Barents kuávlu algâaalmugij njunoščuákkim Brysselist 

/in , /by

Suomâ Sämitigge já Suomâ Barents euroarktâsii rääđi saavâjođetteijeeh uárnejeh oovtâstpargoost Euroop parlamentijn algâaalmugij njunoščuákkim Brysselist 22.-24.3.2023. Čuákkim kuávdášteemah láá arktâsii kuávlu šoŋŋâdâhnubástus, Euroop union tave politiikân já sämmiláid lohtâseijee koččâmušah sehe ärbivuáválâš tiätu já kulttuurärbi sämisiärváduvâin.  

Säämi njunoščuákkim lii áinoošlajâsâš tilálâšvuotâ, mii puáhtá Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämmilijd vuossâmuu tove oovtâst já stuorrâ juávkun Brysselân EU-merideijei juávkun. Ulmen lii ovdediđ sämitiigij já EU toimâorgaanij koskâsii savâstâllâm já oovtâstpargo sehe jyehiđ tiäđu já vuáttámušâid kilelis ovdánem toorjân. Njunoščuákkim sárnooh láá ei. ovdâskode sahâolmooš Matti Vanhanen, Suomâ Sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto sehe Euroop parlament sahâolmooš Roberta Metsola. Njunoščuákkim paajeed oovdân meid sämikulttuur. Euroop parlamentist lii uáinimnáál taaiđâr Anders Sunna taaiđâčáitáldâh já čuákkim ohjelmist kuleh muusik Niko Valkepääst, Anna Morottajast já Ailu Valest. Njunoščuákkim ooleest Barents kuávlulâš nuorâirääđi (Barents Regional Youth Council, BRYC) uárnee nuorâitábáhtus oovtâstpargoost EU-Sámi Youth Idea Lab havváin.  

Barents euroarktâsâš rääđi 

Barents euroarktâsâš rääđi (Barents Euro–Arctic Council, BEAC) vuáđudui Taažâ alguu vuáđuld ive 1993 adelum Kirkkonjaargâ julgáštussáin Suomâ, Taažâ, Ruotâ já Ruošâ koskâsii oovtâstpargofoorumin. Ruošâ volliittâssuáđi čuávumuššân oovtâstpargo Ruoššáin lii jiäŋudum puoh BEAC-kovteevstâin já juátkoo Suomâ toohâm ”Friends of the Presidency” -formaatist, moos kuleh EU já eres BEAC-jeessânstaatah, eereeb Ruošâ. 

Keevâtlii oovtâstpargo pargeh pargojuávhuin, moid kulá meid algâaalmugij pargojuávkku, mast lii raavâadeleijee orgaan sierânâssajattâh. Pargojuávhu ulmen lii algâaalmugij intressij turvim já oovdân pyehtim. Ko oovtâstpargo Ruoššáin lii jiäŋudum, te pargo lii jotkum Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämmilij kooskâ. Sist lii tehálâš rooli meid njunoščuákkim valmâštâlmist. 

Lasetiäđuh  

Jari Vilén 
Barents euroarktâsii rääđi virgeolmooškomitea (CSO) saavâjođetteijee, Ambassadör 
+358 295 350 381 
jari.vilen@formin.fi  

Anni Koivisto 
Algâaalmugij pargojuávhu saavâjođetteijee, Sämitige 1. värisaavâjođetteijee 
+358 40 415 5969 
anni.koivisto@samediggi.fi  

https://www.samisummit.org/

Tiäđáttâs sämitige ive 2023 valjâluvâttâllâm nonniimist

/in , /by

Sämitige valjâlävdikodde raahtij já nonnij 28.2.2023 ive 2023 sämitiggevaaljâi valjâluvâttâllâm ovdebij vaaljâi laavâvuáimálii valjâluvâttâllâm já aalmugtiätuvuáháduvâst orroo tiäđui vuáđuld.

