Vyelgi tun-uv mieldi škovlâkyessin

Luuhâmpaje 2019-2020 škovlâkolliistâlmeh láá vyelgimin joton čohčâmáánu 17. peeivi. Eidu álgám luuhâmpaje loopâ räi lii ulmen olášuttiđ ohtsis 80 kolliistâlmid pirrâ Suomâ. Kolliistâlmin eelih 18-ihheed tiävdám säminuorah. Oulu kuávlust kyessin toimâm Teija Kaartokallio muštâl, ete kolliistâlmeh máttááttii meid suu. ”Lii lamaš  suotâs peessâđ feeriđ tom, ko luokkaast uáppeeh tuođâi kuldâleh já láá perustum sämifáádáin, maid máhđulávt iä kieđâvušâččii  ollágin kolliistâlmijttáá. Maaŋgâ kolliistâllâm maŋa lii šoddâm hirmâd luhostum tobdo, ko uáppeeh láá-uv vala pááccám koijâdiđ lase tâi muštâliđ njuolgist, ete mon hitruu lâi.”

Ohtâ kolliistâllâm pištá 75-90 minuttid, oppâlájádâs mield, já tondiet škovlâkolliistâlmeh heivejeh pyereest uáppeid tâi uálgipargon. ”Uáppee elimân kolliistâlmin eellim heivee pyereest. Kolliistâlmin puáhtá eelliđ eidu nuuvt ennuv já eidu talle ko olssis heivee, já ton suujâst toh láá-uv lamaš šiev lasetienâs aargân.”, muštâl Teija, ko sust koijâduvvoo, ete mon pyereest kolliistâlmeh šiettii moonnâm kiiđâ suu kalenderân.

Čoovčâ škovlâkolliistâllâmuuccâm lii ávus 30.8. räi. Eromâšávt uáivikaavpugkuávlun já Tamperen oceh uđđâ kuosijd. Uđđâ kuossijd uárnejuvvoo škovlim vuossaargâ 16.9. Helsigist Nuorten Akatemia tiilijn. Jyehi kolliistâlmist mäksih 54 euro päälhi sehe sajanmäksih mätkikoloid. Rijjâhámásijd ucâmušâid kalga toimâttiđ čujottâsân: minna.lehtola(at)samediggi.fi.

Škovlâkolliistâlmeh láá uási Sämitige nuorâirääđi já Nuorten akatemia Dihtosis- ohtsâšhaavâ, mon ulmen lii lasettiđ válduaalmug nuorâi tiäđu sämmilijn sierâlágán vuovijguin. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâd haavâ. Haahâ juátkoo 30.6.2020 räi.

Máren-Elle tooimâi meid škovlâkyessin kiđđuv 2019. Sun lii Nuorten Akatemia porgemáánu škovlâkyessi. Tääbbin tun puávtáh luuhâđ suu jurduid tooimâst.

Lasetiäđuh:

Proojeektpargee Minna Lehtola, tel: 010 839 3132 | +358 40 650 3620, minna.lehtola(a)samediggi.fi

Sämitigge nomâttâm neelji “Sámásteaddji – Säämsteei – Sámásteijee”

Ijâttes ijjâ -festivaal teeman láá OA algâaalmugkielâive mield sämikielah. Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee: Sámásteaddji – Säämsteei – Sámásteijee.

Tai Sámásteijei pargon lii movtijdittiđ eromâšávt párnáid já nuorâid sámástiđ; Sámásteijeid puáhtá teivâdiđ festivaal ääigi nuorâirääđi festivaalláávust já festivaalist čáittojeh Sámásteijei rähtim uccâ filmiih. Sämitige kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio lii ilolâš, ko kielâive lááčá máhđulâšvuođâid utkâđ puohlágán tooimâid sämikielâi uáinusân tohâmân.

– Mun tuáivum ete taah sámásteijeeh pyehtih leđe mijjân ovdâkovveen já hástuttiđ mii puohâid sámástiđ eenâb sehe argâpeeivist nubbe nuubán, mutâ meiddei sosiaallâš mediain já eres tilálâšvuođâin.

Mii nelji sámásteijee ovdâsteh puoh Suomâst sarnum sämikielâid já sij láá: Marianne Ketola, Sáárá Seipiharju, Teemu Titola Teija Kaartokallio. Sámásteijeeh láá väljejum ohtsâšpargoost Sämitige nuorâirađđijn.

