KOLLEKIELÂ – Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume juáhhoo čohčuv 2020

Kollekielâ – Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume juáhhoo oovcád tove skammâmáánust 2020 sämmi­lâš­aašijn västideijee ministerij já Sämitigij saavâjođetteijei kuáhtáámist Helsigist. Palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid tâi siärváduvváid Taažâst, Ruotâst, Suomâst tâi Ruošâst sämikielâi oovdedmân.

Palhâšume láá vuáđudâm Taažâ, Suomâ já Ruotâ sämmilâšaašijn västideijee ministereh oovtâst tai enâmij Sämitigij saavâjođetteijeiguin. Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004 já tot juáhhoo jyehi nube ive. Palhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod.

Kielâpalhâšume ulme

Kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâi oovdedmist tâi siäilutmist Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst.

Kii puáhtá finniđ palhâšume?

Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid (meid juávkku) tâi siärváduvváid (meid servi, lájá­dâs) moh láá mávsulávt toimâm merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân tâi siäilutmân. Palhâšu­me puáhtá mieđettiđ om. kirjálâš, njálmálâš tâi eres áánsuin, moh sajaduveh vijđáht jieškote-uv toi­mâ­suorgijd. Palhâšume puáhtá jyehiđ maaŋgâi vyeittei kooskâ.

Almoot jieijâd iävtukkâs!

Ovtâskâsolmooš, juávkku tâi siärvádâh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst puáhtá toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2020 palhâšume uážžost. Iävtuttâs palhâšume uážžost já enâmustáá 1-2 siijđo kukkosâš kirjálâš vuáđustâllâm kalga toimâttiđ majemustáá 16.8.2020 čujottâsân.

Kollekielâ – árvuštâllâmkomitea čällee
Anne Kirste Aikio
Sämitigge
anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sämitigge vuárdá iloin Muumileehi-rááiđu tavesämikielâlij oosij almostittem já ráhtádât tuárjuđ ain nuorttâlâš- já anarâškielâlij pyevtitmijd

Pessijái ääigi, 13.4.2020 oovdânpuáhtoo Muumileehi-rááiđu vuossâmuš tavesämikielâlâš uási televisiost tijme 8.25 Yle TV2 -kanavast já Yle Areenast. Suomâ Sämitigge lii lamaš oovtâstpargokyeimin rááiđu sämikielâlij versioi pyevtitmist. Rááiđu lii pyevtittâm Gutsy animations. Sämitige rooli lii sämikielân lohtâseijee äššitubdâm faallâm pyevtitmân. Ohtân ulmen pargoost lii meid lamaš uđđâ sämikielâlij jienâčaittâleijei kavnâm já dubbammáátu nanodem Sämienâmist. Rááiđust almostiteh tääl tavesämikielân 13 uássid, mii lii stuorrâ lasattâs sämikielâlii mediafalâldâhân, paahud Sämitige säämi kielâaašijn västideijee I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

– Mij Sämitiggeest lep kijttevááh, ete Yle já Gutsy animations valdii háástu vuástá dubbađ rááiđu sämikielân, veikâ lâi tiäđust, ete tot sáttá leđe vátávub já hästee. Mii mielâst tággáár oovtâstpargo puáhtá adeliđ maidnii meid rááiđu pyevtittemfinnodâhân. Mij lep iloliih tast, ete poostijm faallâđ mii torjuu sämikielân lohtâseijee koččâmušâin, mutâ mij oskop meid, ete taat lii vuáđun puáttee dubbamhavváid. Sämitigge tuáivu-uv, ete taat movtijdičij iärásijd västidiđ háástun dubbađ sämikielân.

Kove: Gutsy Animations

Yle já Sämitigge láá soppâm, ete ráiđu pyevtittuvvoo puoh Suomâst sarnum sämikieláid. Vuossâmuuh 13 uássid láá tavesämikielân, já talle 6 uási anarâškielân já 5 nuorttâlâškielân. Tavesämikielâliih uásih almostittojeh kiđđuv 2020 já anarâš- já nuorttâlâškielâ oosij pyevtittem álgá keessiv.

