Sámi giellalága 31 §:a vuođul máksojuvvon doarjagat ohcanlahkai

Vuoigatvuođaministeriija almmuha ohcanláhkái sámi giellalága (1086/2003) 31 §:s oaivvilduvvon doarjagiid. Doarjagat leat dán jagi geavahanláhkái oktiibuot 150 000 euro. Doarjaga sáhttá mieđihit sámiid ruovttuguovllu gielddaide, searvegottiide ja bálgosiidda ja maiddái lága 18 §:s dárkkuhuvvon priváhta beliide lága heiveheamis šaddan sierra lassigoluid gokčamii. Dál ohcanláhkái doarjagat leat oaivvilduvvon 1.1.2020 maŋŋá šaddi lassegoluide.

Ohcanáigi álgá 20.1.2020 ja nohká 13.2.2020 dii 16.15. Ohcamuš ohccojuvvo ohcanskoviin, mii gávdnu dáppe. Ohcanskovvái galgá laktit skovi olis bivdojuvvon mildosiid. Ohcci doaimmaha ohcanskovi mildosiiddisguin vuoigatvuohtaministeriija girjenkantuvrii (oikeusministerio@om.fi, dahje Oikeusministeriö Ritarikatu 2 B, 00170 Helsset) mearreáiggi siste. Ohcci vástida ohcamuša doaimmaheamis mearreáiggi siste. Mearreáiggi maŋŋá boahtán ohcamušat eai váldo vuhtii.

Lassidieđut vuoigatvuođaministeriija doarjagis.

 

Lassidieđut:

Sámi gielladorvočálli Anne Kirste Aikio, 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sämitige sämikielâ toimâttâh almoot uuccâmnáál vuávájeijee meriáigásii tooimâ

Sämitige sämikielâ toimâttâh ocá meriáigásii vuávájeijee, kiän pargon lii rähtiđ tiäđáttâsmateriaal säämi kielâlaavâst já sämmilij eres kielâlijn vuoigâdvuođâin sehe sämiaalmugân, já virgeomâháid nettisiijđoid já eres kanaváid.  Pargo álgá sopâmuš mield já pištá kulmâ mánuppaje.

Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vááttám škovlim já toos lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá šiev sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi, sämmilâškulttuur já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe šiev viestâdemtááiđuid. Pargohárjánem västideijee pargoin annoo hiättun.

Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/III mield (vuáđupälkki 2565,88

eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh sehe sämikuávlust porgâdijn 24 % sämikuávlu lase. Pargoost nuávdittuvvoo kyevti oho keččâlemäigi.

Ucâmuš lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 10.1.2020 räi čujottâsân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?05c8db1e

Lasetiäđuid pargoost addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio puh. 010 839 3124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ netičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 20.12.2019

Sämitigge uárnee škovlim uássin Muumileehi-rááiđu sämikielâi dubbampuovtâdâs

Yle, Gutsy Animations já Sämitigge pargeh oovtâstpargo áámmátlii dubbamkulttuur rähtimân puoh kuulmâ sämikielân. “Jyehi tuáimee puáhtá ohtsii piävdán jieijâs pyeremus mättim”, iätá Sämitige kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio. 

Sämitige sämikielâ toimâttâh já elleekovekuávdáš Skábma uárnejeh dubbaamân lohtâseijee škovlim uđđâivemáánust. Škovlim ulmen lii visásmittiđ, ete puáttee kiiđâ rääjist kuullâp Muumijd puoh kuulmâ Suomâst sarnum sämikielân.  

Tuáimeeh láá sooppâm, ete tavesämikielâlii Muumileehi-rááiđu puovtâdâs paaldâst puáttip uáiniđ meid uási puovtâdâspaajeest anarâš- já nuorttâlâškielân. Muumileehi-rááiđu valmâštum puoh sämikielân váátá aktiivlii čaittâleijei uuccâm já škovlim. Kyevti puovtâdâspaje olesvuotâ kuulmâ kielân váátá laseruttâdem. Sämitige čuávdus lii čaittâleijeid já lávloid čujottum jienâčaittâlemškovlim lasseen ulguupiäláá ruttâdem visásmittem. 

“Mist láá ennuv čepis já moovtâ rähteeh. Mun lam-uv vises, ete mij kavnâp puoh kieláid šiev čaittâleijeid Muumij maailmân”, muštâl Anne Kirste Aikio.  “Elleekovekuávdáš Skábma kočo-uv puohâid, kiäh láá perustum jienâčaittâlmist, te keččâliđ, ete maggaar lii áámmátlâš dubbam sämikielân”, avžuut Aikio. 

