Sämitigge almoot uuccâmnáál västideijee arâšoddâdemstivrejeijee meriáigásii pargo

Sämitigge almoot uuccâmnáál

Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee meriáigásii pargo

Pargo álgá, ko ruttâdem visásmuvá, sopâmuš mield já pištá 31.12.2019 räi. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee västid Anarâškielâ seervi ry paijeentoollâm kuulmâ kielâpiervâl – Aanaar Piervâl já Piäju sehe Avveel Kuáđi – arâšoddâdem stivriimist, oovdedmist já pargoviehâhaldâttuvâst. Seervist láá ohtsis 10 kielâpiervâlparged já ohtâ haldâttâhhovdâ. arâšoddâdemstivrejeijee tuáimá Sämitige pargen, mutâ aldasii oovtâstpargoost Anarâškielâ seervi njunošijguin já pargeiguin.

Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim, tego šoddâdemtiettuu kandidaat tođhos tâi sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi áámmátollâškovlâtođhos, mii ana sistees arâšoddâdem uápuid. Toos lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs sämitiggeest 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám iššeed pargohárjánem arâšoddâdem já haldâttuv syergist já pargoviehâjoođeetmist. Pargoost kalga tubdâđ arâšoddâdem vuolgâsoojijd, táárbuid já uulmijd. Pargoost tarbâšuvvojeh šiev vuáruvaikuttâstááiđuh sehe nahcâ porgâđ oovtâstpargo perruiguin, kielâpiervâlij eres pargeiguin já eres oovtâstpargokuomijguin. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee parga sämikielâ toimâttuvâst, mon hovdân tuáimá kielâtorvočällee. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi. Väljejum olmooš kalga oovdânpyehtiđ tuhhiittettee váldus rikosregisterist (L 504/2002).

Stivrejeijee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV já I juávhu mield (vuáđupälkki 2713,63 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh sämikuávlu lase 24 % já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Västideijee stivrejeijee toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist, já pargo tábáhtuvá uásild meid anarâškielâ kielâpiervâlijn Anarist já Avelist. Jieijâs auto lii pargoost velttidmettum. Rijjâhámásijd pargoucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 1.2.2019 tme 16.00 räi čujottâsân info(at)samediggi.fi.  Lasetiäđuid addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio@samediggi.fi / puh. 010 839 3124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 17.1.2019 Sämitigge

Säämi Kielâkäldee toimâ juátkoo tievâslâžžân – pargeeh algâtteh uđđâivemáánu ääigi

Sämikielâ normâdempargo juátkoo tievâslâžžân ubâ ive 2019. Anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ kielâpargeeh porgâškyetih uđđâivemáánu ääigi. Kielâjuáhusij toimâ piäijoo joton ko kielâpargeeh láá algâttâm.

Säämi Kielâkäldee toimâ vuálgá joton tievâslâžžân uđđâivemáánu ääigi. Anarâškielâ kielâpargen aalgât Henna Lehtola, nuorttâlâškielâ kielâpargen Mervi Semenoff já tavesämikielâ kielâpargen Bigga-Helena Magga. Marko Marjomaa juátká Kielâkäldee koskâpuddâsii hovdân já visásmittum ruttâdem vievâst toimâttâhčällen aalgât Hannele Sieppi.

Säämi Kielâkäldee ravvimpalvâlus juátká toimâsis ko kielâpargeeh algâtteh pargostis. Ohtâvuotâtiäđuh peividuvvojeh Sämitige sehe Säämi Kielâkäldee sijđoid.

Lasetiäđuid addel Säämi Kielâkäldee koskâpuddâsâš hovdâ Marko Marjomaa

marko.marjomaa(at)samediggi.fi, +358 10 839 3183 tai +358 50 438 2484

www.giella.org

 

Keejâ fáádán lohtâseijee artikkâlijd:

Párnáimateriaalhaavâ vuávájeijen aalgât Petra Kuuva

Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii mieđettâm Sämitiigán 125 500 € stuárusii hahâtorjuu sämikielâlii párnáimateriaal ovdedem várás. Haavâst lii tárguttâs pyevtittiđ vuálá škovlâahasáid párnáid hiäivulii digi- já spellâmateriaal kuulmâ sämikielân. Návt viggeh tuárjuđ arâšoddâdemohtâduvâid já perruid sämikielâ já sämikulttuur sirdemist já naanoodmist sehe olášuttiđ sämipárnái ovtviärdásii vuoigâdvuođâ navdâšiđ maaŋgâpiälásii párnáikulttuurist jieijâs kielân ja jieijâs kulttuur vuáđuld.

