Sämitigij ohtsii kielâkonferens ohjelm lii almostittum já almottâttâm lii lekkum

Sämitigeh uárnejeh oovtâst 9.-10.10.2019 kielâseminaar Anarist eromâšávt ulmuid, kiäh pargeh sämikielâiguin: jurgâleijeid, tulháid tâi eres kielâpargeid. Seminaar uárnejuvvoo Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitigij já Säämi Kielâkäldee (Sámi Giellagáldu) ohtsâšpargon. Seminaar kulá OA algâaalmugkielâi ive huámmášumán väldimân Sämitige uásild.

Seminaarist mij peessâp kuullâđ luvâldâlmijd já savâstâlmijd vijđáht jurgâleijei, tuulhâi já eres kielâpargei syergist. Seminaarohjelm válduluvâldâllen tuáimá Oulu ollâopâttuv sämikielâ professor Jussi Ylikoski, kote tuálá luvâlduv: Sámegiela eallin, dat lea biekka ja cizáža: eres kielâi vaikuttâs sämikieláid. Fáddá lii äigikyevdilis eromâšávt sämmilij kielâoovtâstpargo, jurgâlem- já eres kielâpargo tááhust.

Seminaarist lii meid máhđulâšvuotâ uápásmuđ teknisáid čuávdusáid, moh láá ovdedum sämikielâi toorjân. Romssa ollâopâttuv Giellatekno oovdânpuáhtá sahâvuárustis jurgâlemniävuid já eres teknisijd čuávdusijd, moh láá ävkkin kielâiguin pargee ulmuid. Feerimsahâvuáru fáádást tuálá jurgâleijee Anne-Márjá Guttorm Graven, kote lii kiävttám ei. jurgâlemmušto pargostis. Seminaarist mij kuullâp meid kielâpargei aargâst: nuorttâsämikielâ jurgâleijee Merja Fofonoff muštâl, ete maggaar lii porgâđ kielâpargen eromâšávt uhkevuálásii nuorttâlâškieláin ”ko säänih iä pijssáá”, ko vuod rap-artist Ailu Valle muštâl, ete maht šaddeh sämikielâliih rap-teevstah. Aanaarsämikielâ miänástusmainâs kielâiäláskittempargoost muštâl toimâtteijee-niävttár Heli Huovinen.  Jis tun vuod lah eenâb perustum kielâtipšom koččâmušâin, te puáđi kuldâliđ Oulu ollâopâttuv sämikielâ máttáátteijee Kaarina Vuolab-Lohi luvâlduv sämikielâi sajehaamij kiävtust.

Taat lii tuše uási oles vijđes ohjelmist, maid Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigeh láá halijdâm faallâđ já mij povdip-uv iloin puoh sämikielâin perustum ulmuid kielâseminaarân 9.- 10.10.2019 Anarân.

Seminaar oles ohjelm lii tääbbin.

Seminaarist lii tulkkum tave-, aanaar-, nuorttâ-, maadâ- já juulevsämikielân.

Jis tun ááiguh puáttiđ Ruotâbeln, te vääldi ohtâvuođâ miliana.baer(at)sametinget.se. Ruotâ sämitigge lii orniimin ohtsâšsáátu.

Seminaarân almottâttâm tääbbin.

Lasetiäđuh:

Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi,. +358 40 7075626

Marie Louise Allas, marielouise.allas(at)sametinget.se, +46 70-367 46 82

Mikkel Rasmus Logje, mikkel.rasmus.logje(at)samediggi.no, +47 412 65 375

Taažâ Sämitigge keigij kielâkampanja “Sáámást munjin” Suomâ Sämitiigán 24.8.2019 Čevetjäävrist

Taažâ Sämitige president Aili Keskitalo keigij Sáámást munjin -kielâkampanja Suomâ  Sämitige saavâjođetteijei Tiina Sanila-Aikion nuorttâlij asâiduttem 70 ive juhleest Čevetjäävrist 24.8.2019. Taažâ Sämitigge lii algâttâm kampanja ive 2013. Kampanja ulmen lâi ravkkâđ nuorâi juávhust perustume kevttiđ eenâb sämikielâ já kampanja olášuttii iänááš sosiaallii media peht. Kampanja sirdii Ruotâ Sämitiigán 2016 rääjist.

