŧas. Suomas davvisámegiela hállit leat árvvu mielde sullii 2 000.

    Anárašgiella lea árbevirolaččat hállojuvvon Anárjávrri birrasis. Anárašgiela hállit leat árvvu mielde sullii 400. Hálliid lohkomearri lea dássidit lassáneamen viššalis giellaealáskahttinbarggu ánssus. Anárašgiella lea áidna sámegiella, mii hállojuvvo dušše Suomas.

    Nuortalašgiella lea árbevirolaččat hállojuvvon Ruošša Guoládatnjárggas ja guovlluin, mat gullet dasa, Suomas ja Norggas. Dálá áigge eanaš nuortalašgiela hálliin ásset Anára gielddas Suomas. Suomas nuortalašgiela hállit leat árvvu mielde sullii 300.

    Sámegielat leat eamiálbmotgielat. Sámegielaid árbevirolaš hállanguovlu ollá gitta Gaska-Ruoŧa Dalarna eanagottis Guoládatnjárgga nuorttamus geahčái Ruoššas. Sámegielat gullet urálalaš giellagotti suopmelaš-ugralaš suorgái ja sámegielaid lagamus fuolkegielat leat nuortamearasuopmelaš gielat (dego suomagiella ja esttegiella). Dálá áigge sámegielaid hállat árbevirolaš hállanguovlluid lassin earáge guovlluin ovdamearkka dihte Suoma, Ruoŧa ja Norgga oaivegávpotguovlluin fárrenlihkadusa dihte.

  • Galle sámegiela gávdnojit?

    Sámegielat leat dál ovcci: darjjesámegiella (Ruošša), gielddasámegiella (Ruošša), nuortalašgiella (Suopma, Ruošša, Norga), anárašgiella (Suopma), davvisámegiella (Suopma, Ruoŧŧa, Norga), julevsámegiella (Ruoŧŧa, Norga), bihtánsámegiella (Ruoŧŧa, Norga), ubmisámegiella (Ruoŧŧa, Norga) ja máttasámegiella (Ruoŧŧa, Norga). Ruoššas hállojuvvon áhkkilsámegiella gehččojuvvo jáddan 2003.

  • Mii lea sámegákti?

    Sámegákti lea sápmelaččaid álbmotlaš dovdomearkkain oinnolamos. Das lea šaddan dehálaš identitehta symbola, mii čatnasa nannosit sápmelaččaid historjái. Gávttit muitalit geavaheaddjiidis birra dávjá sierra vugiiguin. Bivttasollisvuhtii gullet máŋggat unna detáljat, dego gápmagat, boagán, gahpir, silki ja čiŋat.

    Suoma bealde leat anus vihtta gávtti váldomálle: Eanodaga, Anára, Ohcejoga, Vuohču ja nuortalaččaid gákti. Sámegákti lea vuosttažettiin álbmotbivttas iige dan geavaheapmi leat goasge boatkanan. Bivttas orru nuppástuvvamin árgabiktasis feastagárvun.

    Loga lasi sámegávtti birra: https://www.samiduodji.com/puvut

  • Leago sápmelaččain álbmotlávlla?

    Sámi soga lávlla lea sápmelaččaid virggálaš álbmotlávlla. Sámi soga lávlaga sániid lea čállán vuosttas sápmelaš Norgga riikkabeaialmmái (stuorradikki áirras) Isak Saba ja nuohta bidjan komponista Arne Sørlie. Saba dikta válljejuvvui álbmotlávllan 13. sámekonferánssas Åres borgemánus 1986. Nuohtta dohkkehuvvui virggálaččat sápmelaččaid 15. konferánssas Helssegis 1992.

    Sámi soga lávlla

  • Leago sápmelaččain álbmotluohti?

    Sápmelaččaid 22. Konferánsa válljii sámi álbmotluohtin Áillohačča, dahjege Nils-Aslak Valkeapää luođi Sámi eatnan duoddariid.

    Luođi šuoŋa ja sániid lea bidjan dáiddár Nils-Aslak Valkeapää rohkki. Luođi álgoálgosaš giella lea davvisámegiella, muhto dat lea jorgaluvvon máttasáme-, julevsáme-, anáraš-, nuortalaš- ja gielddasámegillii.

    Álbmotluođi sánit gávdnojit dáppe

  • Makkár symbola lea sámi leavga?

