Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigeh uárnejeh ohtsii kielâseminaar tulháid, jurgâleijeid já eres kielâpargeid

Sämitigeh uárnejeh oovtâst 9.-10.10.2019 kielâseminaar Anarist eromâšávt toid, kiäh pargeh sämikielâiguin: jurgâleijen, tulkkân tâi eres kielâpargen. Seminaar uárnejuvvoo Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitiigij já Säämi Kielâkäldee oovtâstpargon. Seminaar kulá OA algâaalmugkielâi ive huámmášumán väldimân Sämitiigij uásild.

Taan kuulmâ Sämitige ohtsii ornim juurdân lii tuárjuđ kielâpargei áámmáttááiđu, adeliđ máhđulâšvuođâ savâstâllâđ jieŋâlubbooht kielâaašijn já vuáijuđ tuulhâi, jurgâleijei já kielâpargei pargoid kyeskee koččâmuššáid, máhđulâšvuođáid já hástusáid. Taat tilálâšvuotâ fáálá meid máhđulâšvuođâ viärmádâttâđ já liäkká oovtâstpargomáhđulâšvuođâid kielâpargei kooskân já návt nanosmit raajijd rastaldittee oovtâstpargo sämikielâi oovdân.

Sämitigeh puávdejeh iloin puoh kielâst kiäsuttum ulmuid kielâseminaarân 9.-10.10.2019 Anarân!

Seminaar ohjelm já eres tiäđuh almottuvvojeh maŋeláá.

Seminaarân almottâttâm uásálisteid lekkâp čohčâkeesi 2019.

Lasetiäđuh:

Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi, mätkipuhelin. +358 40 7075626

Mikkel Rasmus Logje, mikkel.rasmus.logje(at)samediggi.no, mätkipuhelin: +47 412 65 375

Marie Louise Allas, marielouise.allas(at)sametinget.se, mätkipuhelin +46 70-367 46 82

 

Povdiittâs uásálistiđ Sämikielâi ookon 21.-27.10. 2019!

Sämikielâi okko tuálloo 21.-27.10.2019 já Sämitigge pivdá puohâid uásálistiđ teemaookon ovdâmerkkân orniimáin tábáhtusâid tai kampanjaid sehe pyehtimáin sämikielâ oovdân sierâ vuovijguin.

Ive 2019 ávuduvvoo aalmugijkoskâsâš algâaalmugkielâi teemaihe já Sämitigge lii nanosávt mieldi teemaive olášutmist oovtâstpargoost Taažâ já Ruotâ Sämitigijguin. Sämitigge uárnee jieš tooimâ sehe almostit materiaalijd teemaive ääigi já haalijd movtijdittiđ meid eres tuáimeid uásálistiđ teemaihán.

Sämitigge puávdee irâttâsâid, seervijd, virgeomâháid já eres tuáimeid vijđáht Suomâst uásálistiđ sämikielâi oinum lasseetmân oles enâmist. Sämikielâid puáhtá pyehtiđ oovdân om. rähtimáin máinusijd/puurrâmlistoid sämikielân, tiervâtmáin sämikielân, kevttimáin sämikielâlijd päikkinoomâid. Ideistiđ tooimâ, mii oovded sämikielâi oinum, muštoot kielâi maaŋgâhámásâšvuođâst sehe vuáđđud uđđâ kielâkevttimsoojijd. Sämikielah láá uhkevuálásiih já puoh toorjâ lii tárbulâš.

Sämitigge mieđeet ive loopâst Säämi kielâtaho -palhâšume. Palhâšume mieđettuvvoo virgeomâhâžân tâi siärvádâhân, mii lii toimâinis váldán huámmášumán teemaive tâi mudoi mávsulávt porgâm sämikielâ oovdedmân Suomâst. Kielâoho ääigi aktivistum tuáimeeh váldojeh huámmášumán Säämi kielâtaho -palhâšume mieđeetmist.

Uásálist sämikielâi teemaookon 21.-27.10. 2019!

Sämitigge uárnee infotilálâšvuođâ auktorisistum jurgâleijee totkosist 29.5.2019

Sämitigge uárnee infotilálâšvuođâ auktorisistum jurgâleijee totkosist 29.5.2019, tme. 14.00-14.45 Sajosist Soljust. Tilálâšvuođâst eellip čoođâ, ete mii tođhos lii já maht toos puáhtá ráhtádâttâđ. Jieš totkosân almottâttâm lii porgemáánust. Infotilálâšvuođâst totkosist muštâleh kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio já auktorisistum jurgâleijeeh Merja Fofonoff já Arla Magga. Infotilálâšvuotâ lii tárguttum puohháid, kiäh láá perustum totkosist.