Taažâ Sämitige president Aili Keskitalo eeđâi sahâvuárustis Čevetjäävrist, ete sij láá lamaš uáli tuđâvááh Sáámást munjin -kampanja siskáldâsân já luhostuumân. Sun meiddei ilodij ko kampanjan puátih ain eenâb sämikielah fáárun – tääl meid nuorttâlâš- já anarâškielah já sun tuáivuttij vala luho kampanjan siämmást ko keigij tom Suomâ Sämitige saavâjođetteijei Tiina Sanila-Aikion.

Suomâ Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio muštottij sahâvuárustis sámástem tehálâšvuođâst, veikâ tot oro-uv motomin vaigâdin já váátá tiätulii valjim. Sanila-Aikio avžuuttij puohâid, kiäh váhá-uv mättih kielâ, sámástiđ ain, tastko mudoi uđđâ suhâpuolvah iä oopâ kielâ ijge kielâsirdem jotkuu.

Suomâ Sämitigge juovij oovtâst nuorâirađđijn nuorttâlij asâiduttem 70 ive juuhlij ääigi Sáámást munjin -raddemeerhâid ulmuid, merkkân já muštottâssân puohháid ete sij pyehtih sámástiđ koskânis. Sämitigge lii meid tuáivum ete Sáámást munjin -kampanja ääigi mij movtáskep máttááttâllâđ pyerebeht monnii eres sämikielâ, vâi mij pyehtip ain eenâb kevttiđ sämikielâ koskânân. Sämitigge almostit lummosänikirje, moin lii älkkee máttááttâllâđ kuulmâ sämikielâ vuáđuaašijd. Suomâ Sämitigge nomâttij meid Ijâttes iijâ -festivaal ohtâvuođâst nelji sämikielâlii kielâofelâš: Sámásteaddji – Säämsteei – Sámásteijee. Nuorttâlâškielâ kielâofelâš Teemu Titola uásálistij Čevertjäävri juhlijd.

Sáámást munjin -kampanja lii uási Sämitige algâaalmugkielâi teemaive.

Lasetiäđuh

Tiina Sanila-Aikio

saavâjođetteijee puh, 010 8392192, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Anne Kirste Aikio

kielâtorvočällee, puh 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sämitigge nomâttâm neelji “Sámásteaddji – Säämsteei – Sámásteijee”

Ijâttes ijjâ -festivaal teeman láá OA algâaalmugkielâive mield sämikielah. Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee: Sámásteaddji – Säämsteei – Sámásteijee.

Tai Sámásteijei pargon lii movtijdittiđ eromâšávt párnáid já nuorâid sámástiđ; Sámásteijeid puáhtá teivâdiđ festivaal ääigi nuorâirääđi festivaalláávust já festivaalist čáittojeh Sámásteijei rähtim uccâ filmiih. Sämitige kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio lii ilolâš, ko kielâive lááčá máhđulâšvuođâid utkâđ puohlágán tooimâid sämikielâi uáinusân tohâmân.

– Mun tuáivum ete taah sámásteijeeh pyehtih leđe mijjân ovdâkovveen já hástuttiđ mii puohâid sámástiđ eenâb sehe argâpeeivist nubbe nuubán, mutâ meiddei sosiaallâš mediain já eres tilálâšvuođâin.

Mii nelji sámásteijee ovdâsteh puoh Suomâst sarnum sämikielâid já sij láá: Marianne Ketola, Sáárá Seipiharju, Teemu Titola Teija Kaartokallio. Sámásteijeeh láá väljejum ohtsâšpargoost Sämitige nuorâirađđijn.

Taat toimâ olášuttoo máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettem ruttâdmáin OA algâalmugij kielâi ive huámášumán väldimân. Ruttâdmáin lii ulmen olášuttiđ sämikielâi kevttimân movtijdittee kampanjaid, lasettiđ sämikielâi oinum Suomâst já pyevtittiđ eromâšávt párnáid já nuoráid tábáhtusâid já materiaalijd, moh tuárjuh kielâ máttááttâllâm já kevttim.

