Kädet kannettavan tietokoneen näppäimistöllä.

Mijá tekno -kielâteknologiaseminaar Luuleest

Ruotâ, Suomâ já Taažâ Sämitigeh puávdejeh kielâteknologiaseminaarân Lulán.

Vyesimáánu 10.–11. peeivi uárnejeh Ruotâ, Suomâ já Taažâ Sämitigeh Mijá tekno -kielâteknologiaseminaar Luuleest. Seminaar lii uási Sämitiigij koskâsâš oovtâstpargo algâaalmugkielâi aalmugijkoskâsii ihelove (IDIL 2022-2032) ooleest. Seminaar ulmen lii kavnâđ sämmilii njunošproojeekt (Flagship-proojeekt) kielâteknologia syergist, mon ooleest Sämitigeh pargeh korrâsávt ja mast lii ävkki oles sämisiärvádâhân.

Kielâteknologia ovdán jotelávt pirrâ maailm. Tondiet lii Sämitiigij mielâst eromâš tehálâš, ete mij sämmiliih pastep čuávvuđ ovdánem, já tienuuvt visásmittiđ mii kielâi puátteevuođâ. Sämitigeh aneh meid tehálâžžân tom, ete sämiaalmug lii mieldi hammiimin puátteevuođâ čuávdusijd, moiguin mij pajedep já ovdedep mii kielâid – meid kielâteknologia maailmist.

Seminaarân láá puávdejum luvâldeijeeh jieškote-uv sämmilâš lájádâsâin já instituutioin já ulmen lii tarkkuđ vijđáht, ete magareh kielâteknologâliih táárbuh sämisiärváduvâst láá. Seminaar vuossâmuu peeivi láá luvâlduvah já paaneelsavâstâllâm. Seminaar nubbe peivi lii väridum pargopááján, mast peessâp oovtâst čokkiđ jurduid já pyehtiđ oovdân táárbuid.

Ep vuolgât seminaar stream peht ige toos pyevti uásálistiđ káidusohtâvuođâi peht.

Seminaar: Mijá tekno – Gåk giellateknologiddja máhttá åvdedit sámegielajt? (Mijá tekno – Maht kielâteknologia puáhtá ovdediđ sämikielâid?)

Kuás: Vyesimáánu 10.–11. 2022

Kost: Kulturens hus, Skeppsbrogatan 17, 97231 Lule

Almottâttâm: Meriäigi 8.4.2022
https://response.questback.com/sametingetsverige/ld1hlny7hd

Lasetiäđuid adeleh:

Ingegerd Vannar, e-poasta ingegerd.vannar@sametinget.se, tlf. +46 980 780 29

Marko Marjomaa, e-poasta marko.marjomaa@samediggi.fi, tlf. +358 50 438 24 84

Inger Anne Marie Pulk, e-poasta inger.anne.marie.pulk@samediggi.no, tlf +47 78 48 42 07

Sämitigge almoot uuccâmnáál kielâašijčällee virge

Kielâašijčällee pargoh láá miäruštâllum Sämitige pargo-oornig 35 §:st. Kielâašijčällee pargon lii ei. hoittáđ säämi kielâoovtâstpaargon lohtâseijee pargoid, toimâđ säämi kielârääđi oovdânpyehten já čällen pargoidis kullee aašijn, paijeentoollâđ já ovdediđ Suomâst kevttum sämikielâid, ovdediđ sämikielâi iäláskittemtooimâ já kieláid kyeskee tutkâmtooimâ, jyehiđ tiäđu sämikielâst já toohâđ oovtâstpargo sämikielâ tutkâmuš já huolâttâs syergist tuáimee aalmuglij já aalmugijkoskâsij ornijdumijguin já toimâorgaanijguin.

Njuolgâdusvuáđustâslâš tohálâšvuotâvátámâš lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Virge miänástuvvee hoittám váátá hiäivulii ollâškovlâtotkos, sämikieláid lohtâseijee äššitubdâmuš sehe haaldâtlij pargoi tubdâm já šiev oovtâstpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid. Pargohárjánem västideijee pargoin annoo hiättun.

