Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl
Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.
– Täʹst õhttvuõđâst lij veʹt šiõǥǥ muʹštted, što puk sääʹmǩiõl liâ še vaarvuâla. Tõn diõtt leäʹp tääiʹben Sääʹmteeʹǧǧest haaʹlääm altteed tuåimid, koin älšmâʹttep jeäʹrben päärnaid da nuõrid mainsted sääʹmǩiõl, särnn Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio.
Sámásteaddji Marianne Ketola
Marianne lij puättam Karesuvanto beäʹlnn da šõddâm puäʒʒhåiddampirrõõzzâst. Suu miõlâst lij vääžnai, što nuõr âʹnne da tueʹstte mainsted sääʹmǩiõl.
”Ǥu leʹjjem uʹcc, aʹlǧǧem mainsted lääʹddǩiõl mieʹccest. Tâʹl jään säärnai muʹnne, što muʹst ij vieʹǩǩed mieʹccest mainsted lääddas, ǥu puõccu fiʹttje pâi sääʹmǩiõl. Mon juʹrddem, što päkk muʹst lij mainsted sääʹmǩiõl, što puõccu fiʹttje muu. Leäm hoʹhssjam, što lij samai hääʹsǩ mainsted sääʹmǩiõl taaurõõžživuiʹm da tõi tobddsivuiʹm, kook silttee sääʹmǩiõl. Muu miõlâst sääʹmǩiõl lij fiinâs ǩiõl da tõt puätt nuʹt mâʹta mõõn-ne nalla čâđđmest da tõt lij ǥu õhtt vueʹss oummu.”
Sámásteijee Sáárá Seipiharju
Sáárán ǩiõllpääʹljes aaʹlji aanarsääʹm ǩiõllpieʹzzest. Son jååʹđi vuâđđškooulâst Aanrest aanarsääʹmǩiõllsaž klaassâst, leša ääʹljeen jååʹtted lookkjiškooul 40 ǩm määʹtǩest dommsiidâst son fiʹttji, mõõn vääžnai ǩiõl jeällʼtummuš lij.
”Aanarsääʹm lij õuddam muʹnne aivv samai jiânnai vuäittmõõžžid ǩeeʹrjted mainnsid, tuâjstõõllâd tuåimmteeʹjen ja läullad päärnaibliinâst. Jiõm ååsk, što täk ääʹšš leʹjje leeʹd vueiʹtlva, jõs jiõm siltteʹči mainsted aanarsääʹmǩiõl. Jiõm leäkku ni kuäʹss põõllâm, što muʹst jiâ leʹčči tuej pueʹttiääiʹjest. Aanarsääʹmǩiõllsaid liâ pâi tuâj. Mon jiõm leʹčči mon, jõs jiõm mainsteʹči aanarsääʹmǩiõl. Aanarsääʹmǩiõll lij šurr vueʹss muu, da tõn še, ǩii mon leäm.”
Säämsteei Teemu Titola
Teemu lij šõddâm Keväjääuʹrest da vuõssmõs vuâra son piâzzi mainsted sääʹmǩiõl Akujääuʹr škooulâst. Vuõrâsooumžen Teemu lij mättʼtõõttâm õõut eeʹjj Nuõrttsääʹmǩiõl da kulttuur Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõõzzâst.
”Muu äkkan mainsti sääʹmǩiõl da tõt leäi suu jieʹnnǩiõlâs. Ij ni ǩii suu päärnain mättjam sääʹmǩiõl, leša ååʹn sij motivâʹstte muu čuuʹt ââʹnned sääʹmǩiõl. Ååʹn jååđam tän määʹtǩ sääʹmǩiõll muu mieʹldd. Leʹjjem Aanrest škooulâst õõut eeʹjj da toʹb mättjem mainsted da ǩeeʹrjted nuõrttsääʹmǩiõl. Tõt leäi nuʹt tääʹrǩes eeʹǩǩ muʹnne. Vuõǯǯum tõn, mõõn leʹjjem läppam.”
Sámásteaddji Teija Kaartokallio
Teija särnn, što õhtt pueʹrmõš aaʹššin, mii suʹnne lij ni kuäʹss šõddâm, lij tõt, ǥu suʹnne šõõddi vuäittmõš vueʹlǧǧed tââvas mättʼtõõttâd sääʹmǩiõl. Da võl pueʹrab leäi tõt, što son piâzzi jååʹtted Uccjooǥǥâst ruåđi åʹrnn.
”Tõʹst ij kuuʹǩǩ mõõnnâm, ǥu ääʹjj villj iʹlmmti muʹnne, što ij ääiǥ teänab mainsted muʹnne lääddas, leša äigg ââʹnned huõl tõʹst, što mon še mättjam sääʹmǩiõl, mij sooǥǥ ǩiõl. Jõs lij mättjam mainsted lääddas ǩeäin-ne, ij leäkku hiâlpp vaajted ǩiõl sääʹmǩiõʹlle. Naʹveârna tõn diõtt, ǥu teâđam måkam lij tõt toobd ǥu tåbdd, što lij ǩiõlteʹm, muʹnne lij šõddâm šurr äʹlšš tuejjeed tuâj sääʹmǩiõl õuʹdde.”
Eeʹjj 2019 ââʹnet ÕM alggmeerai ǩiõli eeʹǩǩen. Teeʹmmeeʹjj mieʹrren lij kaggâd õuʹdde alggmeerai ǩiõli vueʹjj. Täävtõssân lij teeʹmmeeʹjj pääiʹǩ jm. lââʹzzted teâđstummuž alggmeerai ǩiõlid da tõi vaarvuâlažvuõʹtte da õõuʹdeed da standardisâʹstted ǩiõlid. Maaiʹlm nuʹtt 6700 ǩiõlâst pâʹjjel 40 % lie vaar vueʹlnn. Täin jäänmõssân lie alggmeerai ǩiõl.
