Kollekielâ-kielâpalhâšume Ole Henrik Maggan

Ole Henrik Magga

Emeritusprofessor Ole Henrik Magga.   Kove: Ninni Andersson/Regeringskansliet

Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume Kollekielâ lii mieđettum ive 2022 emeritusprofessor Ole Henrik Maggan. Sun lii ubâ elimis porgâm merhâšittee pargo sämikielâi ovdedem já siäiluttem oovdân. Sun lii eellimpargoinis čáittám sämmiláid já olgomaailmân, ete sämikielâ lii tehálâš já ellee kielâ.

Ruotâ tooimâi taan ive išedin, ko jyehi nubbe ive jyehimnáál Kollekielâ-kielâpalhâšume juohhui lovváád tove. Palhâšume jyehimtilálâšvuotâ uárnejui Tukholmast 18.1.2023 tollum ministerij já Sämitige saavâjođetteijei čuákkim ooleest.

– Sämikielâi siäiluttem já ovdedem lii eromâš tehálâš. Ole Henrik Magga lii lamaš kuhháá stuorrâ ovdâkove sämikielâi kiävtust, já tondiet mun lam čiävláá, ko puávtám keigiđ Kollekielâ-kielâpalhâšume onne Ole Henrikân, iätá kulttuurminister Parisa Liljestrand.

– Mun lam hirmâd ilolâš, ko mun puávtám tuáivuttiđ luho Ole Henrik Maggan Gollegiella-palhâšuumeest 2022. Suu eellimääigi pargo čáittá, ete sun áánsáš sehe tubdâstâs já palhâšume, iätá Sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Håkan Jonsson.

Ole Henrik Magga lii šoddâm ive 1947 Kuovdâkiäinust Tave-Taažâst. Ole Henrik Magga lii luuvijd iivijd porgâm kielâi ovdedem oovdân, eereeb iärásij sierâ akateemlij uápui, tutkâmuš já oppâmateriaalij ovdedem sehe máttááttâs peht. Magga lii ovdedâm tááláá tavesämikielâ čäällimvuáháduv, čáállám maadâsämikielâ kielâoopâ oovtâst Lajla Mattsson Maggain já uásálistám sehe ume- já pitteemsämikielâ čäällimvuáháduvâi oovdedmân.

Magga lii meid uásálistám algâaalmugij instituutioi vuáđđudmân aalmuglii já aalmugijkoskâsii tääsist ei. nuuvt, ete sun tooimâi OA algâaalmugij pisováá foorum vuossâmuš saavâjođetteijen já lâi vuáđđudmin Taažâ Sämitige, mon vuossâmuš saavâjođetteijen Ole Henrik Magga tooimâi.

Lasetiäđuh

Lostâmediatiäđáttâs Gollegiella (ruotâkielân)

Aanaar já Maadâ-Vaarjâg kieldah finnejii ruttâdem ovdâhaahân nuorttâlâškielâ já -kulttuur iäláskitmân

Aanaar já Maadâ-Vaarjâg kieldah algâtteh ovdâhaavâ nuorttâlâškielâ já -kulttuur iäláskitmân. Haahân mieđettii ruttâdem Interreg Aurora –ohjelm Sápmi-uásist ohjelmpaje 2021–2027 vuossâmuu uuccâmrieggest. Haavâ aalmuglâš ovdâsvástádâsruttâdem Taažâst puátá Sämitiggeest já Tromsa já Finnmark läänist já Suomâ ovdâsvástádâsruttâdeijee lii Laapi litto. Interreg Aurora 2021–2027 lii uđđâ ohjelm Euroop Interreg-siärváduvâst raajijd rastaldittee oovtâstpargo várás já ton Sápmi-uási luávdá Säämi kuávluh Taažâst, Suomâst já Ruotâst. Haavâ vuáváámân láá uásálistám sierâ peleh ei. Nuorttâlâškulttuursiättus ovdâsteijeeh já Sämitige kielâäššitobdeeh.

Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso ana haavâ tehálâžžân já paahud: “Mun lam ilolâš, ete haahâ olášuvá. Haahâ lii tuođâi tehálâš, ko tot iäláskit já naanood nuorttâlâškielâ já nuorttâlij kulttuur oovtâstpargoost raajij rasta. Haahâ meid oovded jieijâs uásild Sämitige Kielâpooliitlii toimâ- já ovdedemohjelmist 2020-2023 nomâttum ulme čielgiđ máhđulâšvuođâid vuáđudiđ kielâkuávdáid eromâšávt toid kuávloid, main kielâiäláskitmân lii stuorrâ tárbu, tego nuorttâlâškielâ sárnumkuávluin.”

Meid Sämitige kielârääđi saavâjođetteijee Tauno Ljetoff illood uđđâsist.: “Lii tuođâi hirmâd pyeri, ete nuorttâlij kielâ- já kulttuurkuávdáá ovdâčielgiittâshaahân lii mieđettum ruttâdem. Taat lii pyeri ovdâmerkkâ tast, maht EU já Interreg ruttâdem pyehtih tuárjuđ nuorttâlâškulttuur já uhkevuálásii nuorttâlâškielâ iäláskittem já merkkâ tast, ete uhkevuálásiih uccâ kielah-uv annojeh mávsulâžžân. Nuorttâlâškielâ já -kulttuur iäláskittem lii luándulâš oovtâstpargo raajij rasta. Mun tuáivum, ete nuorttâliih sehe Aanaar já Maadâ-Vaarjâg kieldâst uásálisteh ovdâčielgiittâshaavâ ääigi olášuttemnáál čuákkimáid stuorrâ juávhoin, vâi siärváduv uáinuh já táárbuh kullojeh.”

Haahâ olášuttoo 15.1.-15.7.2023 já ovdâhaavâ ääigi vuávájuvvoo eidusâš, maaŋgâ ive pištee válduhaahâ nuorttâlij kielâ- já kulttuurkuávdáá olášuttem várás. Haavâ ääigi kuleh vijđáht nuorttâlij jurduid sii uáinuin já táárbuin sehe Taažâ já Suomâ peln.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Marko Marjomaa
Säämi kielâašijčällee
050 438 2484 / 010 839 3183
marko.marjomaa(at)samediggi.fi

Kove: Ville Fofonoff

Kuvassa pöydällä sanakirjoja.

Kielâravvim nohá Suomâ Sämitiggeest

Suomâ Sämitigge lii moonnâm ive faallâm tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielâ kielâravvim. Taat palvâlus nohá tááláá hämistis Suomâ Sämitiggeest ive 2022 loopâst. Kielâpargeeh láá faallâm kielâravvim sämikielâ toimâttuvâst já sij láá eereeb iärrás ráhtám termâlistoid já porgâm kielâtipšompargo. Sämitigge lii halijdâm turviđ sämikielâi kielâravvimpargo koskâpuddâsii vuovvijn, ko Säämi Kielâkäldee vuáđudemproosees lii lamaš koskân.

Sämitige kuhes áigáduv ulmen lii lamaš ohtsâštave-eennâmlii sämikielâi reesuurskuávdáá Säämi Kielâkäldee tooimâ fastâdem já kielâpargo, tego kielâravvim, sirdem Säämi Kielâkäldei. Suomâ Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso lii tuđâvâš, ete meritiätulii ohtsâštave-eennâmlii oovtâstpargoost puátih puátuseh:

– Suomâ Sämitigge haalijd kijtteđ Taažâ já Ruotâ Sämitiigijd oovtâstpargoost já illood, ko Säämi Kielâkäldee fastâdmân lii kavnum ruttâdem já ohtsâš čuávdus, já toimâ piäsá uđđâ aalgân.