Taat toimâ olášuttoo máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettem ruttâdmáin OA algâalmugij kielâi ive huámášumán väldimân. Ruttâdmáin lii ulmen olášuttiđ sämikielâi kevttimân movtijdittee kampanjaid, lasettiđ sämikielâi oinum Suomâst já pyevtittiđ eromâšávt párnáid já nuoráid tábáhtusâid já materiaalijd, moh tuárjuh kielâ máttááttâllâm já kevttim.

Sámásteijeeh, sämitige kielâuásáduv pargeeh já nuorâirääđi jesâneh láá teivâdemnáál vástuppeeivi Ijâttes iijâ tásnááh -konsertist já festivaalkuávlust lávurduv 17.8.2019 tme 15-22. Festivaalláávust puávtáh ei. oppâđ lase sämikielâlâš heiviittâsâi kevttimist.

Lasetiäđuh:

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, puh. 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Kielâive proojeektpargee Tarja Porsanger, puh. 010 839 3182, tarja.porsanger(at)samediggi.fi

Sämikielâlij amnâsmáttáátteijei škovlimhaahâ aalgij

Sämikielâlij amnâsmáttáátteijei škovlimhaahâ, Ketterä ollâškovlâ aalgij kielâuápuiguin Anarist majebaargâ 13.8. Haavâ mittomeerrin lii škovliđ jotelávt uđđâ amnâsmáttáátteijeid sehe sämikielâi já eres oppâamnâsij máttááttâsân. Máttáátteijei vänivuotâ kuáská puoh kuulmâ sämikielâ oles riijkâst.

Kooveest láá haavâ máttáátteijeeh já pargeeh lekkâmtilálâšvuođâst 13.8. Aanaar Sajosist.

Sämitigge poorgâi 2017 ovdâčielgâdâs, mon tiäđu vuáđuld sämikielâliih máttáátteijeeh iä lah tuárvi. Orjâlâškielâliih luokamáttáátteijeeh já orjâlâškielâ amnâsmáttáátteijeeh láá valmâštum iänááš, mut meid sijjân lii stuorrâ tárbu. Tile lii váddásumos nuorttâlâškielâst, mut tile lii puárránmin. Puoh kulmâ sämikielâ, anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielâ láá tääl jiečânâs akateemisiih oppâamnâseh Oulu ollâopâttuvvâst.

Anarist algii anarâš- já orjâlâškielâ vuáđu-uápuh, moh pišteh ubâ luuhâmive já moh juátkojeh siämmást amnâsuápuiguin. Nuorttâlâškielâ vuáđu-uápuh láá álgám jo kiđđuv já juátkojeh tääl amnâsuápuiguin.

Haavâ škovliimeh juáhásuvvojeh kielâuáppoid, pedagoglâš uáppoid já säämi kirjálâšvuođâ uáppoid. Taah kuleh sämikielâ eenikielâ já kirjálâšvuođâ máttáátteijee tohálâšvuotâvátámâššáid. Säämi kirjálâšvuođâ uápuh iä lah ovdil lamaš fáárust máttáátteijeeškovliimist. Säämi kirjálâšvuođâ uápuh älgih čohčuv 2020 já máttáátteijee pedagoglâš uápuh 2021.

Haahâ lii vuávájum nuuvt, et uáppeeh pyehtih valjiđ taid oosijd, moh sist váiluh. Škovliimist láá fáárust meid ulmuuh, kiäin lii máttáátteijee tohálâšvuotâ, mut sij halijdeh pyerediđ sämikielâ tááiđus, vâi pasteh máttááttiđ sämikielân. Motomijn occein vuod láá jo sämikielâ uápuh teikkâ uási uási uápuin já noonâ sämikielâ máttu, mut sist váiluh pedagoglâš uápuh.

Haavâ škovliimijd uárnejeh ohtsâšpargoost Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, šoddâdemtiettui tieđâkodde já Säämi máttááttâskuávdáš. Sämitigge lii fáárust haavâ stivrimjuávhust. Tot meid čuávu já raportist sämimáttááttâs máttáátteijeetiileest já návt tuárju haavâ tooimâ.