Sámásteijeeh, sämitige kielâuásáduv pargeeh já nuorâirääđi jesâneh láá teivâdemnáál vástuppeeivi Ijâttes iijâ tásnááh -konsertist já festivaalkuávlust lávurduv 17.8.2019 tme 15-22. Festivaalláávust puávtáh ei. oppâđ lase sämikielâlâš heiviittâsâi kevttimist.

Lasetiäđuh:

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, puh. 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Kielâive proojeektpargee Tarja Porsanger, puh. 010 839 3182, tarja.porsanger(at)samediggi.fi

Almottâttâm auktoristum jurgâleijee totkosân lii álgám

Auktorisistum jurgâleijee tođhos uárnejuvvoo lávurduv 16.11.2019. Almottâttâm totkosân álgá 1.8. já nohá 31.8.2019 tme 16.15. Almottâttâđ puáhtá taan liiŋkâ peht 1.8. rääjist: https://www.oph.fi/fi/palvelut/auktorisoidun-kaantajan-tutkinto

Totkos jurgâlempargoi vuolgâkielah láá päikkieennâmliih kielah (suomâ, ruotâ já anarâš-, nuorttâlâš-, teikâ orjâlâškielâ) já vieres kielah. Jurgâlempargoi čuosâttâhkielah meriduvvojeh 31.8.2019 räi puáttám almottâtmij vuáđuld.

Tođhostilálâšvuođâid puáhtá orniđ Helsigist, Anarist, Joensuust, Oulust, Tamperest já Turust, jis ucemustáá vittâ totkos čođâldittee almottâteh siämmáá päikkikoodán.

Sämitigge avžuut jurgâleijeid čođâldittiđ auktorisistum jurgâleijee totkos! Orjâlâš-, anarâš- já nuorttâlâškielâst láá tuše muáddi auktorisistum jurgâleijee.

Sämitigge almoot meid máhđulâšvuođâst orniđ hárjuttâspeeivi auktorisistum jurgâleijee totkosân ráhtádâttâm várás, jis ulmuuh láá perustum. Auktorisistum jurgâleijee tođhos puáhtá leđe vaigâd čođâldittiđ ráhtádâthánnáá.

Almottâttâm hárjuttâspiäiván já lasetiäđuh kielâtorvočällee Anne Kirste Aikiost: anne-kirste.aikio@samediggi.fi

Mob. +358 40 707 5626

Tel. 010 839 3124

Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigeh uárnejeh ohtsii kielâseminaar tulháid, jurgâleijeid já eres kielâpargeid

Sämitigeh uárnejeh oovtâst 9.-10.10.2019 kielâseminaar Anarist eromâšávt toid, kiäh pargeh sämikielâiguin: jurgâleijen, tulkkân tâi eres kielâpargen. Seminaar uárnejuvvoo Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitiigij já Säämi Kielâkäldee oovtâstpargon. Seminaar kulá OA algâaalmugkielâi ive huámmášumán väldimân Sämitiigij uásild.

Taan kuulmâ Sämitige ohtsii ornim juurdân lii tuárjuđ kielâpargei áámmáttááiđu, adeliđ máhđulâšvuođâ savâstâllâđ jieŋâlubbooht kielâaašijn já vuáijuđ tuulhâi, jurgâleijei já kielâpargei pargoid kyeskee koččâmuššáid, máhđulâšvuođáid já hástusáid. Taat tilálâšvuotâ fáálá meid máhđulâšvuođâ viärmádâttâđ já liäkká oovtâstpargomáhđulâšvuođâid kielâpargei kooskân já návt nanosmit raajijd rastaldittee oovtâstpargo sämikielâi oovdân.

Sämitigeh puávdejeh iloin puoh kielâst kiäsuttum ulmuid kielâseminaarân 9.-10.10.2019 Anarân!

Seminaar ohjelm já eres tiäđuh almottuvvojeh maŋeláá.

Seminaarân almottâttâm uásálisteid lekkâp čohčâkeesi 2019.