Pälkki miärášuvá Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki 2706,50 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh sehe 24 % sämikuávlu lase. Virge tiävdoo 1.7.2022 rääjist já virge tevdimist nuávditteh kuuđâ mánuppaje keččâlemääigi.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 30.4.2022 räi čujottâsân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?626f57f1

Lasetiäđuid pargoost addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio puh. 010 839 3124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 1.4.2022
Sämitigge

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii tavesämikielâ jurgâleijee tooimâ

Jurgâleijee pargon lii hoittáđ tavesämikielâ jurgâlem- já terminologiapargo kielâtoimâttuvâst. Jurgâleijee tohálâšvuotâiähtun lii paargon hiäivulâš ollâškovlâtođhos teikâ eres škovliittâs sehe laavâst auktorisistum jurgâleijein (1231/2007) uáivildum vuoigâdvuotâ toimâđ auktorisistum jurgâleijen suomâkielâst tavesämikielân teikâ nubijkulij. Pargo álgá 11.4.2022 tâi sopâmuš mield já juátkoo 31.8.2022 räi já máhđulávt ton maŋa.

Pargoost lii kyehti mánuppaje keččâlemäigi. Jurgâleijee pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/IV tâi V/II mield (vuáđupälkki 2597,07–2247,67 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksoo 24 % sämikuávlu lase já hárjánemlaseh, moh meriduvvojeh pargohárjánem mield.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 3.4.2022 räi čujottâsân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?37911de4

Lasetiäđuid pargoost addel Sämitige kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio +358 40 707 5626. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

21.3.2022
Sämitigge

Sämitigge almoot uuccâmnáál vuávájeijee meriáigásii tooimâ

Sämitige sämikielâ toimâttâh ocá meriáigásii vuávájeijee, kiän pargon lii rähtiđ tiäđáttâsmateriaal säämi kielâlaavâst já sämmilij eres kielâlijn vuoigâdvuođâin sämiaalmugân nettisiijđoid já eres kanaváid. Pargo álgá 1.4.2022 teikâ sopâmuš mield já pištá 31.6.2022 räi já máhđulávt ton maŋa.

Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vááttám škovlim já toos lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá šiev sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi, sämmilâškulttuur já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe šiev viestâdemtááiđuid. Pargohárjánem västideijee pargoin annoo hiättun.

Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/III mield (vuáđupälkki 2645,46 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh sehe sämikuávlust porgâdijn 24 % sämikuávlu lase. Pargoost nuávdittuvvoo kyevti oho keččâlemäigi.

Ucâmuš lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 7.3.2022 räi čujottâsân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?0855aa64&lang=fi-FI

Lasetiäđuid pargoost addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio puh. 010 839 3124.

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ netičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 16.2.2022
Sämitigge

Savâstâllâm- já tieđettemtilálâšvuođah sämipárnái já –nuorâi kielâlijn vuoigâdvuođâin arâšoddâdmist já máttááttâsâst

Sämitigge uárnee njuhčâmáánu ääigi savâstâllâm- já tieđettemtilálâšvuođâid sämipárnái já –nuorâi kielâlijn vuoigâdvuođâin arâšoddâdmist, máttááttâsâst sehe palvâlusâin, moh uárnejuvvojeh páárnášperruid. Tilálâšvuođah uárnejuvvojeh jieškote-uv kieldâin já kielâjuávhoid. Savâstâllâmtilálâšvuođâi ulmen lii jyehiđ tiäđu já savâstâllâđ sämikielân lohtâseijee palvâlusâin já toi orniimist kieldâin.

Savâstâllâmtilálâšvuođah láá ávus puohháid, meid škovliittâs uárnejeijeid, ige toid taarbâš almottâttâđ muuneeld. Taan tiäđáttâsâst, mon mij ain peividep, tun kaavnah tilálâšvuođâi äigitaavluid sehe Teams- liiŋkâid.

Huám! Oulu tilálâšvuotâ lii sirdum já tot uárnejuvvoo majebaargâ 5.4. tme 18-20.

