Sämitige čäällimkode puhelinkuávdáš lii kiddâ 1.-31.7.

Sämitige čäällimkode puhelinkuávdáš lii kiddâ 1.- 31.7.2020 koskâsâš ääigi.

Sämitigge tuáivut pyeri keesi puohháid!

Čäällimkode ohtâvuotâtiäđuh

Saavâjođetteijee kejâstâh ihán 2019

Ihe 2019 lâi Sämitige valjâihe já vaaljah toimâttuvvojii čohčâmáánust, veikâ Sämitigge iävtuttij keessiv staatârááđán Sämitige vaaljâi äigimudo muttem. Iävtuttâs tuáváást lijjii Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuotâkomitea kuovâmáánust 2019 adelem kyehti čuávdus, moi mield Suomâ kalga árvuštâllâđ uđđâsist sämmilâšmiäruštâllâm vâi visásmiteh tom, ete hináh jienâvuoigâdvuotân Sämitige vaaljâin miäruštâllojeh já toh heiviittuvvojeh nuuvt, ete  kunnijâteh sämmilij vuoigâdvuođâ kevttiđ siskáldâs jiešmeridemvuoigâdvuođâs aalmug- já poolitláid vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš miäldásávt. Lii tehálâš mušteđ, ete Suomâ lii ratifisistâm aalmug- já poolitláid vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš já tienuuvt čonâdâttâm aalmuglávt kunnijâttiđ já olášuttiđ sopâmuš.

Čohčâmáánust Säämi parlamentaarlii rääđi (SPR) saavâjođettemvuotâ sirdâšui Ruotâ Sämitiggeest Suomâ Sämitiigán čuávvoo 16 mánuppaje ááigán. Suomâ Sämitige saavâjođettemvuotâpaje váldu-ulmen lii ei. Sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáá Säämi Kielâkäldee tooimâ fastâdem, tave-eennâmlii sämisopâmuš ovdedem sehe algâaalmugij uásálistemvuoigâdvuođâi pyeredem OA pirrâduvâst.

Sämitigge já Meccihaldâttâs juksii ohtsâšibárdâs Akwé: Kon -ravvui toimâmaali peividmist já heivitmist. Merhâšittee toimâmaali peividmist lii Akwé: Kon vaikuttâsâi árvuštâllâmpargo laseresurseh, uásálistem- já vaiguttemmáhđulâšvuođâi nanodem proosees jieškote-uv mudoin sehe viestâdem lasettem.

Ive 2019 lâi OA aalmugijkoskâsâš algâaalmugkielâi teemaihe. Sämitigge lâi nanosávt mieldi teemaive olášutmist já movtijditij meid eres tuáimeid uásálistiđ teemaihán. Maaŋgah virgeomâhááh västidii-uv háástun já taan tiet Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitiigij ornim sämikielâi okko roovvâdmáánust oinui meid Suomâst väldikodálávt.

Algâaalmugkielâi teemaokko oinui positiivlávt kielâi ovdedemhaavâin, main stuárráámuššân puáhtá nabdeđ Frozen 2 -animaatio, mon vievâst sämikulttuur já -kielah uáinojii maailmvijđosávt já mii rahtui aldasii oovtâstpargoost sämmilâšäššitobdeiguin. Toos lasseen meid Yle almottij njuhčâmáánust, ete tot pyevtit Muumileehi-rááiđust sämikielâlijd versioid Sämitige iävtuttâs mield.

Ive 2019 vuoigâdvuođâlii ovdánem valdâleh Olmoošvuoigâdvuotârääđi miärádâsâi lasseen riehtikansler čuávduseh vuoigâdvuođâi olášutmist, Sämmilij vuoigâdvuotâ sämikielâlii palvâlusân Kelast (OKV/1161/1/2018) já Sämitiggelaavâ ráđádâllâmkenigâsvuođâ kuáridem pargo- ja iäláttâsministeriö tooimâst (OKV/8/50/2019). Oro, ete riehtikansler rooli ohtsâškoddeest lii tehálâš meid Sämmilij uáinust.

Njuhčâmáánust Ucjuuvâst nelji sämmilii vuoittii Laapi keerrivrievtist kuálástemvuoigâdvuotân kyeskee ääši. Keerrivrievti mield kuálástuslaahâ raijij sämmiláid vuáđulaavâst já aalmugijkoskâsii rievtist torvejum vuoigâdvuođâ kuálástiđ päikkikuávlustis. Tábáhtusah iä finnim lahâvyeimi, peic toh ovdánii alemuu rievti kieđâvuššâmnáál muneluándulâšvuođâs tiet.

Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmprosesân kyeskee ráđádâlmijd finnejii loopân staatâ, Sämitige já Nuorttâlij sijdâčuákkim kooskâ. Sämitige majemuš tievâsčuákkim tuhhiittij iävtuttâs Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio asâttem várás. Sämitigge ana tehálâžžân, ete staatârääđi oovtâstpargoost Sämitiggijn já Nuorttâlij sijdâčuákkimáin aasât tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio nuurrâđ já tuođâštiđ sämmilij feerimijd Suomâ staatâ já sierâ virgeomâhái sämikulttuur já ton materiaallii vuáđu rikkoo tooimâin já tast, magareh vaikuttâsah já čuávumušah tain láá lamaš já ain láá sämmiláid algâalmugin já ton jesânáid ovtâskâs olmožin, sehe toohâđ taam uássin tubdâstum ibárdâs tast, ete maggaar mii historjá já tááláá äigi lii.  Sämitigge ana, ete komissio asâttem meerhâš, ete tubdâstuvvoo almolávt, ete staatâ assimilaatiopolitiik vaikuttâsah väätih tivvoo tooimâid.

Duodje-akatemia tooimâ algâttem lâi šiev tubdâstâs tyeji-ärbivuáhán já -mättimân. Duodje-akatemia tooimâst lii puátteevuođâst tárguttâs toohâđ fastâ tooimâ Sämitige ohtâvuotân. Tot lii šiev uđđâlágán toimâ já algâ ovdâskulij, já toin lasetteh siärvuslâšvuođâ já nanodeh tyeje mättim Iänuduvâst já vijđásubbooht sämmilâšsiärváduvâst oles Suomâst.

Stuorrâ kijttoseh pargoviehân šiev pargoost já iäljárvuođâst Sämmilij aašij ovdedem oovdân. Toos lasseen stuorrâ kijttoseh ovdâulmuid, eromâšávt oovdeb saavâjođetteijei Tiina Sanila-Aikion já I värisaavâjođetteijei Heikki Palton, čonâsjuávhoid já oovtâstpargopeelijd, eromâšávt Sämirááđán, Nuorttâlij sijdâčuákkimân nuorttâlâšrađđijn, sämmilâšservijd, sämmilij päikkikuávlu palgâsáid já ovtâskâs sämmiláid, kiäh piälušteh sämmilâšvuoigâdvuođâid já pargeh čuuvtij sämikulttuur ovdedem oovdân, maŋgii rijjâtátulávt jieijâs aigijn.

Sämitige čuákkim 26.6.2020 tuhhiittij Sämitige toimâmuštâlus ivveest 2019. Luuvâ oles toimâmuštâlus tääbbin.

 

Lasetiäđuh:

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Saavâjođetteijee išedeijee Rosa-Máren Magga puh. 040 617 5113, rosa-maren.magga(at)samediggi.fi

Ijâttes ijjâ -konsert njuolgâ vuolgâttâssân porgemáánust

Ijâttes ijjâ -festivaal konsert vuolgâttuvvoo njuolgâ vuolgâttâssân 15.8.2020 Anarist, säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Konsertvuolgâttâs čuávvum lii nuuvtá, saje alne ep vääldi ulmuid. Konsertist lávdásteh ráp-artist Ailu Valle, Gájanas-juávkku sehe jyeigeeh Iŋgá-Máret Gaup-Juuso já Juha Tornensis.

Ijâttes ijjâ Suomâ Kietâruottâs stuorrâ tuoddârij peeleest

Kietâruottâs kuávlun čyeccih tääl maaŋgah kuáivuttâhsyergi haavah. Kuáivuttâhtoimâ vaiguttičij merhâšitteht Kietâruottâs herkis luándun já elleid. Kuávlu eellimvyeimi vuáđđud luándu kilelis kiävtun, tego luánduiäláttâssáid, luándumaađhâšmân já virkosmittemkiävtun. Kuáivuttâhtoimâ vaiguttičij vaahâglávt putes čassijd, elleid já enâmân. Ijâttes ijjâ -festivaal haalijd čäittiđ torjuus Kietâruottâs kuávlu tovláárájásáid kevtteid já ettâđ oovtâst ij kuáivuttâhtooimân Sämienâmist. Teemakonsertist lávdástává jyeigeeh Iŋgá-Máret Gaup-JuusoJuha Tornensis. Toos lasseen kuávlu ärbivuáválij iäláttâsâi hárjutteijeeh šaddeh kulluđ.