Sämitigge lii kuhháá viggâm čuávdiđ koččâmuš tast, ete maht kolgâččii orniđ ohtsâštave-eennâmlii sämikielâi kielâoovtâstpargo. Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio muštâl, ete prosesist láá lamaš maaŋgah mudoh:

– Ij lah älkkee vuáđudiđ sämmilij ohtsii organisaatio já mij lep kuáhtám pargoost uáli maaŋgâlágánijd hástusijd. Mist láá vala ennuv räjiestuuh, moh estih já hitodeh tággáár oles sämikuávlu luávdee pargo porgâm. Tehálumos lii kuittâg, ete staatâi rääjih iä vaaigut liijkás ennuv sämikielâi ovdánmân já ete ohtsâštave-eennâmlâš kielâpargo sämikielâi oovdân puáhtá jotkuđ.

Puátteevuođâst Taažâ, Suomâ já Ruotâ Sämitiigij oovtâst ruttâdem Säämi Kielâkäldee västid kielâpargoost. Säämi Kielâkäldee lii jiečânâs organisaatio, mii tuáimá haaldâtlávt Taažâ Sämitige ooleest. Säämi Kielâkäldee tooimâ joođeet stivrâ, moos kuulmâ staatâ Sämitigeh láá nomâttâm jesânijd. Saavâjođetteijen tuáimá Suomâ Sämitige nomâttem jeessân Tauno Ljetoff.

Lasetiäđuh:

Anne Kirste Aikio, kielâtorvočällee
anne-kirste.aikio@samediggi.fi
010 839 3124 / 040 707 5626

Kädet kannettavan tietokoneen näppäimistöllä.

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii anarâškielâ jurgâleijee pargo

Pargo álgá 2.1.2023 tâi sopâmuš mield já juátkoo 31.12.2023 räi. Pargo olášume iähtun lii, ete ovdâskodde tuhhit staatâ budjet ihán 2023 haldâttâs čohčâmáánust adelem iävtuttâs mield.

Jurgâleijee pargon lii hoittáđ anarâškielâ jurgâlem- já terminologiapargoid kielâtoimâttuvâst. Jurgâleijee tohálâšvuotâvátámâššân lii paargon hiäivulâš ollâškovlâtođhos tâi eres škovlim sehe laavâst auktorisistum jurgâleijein (1231/2007) uáivildum vuoigâdvuotâ toimâđ auktorisistum jurgâleijen suomâkielâst anarâškielân tâi nubijkulij. Pargoost lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi.

Jurgâleijee pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/IV tâi V/II mield (vuáđupälkki 2649,02-2292,63 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield hárjánemlaseh.

Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 18.12.2022 räi čujottâsân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?85fc7eaf

Lasetiäđuid pargoost addel Sämitige kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio +358 40 707 5626.

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 2.12.2022
Sämitigge

Mij oovtâst -viärmádâh juátká pargos skammâmáánust

Sämitige já Kela oovtâstpargoin algâttum virgeomâhâšviärmádâh Mii ovttas – Mij oovtâst – Mij õõutâst – Me yhdessä, juátká sämikielâlij virgeomâhâšpalvâlusâi ovdedempargo. Viärmáduv čuávuvâš teivâm uárnejuvvoo nettiteivâdmin Teams peht 30.11.2022 tme 12–14.00.

Viärmádâh lii ávus puoh virgeomâhâšpeelijd, kiäh pargeh sämikielâlij palvâlusâi ooleest. Ovdebáid viärmáduv teivâdmáid láá uásálistám paijeel 20 sierâ virgeomâhâšpeellid. Sämikielâlij palvâlusâi ovdedem sierâ virgeomâháin oro monâmin mietipiegâ mield, muštâl säämi kielâlaavâ olášuttem pargos peeleest čuávvoo kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio:

– Lii vala ennuv pargo porgâmnáál sämikielâlij virgeomâhâšpalvâlusâi ovdedem oovdân já, ete ubâ láá mottoomlágáneh palvâlusah fáállun, te mun lam kuittâg ilolâš muttum jurdâččemvuovijn já tast, ete maaŋgâin virgeomâháin lii šoddâm haalu ovdediđ jieijâs sämikielâlijd palvâlusâid.