Ive 2023 valjâluvâttâllâm rähtidijn valjâlävdikodde lii kolgâm väldiđ huámmášumán merhâšittee nubástusâid, moh láá tábáhtum riehtitiileest ive 2019 valjâluvâttâllâm rähtim maŋa. Almos vääldi kevtten valjâlävdikodde kalga huolâttiđ tast, ete valjâluvâttâllâm lii siskáldâs peeleest laavâmiäldásâš já torvee ulmui oovtviärdásii kohtâlem. Valjâlävdikodde kalga jieijâs uásild turviđ Suomâ vuáđulaavâ 22 § miäldásávt vuáđuvuoigâdvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi olášume.

Iivij 2011 – 2021 alemus haldâttâhriehti lii čuávdám ennuv aašijd, moh kyeskih sierâ iivij sämitiggevaaljâi valjâluvâttâlmáid. Uási tain láá tágáreh, main láá pahudâm aalmugijkoskâsii tääsist, ete toh luávkkájeh Suomâ aalmugijkoskâsijd olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâi kenigâsvuođâid. Miärádâsâi čuávumuššân valjâluvâttâlmân meerridmân kyeskee heiviittemvyevist lii šoddâm episystemaatlâš já siskáldâs peeleest ruossâlâs. Motomijn tábáhtusâin alemus haldâttâhriehti lii nabdos mield meridâm ulmuu meerridmist taggaar valjâluvâttâlmân, mon rähtim ij lah ubâ algâttum. Alemus haldâttâhriehti lii meid jođettâm ovtâskâs ulmuid kyeskee já maaŋgâin tábáhtusâin Suomâ aalmugijkoskâsijd olmoošvuoigâdvuotâkenigâsvuođâid luávkkájeijee čuávdusijn riehtivaikuttâsâid tagarij ulmui maajeeldpuáttei vuoigâdvuotân valduđ valjâluvâttâlmân. Alemus haldâttâhriehti lii kuittâg maaŋgâin ive 2019 sämitiggevaljáid lohtâseijee miärádâsâin čáittám, ete lii muttám sämitiggelaavâ 3 § tulkkum tienuuvt, ete Suomâ aalmugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuotâkenigâsvuođah valduuččii puátteevuođâst ääšimiäldásávt huámmášumán. Riehtitile lii maaŋgâin tábáhtusâin merhâšitteht muttum tast, magarin alemus haldâttâhriehti tom ooinij, ko toovâi ovtâskâs miärádâs.

Taan tiileest valjâlävdikodde lii uáinám kenigâsvuottân viggâđ turviđ, ete ive 2023 valjâluvâttâllâm lii siskáldâs peeleest laavâ já aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâi miäldásâš já kohtâl ovtâskâs ulmuid siämmáánáál já tuhhiittettee vuáđustâsâiguin já ete jyehi ovtâskâs ulmuu monâttâlmân kyeskee riehtisyejeest huolâttuvvoo tárkká.

Taan tiet valjâlävdikodde ij lah pastam kuovâmáánu 28 peeivi meriääigi räi väldiđ ive 2023 sämitiggevaaljâi valjâluvâttâlmân puoh tagarijd ulmuid, kiäi valjâluvâttâlmân merkkim vuáđustâssân láá alemuu haldâttâhrievti adelem já maŋeláá muttum riehtitile olán šoddâm ovdebááh čuávduseh.

Ulmuuh, kiäh aneh, ete láá rievtivuástásávt kuođđum meddâl ive 2023 valjâluvâttâlmist, pyehtih uuccâđ jieijâs ääšist vuoigim sämitiggelaavâ § 26 miäldásávt. Valjâlävdikodde kieđâvuš vuoigimvátámâšâid objektiivlávt, oovtviärdásávt já lavâlávt, árvuštâlmáin vuoigimvátámâš tahhee ulmuu čáittám vuáđustâsâid valjâluvâttâlmân väldimân.