Ailu Valle já Gájanas-juávkku fäälih moodeern sämimuusik

Ailu Valle lii ráp-artist, kote láávdást tavesämikielân, suomâkielân já eŋgâlâskielân. Suu stiijlâst ovtâstuveh uáivil almotteijee saahâ, teknisâšvuotâ já tobdoh. Valle almostitij suu kuálmád studioalbum “Viidon sieiddit” ađai “Vijđánâm sieidih” 27.7.2019. Albumist Valle suogârd šoŋŋâdâhnubástus áigáduv jurdâččemvuovijd já luándukoskâvuođâ vuáimálávt filosooflijn vuovvijn; juáigus já spoken word sehe tavesämi-, suomâ- já eŋgâlâskielâlii ráp vuovijguin. Ijâttes ijjâ -konsertist Ailu Valle mieldi láá DJ Uyarakq sehe tánssájeijeeh Janita Rantanen já Niina Rajaniemi.

Gájanas lii sämikielâlâš etno-proge muusikjuávkku Suomâ tavemuu uásist, Ucjuv-Aanaar kooskâst. juávkku lii väljejum eereeb iärrás Kaustisii aalmugmuusikjuuhlij ive juávkkun ive 2017. Juávhu muusik täävist sämmilii ärbivyevi, mii kuáhtáá tááláá ääigi ivnáás oohtân suddâlummeen. Gájanas muusikist puáhtá kuullâđ savâstâllâm ärbivuáválii já tááláá sämimuusik kooskâ. Toos lasseen tast tiäduttuvvoo algâaalmug noonâ ohtâvuotâ luándun. Jieškote-uv stiijlah ovtâstuveh já rähtih maidnii uđđâ já áinoošlajâsii.

Ijâttes ijjâ -konsert njuolgâ vuolgâttâssân lávurduv 15.8. tme 19.00 rääjist čujottâsâst www.sajos.fi/live. Konsert uárnejeh oovtâstpargoost Ijâttes ijjâ -festivaal, Anára Sámisearvi ry, Suomâ Sämitige säämi muusikkuávdáš, säämi kulttuurkuávdáš Sajos já Säämi máttááttâskuávdáá medialinjâš.

Lasetiäđuh:

Pyevtitteijee Oula Guttorm
+358 40 667 4545
oula.guttorm(at)samediggi.fi
www.ijahisidja.fi
www.sajos.fi/live

Sämitigge almoot uuccâmnáál pirâsčällee virgesajasâšvuođâ

Sämitigge almoot uuccâmnáál pirâsčällee virgesajasâšvuođâ ááigán 10.8.2020 – 31.8.2024. Pirâsčällee pargon lii hoittáđ pirâstipšomân já eennâmkevttimân lohtâseijee aašijd. Pargoh miärášuveh Sämitige pargo-oornig 26 b § mield. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, pirâsaašij já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki losijttáá 2518,95 – 2625,08 eurod/mp). Virge tevdimist lii kuevti mánuppaje keččâlemäigi. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.7.2020 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?be6207bf

Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. 040-7262688. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 17.6.2020

Sämitigge

Sämitige čälleetoimâttâh lii kiddâ 18.6.

Sämitige čälleetoimâttâh lii kiddâ 18.6.2020.

Sämitigge tuáivut pyeri jonsahpeeivi puohháid!

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ juátkoo ivvijn – Sämitigge já Ucjuuhâ ilodeh!

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ finnij jotkâruttâdem máttááttâs- já kulttuurministeriöst. Ministeriö mieđettij haahân 235 000 euro ruttâdem ihán 2021. Haavâ joođeet Ucjuuvâ kieldâ já ohtâvuođâid kieldáid já kaavpugáid koordinist Sämitigge.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ lâi nuhâmin taan ive loopâst. Ráđádâlmijn ministeriöin kuittâg pahudii, ete jotkâihán lii tárbu, vâi ministeriö asâttem sämimáttááttâs ovdedempargojuávkku kiergân finniđ pargos valmâšin. Sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávhu pargo juátkoo taan ive loopân já ton pargon lii ei. valmâštâllâđ iävtuttâsâid sämimáttááttâs pisovâš čuávdusin sämikuávlu kieldâi ulguubeln.

– Káidusmáttááttâs jotkâihe lii eromâš šiev uuđâs, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso. – Miärádâs addel tuáivu tast, ete máttááttâs sämikuávlu ulguubeln finniiččij viijmâg pyeri vuáđu. Sämmilâšpárnááh já -nuorah ääših majemui lovottuvâi (2019) mield päikkikuávlu ulguubeln suulân 2000.

– Haahâ lii juksâm sämmilâšpárnáid já -nuorâid taan räi pyereest, mutâ iänááš uási sist láá kuittâg ain sämimáttááttâs ulguubeln. Káidusmáttááttâshaavâst lii porgum šiev pargo já lam ilolâš tast, ete Sämitige já Ucjuuvâ kieldâ oovtâstpargo tuáimá njyebžilávt, iätá Juuso.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ proojeekthovdâ Hanna Helander Ucjuuvâ kieldâst illood eromâšávt tast, ete kieldah finnejeh puáttee ive haavâst máttááttâs älkkeebeht já häälbibeht.

