Rávvagat diŋgojeaddjái

Rávvagat dulkoma diŋgomii

Oahpásnuva dulkondiehtočállosii áššiiddikšundulkomis ja álbmotdilálašvuođa dulkomis.

Dárkilut dieđut dulkoma diŋgomii gávdná Suoma jorgaleaddjiid ja dulkkaid lihtu siidduin.

  • Sámegiela dulkkat leat viehka unnán, de dulkoma ordnema lea buorre álggahit áiggil. Dulkkaid sáhttá leat váttis oažžut oanehis áiggis.
  • Dulkoma diŋgodettiin lea buorre čielggadit diŋgojeaddji oktavuođadieđuid, dulkongiela, áigemuttu ja báikki, dulkoma čađahanvuogi, dulkoma fáttá ja bisttu nu dárkilit go vejolaš, vai dulka sáhttá ráhkkanit ovddalgihtii.
  • Čielggat galle dulkka dárbbašuvvo dilálašvuhtii. Dulkkaid mearri lea gitta dilálašvuođa bisttus ja gielaid mearis, mat leat dulkonláhkái.
  • Muitte sihkkarastit, man sámegiela dulkka dárbbašat, davvisáme-, anáraš- vai nuortalašgielat.
  • Dulkomis lea buorre soahpat ovddalgihtii barggu eavttuid, bargoáiggi, bálkká mii máksojuvvo ja šluhtteneavttuid.
  • Dulkkaiguin lea buorre soahpat maiddái das, gullágo soahpamuššii vejolaš idjadeapmi, mátkebuhtadus, borramušbuhtadus dahje beaiveruđa máksin.
  • Dulkkas lea dahkkivuoigatvuohta iežas dulkomii, ja dulkoma vurkema eavttuin galgá soahpat ovddalgihtii.
  • Jos dulkon ordnejuvvo gáiddusoktavuođain, galgá das soahpat ovddalgihtii dulkkain ja čielggadit, maid teknihkalaš ordnemiid dulkon gáibida.
  • Čielggat mii dulkonvuohki heive buoremusat dilálašvuhtii ja dárbbašago dulkomii sierranas teknihka.
  • Áššiiddikšundulkon sáhttá dáhpáhuvvat lagašdulkomin báikki alde dahje gáiddusdulkomin ovdamearkka dihte telefovnna dahje videodulkonrusttegiid bokte.
  • Álbmotdilálašvuođa dulkon sáhttá dáhpáhuvvat konsekutiivvalaččat dahje simultánalaččat, ja gulul hállamiin.
    • Konsekutiivadulkomis hálli ja dulka hállaba vurrolagaid. Konsekutiivadulkon ii gáibit sierranas dulkonrusttegiid, muhto dan sáhttá ordnet seamma jienanannemiin go eará dilálašvuođa.
    • Simultánadulkomis hállan dulkojuvvo seamma áigge nuppi gillii. Simultánadulkon gáibida dulkonrusttega. Dilálašvuođa ordnejeaddji vástida dulkonrusttega ordnemis.
  • Go dulkon ordnejuvvo gáiddusin, lea buorre soahpat gáiddusdulkoma geahččaleapmi ovdal dulkoma.

Dulkonteknihka sáhttá jearrat Sámekulturguovddáš Sajosis. Oktavuođadieđut gávdnojit Sajosa neahttasiidduin.

  • Dulkoma duogášmateriálaid galgá doaimmahit dulkii nu árrat go vejolaš, vai dulka sáhttá ráhkkanit bures dulkondilálašvuhtii. Duogášmateriálat leat ovdamearkka dihte dilálašvuođa prográmma, oassálastiidlistu, áššegirjjit mat leat gieđahallanláhkái dahje sáhkavuoruide laktáseaddji duogášmateriálat.
  • Muitte doaimmahit maiddái áiggi mielde beaiváduvvon veršuvnnaid ja áiddo ovdal dilálašvuođa fidnejuvvon materiálaid dulkkaide nu jođánit go vejolaš.
  • Soaba dulkkaiguin, man olu ovdal dilálašvuođa álgima galgá leat báikki alde. 
  • Dulkkaiguin lea buorre soahpat das, gii doaibmá dilálašvuođas dulkkaid oktavuođaolmmožin, vai dulkkat ožžot dárbbu mielde oktavuođa dilálašvuođa ordnejeaddjái. 

