Säminuorâi taaiđâtábáhtus puátuseh – takkâ uásálisteid

Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejui 14.-15.9.2022 Anarist. Tábáhtusâst mij ooinijm 17 oovdânpyehtimid kuulmâ sierâ sämikielân. Uárnejeijeeh kijtteh orniistâlmáid uásálisteid, tuámárijd já jođetteijeid sehe puohâid, kiäh uásálistii tábáhtusân.

Tábáhtusâst lijjii kulmâ šlaajâ: muusik, tivtâstem sehe kirjálâš tivtâstem já muusik. Tábáhtusâst lijjii meid kulmâ aheluoka: vuálá 10-ihásiih, vuálá 16-ihásiih já 16–20-ihásiih. Jyehi šlaajâst já rááiđust palhâšii tuámárij valjim oovdânpyehtimijd. Vaidâlitteht kirjálij tuojij puátusijd mij ep paste vala almostittiđ já tieđettep puátusijn nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

Palhâšum oovdânpyehtimij rähteeh peesih jieijâs saje mield valjiđ 50–200 euro palhâšume Duodji Shopist tâi Siida Shopist. Uárnejeijeeh láá ohtâvuođâst palhâšum ulmuid puáttee oho ääigi.

 

Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst palhâšum oovdânpyehtimeh

Vuálá 10-ihásiih

Muusik

  1. Suga suga su Ucjuuvâst
  2. Vulge go ohcat Kärigâsnjaargâst
  3. Árvedávgi Kärigâsnjaargâst

Tivtâstem

  1. Soorkõõzz tueʹlesveärr Čevetjäävrist

 

Vuálá 16-ihásiih

Muusik

  1. Goaskinvieljja já Vuolgge mu mielde Bassivárrái Avelist
  2. Mii tät lij? Čevetjäävrist
  3. Dovdameahtumii Ucjuuvâst

Kunneemainâšumeh

Čáži lávlla, Mikkel Korhonen Ruávinjaargâst

Vuoibme-luohti Vuáčust

Tivtâstem

  1. Äigi lij kullum, Emma Gahmberg Avelist
  2. Guovssahasaid lávlu Hettaast
  3. Mu ruoktu lea mu váimmus Käresavonist

Kunneemainâšume Eanodaga rievssahat Hettaast

 

16-20-ihásiih

Muusik

Sealggát Beaivvášii – Ado (sámegielat cover), Jesse Ruokolainen Ucjuuvâst

 

Lasetiäđuh:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopi(a)samediggi.fi
010 839 3142 / +358 (0)40 610 7905

Petter Morottaja, Aimo Aikio já Janita Känsälä taaiđâtábáhtus tuámárin

Kirječällee Petter Morottaja, musikkár Aimo Aikio já lávloo Janita Känsälä tuáimih tuámárin Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst 15.9.2022. Tábáhtusâst láávdást Ailu Valle.

Mij vyerdip Säminuorâi taaiđâtábáhtusân paijeel 300 pärnid já nuorâd pirrâ eennâm já uáinip tábáhtusâst 18 oovdânpyehtimid. Toos lasseen vyerdip čuávvoid taaiđâtábáhtus almolii Youtube-streamvuolgâttâsân, mon liiŋkâ jyehip taaiđâtábáhtus sosiaallii mediast.

Tábáhtus jođettuvvoo kuulmâ sämikielân. Jođetteijen tuáimih anarâškielân Ainomaija Mäenpää, nuorttâlâškielân Johannes Porsanger já tavesämikielân Xia Torikka.

 

Ohjelm tuorástáh 15.9.2022

10.00 Taaiđâtábáhtus álgá
12–13.30 Purâdem, rääđi čokkâneh
14.00 Konsert
15.30 Pááikán vyelgim

 

Lasetiäđuh:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopi(a)samediggi.fi
010 839 3142 / +358 (0)40 610 7905

Kaksi lasta pelaa muistipeliä pöydällä.

Sämmilii arâšoddâdem materiaalvänivuotân uážžup uccâ iše taan čoovčâ ääigi 

Sämitige Sämikielâ toimâttuvâst porgâv tääl kyehti arâšoddâdem materiaalpargee, vyesimáánust algâttâm Anni Saara Aikio já syeinimáánust algâttâm Onneli Sieppi. Kuohtuuh lává arâšoddâdem máttáátteijeeh já lává porgâm sämmilii arâšoddâdmist. 