Sämitige ive 2023 vaaljâi jienâvuoigâdvuođâlij meeri lii olâttâs, vuossâmuu tove paijeel 6000. Uđđâ jienâsteijeeh láá merkkejum valjâluvâttâlmân paijeel kyehti keerdi eenâb ko ive 2019.

Lasetiäđuh Sämitige vaaljâin: https://www.samediggi.fi/vaaljah-2023/?lang=an

Anarist 16.3.2023
Valjâlävdikodde

Kulttuurpalhâšuumij jyehimtilálâšvuođah 25.3. Hettaast já 31.3. Anarist

/in , /by

Sämitige kulttuurlävdikodde juovij ive 2023 kulttuurpalhâšume Anja Kaarretân, Marja-Liisa Laitin já Marja Näkkälän. Kulttuurpalhâšume mieđettuvvoo ucâmušttáá já ton ulmen lii palhâšiđ kulttuur tahhee tâi taaiđâr tubdâstâssân merhâšittee pargoost sämmilii kulttuureellim pyerrin.

Marja Näkkälä kulttuurpalhâšume jyehimtilálâšvuotâ tuálloo lávurduv njuhčâmáánu 25. peeivi 2023 tme 13–15 Tuodâr-Laapi luándukuávdáš Hettaast.

Marja Näkkälä (1952) lii meddâl puásuipaimânperrust Näkkäl siijdâst, Iänuduvâst. Tääl sun lii iäláttuvâst. Tyeji lii Marja eellimvyehi, mii uáinoo suu áárvuin já eellimhäämist. Sun kieđâvuš poccust finnejum amnâsijd tuojijnis. Iänááš Marja kiävttá timmâ amnâsijd. Marja kuáru sehe almai já nisonij gáktijd já sun lii meid eromâš čepis kođđee. Suu ivnáás säämi ulloliijneh láá muččâdeh já čeepiht tuoijum. Sun lii meid čeppi vuoddui tuáijár.

Anja Kaarret já Marja-Liisa Laiti kulttuurpalhâšume jyehimtilálâšvuotâ tuálloo vástuppeeivi njuhčâmáánu 31. peeivi 2023 tme 17–19 Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist.

Anja Kaarret (1960) lii meddâl Aanaar Pärttihist já lii porgâm eellimpargos anarâškielâlâš toimâtteijen. Sun lii porgâm toimâtteijen Yle sämikielâlii toimâttuvâst ive 1985 rääjist, ađai paijeel 35 ihheed. Anja lii toimâttâm eereeb iärrás Anarâš saavah -peiviohjelm sehe anarâškielâlijd párnáiohjelmijd, tv-uđđâsijd, nettiuđđâsijd já sosiaallii media materiaalijd. Sun lii toimâtteijee, kote oovded ohtânmaanoost jieijâs siskáldâsâid, ige kuássin eeđâ ij uđđâ ideaid.

Marja-Liisa Laiti (1952) lii meddâl tyejiperrust Aanaarjuv Mihkku -pääihist, Ucjuuvâst. Sun paasij iäláttâhân Säämi máttááttâskuávdáást já lii porgâm eellimpargos tyejimáttáátteijen. Marja-Liisa oopâi jo pärnin tuoijuđ vanhimij já huolhij mield maaŋgâpiälásávt sierâ amnâsijn tuojijd. Sun lii meid iäljáris kuálásteijee Aanaarjuuvâst tâi riävtui lâi talle, ko vala uážui kuálástiđ.

Ohjelmist ei. muusik, nuuvtá peessâm.

Lasetiäđuh:

Riitta Orti-Berg
Kulttuurčällee
puh. 010-839 3103
riitta.orti-berg(at)samediggi.fi

Kulttuurlävdikodde juovij ive 2023 kulttuurtorjuid

/in , /by

Sämitige kulttuurlävdikodde juovij kulttuurlävdikode čuákkimist 16.-17.2.2023 máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettem staatâtorjuu ihán 2023 ohtsis 236 000 eurod sämikielâlii kulttuur oovdedmân, tave-eennâmlij sämiseervij tuárjumân já sämikirkkotuuvij paijeentolâmân.

