Giella- ja jorgalanbálvalusat
Sátnelisttut
Láhkasánit (suoma-sámi) – Lakisanasto (suomi-saame). Sámediggi – Saamelaiskäräjät 2005. Ohcansánit leat suomagillii ja vástagat davvisáme-, ruoŧa- ja dárogillii. Fuobm! Dárkkiskeahtes láhkasánit.
Riikabeaivesátnelistá (suomi-pohjoissaame) (suomagiella-davvisámegiella) 2008.
Valter stáhtaráđi tearbmabáŋku. Stáhtaráđđi
Sámi Giellagáldu. Ođđa tearpmat ja normeremat
Sátni – báhko – baakoe sámegiela sátnevuorká. Sámediggi, Norga.
ÁLGU – Sámegielaid etymologalaš diehtovuođđu. Ruoktoeatnan gielaid dutkanguovddáš (Kotus)
Riikkaid namat čieža gillii ee. davvisámegillii. Ruoktoeatnan gielaid dutkanguovddáš (Kotus)
Elektrovnnalaš gielladoaimmahaga sátnegirji. Riektačállinvuogi lassin sátnegirjjis gávdnojit ee. suomagiela sániid dálá mearkkašumit ja geavahanoktavuođat.
Tepa-tearbmabáŋku. Sátnerádjoguovddáš TSK sátnerádju
Jorgaleaddjit ja dulkkat
Ráva jorgalusaid diŋgomii Sámedikki sámegiela doaimmahagas
Sámegiela jorgaleaddjit ja dulkkat
Suoma jorgaleddjiid ja dulkkaid lihttu SKTL
Auktoriserejuvvon jorgaleaddjit, oahpahusráđđehus OPH
Rávvagan dulkomii suomagillii. Suomen tulkkaus. Kokokousmatkaajan käsikirja Eurooppaan. Euroopan komission tulkkauksen pääosaston suomenkielinen tulkkausyksikkö
Kárttat
Eanamihtidanlágáduša kártabálvalus. Báikenamat maid davvisáme-, anáraš- ja nuortalašgillii.
Giellagáhtten ja sámi giellateknologiija
Divvun.no sámi čállindárkkistanreaiddut (leahkku eará ruovttusiiddu)
Giellatekno, Sámi giellateknologiija guovddáš. Giellaoahpa- ja analyserenreaiddut ja giellaoahppanprográmmat, sátnegirjjit ja jorgalanreaiddut.
Mállet ja dearvvahusat
Stuđeren ja dutkosat
Auktoriserejuvvon jorgaleaddji dutkkus, oahpahusráđđehus OPH
Giellagas-instituhtta, Oulu universitehta. Váldoávnnasin sámegiella ja sámekultuvra. Siidoávnnasoahput ee. sámegiella vieris giellan, sámegiela dulkon ja anárašgiella.
Sámedutkan (HuK), Suopmelaš-ugralaš gielladutkan, Helssega universitehta Sámi spesialiserenlinnjá (FM)
Sámegiela oahput, Lappi universitehta, Pedagogihka dieđagoddi Sámegiella siidoávnnasoahppun vuođđooahput (25 oč)
DAVVI Máŋggadieđalaš universiteahta skuvlenprošeakta 2010-2013 Lappi universihteahta lágida DAVVI oahpuid (190 oč) ovttas Sámi oahpahusguovddážin.
Sámi oahpahusguovddáš. Anár Ámmátlaš oahppolágádus Anáris, gos sáhttá studeret davvisáme-, anáraš- ja nuortalašgiela iešguđege dásis.