Sämmilii arâšoddâdem ohtâ stuorrâ hástus lii ain materiaalvänivuotâ. Vänivuotâ lii puoh materiaalijn, kiirjijn, lyevdispeelâin, muusikist, pedagogisijn máttáátteijei materiaalijn, áámmátkirjálâšvuođâst já sierâin. Sämmilii arâšoddâdem pargeeh láá tuođâi čeepih heiviittiđ, jurgâliđ já rähtiđ jieš materiaal, mutâ kiävttuanolâš já sämmilii pedagogiik vuáđuld rahtum materiaal annoo ain. 

Tile puárrán váhá taan čoovčâ ääigi. Materiaal pyevtittuvvoo sehe teddilum kirjen, korttân já spellân já meid digihäämist. Projekteh láá joođoost jo maaŋgah já uási lii jo valmâštum-uv, ko teddilemlájádâsâst lii puáttám kuulmâkielâlâš Peerâ- muštospellâ já Kuáti.fi- materiaalpaaŋkin láá luođim 10 uđđâ ivnimkovveed, main sämikulttuur lii kuávdáást. Lasseen ovdil algâttum Värinautit- pargojuávhoin oovtâstpargoost rahtum vijđes tobdošoddâdemmateriaal, Värinauttij häldeekirje tobdoin – Máttáátteijee raavâkirje lii valmâštum.  

– Mun lam tuođâi ilolâš, ete mij finnip uđđâ materiaal sämmilii arâšoddâdmân. Párnáid lii tehálâš uáiniđ, ete mij lep já mii kulttuur lii speelâin,kiirjijn já ivnimkuuvijn mieldi. Ko mij spellâp syemmilii muštospeelâ perrust, te mij kavnâp eeji, eeni, uárbim- já viljâpele, oobijd já viiljâid já äijih já ááhu, mutâ sämmilii speelâst mist láá lasseen ristvaanhimeh, ristuábih já -viiljah já imeh já maavah, já ama siäsáh já čeesih-uv láá eenâb ko syemmilii speelâst. Kooveest muáđá čuáldá vuodduid, motomijn láá mááccuheh, motomijn sovskapereh, ulmuuh láá kuáláástmin, luommiimin já ristviiljâst lii vyesi askestis. Taah sättih orroođ uccâ äššin, mutâ toh láá tuođâi stuárráh já teháliih.  Ivnimkuuvijn mist vuod lii ovdâmerkkân pyerástoovlist čokkájeijee pärni. Tággáár representaatio sämipárnááh uáinih uáli uccáá, muštâl kielâpiervâlstivrejeijee Niina Aikio-Siltala.  

– Meid pargoviehân taah materiaaleh láá tuáivu mield stuorrâ iššeen. Ovdâmerkkân Värinautit- pargojuávhoin oovtâstpargoost rahtum materiaalist mist láá hirmâd ennuv tobdoid lohtâseijee säänih, moh láá ucceeb mieldi argâkielâst. Kuáti.fi- sijđoid vuáđudemnáál blogin vuod láá puátimin jieškote-uvlágán artikkâleh sämmilii pedagogiikâst, moiguin mij pastep váhá sajanpieijâđ áámmátkirjálâšvuođâ vänivuođâ, juátká Aikio-Siltala. 

Sämikielâ toimâttuvâst pyevtittemnáál materiaaleh ruttâduvvojeh kulttuur- já kielâpiervâltooimâ staatâtorjust já taid jyehih nuuvtá sämikielâláid arâšoddâdemohtâduvváid já sämikielâlii ovdâmáttááttâsân. Materiaal puáhtá tiiláđ jieijâs ohtâdâhân tuáistáážân šleđgâpostáin kielâpiervâlstivrejeijest. 