Sopâmušah/miärádâsah vuolgâttuvvojeh šleđgâlávt já vuáláčälimist kiävttoo noonâ tubdâttâttâm.

Torjuuh mieđettuvvojii čuávuvávt: Kulttuurmeriruttâ 2023

Kulttuurlävdikodde juovij ive 2023 kulttuurpalhâšume Anja Kaarretân, Marja-Liisa Laitin já Marja Näkkälän. Kulttuurpalhâšume mieđettuvvoo ucâmušttáá já ton ulmen lii palhâšiđ kulttuur tahhee tâi taaiđâr tubdâstâssân merhâšittee pargoost sämmilii kulttuureellim pyerrin. Kulttuurpalhâšuumij jyehimtilálâšvuođah 25.3. Hettaast já 31.3. Anarist.

Lasetiäđuh

Kulttuurčällee Riitta Orti-Berg 010-839 3103, riitta.orti-berg(at)samediggi.fi

Kove: Riitta Orti-Berg

Sämitigge almoot uuccâmnáál oppâmateriaalčällee virgesajasâšvuođâ

/in /by

Virgesajasâšvuotâ álgá sopâmuš mield nuuvt jotelávt ko máhđulâš, já tot pištá 30.6.2023 räi, já máhđulávt ton maŋa-uv. Toimâsaje lii Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Virgesajasâšvuođâ pargoäigi lii sopâmuš miäldásávt 60–100 % olespargoääigist.

Oppâmateriaalčällee pargoh láá miäruštâllum Sämitige pargo-oornig 40 §:st. Oppâmateriaalčällee pargon lii valmâštâllâđ sämikielâlii oppâmateriaal pyevtitmân kyeskee aašijd, toimâđ škovlim- já oppâmateriaallävdikode já sämmilij škovlimaašij oovtâstpargo-orgaan oovdânpyehten, čällen já valmâštâllen oppâmateriaalaašijn sehe olášuttiđ lävdikode, oovtâstpargo-orgaan, Sämitige stiivrâ já tige čuákkim toohâm jieijâs toimâsyergi miärádâsâid.

Oppâmateriaalčällee čuávu já haaldâš oppâmateriaalmeriruuđâ kevttim já materiaalhaavâid, kocá meriáigásij oppâmateriaalpargei pargo, huolât oppâmateriaalhaavâi toimâttempargoost, iššeed tige saavâjođetteijee jieijâs toimâsuárgán kullee pargoin sehe tuálá ohtâvuođâ eres sämmilâšornijduumijd raajij rasta já sierâ virgeomâháid.

Asâttâsân vuáđuduvvee tohálâšvuotâvátámâš lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Virge miänástuvvee hoittám váátá hiäivulii ollâškovlâtotkos, škovlimaašij já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe šiev oovtâstpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid.

Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki 2760,63 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh pargohárjánem mield hárjánemlaseh sehe 24 % sämikuávlu lase.

Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 28.3.2023 räi čujottâsân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?bf5a767a

Lasetiäđuid addel škovlimčällee Bigga-Helena Magga 010 839 3121.

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 14.3.2023
Sämitigge

Kuvassa luminen tunturimaisema, jossa puut ovat lumen peitossa.

Raavâkirje sämikielâlij nettipalvâlusâi ovdedeijeid almostuvá 14.3.2023

/in , /by

Mii ovttas – Mij oovtâst –  Mij õõutâst –  Me yhdessä -viärmáduv pargojuávkku almostit 14.3.2023  raavâkirje ’Siula – kohti laadukkaita saamenkielisten palveluita’. Kirje puáhtá luuhâđ rijjâ Sämitige siijđoin suomâkielân Siula – opas saamenkielisten verkkopalveluiden kehittäjille.