    Sámi leavgga lea plánen sápmelaš dáiddár Astrid Båhl. Leavgga fáddá boahtá máttasápmelaš Anders Fjellnera divttas Páiven párneh (Beaivvi bártnit), mas Fjellner govvida sápmelaččaid beaivvi nieidan ja bárdnin. Leavgga rukses gierdu govve beaivváža ja alit mánu. Leavggas čábbájit ruoksada ja aliha lassin fiskat ja ruoná. Seamma ivnnit leat árbevirolaččat geavahuvvon sámegávttis.

    Leavga dohkkehuvvui sápmelaččaid virggálaš symbolan sápmelaččaid 13. davviriikkalaš konferánssas Åres borgemánu 15. beaivve 1986. Seammás dohkkehuvvui maiddái Sámi soga lávlla. Sápmelaččain leat guoktenuppelohkái leavgabeaivvi, main dehálamos lea Sámi álbmotbeaivi, guovvamánu 6. Dáinna muitit vuosttas davvi- ja máttasápmelaččaid oktasaš čoahkkima Troanddimis, Norggas.

    Suoma sisáššiidministeriija ávžžuha sámi leavgabeivviide maid oktasaš leavgaatnima. Leavgaatnimis čuovvut iešguđege riikka lágaid. Priváhta olbmuin, servošiin ja fitnodagain lea ávvudeami, gudnejahttima dahje morraša čájeheami dihte friijavuohta atnit Sámi leavgga muđuige go virggálaš leavgabeivviin.

    RUOKSAT
    RUONÁ
    FISKAT
    ALIT
    Pantone 485 C Pantone 356 C Pantone 116 Pantone 286 C

     

  • Mat leat sámi leavgga leavgabeaivvit?

    Sápmelaččain leat oktiibuot guoktenuppelot sámekonferánssas dohkkehuvvon leavgabeaivvi (Helsset 1992, Murmansk 1996 ja Troandin 2017).

    6.2. Sámi álbmotbeaivi

    2.3. Suoma Sámedikki vuođđudanbeaivi (1996)

    Márjjábeaivi, sápmelaččaid árbevirolaš ávvudanbeaivi.

    Mihcamárbeaivi, almmolaš ávvudanbeaivi.

    9.8. ON:id riikkaidgaskasaš eamiálbmogiidbeaivi

    15.8. Sámi leavgga dohkkehanbeaivi (1986)

    18.8. Sámiráđi vuođđudanbeaivi (1956)

    26.8. Ruoŧa Sámedikki vuođđudanbeaivi (1993)

    9.10. Norgga Sámedikki vuođđudanbeaivi (1989)

    9.11. Sámi parlameantta vuođđudanbeaivi (1973). Sámi parlameanta lei ovdal Suoma Sámedikki.

    15.11. Vuosttas sápmelaččaid riikkabeaialbmá Isak Saba riegádanbeaivi. Isak Saba riegádii 15.11.1875 Unjárggas Várjjagis. Son lei Norgga Stuorradikki lahttun guokte baji (1906-1912) bargiidbellodaga ovddasteaddjin.

    29.11. Elsa Laula Renberga riegádanbeaivi. Elsa Laula Renberg (r. 1877) dollojuvvo rájáid rasttildeaddji sápmelaččaid ovttasbarggu álggaheaddjin. Son lei sámi nissonorganisašuvnna aktiiva ja váikkuhii Troanddimis Norggas 6.2.1917 lágiduvvon vuosttas čoahkkima ollašuvvamii.

  • Mat leat Sámedikki barggut?

    Sámedikki dehálamos bargu lea ollašuhttit vuođđolágas dasa ásahuvvon doaimmaid dahjege ollašuhttit sámi kulturiešráđđema ja dorvvastit sámi eamiálbmotkultuvrra seailuma ja ovdáneami.

    Sámediggi ovdanbuktá sápmelaččaid virggálaš oainnu ja ovddasta sápmelaččaid iežas doaimmaide gullevaš álbmotlaš ja riikkaidgaskasaš oktavuođain. Sámediggi geavaha iehčanas mearridanválddi. Sámediggi sáhttá addit evttohusaid, álgagiid ja cealkámušaid eiseválddiide. Lassin Sámediggi nammada ovddasteaddjiid máŋggaide sierra bargojoavkkuide. Nubbi guovddáš doaibmanvuohki lea eiseválddiiguin ráđđádallan.

    Loga lasi Sámedikki doaimma birra.