Viärmáduv ulmen lii jyehiđ šiev vuáháduvâid, adeliđ viärdásâštorjuu já movtijdittiđ meritiätulii paargon sämikielâlij palvâlusâi ovdedem pyerrin. Skammâmáánu teivâdmist mij kuullâp Mij oovtâst -viärmáduv ohtâvuotân vuáđudum jotelis äššitobdeejuávhu pargo puátusijd já feeriimijd pargovyevist. Juávkku lii selvâttâm sämikielâlij nettipalvâlusâi hástusijd já fáálá čuávdusin ”reeseeptkirje” nettipalvâlusâi oovdedmân. Toos lasseen mij peessâp vala kuldâliđ Kela kirno-pargoost, mon ulmen lii eereeb iärrás nanodiđ ibárdâs sämmilij palvâlemtáárbuin.

Viärmáduv čuávuváá teivâdmân puáhtá almottâttâđ tääbbin. Sämitigge tuáivu, ete puohah, kiäh láá perustum ääšist, puátih fáárun tooimân.

Lasetiäđuh viärmáduvâst kávnojeh Sämitige siijđoin (suomâkielân).

Sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah – Sämitigge

Lasetiäđuh:

Anne Kirste Aikio,
kielâtorvočällee
anne-kirste.aikio@samediggi.fi
+358 40 707 5626

Sämikielâlij párnái vanhimeh Helsigist – västid koijâdâlmân!

Mii teivâm majebaargâ 15.11.2022 Helsigist ij luhostuugin puáccám keežild. Munnuu ulmen lii tast peerusthánnáá karttiđ perrui táárbuid sämikielâlii tooimâ háárán uáivikaavpugkuávlust. Muái halijdiččijm kuullâđ pyerebeht tii máhđulijn tuoivuin já jurduin.

Muái tuáivoon, ete tij västidvetteđ koijâdâlmân, mii kávnoo vyelni orroo liiŋkâst:https://link.webropolsurveys.com/S/6B7603D82C81E0C1

Tiervâ Anarist!

Muái láán puátimin majebaargâ 15.11.2022 teivâđ sämikielâlij párnái vaanhimijd Helsigân. Munnuu ulmen lii karttiđ perrui táárbuid sämikielâlii tooimâ háárán. Muái halijdiččijm kuullâđ pyerebeht tii máhđulijn tuoivuin já jurduin. Teivâm uárnejuvvoo Susanna peivikiäju (Susannanpenger 1, 00240 Hki) sämikielâlii juávhust Luopmánist tme 17-19.

Muái tuáivoon, ete tij västidvetteđ tađe ovdil koijâdâlmân, mii kávnoo vyelni orroo liiŋkâst:
https://link.webropolsurveys.com/S/6B7603D82C81E0C1

Tij pyehtivetteđ västidiđ meid riijâ häämist vuolgâtmáin munnui šleđgâpoostâ:
onneli.sieppi@samediggi.fi teikâ niina.aikio-siltala@samediggi.fi.Tij uážžuvetteđ meid suáittiđ.

Tiervuođâiguin,

Niina Aikio-Siltala                                                                            
040 487 5414                                                                                       
Má. kielâpiervâlstivrejeijee                                                                          

Onneli Sieppi
040 184 7746
Má. materiaalvuávájeijee

Sämitigge oovded sämikielâlijd jurgâlem- já tulkkumpalvâlusâid – uđđâ siijđoh lekkum

Sämitige sämikielâ toimâttâh lii uđâsmittám siijđoid, main kávnoo listo freelancer-jurgâleijein já tuulhâin. Uđđâ sijđoid tun peesah täst. Sijđoid láá lasettum sämikielâi uđđâ jurgâleijei já tuulhâi tiäđuh sehe ravvuuh jurgâlusâi já tulkkuumij tiiláámân. Toos lasseen uuccâmtoimâ lii pyeredum. Siijđoi uđâsmittempargo ulmen lii pyerediđ jurgâleijei já tuulhâi juksâm sehe ovdediđ sämikielâlij palvâlusâi olášume. Siijđoi peht tuulhah já jurgâleijeeh pyehtih almottiđ, jis sij halijdeh lasettiđ jieijâs tiäđuid sijđoid.