Haavâ ruttâdeh Máttááttâs- já kulttuurministeriö já Suomâ kulttuurruttârááju. OKM lii mieđettâm Oulu ollâopâttâhân kuulmâ ihán hahâruttâdem. Suomâ Kulttuurruttârááju lii tuárjum sämikielâid jo suullân 20 ihheed. Kulttuurruttârááju mieđettij haavâ uáppeid 300.000 eurod já taat summe juáhhoo stipendij peht uáppeid. Uási uáppein lii uuccâm virgeriijâ eidusii pargoost vâi uážžuh tohálâšvuođâ sämikielâlii amnâsmáttáátteijee paargon.

Haavâ joođeet FT Marja-Liisa Olthuis já haavâst lii pargen FM Tiina Mattanen Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist.

Lasetiäđuh:

Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi; 010 8393 11

Ketterä ollâškovlâ

Sämitige vaaljah 2.9.–30.9.2019

Vaaljâäššikirjeh postâduvvojeh kirjejum reivân jyehi jienâstemvuoigâdvuođâlâžân 2.9.2019 rääjist.

Jienâstemvuoigâdvuođâlâš puáhtá jienâstiđ maaccâtmáin vaaljâäššikiirjijd poostâ pehti teikkâ maacâtmáin vaaljâäššikiirjijd nuolgist vaaljâlävdikode toimâttâhân. Poostâ pehti vuolgâttum äššikirjeh kalgeh leđe vaaljâlävdikode toimâttuvâst Anarist majemustáá 30.9.2019 ovdil jienâirekinistem algâttem. Jienâstemvuoigâdvuođâlâš puáhtá meid macâttiđ jieijâs vaaljâäššikiirjijd persovnlávt 16.9.–27.9.2019 koskâsii ääigi vaaljâlävdikode toimâttâhân; Aanaar, Sajos, Menesjärventie 2A.

Ulmuuh, kiäh láá sämikuávlu lájádâsâin tipšoost sehe toh ulmuuh, kiäh láá pääihist tipšoost, ege mudoi puávtáččii jienâstiđ, uážžuh táárbu mield išedeijee tipšosaajeest jienâstem várás. Ääšist kalga väldiđ ohtâvuođâ vaaljâlävdikode toimâttâhân čuj. Sajos, Menesjärventie 2A, 99870 Aanaar, puh 010 839 3120, tâi vaalit@samediggi.fi

Anarist 8.8.2019 Vaaljâlävdikodde

www.samediggi.fi/vaaljah-2019/?lang=an

Pyeri almugijkoskâsâš maailm algâaalmugij peivi!

Onne 9.8 viättoo YK:n julgáštâm aalmugijkoskâsâš maailm algâaalmugij peeivi. Sämmiliih láá ohtâ maailm algâaalmugijn sehe lii áinoo algâaalmug Euroop Union kuávlust já Suomâst vuoigâdvuođâlávt tubdâstum algâaalmug.

Maailmist suullân 370 miljovn olmožid kulloo algâaalmugijd já áásá 90 eres riijkâ kuávluin. Sij ovtâstiteh 5000 eres kulttuur já sárnuh stuárráámus uási maailm kielâin. Meid sämmiliih ääsih onnáá peeivi neelji eres riijkâ kuávluin Taažâst, Suomâst, Ruotâst já Ruošâst, já sárnuh oovce eres sämikielâ.

Ive 2019 viettip YK:n algâaalmugij kielâi ive, já onne Sämitigge haalijd-uv pajediđ uáinusân maailm algâaalmugij kielâi já eromâšávt sämikielâi sajattuv já tile. Iänááš uási onnáá peeivi uhkevuálásâš kielâin láá algâaalmugij kielah, já ennustusâi mield maaŋgah tain láá vaarâst časkâđ (E/C.19/2016/10).

Meid puoh sämikielah láá pahudum UNESCO maailm uhkevuálásâš kielâi Atlasist jo-uv čielgâsávt teikkâ čuuvtij uhkevuálásâžžân teikkâ masa časkâm kielân, já äkkilsämikielâ lii jo časkâm. Suomâst sarnum sämikielâin anarâškielâ já nuorttâlâškielâ láá čuuvtij uhkevuálásâš kielah já tavesämikielâ lii čielgâsávt uhkevuálásâš. Veik ovdâmerkkân kielâi iäláskittempargo anarâš- já nuorttâlâškielâ uásild lii vuálgám Suomâ kuávlust viehâ pyereest joton, pargo puoh Suomâst sarnum sämikielâi siäilutmân lii val ennuv.

 

Škovlâkuállejeijei uuccâm lii tääl áávus – Uusâ mield!

Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi akatemia Dihtosis-hahhust fäälih paješkovláid sämiteemasijd škovlâkollimijd. Mij uuccâp tääl movtigis paijeel 18-ihásijd säminuorâid pirrâ Suomâ škovlâkuállejeijen luuhâmive 2019-2020 ääigi toohâmnáál kollimáid.

Škovlâkuállejeijee pargon lii toollâđ sämikulttuurfáddásii kollim paješkoovlâst. Kollim tuálá sistees sämikulttuur oovdânpyehtim sehe toimâlijd pargopáájáid. Pargopáájái ulmen lii jyehiđ tiäđu sämmilijn já sämikulttuurist válduaalmug nuoráid. Kollim pištá táválávt 75-90 minuttid tađe mield mon kuheh oppâlájádâs oppâtiijmeh láá. Mij uuccâp kuállejeijeid pirrâ Suomâ, eromâš tárbu uđđâ kuállejeijeid lii uáivikaavpugkuávlust sehe Turku já Tampere kuávluin. Škovlâkollimijd olášuteh iänááš škovlâpeeivij ääigi 17.9.2019-31.5.2020 kooskâst.

Škovlâkollimijn máksoo 54€ pälkki/kollim sehe määđhih kollimčuosâttâhân. Škovlâkollimij meeri lii kiddâ tiilámijn já kuállejeijee jieijâs äigitavluin.

Škovlâkuállejeijeid tuálloo škovlim Helsigist Nuorâi akatemia viistijn vuossaargâ 16.9.2019. Škovlimân uásálistem lii iähtun kuállejeijen toimâmân. Škovlimist ij maksuu pälkki, mutâ máhđulijd mätki- já ijjâdemkoloid sajanmäksih.

Mij vyerdip škovlâkuállejeijein sämikulttuur tubdâmuš, movtigis mielâ já mättim jođettiđ škovlâkollim sehe puorijd vuáruvaiguttâstááiđuid.

Tooimât rijjâhámásii ucâmuš ovdil 30.8.2019 tme 16.00 čujottâsân: minna.lehtola(at)samediggi.fi

 

Lasetiäđuh:

Minna Lehtola

Proojeektpargee

puh: 010 839 3132 | +358 40 650 3620

minna.lehtola@samediggi.fi

 

Almottâttâm auktoristum jurgâleijee totkosân lii álgám

Auktorisistum jurgâleijee tođhos uárnejuvvoo lávurduv 16.11.2019. Almottâttâm totkosân álgá 1.8. já nohá 31.8.2019 tme 16.15. Almottâttâđ puáhtá taan liiŋkâ peht 1.8. rääjist: https://www.oph.fi/fi/palvelut/auktorisoidun-kaantajan-tutkinto

Totkos jurgâlempargoi vuolgâkielah láá päikkieennâmliih kielah (suomâ, ruotâ já anarâš-, nuorttâlâš-, teikâ orjâlâškielâ) já vieres kielah. Jurgâlempargoi čuosâttâhkielah meriduvvojeh 31.8.2019 räi puáttám almottâtmij vuáđuld.

Tođhostilálâšvuođâid puáhtá orniđ Helsigist, Anarist, Joensuust, Oulust, Tamperest já Turust, jis ucemustáá vittâ totkos čođâldittee almottâteh siämmáá päikkikoodán.

Sämitigge avžuut jurgâleijeid čođâldittiđ auktorisistum jurgâleijee totkos! Orjâlâš-, anarâš- já nuorttâlâškielâst láá tuše muáddi auktorisistum jurgâleijee.

Sämitigge almoot meid máhđulâšvuođâst orniđ hárjuttâspeeivi auktorisistum jurgâleijee totkosân ráhtádâttâm várás, jis ulmuuh láá perustum. Auktorisistum jurgâleijee tođhos puáhtá leđe vaigâd čođâldittiđ ráhtádâthánnáá.

Almottâttâm hárjuttâspiäiván já lasetiäđuh kielâtorvočällee Anne Kirste Aikiost: anne-kirste.aikio@samediggi.fi

Mob. +358 40 707 5626

Tel. 010 839 3124

Sämitige vaaljâi iävtukkâsasâttâllâm nohá vá 2.8. tme 16

Sämitige valjâlävdikodde muštoot, et sämitige vaaljâi 2019 iävtukkâsasâttâllâm nohá vá 2.8. tme 16. Väljejeijeeseervi vuáđudemäššikirje/iävtukkâsucâmuš kalga leđe valjâlävdikoddeest Anarist Saijoos toimâsaajeest ovdil nomâttum äigirääji (čujottâs: Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Menesjärventie 2A, 99870 AANAAR).