Kirje fáálá vástádâsâid toos, maid ličij pyeri já tehálâš tiettiđ, ko ornijdume teikâ äššitobdee oovdedškuát sämikielâlijd nettipalvâlusâid. Ulmen lii movtijdittiđ já vyelediđ kozzii sämikielâlij nettipalvâlusâi rähtimân já oovdedmân. Kirje čälidijn juurdân lii lamaš ’maid tun jieš liččih halijdâm tiettiđ, ko tun algâttih porgâm sämikielâlij palvâlusâi ooleest’. Pargojuávhu jesâneh láá annaam kirjeest ävkkin jieijâs vuáttámušâid, já kirje ana-uv sistees keevâtlii tiäđu sämikielâlij siijđoi rähtim já ovdedem várás. Raavâkirje peividuvvoo já pargojuávkku tuáivu-uv lohhein macâttâs raavâkirjeest.

Anne Kirste Aikio, kote parga Sämitiggeest säämi kielâtorvočällen, lii toimâm Mij oovtâst -viärmáduv algâtteijen. Aikio lii lamaš mieldi meid kirjepargojuávhust aalgâ rääjist já sun paahud, ete sämikielâlij nettipalvâlusâi ovdedempaargon lii stuorrâ tárbu. Sämikielâliih nettiášástâllâmmáhđulâšvuođah láá uccáá já mun tuáivum, ete taat raavâkirje movtijdit maaŋgâid virgeomâháid ovdediđ jieijâs palvâlusâid säämi kielâlaavâ miäldásávt já raavâkirje torjuu vievâst, iätá Aikio.

Sämitige säämi kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio.

Aalmuglâškirjerááju Saamelaiskielten tuki digitaalisissa palveluissa -haavâ proojeekthovdâ Niko Partanen ana, ete Mij oovtâst -viärmáduvâst lii šoddâm uđđâlágán já tehálâš juávkku, mast mij lep puáhtám oovtâst oppâđ eenâb tast, maggaar pargo jieškođe-uv ornijduumeest pargeh.

Aalmuglâškirjerááju Saamelaiskielten tuki digitaalisissa palveluissa -haavâ proojeekthovdâ Niko Partanen.

Raija Äijö, kote parga Kelast juksâmvuotâäššitobden, vuod tiäddut, ete lii tehálâš, ete lii viärmádâh, mast pyehtip jyehiđ vuáttámušâid pargoost sehe finniđ torjuu paargon. Sun tuáivu, ete tääl almostittemnáál raavâkirje ruokâsmit eres ornijduumijd paargon sehe meid servâđ Mij oovtâst -viärmáduv tooimân.

Kela juksâmvuotâäššitobdee Raila Äijö.

Mij oovtâst -viärmádâh

Sämitigge lii algâttâm ive 2022 Mii ovttas – Mij oovtâst –  Mij õõutâst –  Me yhdessä virgeomâhâšviärmáduv, mon ulmen lii ovdediđ virgeomâhái faallâm sämikielâlijd palvâlusâid.  Viärmáduv tyehin lii Kela ornim nettipargopájáráiđu sämikielâlij palvâlusâi orniimist. Viärmáduv tárguttâssân lii faallâđ viärdásâštorjuu já savâstâllâmvuáđu sämikielâlij palvâlusâi äigikyevdilis fáddáid. Virgeomâhâšviärmádâh lii vuávájum já ávus staatâhaldâttuv, pyereestvaijeemkuávlui já kieldâi puoh äššitobdeid já pargeid sehe kuálmád sektor tuáimeid.

Lasetiäđuh:  https://www.samediggi.fi/mii-ovttas 

Anne Kirste Aikio
Säämi kielâtorvočällee, Sämitigge
anne-kirste.aikio@samediggi.fi

Marko Marjomaa
Säämi kielâašijčällee, Sämitigge
marko.marjomaa@samediggi.fi

Sämitige vaaljah 2023

/in , /by

Sämitige vaaljah tuállojeh 4.9 . – 2.10 .2023 koskâsii ääigi.