Lasetiäđuh 

Niina Aikio-Siltala 
má. kielâpiervâlstivrejeijee 
010 839 3115 / 040 487 5414 
niina.aikio-siltala@samediggi.fi 
 
Anni Saara Aikio  
má. materiaalvuávájeijee  
010 839 3132 / 040 610 9773 
anni-saara.aikio@samediggi.fi 

Onneli Sieppi  
má. materiaalvuávájeijee 
010 839 3132 / 040 610 9773 
onneli.sieppi@samediggi.fi 

Sämitigge almoot uuccâmnáál pargoviehâhoovdâ meriáigásii pargo

Pargo álgáččij 3.10.2022 já pištáččij 31.3.2023 räi. Sämitigge almoot taan meriáigásii virgekoskâvuođâ ääigi pargoviehâhoovdâ fastâ virge uuccâmnáál njuhčâmáánust 2023, te pargoost perustum ulmuid meriáigásâš pargo ličij pyeri máhđulâšvuotâ ucâluđ fastâ viirgán.

Sämitigge lii suulân 75 pargee ornijdume, mon pargeeh tuáimih maaŋgâpiälálávt sierâlágán pargoin já jieškote-uv ovdâsvástádâssuorgijn. Sämitigge lii ohtâ merhâšittee pargoadeleijee sämikuávlust. Sämitige pargei váldutoimâpäikki lii Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Anarist, mutâ pargeeh pargeh vijđáht pirrâ Suomâ já sämikuávlu.

Pargoviehâhoovdâ pargon lii västidiđ Sämitige puoh pargoviehâhaldâttuv prosesijn palvâlemkoskâvuođâ ääigi ain rekrytistmist kidâ pargokoskâvuođâ nuuhâm räi. Pargoviehâhovdâ tuárju oles pargovievâ puoh aašijn, moh kyeskih palvâlemkoskâvuotân já pyereestvajemân, sun västid pargoviehâstrategia já -ravvui sehe miärádâsâi tohâmist já olášutmist. Pargoviehâhovdâ tuáimá ovdâulmui pargopaarrân já suu ovdâsvástádâsâst láá eromâšávt pargoviehâhaldâttâhân, pargopyereestvajemân já pargoadeleijeepolitiikân lohtâseijee ääših. Lasseen pargoviehâhovdâ tuáimá pälkkihaldâttuv já pargotiervâsvuođâhuolâttâs ohtâvuotâolmožin. Pargoviehâhovdâ tuáimá almos toimâttuvâst haldâttâhhoovdâ vuálásâžžân.

Tohálâšvuotâiähtun lii pargo vaattâm hiäivulâš aaleeb ollâškovlâtođhos já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittáámist iššeed vijđes sämikulttuur tubdâm, pargohárjánem pargoviehâhaldâttuv já pargopyereestvaijeem oovdedmist, tiätu keevâtlijn palvâluskoskâvuotâaašijn, eromâšávt virgeolmoošlaavâ já staatâ virgeiähtusopâmuš heiviitmist sehe šiev ráđádâllâm-, tiimipargo- já viestâdemtááiđuh. Lasseen hiättun annoo ovdedeijee já čuávdusáid viggee pargovyehi sehe naavcah kieđâvuššâđ maaŋgâid sierâlágán pargoid ovdâsvástádâslávt korrâ-uv streesi vyelni.

Pargoviehâhoovdâ pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/I mield (vuáđupälkki 2885,14 €). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24 % sämikuávlu lase sämikuávlust porgâdijn sehe pargohárjánem mield meridum hárjánemlaseh. Pargoost lii kuulmâ mánuppaje keččâlemäigi.

Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 28.9.2022 räi https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?ec6badc1

Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. 040-7262688 tâi pia.ruotsala@samediggi.fi

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 7.9.2022
Sämitigge

Niina Siivikko aalgât Sämitige saavâjođetteijee išedeijen

Sämitige saavâjođetteijee išedeijen aalgât Niina Siivikko. Pargo ovdil hoittám Laura Olsén-Ljetoff lii väljejum Sämitige iäláttâsčällee viirgán.

Sämitige saavâjođetteijee išedeijee Niina Siivikko ja iäláttâscällee Laura Olsén-Ljetoff.

Sämitige saavâjođetteijee išedeijen lii nomâttum 7.9.2022 rääjist filosofia maister Niina Siivikko. Sämitigge almottij saavâjođetteijee išedeijee pargo uuccâmnáál kesimáánust. Meriääigi räi paargon pottii kyehti ucâmuš.