Jis tun lah perustum škovliimist, te vuolgât uánihis šleđgâpoostâ, mast tun muštâlah tuu perustume já ohtâvuotâtiäđuid čujottâsân anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi 8.1.2019 räi. Škovlim täärhib äigitavlu almottuvvoo uđđâivemáánust.  

Kove: Gutsy Animations

Lasetiäđuh: 

Anne Kirste Aikio, kielâtorvočällee, puh 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi 

Tarja Porsanger, elleekovekuávdáš Skábma, puh +358 10 839 3182, tarja.porsanger(at)samediggi.fi

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Säämi kielâtaho -PALHŠUME Pasila vuáđuškoovlân já ton tavesämikielâ-suomâkielâ luokan

Sämitige säämi kielârääđi lii mieđettâm Säämi kielâtaho -palhâšume Pasila vuáđuškoovlân já ton kyevtkielâlii tavesämikielâ-suomâkielâ-luokan. Säämi kielâtaho-palhâšume juáhhoo viiđâd keerdi.

Säämi kielâtaho -palhâšuumijn adeluvvoo tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv ovdedem pyerrin porgum mávsulii pargoost Suomâst. Säämi kielâtaho -palhâšume lii sämityeji já diplom. Palhâšume keigejuvvoo Pasila škoovlâ tiilijn Helsigist majebaargâ 17.12. tme 10.00.

– Pasila škoovlâ tavesämikielâ-suomâkielâ luokka lii ovdâmerkkâ tehálii pargoost, mii pargoo sämmilii kulttuur já sämikielâi siäilutmân sämmilij päikkikuávlu ulguubeln, iätá säämi kielârääđi saavâjođetteijee Neeta Jääskö. Sämmilâškulttuur eellimiähtu lii sämikielâ siäilum puáttee suhâpuolváid já kielâ lii sämmilâškulttuur tehálumos já kuávdášlumos uási, mon sirdâšum kaavpugpirrâsist puáhtá leđe hástulâš. Pasila škovlâ lii jieijâs positiivlii ovdâmerháin movtijdittâm sämimáttááttâs oovdedmân eres-uv kaavpugijn – täst lii eromâšávt ánsulum škoovlâ rehtor, kijttá Jääskö.

Palhâšume lii Ilmari Tapiola tyeji

Säämi kielâtaho -palhâšume lii sämityeji, mon rähtee lii valjim Sámi Duodji ry. Palhâšume lii muorâst rahtum lite čuárvihervâiguin (tavesämikielân gárri) já ton rähtee lii tuáijár Ilmari Tapiola, Ucjuuvâst.

Säämi kielâtahopalhâšume 2019. Ráhtám tuáijár Ilmari Tapiola

Sämitige vuáđustâsah

Sämitige kielârääđi vuáđustâl miärádâsâs ei. nuuvt, ete Pasila vuáđuškoovlâ toimâvyehi addel tuoivuu já máhđulâšvuođâid, ete kaavpugist puáhtá  kevttiđ sämikielâ, eelliđ sämmilâžžân já oppâđ kulttuur. Huámmášittee lii meid, ete taat Pasila vuáđuškoovlâ vuosâkeččâlem lii movtijditám eres-uv škoovlâid selvâttiđ máhđulâšvuođâ algâttiđ kyevtkielâlii luoka tâi vuáđudiđ taggaar. Kielârääđi mield Pasila škoovlâ ánsun puáhtá meid luuhâđ tom, ete tot olášut sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid vijđásubbooht ko maid laahâ váátá.

Pasila škovlâ lii meid pajedâm sämmilijd já uccâ sämiluoka oles škoovlâ äššin, já škoovlâst láá maaŋgâ sierâ vuovijguin já tábáhtusâiguin valdum huámmášumán sämmilâš kulttuur já sämikielah.

Säämi kielâtaho -palhâšume

Lasetiäđuh:

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio. puh 010 839 3124, anne-kirste.aikio@samediggi.fi

Sämitigge haalijd kuhesáigásijd čuávdusijd kielâpiervâltooimâ turviimân – ij vääldi kielâpiervâltooimâ ornimnáál

Sämitige stivrâ kieđâvušâi čuákkimistis 2.-3.12.2019 kulttuur- já kielâpiervâltooimâst rahtum riävtálii čielgiittâs já koččâmuš kielâpiervâltooimâ orniimist já pyevtitmist. Sämitige stivrâ meridij čuákkimistis vuáváámijn sämmilii kulttuur- já kielâpiervâltooimâ uánihis já kuhes äigikooskâ oovdedmân.

