Parlamentaarlaž suåvtõs

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (SPS) lij Lääʹddjânnam, Taarrjânnam da Ruõccjânnam sääʹmtiiʹǧǧi kõskksaž parlamentaarlaž õhttsažtuâjjorgaan. Ruõššjânnam sääʹmorganisaatio vuässâʹtte õhttsažtuõjju valvvjen SPS:âst. Murmaansk vuuʹd sääʹmparlameʹntt lij ooccâm põõšši vuäzzlažvuõđ SPS:âst. SPS vuâđđeeš pâʹsslašttâm-mannu 2. peeiʹv eeʹjj 2000. Ruõccjânnam Sääʹmteʹǧǧ puõʹđi suåvtõʹsse mieʹldd njuhččmannust 2002. Taarrjânnam, Ruõccjânnam da Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ jååʹđte suåvtõõzz 16 määnpââʹj põõʹjin. Piisarkåʹdden tuåimmai tõt sääʹmteʹǧǧ, ǩeäʹst vuârstes lij jååʹđtemvaʹsttõs. SPS tuåimmjummuž ohjjee eeʹjj 1997 suåppum õhttsažtuâjjsuåppmõš da eeʹjj 2003 primmum tuâjjriâššmõš.

 

Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeei Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzzâst

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad eeʹttǩeeʹjid sääʹm parlamentaarlaž suåvtõʹsse vaalpââjas. SPS õhttsažtuâjjsuåppmõõžž mieʹldd Sääʹmteeʹǧǧ poliittlaž joođâs âlgg kuullâd suåvtõʹsse. Tuåimmpââʹjest 2016-2019 eeʹttǩeeʹjen lie:

Tiina Sanila-Aikio (väärreeʹttǩeei Kirsti Kustula)

Tuomas Aslak Juuso (väärreeʹttǩeei Magreta Sara)

Anne Nuorgam (väärreeʹttǩeei Antti Sujala)

Aslak Holmberg (väärreeʹttǩeei Petra Magga-Vars)

Pentti Pieski (väärreeʹttǩeei Janne Saijets)

Heikki Paltto (väärreeʹttǩeei Nilla Tapiola)

Neeta Jääskö (väärreeʹttǩeei Veikko Feodoroff)

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz halltõõzzâst Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkâʹstte Tiina Sanila-Aikio da Tuomas Aslak Juuso da suännai väärrvuäzzlaž lij Heikki Paltto. SPS õhttsažtuâjjsuåppmõõžž mieʹldd Sääʹmteeʹǧǧ poliittlaž joođâs âlgg vuässõõttâd vuäzzliʹžžen SPS halltõõzz tuåimmjummša.

Tuåimmjummuš

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz tuåimmplaan 2018.

SPS tuåimmjummuž ohjjad juõʹǩǩ eeʹjj uuʹccmõsân õʹhttešt riõššum tiuddsååbbar. Sååbbar preemm SPS tuåimmplaan, koon raajât kueiʹt eeǥǥas vuârast. SPS lij alttääm õhttvuõttses nuõriluʹvddkååʹdd, koozz puäʹtte eeʹttǩeei juõʹǩǩ jânnam sääʹmtiiʹǧǧi nuõrisuåvtõõzzin/-luʹvddkooʹddin. Nuõriluʹvddkåʹdd norrââtt SPS takaisåbbar õhttvuõđâst. SPS lij alttääm näuʹddaaʹšši luʹvddkååʹdd še. Luʹvddkååʹddest Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkâstt II väärrsaaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto.

SPS tuåimmplaan tueiʹmmepeejj SPS halltõs, kåått norrââtt taarbšeʹmmen.

SPS tuâjjan lij oouʹdeed sääʹmtiiʹǧǧi kõskksaž õhttsažtuâj di ǩiõttʼtõõllâd aaʹššid, kook kueʹsǩǩe leʹbe vueiʹtte kuõskkâd säʹmmlaid määŋgain jânnmin leʹbe säʹmmlaid meeran. SPS eeʹttkâstt Lääʹddjânnam, Ruõccjânnam da Taarrjânnam säʹmmlaid tâʹvvjânnmin da meeraikõskksaž õhttvuõđin.