Haldâttâhhovdâ nomâttij saavâjođetteijee išedeijee Sämitige pargo-oornig 7 b § mield. Sämitige saavâjođetteijee išedeijee paargon kulá išediđ saavâjođetteijee sunjin uáivildum pargoin. Išedeijee valmâštâl já oovdânpuáhtá táárbu mield stiivrâ, tige já lävdikuudij čuákkimist jieijâs toimâsyergi aašijd sehe olášut tai miärádâsâid.

– Mun lam Avelist meddâl orroo sämmilâš náguskirjetotkee, veikâ majemui iivij ääigi láá sierâlágán pargoh olmoošvuoigâdvuođâi ooleest váldám iänááš muu ääigist, Siivikko muštâl.

Siivikko lii ovdil toimâm sierâlágán projektij koordinisten iärásij juávhust OA-liiton, sehe toimâm Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs sehe riehtiministeriö pargojuávhuin eromâšávt arvetävginuorâi tile ooleest. Siivikko lii meid Olmoošvuoigâdvuotâlito stiivrâ jeessân.

– Mun lam tuođâi ilolâš tast, ete mun peesâm porgâđ Sämitiigán! Tot lii sämmilâžžân sehe stuorrâ kunnee já ovdâvuoigâdvuotâ, já mun lam tuođâi moovtâ taan hástusist, eromâšávt ko jiem lah ovdil porgâm Sämitiggeest. Toos lasseen mun lam hirmâd kijttevâš tast, ete pargo mield mun peesâm viettiđ eenâb ääigi tavveen perruu já ustevij kulen. Mun meid peesâm kevttiđ sämikielâ, mii lii Turkust asâdijnân ain hiäjusmin, Siivikko iätá.

Siivikko tuáimá saavâjođetteijee išedeijen toimâpaje 2020–2023 loopâ räi.

Laura Olsén-Ljetoff Sämitige iäláttâsčällen

Saavâjođetteijee išedeijen ovdil toimâm Laura Olsén-Ljetoff lii algâttâm Sämitige iäláttâsčällen 1.8.2022. Sämitige stivrâ valjij Olsén-Ljetoff iäláttâsčällee viirgán čuákkimstis 4/2022 (10.5.2022). Meriääigi räi viirgán pottii kulmâ ucâmuš.

Ohtâvuotâtiäđuh:

Niina Siivikko
Saavâjođetteijee išedeijee
puh. 010 839 3164 / 040 584 0697
niina.siivikko@samediggi.fi

Laura Olsén-Ljetoff
Iäláttâsčällee
puh. 010 839 3123 / 040 617 5113
laura.olsen-ljetoff@samediggi.fi

Saamelaiskulttuurikeskus Sajos Inarissa.

Sämitige stivrâ maaccât tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio tile já jotkâtooimâid uđđâsist čuávdimnáál tievâsčuákkimân

Sämitige stivrâ meridij čuákkimist 31.8.2022 macâttiđ sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio tile já jotkâtooimâid uđđâsist čuávdimnáál tievâsčuákkimân. Tievâsčuákkimist ij lamaš miärádâs tovâdijn tiätu tast, ete pargo koskâldittem ij lah máhđulâš nuuvt, ete komissio já ton pargeeh iä luovâsmittuuččii pargostis já pargo návt nuvâččij. Stivrâ meridij lasseen kuullâđ kirjálávt sämiseervijd já ovtâskâs sämmilijd ääšist. 

Stivrâ pahudij, ete Sämitige čuákkim miärádâs sirdeđ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio komissaarij valjim ovdâskulij já toollâđ proosees joođhâ uásild puudâ ij paste puoh oosij uásild olášuttiđ. Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio pargo koskâldittem ij lah máhđulâš nuuvt, ete komissio já ton pargeeh iä luovâsmittuuččii pargostis já pargo návt nuvâččij. 

Taat tiätu ij lah lamaš Sämitige tievâsčuákkim kiävtust miärádâs tovâdijn já tondiet stivrâ meridij macâttiđ ääši Sämitige tievâsčuákkimân uđđâsist čuávdimnáál. Sämitige stivrâ valmâštâlškuát čohčâmáánu loopâst toollâmnáál paijeelmiärálii tievâsčuákkim tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio pargo háárán. 

Stivrâ tuárju Nuorttâlij sijdâčuákkim tuoivuu juátkiđ proosees nuorttâsämmilij uásild. Stivrâ tuáivu, ete tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio pargo ovdeduvvoo nuorttâsämmilij uásild Sämitige tievâsčuákkim miärádâsâst peerusthánnáá. 