Sämitigge lii finnim valmâšin čielgiittâspargo, mon váldupargon lâi selvâttiđ, ete moi vuovijguin já iävtuiguin kulttuur- já kielâpiervâltooimâ puávtáččii sirdeđ Sämitige ornimnáál. Taat lii valdum ulmen Sämitige taan valjâpaje poolitlijn toimâohjelmijn. Meid Aanaar já Suáđigil kieldah oovtâst Anarâškielâ servijn láá alguustis oovdânpuáhtám, ete Sämitigge váldá kulttuur- já kielâpiervâltooimâ ornimnáál.

Ohtâ tooimâ stuárráámus hástu lii tot, ete kiän ovdâsvástádâs sämmilâš kulttuur- já kielâpiervâltoimâ lii. Čielgiittâs mield muulsâiähtun kolgâččii-uv suogârdiđ háástui čuávdim kuhheeb äigikooskâst vâi torvejuvvoo kielâpiervâltooimâ pisovâšvuotâ, kvaliteet já toimâmvisesvuotâ. Čielgiittâs puátusijn tiättoo meid, ete vyeimist orroo arâšoddâdemlaavâ mield Sämitigge ij pyevti toimâđ kielâpiervâlpalvâlusâi uárnejeijen nuuvt ko kieldah pyehtih. Kielâpiervâltooimâ pyevtittem kieldáid Sämitige tooimâst váđáččij, ete Sämitigge vuáđudičij  alnestis sierâ priivaatriävtálii tuáimee. Čielgiittâsâst oovdânpuohtum muulsâiävtuh väätih kuittâg täärhib árvuštâllâm já laseresursijd.

Sämitigge lii tuđâvâš kielâpiervâltooimâ šoddâmân já ton puátusáid kielâiäláskitmist. Suomâ staatâ toorjâ kielâpiervâltooimân lii lamaš merhâšittee já toohâm máhđulâžžân ton šoddâm já šiev puátusijd. Tääl kalga kuittâg selvâttiđ, ete magarijd nubástusâid kielâpiervâltooimâ fastâdem váátá lahâaasâtmân já toimâráhtusáid, vâi ton šiev puátusijd puáhtá puátteevuođâst-uv turviđ.

”Kielâpiervâltoimâ lii eromâš tehálâš já mun tuáivum, ete tááláá tuáimeeh pasteh juátkiđ, tassaaš ko mist láá kuhesáigásiih čuávduseh tilán. Mun tuáivum, ete táárbu mield kieldah kyeddih ovdâsvástádâs kielâpiervâltooimâ jotkuuvâšvuođâst”, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.

Sämitige stivrâ oovdânpuáhtá, ete uássin máttááttâs- já kulttuurminister vuáđudem sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ovdedemjuávhu ráhtoo sämmilii arâšoddâdem sehe sämmilii kulttuur- já kielâpiervâltooimâ kiäinukárttá. Kárttáást miäruštâlâččii tooimâ kuhesáigásijd uulmijd já toi vaattâm tooimâid. Siämmást Sämitige stivrâ oovdânpuáhtá Sämitige ive 2020 toimâvuáváámân, ete tot juátká selvâttempargo tast, puáhtá-uv Sämitigge toimâđ kielâpiervâlpalvâlusâi uárnejeijen.

Esiselvitys, Saamelaiskäräjien mahdollisuudet hallinnoida ja järjestää saamelaisten kulttuuri- ja kielipesätoimintaa

Kove: Ville-Riiko Fofonoff / Sámediggi

Lasetiäđuh:

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio puh. 040 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Ovdâčielgiittâshaavâ vuávájeijee, Piia Nuorgam puh.  040 623 3341, piia.nuorgam(at) samediggi.fi

Sämitigge juátká uuccâmääigi: sämikielâ toimâttâh ocá tavesämikielâ jurgâleijee vuáruttâllâmriijâ sajasii

Sämitige sämikielâ toimâttâh ocá

tavesämikielâ jurgâleijee vuáruttâllâmriijâ sajasii

Sajasâšvuotâ lii 1.4. – 30.9.2020 koskâsii ääigi.  Sajasâžžân väljejum kalga tevdiđ vuáruttâllâmrijjâlaavâst (1305/2002) uáivildum iävtuid. Jurgâleijee pargoh láá miäruštâllum Sämitige pargo-oornig 36 §:st já jurgâleijee tohálâšvuotâvátámâšah asâttâsâst Sämitiggeest (1727/1995). Jurgâleijee pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/IV tâi V/II miäldásávt (vuáđupälkki 2518,95-2180,06 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksoo 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield hárjánemlaseh.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 31.12.2019 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?823d2f13fi-FI

Lasetiäđuid pargoost addel Sämitige kielâtorvočällee p. 010 839 3124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 13.11.2019 Sämitigge (almottâs peividum 12.12.2019)

Vuálá škovlâahasii párnáimateriaalhaavâ loppâjuhle já materiaalij almostittemtilálâšvuotâ Sajosist 20.11.