Valjâluvâttâllâm tuálloo uáinimnáálá njuhčâmáánust 20.3. – 31.3.2023 peeivij ääigi argâpeeivij vu-vá tijme 14.00-17.00 čuávuváin soojijn:

Tuodâr-Laapi luándukuávdášHetta, Peuratie 5
Sää´mkulttuurkõõskõs Sajos, sååbbarlõnnj Silba 1. ǩrdAanaar, Sajos, Menesjärventie 2A
Ucjuv kylátáálu, GiisáUcjuuhâ, Utsjoentie 9
Vuáču ŠkovlâVuáčču, Ivalontie 8716

Juáhháást lii máhdulâšvuotâ tärhistiđ jieijâs kyeskee valjâluvâttâlmân merkkejum tiäduid njuolgist valjâlävdikode toimâttuvâst, puh. 010 839 3155, 010 839 3177, tâi syeijejum šleđgâpoostâ pehti: https://secmail.com/send/m7jcWH7B, vuástáväldee: vaalit@samediggi.fi tâi eelâšmáin keččâmin valjâluvâttâlmist paajaabeln orroo soojijn já mainâšum ääigi.

Kote uáiná, et sun lii vuoigâdvuođâttáá kuoddum meddâl valjâluvâttâlmist tâi sunjin kyeskee merkkim valjâluvâttâlmist lii puástud, puáhtá kirjálávt vaattâđ njuolgim valjâlävdikoddeest majemustáá cuáŋuimáánu 14. peeivi ovdil tijme 16.00. Njuolgimmonâttâllâmravvuid finnee valjâlävdikode toimâttuvâst tâi taid puáhtá printtiđ https://www.samediggi.fi/vaaljah-2023/?lang=an.

Anarist 2.3.2023
Valjâlävdikodde                                    

Sämitige škovlimčällen Bigga-Helena Magga

/in , /by

Sämitige olesčuákkim valjij čuákkimistis 24.2.2023 škovlimčällee viirgán Guhtur Niillas Juhána Bigga, Bigga-Helena Magga.  Magga lii toimâm škovlimčällee virgesajasâžžân ive 2023 aalgâst.

Bigga-Helena Magga. Kove: Johanna Alatorvinen / Sämitigge.

Škovlimčällee tuáimá škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv hovdân já škovlim- já oppâmateriaallävdikode oovdânpyehten já čällen.  Bigga-Helena Magga juátká škovlimčällee pargostis já vuárdá mielâkiddiivâšvuođáin pargo pyehtim máhđulâšvuođâid já háástuid.

–Lii suámi peessâđ ovdediđ škovlimaašijd já anneeđ huolâ škovlâmaailmist sämiuáinust. Sämitigge puáhtá vaikuttiđ oppâmpoliitlâš linjiimáin nuuvt páihálâš ko riijkâtääsi oppâvuáváámáid, iätá Magga.

Bigga-Helena lii ovdeláá porgâm Sämitiggeest oppâmateriaalpargen sehe Säämi kielâkäldee tavesämikielâ kielâpargen.  Sust lii pargohárjánem meid máttáátteijee pargoin sehe jođettemhárjánem projektijn sehe rehtor pargoost.  Ive 2023 aalgâst Magga lii toimâm škovlimčällee virgesajasâžžân.

Sämitigge almottij uuccâmnáál škovlimčällee virge uđđâivemáánust kuhesáigásâš škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari sirdâšuudijn Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio váldučällee paargon.  Škovlimčällee viirgán poođij ohtsis nelji ucâmuš, já Sämitige stivrâ sahhiittâlâi occeid čuákkimistis 10.2.2023.

Sahhiittâlmij maŋa Sämitige stivrâ meridij oovtmielâlávt iävtuttiđ olesčuákkimân Bigga-Helena Magga škovlimčällee viirgán.  Magga väljejui jienâstem maŋa: olesčuákkim jienâstij Magga já virge meid uuccâm Petra Kuuva kooskâst.  Magga nomâttui viirgán jienâiguin 11–5.