Materiaalhaavâ vuávájeijen lii algâttâm 2.1.2019 šoddâdemtiettui maister Petra Kuuva. Sun lii ovdil porgâm ei. Aanaar ohtsâšškoovlâ anarâškielâlii luokamáttáátteijen sehe majemustáá Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ já kulttuur máttáátteijen. “Taat lii pyeri máhđulâšvuotâ peessâđ olášuttiđ ideaid, maid kuhes hárjánem párnái maailmist lii šoddâdâm”, illood Petra. “Ulmen lii rähtiđ sämikielân aaibâs uđđâ materiaal, mii lii eidu tääl párnái juávhust äigikyevdil já piivnoh. Mielâstubbooht lep párnáikulttuur rähten oovtâ läävhi ovdiibeln ko maajeeld!” Petra ana, ete lii tergâd väldiđ haahân fáárun meid syergi pyeremus äššitobdeid ađai párnáid.

Sämikielâlii párnáimateriaalhaavâ ruttâdem lii uási jyehi ive juohhum sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimâ torjust, mii luovânij eres kiävtun ko kielâpiervâlij toimâpaje muttui. Koččâmušâst lii tuáistáážân kerdiluándulâš haahâ, mii pištá porgemáánu 2019 loopâ räi. Haavâst västid Sämitige sämikielâ toimâttâh.

 

Lasetiäđuh:

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi / 010 839 3124

Hahâvuávájeijee Petra Kuuva, petra.kuuva(at)samediggi.fi / 010 839 3128

Sämikielâi ovdedempaargon laseruuđah, meid Säämi Kielâkäldee ruttâdem visásmui ihán 2019

Ovdâskode staatâvarijváljukodde iävtut laseruttâdem sämikielâi ovdedempaargon ihán 2019. Staatâvarijváljukode iävtuttâs mield laseruuđah puáđáččii sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimânSäämi Kielâkäldee pirrâihásii tooimâ turviimân. Säämi Kielâkäldee ruttâdem lii lamaš epivises.

Säämi Kielâkäldee toimâ Suomâst puáhtá jotkuđ vuáváámij miäldásávt oles ive 2019.  Ovdâskode ive 2019 staatâ budjetist iävtutteh 184 000 eurod kielâoovtâstpargon. Toos lasseen ovdâskode staatâvarijváljukodde lii iävtuttâm 190 000 eurod staatâ ive 2019 budjetân tohhum lasemeriruuđâin ađai nuuvt kočodum juovlâskeŋkkâruuđâin Säämi Kielâkäldee tooimân.  Ruttâdem vievâst Sämitigge puáhtá pálkkááttiđ Säämi Kielâkäldei kielâpargeid nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân oles ihán, mii taha máhđulâžžân kielâravvim jotkum pirrâ ive. Meid nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielâ kielâjuáhuseh, moh adeleh sánádâh- já normâdemavžuuttâsâid, pyehtih juátkiđ pargos oles ive. Ruttâdem vievâst puáhtá meid pálkkááttiđ toimâttâhčällee.

Staatâvarijváldukodde iävtut meid nk. juovlâskeŋkkâruuđâin Sämitige iävtuttâs miäldásávt 10 000 euro lasattâs sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimân. Lasattâs pajedičij sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimân väridum ruttâdem ive 2018 táásán já lii uđđâ iävtuttâs miäldásávt ohtsâš 1,2 miljovn eurod. Lasattâssáin pasteh turviđ puoh táálái kulttuur- já kielâpiervâlij tooimâ, mutâ meid ovdediđ tooimâ.

Staatâvarijváljukode budjet lasattâsâid kieđâvušeh ovdâskoddeest ive 2019 staatâ budjet kieđâvuššâm ohtâvuođâst ovdil juovlâi.

Lasetiäđuh:

Saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. p. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio p. 010 839 3124, anne-kirste.aikio@samediggi.fi

Má. säämi kielâašijčällee Marko Marjomaa p. 010 839 3183, marko.marjomaa@samediggi.fi

Sämitigge ocá meriáigásii toimâttâhčällee

Pargo álgá, ko ruttâdem visásmuvá, sopâmuš mield já pištá 31.12.2019 räi. Toimâttâhčällee pargoid kuleh ei.