Sämitige kielâtoimâttuv Vuálá škovlâahasii párnáimateriaalhaavâ loppâjuhle já rahtum materiaalij almostittemtilálâšvuotâ lii Sajosist párnái vuoigâdvuođâi peeivi 20.11. tijme 9.00-12.00.

Tilálâšvuotâ álgá auditoriost savâigijn, pyevtittum materiaalij oovdânpyehtimáin já párnái lavluin, mon maŋa Sajos viäskárist lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ tärkkilubbooht materiaalijd.

Haahâ lii álgám ive aalgâst já tast láá šoddâm kyehti moobiilspeelâ, kyehti digikirje, puásuifáddásâš lyevdispellâ já pođoipuustaveh anarâš-, nuorttâ- já tavesämikielân.

Sämitigge tuáivut puohháid, mut eromâsávt puoh materiaalij rähtimân uásálisteijeid párnáid, sämikielâlijd vuálá škovlâahasijd párnáid já ovdâškovlâuáppeid, tiervâpuáttim almostittemtilálâšvuotân.

Tábáhtus lii sämikielâlâš.

Lasetiäđuh

Má. kielâpiervâlstivrejeijee
Petra Kuuva
+358 10 839 3119 / +358 40 6624741
petra.kuuva(at)samediggi.fi

Sämitige vuálá škovlâahasii párnáimateriaalihaahâ lii ive 2019 pištee máttááttâs- ja kulttuurministeriö ruttâdem haahâ, kost pyevtittuvvojeh Suomâ sämikieláid kyehti moobiilspeelâ, kyehti digikirje, sämikielâi pođoipustaveh já lyevdispeelâ puásuielimist.

Sämikielâlâš moobiilspellâ lii almostum

Sämitige vuálá škovlâahasii párnáimateriaalihaavâ vuossâmuš moobiilspellâ lii tääl vaalmâš, já tom puáhtá luođiđ Google Play -käävpist suomâkielâ nommân Karhu ja kettu. Moobiilspellâ lii almostum kuulmâ sämikielân; anarâškielân, nuorttâlâškielân já orjâlâškielân.

Kuobžâ já Riemnjis lii mainâshámásâš moobiilspellâ, kost čuávvup elleekuáhtá já sunnuu ustevij määđhi Sáámán. Maainâs ovdán kuuloold iveaaigij mield, já jyehi iveääigi puotâ láá valjimspeelah. Speelâ čuosâttâhjuávkku láá vuálá škovlâahasiih párnááh, mut spellâ heivee šievnáálá puohháid, meid rävis kielâuáppeid.

Kuobžâ já Riemnjis -moobiilspeelâ algâjuurdâ já koveh láá graafikko Ulla Sainio. Speelâ lii ráhtám jyváskylálâš spellâovdedeijee já Koskâ-Suomâ stuárráámus spellâsyergi irâttâs Zaibatsu Interactive.

Sämitige vuálá škovlâahasii párnáimateriaalihaahâ lii ive 2019 pištee máttááttâs- ja kulttuurministeriö ruttâdem haahâ, kost pyevtittuvvojeh Suomâ sämikieláid kyehti moobiilspeelâ, kyehti digikirje, sämikielâi pođoipustaveh já lyevdispeelâ puásuielimist. Materiaaleh almostittojeh párnái vuoigâdvuođâi peeivi 20.11.

Lasetiäđuh

Má. kielâpiervâlstivrejeijee
Petra Kuuva
+358 10 839 3119 / +358 40 6624741
petra.kuuva(at)samediggi.fi

 

Sámásteijeeh movtijditeh sárnuđ sämikielâ

Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee. Sámásteijeeh tuáimih mijjân ovdâkovveen já hästih mii sámástiđ ruokkâdávt. Jyehi sámásteijee lii kuvvim smavvâ video. Videost sii muštâleh jieijâs ohtâvuođâst sämikielân.