Säämi kielâlaavâ mield Sämitige sämikielâ toimâttuv pargon lii toimâttiđ jurgâlusâid virgeomâháid já Sämitiggeest puáhtá meid tiiláđ jurgâlusâid. Ravvuuh jurgâlusâi tiiláámân Sämitiggeest láá tääbbin. Sämitigge piäjá vuosâsajan tiilámijd tain virgeomâháin, moid säämi kielâlaahâ kuáská. Sämikielâ toimâttâh iššeed freelancer-jurgâleijei kavnuumist, jis toimâttuv jurgâleijeeh iä paste väldiđ jurgâlempargo vuástá. Toimâttâh iššeed meid tuulhâi kavnuumist.

Sämitigge lii toohâm uđâsmittem oovtâstpargoost Säämi máttááttâskuávdáá Sämikielâi tulkkum -havváin. Uđđâ siijđoin kávnojeh haavâst tohhum tieđettemčáálluseh tulkkuumist já tai tuulhâi noomah, kiäh láá čođâldittám sämikielâlii tulkkumškovlim. Liiston láá tääl meid tievâsmittâm tiäđuid tast, ete kost tuulhah tuáimih, moid suorgijd sij láá spesiaališum já maht sijjân finnee ohtâvuođâ. Meid uuccâmtoimâ lii pyeredum, vâi tuulhâ tâi jurgâleijee kavnum lii älkkeb já jotelub.

– Mij lep finnim macâttâs, ete sämikielâlijd tuulhâid já jurgâleijeid lii vaigâd kavnâđ, já tondiet mij lep ovdedâm ton siijđo, muštâl kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio já juátká: – Mij uáinip, ete virgeomâháin lii ain eenâb haalu pyevtittiđ siskáldâsâid sämikielân, já jurgâlem- já tulkkumtáárbuh láá čuuvtij lasanâm. Mij tuáivup, ete taat mohtâ pyevtittiđ sämikielâlijd palvâlusâid ij kiäppán tondiet, ete tuulhah já jurgâleijeeh iä kavnuu.

Sämikielâ toimâttâh seelvât meid taan čoovčâ, ete maht puáhtá ovdediđ já pehtilittiđ sämikielâ toimâttuv jurgâlempalvâlusâid, vâi tot pastaččij ain pyerebeht palvâliđ virgeomâhái já Sämitige jieijâs jurgâlemtáárbuid. Sämitigge tuáivu, ete Suomâ ovdâskoddeest nonniiččii puáttee ihán iävtuttum laseresursijd jurgâleijei pálkkáátmân já tienuuvt sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi tile puáráničij.

Lasetiäđuh:

Anne Kirste Aikio, kielâtorvočällee
anne-kirste.aikio@samediggi.fi
puh. 040 707 5626 / 010 839 3124

Aalmugijkoskâsâš Kielâokko 24.-30.10.2022

Kielâokko kiddee huámmášume sämikieláid tääl niäljád tove maŋaluvâi. Sämitigeh Ruotâst, Taažâst já Suomâst kočoh puohâid uásálistiđ taan ohtsii tooimân páihálii, kuávlulii já aalmugijkoskâsii tääsist. Ulmen lii, ete sämikielah kullojeh, uáinojeh já toh kiävttojeh ohtsâškode puoh suorgijn Kielâoho ääigi. Kielâokko uárnejuvvoo ohhoost 43, 24.–30 roovvâdmáánu.

Kielâokko šoodâi Ovtâstum aalmugij (OA) algâaalmugkielâi ive ääigi (IYIL 2019). Tääl OA lii nomâttâm love ive paje 2022–2032 algâaalmugkielâi ihelohheen, the International Decade of Indigenous Languages (IDIL). Ihelohe kalga movtijdittiđ toimáid siäiluttiđ, suojâliđ já ovdediđ maailm puoh uccâ kielâid.