– Mij vyerdip eromâšávt ucceeb sämikieláid pyevtittem oosijd, ko tot lii miinii aaibâs uđđâsijd. Jyehi uđđâ pyevtittem táid kieláid lii uáli jo merhâšittee. Mij tiettip meid ete mon uccáá mediasiskáldâs lii sämikielân já taat jieijâs uásild tuárju kielâi iäláskittempargo.

Sämikielâi uhkevuálásii tile tiet Sämitigge lii ráhtám kielâpoolitlii linjim, mii kuáská Muumileehi-rááiđu kielân. Linjimân puáhtá uápásmuđ tääbbin.

Lasetiäđuh:

Anni Koivisto
I värisaavâjođetteijee
anni.koivisto@samediggi.fi / +358 40 415 5969

Anne Kirste Aikio
kielâtorvočällee
anne-kirste.aikio@samediggi.fi / 010 839 3124 | +358 40 707 5626

Tarja Porsanger
vuávájeijee / Elleekovekuávdáš Skábma
tarja.porsanger@samediggi.fi / 010 839 3182 |  +348 50 569 6065

Sämikielâi tulkkumškovlim álgá – Sämitigge avžuut uuccâđ škovliimân

Sämitige kuhesáigásâš tuoivâ sämikielâi tulkkumškovliimist olášuvá viijmâg, ko Säämi máttááttâskuávdáš aalgât tulkkumškovlim čohčuv oovtâst Diakonia-áámmátollâškovláin já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutáin. Haahâ ruttâduvvoo Euroop sosiaalruttârááju ruđâiguin já mieldi haavâ ruttâdmist láá meid sämmilij päikkikuávlu kieldâin Aanaar, Ucjuuhâ já Iänudâh sehe Sämitigge.

Haavâst olášuttoo maaŋgâhámásâš škovliimin 25 uáppučuággá vijđosâš sämikielâi tulkkâškovlimolesvuotâ luuhâmive 2020–2021. Škovlim lii čujottum eromâšávt sämikielâ tulháid, kiäh jo tuáimih  kuávlust, mutâ tot heivee meid iärásáid, kiäin lii miinii nube tääsi škovlimijd, já kiäin lii kelijdeijee njálmálâš já kirjálâš kielâtáiđu suomâkielâst já monnii kuulmâ sämikielâst.

Sämitige kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio

Sämitigge avžuut sämikielâlijd ulmuid uuccâđ škovliimân, ko sämikielâi tuulhâi tárbu lii styeres. Sämitigge iššeed virgeomâháid kavnâđ tuulhâid, mutâ tiätá, ete tile tuulhâi finniimist lii vaigâd ko tuulhah iä lah ennuv. Tuulhâ pargo heivee pyereest sämmilii eellimvuáhán, ko tom puáhtá heiviittiđ ärbivuáválij iäláttâsâi lasseen pargon uáppeid tâi irâtteijeid, skovgâl kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, kote lii ovdil jieš-uv toimâm kuhháá tulkkân.

– Tuulhâ pargoh lijjii tuođâi šiev lasepargo uápui paaldân já siämmást tot lii šiev vyehi finniđ lasetiennâs eres pargoi lasseen, veikâ tuáijáráid tâi jurgâleijeid. Tuulhâ pargo lii mielâkiddiivâš, hästee já fáálá meid máhđulâsvuođâ čuávvuđ já oppâđ maaŋgâin aašijn lase. Tuulhâ pargo peht mun lam peessâm mađhâšiđ, teivâđ luhâmettum mere ulmuid já vijđediđ mättim ohtsâškode sierâ sektorijn.

Sämitigge taarbâš tuulhâid čuákkimáid, já nuuvt meid kieldah já eres virgeomâhááh. Luuvâ lase tulkkâškovliimist já ton siskáldâsâst Säämi máttááttâskuávdáá siijđoin.

 

Uuccâm škovliimân lii ávus 3.4.2020 räi.

Uuccâmluámáttuvah láá tääbbin.

