Vaanhimáid

Suomâst sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltoimâ lii uáivildum sämiperrui vuálá škovlâahasáid párnáid, kiäh iä peesâ oppâđ sämikielâ pääihist ollágin teikâ tuárvi. Jis kielâpiervâljuávhust lii saje, te toos puáhtá motomijn tábáhtusâin väldiđ meid eres ko sämipárnáid. Kielâpiervâljuávhuin sättih leđe jieijâs vuáháduvah toos, ete mon ahasiih párnááh juávkun peesih. Jis juávkku lii ávus jyehiahasáid, te avžuutteh, ete páárnáš aalgât kielâpiervâl nuuvt tooláá ko máhđulâš – tállán, ko peerâ taarbâš párnážân arâšoddâdemsaje. Talle páárnáš šadda aalgâ rääjist kyevtkielâlâžžân.

Eromâš peessâmvátámâšah kielâpiervâlân iä lah, ijge tot vaađâ párnáást teikâ perrust ovdâmerkkân kielâlijd naavcâid. Motomeh čielgâ avžuuttâsah perruid kuittâg láá:

1. Peerâ kalga čonâdâttâđ kielâpiervâltooimân kuhes áigádâhân. Kielâpiervâl ij pyevti leđe uánihis keččâlem teikâ koskâpuddâsâš čuávdus, peic tom kalga uáiniđ uássin juátkoo tooimâ, mon peht párnážân viggeh rähtiđ oles eellim kukkosii kielâ- já kulttuurpirrâs. Vaanhimeh kalgeh iberdiđ kielâpiervâltooimâ uulmijd já prinsiipijd já kunnijâttiđ taid. Perruu uásálistem ohtsii tooimân lii tehálâš. Jis máhđulâš, te páárnáš kolgâččij peessâđ kielâpiervâlist sämikielâlii teikâ uásild sämikielâlii škovlâmáttááttâsân.
2. Párnážân kalga viggâđ faallâđ nuuvt ennuv torjuu ko máhđulâš sämikielâ kiävtun kielâpiervâl ulguubeln. Jis kiinii huolâtteijein máttá sämikielâ, te ličij pyeri sárnuškyettiđ tom párnážân. Párnážân puáhtá uuccâđ kielâpiervâlsaje, veikâ kihheen pääihist ij mátáččii sämikielâ. Lii kuittâg táválâš já meid tuáivuttettee, ete talle vaanhimeh viggeh aainâs-uv mottoom verd máttááttâllâđ kielâ. Taas láá tääl ain pyerebeh máhđulâšvuođah, ko sämikielâi rävisolmoošmáttááttâs lii fáállun nuuvt luokkaviste- ko meid virtuaalmáttááttâssân, já materiaaleh láá meid tađe várás ete puáhtá máttááttâllâđ jieš. Párnážân puáhtá uuccâđ sämikielâlijd ohtâvuođâid, já pääihist puáhtá anneeđ ävkkin sämikielâlii media já kulttuurfalâlduv. Sämikielâlijd huolhijd já uápisulmuid kannat ruokâsmittiđ sárnuđ sämikielâ párnáin. Meid aldapirrâs positiivlâš já ruokâsmittee jurdâččemvyehi oovded párnáá kielâovdánem!
3. Páárnáš kalga uásálistiđ kielâpiervâlhámásii arâšoddâdmân merikoskâsávt já tuárvi. Arâšoddâdemsaje tárbu tyellittälli heivee hyeneeht oohtân kielâpiervâl prinsiipijguin já ulmijguin. Talle párnáá kielâovdánem ij vyelgi joton nuuvt ko lii tuáivuttettee, já sust pyehtih meiddei leđe taibâmvaigâdvuođah juávkun. Ubâ kielâpiervâljuávhu toimâ táppá tast, jis uási párnáin lii tobbeen tuše harvii iäge oopâ sämikielâ siämmáá ennuv ko iäráseh. Ucemus tijmemeeri, mon páárnáš kolgâččij leđe sämikielâlii kielâpiervâlist ohhoost, lii 25 h.