Lasetiäđuh:

Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi, mätkipuhelin. +358 40 7075626

Mikkel Rasmus Logje, mikkel.rasmus.logje(at)samediggi.no, mätkipuhelin: +47 412 65 375

Marie Louise Allas, marielouise.allas(at)sametinget.se, mätkipuhelin +46 70-367 46 82

 

Povdiittâs uásálistiđ Sämikielâi ookon 21.-27.10. 2019!

Sämikielâi okko tuálloo 21.-27.10.2019 já Sämitigge pivdá puohâid uásálistiđ teemaookon ovdâmerkkân orniimáin tábáhtusâid tai kampanjaid sehe pyehtimáin sämikielâ oovdân sierâ vuovijguin.

Ive 2019 ávuduvvoo aalmugijkoskâsâš algâaalmugkielâi teemaihe já Sämitigge lii nanosávt mieldi teemaive olášutmist oovtâstpargoost Taažâ já Ruotâ Sämitigijguin. Sämitigge uárnee jieš tooimâ sehe almostit materiaalijd teemaive ääigi já haalijd movtijdittiđ meid eres tuáimeid uásálistiđ teemaihán.

Sämitigge puávdee irâttâsâid, seervijd, virgeomâháid já eres tuáimeid vijđáht Suomâst uásálistiđ sämikielâi oinum lasseetmân oles enâmist. Sämikielâid puáhtá pyehtiđ oovdân om. rähtimáin máinusijd/puurrâmlistoid sämikielân, tiervâtmáin sämikielân, kevttimáin sämikielâlijd päikkinoomâid. Ideistiđ tooimâ, mii oovded sämikielâi oinum, muštoot kielâi maaŋgâhámásâšvuođâst sehe vuáđđud uđđâ kielâkevttimsoojijd. Sämikielah láá uhkevuálásiih já puoh toorjâ lii tárbulâš.

Sämitigge mieđeet ive loopâst Säämi kielâtaho -palhâšume. Palhâšume mieđettuvvoo virgeomâhâžân tâi siärvádâhân, mii lii toimâinis váldán huámmášumán teemaive tâi mudoi mávsulávt porgâm sämikielâ oovdedmân Suomâst. Kielâoho ääigi aktivistum tuáimeeh váldojeh huámmášumán Säämi kielâtaho -palhâšume mieđeetmist.

Uásálist sämikielâi teemaookon 21.-27.10. 2019!

Sämikielâi oho poster:

Sämitigge uárnee infotilálâšvuođâ auktorisistum jurgâleijee totkosist 29.5.2019

Sämitigge uárnee infotilálâšvuođâ auktorisistum jurgâleijee totkosist 29.5.2019, tme. 14.00-14.45 Sajosist Soljust. Tilálâšvuođâst eellip čoođâ, ete mii tođhos lii já maht toos puáhtá ráhtádâttâđ. Jieš totkosân almottâttâm lii porgemáánust. Infotilálâšvuođâst totkosist muštâleh kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio já auktorisistum jurgâleijeeh Merja Fofonoff já Arla Magga. Infotilálâšvuotâ lii tárguttum puohháid, kiäh láá perustum totkosist.

Máttááttâshaldâttâs haldâšem auktorisistum jurgâleijee totkos uárnejuvvoo čuávuváá keerdi skammâmáánust 2019. Auktorisistum jurgâleijee tođhos puáhtá čođâldittiđ puoh Suomâst sarnum sämikielân já tot lii virgálâš tuođâštus jurgâleijee áámmáttááiđust. Totkos siskáldâsâst puáhtá luuhâđ tärhibeht máttááttâshaldâttâs siijđoin: https://www.oph.fi/koulutus_ja_tutkinnot/auktorisoidut_kaantajat

Sämitigge uárnee maŋeláá čohčuv sierâ ráhtádâttâmtilálâšvuođâ totkosân.

Infotilálâšvuotân puáhtá uásálistiđ káidusohtâvuođáin, almoot tast kielâtorvočällei.