Stivrâ pivdá kirjálijd kommentijd  

Sämitige stivrâ movtijdit sämiseervijd já ovtâskâs sämmilijd adelijd kirjálijd kommentijd sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio tilán sehe uđđâ komissaarij valjiimân. 

Kommentijd puáhtá vuolgâttiđ sämitige čäällimkode kirjimkontturân 19.9.2022 tme 16 räi šleđgâpoostâ peht info@samediggi.fi tâi poostâ peht čujottâsân Sämitigge, Menesjärventie 2 A, 99870 Aanaar. 

Sämitige čuákkimäššikirjeh láá dokumentijn tääbbin

Lasetiäđuh: 

Tuomas Aslak Juuso 
Saavâjođetteijee  
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Sämmilâštiätu máttááttâssuárgán škovlim 28.9.2022

Tiettih-uv tun, ete paijeel 70% sämipárnáin já -nuorâin áásá sämmilij päikkikuávlu ulguubeln, já sist tuš suulân 15% uáppá sämikielâ?

Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh uárnee oovtâstpargoost Sämitiggijn, Sämitige nuorâirađđijn, Sämitige koordinistem já Ucjuv kieldâ haldâšem káidusmáttááttâs piiloothavváin sehe Nuorâi akatemiain Sämmilâštiätu máttááttâssuárgán škovlim. Škovliimist fäälih sämmilâštiäđu máttááttâs uárnejeijeid já máttááttâssyergi tuáimeid. Škovlim lii kyevti uásist.

Vuossâmuu uásist kieđâvuššojeh sämmilâšuáppei kielâliih já eres vuoigâdvuođah škoovlâin sehe maht sämmilâštiäđu lasseetmáin puáhtá vaiguttiđ tai vuoigâdvuođâi olášumán. Siämmást eelih čoođâ, ete maht škoovlah pyehtih anneeđ ävkkin sämmilâštiäđu máttááttâsâst. Uási lii uáivildum máttááttâs uárnejeijeid sehe škoovlâi pargoviehân, tego škovlâjotteemstivrejeijeid, máttáátteijeid, koordinaattorijd, rehtoráid já hovdáid.

Nubbe uási lii pedagogisâš já tot lii čuosâttum škovlâjotteemstivrejeijeid já máttáátteijeid. Uásist adeleh keevâtlijd oonâid sämmilâštiäđu pyehtimân uássin puohâi máttááttâs já eelih čoođâ Dihtosis -vyehikoortâid sehe eres piergâsijd sämmilâštiäđu máttátmân.

 

Luuvâ lase já almottât tääbbin

 

Ohjelm:

12.00 Škovlim lekkâm

12.05 Sämmilâš ohtsâškodde – mii tot lii, já kost?, Ulla Aikio-Puoskari, škovlimčällee, Sämitigge

12.35 Sämikielah Suomâst já škoovlah sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi olášutten, Anne-Kirste Aikio, kielâtorvočällee, Sämitigge

13.00 Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ puátteevuođâ huksiimin, Hanna Helander, proojeekthovdâ, Ucjuv kieldâ já Arla Magga, hahâkoordinaattor, Sämitigge

13.20 Sämmilâštiätu puohháid, Anni-Sofia Niittyvuopio, nuorâirääđi saavâjođetteijee

13.30 Savâstâllâm já koččâmušah

 

13.45 Puddâ

 

14.15 Nube uási lekkâm

14.20 Nuor.fi siijđoi anneem ävkkin máttááttâsâst sehe nuorâirääđi tiervuođah, Anni-Sofia Niittyvuopio, nuorâirääđi saavâjođetteijee

14.30 Oktavuohta.com siijđoi anneem ävkkin máttááttâsâst, Ulla Aikio-Puoskari

14.40 Kulttuurij škovlâ -haavâ oovdânpyehtim, Maria Aikio, hahâkoordinaattor

14.50 Dihtosis -vyehikoortâi anneem ävkkin máttááttâsâst, Maria Aikio

15.50 Loppâsavâstâllâm

 

Eres tiäđuh:

Tábáhtus ij vyerkkejuu.