 

Lasetiäđuh haavâst já škovliimân ucâmist SMK nettisiijđoin

Iiris Mäenpää, SMK, iiris.maenpaa@sogsakk.fi, 040 487 6887

Tiisu-Maria Näkkäläjärvi, SMK, tiisu-maria.nakkalajarvi@sogsakk.fi, 040 378 0304

teikâ

kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio@samediggi.fi, 010 839 3124 / 040 707 5626

Máttááttâs- já kulttuurministeriö sämimáttááttâs ovdedempargojuávkku porgâškuát Anarist

Máttááttâsminister Li Andersson já tieđâ- já kulttuurminister Hanna Kosonen lává asâttâm sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávhu. Pargojuávhu pargon lii tarkkuđ sämikielâlii arâšoddâdem, kulttuur- já kielâpiervâltooimâ, sämimáttááttâs já -škovlim tile ohtân olesvuottân. Pargojuávkku čokkân vuossâmuu tove Anarist njuhčâmáánu 11. peeivi.

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio ana pargojuávhu asâttem merhâšittee äššin já toos asâttum pargoid tergâdin. – Lii tuođâi tehálâš, ete arâšoddâdem, máttááttâs já škovlim tárkkojeh ohtân väldikodálâš olesvuottân já sämimáttááttâsân rähtiškyettih pissoo vuáđu meid sämmilij päikkikuávlu ulguubeln, iätá Sanila-Aikio.

”Ko sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah láá miäruštâllum lahâaasâtmist sämmilij päikkikuávlust já ton ulguubeln sierâ taasijn, te lii tárbu tarkkuđ sämimáttááttâs tile ohtân olesvuottân väldikodálávt já puoh škovlimtaasijn.”, pahuduvvoo asâttemmiärádâsâst.

Pargojuávhu pargon lii toohâđ tárbulijd iävtuttâsâid:

  1. Sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs já škovlim oovdedmân sehe finnim naanoodmân oles enâmist, já máttááttâspargovievâ finnim naanoodmân;
  2. Sämikielâlii arâšoddâdem já sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimâ oovdedmân já finnim naanoodmân sehe arâšoddâdempargovievâ finnim naanoodmân;
  3. Sämikielâlii oppâmateriaal finnim turviimân;
  4. Sämikielâi , sämmilij historjá já kulttuur tubdâm lasseetmân eromâšávt škovlâmáttááttâsâst;
  5. Tave-eennâmlii škovlâoovtâstpargo naanoodmân sämimáttááttâsâst, já
  6. Sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargovievâ finnim turviimân já škovlimtáárbui muuneedmân.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii nomâttâm pargojuávhu saavâjođetteijen jođetteijee Tiina Silander máttááttâs- já kulttuurministeriöst já jesânin čuávuváid ulmuid: máttááttâsneuvos Anna Mikander, proojeektvuávájeijee Erno Hyvönen já sierânâsvuávájeijee Mikko Cortes-Tellez máttááttâs- já kulttuurministeriö, haldâttâsčällee Maija lles riehtiministeriö, máttááttâsneuvos Leena Nissilä Máttááttâshaldâttâs, čuovviittâstooimâ pajetärhisteijee Kari Torikka Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh, škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari já kielâtorvočällee Anne-Kirste Aikio Sämitigge, sierânâsäššitobdee Jarkko Lahtinen Suomâ Kieldâlitto, rehtor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen Säämi máttááttâskuávdáš, Sinikka Labba Iänuduv kieldâ, čuovviittâshovdâ Ilkka Korhonen Aanaar kieldâ, čuovviittâstoimâjođetteijee Anne Onnela Suáđigil kieldâ, čuovviittâstoimâjođetteijee-rehtor Laura Arola Ucjuv kieldâ, peivikiäju jođetteijee Eija Salmi Oulu kaavpug, palvâlemkuávluhovdâ Kai Väistö Ruávinjaargâ kaavpug já ollâopâttuv lehtor Marja-Liisa Olthuis Oulu ollâopâttâh.

Pargojuávhu äššitobdeečällen tuáimih säämi káidusmáttááttâshaavâ koordinaattor Arla Magga já säämi kielâpiervâlstivrejeijee Petra Kuuva Sämitiggeest sehe máttááttâsneuvos Susanna Rajala Máttááttâshaldâttâsâst.

Pargojuávkku čokkân vuossâmuu tove Anarist Sajosist njuhčâmáánu 11. peeivi.

 

Lasetiäđuh:

Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi

Ánne-Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi

Petra Kuuva, petra.kuuva(at)samediggi.fi

Säämi aalmugpeivi 6.2.