Savâstâllâmtilálâšvuođah:

Iänudâh
majebargâ 1.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Kittâl
koskokko 2.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Ucjuuhâ
majebargâ 15.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Aanaar, tavesämikielâ
koskokko 16.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Aanaar, anarâškielâ
majebargâ 22.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Aanaar, nuorttâlâškielâ
koskokko 23.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Suáđigil já Vuáčču
majebargâ 29.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Ruávinjargâ
koskokko 30.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Helsig
tuorâstâh 31.3. tme 18-20
Servâmliŋkkâ

Oulu
majebargâ 5.4. klo 18-20
Servâmliŋkkâ

Lieggâsávt tiervâpuáttim!

Lasetiäđuh:

škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi, 010 8393 112

kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio@samediggi.fi, 010 8393 124

má. kielâpiervâlstivrejeijee Niina Aikio-Siltala, niina.aikio-siltala@samediggi.fi, 010 8393 115

Hovdâ Säämi Kielâkäldei

Säämi Kielâkäldee

Säämi Kielâkäldee lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ Sämitiigij ohtsâštave-eennâmlâš áámmátulmui orgaan sämikielâaašijn. Säämi Kielâkäldee ulmen lii suojâliđ, kattiđ já ovdediđ kulttuuräärbi, tego sämikielâi kirje- já sárnumkielâ. Virgálávt Säämi Kielâkäldest lii ohtâvuotâ Taažâ Sämitiigán. Tom joođeet stivrâ, mast jieškote-uv kuulmâ sämitiggeest láá siämmáá ennuv ovdâsteijeeh.

Ávus virge

Säämi Kielâkäldee lii toimâm Säämi Parlamentaarlii Rääđi vuálásâžžân ive 2013 rääjist, já tääl mij uuccâp hoovdâ vuáđudiđ, jođettiđ, nanodiđ já vijđásubbooht ovdediđ Säämi Kielâkäldee.

Seervah-uv tun taan juávkun?

Pargoh

Säämi Kielâkäldee västid sämikielâin. Säämi Kielâkäldee kalga toimâđ ohtsâš äššitobdee áámmátlâšorgaanin sämikielâi kirjekielâ normiimân kyeskee aašijn. Taat kuáská terminologia já čäällimnjuolgâdusâi normiimân. Säämi Kielâkäldee kalga riggodiđ sämikielâid já tienuuvt vaiguttiđ sämikielâi turviimân puátteevuođâst.

Säämi Kielâkäldest kalgeh leđe pargeeh juohhum jieškote-uv kuulmâ staatân, já sij láá siämmáá haaldâtlii hoovdâ vuálásiih. Hovdâ tuáimá Säämi Kielâkäldee alemus haaldâtlâš hovdân já sust lii ovdâsvástádâs tooimâ haaldâtlii já áámmátlii joođeetmist. Hovdâ kalga valmâštâllâđ já ravviđ aašijn, maid tuálvuh stiivrân, já sust lii ovdâsvástádâs stiivrâ miärádâsâi olášutmist. Hovdâ västid meid tast, ete ekonomâlâš toimâ tábáhtuvá vyeimist orroo njuolgâdusâi mield.

Tohálâšvuotâvátámâšah

Mij uuccâp hoovdâ, kiäst lii maister škovliittâs, vuosâsaajeest sämikielâst. Occest kalga leđe hárjánem joođeetmist já tave-eennâmlii oovtâstpargoost. Tiätu já máttu sämmilii siärváduvâst já sämikielâst váttoo. Toos lasseen mij tiäduttep šiev oovtâstpargo- já kommunikistemtááiđuid, šiev jođettemtááiđuid já tááiđu finniđ puátusijd oovtâstpargoost iärásijguin.

Väljejum olmooš kalga mättiđ sämikielâ já tárukielâ teikâ ruotâkielâ teikâ suomâkielâ. Eenâb ko oovtâ sämikielâ mättim annoo hiättun. Hiättun aneh meid, jis máttá sehe suomâkielâ já tárukielâ tâi ruotâkielâ. Eŋgâlâskielâ táiđu ánnoo hiättun.

Pälkki já pargoiävtuh

Pargo álgá nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

Virge pälkki lii staatâ njuolgâdus mield virgekoodi 1060 uásádâhhovdâ.

Säämi Kielâkäldee pargest lii formaallâš ohtâvuotâ Taažâ Sämitiigán váldutoimâorgaanin, já jis ij mudoi lah meridum, te siämmááh pargoiävtuh ko Sämitige pargein Taažâst, tuálih meid täst.