 

Lasetiäđuh almottâtmist já tábáhtus keevâtlijn ornimijn:

Marketta Enbuska, puh. +358 295 017 380, Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh

Lasetiäđuh tábáhtusâst:

Satu Pieski, puh. +358 295 017 366, Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh

 

Šleđgâpostâčujottâsah häämist ovdânommâ.suhânommâ@avi.fi

Saamelaiskulttuurikeskus Sajoksen ravintola Čaiju.

Sämitigge ocá kokkâ meriáigásii pargokoskâvuotân

Aanaar markkânân Juvduujuv riidon huksejum säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Suomâ sämmilij haldâttuv já kulttuur kuávdáš. Sajos lii maaŋgâkulttuurlâšvuođâ kuáhtámsaje – tábáhtustáálu, kongreskuávdáš já čuákkimsaje.

Mij uuccâp Saijoos kähvi-raavâdviäsu Čaijun irâtteijeeluándulii, jiešráđálii, positiivlii, njyebžilis já áámmáttáiđulii sehe šiev vuáruvaikuttâstááiđuid omâsteijee já streesi kierdee kookâ meriáigásii pargokoskâvuotân ive loopâ räi. Pargo álgá sopâmuš mield nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

Sämitigge almoot taan meriáigásii pargokoskâvuođâ ääigi uuccâmnáál kookâ tuáistáážân vyeimist orroo pargokoskâvuođâ, te taat lii pyeri tilálâšvuotâ pargoost perustum ulmui uápásmuđ kähvi-raavâdviäsu Čaiju kookâ toimâkován sehe toimâsuárgán.

Maaŋgâpiälásiih pargoh aneh sistees piäiválii peivimáállás vuávám já mälistem, čuákkimfaalâdmij vuávám já olášuttem oovtâst raavâdviäsupargein, tukkutiilámijd sehe kievkkântiilij já -piergâsij putesintoollâm, äššigâspalvâlem já raavâdviäsu eres almolijd pargoid.

Occein mij tuáivup paargon hiäivulii škovlimtuáváá, tuárvi kuhes pargohárjánem västideijee pargoin sehe hygienia- já alkoholpaasâ. Pargoost tarbâšuvvoo piäiválávt sämikielâ, suomâkielâ já eŋgâlâskielâ. Pargoäigi lii iänááš argâpeeivij 8–16 (36,15 t/okko).

Tohálâšvuotâiähtun lii pargo vaattâm hiäivulâš škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá šiev sämikulttuur tubdâm.

Mij faallâp tunjin jiešráđálii já maaŋgâpiälálii pargo sehe hävskis juávhu tuu toorjân. Raavâdviäsupargee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi VI/II miäldásávt (2017,90 e/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.

Lasetiäđuid pargoost addel markkânistemhovdâ Katariina Guttorm 010 839 3109.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga vuolgâttiđ čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?86eff48c majemustáá 7.9.2022

Lasetiäđuh Sajosist já Sämitiggeest láá nettisiijđoin www.sajos.fi já www.samediggi.fi

Anarist 24.8.2022
Sämitigge

Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ viiđâd luuhâmihe aalgij – máttááttâsâst mieldi jo 150 uápped

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ viiđâd luuhâmihe aalgij vuossaargâ 15.8., já sämikielâ máttááttâsâst algâttii ulâttâsmeeri suulân 150 uápped 90 sierâ škoovlâst já paijeel 40 kieldâst pirrâ Suomâ. Ko uáppeemeeri lii lasanâm, te haahân láá pálkkááttum ohtsis kuttâ máttáátteijee, main jo kuulmâs pargeh váldutoimâlâš tijmemáttáátteijen. Luuhâmive 2022–2023 nuorttâlâškielâ máttááttává Sirkka Sanila já Kia Olin, anarâškielâ Laura Ylinampa já Henna Aikio já tavesämikielâ Máren-Elle Länsman já Gabriela Satokangas.

– Lii mávsulâš, ete haahâ pasta faallâđ olesáigásii pargo jo kuulmâ sämikielâ máttáátteijei. Lasseen vuossâmuu tove mist láá jyehi kielâst pargopaarah, kiäh oovtâst ovdedeh jieškote-uv sämikielâ máttááttâs, illood haavâ proojeekthovdâ Hanna Helander Ucjuv kieldâst.