Sämitigge uárnee ávus uuvsâi peeivi Aanaar Sajosist säämi aalmugpeeivi 6.2.2020 tme 11-15. Puáđi uápásmuđ Sämitige tooimân!

Sämitige almos toimâttâh, škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh já sämikielâ toimâttâh  oovdânpyehtih toimâidis Sajosist. Sämitigge kuásut kuossijd juhlekäähvi já Saijoos raavâdviäsu Čaijust puáhtá uástiđ aalmugpeeivi peivimáállás.

Säämi aalmugpeeivi 6.2. ohjelm Anarist

Tiervâpuáttim puohháid!

tijme 7.00 rääjist
Yle Säämi vuolgât sämikielâlâš radiovuolgâttâs kuulmâ sämikielâin.
Nettiradio: yle.fi/sapmi

9 Sämiliipu pajedem já Säämi suuvâ laavlâ, SIIDA

9-17 Siijdâ čáitálduvváid lii nuuvtá siisâpeessâm ubâ peeivi, SIIDA

9.30-11 SAJOS, auditorio
• Anaar škoovlâ sämiluokah lávluh, čaittâleh já tánssájeh
• Oovtâst lávlum já muusik, Säämi párnáikulttuurkuávdáš Máánu
• Filmâ, Säämi máttááttâskuávdáš

10.30-13 Aalmugpeeivi peivipurrâmuš, SERVIKODDETÁÁLU, Sámi Soster rs ja Aanaar servikodde

11-15 SAJOS
• Sämitige ávus uuvsah. Sämitigge kuásut kuossijd juhlekäähvi.
• Sämiarkkâduv ávus uuvsah

12 ”Njuuvčâ suájáiguin – Čällee Yrjö Kokko luodâi alne”, Yrjö-Kokko -servi/Ilkka Vaura, SAJOS

12 Siida uuđâsm 2020-2022, SIIDA auditoriost

12.30 Siäiluttiđ Säämi äärbi, pop up -čáitálduv lehâstem, SIIDA pajeviäskárist

13- Pispemessu, Aanaar kirkko, Aanaar servikodde
Meesu maŋa kirkkokäähvih, Aanaar servikoddetáálu, SámiSoster rs já Aanaar servikodde

18 Elleekove-eehid, SAJOS
Elleekove-eehid uárnejuvvoo ovtâspargoost Sämitaiđuu toorjâseervi Visuálaš Sápmi -Leader havváin.

  • Siuttajoen erotus 2019, 2 min, Ville-Riiko Fofonoff, Säämi/ Suomâ
  • Čáhcerávga 2019, 5 min, Suvi West, Säämi/ Suomâ
  • Seavdnjadasa ja čuovgga gaskka 2019, 7 min, Sara Beate Eira Person, Säämi / Taažâ
  • Jearrat máttaráhkus 2019, 4 min, Marja Viitahuhta / Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Säämi / Suomâ
  • Eadni, juoiggastivččet go? 2019, 9 min, Máret Inger Aslaksdatter Anti, Säämi / Taažâ
  • Bántafáŋga 2019, 4 min, Ingá Márjá Sarre, Säämi / Taažâ
  • dissociate (gáidat / máhccat) 2019, 3 min, Sunna Nousuniemi, Säämi / Suomâ
  • Jaakko Gauriloff – Laulan sinulle 2019, 12 min, Heli Valkama, Säämi / Suomâ
  • Giitu giitu 2019, 6 min, Elle Sofe Sara, Säämi / Taažâ
  • Sámás muinna 2019, 3 min, Ville-Riiko Fofonoff, Säämi / Suomâ
  • Fanas Jovnna 2019, 9 min, Sakari Maliniemi, Säämi / Suomâ
  • Ribadit 2019, 10 min, Elle Sofe Sara, Säämi / Taažâ

   

      

 

Pyeri säämi aalmugpeivi puohháid!

Šiõǥǥ saaʹmi meersažpeiʹvv pukid!

Buori sámi álbmotbeaivvi buohkaide!