 

Lasetiäđuh

Bigga-Helena Magga
vs.  Škovlimčällee
010 839 3121 / 040 570 2786
bigga-helena.magga(at)samediggi.fi

Pia Ruotsala-Kangasniemi
Haldâttâhhovdâ
010 839 3106 / 040 726 2688
pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Pöydällä avonainen oppikirja, jonka päällä kuulokkeet.

Almoot uáppee sämikielâi káidusmáttááttâsân luuhâmihán 2023-2024!

/in , /by

Almoot uáppee Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ luuhâmive 2023-2024 máttááttâsân 31.3.2023 räi. Almottâttâm kuáská sehe uđđâ uáppeid já sijjân, kiäh juátkih máttááttâsâst. Almoot uáppee máttááttâsân Hellewi-almottâttâmvuáháduvâst.

Mii máttááttâsâid já kiäs?

Káidusmáttááttâshaahâ fáálá sämikielâ (anarâš-, nuorttâlâš- tâi tavesämikielâ) vuáđumáttááttâs tâi luvâttâhmáttááttâs tievâsmittee sämikielâ máttááttâs 2 okkotiijme. Meid ovdâmáttááttâs uáppeeh pyehtih uásálistiđ haavâ máttááttâsân. Máttááttâs lii uáivildum sämiuáppeid, kiäh ääsih sämmilij päikkikuávlu kieldâi ulguubeln já kiäi perruu tâi suuvâ kielâ lii miinii Suomâst sarnum sämikielâin (anarâškielâ, nuorttâlâškielâ tâi tavesämikielâ). Sämikielâ ij taarbâš jo mättiđ vâi puáhtá uásálistiđ máttááttâsân. Haahâ ij faalâ máttááttâs rävisulmuid.

Kii puáhtá almottiđ?

Almottâttâm puáhtá toohâđ máttááttâs uárnejeijee, rehtor tâi huolâtteijee. Ko huolâtteijee  taha almottâttâm, te mij tuáivup, ete sun lii ohtâvuođâst uáppee škoovlân já muštâl uáppee haalust já máhđulâšvuođâst uásálistiđ sämikielâi káidusmáttááttâsân.

Almottâttâm maŋa?

Almotteijee finnee nonnimviestâ šleđgâpoostân. Máttááttâsân uásálistmist suáppoo uáppee päikkikieldáin, ko almottâttâmäigi lii nuuhâm. Tast maŋa mij vuávááškyettip máttááttâsjuávhuid já sämikielâ máttááttâs luuhâmoornig oovtâstpargoost škovlâiguin. Máttááttâsjuávhuh hämmejuvvojeh jyehi sämikielân sierâ väldimáin uáppei ahe- já kielâtääsi, luuhâmoornig já škovlâsáátuid huámmášumán nuuvt pyereest ko máhđulâš. Máttááttâs uárnejuvvoo kielâin já juávhuin, main láá ucemustáá kyehti uáppee.

Vääldi huámmášumán, ete motomeh kaavpugeh (ei. Helsig, Oulu já Ruávinjargâ) uárnejeh tavesämikielâ máttááttâs meid aldamáttááttâssân. Jis tun halijdah máttááttâsân, te vääldi ohtâvuođâ jieijâd škoovlâ rehtorân tâi kaavpug škovlâvirgádâhân!

Sämikielâi luuhâmive pištee škovliittâsâid já sierâ tääsi uánihis škovliittâsâid uárnee Säämi máttááttâskuávdáš, mii fáálá áinoo áámmátlâš oppâlájádâssân sämikielâi já -kulttuur škovlim Suomâst. Uáppáásm oppâlájádâs škovlimfalâldâhân!

Puáttee tábáhtusah

Sämikielâi káidusmáttááttâs vaanhimijeehid já infotilálâšvuotâ vaanhimáid, kiäh láá perustum káidusmáttááttâsâst

ko 15.3.2023 tme 18.00-19.00

Servâmliŋkkâ: Seervâ čuákkimân spokkâlmáin täst

Tiervâpuáttim mieldi sämikielâi káidusmáttááttâsân!