Uđđâ škovlâihe aalgij pargei já máttáátteijei škovlim- já vuávámpeeivijn Anarist 4.–5. porgemáánu. Kooveest čižetpeln Hanna Helander, Sirkka Sanila, Kia Olin, Máren-Elle Länsman, Laura Ylinampa, Gabriela Satokangas já Arla Magga. Kove: Sämitigge / Arla Magga

Laura Ylinampa lii ohtâ káidusmáttááttâshaavâ uđđâ máttáátteijein. Veikkâ haahâ já anarâškielâ máttááttem káidusohtâvuođâiguin láá sunjin uápis ääših máttáátteijeeuápui áánsust, te puáttee čohčâ lii kuittâg  váhá jiärástuttee. – Kale tiijmij älgim lii vaarâ siämmáá jiärástuttee máttáátteijei, ko uáppeid-uv. Teknisij aašij já ohtâvuođâi toimâm meid lii jiärástuttee. Mutâ amahân puoh maneh jo pyereest, ko peessâp puáttee ookon já algâorniistâlmeh láá oornigist, iätá Laura. 

Máttááttâs ulmen ravkkâđ kiäsuttem jieijâs kielân já kulttuurân

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ taha máhđulâžžân sämikielâ máttááttâllâm sämikuávlu ulguubeln ässee uáppeid kyevti okkotiijme verd. Ovdil káidusmáttááttâshaavâ eromâšávt anarâš- já nuorttâlâškielâi máttááttâs lâi tuš tyellittälli, já tavesämikielâ-uv máttááttâs lâi tuš stuárráámus sämmilâšjuávhui Ruávinjaargâst, Oulust já Helsigist. Káidusmáttááttâshaavâ máttááttâs lii te siämmást kielâiäláskittem já sämmilii pedagogiik ovdedem.

– Veikâ kyehti okkotiijme sämikielâ máttááttâs lii uccáá, te kielâmáttátmist koččâmuš lii meid jieijâs kulttuurân já jieijâs madduid uáppáásmist. Mii máttááttâs rávkká tuáivui mield kiäsuttem jieijâs kielâ já identiteet tutkâmân, paahud Hanna Helander.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ lii álgám ive 2018, já ive 2020 tot palhâšui Máttááttâshaldâttâs Cygnaeus-palhâšumijn. Palhâšume finnim aggân lijjii uásálâšvuotâ, juksâmvuotâ já inkluusio sehe ruokkâdvuotâ kevttiđ uđđâ máttááttâsvuovijd. Haahâ juátkoo Máttááttâs- já kulttuurministeriö sierânâsruđâiguin ovdedemhaahhân ive 2023 kiđđâluuhâmpaje loopâ räi.

Lasetiäđuh:

Hanna Helander, hahâhovdâ
Ucjuv kieldâ
hanna.helander@edu.utsjoki.fi
040 701 2094

Arla Magga, hahâkoordinaattor
Sämitigge
arla.magga@samediggi.fi
040 687 5989

www.saamenetaopetus.com

Lasetiäđuh Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâst:

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ lii haahâ, mon Ucjuv kieldâ joođeet já Sämitigge koordinist. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâd haavâ. Haavâ ulmen lii faallâđ sämikielâi káidusmáttááttâs kyehti okkotiijme verd vuáđuškoovlâ já nube tääsi uáppeid sämmilij päikkikuávlu ulguubel já ovdediđ sämikielâi káidusmáttááttâs pedagogiik. Káidusmáttááttâshaavâ máttááttâs lii reaaláigásâš (synkroonlâš) máttááttâs. Talle máttáátteijee já uáppeeh, kiäh uásálisteh káidusmáttááttâsân, uásálisteh siämmáá ääigi oppâtijmijd jieijâs piergâsijn, mutâ fyysilávt sierâ paaihijn.

Juutuajoki Inarista kuvattuna.

Sämmilij vuoigâdvuođâid kalga turviđ kuálástusân kyeskee njuolgâdusâin

Laapi keerrivriehti hilgoi 12.8.2022 kyevti sämmilii ášáškutmijd kuálástusrikkomušâin Anarist ja Ucjuuvâst. Keerrivrievti mield vyeimist orroo kuálástusân kyeskee raijiittâsah láá lamaš ruossâlâs vuáđulaavâ 17 § 3 momentist torvejum sämmilij kulttuurvuáđuvuoigâdvuođâiguin. Tolebáá kiđđuv Alemus riehti adelij kyehti munemiärádâs, moi mield kuálástusân kyeskee njuolgâdusah Tiänu čácáduvâst lijjii ruossâlâs vuoigâdvuođâiguin, moh láá torvejum sämmiláid vuáđulaavâst.