Máttááttâshaldâttâs haldâšem auktorisistum jurgâleijee totkos uárnejuvvoo čuávuváá keerdi skammâmáánust 2019. Auktorisistum jurgâleijee tođhos puáhtá čođâldittiđ puoh Suomâst sarnum sämikielân já tot lii virgálâš tuođâštus jurgâleijee áámmáttááiđust. Totkos siskáldâsâst puáhtá luuhâđ tärhibeht máttááttâshaldâttâs siijđoin: https://www.oph.fi/koulutus_ja_tutkinnot/auktorisoidut_kaantajat

Sämitigge uárnee maŋeláá čohčuv sierâ ráhtádâttâmtilálâšvuođâ totkosân.

Infotilálâšvuotân puáhtá uásálistiđ káidusohtâvuođáin, almoot tast kielâtorvočällei.

Lasetiäđuid addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio:

anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi
Mob. +358 40 707 5626
Tel. 010 839 3124

Vuálá škovlâahasij párnái materiaalhaahâ lii ovdánâm pelimuudon – rähtimnáál kyehti moobiilspeelâ, kyehti digitaallii kirje, lyevdispeelâ já pođoipuustaveh

Sämitige Vuálá škovlâahasij párnái materiaalhaahâ algâttij tooimâs ive aalgâst já lii tääl ovdánâm pelimuudon. Haavâ ohtân ulmen lii tuárjuđ párnái sämikielâ máátu tááláá ääigi materiaalijgijn arâšoddâdmist, ovdâmáttááttâsâst já paaihijn. Tuárju várás láá tääl rähtimnáál kyehti moobiilspeelâ, kyehti digitaallii kirje, lyevdispeelâ já pođoipuustaveh.

Párnái sárguseh puásuifáddásii lyevdispeelâ kuvviimân.

Pođoipuustaveh šaddeh noonâ paahvist jieijâs háámán, já toh láá uáivildum eromâsávt arâšoddâdem já ovdâmáttááttâs táárbuid párnái luuhâm já čäällim toorjân. Lyevdispeelâ juurdân lii jieijâs puásui-iälu šoddâdem mieldi oppâđ puásuisánáduv já ovdediđ matemaatlii jurdâččem. Mielâkiddiivâš já hitruus speelâ lává vuávám Onneli Sieppi já Elle Máret Valkeapää uássin jieijâs Sämmilâš párnáikärdimáttáátteijeeškovliittâs. Digitaallii kiirjijn nubbe šadda Satu Moshnikoff ihastuttee kirjeest Njuämmlaž njoikk, já nubbe Ulla Sainio nánnáás kirjeest Kuobžâ já Riemnjis, mii lii almostum tijmá suomâkielâlâš tarvekirjen. Kuohtui kiirjij digiháámán šaddeh teevstâi kuldâlem lasseen párnáid uásálistee tooimâid. Moobiilspeelah šaddeh kyevti spellâsyergi rähtein, Kapu Toysist já Zaibatsu Interactivest, kiäi pyevtittâsah láá ovdâmerkkân párnáiohjelm Pikku Kakkosii speelah Bigálus já Nuottiniitty sehe Möllit. Moobiilspeelâi ulmen lii movtáskittee já mielâkiddiivâlii porgâm ohtâvuođâst tuárjuđ párnái sänirááju vijđedem já párnái jieijâs mainâstem ovdedem.

“Haahâ lii ovdánmin šiev liävttoin já vuossâmuid puátusijd sättip vyerdiđ máhđulávt jo ovdil keesi.” muštâl haavâ vuávájeijee Petra Kuuva. “Oovtâstpargo lii porgum irâttâsâi lasseen ovtâskâs ulmuigijn, kiäid stuorrâ kijttoseh niävvuin, ideain já iššeest. Lii lamaš ilo vuáváđ já pyevtittiđ návt šiev proojeekt, mon puátusijn lii ävkki čuosâttâhjuávhus lasseen vijđásub-uv sämikielâ máttááttâlleid.”

Haavâ ruttâdem šadda Máttááttâs- já kulttuurministeriöst, já haahâ nohá porgemáánu majemuš peivi. Puoh materiaaleh šaddeh nuorttâkielân, orjâlâškielân já anarâškielân.