Sámi giellalága 31 §:a vuođul máksojuvvon doarjagat ohcanlahkai

Vuoigatvuođaministeriija almmuha ohcanláhkái sámi giellalága (1086/2003) 31 §:s oaivvilduvvon doarjagiid. Doarjagat leat dán jagi geavahanláhkái oktiibuot 150 000 euro. Doarjaga sáhttá mieđihit sámiid ruovttuguovllu gielddaide, searvegottiide ja bálgosiidda ja maiddái lága 18 §:s dárkkuhuvvon priváhta beliide lága heiveheamis šaddan sierra lassigoluid gokčamii. Dál ohcanláhkái doarjagat leat oaivvilduvvon 1.1.2020 maŋŋá šaddi lassegoluide.

Ohcanáigi álgá 20.1.2020 ja nohká 13.2.2020 dii 16.15. Ohcamuš ohccojuvvo ohcanskoviin, mii gávdnu dáppe. Ohcanskovvái galgá laktit skovi olis bivdojuvvon mildosiid. Ohcci doaimmaha ohcanskovi mildosiiddisguin vuoigatvuohtaministeriija girjenkantuvrii (oikeusministerio@om.fi, dahje Oikeusministeriö Ritarikatu 2 B, 00170 Helsset) mearreáiggi siste. Ohcci vástida ohcamuša doaimmaheamis mearreáiggi siste. Mearreáiggi maŋŋá boahtán ohcamušat eai váldo vuhtii.

Lassidieđut vuoigatvuođaministeriija doarjagis.

 

Lassidieđut:

Sámi gielladorvočálli Anne Kirste Aikio, 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sämitige sämikielâ toimâttâh almoot uuccâmnáál vuávájeijee meriáigásii tooimâ

Sämitige sämikielâ toimâttâh ocá meriáigásii vuávájeijee, kiän pargon lii rähtiđ tiäđáttâsmateriaal säämi kielâlaavâst já sämmilij eres kielâlijn vuoigâdvuođâin sehe sämiaalmugân, já virgeomâháid nettisiijđoid já eres kanaváid.  Pargo álgá sopâmuš mield já pištá kulmâ mánuppaje.

Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vááttám škovlim já toos lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá šiev sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi, sämmilâškulttuur já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe šiev viestâdemtááiđuid. Pargohárjánem västideijee pargoin annoo hiättun.

Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/III mield (vuáđupälkki 2565,88

eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh sehe sämikuávlust porgâdijn 24 % sämikuávlu lase. Pargoost nuávdittuvvoo kyevti oho keččâlemäigi.

Ucâmuš lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 10.1.2020 räi čujottâsân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?05c8db1e

Lasetiäđuid pargoost addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio puh. 010 839 3124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ netičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 20.12.2019

Sämitigge uárnee škovlim uássin Muumileehi-rááiđu sämikielâi dubbampuovtâdâs

Yle, Gutsy Animations já Sämitigge pargeh oovtâstpargo áámmátlii dubbamkulttuur rähtimân puoh kuulmâ sämikielân. “Jyehi tuáimee puáhtá ohtsii piävdán jieijâs pyeremus mättim”, iätá Sämitige kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio. 

Sämitige sämikielâ toimâttâh já elleekovekuávdáš Skábma uárnejeh dubbaamân lohtâseijee škovlim uđđâivemáánust. Škovlim ulmen lii visásmittiđ, ete puáttee kiiđâ rääjist kuullâp Muumijd puoh kuulmâ Suomâst sarnum sämikielân.  

Tuáimeeh láá sooppâm, ete tavesämikielâlii Muumileehi-rááiđu puovtâdâs paaldâst puáttip uáiniđ meid uási puovtâdâspaajeest anarâš- já nuorttâlâškielân. Muumileehi-rááiđu valmâštum puoh sämikielân váátá aktiivlii čaittâleijei uuccâm já škovlim. Kyevti puovtâdâspaje olesvuotâ kuulmâ kielân váátá laseruttâdem. Sämitige čuávdus lii čaittâleijeid já lávloid čujottum jienâčaittâlemškovlim lasseen ulguupiäláá ruttâdem visásmittem. 

“Mist láá ennuv čepis já moovtâ rähteeh. Mun lam-uv vises, ete mij kavnâp puoh kieláid šiev čaittâleijeid Muumij maailmân”, muštâl Anne Kirste Aikio.  “Elleekovekuávdáš Skábma kočo-uv puohâid, kiäh láá perustum jienâčaittâlmist, te keččâliđ, ete maggaar lii áámmátlâš dubbam sämikielân”, avžuut Aikio. 