Keerrivrievti uđđâ tuámuh juátkih Alemuu rievti cuáŋuimáánust 2022 adelem munemiärádâsâi linjá. Munemiärádâsâi mield kuálástusân kyeskee njuolgâdusah Tiänu čácáduvâst lijjii ruossâlâs vuoigâdvuođâiguin, moh láá torvejum sämmiláid vuáđulaavâst. 

Anni Koivisto já Leo Aikio. Koveh: Johanna Alatorvinen ja Ville Fofonoff.

– Tuámustoovlij miärádâsah čäittih čielgâsávt, ete kuálástusân kyeskee njuolgâdusah iä lah tääl vuáđulaavâ miäldásiih. Kuálástusân kyeskee njuolgâdusâid kalga rievdâdiđ tienuuvt, ete toh torvejeh sämmilij vuoigâdvuođâid, já kuálástusraijiittâsâid aasâtdijn kalga vuosâsaajeest kevttiđ tagarijd vuovijd, moh iä raijii sämmiláid vuáđulaavâst torvejum vuoigâdvuođâid, iätá I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Sämitige värisaavâjođetteijee Leo Aikio lii nubbe kuálástusrikkomušâst ášáškuttum. Aikio kieldij, ete koččâmušâst ličij rikkomuš, tastko sust lii vuoigâdvuotâ páihálâš sämmilâžžân hárjuttiđ ärbivuáválii päikkitárbukuálástus kuávlu ärbivuáválijn pivdosoojijn, moh láá lamaš vuáhádum jo viehâ kuhháá.

– Lii puástud, ete sämmiliih kalgeh uuccâđ vuoigâdvuođâ jieijâs kulttuurân tuámustoovlij peht. Lahâasâttem kalga leđe čielgâ meid sämmiláid. Jis kuálástusân kyeskee njuolgâdusâin iä vääldi huámmášumán Suomâ vuáđulaavâ tâi tuámustoovlij čuávdusijd, te tile lii sämmiláid eromâš epičielgâs. Ličij puohâi hiätu, ete sämmilij vuoigâdvuođah valduuččii huámmášumán jo talle, ko njuolgâdusah valmâštâllojeh, juátká Sämitige II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

Näggejum kuálástusrikkomušah lijjii tábáhtum porgemáánust 2020 Anarist Juvduu Vyelemuškuoškâst, kesimáánust 2018 Ucjuuvâst Kiävujäävrist sehe syeinimáánust 2017 Ucjuuvâst Čärsijuv (Čársejohka) vyelikoržeest.

Keerrivrievti mield aašijn iä lamaš čáittám, ete raijiittâsah sämmiláid čyeccen liččii lamaš tahoääigi velttidmettum tooimah kyelinaalij suojâlem háárán. Raijiittâsâid liččii keerrivrievti mield puáhtám čyecciđ vuáimálubbooht taggaar kuálástusân, mii ij naavdâš vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent já Aalmuglâš- já poolitláid vuoigâdvuođáid kyeskee sopâmuš 27 artikkâl miäldásii syeje.

Vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent mield sämmilijn lii algâaalmugin vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Sämikulttuurân kuleh iärásij juávhust sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah – kuálástem, puásuituálu, miäcástem, nuurrâm sehe sämityeji. OA Aalmuglâš- já poolitláid vuoigâdvuođáid kyeskee sopâmuš 27 artikkâl mield tain staatâin, main láá aalmugliih, oskoldâhliih tâi kielâliih ucceeblovoh, tágáráid ucceeblovvoid kullee ulmuin ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ oovtâst jieijâs juávhu jesânijguin navdâšiđ jieijâs kulttuurist.

Keerrivrievti miärádâsah iä lah vala laavâvuáimáliih.

Lasetiäđuh:

Anni Koivisto
I värisaavâjođetteijee
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi 

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Sarita Kämäräinen
iäláttâs- já pirâslahâčällee
040 186 7258
sarita.kamarainen@samediggi.fi

Lokkekove: Terhi Tuovinen