Sämimáttááttâs já oppâmateriaalpargo

Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde sehe škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh pargeh oovtâstpargo sämmilij päikkikuávlu kieldâiguin, eres škovliittâs uárnejeijeiguin, tave-eennâmlij västideijee orgaanijguin já staatâ máttááttâshaldâttâssáin. Sämitigge oovdâst sämmilij jienâ škovlimpolitiikâst. Sämikielâi já sämikulttuur sajattâh máttááttâsâst lii ohtâ tehálumosijn sämmilij puátteevuođâ koččâmušâin.

Sämikielâ lii kuullâm škoovlâ máttááttâsohjelmân vuáđuškoovlâ vuossâmuu ihelovo rääjist. Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost. Puoh sämmilij päikkikuávlu vuáđuškoovlah já luvâttuvah adeleh tááláá ääigi sämikielâ máttááttâs. Puoh sämmilij päikkikuávlu kieldah uárnejeh sämikielâlii máttááttâs vuáđuškoovlâst. Sämikielâlâš máttááttâs adeluvvoo puoh enâmustáá vuáđumáttááttâs iheluokain 1-6. Aanaar kieldâ škoovlâin puoh Suomâ kulmâ sämikielâ, anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ, láá sehe máttááttâskielah já máttááttemnáál oppâamnâseh. Ucjuv, Iänuduv já Suáđigil kieldâin sämikielâin máttááttâskiellân já oppâamnâsin lii tavesämikielâ.

Sämmilij päikkikuávlu kieldâi ulguubeln sämikielâ máttááttuvvoo tuáistáážân tuše váhá, mutâ uáppeemeeri lii lassaanmin. Sämitigge já Ucjuv kieldâ piejii joton čohčâluuhâmpaje 2018 aalgâst máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâdem haavâ, mon vievâst sämikielâi máttááttâs adeluvvoo káidusohtâvuođâi peht päikkikuávlu kieldâi ulguubel. Sämmilij päikkikuávlu ulguubeln ij lah ive 2018 räi adelum sämikielâlâš máttááttâs, mutâ tile lii muttuumin. Säämi-suomâ-kyevtkielâlâš luokkamáttááttâs vuolgij joton Pasila vuáđuškoovlâst Helsigist čohčuv 2018.

Keejâ animaatiost, täst paaldâst, kost sämikielâi já sämikielâlâš máttááttâs lii uárnejum iivijn 1980, 1990, 2000, 2010 já kost tot uárnejuvvoo tääl ive 2020. Maaŋgâin uccâ markkânsoojijn láá škoovlah lappum já ain eenâb já eenâb škoovlah sämmilij päikkikuávlu kieldâi (Iänudâh, Aanaar, Suáđikylá já Ucjuuhâ) ulguubeln uárnejeh tääl sämikielâ máttááttâs. Kárttá: Ulla Aikio-Puoskari já Minna Saastamoinen/ Studio Borga.

Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ, eenikielâ já kirjálâšvuođâ oppâaamnâs sehe rijjâtátulâš/ valjimnáál viereskielâ oppâaamnâs. Sämikuávlust ässee sämikielâ mättee uáppeeh kalgeh laavâ mield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân. Njuolgâdusah kyeskih puoh kuulmâ Suomâst sarnum sämikielân: anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielân. Sämikielâi iskosijd lii máhđulâš čođâldittiđ pajeuáppeetotkosist, mii lii eres oosijn suomâkielâlâš.

Nube tääsist Säämi máttááttâskuávdáš uárnee iärrásij lasseen sämikielâlii sämityeje škovlim. Oppâlájádâs virgáliih máttááttâskielah láá sämikielâ já suomâkielâ. Máttááttâskuávdáást tuáimih puoh kuulmâ sämikielâ luuhâmive pištee intensiivškovliittâs linjáh. Máttááttâskuávdáá virtuaalškovlâ uárnee jyehi ive stuorrâ mere sämikielâi viermikuursâid rävisulmuid.

Ollâ tääsist sämikielâ tutkâmuš já škovlim väldikodálâš eromâšpargo lii Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist. Oulu ollâopâttuvâst tuáimá Suomâ áinoo sämikielâ amnâsmáttáátteijei škovlimlinjá. Puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ lii máhđulâš oppâđ váldu- tâi uálgiamnâsin Oulu ollâopâttuvâst. Helsig já Laapi ollâopâttuvâin lii máhđulâš čođâldittiđ tavesämikielâ oopâid. Taažâ Kuovdâkiäinust tuáimee sämmilâš ollâškovlâ Sámi allaskuvla škuávlee iärásij lasseen sämikielâlijd máttáátteijeid. Sámi allaskuvla máttááttâs, haldâttuv já eres tooimâ váldukiellân lii sämikielâ.

Oppâmateriaalpargo ráhtá hinnáid sämikielâ, sämikulttuur já sämikielâlii máttááttâsân sierâ škovlâtaasijn.

Sämikielâlij oppâmateriaalij rähtim algâttui ko sämikielâlii algâmáttááttâs vuolgij joton 1970 –lovo pelimuddoost. Aalgâst materiaalpargoost västidij Laapi läänihaldâttâs, kost poorgâi ive 1976 rääjist eromâš sämiškovlim vuávájeijee.

Tääl oppâmateriaalpargo kulá Sämitiigán, kote finnee jyehi ive staatâtorjuu oppâmateriaalij rähtim várás. Oppâmateriaalmeriruttâ kulá staatâ budjetist máttááttâsministeriö válduluokan já tast máttááttâshaldâttâs toimâkoloid. Sämitigge raportist toos materiaalpargo puátusijn.

Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde tuhhit oppâmateriaalpaargon kyeskee pyevtittâsvuáváámijd já prinsiipijd. Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh västid oppâmateriaalpargo vuáváámist, haavâi keevâtlii olášutmist, jyehimist, tieđeetmist, varij kiävtun lohtâseijee haldâttuvâst já materiaalpaargon lohtâseijee tave-eennâmlii oovtâstpargoost.

Oppâmateriaalijd rähtih anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielân. Sämitigge tuárju meid priivaat oppâmateriaal rähtim. Škovlim- já oppâmateriaallävdikoddeest puáhtá uuccâđ torjuu sämikielâlij oppâmateriaalprojektij várás. Eidusii uuccâmäigi ij lah, mutâ torjuu ocoh táválávt skammâ-uđđâivemáánust, kuás čuávvoo ive pyevtittemvuávám lii rähtimnáál. Sämitigge puáhtá pálkkááttiđ meriáigásijd olespiäiválijd pargeid oppâmateriaal kietâčäällim- já eres pargoid. Puoh merhâšitteemus juávkku, mii parga oppâmateriaalpargo, lii sämikielâliih máttáátteijeeh.