Lasetiäđuid addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio:

anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi
Mob. +358 40 707 5626
Tel. 010 839 3124

Vuálá škovlâahasij párnái materiaalhaahâ lii ovdánâm pelimuudon – rähtimnáál kyehti moobiilspeelâ, kyehti digitaallii kirje, lyevdispeelâ já pođoipuustaveh

Sämitige Vuálá škovlâahasij párnái materiaalhaahâ algâttij tooimâs ive aalgâst já lii tääl ovdánâm pelimuudon. Haavâ ohtân ulmen lii tuárjuđ párnái sämikielâ máátu tááláá ääigi materiaalijgijn arâšoddâdmist, ovdâmáttááttâsâst já paaihijn. Tuárju várás láá tääl rähtimnáál kyehti moobiilspeelâ, kyehti digitaallii kirje, lyevdispeelâ já pođoipuustaveh.

Párnái sárguseh puásuifáddásii lyevdispeelâ kuvviimân.

Pođoipuustaveh šaddeh noonâ paahvist jieijâs háámán, já toh láá uáivildum eromâsávt arâšoddâdem já ovdâmáttááttâs táárbuid párnái luuhâm já čäällim toorjân. Lyevdispeelâ juurdân lii jieijâs puásui-iälu šoddâdem mieldi oppâđ puásuisánáduv já ovdediđ matemaatlii jurdâččem. Mielâkiddiivâš já hitruus speelâ lává vuávám Onneli Sieppi já Elle Máret Valkeapää uássin jieijâs Sämmilâš párnáikärdimáttáátteijeeškovliittâs. Digitaallii kiirjijn nubbe šadda Satu Moshnikoff ihastuttee kirjeest Njuämmlaž njoikk, já nubbe Ulla Sainio nánnáás kirjeest Kuobžâ já Riemnjis, mii lii almostum tijmá suomâkielâlâš tarvekirjen. Kuohtui kiirjij digiháámán šaddeh teevstâi kuldâlem lasseen párnáid uásálistee tooimâid. Moobiilspeelah šaddeh kyevti spellâsyergi rähtein, Kapu Toysist já Zaibatsu Interactivest, kiäi pyevtittâsah láá ovdâmerkkân párnáiohjelm Pikku Kakkosii speelah Bigálus já Nuottiniitty sehe Möllit. Moobiilspeelâi ulmen lii movtáskittee já mielâkiddiivâlii porgâm ohtâvuođâst tuárjuđ párnái sänirááju vijđedem já párnái jieijâs mainâstem ovdedem.

“Haahâ lii ovdánmin šiev liävttoin já vuossâmuid puátusijd sättip vyerdiđ máhđulávt jo ovdil keesi.” muštâl haavâ vuávájeijee Petra Kuuva. “Oovtâstpargo lii porgum irâttâsâi lasseen ovtâskâs ulmuigijn, kiäid stuorrâ kijttoseh niävvuin, ideain já iššeest. Lii lamaš ilo vuáváđ já pyevtittiđ návt šiev proojeekt, mon puátusijn lii ävkki čuosâttâhjuávhus lasseen vijđásub-uv sämikielâ máttááttâlleid.”

Haavâ ruttâdem šadda Máttááttâs- já kulttuurministeriöst, já haahâ nohá porgemáánu majemuš peivi. Puoh materiaaleh šaddeh nuorttâkielân, orjâlâškielân já anarâškielân.

Lasetiäđuh haavâst:

Petra Kuuva / Piäkkáá Heeihâ Petra
má. materiaalvuávájeijee
Sämitigge
Sajos | FI-99870 Aanaar
puh. +358 10 839 3128 | +358 40 623 3341
petra.kuuva(at)samediggi.fi
facebook Kuuva Petra Työ

 

Sämitiigán ruttâdem algâaalmugkielâi ive várás

Ive 2019 lii aalmugijkoskâsâš algâaalmugkielâi teemaihe já Sämitige lii nanosávt mieldi teemaive olášutmist. Sämitige toimân lii orniđ jieš tooimâ teemaive ääigi sehe movtijdittiđ eres tuáimeid uásálistiđ teemaihán.

– Máttááttâs- já kulttuurministeriö meriruuđâ vievâst Sämitigge puáhtá ovdediđ sämikielâi oinum Suomâst já muštoot kielâi maaŋgânálásâšvuođâst sehe ovdediđ uđđâ kielâkevttimareenaid. Lii eromâš tehálâš, ete staatâ uásálist torjuin teemaihán, illood Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila Aikio.