Jis tun lah perustum škovliimist, te vuolgât uánihis šleđgâpoostâ, mast tun muštâlah tuu perustume já ohtâvuotâtiäđuid čujottâsân anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi 8.1.2019 räi. Škovlim täärhib äigitavlu almottuvvoo uđđâivemáánust.  

Kove: Gutsy Animations

Lasetiäđuh: 

Anne Kirste Aikio, kielâtorvočällee, puh 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi 

Tarja Porsanger, elleekovekuávdáš Skábma, puh +358 10 839 3182, tarja.porsanger(at)samediggi.fi

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Säämi kielâtaho -PALHŠUME Pasila vuáđuškoovlân já ton tavesämikielâ-suomâkielâ luokan

Sämitige säämi kielârääđi lii mieđettâm Säämi kielâtaho -palhâšume Pasila vuáđuškoovlân já ton kyevtkielâlii tavesämikielâ-suomâkielâ-luokan. Säämi kielâtaho-palhâšume juáhhoo viiđâd keerdi.

Säämi kielâtaho -palhâšuumijn adeluvvoo tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv ovdedem pyerrin porgum mávsulii pargoost Suomâst. Säämi kielâtaho -palhâšume lii sämityeji já diplom. Palhâšume keigejuvvoo Pasila škoovlâ tiilijn Helsigist majebaargâ 17.12. tme 10.00.

– Pasila škoovlâ tavesämikielâ-suomâkielâ luokka lii ovdâmerkkâ tehálii pargoost, mii pargoo sämmilii kulttuur já sämikielâi siäilutmân sämmilij päikkikuávlu ulguubeln, iätá säämi kielârääđi saavâjođetteijee Neeta Jääskö. Sämmilâškulttuur eellimiähtu lii sämikielâ siäilum puáttee suhâpuolváid já kielâ lii sämmilâškulttuur tehálumos já kuávdášlumos uási, mon sirdâšum kaavpugpirrâsist puáhtá leđe hástulâš. Pasila škovlâ lii jieijâs positiivlii ovdâmerháin movtijdittâm sämimáttááttâs oovdedmân eres-uv kaavpugijn – täst lii eromâšávt ánsulum škoovlâ rehtor, kijttá Jääskö.

Palhâšume lii Ilmari Tapiola tyeji

Säämi kielâtaho -palhâšume lii sämityeji, mon rähtee lii valjim Sámi Duodji ry. Palhâšume lii muorâst rahtum lite čuárvihervâiguin (tavesämikielân gárri) já ton rähtee lii tuáijár Ilmari Tapiola, Ucjuuvâst.

Säämi kielâtahopalhâšume 2019. Ráhtám tuáijár Ilmari Tapiola

Sämitige vuáđustâsah

Sämitige kielârääđi vuáđustâl miärádâsâs ei. nuuvt, ete Pasila vuáđuškoovlâ toimâvyehi addel tuoivuu já máhđulâšvuođâid, ete kaavpugist puáhtá  kevttiđ sämikielâ, eelliđ sämmilâžžân já oppâđ kulttuur. Huámmášittee lii meid, ete taat Pasila vuáđuškoovlâ vuosâkeččâlem lii movtijditám eres-uv škoovlâid selvâttiđ máhđulâšvuođâ algâttiđ kyevtkielâlii luoka tâi vuáđudiđ taggaar. Kielârääđi mield Pasila škoovlâ ánsun puáhtá meid luuhâđ tom, ete tot olášut sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid vijđásubbooht ko maid laahâ váátá.

Pasila škovlâ lii meid pajedâm sämmilijd já uccâ sämiluoka oles škoovlâ äššin, já škoovlâst láá maaŋgâ sierâ vuovijguin já tábáhtusâiguin valdum huámmášumán sämmilâš kulttuur já sämikielah.

