Škooultõs

Sääʹmteʹǧǧ  oouʹdad sääʹmǩiõli, sääʹmǩiõllsaž da sääʹmkulttuur mätt’tõõzz.

Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkåʹdd da škooultõs- da mättmateriaalkoontâr tuåimmje õhttsažtuâjast säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddivuiʹm, jeeʹres škooultõõzz riâššjivuiʹm, tâʹvvjânnmallaš vaʹstteei orgaanivuiʹm da riikk mättʼtõshalltõõzzin. Sääʹmteʹǧǧ eeʹttkâstt säʹmmlai jiõn škooultõspolitiikkâst. Sääʹmǩiõli da sääʹmkulttuur sââʹjj mättʼtõõzzâst lij õhtt vääžnʼjummus säʹmmlai puõʹttiääiʹj kõõččmõõžžin.

Sääʹmǩiõll lij kuullâm škooul mättʼtõsprograʹmme vuâđđškooul vuõssmõs eeʹǩǩlååʹjest ääʹljeeʹl. Sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs jåʹttji Uccjooǥǥâst da Aanrest 1970-lååǥǥ peäʹlrääʹjest. Puk säʹmmlai dommvuuʹd vuâđđškooul da lookkjiškooul ouʹdde ânnʼjõžääiʹj sääʹmǩiõl mätt’tõõzz. Puk säʹmmlai dommvuuʹd kååʹdd reäʹšše sääʹmǩiõllsaž mätt’tõõzz vuâđđškooulâst. Sääʹmǩiõllsaž mätt’tõõzz uuʹdet jäänmõsân vuâđđmätt’tõõzz eeʹǩǩ-klaassin 1-6. Aanar kååʹdd škooulin puk Lääʹddjânnam kolmm sääʹmǩiõl, aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmǩiõll, lie nuʹtt mättʼtõsǩiõl ko mättaunnâz. Uccjooǥǥ kååʹdd škooulin mättõsǩiõllân lääʹddǩiõl paaldâst lij tâʹvvsääʹmǩiõll, leša aaunâsmättʼtõõzz uuʹdet tâʹvvsääʹmǩiõl lââʹssen nuõrttsääʹmǩiõlâst še. Jeänõõǥǥ da Suäʹđjel kooʹddin sääʹmǩiõlin mättʼtõsǩiõllân da mättaunnsen lij tâʹvvsääʹmǩiõll.

Säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddi åålǥbeäʹlnn sääʹmǩiõl mättʼtet tän poodd samai occanj, leša mättʼtõõttimieʹrr lij lâssneʹmmen. Sääʹmteʹǧǧ da Uccjooǥǥ kåʹdd alttee čõhččlookkâmpââʹj 2018 aalǥâst mättʼtõs- da kulttuurministeria teäggtam haʹŋǩǩõõzz, koon veäkka sääʹmǩiõli mätt’tõõzz uuʹdet ougglõsõhttvuõđivuiʹm dommvuuʹd kooʹddi åålǥbeälla. Säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn ij leäkku ekka 2018 mõõneeʹst uvddum sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs, leša vueʹǩǩ lij mottjeʹmmen. Sääʹmm-lääʹdd-kueiʹtǩiõllsaž klassmättʼtõs jåʹttji Pasila vuâđđškooulâst Heʹlssnest čâhčča 2018 da sääʹmǩiõllsaž mätt’tõõzz plaaneet Oulu gåårda, Ruäʹvnjaʹrǧǧe da Suäʹđjel ceerkavsiʹjdde še.

Sääʹmǩiõll vuäitt leeʹd škooul mättʼtõsǩiõll, jieʹnnǩiõl da ǩeerjlažvuõđ mättaaunâs di jiõččtäättlaž/ vaʹlljeemnallšem veeʹres ǩiõl mättaaunâs. Sääʹmvuuʹdest jälsteei sääʹmǩiõl siltteei mättʼtõõđi âʹlǧǧe lääʹjj mieʹldd vuäǯǯad väʹlddvueʹzz vuâđđmättʼtõõzzstes sääʹmǩiõʹlle. Šeâttmõõžž kueʹsǩǩe puk kolmm Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl: aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmǩiõl. Sääʹmǩiõli teeʹst lie vueiʹtlvaž spraavâd pâʹjjmättʼtõõttituʹtǩǩõõzzâst, kååʹtt lij jeeʹres vueʹzzin lääʹddǩiõllsaž.

