Sámásteijeeh movtijditeh sárnuđ sämikielâ
Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt. Jyehi sámásteijee lii kuvvim smavvâ video. Videost sii muštâleh jieijâs ohtâvuođâst sämikielân.
– Taan ohtâvuođâst lii pyeri mušteđ, ete puoh sämikielah láá meid uhkevuálásiih. Tanen mij lep tääbbin Sämitiggeest halijdâm algâttiđ tooimâid, moiguin mij movtijdittep eromâšávt párnáid já nuorâid sárnuđ sämikielâ, muštâl Sämitige kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio.
Sámásteaddji Marianne Ketola
Marianne lii Käresavonist meddâl já lii pajasšoddâm puásuituáluperrust. Suu mielâst lii tehálâš, ete nuorah kevttih já tyestih sárnuđ sämikielâ.
“Ko lijjim ucce, te älgim uáli ennuv suomâstiđ já kevttiđ suomâkielâ meecist. Talle iänui eeđâi munjin, ete jieh tun äävti suomâstiđ tääbbin meecist, ij ohtâgin ibbeerd tuu. Te mun jurdâččim, ete lii pággu sámástiđ, ete poccuuh iberdeh muu. Lam huámášâm, ete lii hirmâd suotâs sámástiđ skipárijguin já uápisulmuiguin, kiäh mättih sämikielâ. Muu mielâst sämikielâ lii hirmâd fijnâ kielâ, tot puátá monnii naalijn vááimust tot kielâ já lii ohtâ uási ulmust. Tot lii uáli tehálâš.”
Sámásteijee Sáárá Seipiharju
Sáárá kielâpäälgis aalgij kielâpiervâlist. Talle sun vuolgij vuáđuškoovlân anarâškielâg luokan. Luvâttuvâst sun aalgij ain pyerebeht iberdiđ, maggaar anarâškielâ tile lii já mon tehâlâš kielâ iäláskittem lii.
”Anarâškielâ lii adelâm munjin nuuvt mielâttes ennuv máhđulâšvuođâid, čäälliđ mainâsijd, porgâđ toimâtteijee pargoid ja lávluđ párnái skiärust. Jiem osko, ete toh ääših liččii lam máhđuliih, jis jiem mátáččii anarâškielâ. Jiem lah kuássin poollâm, ete munjin ij liččii pargosaje puátteevuođâst. Anarâškielâg ulmuid lii ain tárbu. Mun jiem ličij mun, jis jiem sárnuččii anarâškielâ. Anarâškielâ lii stuorrâ uási muu, já tom, kii mun lam.
Säämsteei Teemu Titola
Teemu lii šoddâm Kiäváájäävri siijdâst já vuossâmuu keerdi sun peesâi sárnuđ sämikielâ Áhujäävri škoovlâst. Rävisolmožin Teemu lii máttááttâllâm ive verd Nuorttâlâškielâ já kulttuur Sämikuávlu máttááttâskuávdáást.
”Muu ákku sáárnui sämikielâ já tot lâi suu eenikielâ. Ohtâgin suu paarnijn ij máttám sämikielâ, mutâ tääl sij movtijditeh muu anneeđ sämikielâ nuuvt ennuv ko máhđulâš. Tääl mun jođám taam määđhi sämikielâ mieldi. Lijjim Anarist škoovlâst oovtâ ive já tobbeen mun mattim sárnuđ já čäälliđ sämikielâ. Tot lâi nuuvt tergâdis ihe munjin. Mun ožžuim tom, mii lâi lappum.
Sámásteaddji Teija Kaartokallio
Teija iätá, ete ohtâ pyeremuin aašijn, mii sunjin kuássin lii keevâm, lii tot, ete šoodâi máhđulâšvuotâ vyelgiđ tavas oppâđ sämikielâ. Já vala pyereeb lâi, ko sun peesâi jotteeđ Ucjuuvâst huolhij kulen.
”Tast ij moonnâm kuhháá ko äijih munjin almottij, et ij ááigu innig munjin suomâstiđ, mutâ ááigu huolâttiđ tast, ete mun-uv oopâm sämikielâ, mii suuvâ kielâ. Jis lii kiäiguin hárjánâm suomâstiđ, te ij lah älkkee molsođ kielâ sämikielân. Vaarâ tondiet, ko mun tiäđám maht oro leđe kielâttem, te munjin lii šoddâm uáli stuorrâ mohtâ porgâđ kielâ oovdân.”
Ive 2019 ávuduvvoo OA algâaalmugkielâi ihe. Teemaive tárguttâssân lii pajediđ oovdân maailm algâaalmugkielâi tile. Ulmen lii teemaive peht eereeb iärásij lasettiđ tiäđulâšvuođâ algâaalmugkielâin já toi uhkevuálásâšvuođâst já ovdediđ já standardistiđ kielâid. Maailm suulân 6700 kielâst paijeel 40 % láá uhkevuálásiih. Tain iänááš uási láá algâaalmugkielah.