Säämi kielâtaho -palhâšume

Lasetiäđuh:

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio. puh 010 839 3124, anne-kirste.aikio@samediggi.fi

Sämitigge haalijd kuhesáigásijd čuávdusijd kielâpiervâltooimâ turviimân – ij vääldi kielâpiervâltooimâ ornimnáál

Sämitige stivrâ kieđâvušâi čuákkimistis 2.-3.12.2019 kulttuur- já kielâpiervâltooimâst rahtum riävtálii čielgiittâs já koččâmuš kielâpiervâltooimâ orniimist já pyevtitmist. Sämitige stivrâ meridij čuákkimistis vuáváámijn sämmilii kulttuur- já kielâpiervâltooimâ uánihis já kuhes äigikooskâ oovdedmân.

Sämitigge lii finnim valmâšin čielgiittâspargo, mon váldupargon lâi selvâttiđ, ete moi vuovijguin já iävtuiguin kulttuur- já kielâpiervâltooimâ puávtáččii sirdeđ Sämitige ornimnáál. Taat lii valdum ulmen Sämitige taan valjâpaje poolitlijn toimâohjelmijn. Meid Aanaar já Suáđigil kieldah oovtâst Anarâškielâ servijn láá alguustis oovdânpuáhtám, ete Sämitigge váldá kulttuur- já kielâpiervâltooimâ ornimnáál.

Ohtâ tooimâ stuárráámus hástu lii tot, ete kiän ovdâsvástádâs sämmilâš kulttuur- já kielâpiervâltoimâ lii. Čielgiittâs mield muulsâiähtun kolgâččii-uv suogârdiđ háástui čuávdim kuhheeb äigikooskâst vâi torvejuvvoo kielâpiervâltooimâ pisovâšvuotâ, kvaliteet já toimâmvisesvuotâ. Čielgiittâs puátusijn tiättoo meid, ete vyeimist orroo arâšoddâdemlaavâ mield Sämitigge ij pyevti toimâđ kielâpiervâlpalvâlusâi uárnejeijen nuuvt ko kieldah pyehtih. Kielâpiervâltooimâ pyevtittem kieldáid Sämitige tooimâst váđáččij, ete Sämitigge vuáđudičij  alnestis sierâ priivaatriävtálii tuáimee. Čielgiittâsâst oovdânpuohtum muulsâiävtuh väätih kuittâg täärhib árvuštâllâm já laseresursijd.

Sämitigge lii tuđâvâš kielâpiervâltooimâ šoddâmân já ton puátusáid kielâiäláskitmist. Suomâ staatâ toorjâ kielâpiervâltooimân lii lamaš merhâšittee já toohâm máhđulâžžân ton šoddâm já šiev puátusijd. Tääl kalga kuittâg selvâttiđ, ete magarijd nubástusâid kielâpiervâltooimâ fastâdem váátá lahâaasâtmân já toimâráhtusáid, vâi ton šiev puátusijd puáhtá puátteevuođâst-uv turviđ.

”Kielâpiervâltoimâ lii eromâš tehálâš já mun tuáivum, ete tááláá tuáimeeh pasteh juátkiđ, tassaaš ko mist láá kuhesáigásiih čuávduseh tilán. Mun tuáivum, ete táárbu mield kieldah kyeddih ovdâsvástádâs kielâpiervâltooimâ jotkuuvâšvuođâst”, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.

Sämitige stivrâ oovdânpuáhtá, ete uássin máttááttâs- já kulttuurminister vuáđudem sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ovdedemjuávhu ráhtoo sämmilii arâšoddâdem sehe sämmilii kulttuur- já kielâpiervâltooimâ kiäinukárttá. Kárttáást miäruštâlâččii tooimâ kuhesáigásijd uulmijd já toi vaattâm tooimâid. Siämmást Sämitige stivrâ oovdânpuáhtá Sämitige ive 2020 toimâvuáváámân, ete tot juátká selvâttempargo tast, puáhtá-uv Sämitigge toimâđ kielâpiervâlpalvâlusâi uárnejeijen.

Esiselvitys, Saamelaiskäräjien mahdollisuudet hallinnoida ja järjestää saamelaisten kulttuuri- ja kielipesätoimintaa

Kove: Ville-Riiko Fofonoff / Sámediggi

Lasetiäđuh:

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio puh. 040 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Ovdâčielgiittâshaavâ vuávájeijee, Piia Nuorgam puh.  040 623 3341, piia.nuorgam(at) samediggi.fi