Nuuʹbb tääʹzzest Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõs reäšš jm. sääʹmǩiõllsaž sääʹmǩiõtt-tuâj, duodji, škooultõõzz. Škooultõskõõskõõzz veerǥlaž mättʼtõsǩiõl lie sääʹmǩiõll da lääʹddǩiõll. Škooultemkõõskõõzzâst tuåimmje puk koolm sääʹmǩiõl intensiivškooultõõzz liinj, kook peʹštte lookkâmeeʹjj. Škooultõskõõskõõzz virtuaalškooul reäšš juõʹǩǩ eeʹjj jõnn meäʹr sääʹmǩiõli neʹttkuursid rääʹvesoummid.

Õll tääʹzzest sääʹmǩiõli tuʹtǩǩummuž da škooultõõzz väʹlddkååddlaž spesiaaltuâjj lij Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituuttâst. Oulu universiteeʹttest tuåimmai Lääʹddjânnam oʹdinakai sääʹmǩiõl aaunâsuʹčteeʹli škooultõslinnj. Puk koolm Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl lij vueiʹtlvaž mättʼtõõttâd väʹldd- leʹbe čårraunnsen Oulu universiteeʹttest. Heʹlssen da Lappi universiteeʹttin lij vueiʹtlvaž spraavâd tâʹvvsääʹmǩiõl määttaid. Taarrjânnam Kautokeinost tuåimmjeei säʹmmlaž õllškooul Sámi allaskuvla škooulat jm. sääʹmǩiõllsaž uʹčteeʹlid. Sámi allaskuvla mätt’tõõzz, vaaldâšm da jeeʹres tuåimmjummuž väʹlddǩiõllân lij sääʹmǩiõll.

Sääʹmǩiõllsaž mättmateriaaltuâjj

Mättmateriaaltuâjj rääjj oudldõõzzid sääʹmǩiõl, sääʹmkulttuur da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõʹsse jeeʹres škooultaaʹzzin.

Sääʹmǩiõllsaž mättmateriaali vaalmštummuž altteeš, ko sääʹmǩiõllsaž alggmättʼtõs aaʹlji 1970–lååǥǥ peäʹlrääʹjest. Vuõššân materiaaltuâjast vaʹsttii Lappi lääʹnnhalltõs, koʹst reâuǥai eeʹjjest 1976 ooudårra jiiʹjjesnallšem sääʹmškooultõõzz plaaneei.

Ânnʼjõžääiʹj mättmateriaaltuâjj kooll Sääʹmtegga, kååʹtt vuäǯǯ juõʹǩǩ eeʹjj riikkveäʹǩǩvuõđ mättmateriaal valmštummuž vääras. Mättmateriaalmieʹrrteäʹǧǧ kooll riikk tällõsarvvlõõzzâst mättʼtõsministeria väʹlddklaʹsse da toʹben mättʼtõshalltõõzz tuåimmjemkuulid. Sääʹmteʹǧǧ raportâstt tõõzz materiaaltuâj puåđõõzzin.

Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkåʹdd preemm mättmateriaaltuâj kuõskki puuʹtʼtemplaanid da vuâđđjurddjid. Škooultõs- da mättmateriaalkoontâr vaʹsttad mättmateriaaltuâj plaanummšest, haʹŋǩǩõõzzi čõõđ viikkmest, jueʹǩǩmest, teâđtummšest, vaaʹri âânnmõʹšše õhttneei vaaldšmest da materiaaltuõjju õhttneei tâʹvvjânnmallaš õhttsažtuâjast.

Mättmateriaalid vaalmštet aanar-, nuõrtt-, da tâʹvvsääʹmǩiõlid. Sääʹmteʹǧǧ tuärjjad privatt mättmateriaal valmštummuž še. Škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkååʹddest vuäitt ooccâd veäʹǩǩvuõđ sääʹmǩiõllsaž mättmateriaalprojeeʹkti vääras. Väʹlddveärlaž ooccâmäiʹǧǧ ij leäkku, leša veäʹǩǩvuõđ ooʒʒât takainalla skamm-ođđeeʹjjmannust, kuäʹss puõʹtti eeʹjj puuʹtʼtemplaan valmštõõlât. Sääʹmteʹǧǧ vuäitt paʹlǩǩeed mieʹrräiggsaž obbpeivvsaž reâuggjid mättmateriaal ǩiõttǩeeʹrjtõs- da jeeʹres tuâjaid. Vääžnʼjummus mättmateriaaltuâj tuejjeei joukk lie sääʹmǩiõllsaž uʹčteeʹl.