Toimâviste lii oovtâst tain sämitige toimâtiilijn Aanaar, Ucjuuhâ, Hetta, Vuonâpottâ, Kárášjuuhâ, Kuovdâkiäinu, Manndalen, Tromssa, Skånland, Drag, Hattfjelldal, Snåsa, Kiirun, Juhâmokke tâi  Östersund, jis kuárus toimâvisteh láá. Sierâlágán čuávdusist puáhtá sooppâđ.

Säämi Kielâkäldee haalijd spejâlistiđ aalmug kirjáávuođâ já hiettâđ ovtâskâs ulmuu olesváldálii tohálâšvuođâst. Mij avžuuttep tohálijd iävtukkâsâid uuccâđ toimânaavcâst, avveest, suhâpeeleest, etnisiteetist, oskolduvâst já seksuaallii sundešuumeest peerusthánnáá.

Säämi Kielâkäldee tiäddut pargotile ornim ulmuid, kiäin lii hiäjusmum toimânahcâ.

Puohháid, kiäh ääsih Finnmarkist já Tave-Tromsast, tuálá staatâ lovnâkasa uáppuloovnâ ucedem 10 % ihásávt 25 000 ruuvnâ räi já eromâš viärukepidem.

Mudoi pargeeh nomâttuvvojeh vyeimist orroo laavâi, njuolgâdusâi já sopâmušâi mield, já taat kuáská meid páálkán já iäláttâhân, sehe kuuđâ mánuppaje keččâlemááigán.

Tiäđustâlmeh

Tärhibijd tiäđuid virgeest puáhtá finniđ väldimáin ohtâvuođâ:

Suomâ Sämitiigán
Pia Ruotsala-Kangasniemi
+358 40 726 2688 – pia.ruotsala@samediggi.fi

Taažâ Sämitiigán
Inger Marit Eira-Åhrén
+47 971 29 744 – inger.marit.eira.ahren@samediggi.no

Ruotâ Sämitiigán
Fredrik Österling
+46(0)730216531 – fredrik.osterling@sametinget.se

Uuccâmäigi lii 21.01.2022 räi

Ucâmuš vuolgâttuvvoo jobbnorge peht:Oza bargui

Kela já sämitigge uđâsmiteh oovtâstpargosopâmuš – sopâmuššáin linjejeh Kela sämikielâlij palvâlusâi ovdedem

Kela já sämitigge ráđádâleh oovtâstpargoost sämmilij sosiaaltorvo pyeredem várás. Teivâdmist, mii uárnejuvvoo Anarist, uđâsmiteh meid Kela já sämitige 30 ihheed pištám oovtâstpargosopâmuš.

Kela já sämitige ovdâsteijeeh teivih Anarist Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist tuorâstuv 18.11. Teivâm ulmen lii ráđádâllâđ tast, maht Kela já sämitigge pyehtih oovtâst ovdediđ sämmilij sosiaaltorvo já säämi kielâlaavâ olášume Kela palvâlusâin.

Teivâdmist uđâsmiteh siämmást Kela já sämitige oovtâstpargosopâmuš, mii tiävdá 30 ihheed. Kela lii lamaš ohtâ vuossâmuin almos palvâlus tuáimein, kote lii toohâm palvâlusâi oovdedmân kyeskee oovtâstpargosopâmuš sämitiggijn.

Kela uáivihovdâ Outi Antila uásálist ráđádâlmáid Anarist. Antila ana oovtâstpargo sämitiggijn tehálâžžân, ko tot iššeed Kela čuávvuđ systemaatlávt oovtviärdásii ášástâllâm olášume.

– Uđđâ sopâmuš linjáá ovdiist tärhibeht já vijđásubbooht Kela sämikielâlij palvâlusâi ovdedemuulmijd, muštâl Antila. 