  • ohtsâštave-eennâmlii sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáá Säämi Kielâkäldee toimâttâhpargoh, arkkâduv hoittám, čuákkimij ornim sehe reekkigtuálutooimâin huolâttem,
  • táárbu mield hoittáđ almos toimâttuv máksujotoluv já vyebdimrekigijd sehe eres išedeijee ekonomia- já almoshaldâttuv sehe eres haldâttâhhoovdâ sunjin sierâ meridem pargoid.

Asâttâsvuáđuslâžžân tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). Pargo miänástuvvee hoittám išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe maaŋgâpiälásâš hárjánem toimâttâhpargoin. Toos lasseen meid ruotâ- tâi tárukielâ táiđu iššeed pargo hoittám. Pargo váátá šiev ATK-tááiđuid, jiešráđálâšvuođâ, vuáválâšvuođâ, systemaatlâšvuođâ, tärkkivuođâ, orniistâllâmnaavcâ, huolâlâšvuođâ, naavcâ hoittáđ maaŋgâid sierâ pargoid siämmáá ääigi sehe ohtsâšpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid. Nahcâ njyebžilis juávkkupaargon já positiivlâš jurdâččemvyehi láá meid teháliih.

Kuávdáá pargo lii oovtâst sämitiggijn tave-eennâmlii kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem tienuuvt, ete jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâsliih táárbuh, hástuseh já vyeimiväärih váldojeh huámmášumán já sämikielâ iäláskittem já turvim puátteevuođâst.

Toimâttâhčällee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi VI já II juávhu mield (vuáđupälkki 1868,01 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Toimâsaje lii Sämitige čäällimkoddeest Sajosist. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ Sämitige čäällimkoodán 31.12.2018 tme 16.00 räi šleđgâpoostâ peht čujottâsân info(at)samediggi.fi Lasetiäđuid pargoost addel má. Säämi kielâašijčällee Marko Marjomaa marko.marjomaa(at)samediggi.fi. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 17.12.2018             Sämitigge

Sämitigge juátká meriáigásii nuorttâlâškielâ, anarâškielâ já tavesämikielâ kielâpargee uuccâmääigi 31.12.2018 räi

Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân tuáimá ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáš Säämi Kielâkäldee, mon tooimâ ruttâdeh Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitigeh. Áámmát- já reesuurskuávdáá pargoh láá eereeb iärásij kielâtipšom, kielâovdedem, terminologiapargo já kielâ normâdem.

Sämitigge ocá 1 meriáigásii nuorttâlâškielâ kielâpargee, 1 meriáigásii anarâškielâ kielâpargee já 1 meriáigásii tavesämikielâ kielâpargee ááigán 7.1.2019 – 31.12.2019. Tooimah tiävdojeh 7.1.2019 rääjist, jis ruttâdem visásmuvá já pargo álgá sopâmuš mield.

Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologia­pargo, normâdem já tieđettem- já ravvimpargo. Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá pargoid.

Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Haahân occoo vuosâsajasávt olmooš, kiäst sämikielâ lii eenikiellân tâi västideijee kielâtáiđu. Tuáivup occest hiäivulâš sämikielâ škovlim (ollâškovlâ/ollâopâttâh), hárjánem västideijee pargoost já sämiohtsâškode já -kielâi tubdâm. Pargo miänástuvvee hoittám váátá áámmátlii mättim, oovtâstpargo­naavcâ, sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân. Ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ/tárukielâ.

Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ Sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtaasij V/II–V/I mield (vuáđupälkki 2139,83 eurod/mp–2373,87 eurod/mp).  Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Toimâsaje lii Sämitige monnii toimâsaajeest tâi sopâmuš mield eres saajeest. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi. Haavâst västid sämikielâ toimâttâh já hovdân tuáimá säämi kielâašijčällee.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ Sämitige čäällimkoodán 31.12.2018 tme 16.00 räi šleđgâpoostâ peht čujottâsân info@samediggi.fi Ovdeláá vuolgâttum ucâmušah váldojeh vuotân. Lasetiäđuid pargoost adelává má. Säämi kielâašijčällee Marko Marjomaa marko.marjomaa(at)samediggi.fi. já kielâtorvočällee Anne-Kirste Aikio anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi.  Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já Säämi Kielâkäldee tooimân www.giella.org

Anarist 17.12.2018             Sämitigge

Juulevsämikielâ já kieldâsämikielâ ovdedeijeid Kollekielâ -kielâpalhâšume

Karin Tuolja Ruotâ Juhâmohheest já Jekaterina Mechkina Ruošâ Murmanskist uážžuv tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume ive 2018.