Kielâpiervâl toimâprinsiip lii uánihâžžân tot, ete párnáid sárnuh ain tuše sämikielâ. Pargeeh iä keevti siiguin suomâkielâ ollágin. Áinoo spiekâstâh täst puáhtá leđe tile, kuás párnáá tiervâsvuotâ teikâ torvolâšvuotâ lii uhkedum. Pargeeh sárnuh sämikielâ meid koskânis, siämmáánáál kielâpiervâlohtâvuođâin puoh eres rävisulmuid, kiäh iberdeh sämikielâ. Vaanhimijguin teikâ ovdâmerkkân kuosijguin sárnuh tiäđust-uv suomâkielâ, jis sij iä määti sämikielâ. Párnááh uážuh sárnuđ tom kielâ, maid sij halijdeh. Ko párnái kiärgusvuođah sämikielâ pyevtitmân ovdáneh, te pargeeh viggeh ruokâsmittiđ já išediđ sii sämikielâ kiävtust. Eromâš tilálâšvuođâin puáhtá meid sooppâđ, ete suomâkielâ ij uážu kevttiđ ollágin – taggaar tile puáhtá leđe ovdâmerkkân kielâpiervâl purâdem. Návt puáhtá kuittâg toimâđ tuše, jis vyehi ij toovât párnážân atâštâs. Párnái pyereestvaijeem lii kielâpiervâlist, tego mudoi-uv arâšoddâdmist ain vuossâmuš prioriteet.

Párnái passiivlâš kielâtáiđu ađai nahcâ iberdiđ kielâ ovdánškuát kielâpiervâlist viehâ jotelávt, tállán vuossâmuu tove rääjist. Rävisulmui puáhtá leđe vaigâd iberdiđ taam proosees, tastko párnáá kielâlii kapasiteet já njyebžilvuotâ lii aaibâs eres tääsist ko mist. Kielâpiervâlist kielâ ovtâstuvá ohtânmaanoost konkreetlâš aššijd já tooimân, mii taha oppâmist ennuv pehtilub ko ovdâmerkkân saanij já kielâoopâ máttááttâllâm luokkavisteest čokkáámáin. Ko páárnáš kulá sämikielâ sárnum suu kiäsutteijee sierâi, tiiŋgâi já ulmui ohtâvuođâst, te sun opâškuát taam sánáduv jotelávt. Pargeeh kevttih sárnum toorjân ennuv ij-sánálijd vuovijd: lihâstuvah, kejâstuvah, roopâ kielâ, jienâtiäduh já koveh.

Ko páárnáš kulá vuossâmuu keerdi sämikielân avžuuttâs puáttiđ poossâđ kieđâid, te sun ij ibbeerd saanijd jiešalnees. Ton sajan sun uáiná, ete maht pargee siämmást ko iätá návt te kiäččá suu já kaha kieđâid oohtân addiistâlmáin kieđâi poossâm. Siämmást sun uáiná, ete maht eres párnááh, kiäh jo tiettih, ete mast lii koččâmuš te vyelgih poossâđ kieđâid. Jis páárnáš ij vala ibbeerd, te pargee puátá párnáá luus, váldá suu kieđâst kiddâ já tuálvu poossâđ kieđâid, já sárnu siämmást: “te tääl, keejabâ, tääbbin mij poossâp kieđâid, tunhân vissásávt máátáh jo jieš poossâđ kieđâidâd” – taat tiäđust-uv sämikielân. Viehâ vissásávt čuávvoo keerdi páárnáš jo tobdá avžuuttâsâst poossâđ kieđâid maidnii uápis, já forgâ tot lii sunjin aaibâš čielgâ äšši.

Tienávt iberdem ovdán puoh kielâpiervâl piäiválijn tiilijn. Muáddi mánuppaje siste páárnáš, kote lii lamaš merikoskâsávt olespeivitipšoost, ibbeerd jo tehálii siskáldâs tast, maid pargeeh kielâpiervâlist sárnuh. Sun ij vala ibbeerd aldagin jyehi sääni, peic eidu ubâlâšvuođâ. Kielâpiervâl ulguubeln já eres ulmui sárnum sämikielâ iberdem puáhtá leđe sunjin vistig vaigâdub. Páárnáš sáttá hárjániđ čielgâsávt eidu kielâpiervâl rävisulmui sárnum sämikielân – ko juáháš-uv sárnu váhá jieijâs náál. Taat lii ohtâ suijâ toos, mane lii tehálâš, ete páárnáš kulá nuuvt ennuv ko máhđulâš sierâlágán sárnoi jieškote-uvnáál sárnum sämikielâ. Sämikielâlâš radio, párnáiohjelmeh, muusik já jienâkirjeh pyehtih tanen-uv toimâđ pääihist tehálâš resurssin.

Aktiivlâš kielâtáiđu ovdán kielâpiervâlpárnáin huámášitteht hitásubbooht ko passiivlâš, já iäruh párnái kooskâst láá uáli stuárráh. Mane siämmáá juávhust ohtâ páárnáš sáttá sárnuškuáttiđ sämikielâ muádi ohhoost, já nubbe ij vala maŋgâ ive ääigi? Tastko párnááh láá ohtâgâsah, kiäi kiäsuttem čuosâttuvah, kielâliih naavcah, sosiaallâš sundešume, táárbuh já viggâmušah láá ohtâgâsliih. Tot, mon ennuv páárnáš kulá sämikielâ kielâpiervâl ulguubeln, puáhtá vaikuttiđ aktiivlii kielâtááiđu ovdánmân. Lii kuittâg máhđulâš, ete aaibâs siämmáá tiilijn šaddee, siämmáá perruu párnái kielâlâš ovdánem lii aaibâs sierâlágán.

Párnáá kyevtkielâlâžžân šoddâm lii kuhes proosees, mii ij ain moonâ eidu nuuvt ko ovdâmerkkân vaanhimeh halijdiččii. Jis tust lii tobdo, ete tuu páárnáš ij mahten sáárnu sämikielâ, veikâ siämmáá juávhu eres párnááh sárnuh, te ele iätádud! Tuu párnáást ij ušom lah mihheen vááduid, suu kielâoppâmproosees tuše ovdán eres liävttoin ko kiästnii iärásist. Proosees lii kuittâg ubâ paje joođoost. Tiäđust-uv jis vaanhimeh láá huolâstum párnáá kielâovdánmist teikâ epideh kielâlijd vaigâdvuođâid, te ääšist kannat sárnuđ kielâpiervâlist já párnái kielâovdánem tobdee pelijguin. Jis oppeet lii nuuvt, ete kielâpiervâljuávhu puoh párnái kielâ páácá maaŋgâ ihán passiivlii táásán, te juávhust ij tuođânálásávt lah puoh oornigist.

Aktiivlâš sárnum vuálgá joton kielâpiervâlpárnáin maŋgii čuávvoo mudoi mield: 1. pájálistem: páárnáš pájálist rävisulmui kevttim sämikielâlijd saanijd já uánihis eđâlduvâid 2. Ovtâskâs sämikielâlij saanij kevttim: páárnáš kevtiškuát sämikielâ saanijd suomâkielâ kooskâst, ovdâmerkkân “tämä ei ole minun kappeer*” 3. sämi- já suomâkielâlij saanij ovtâstittem ceelhâtääsist, ovdâmerkkân “minä haluan čierâstiđ ruopsis pulkkurijn* sinun kanssa” 4. ollásávt sämikielâlij celkkui teikâ iänááš sämikielâlijd saanijd siskeldeijee celkkui pyevtittem.

Motomin vaanhimeh teikâ ulguupiälááh rävisulmuuh sättih huolâstuđ tast, ete páárnáš sárnu siähálávt suomâkielâ já sämikielâ. Taat lii kuittâg nubijkulij šiev merkkâ párnáá kielâ ovdánmist já táválâš uási kyevtkielâlâžžân šoddâm! Siämmáánáál meid, jis páárnáš suujât sämikielâ saanijd suomâkielâ sujâttemoopâ mield teikâ nubijkulij. Lii aaibâs táválâš, ete páárnáš kiävttá suomâkielâlijd saanijd talle-uv, ko máttá jo sárnuđ sämikielâ oles celkkuin. Kyevt- já maaŋgâkielâliih ulmuuh vääldih maŋgii jieijâs kielâráájuin tom sääni, mii puátá vuossâmužžân mielân. Stuárráb párnáá puáhtá amal jo uápistiđ toos, ete sun vajaččij uuccâđ mielân já smiettâđ ton sajan västideijee sämikielâ sääni.

Tot, maht páárnáš – teikâ rävisolmooš – sárnu sämikielâ, lohtâs meid kielâ almos tilán, eellimvuáimálâšvuotân, sajattâhân siärváduvvâst, pirrâs jurdâččemvuovvijd, kielâ kevttimohtâvuođâi viijđesvuotân jna. Kielâpiervâlpárnáá sämikielâlâš sánádâh lii eres sämikielâlij, iänááš rävisulmui torjuu viäštust. Jis sunjin ij lah kuássin sarnum sämikielân tiätufáádást, te sust ij lah sánádâh moin puáhtá sárnuđ tast sämikielân. Kielâpiervâl pargeeh kalgeh adeliđ párnáid nuuvt ennuv kielâlii amnâstuv ko peri máhđulâš, ađai sárnuđ sijjân nuuvt ennuv ko máhđulâš. Sij kalgeh vuáváđ tooimâ meid nuuvt, ete párnááh peesih feeriđ sämikielân nuuvt maaŋgâlágán fáádáid já aašijd ko máhđulâš.

Lii uáli táválâš, ete párnááh sárnuh kielâpiervâlist koskânis suomâkielâ. Tagareh-uv párnááh, kiäh sárnuh aktiivlávt sämikielâ kielâpiervâl rävisulmuid, sättih sierâdiđ koskânis ain suomâkielân. Amal láá meid párnááh, kiäh kevttih koskânis kuohtuid kielâid teikâ tuše sämikielâ.  Kielâvaljim lohtâs kielâ almos tilán. Sämikielâlij kielâpiervâlij párnááh láá hárjánâm toos, ete eenâbloho sii tubdâm párnáin sárnuh suomâkielâ, sii päikkikiellân lii maŋgii tuše suomâkielâ, já ovdâmerkkân párnáikulttuur sii pirrâ lii enâmustáá suomâkielân. Mij rävisulmuuh pyehtip tiäđulávt meridiđ, ete sárnup koskânis sämikielâ, tastko mij anneep tom tergâdin, já tot lii-uv ohtâ sämikielâ iäláskem tááhust velttidmettum valjim. Párnááh kuittâg-uv tuáimih häärviht tagarij árvuvaljiimij vuáđuld. Párnáid ij pyevti páguttiđ, ijge “sárnuđbâ sämikielâ!” -tijpâlâš tarvanem párnái sierâdmáid lah loppâloopâst ávhálâš.

Tilán puáhtá vaikuttiđ pyeremustáá tienuuvt, ete pargeeh uásálisteh párnái sierâdmáid nuuvt ennuv ko máhđulâš. Sämikielâlii rävisulmuu mieldiorroom joođeet maŋgii toos, ete párnááh sárnuh tiileest sämikielâ meid nubijdis. Nubbe vyehi lii kielâlii maali adelem tienuuvt, ete kevttih párnái mielâmield sierâid, speelâid jna. nuuvt ennuv ko máhđulâš meid ohtsijn tooimâin. Ko párnááh finnejeh rävisulmust sämikielâlii maali veikkâbâ autoroođijn sierâdmân, sij sättih älkkeebeht sárnuđ sämikielâ meid maŋeláá talle ko sierâdeh autoroođijn, ko rävisolmooš ij lah mieldi.

Sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimâst lii šoddâm ohtâ puoh tehálumosijn sämikielâi iäláskittemvuovijn. Mii taha tast nuuvt merhâšittee? Mane kannattičij valjiđ jieijâs párnáá arâšoddâdemsajan kielâpiervâl?

Siärvuslii tááhust kielâpiervâl merhâšume lii tast, ete tot šoddâd sämikieláid já sämikulttuurân uđđâ puátteevuotâ. Anarâškielâ já nuorttâlâškielâ siärvusijn vaikuttâsah láá lamaš eromâš merhâšitteeh, tastko ovdil kielâpiervâlijd anarâškielâ já nuorttâlâškielâ lijjii jo perruin joskâm sirdâšuđ vaanhimijn párnáid. Meid orjâlâškielâ tile lii motomijn kuávluin lamaš siämmáálágán. Sämikielah já sämikulttuur, main iä kuhes ääigi lamaš saje syemmilii škovlimvuáháduvvâst, láá kielâpiervâltooimâ kuávdáást, tooimâ luándulâš já positiivlâš vuolgâsaijeen. Jieijâs kielâ já kulttuur ucášem já kieldim kuáđá siärvusân stuorrâ traumaid, já maŋgii meid oles suhâpuolvâ teikâ maŋgâ-uv suhâpuolvâ jieijâs kielâttáá. Sämikielâ hárjuttâllee uccpáárnáš lii tego kielâmolsom vuástátalkkâs.

Kielâpiervâl vaaikut ubâ siärvusân, ij tuše párnážân já suu perrui. Maŋgii ááhuh já äijiheh teikâ eres puárásub sämmiliih, kiäh iä lah pastam sirdeđ sämikielâ jieijâs párnáid, sárnuškyetih sämikielâ kielâpiervâlpárnáiguin. Vaanhimeh, kiäh iä lah peessâm oppâđ sämikielâ päihistis, aneh maŋgii tergâdin já luándulâžžân máttááttâllâđ sämikielâ siämmáá ääigi jieijâs párnáiguin. Pyeremuu tiileest párnái peht vuálgá joton oles suuvâ jorgolâs kielâmolsom: väldiškyetih sämikielâ maasâd, máttááttâleh, aktivisteh já nanodeh oovtâst sierâ suhâpuolvâiguin. Ohtâ tehálâš kielâpiervâltooimâ čuávumuš lii tot, ete tot lasseet sämikielâ oinum já kullum jieijâs kuávlust, oles Säämist já Suomâst. Siämmáánáál kielâpiervâl lasseet já ráhtá táárbu sämikielâlii párnáikulttuurân, škovlâmáttááttâsân já sämikielâláid palvâlussáid.