– Kela já sämitige oovtâstpargosopâmuš lááčá vuáđu tuođâlii oovtviärdásâšvuođâ keevâtlii olášumán. Lii merhâšittee, ete sämmilâš puávtáččij puátteevuođâst hoittáđ jieijâs Kela-aašijd jieijâs eenikielân – meid šleđgâlávt, paahud sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Kela já sämitige uđâsmittum oovtâstpargosopâmušâst suápih ei. čuávvoo aašijn:

  • Kela viggá systemaatlávt ovdediđ säämi kielâlaavâ keevâtlii olášume.
  • Kela oovded aktiivlávt sämikielâlijd palvâlusâid, meid viermiášástâllâm.
  • Kela jurgâl sämikielân luámáttuvâid já šleđgâlii ášástâllâm äššikiirjijd.
  • Kela viestâd sämikielâlijn palvâlusâin merikoskâsávt.
  • Sämitigge movtijdit sämikielâlijd ulmuid kevttiđ Kela sämikielâlijd palvâlusâid.
  • Kela váldá rekrytistmist huámmášumán sämikielâ tááiđu já kulttuurmättim.

Kela lii majemui iivij ääigi ovdedâm aktiivlávt jieijâs sämikielâlijd palvâlusâid. Kela almostitij sämikielâlijd viermisiijđoid 2019–2020 já fáálá meid Elämässä.fi-siijđoin ášástâllâmoonâid sämikielân. Toos lasseen Kelast láá printtimnáál tieđettemčáállusijd já 30 hiätuluámáttâhhâd sämikielân. Kela fáálá piäiválávt puhelin- já káiduspalvâlem tavesämikielân. Kelast lii porgâm meid sämikielâlii viestâdem äššitobdee ive 2020 rääjist.

Čuávvoo Kela já sämitige teivâm uárnee Kela, já teivâm uárnejuvvoo Helsigist skammâmáánust 2022.

Lasetiäđuh median

Antti Jussila, Kela, äššigâs aldapalvâlusâi puáđusohtâduv hovdâ, p. 040 834 5703

Anni Koivisto, sämitige I värisaavâjođetteijee, anni.koivisto@samediggi.fi, p. 040 415 5969

Pyeri puáttim nuorttâsämikielâlii anatomiasänilisto almostittemtilálâšvuotân!

Säämi Kielâkäldee almostit Kielâohhoost 26.10.2021 nuorttâsämikielâlii anatomiasänilisto. Sánádâh lii digitaalhäämist já tot vuáđuduvá Egil Utsi ive 1986 almostittum Anatomiia-kiirján. Liisa Helander lii ráhtám säniliiston kuuvijd.

Puohháid ávus almostittemtilálâšvuotâ uárnejuvvoo káidusohtâvuođâin tijme 13.00 Microsoft Teams peht čujottâsâst Nuõrttsääʹm anatomiasannõsǩeʹrjj

Pyeri puáttim!

Nuõrttsääʹm anatomiasannõsǩeʹrjj

Lasetiäđuh:

Má. säämi kielâašijčällee Marko Marjomaa, 010 839 3183 / 050 438 2484, marko.marjomaa(at)samediggi.fi

Má. nuorttâlâškielâ kielâpargee Mervi Semenoff, 010 839 3139 / 040 184 6604, mervi.semenoff(at)samediggi.fi

Sämitigge almoot uuccâmnáál vuávájeijee meriáigásii tooimâ

Sämitige sämikielâ toimâttâh ocá meriáigásii vuávájeijee, kiän pargon lii rähtiđ tiäđáttâsmateriaal säämi kielâlaavâst já sämmilij eres kielâlijn vuoigâdvuođâin sämiaalmugân nettisiijđoid já eres kanaváid. Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2021 räi já máhđulávt ton maŋa.

Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vááttám škovlim já toos lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá šiev sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi, sämmilâškulttuur já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe šiev viestâdemtááiđuid. Pargohárjánem västideijee pargoin annoo hiättun.

Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/III mield (vuáđupälkki 2645,46 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh sehe sämikuávlust porgâdijn 24 % sämikuávlu lase. Pargoost nuávdittuvvoo kyevti oho keččâlemäigi.

Ucâmuš lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 1.11.2021 räi čujottâsân: Ma. suunnittelija (sympahr.net)

Lasetiäđuid pargoost addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio puh. 010 839 3124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ netičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 18.10.2021

Tijme sämikielâ puohháid! – ávus oppâtijmeh sämikielâi ohhoost 

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ uárnee taan-uv ive ávus Tijme sämikielâ puohháid! -oppâtiijmijd sämikielâi ohhoost 25.–31.10.2021.   