Vuávámnáál láá materiaaleh vávváást kidâ elilâm ulmuid: sämikielâliih vávvákirjeh, sämikielâlâš ivnelávgu, ivnimkirje, škovlâláid nuorâi sänikirjeheiviittâs já kielâkampanjah, ravvuuh kielâvaljiimân vaanhimáid já áhhoid já äijiháid, konserteh, kielâkevttimân movtijdeijee materiaal, kirjeh já ennuv eres.

– Torjuin mij pyehtip olášuttiđ maaŋgâid aašijd, maid mij ep lah ovdil pastam porgâđ. Sämikielâi iäláskittempargo perruin sehe párnái já nuorâi kooskâst lii ovdánâm ennuv já mij mielâst lii eidu olmâ äigi pyehtiđ positiivlii movtijdittem kielâ kevttimân sierâ taasijn já návt uásálistiđ mii uásild teemaihán, juátká haavâ västideijee kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio.

Lasseen Sämitigge movtijdit teemaive ääigi irâttâsâid, virgeomâháid já eres tuáimeid Suomâst viijđáht uásálistiđ sämikielâi oinum lasseetmân oles enâmist. Tave-enâmij Sämitigeh uárnejeh oovtâst Säämi Kielâoho  (Sámi Giellavahkku) 21. – 27.10.2019. Oho ulmen lii, ete sierâ tuáimeeh Suomâst, Taažâst já Ruotâst váldáččii mahtnii sämikielâid huámmášumán toimâstis.

Sämitigge mieđeet ive loopâst Säämi kielâtaho -palhâšume. Palhâšume mieđettuvvoo virgeomâhâžân tâi siärvádâhân, kote lii toimâstis váldám huámmášumán teemaive tâi mudoi ánsulávt porgâm sämikielâ oovdedmân Suomâst.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij Sämitiigán ruttâdem OA algâaalmugkielâi ive oovdânpyehtimân. Ruttâdem mieđettii ministeriö almos taiđuu já kulttuur ovdedeijee haavâi sierânâstorjuin já torjuu meeri lii ohtsis suulân 47 000 eurod. Haavâst lii tárguttâs olášuttiđ sämikielâ kevttimân movtijdeijee kampanjaid, lasettiđ sämikielâi oinum Suomâst já rähtiđ eromâšávt párnáid já nuoráid kielâ oppâmân já kiävtun tuárjoo tábáhtusâid já materiaalijd. Haavâ sierâ oosijd olašuteh oovtâst sierâ tuáimeiguin, tego Sämitige nuorâirađđijn já párnáikulttuurkuávdáš Mánnuin.

Aalmugijkoskâsii algâaalmugkielâi teemaivveest láá jieijâs siijđoh, kuus noreh puoh tábáhtusâid teemaive ääigi.

 

Lasetiäđuh:

Saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, puh. 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Kove: Kevin Francett/ Sämitigge

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásâš kielâpiervâlstivrejeijee pargo

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásâš kielâpiervâlstivrejeijee pargo. Pargo álgá 3.6.2019 tâi sopâmuš mield já pištá 31.12.2019 räi já máhđulávt kuhheeb-uv, sierânâsruttâdem olášume mield. Kielâpiervâlstivrejeijee pargoid kuleh ei. sämmilij kielâpiervâltooimâ stivrim, koordinistem já ovdedem sekä kielâpiervâlij staatâtorjuu haaldâšmân lohtâseijee pargoh.

Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuotâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá olesváldálii pedagogisii uáinu säämi arâšoddâdmist, kielâ iäláskittemvuovij tubdâm, uápásmum sämikulttuurân sehe staatâtorjuu haaldâšmân lohtâseijee pargoid. Tuáivup, ete tooimân väljejum ulmust lii párnáikärdimáttáátteijee tohálâšvuotâ. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II-III mield (vuáđupälkki 2625,08-2 565,88). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi. Toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.4.2019 tme 16.00 räi čujottâssáin info@samediggi.fi. Lasetiäđuid pargoost addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio puh. 010 8393124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 9.4.2019 Sämitigge