Rávvagat jorgalusaid diŋgomii

  1. Sádde jorgalanbivdaga čujuhussii anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi dahje njuolga jorgaleaddjiide:
    • Davvisámegiella: irma.laiti(at)samediggi.fi
    • Anárašgiella: tanja.kyro(at)samediggi.fi
    • Nuortalašgiella: merja.fofonoff(at)samediggi.fi
  1. Almmut čielgasit man sámegillii bivddát jorgalusa
  2. Almmut álo doivojuvvon doaimmahanbeaivvi
  3. Almmut vuolggateavstta mearkameari, gaskamearkkaiguin
  4. Almmut rehketčállinčujuhusa ja vejolaš čujuheami
  5. Lavtte vuolggateavstta šleađgapostii álo word-vuorkán

Diŋgoma vuostáváldán jorgaleaddji sádde diŋgojeaddjái guitema ja almmuha leago doaimmahanáigetávval vejolaš.

Teaksta jorgaluvvo vuolggateavstta ala ja danin lea vealtameahttun, ahte vuolggateaksta lea word-vuorkán ja gárvvisin hábmejuvvon. Jorgaleaddjit eai daga teakstagieđahallama diŋgojeaddji beales.

Hattit

Sámegiela doaimmahaga addin jorgalusas berrojuvvo máksu giellabáras suomagiella – sámegiella (davvisámegiella, anárašgiella dahje nuortalašgiella) dahje nuppegežiid 85 euro/siidu ja siiddus 1 560 mearkka gaskamearkkaiguin.

Juos deaksta, mii jorgaluvvo, lea dábálaš deavstta váddásut, jorgalanmávssu sáhttá bearrat nu, ahte lea bajiduvvon eanemustá 50 %:in, seammago hohpolaš barggu jorgalanmávssu sáhttá bajidit eanemustá 50%:in. Juos jorgaleapmi sisttisdoallá beaivádeami jorgalussii, mii lea juo gávdnomis, sáhttá vástideaddji láhkai hattis geahpedit 50 % dahje geavahit minimahatti.

Jorgalusaid minimahaddi lea 25 €.

Loga lasi: https://www.samediggi.fi/jorgalanbalvalusat/?lang=dav

  • Sáhtát ohcat freelancer-jorgaleaddjiid Sámedikki jorgaleaddjiid ja dulkkaid ohcanbálvalusas
  • Bargga fálaldaga jorgalanbálvalusas
  • Jorgalusa diŋgodettiin lea buorre ovdanbuktit goitge daid áššiid
    • Jorgalusa vuolggagiella ja čuozáhatgiella
    • Teavstta fáddá ja sisdoallu
    • Teavstta guhkkodat, jorgaleaddjit sáhttet bearrat mávssu mearkameari, siidomeari dahje gurgadashatti mielde
    • Goas materiálaid sáhttit doaimmahit jorgaleaddjái
    • Jorgalusa áigetávval
    • Man hámis teaksta lea oažžumis
  • Muitte almmuhit čielgasit man sámegillii bivddát jorgalusa
  • Soaba jorgalusa hattis ja rehketbearramis ovddalgihtii
  • Soaba gullágo deavstta dárkkisteapmi haddái. Jos gažaldagas lea teaksta, mii prentejuvvo, sáhttá jorgaleaddjiin soahpat, ahte son dárkkista vel prentema várás gárvves teavstta giela.
  • Jorgalusas sáhttá bargat maiddái ovdagulaskuddama , jos teaksta, man galgá jorgalit ii leat vel gárvvis, muhto dieđát sullii gárvánan áiggi.

Sámedikki hattiid sáhttá doallat ovdamearkan, muhto freelancer-jorgaleaddjit berret mávssu iežas hattiid mielde. Freelancer-jorgaleaddjiid jorgalanhattiid gánneha jearrat njuolga freelancer-jorgaleaddjiin.