Lasetiäđuh haavâst:

Petra Kuuva / Piäkkáá Heeihâ Petra
má. materiaalvuávájeijee
Sämitigge
Sajos | FI-99870 Aanaar
puh. +358 10 839 3128 | +358 40 623 3341
petra.kuuva(at)samediggi.fi
facebook Kuuva Petra Työ

 

Sämitiigán ruttâdem algâaalmugkielâi ive várás

Ive 2019 lii aalmugijkoskâsâš algâaalmugkielâi teemaihe já Sämitige lii nanosávt mieldi teemaive olášutmist. Sämitige toimân lii orniđ jieš tooimâ teemaive ääigi sehe movtijdittiđ eres tuáimeid uásálistiđ teemaihán.

– Máttááttâs- já kulttuurministeriö meriruuđâ vievâst Sämitigge puáhtá ovdediđ sämikielâi oinum Suomâst já muštoot kielâi maaŋgânálásâšvuođâst sehe ovdediđ uđđâ kielâkevttimareenaid. Lii eromâš tehálâš, ete staatâ uásálist torjuin teemaihán, illood Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila Aikio.

Vuávámnáál láá materiaaleh vávváást kidâ elilâm ulmuid: sämikielâliih vávvákirjeh, sämikielâlâš ivnelávgu, ivnimkirje, škovlâláid nuorâi sänikirjeheiviittâs já kielâkampanjah, ravvuuh kielâvaljiimân vaanhimáid já áhhoid já äijiháid, konserteh, kielâkevttimân movtijdeijee materiaal, kirjeh já ennuv eres.

– Torjuin mij pyehtip olášuttiđ maaŋgâid aašijd, maid mij ep lah ovdil pastam porgâđ. Sämikielâi iäláskittempargo perruin sehe párnái já nuorâi kooskâst lii ovdánâm ennuv já mij mielâst lii eidu olmâ äigi pyehtiđ positiivlii movtijdittem kielâ kevttimân sierâ taasijn já návt uásálistiđ mii uásild teemaihán, juátká haavâ västideijee kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio.

Lasseen Sämitigge movtijdit teemaive ääigi irâttâsâid, virgeomâháid já eres tuáimeid Suomâst viijđáht uásálistiđ sämikielâi oinum lasseetmân oles enâmist. Tave-enâmij Sämitigeh uárnejeh oovtâst Säämi Kielâoho  (Sámi Giellavahkku) 21. – 27.10.2019. Oho ulmen lii, ete sierâ tuáimeeh Suomâst, Taažâst já Ruotâst váldáččii mahtnii sämikielâid huámmášumán toimâstis.

Sämitigge mieđeet ive loopâst Säämi kielâtaho -palhâšume. Palhâšume mieđettuvvoo virgeomâhâžân tâi siärvádâhân, kote lii toimâstis váldám huámmášumán teemaive tâi mudoi ánsulávt porgâm sämikielâ oovdedmân Suomâst.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij Sämitiigán ruttâdem OA algâaalmugkielâi ive oovdânpyehtimân. Ruttâdem mieđettii ministeriö almos taiđuu já kulttuur ovdedeijee haavâi sierânâstorjuin já torjuu meeri lii ohtsis suulân 47 000 eurod. Haavâst lii tárguttâs olášuttiđ sämikielâ kevttimân movtijdeijee kampanjaid, lasettiđ sämikielâi oinum Suomâst já rähtiđ eromâšávt párnáid já nuoráid kielâ oppâmân já kiävtun tuárjoo tábáhtusâid já materiaalijd. Haavâ sierâ oosijd olašuteh oovtâst sierâ tuáimeiguin, tego Sämitige nuorâirađđijn já párnáikulttuurkuávdáš Mánnuin.

Aalmugijkoskâsii algâaalmugkielâi teemaivveest láá jieijâs siijđoh, kuus noreh puoh tábáhtusâid teemaive ääigi.

 

Lasetiäđuh:

Saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, puh. 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Kove: Kevin Francett/ Sämitigge

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásâš kielâpiervâlstivrejeijee pargo

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásâš kielâpiervâlstivrejeijee pargo. Pargo álgá 3.6.2019 tâi sopâmuš mield já pištá 31.12.2019 räi já máhđulávt kuhheeb-uv, sierânâsruttâdem olášume mield. Kielâpiervâlstivrejeijee pargoid kuleh ei. sämmilij kielâpiervâltooimâ stivrim, koordinistem já ovdedem sekä kielâpiervâlij staatâtorjuu haaldâšmân lohtâseijee pargoh.

Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuotâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá olesváldálii pedagogisii uáinu säämi arâšoddâdmist, kielâ iäláskittemvuovij tubdâm, uápásmum sämikulttuurân sehe staatâtorjuu haaldâšmân lohtâseijee pargoid. Tuáivup, ete tooimân väljejum ulmust lii párnáikärdimáttáátteijee tohálâšvuotâ. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II-III mield (vuáđupälkki 2625,08-2 565,88). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi. Toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.4.2019 tme 16.00 räi čujottâssáin info@samediggi.fi. Lasetiäđuid pargoost addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio puh. 010 8393124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 9.4.2019 Sämitigge

Sämitige valmiimist uđđâ auktorisistum sämikielâ jurgâleijeeh

Sämitigge ornij moonnâm roovvâdmáánu ráhtádâttâmpeeivi auktorisistum jurgâleijee totkosân. Ráhtádâtmân uásálistii vittâ ulmuu. Auktorisistum jurgâleijee tođhos uárnejui skammâmáánust 2018 já totkos puátuseh almostuvvii kiđđuv 2019. Totkos čođâlditijn kyehti sämikielâlâš jurgâleijee, Arla Magga čođâlditij suomâ-tavesämikielâ kielâpaarân auktorisistum jurgâleijee totkos já Terhi Harju suomâ-nuorttâlâškielâ kielâpaarân.

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio tuáivut luho Arla Maggan auktorisistum jurgâleijee totkosist.

Ráhtádâttâmpeeivi ornim Sämitige kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio illood jurgâleijei mere lassaanmist.

– Lii suotâs, ete mii ráhtádâttâmpeeivi peht kyehti uđđâ jurgâleijee čođâlditijn totkos. Nuorttâlâškielâst lii lamaš tuše ohtâ auktorisistum jurgâleijee oles maailmist, tääl suái lává kyevtis. Tavesämikielâ totkos čođâlditteeh majemui love ive ääigi láá lamaš tuše aaibâs muádis, te tast-uv lasattâs lii uáli merhâšittee.

Totkos čođâldittei Terhi Harju já Arla Magga mielâst Sämitige ráhtádâttâmpeeivist lâi stuorrâ merhâšume totkosân ráhtádâtmân.

– Ráhtádâttâmpeeivist finnij tehálâš, totkosân lohtâseijee tiäđu, já šiev oonâid totkosân ráhtádâtmân. Lâi vissásub tobdo, ko totkosân lohtâseijee aašijd lâi uážžum eelliđ čoođâ äššitobdeiguin oovtâst muuneeld, kommentist Terhi Harju.

Máttááttâshaldâttâs  haldâšem auktorisistum jurgâleijee tođhos uárnejuvvoo čuávuváá keerdi skammâmáánust 2019. Sämitigge uárnee puáttee čoovčâ meid ráhtádâttâmpeeivi, jis ulmuuh láá perustum.

-Tođhos lii vättee já totkosân ráhtádâttâm kannat algâttiđ ääigild. Kannat uápásmuđ totkos siskáldâsân já anneeđ ävkkin Sämitige ráhtádâttâmpeeivi, rävvee uđđâ auktorisistum jurgâleijee Arla Magga .

Sämitigge uárnee meid kiiđâ ääigi tuulhâ pargoost kiäsuttum ulmuid uápásmittemškovlim, tastko jurgâleijei lasseen meid sämikielâi tuulhâin lii stuorrâ vänivuotâ. Škovliimist tieđettuvvoo sierâ.

 

Lasetiäđuh:

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio
anne-kirste.aikio@samediggi.fi
puh. 010 8393124

Muumileehi-ráiđu ráhtoo sämikielân Sämitige alguu vuáđuld

Sämitigge iävtuttij juovlâmáánu loopâst Yleisradion, ete tot rähtiškuáđáččij uđđâ Muumileehi-rááiđu sämikielân. Uđđâ Muumileehi-ráiđu oovdânpuáhtoo Ylest kiđđuv 2019 pyeremuu keččâlemääigi televisiost sehe Yle Areenast suomâ- já ruotâkielâ version. Sämitigge iävtuttij talle, ete Yleisradio ráhtáččij rááiđust lasseen versio, mast váldojeh huámmášumán puoh Suomâst sarnum sämikielah.

Alguu tyehin lâi juurdâ movtijdittiđ Yle uásálistiđ  OA aalmugijkoskâsii algâaalmugij kielâi  teemaihán, mii ávuduvvoo ive 2019. Ive ulmen lii kiddiđ huámmášume maailm algâaalmugkieláid, main stuárráámus uási láá uhkevuálásiih. Meid puoh Suomâst sarnum sämikielah láá luokittâllum eromâš uhkevuálásâš tâi uhkevuálásâš kiellân, já kielâiäláskittempargo ovdeduvvoo vuáimálávt tääl, vâi kielah siäiluuččii.