Lasetiäđuh:

Hanna Helander, hahâhovdâ
Ucjuv kieldâ
hanna.helander@edu.utsjoki.fi  
040 701 2094

Arla Magga, hahâkoordinaattor
Sämitigge
arla.magga@samediggi.fi  
040 687 5989

https://www.saamenetaopetus.com/

https://www.samediggi.fi/toiminta/koulutus-ja-oppimateriaali/

Tuomas Aslak Juuson kuva.

Saavâjođetteijee Juuso muštâl lahâproosees tuáváá: ”Sämitiggelaahâ feilij pooliitlii táátust, ij äššisiskáldâsâst”

/in , , /by

Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso lii čáállám luávdee kejâstuv jieijâs uáinuin tast, maht majemuš sämitiggelaavâ uđâsmittemkeččâlem ovdánij Timosii toimâkode mandaat aasâtmist feiliimân vuáđulahâváljukoddeest. Juuso muštâl suomâkielâlii tevstâstis tärhibeht tast, maht Sämitigge keččâlij majemuu muudon ráđádâllâđ čuávdus.

Timosii toimâkode pargo sämitiggelaavâ nubásmittem valmâštâllâm várás aalgij juovlâmáánust 2020 já valmâš smiettâmuš almostui 11.5.2021. Marin haldâttâs iävtuttâs tolvuu ovdâskode kieđâvušmân viijmâg skammâmáánust 2022, mon maŋa ovdâskode vuáđulahâváljukodde orostittij iävtuttâs kieđâvuššâm 24.2.2023 vuáđustâlmáin, ete äigi nohá. Saavâjođetteijee Juuso muštâl tevstâstis lahâtoimâkode pargoost já Sämitige ráđádâllâmkeččâlmijn ovdâskode siste piäládâhraajij rasta.

”Lii tehálâš, ete lahâuđâsmittemproosees mudoh láá puohâi tiäđust”

Sämitiggelaavâ mudoh láá finnim meid mediast ennuv huámmášume, eromâšávt ko laavâ kieđâvuššâm jotkui ovdâskode toimâpaje majemuid muddoid. Saavâjođetteijee Juuso halijdij-uv jieijâs uásild visásmittiđ, ete puoh tiäđuh uđâsmittemprosesist láá puohâi kiävtust nuuvt tárkká ko máhđulâš.

–Mun halijdim, ete puohah pastaččii kuullâđ, ete mii proosees ääigi tábáhtui, já mun tuáivum-uv, ete nuuvt maŋgâseh ko máhđulâš, kiäid ääši kiäsut, vajeh luuhâđ teevstâ, saavâjođetteijee Juuso muštâl.

Juuso väivid eromâšávt tot, ete lahâiävtuttâs vuástálistám kuávdáš ij halijdâm ráđádâllâđ čuávdusijn.

–Lii väivi já omâs, ete kuávdáá saavâjođetteijee Annika Saarikko ij miettâm teivâdiđ miiguin ohtiigin. Mun liččim vuárdám, ete sijjân čuolmân šoddâm ääšist sij-uv liččii annaam tárbulâžžân savâstâllâđ, vâi mij liččijm puáhtám ubâ keččâliđ kavnâđ čuávdusijd, Juuso imâštâl.

Sämitiggelaavâ uđâsmittem lii tääl kománâm kuulmâ haldâttâs ääigi maŋaluvâi. Meid OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea já näliolgoštemkomitea láá kenigittám Suomâ tivvoođ tááláá laavâ tienuuvt, ete tot kunnijât sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ, om. valjâluvâttâllâm kriterij uásild.

Liŋkkâ: Saavâjođetteijee Juuso muštâl: Sämitiggelahâiävtuttâs päälgis feiliimân

 

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi