Sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltoimâ Suomâst

Sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltoimâ lii vijđánâm majemui iivij vuáimálávt. Vuossâmuš kielâpiervâlkeččâlem sämikuávlust lâi Čevetjäävri nuorttâlâškielâ juávkku, mii tooimâi muáddi mánuppaje ive 1993, mutâ ij vala šoddâm pisovâš toimân. Ive 1997 algâttii suullân siämmáá ääigi Anarâškielâ seervi rs anarâškielâlâš kielâpiervâl Aanaar markkânist já Aanaar kieldâ haldâšem anarâškielâ kielâpiervâl Avelist já nuorttâlâškielâ kielâpiervâl Čevetjäävrist. Aalgâst kielâpiervâleh  tuáimih sierâlágán proojeektruttâdmij peht. Anarâškielâ seervi kielâpiervâl lii jotkum ubâ paje, já ive 2009 algâttij anarâškielâ kielâpiervâl Avelist já ive 2011 nubbe juávkku Anarist. Vuossâmuš orjâlâškielâ kielâpiervâl vuáđudui Vuáčun ive 2007. Nuorttâlâškielâlâš toimâ peesâi puudâ maŋa joton ive 2008 Avelist já 2010 Čevetjäävrist. Orjâlâškielâliih juávhuh láá vuáđudum čuávvoonáál: ive 2012 Ucjuuhân já Kärigâsnjaargân, 2013 Helsigân, 2015 Oulun, Ruávinjaargân já Suáđigilân já 2018 Njuárgámân sehe Iänuduv Heetan. Helsig kielâpiervâl jooskâi tooimâs ive 2018, já meid Čevetjäävri kielâpiervâltoimâ paasij siämmáá ääigi toollâđ puudâ.

Sämmilij kulttuur- já kielâpiervâljuávhuh tuáimih tääl ohtsis 12, main kyehti láá nuorttâlâškielâliih, kulmâ láá anarâškielâliih já čiččâm láá orjâlâškielâliih.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđeet jyehi ive ruttâdem sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimâ turvim várás. Tastko kielâpiervâltoimâ ij lah lahâaasâtlâš, toos ij lah jieijâs, pisovâš saje staatâ budjetist, te ruttâdem mieđettuvvoo ain ihán häävild. Taam ruttâdem koordinist Sämitigge. Kieldah, kaavpugeh já seervih, moh uárnejeh kielâpiervâltooimâ, oceh ruuđâid Sämitiggeest, já ruttâdem juáhásem vuáđuduvá ohtsâš ráđádâlmáid já Sämitige kielârääđi miärádâsân. Staatâ ruttâdem lii uáivildum velttidmettum toimâkoloid, já vuárdoo, ete tooimâ uárnejeijee máksá tooimâst jiešvástádâsuássin ucemustáá 15 %.

Kielâpiervâlijd haldâšeh enâmustáá kieldah já kaavpugeh, kost juávhuh tuáimih. Koččâmuš lii tastoo kieldâ arâšoddâdmist, moos kulá táválâš uuccâmmonâttâllâm já arâšoddâdemmáksu, mon peerih párnáá huolâtteijein. Anarist kulmâ anarâškielâlii juávhu haaldâš Anarâškielâ servi rs. Aanaar kieldâst lii uástupalvâlemsopâmuš servijn, te perruid koččâmuš lii kieldâ arâšoddâdmist. Sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimâ oles historjá ääigi meid muáddi eres seervi láá ornim kielâpiervâltooimâ. Pedagogisávt já haaldâtlávt návt vättee tooimâ toollâm joođoost rijjâtátulij pargo vuáđuld lii čaittâšum uáli vaigâdin.

Sämitiggeest tuáimá meriáigásâš kielâpiervâlstivrejeijee, kiän pargoid kuleh torjui haldâšem, kielâpiervâlpargei pedagogisâš tuárjum, vaanhimij ravvim já tooimâ almos kocceem já ovdedem. Sunjin puáhtá iänááš leđe ohtâvuođâst puoh kielâpiervâltooimân lohtâseijee koččâmušâin. Kielâpiervâlstivrejeijee ohtâvuotâtiäđuh láá tääbbin. Lasseen kulttuur- já kielâpiervâltooimâ kocá Sämitige kielâtorvočällee. Tooimân kyeskee miärádâsâid taha Sämitige kielârääđi já viijđásub linjámijd Sämitige tievâsčuákkim.

Kielâpiervâltooimâ tárbu já haalu lii tääl stuárráb ko moh láá staatâ ruttâdem turvim iävtuh tooimâ orniimân. Ruttâdem meridem iävtui lasseen vänivuotâ škuávlejum, kielâ mättee pargein taha kielâpiervâltooimâ já eres kielâ já kulttuur iäláskittee tooimâ ornim vaigâdin maaŋgâin kuávluin. Sämitigge piäjá ruttâdemmiärádâsâinis vuosâsajan jo orroo kielâpiervâlij jotkum, mutâ viggá meid meritiätulávt ovdediđ ruttâdem lasettem já tooimâ vijđedem. Arâšoddâdemsyergi áámmátulmui škovlim já tievâsmittemškovlim (luuvâ lase ovdâmerkkân tääbbin)  lasetteh jieijâs uásild sämmilii arâšoddâdem pargeeresursijd. Jis kiähnii tuáivuh uđđâ sämikielâlii kielâpiervâl vuáđudem, te kannat väldiđ ohtâvuođâ Sämitiigán – pyehtip oovtâst selvâttiđ, ete maht ääšist puáhtá ovdániđ!