Suomâ Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, Taažâ Sämitige saavâjođetteijee Aili Keskitalo, Karin Tuolja, palhâšumelävdikode jeessân Solvår Knutsen Turi Taažâst, Ruotâ Sämitige saavâjođetteijee Per-Olof Nutti. Kove: Ann Kristin Lindaas / KMD

Kollekielâ – Tave-eennâmlâš kielâpalhâšume juáhhoo Karin Tuoljan Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämmilâšaašijn västideijee ministerij já sämitigij saavâjođetteijei čuákkim ohtâvuođâst Oslost 26.11. já Jekaterina Mechkinan Murmanskist 29.11. Kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâ nanosmittem, ovdedem já siäilum Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst.

Karin Tuolja lii porgâm juulevsämikielâ oovdân Ruotâst oles elimis. Sun lii toimâm máttáátteijen, jurgâleijen, oppâmaterialij rähten já kielâtärhisteijen. Tuolja lii tehálâš olmooš juulevsäämi kielâsiärvusist, já sust lii lamaš kuávdáš merhâšume Taažâ já Ruotâ koskâsâš kielâohtsâšpargoost, eromâšávt sänirááju já terminologia oovdedmist já Ráámmát jurgâlmist.

Jekaterina Mechkina uážžu Kollekielâ-kielâpalhâšume kuhesáigásâš pargostis kieldâsämikielâ sajaduv nanodem oovdân Ruošâst. Sun lii uásálistám sänirááju oovdedmân já kieldâsämikielâ sänikirje rähtimân. Mechkina lii čáállám já jurgâlâm kiirjijd sehe ráhtám oppâmaterialijd. Suu kirjálâš pargoi áánsust maaŋgah láá peessâm uápásmiđ Murmansk kuávlu kieldâsämmilij elimân já kulttuurân.

Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs ulmuid tâi siärvusáid, moh láá porgâm eromâš pyere pargo sämikielâ ovdedem peeleest. Palhâšume juáhhoo tääl káávcád keerdi. Čuávuváá keerdi palhâšume juáhhoo ive 2020, ko Suomâ tuáimá kuulmâ riijkâ sämmilâšaašij ohtsâšpargo saavâjođetteijen.

Palhâšumelävdikoodán kullii Neeta Jääskö Suomâst, David Kroik Ruotâst, Nina Afanasjeva Ruošâst sehe Solvår Knutsen Turi já Jane Juuso Taažâst.

Lasetiäđuh:

Ráđádellee virgeolmooš Johanna Hautakorpi, riehtiministeriö, puh. 02951 50018, ovdânommâ.suhânommâ@om.fi

Palhâšumelävdikode jeessân Neeta Jääskö Suomâ sämitiggeest, puh. 040596 9230, neeta@neetainari.fi

https://oikeusministerio.fi/

Sämitigge ocá pargee sämikielâlii párnáimateriaal ovdedemhaahân

Sämitiggeest lii vyelgimin joton sämikielâlii párnáimateriaal ovdedemhaahâ. Haavâst lii tárguttâs pyevtittiđ vuálá škovlâahasáid čuosâttum materiaal kuulmâ sämikielân sämmilii arâšoddâdem já perrui kiävtun. Tiäddučuogâstâh lii vuálá škovlâahasáid hiäivulii digitaallii materiaalist, tego spellâheiviittâsah já šleđgâliih jienâkirjeh. Taan peht viggeh tuárjuđ arâšoddâdemohtâduvâid já perruid sämikielâ já sämikulttuur sirdemist já naanoodmist, sehe olášuttiđ sämipárnái oovtviärdásii vuoigâdvuođâ navdâšiđ tááláá ääigi párnáikulttuurist jieijâs kielân já jieijâs kulttuur vuáđuld. Haavâ taha máhđulâžžân máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettem sierânâstoorjâ.