Väljejeijeeseervih kalgeh väldiđ taan ääši huámmášumán eromâšávt talle, ko toimâtteh äššikiirjijd poostâ peht. Valjâlävdikoddeest ij lah eres toimâsaje, mast äššikiirjijd váldáččii vuástá.

Jienâvuoigâdvuođâlâš puáhtá kuullâđ tuše oovtâ väljejeijeesiärván, tâi mudoi suu nommâ sihâstuvvoo meddâl puoh väljejeijeeseervijn. Väljejeijeeseervi äššialmast lii máhđulâšvuotâ tievâsmittiđ tâi njuolgiđ ucâmuš tiäđuid ma 6.8. tme 16 räi.

Iävtukkâsasâttâllâmluámáttuvah kávnojeh Sämitige internetsiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi/vaaljah-2019/?lang=an já taid finnee valjâlävdikode toimâttuvâst säämi kulttuurkuávdáš Sajosist.

Lasetiäđuh

Sämitige valjâlävdikodde
Sämikulttuurkuávdáš Sajos
Menesjärventie 2A
99870 Aanaar
+358 10 839 3120, +358 10 839 3138
vaalit@samediggi.fi

Jienâstemvuoigâdvuođâlâš – Almoot muttum čujottâs valjâlävdikoodán

Čoovčâ 2019 sämitiggevaaljâin puáhtá jienâstiđ poostâ mield tâi maaccâtmáin äššikiirjijd valjâlävdikode toimâttâhân. Valjâäššikirjeh vuolgâttuvvojeh jienâstemvuoigâdvuođâláid kirjettum reivân Suomâ aalmugtiätuvuáhádâhân merkkejum čujottâsân.

Sämitiggevaaljâin jienâstemvuoigâdvuođâ almotteijee almottâskoortah láá vuolgâttum njuhčâmáánu aalgâst. Valjâlävdikodde lii finnim maassâd almottâskoortâid, moh iä lah juksâm jienâstemvuoigâdvuođâlijd. Eromâšávt olgoenâmijn ässei almottâskoortah láá puáttám ennuv maassâd.

Jis tun tiäđáh, ete tust lii jienâstemvuoigâdvuotâ sämitiggevaaljâin jiehke lah finnim almottâskoortâ, vääldi ohtâvuođâ valjâlävdikoodán majemustáá syeinimáánu loopâst.

Valjâäššikirjeh vuolgâttuvvojeh čohčâmáánu aalgâst. Valjâäššikirjeh vuolgâttuvvojeh kirjettum reivân, nuuvt ete toh puátih jienâstemvuoigâdvuođâlii aldemuu Poostâ palvâlemsajan. Valjâäššikiirjij viežâdijn viežžee kalga tuođâštiđ jieijâs persovnvuođâ. Kirjettum reeivâ puáhtá viežžâđ nube ulmuu peeleest tuše väldikirjijn. Väldikirjevuáđu kaavnah Poostâ nettisiijđoin. Meiddei väldikirjijn valduuttum viežžee kalga tuođâštiđ jieijâs persovnvuođâ.

Valjâäššikirjeh vuolgâttuvvojeh jienâstemvuoigâdvuođâláid Suomâ aalmugtiätuvuáhádâhân merkkejum čujottâsân. Valjâäššikiirjij vuolgâttem várás lii tehálâš, ete valjâlävdikoddeest lii jienâstemvuoigâdvuođâlii olmâ čujottâs. Jis tun lah varrim ive 2019 ääigi tâi tun lah kiäldám jieijâd čujottâstiäđui luovâttem, almoot muttum čujottâs sämitige valjâlävdikoodán majemustáá syeinimáánu loopâst. Mušte meiddei mutteđ čujottâs virgálávt. Tun puávtáh tärhistiđ maistraatist, ete tuu čujottâstiäđuh láá olmânáál (www.maistraatti.fi).

Lasetiäđuh

Sämitige valjâlävdikodde
Sämikulttuurkuávdáš Sajos
Menesjärventie 2A
99870 Aanaar
+358 10 839 3120, +358 10 839 3138
vaalit@samediggi.fi

www.samediggi.fi/vaaljah-2019/?lang=an