Oppâtijmeh láá čuosâttum vuáđumáttááttâs uáppeid já nube tääsi uáppeid, mutâ oppâtijmijd uážžuh uásálistiđ puohah, kiäh láá perustum sämikielâin. Tijmijd puáhtá uásálistiđ jieškote-uv uáppee jiečânávt teikâ oles luokka puáhtá uásálistiđ oovtâst siämmáá puudân ohtsii piergâsijn. Uásálistiđ puáhtá meid eenâb ko oovtâ tiijmán.   

Oppâtiijmij ulmen lii lasettiđ tiäđu sämmilijn já sämikielâin sehe movtijdittiđ uásálisteid sämikielâin kielâlávgum vuovvijn, kuás máttáátteijeeh sárnuh oppâtiijmijn iänááš sämikielâ. Vyerdimist láá lavluuh, kukkâseh já speelah!  

Oppâtijmeh tuállojeh káidusohtâvuođâ peht Microsoft Teamsist. Tijmeh láá ohtsis kulmâ, ohtâ jieškote-uv Suomâst sarnum sämikielâst: nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielâst. Oppâtijmeh láá čuosâttum sierâ ahejuávhoid já jieškote-uv oppâtijme ääigi vuájuh tiätufáádán.   

Äigitavlu:  

Ma 26.10. tme 10–11  

Nuorttâlâškielâ 3.–6. luokkaid, fáddán myerjih  

Ko 27.10. tme 10–11  

Tavesämikielâ paješkoovlân, fáddán ohopeeivih  

Tu 28.10. tme 13–14  

Anarâškielâ vyeliškoovlâ luokkaid, fáddán meccielleeh  

Tiijmij ääigi lii máhđulâš koijâdiđ koččâmušâid já savâstâllâđ chatist. Máttáátteijee lasseen koččâmuššáid láá västidmin eres-uv káidusmáttááttâshaavâ pargeeh. Tijmijd ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Oppâtijmeh vyerkkejuvvojeh já vuárkkáliŋkkâ almostittoo tiijmij maŋa čujottâsâst www.saamenetaopetus.com/tapahtumia.   

Tärhibeh ravvuuh tijmijd uásálistem várás láá almostittum sehe káidusmáttááttâshaavâ nettisiijđoin  já Facebookist.   

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ lii Ucjuv kieldâ haldâšem já Sämitige koordinistem. Piiloothaavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö. Piiloothaavâ ulmen lii pyerediđ sämimáttááttâs finnim sämmilij päikkikuávlu ulguubeln.  

Haahâ addel kyehti okkotijme vuáđumáttááttâs/luvâttâhškovlim tievâsmittee sämikielâ máttááttâs káidusohtâvuođáin pirrâ Suomâ. Taan tove sämikielâ máttááttâs finnee haavâ peht 105 uápped. Haahâ lii finnim jotkâruttâdem 31.8.2023 räi. Luuhâmihán 2022–2023 almottâttâm liäkkoo vuod kiđđâtäälvi 2022.  

Sämikielâi oho viettip 25.-31.10.2021 já Sämitigge lii povdim puohâid uásálistiđ teemaookon ovdâmerkkân orniimáin tábáhtusâid já pyehtimáin sämikielâid uáinusân. Kielâlávgumtiijmij lasseen sämmilâšvuotân já sämikieláid puáhtá uápásmuđ Oktavuohta – sämmilâštiätu máttááttâsân -nettisiijđoin, mast lii valjeest teemamateriaal máttááttâsân. 

Toos lasseen tun puávtáh tiiláđ sämmilâšfáádá miäldásijd škovlâkollimijd, moobiilspeelâid já hárjuttâskoortâid Dihtosis -haavâ nettisiijđoin.  

Lasetiäđuh:  

Satu Pieski, hahâhovdâ  
satu.pieski@edu.utsjoki.fi 
040 5466 514  

Anni-Sofia Niittyvuopio, hahâkoordinaattor  
anni-sofia.niittyvuopio@samediggi.fi 
040 5843 098  

www.saamenetaopetus.com  
www.oktavuohta.com