Yle almottij 15.3.2019, ete tot pyevtit Muumileehi-rááiđust meid sämikielâlijd versioid Sämitige iävtuttâs miäldásávt.

– Mun lam hirmâd ilolâš, ete YLE vaaldij vuástá mii háástu väldiđ algâaalmugij kielâi ive huámmášumán já mij peesâp kuullâđ anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ muumihuáđđoi njäälmist, illood Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.

Sämitige mielâst lii tehálâš, ete eromâšávt paarnij várás ličij eenâb ohjelmfalâldâh sii jieijâs kielân.

– Monnjâjienâttem (su. dubbaus) lii puovtâdâs peeleest pehtilis vyehi lasettiđ sämikielâlijd ohjelmijd, mon kolgâččij anneeđ ävkkin ain eenâb. Taat lii šiev taho Yleisradiost sämikielâi pyerrin, paahud Sämitige kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio.

– Lii eromâš tehálâš, ete sämikielah uáinojeh já kullojeh eenâb já eromâšávt media lii uáli tehálâš niävvu kielâi eellimvuáimálâšvuođâ naanoodmân, Aikio juátká.

Jienâttem- já jurgâlempargo algâttuvvoo párásist já Sämitigge lii lopedâm faallâđ äššitubdâmuš iššeen jienâttem olášutmân.

Alguu Muumileehi-rááiđu sämikielân rähtimân puáhtá luuhâđ tievâslâžžân Sämitige dokumentpaaŋkist.

Lasetiäđuh

Saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, puh. 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Torjuuh, moh máksojeh säämi kielâlaavâ 31 § vuáđuld, láá uuccâmnáál

Riehtiministeriö almoot uuccâmnáál säämi kielâlaavâ (1086/2003) 31 §:st uáivildum torjuid. Torjui várás lii taan ive kevttimnáál ohtsis 150 000 eurod. Torjuu puáhtá mieđettiđ sämmilij päikkikuávlu kieldáid, servikuddijd já palgâsáid sehe laavâ 18 §:st uáivildum priivaat uásipeelijd mainâšum laavâ heiviitmist šaddee eromâš lasekoloi luávdimân. Tääl uuccâmnáál torjuuh láá uáivildum 1.1.2019 maŋa šoddâm teikâ šaddee lasekoloi várás.

Rijjâhámásijd ucâmušâid kalga toimâttiđ riehtiministeriön majemustáá 1.4.2019 tme 16:15 šleđgâlávt čujottâsân: oikeusministerio@om.fi. Ucâmuš puáhtá toimâttiđ meid postâčujottâsân Oikeusministeriö, Demokratia-, kieli- ja perusoikeusasioiden yksikkö, PL 25, 00023 Valtioneuvosto. Tuše meriääigi räi puáttám ucâmušah váldojeh huámmášumán. Ucâmušâst kalga selvâttiđ taid eromâš lasekoloid, moi luávdimân toorjâ occoo.

Lasetiäđuh riehtiministeriö torjust

Lasetiäđuh:

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

 

Sämmilâš kielâravviittâh 21.2.2019 tme 18-20 – sämmilâš arâšoddâdem- ja kielâlávgumpedagogiik

Sárnup maaŋgâ- já kyevtkielâlâšvuođâst: Eehid fáddá lii sämmilâš arâšoddâdem- ja kielâlávgumpedagogiik.

Tiervâpuáttim Sämmilii kielâravviittuv viiđâd Facebook-njuálguvuolgâttâsân 21.2.2019 tme 18-20. Vuolgâttemsaijeen lii Sajos, Aanaar. Njuálguvuolgâttâs Sämmilâš kielâravviittâh -siijđoi peht. https://www.facebook.com/Saamelainen-kielineuvola-197306927529926/

Vuolgâttâsâst mij teivâdep sämmilii arâšoddâdem já kielâlávgumpedagogiik äššitobdeiguin. Marikaisa Laiti já Rauni Äärelä-Vihriälä lává mii ehidist tavesämikielâlii arâšoddâdem já kielâlávgumpedagogiik äššitobden já pargen.

Annika Pasanen já Riitta Lehtola kommentistev savâstâllâm kielâiäláskittem já kielâtutkâm uáinui peht. Vuolgâttâs ääigi lii máhđulâš vuolgâttiđ äššitobdeid koččâmušâid, moh kyeskih párnáá maaŋgâkielâlii arâšoddâdmân, mutâ meid eres eehid fáádán kyeskee koččâmušâid.