Materiaalhaahân occoo meriáigásâš vuávájeijee kote västid haavâ vuáváámist, olášutmist já raportistmist. Pargo álgá sopâmuš mield nuuvt jotelávt ko máhđulâš já pištá 31.8.2019 räi. Haavâst västid sämikielâ toimâttâh já hovdân lii kielâtorvočällee. Hahâvuávájeijest vaattâp hiäivulii škovlim já sämikielâ tááiđu, já digitaallii toimâpirrâs tubdâm sehe naavcâ jiečânâs vuávámpaargon já olášutmân oovtâstpargoost sierâ tuáimeiguin. Oovtâstpargokyeimih láá ei. sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh já sämmilii arâšoddâdem ohtâduvah. Taa lii liŋkkâ pargoalmottâsân.

Sämitigge pivdá pargoucâmušâid lahtosijdiskuin 15.11. räi čujottâsân Sämitige čäällimkodde, Sajos, 99870 Aanaar.

Lasetiäđuid addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio@samediggi.fi / puh. 010 839 3124.

Mii lii kielâpiervâl?

Mii lii kielâpiervâl? Kiäsut-uv kielâpiervâl tuu jieijâd párnáá máhđulii arâšoddâdemvyehin? Lii-uv tuu páárnáš kielâpiervâlist já tun uusah lasetiäđu fáádást? Sämitige uđđâ siijđost kaavnah vuáđutiäđuid kielâpiervâlist já kielâláávgust www.samediggi.fi/kielapierval/?lang=an.

Lasetiäđuh:

Má. kielâpiervâlstivrejeijeeAnnika Pasanenannika.pasanen(at)samediggi.fi, +358 40 662 4741 / +358 10 839 3119

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi,+358 40 707 5626 / +358 10 839 3124

Sämitigge uárnee ráhtádâttâmpeeivi auktorisistum jurgâleijee totkosân 5.10.

Sämikielâliih auktorisistum jurgâleijeeh láá uccáá já Sämitige sämikielâ toimâttâh haalijd toimâinis torjuđ já movtijdittiđ sämmilijd jurgâleijeid čođâldittiđ auktorisistum jurgâleijee tođhos. Auktorisistum jurgâleijee tođhos puáhtá leđe vaigâd čođâldittiđ ráhtádâthánnáá já ráhtádâttâm toorjân Sämitigge uárnee ráhtádâttâmpeeivi, mon ulmen lii uápásmuđ auktorisistum jurgâleijee totkosân. Ráhtádâttâmpeivi lii vuosâsaajeest čuosâttum sijjân, kiäh láá almottâttâm totkosân, mutâ tilálâšvuotân puáhtá meid uásálistiđ tagareh, kiäh láá perustum tođhos čođâlditmist já mudoi jurgâlemsyergist.

Máttááttâshaldâttâs haldâšem auktorisistum jurgâleijee tođhos uárnejuvvoo jyehi ive, taan ive tođhostilálâšvuotâ lii lávurduv 10.11.2018 já almottâttâm taan ive totkosân lii nuuhâm. Auktorisistum jurgâleijee tođhos puáhtá čođâldittiđ puoh Suomâst sarnum sämikielân já tot lii virgálâš tuođâštus jurgâleijee áámmáttááiđust. Auktorisistum jurgâleijee lii äššitobdee, kiäst lii vuoigâdvuotâ rähtiđ auktorisistum jurgâlusâid. Tođhos siskáldâsâst puáhtá luuhâđ tärhibeht máttááttâshaldâttâs siijđoin: https://www.oph.fi/koulutus_ja_tutkinnot/auktorisoidut_kaantajat

Ráhtádâttâmpeivi uárnejuvvoo 5.10.2018 tme 13-17 Sajosist. Peeivi ohjelm juáhás kyevti uásán, vuossâmuu uásist tme 13-15 uápásmeh tođhos siskáldâsân já ráhtusân sehe jurgâlem etiikkan. Nube uásist tme 15-17 ráhtojeh munepargoi vuáđuld jurgâlemhárjuttâsah já sánádâhpargo. Peeivi ääigi uásálisteeh finnejeh ravvuid totkosân ráhtádâtmân já torjuu kielâtipšomân. Škuávlejeijein tilálâšvuođâst tuáimiv auktorisistum jurgâleijeeh Maiju Saijets já Merja Fofonoff.

Almottâttâm ráhtádâtmân já lasetiäđuh kielâtorvočällee Anne Kirste Aikiost:

anne-kirste.aikio@samediggi.fi
Mob. +358 40 707 5626
Tel. 010 839 3124