Ohtsâš Kielâoho já algâaalmugkielâi ihelove lekkâmjuhle tuálloo 23. roovvâdmáánu Snåasest, Taažâst. Lekkâmjuhlijd uásálist Suu Majesteet Taažâ Kunâgâs Harald V. Lasseen uásálisteh Ruotâ Sämitige stiivrâ saavâjođetteijee, Taažâ Sämitige president já Suomâ Sämitige saavâjođetteijee já Taažâ Kieldâjá kuávluminister. Kielâoho lekkâmeh, moh tuállojeh jyehi ive pirrâ Säämi, láá merkkâ ohtsii juhlom já sämikielâi uáinojeijee toohâm aalgâtmân oles Säämist.

Luuvâ tiäđáttâs täst

Tiäđuh tábáhtusâin pirrâ Säämi, Kielâoho ääigi kiävtust orroo designist já eres materiaalist, mii kiävttoo, láá www.giellavahkku.org

Kielâoho puáhtá čuávvuđ meid sosiaallijn mediain hashtagij vievâst:

Maadâsämikielâ: #gïelevåhkoe
Umesämikielâ: #giällavahkkuo
Pittáámsämikielâ: #giellavahkko
Julevsämikielâ: #giellavahkko
Tavesämikielâ: #giellavahkku
Anarâškielâ: #kielâokko
Nuorttâlâškielâ: #ǩiõllneä’ttel

Kaksi lasta pelaa muistipeliä pöydällä.

Sämmilii arâšoddâdem materiaalvänivuotân uážžup uccâ iše taan čoovčâ ääigi 

Sämitige Sämikielâ toimâttuvâst porgâv tääl kyehti arâšoddâdem materiaalpargee, vyesimáánust algâttâm Anni Saara Aikio já syeinimáánust algâttâm Onneli Sieppi. Kuohtuuh lává arâšoddâdem máttáátteijeeh já lává porgâm sämmilii arâšoddâdmist. 

Sämmilii arâšoddâdem ohtâ stuorrâ hástus lii ain materiaalvänivuotâ. Vänivuotâ lii puoh materiaalijn, kiirjijn, lyevdispeelâin, muusikist, pedagogisijn máttáátteijei materiaalijn, áámmátkirjálâšvuođâst já sierâin. Sämmilii arâšoddâdem pargeeh láá tuođâi čeepih heiviittiđ, jurgâliđ já rähtiđ jieš materiaal, mutâ kiävttuanolâš já sämmilii pedagogiik vuáđuld rahtum materiaal annoo ain. 

Tile puárrán váhá taan čoovčâ ääigi. Materiaal pyevtittuvvoo sehe teddilum kirjen, korttân já spellân já meid digihäämist. Projekteh láá joođoost jo maaŋgah já uási lii jo valmâštum-uv, ko teddilemlájádâsâst lii puáttám kuulmâkielâlâš Peerâ- muštospellâ já Kuáti.fi- materiaalpaaŋkin láá luođim 10 uđđâ ivnimkovveed, main sämikulttuur lii kuávdáást. Lasseen ovdil algâttum Värinautit- pargojuávhoin oovtâstpargoost rahtum vijđes tobdošoddâdemmateriaal, Värinauttij häldeekirje tobdoin – Máttáátteijee raavâkirje lii valmâštum.  

– Mun lam tuođâi ilolâš, ete mij finnip uđđâ materiaal sämmilii arâšoddâdmân. Párnáid lii tehálâš uáiniđ, ete mij lep já mii kulttuur lii speelâin,kiirjijn já ivnimkuuvijn mieldi. Ko mij spellâp syemmilii muštospeelâ perrust, te mij kavnâp eeji, eeni, uárbim- já viljâpele, oobijd já viiljâid já äijih já ááhu, mutâ sämmilii speelâst mist láá lasseen ristvaanhimeh, ristuábih já -viiljah já imeh já maavah, já ama siäsáh já čeesih-uv láá eenâb ko syemmilii speelâst. Kooveest muáđá čuáldá vuodduid, motomijn láá mááccuheh, motomijn sovskapereh, ulmuuh láá kuáláástmin, luommiimin já ristviiljâst lii vyesi askestis. Taah sättih orroođ uccâ äššin, mutâ toh láá tuođâi stuárráh já teháliih.  Ivnimkuuvijn mist vuod lii ovdâmerkkân pyerástoovlist čokkájeijee pärni. Tággáár representaatio sämipárnááh uáinih uáli uccáá, muštâl kielâpiervâlstivrejeijee Niina Aikio-Siltala.  