Kielâpiervâlist lii ennuv pyeri meid ovtâskâs párnáá tááhust. Aarrâd, tievâslâš kielâlávgu lii nubben pehtilumos máhđulâš kielâoppâm häämi. Pehtilumos já luándulumos lii tiäđust-uv kielâ oppâm pääihist. Ko verdid toos, ete páárnáš opâškuát sämikielâ eskân škovlâavveest, viereskiellân muáddi tijme ohhoost, kielâpiervâl vaikuttâsah láá merhâšitteht jieŋâlub já viijđásub.  Jis páárnáš aalgât kielâpiervâl arâpärnivuođâst 0-3-ihásâžžân, te sun uáppá sämikielâ paldluvâi suomâkieláin (já/teikâ máhđulávt miinii eres kieláin). Talle koččâmušâst lii paldâlâš kyevtkielâlâšvuotâ. Jis vuod páárnáš aalgât kielâpiervâl ovdâmerkkân 4-5-ihásâžžân, te sun lii kiergânâm oppâđ suu vuossâmuu teikâ vuossâmuid kielâid. Talle kielâpiervâl puáhtá jođettiđ maŋalâs kyevtkielâlâšvuotân. Kuohtuin tiilijn páárnáš juksá pyeremuu muddoost toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ škovlâave räi. Avžuuttettee ličij algâttiđ kielâpiervâl nuuvt tooláá ko máhđulâš, vâi páárnáš kiergân orroođ maŋgâ ive noonâ sämikielâ já sämikulttuur pirrâsist ovdil ko sirdâšuvá škovlâmaailmân.

Kyevtkielâlâšvuođâst láá ennuv positiivliih vaikuttâsah párnáá ovdánmân já puátteevuotân. Tutkâmušâi mield uásisyergih, main vaikuttâsah uáinojeh, láá om. kreatiivlâšvuotâ já čuolmâičuávdimnahcâ. Kielâ lii ohtâvuođâst ulmuu juurdâšmân já maailmkován, já maŋgâ kielâ  meerhâš maŋgâ vyehi iberdiđ maailm já toimâđ tast. Kyevtkielâlâšvuotâ lasseet párnáá kielâtiäđulâšvuođâ: sun uáppá iberdiđ suu kielâi koskâsijd iäruid já ubânâsân iberdiđ, ete ulmuin láá sierâlágán kielah. Sust puáhtá leđe älkkeb oppâđ vieres kielâid puátteevuođâst, ko sun haaldâš jo kyevti sierâlágán kielâ ráhtusijd.

Sämikielah eelih noonâ iäláskem paje. Sämikielâ táiđu lekkâs párnážân maaŋgâlágánijd máhđulâšvuođâid, jis juurdâš veikâbâ tuše keevâtlijd oppâm- já pargouáinuid. Sämikielâlijn áámmátulmuin lii stuorrâ vänivuotâ om. puoh sosiaal- já tiervâsvuotâsuorgijn já arâšoddâdem já škovlim kiedijn. Media- já kulttuursuorgij máhđulâšvuođah šaddeh maaŋgâkiärdásâžžân sämikielâ tááiđu já sämikulttuur tubdâm mield. Sämmilij päikkikuávlust almolijd palvâlusâid kalga säämi kielâlaavâ mield faallâđ sämikielân, te sämikielâ táiđu annoo hiättun maaŋgâi sierâ suorgij pargoost.

Kielâpiervâl mávsulumos adalduv páárnán ij kuittâg pyevti mittediđ keevâtlij hiäđui peht. Tot lohtâs párnáá šoddâmân jieijâs siärváduvvâst, suuvâst já kulttuurist. Tot lohtâs párnáá šoddâmân olmožin maailmist. Kielâpiervâl peht páárnáš finnee nanosub ohtâvuođâ maajeeb suhâpuolváid já pyereeb máhđulâšvuođâ sirdeđ kielâ já kulttuur ovdâskulij puáttee suhâpuolváid. Sun šadda uássin neelji staatâ sämmilij hammim ubâlâšvuođâ, uáppá tubdâđ maailm eres aalmugijd já uáiniđ taggaar maaŋgânálásâšvuođâ, mii oovtkielâlijn älkkeht páácá čiähusân.