Sämitigge oovded sämmilij jieijâs kielâ, kulttuur já jieijâskielâlâš máttááttâs.

Tot tuáimá ohtsâšpargoin sämikuávlu kieldâiguin, eres škovliittâs uárnejeijeiguin, tave-eennâmlâš uábbiorgaanijguin já staatâ máttááttâshaldâttâssáin. Sämitigge oovdâst sämmilij jienâ škovlimpolitiikâst. Sämikielâ já kulttuur sajattâh máttááttâsâst lii ohtâ tehálumosijn sämmilij puátteevuođâ koččâmâšâin.

Sämikielâ lii kuullâm škoovlâ máttááttâsohjelmân vuáđuškoovlâ vuosmuu ihelovo rääjist. Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost. Puoh sämikuávlu vuáđuškoovlah já luvâttuvah adeleh sämikielâ máttááttâs. Sämikielâlâš máttááttâs adeluvvoo enâmustáá vuáđumáttááttâs iheluokain 1-6. Sämikuávlu ulguubeln máttááttuvvoo sämikielâ tuše váhá, mut uáppeemeeri lii lassaanmin. Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaallávt, viermimáttááttâssân. Sämikuávlu ulguubeln ij lah vala adelum sämikielâlâš máttááttâs.

Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ, eenikielâ oppâaamnâs já iävtutátulâš/ väljejum vieres kielâ oppâaamnâs. Sämikuávlust ässee sämikielâ mättee uáppeeh kalgeh laavâmield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân. Njuolgâdusah kyeskih puoh kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ: aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâ. Sämikielâi iskosijd lii máhđulâšvuotâ čođâldittiđ pajeuappeetutkosijn, mii lii eres osijdis peeleest suomâkielâlâš.

Škovlim já oppâmateriaallävdikodde lii sämitige škovlimpoolitlâš sehe sämikielâlii peivikiäčun lohtâseijei iävtuttâsâi, algui, ciälkkámušâi já peleväldimij valmâštellee orgaan. Lävdikodde västid meiddei sämikielâlii oppâamnâstuv vuáváámist, rähtimist já jyehimist.

Lävdikode pargon lii ovdediđ sämiuáppei vuoigâdvuođâid jieijâs kielâ já jieijâskielâlâš máttááttâsân sehe sämimáttááttâs sajaduv Suomâ škovlâvuáháduvâst. Tot parga sämimáttááttâsân lohtâseijee kuávlulâš, aalmuglâš já tave-eennâmlâš ohtsâšpargo. Lävdikodde meerrid staatâ budjetist (váldu¬luokka 29, máttááttâsministeriö) sämikielâlâš oppâmateriaal já sämimáttááttâs oovdedmân čujottum staatâtorjuu kevttimist. Tot valmâštâl sämitige čuákkimân oppâmateriaalpyevtittâs ihásâš já kuhheeb aigipaje vuáváámijd já addel ihásávt sämitige čuákkimân já máttááttâshaldâttâsân čielgiittâs oppâmateriaaltilálâšvuođâst já staatâtorjuu kevttimist. Lävdikodde valmâštâl ohtii vaaljâpaijeest škovlimpoolitlii tiättunadelem Sämitige čuákkimân.

Lävdikodde västid lasseen Säminuorâi taaidâtábáhtusâst (Sámenuoraid dáiddadáhpáhus). Tot lii párnái já nuorâi taaidâ- já kulttuurkavalgaad, mii uárnejuvvoo ihásávt ohtsâšpargoin sämikuávlu kieldâiguin já sämiservijguin.

Lävdikode kieđâvuššâm aašijd valmâštâl já olášuttá škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh. Lävdikode oovdânpyehten tuáimih škovlimčällee (škovlimpoolitlâš já peivikiäččuääših), oppâmateriaalčällee (oppâmateriaalääših).

Škovlim já oppâmateriaallävdikoodán kuleh iivijn 2020-2023 tah jesâneh já värijesâneh:

Jesâneh:
Ljetoff Tauno, sj.
Magga Ulla-Maarit, vsj.
Aikio-Siltala Niina
Aikio Matti
Valkeapää Samuel
Pautamo Ellen
Ravna Ellen

Värijesâneh:
Kiprianoff Tuomas
Juuso Berit-Ellen
Mäenpää Iiris
Hetta Elli-Marja
Valkeapää Niko
Jama Kaisa-Mari
Lukkari Sammol