– Meid pargoviehân taah materiaaleh láá tuáivu mield stuorrâ iššeen. Ovdâmerkkân Värinautit- pargojuávhoin oovtâstpargoost rahtum materiaalist mist láá hirmâd ennuv tobdoid lohtâseijee säänih, moh láá ucceeb mieldi argâkielâst. Kuáti.fi- sijđoid vuáđudemnáál blogin vuod láá puátimin jieškote-uvlágán artikkâleh sämmilii pedagogiikâst, moiguin mij pastep váhá sajanpieijâđ áámmátkirjálâšvuođâ vänivuođâ, juátká Aikio-Siltala. 

Sämikielâ toimâttuvâst pyevtittemnáál materiaaleh ruttâduvvojeh kulttuur- já kielâpiervâltooimâ staatâtorjust já taid jyehih nuuvtá sämikielâláid arâšoddâdemohtâduvváid já sämikielâlii ovdâmáttááttâsân. Materiaal puáhtá tiiláđ jieijâs ohtâdâhân tuáistáážân šleđgâpostáin kielâpiervâlstivrejeijest. 

Lasetiäđuh 

Niina Aikio-Siltala 
má. kielâpiervâlstivrejeijee 
010 839 3115 / 040 487 5414 
niina.aikio-siltala@samediggi.fi 
 
Anni Saara Aikio  
má. materiaalvuávájeijee  
010 839 3132 / 040 610 9773 
anni-saara.aikio@samediggi.fi 

Onneli Sieppi  
má. materiaalvuávájeijee 
010 839 3132 / 040 610 9773 
onneli.sieppi@samediggi.fi 

KOLLEKIELÂ – Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume juáhhoo čohčuv 2022

Kollekielâ – Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume juáhhoo 10. tove čohčuv 2022 sämmilâšaašijn västideijee ministerij já Sämitigij saavâjođetteijei kuáhtáámist, mii uárnejuvvoo maŋesčoovčâ Ruotâst. Palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid tâi siärváduvváid Taažâst, Ruotâst, Suomâst tâi Ruošâst sämikielâi oovdedmist.

Palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid tâi siärváduvváid Taažâst, Ruotâst, Suomâst tâi Ruošâst sämikielâi oovdedmist. Kollekielâ palhâšume láá vuáđudâm Taažâ, Suomâ já Ruotâ sämmilâšaašijn västideijee ministereh oovtâst tai enâmij Sämitiigij saavâjođetteijeiguin. Palhâšume juohhui vuossâmuu tove ive 2004 já tot juáhhoo jyehi nube ive. Palhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod.

Kielâpalhâšume ulme

Kielâpalhâšume ulmen lii pyerediđ sämikielâi ovdedem tâi siäilum Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst.

Kii puáhtá finniđ palhâšume?

Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid, juávhoid tâi siärváduvváid (meid servi, lájádâs) moh láá mávsulávt toimâm merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân tâi siäilutmân. Palhâšume puáhtá mieđettiđ om. kirjálijn, njálmálijn tâi eres áánsuin, moh sajaduveh vijđáht jieškote-uv toimâsuorgijd. Palhâšume puáhtá jyehiđ kyevti palhâšumeuážžoo kooskâ.

Almoot jieijâd iävtukkâs!

Ovtâskâsolmooš, juávkku tâi siärvádâh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst puáhtá toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2022 palhâšume uážžost. Iävtuttâs palhâšume uážžost já enâmustáá 1-2 siijđo kukkosâš kirjálâš vuáđustâllâm kalga toimâttiđ majemustáá 07.08.2022 čujottâsân:

gollegiella@sametinget.se
Gollegiella
Sametinget
Box 90
SE-981 22 Giron/Kiruna

Lassidieđut:

Anita Kitok, árvuštâllâmkomitea čällee
anita.kitok@sametinget.se
+46 (0)980-681 98