Vuoigatvuohta sámegielat sode-bálvalusaide 

Gielalaš vuoigatvuođat gullet sápmelaččaid vuođđovuoigatvuođaide ja lága mielde eiseválddit leat geatnegahtton fuolahit sámegielat bálvalusaid ordnemis iešheanalaččat ja aktiivvalaččat nu, ahte daid ii dárbbaš sierra gáibidit. Iežasgielat sosiála- ja dearvvasvuođafuolahus lea dehálaš oassi olbmo vuođđodorvvolašvuođas čađa eallima. Láhkaásaheamis gávdnojit máŋggat čuoggát mat čujuhit vuoigatvuhtii geavahit iežas eatnigiela ja mat dorvvastit vuoigatvuođa iežas kultuvrii. Sámediggi geahččala ovddidit sámiid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid ollašuvvama sode-bálvalusain.  

Suoma vuođđoláhka 

Suoma vuođđoláhka (731/1999) dorvvasta sápmelaččaide vuoigatvuođa iežaset gillii ja kultuvrii (17 §) sihke dáidda guoski kultuvrralaš iešstivrejumi sámiid ruovttuguovllus. Gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođat gullet sápmelaččaid vuođđovuoigatvuođaide. Iežasgielat sosiála- ja dearvvasvuođafuolahus lea dehálaš oasis olbmuid vuođđodorvvolašvuođas eallima sierra muttuin. 

Sámi giellaláhka 

Sámi giellalága (1086/2003) ulbmilin lea ovttas Suoma vuođđolága 17 § 3 momeanttain dorvvastit sápmelaččaid vuoigatvuođa dikšut ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra. Sámi giellalágas lea ásahuvvon sápmelaččaid vuoigatvuođas geavahit iežaset giela eiseválddiiguin ja nuppe dáfus almmolaš válddi geatnegasvuođas ollašuhttit ja ovddidit sápmelaččaid gielalaš vuoigatvuođaid (1§). Sámi giellaláhka nappo doaibmá goappát guvlui ja dat geatnegahttá lágas meroštallojuvvon eiseválddiid fuolahit iešheanalaččat das, ahte sápmelaččaid gielalaš vuoigatvuođat ollašuvvet geavadis ( 24 §). Eiseváldi galgá bargiid válljedettiin fuolahit ee. das, ahte bargit nagodit bálvalit áššehasaid maiddái sámegillii ja skuvlejumi lágideami bokte dahje eará vugiiguin fuolahit das, ahte bargiin lea eiseválddi bargguid eaktudan sámegiela máhttu (14 §). Jus eiseválddis ii leat dakkár sámegielat bargi, guhte sáhtašii gieđahallat ášši, galgá eiseváldi ordnet nuvttá tulkoma, jus dat ii ieš fuolat tulkomis (19 §). Eiseváldi galgá maiddái juohkit dieđu sámegillii. Vuođđolága 21.2 §:ii gullevaš vuoiggalaš dikki ja buorre hálddašeami doahpagat leat váldojuvvon mielde maiddái sámi giellalága ulbmilparagráfii (1 §). Buorre hálddašeami doaba gielalaš vuoigatvuođaid geahččanguovllus oaivvilda gielalaččat áddehahtti bálvalusa. 

Lágat, mat gusket sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa bálvalusgielaide 

Sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa láhkaásahus lea juo guhká geatnegahttán bálvalit áššehasa nu ahte su eatnigiella váldo vuhtii. Dát lágat leat ee. Láhka bálvalusain ja doarjjadoaimmain, mat lágiduvvojit lámisvuođa vuođul (380/1987); Láhka sosiálafuolahusa áššehasa sajádagas ja vuoigatvuođain (812/2000); Láhka pasieantta sajádagas ja vuoigatvuođain (785/1992) sihke Sosiálafuolahusláhka (1301/2014). Ovddabealde máinnašuvvon sierralágaid máinnašumit vuođđuduvvet Suoma vuođđolágain dorvvastuvvon vuođđorivttiide, mat gullet juohke riikavuložii.  

Dearvvasvuođafuolahuslága (1326/2010) 6 §:s dearvvasvuođafuolahusa giellan ja boarrásiidbálvaluslága (980/2012) 8 §:s  bálvalusaid giellan leat máinnašuvvon suoma-, ruoŧa- ja sámegiella. Pasieantalága (785/1992) 3 § eaktuda maiddái ahte pasieantta eatnigiella ja kulturduogáš váldo divššus vuhtii nu bures go lea vejolaš. Vuođđolágas lea ásahuvvon almmolaš válddi geatnegasvuođas dorvvastit, dan mielde mo lágas dárkilut ásahuvvo, juohkehažžii doarvái sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid ja ovddidit álbmoga dearvvasvuođa. Bálvalusaid ovttaveardásaš fitnašuvvama dorvvasteami dáfus mearkkašahtti lea 6 § dárkkuhan ovttaveardásašvuođa prinsihpa ja ovdamearkka dihtii sápmelaččaid dáfus 17.3.§ dovddastan vuoigatvuohta iežas gillii ja kultuvrii. Vealahangielddus heivehuvvo maiddái go lea sáhka lágas ásahuvvon vuođđobálvalusain, doarjagiin ja ovdduin.