– Taan ohtâvuođâst lii pyeri mušteđ, ete puoh sämikielah láá meid uhkevuálásiih. Tanen mij lep tääbbin Sämitiggeest halijdâm algâttiđ tooimâid, moiguin mij movtijdittep eromâšávt párnáid já nuorâid sárnuđ sämikielâ, muštâl Sämitige kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio.

Luuvâ lase:

 

Ive 2019 ávuduvvoo OA algâaalmugkielâi ihe. Teemaive tárguttâssân lii pajediđ oovdân maailm algâaalmugkielâi tile. Ulmen lii teemaive peht eereeb iärásij lasettiđ tiäđulâšvuođâ algâaalmugkielâin já toi uhkevuálásâšvuođâst já ovdediđ já standardistiđ kielâid. Maailm suulân 6700 kielâst paijeel 40 % láá uhkevuálásiih. Tain iänááš uási láá algâaalmugkielah.

www.samediggi.fi/iyil2019/

 

 

Sämitigij ohtsii kielâkonferens ohjelm lii almostittum já almottâttâm lii lekkum

Sämitigeh uárnejeh oovtâst 9.-10.10.2019 kielâseminaar Anarist eromâšávt ulmuid, kiäh pargeh sämikielâiguin: jurgâleijeid, tulháid tâi eres kielâpargeid. Seminaar uárnejuvvoo Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitigij já Säämi Kielâkäldee (Sámi Giellagáldu) ohtsâšpargon. Seminaar kulá OA algâaalmugkielâi ive huámmášumán väldimân Sämitige uásild.

Seminaarist mij peessâp kuullâđ luvâldâlmijd já savâstâlmijd vijđáht jurgâleijei, tuulhâi já eres kielâpargei syergist. Seminaarohjelm válduluvâldâllen tuáimá Oulu ollâopâttuv sämikielâ professor Jussi Ylikoski, kote tuálá luvâlduv: Sámegiela eallin, dat lea biekka ja cizáža: eres kielâi vaikuttâs sämikieláid. Fáddá lii äigikyevdilis eromâšávt sämmilij kielâoovtâstpargo, jurgâlem- já eres kielâpargo tááhust.

Seminaarist lii meid máhđulâšvuotâ uápásmuđ teknisáid čuávdusáid, moh láá ovdedum sämikielâi toorjân. Romssa ollâopâttuv Giellatekno oovdânpuáhtá sahâvuárustis jurgâlemniävuid já eres teknisijd čuávdusijd, moh láá ävkkin kielâiguin pargee ulmuid. Feerimsahâvuáru fáádást tuálá jurgâleijee Anne-Márjá Guttorm Graven, kote lii kiävttám ei. jurgâlemmušto pargostis. Seminaarist mij kuullâp meid kielâpargei aargâst: nuorttâsämikielâ jurgâleijee Merja Fofonoff muštâl, ete maggaar lii porgâđ kielâpargen eromâšávt uhkevuálásii nuorttâlâškieláin ”ko säänih iä pijssáá”, ko vuod rap-artist Ailu Valle muštâl, ete maht šaddeh sämikielâliih rap-teevstah. Aanaarsämikielâ miänástusmainâs kielâiäláskittempargoost muštâl toimâtteijee-niävttár Heli Huovinen.  Jis tun vuod lah eenâb perustum kielâtipšom koččâmušâin, te puáđi kuldâliđ Oulu ollâopâttuv sämikielâ máttáátteijee Kaarina Vuolab-Lohi luvâlduv sämikielâi sajehaamij kiävtust.

Taat lii tuše uási oles vijđes ohjelmist, maid Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigeh láá halijdâm faallâđ já mij povdip-uv iloin puoh sämikielâin perustum ulmuid kielâseminaarân 9.- 10.10.2019 Anarân.

Seminaar oles ohjelm lii tääbbin.

Seminaarist lii tulkkum tave-, aanaar-, nuorttâ-, maadâ- já juulevsämikielân.

Jis tun ááiguh puáttiđ Ruotâbeln, te vääldi ohtâvuođâ miliana.baer(at)sametinget.se. Ruotâ sämitigge lii orniimin ohtsâšsáátu.

Seminaarân almottâttâm tääbbin.

Lasetiäđuh:

Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi,. +358 40 7075626

Marie Louise Allas, marielouise.allas(at)sametinget.se, +46 70-367 46 82

Mikkel Rasmus Logje, mikkel.rasmus.logje(at)samediggi.no, +47 412 65 375