SPS väʹlddtäävtõõzz lie tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž priimmʼmõš, SPS tuåimmjummuž ooudâsviikkmõš da säʹmmlai vuõiggâdvuõttsââʹj pueʹrummuš. SPS lij tuʹmmjam, što säʹmmla väʹldde õhttsaž vuäinlmõõžž SPS:âst tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž juâtkksaǥstõõllmõõžžin. Täävtõssân lij ooudâsviikkâd SPS tuåimmjummuž kõskkvuõđâst tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž oudldõõzzid di pueʹreed Ruõššjânnam säʹmmlai vueiʹttemvuõđ vuässõõttâd õhttsažtuõjju.

Sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereʹnss

Sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi vuõssmõs õhttsaž konfereʹnss rieʹššeš Jokkmokkâst 24.2.2005. Konfereʹnsse vuässõʹtte Taarrjânnam, Ruõccjânnam da Lääʹddjânnam sääʹmtiiʹǧǧi da Ruõššjânnam säʹmmlai eeʹttǩeei. Ouddâl konfereeʹns juõʹǩǩ jânnam sääʹmteʹǧǧ õõʹni jiiʹjjes tiuddsåbbar Jokkmokkâst. Sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereʹnss leäi histoorlaž šõddmõš. Konfereʹnss priimi Jokkmmookk čõõđtõõzz, koon mieʹldd õhttsaž konfereʹnss leäi histoorlaž kuåsttmõš sääʹmpoliittlaž tuâjast. Konfereʹnss mušttʼti tõʹst, što säʹmmla lie õhtt meer, koon õhttnažvuõđ riikki raaj jie vuäǯǯ muårrâd. Čõõđtõs teäddad jeäʹrbi mieʹldd säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ da tuâj tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž äiggavuäǯǯam ouʹdde. Jokkmokkâst tuʹmmješ, što sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi õhttsaž konfereeʹns riâššât koolm eeʹjj kõõski. Nuuʹbb sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns rieʹššeš Ruäʹvnjaarǥâst 28.10.2008.

Kuälmad sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns rieʹššeš Ǩeârkknjaarǥâst 10.11.2011. Konfereeʹns čõõđtõõzzâst ǩiõttʼtõõlât säʹmmlai õhttsažtuâj ooudâsviikkmõõžž, säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ teâuddjummuž di auʹǯǯjet riikkid ratifiâʹstted ILO-169 suåppmõõžž alggmeerai vuõiggâdvuõđin. Konfereeʹns mieʹldd meäʹrtõõllmõš tõʹst, ǩeäiʹd ââʹnet säʹmmliʹžžen, âlgg vuâđđõõvvâd säʹmmlai jiiʹjjez da õhttsaž fiʹttjõʹsse ääʹššest.

Neelljad sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns rieʹššeš Uumajâst 20.2.2014. Konfereeʹns teeʹmmen leäi säʹmmlai ääʹrbvuâlaž jälstemsõõʹji luâttvaaʹri äuʹǩǩummuš da tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõš. Konfereʹnsse vuässõʹtte Taarrjânnam, Ruõccjânnam da Lääʹddjânnam sääʹmtiiʹǧǧi vuäzzla di Ruõššjânnam sääʹmõõutstõõzzi eeʹttǩeei. Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧest konfereʹnsse vuässõʹtte 16 parlameʹnttneʹǩǩed.

Sääʹmparlameʹnttneeʹǩǩ Uumajâst. Snimldõk: Pia Ruotsala-Kangasniemi

Uumaja konfereʹnss priimi čõõđtõõzz tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžžâst di säʹmmlai ääʹrbvuâlaž jälstemsõõʹji luâttvaaʹri äuʹǩǩummuž ǩiõttʼtõõli čõõđtõõzz. Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ ååuʹc vuäzzliʹžžed kuõʹđđe pååđceälkkmõõžž luâttvaaʹri äuʹǩǩummuž säʹmmlai ääʹrbvuâlaž jälstemsõõʹjin ǩiõttʼtõõli čõõđtõõzz artiklaaʹje 4. Jeeʹres vueʹzzin puk Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeei tuärjje čõõđtõõzz.

Sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹnsi čõõđtõõzz

Sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns čõõđtõs, Jokkmokk 24.2.2005

Sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns čõõđtõs, Ruäʹvnjargg 28.10.2008

Sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns čõõđtõs, Ǩeârkknjargg 10.11.2011

Sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns čõõđtõs, Uumaja 20.2.2014

Sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns čõõđtõs, Truäʹnddem 7.2.2017