– Taan räi kieldah láá máksám máttááttâsân uásálistmist suulân 1000 eurod uáppee kuáttá. Puáttee ive máksu uáppee kuáttá lii tuše 100 eurod. – Mij tuáivup, ete ministeriö miärádâs mield uáppeemeeri ain lassaan, iätá Helander.

Haahâ vuolgij joton čohčuv 2018 viehâ jotelávt já vuossâmuu luuhâmive máttááttâsân pottii fáárun 19 tavesämikielâ, 18 anarâškielâ já 16 nuorttâlâškielâ uápped. – Puáttee luuhâmihán uáppeemeeri lassaan 81 uáppei, main 41 tavesämikielâ, 24 anarâškielâ já 16 nuorttâlâškielâ uápped, muštâl hahâkoordinaattor Arla Magga Sämitiggeest. – Haahâ addel puáttee luuhâmive máttááttâs 16 ovdâ- já vuáđumáttááttâsjuávkun já kyevti luvâttâhjuávkun.

Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikode saavâjođetteijee Tauno Ljetoff lii ilolâš tast, ete hahâruđâiguin pasteh ovdediđ meid káidusmáttááttâsâst tárbulii oppâmateriaal.

– Mij lep tääl kyevti keesi puáhtám pálkkááttiđ hahâruđâiguin škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv kesipaargon oppâmateriaalpargeid puoh kuulmâ sämikielân.

Sämitige škovlimčällee já OKM sämimáttááttâs ovdedempargojuávhu jeessân Ulla Aikio-Puoskari iätá, ete lii majemuš puddâ čuávdiđ máttááttâs sajattuv päikkikuávlu ulguubeln. – Liijkás maŋgâ ahejuávkku lii jo masa monâttum, ko iä lah pastam orniđ máttááttâs. – Haavâ algâttem ive 2018 merhâšij vuossâmuu läävhi máttááttâstile čuávdimân päikkikuávlu kieldâi ulguubeln. Máttááttâsâst, mon haahâ taha máhđulâžžân, ilodeh eromâšávt päikkikuávlu ulguubeln ässee sämmilâšpárnái huolâtteijeeh, iätá Aikio-Puoskari.

Lasetiäđuh:

Proojeekthovdâ Hanna Helander, 040 7012 094, hanna.helander(at)edu.utsjoki.fi

Hahâkoordinaattor Arla Magga, 040 1985 033, arla.magga(at)samediggi.fi

https://www.saamenetaopetus.com/
https://www.samediggi.fi/toima/skovlim-ja-oppamateriaal/?lang=an

Sämitige nuorâičällen Elli-Marja Hetta

Šoddâdemtiettui maister Elli-Marja Hetta nomâttui Sämitige nuorâičällee viirgán. Sämitige stivrâ meridij nomâttâsâst čuákkimistis kesimáánu 11. peeivi 2020.

Vuáččulâš Elli-Marja Hetta lii čođâldittám šoddâdemtiettui maister uápuid, já sun lii lamaš nuorâičällee virgesajasâžžân 1,5 ive. Nuorâičällee tuáimá nuorâirääđi oovdânpyehten já čällen já suu paargon kulá ei. valmâštâllâđ säminuorâi elimân já pyereestvajemân kullee aašijd, ovdediđ säämilâš nuorâipargo oovtâst säminuorâiguin já orniđ säminuorâi konferens.

– Muu mielâst lii suotâs, ete säminuorah pyehtih maccâđ uápui maŋa já uážžuđ pargo sämikuávlust sehe porgâđ pargoid sämisiärvus oovdân. Mun lam ovdil lamaš nuorâirääđi jeessân já muu virgesajasâšvuođâ ääigi lii lamaš suámi huámášiđ, maht nuorâirääđi toimâ lii ovdedum om. haavâi peht. Ohtâ tehálumosijn nuorâičällee pargoin lii nanodiđ säminuorâi uásálistem eres taavijn já mun vááldám pargo iloin vuástá, muštâl Elli-Marja Hetta valjim maŋa.

Sämitige čuávuvâš čuákkim tuálloo káidusohtâvuođâiguin

Sämitige čuákkim 2/2020 tuálloo 26.6.2020 tme 12 rääjist káidusčuákkimin. Čuákkim puáhtá čuávvuđ live stream vuolgâttâs peht čujottâsâst www.samediggi.fi/live. Njuolgâvuolgâttâsâst puáhtá kuldâliđ meid tulkkum.

– Sämitige stivrâ lii meridâm orniđ čuákkim káidusohtâvuođâiguin koronapandemia tovâttem tile tiet. Veik tááláá raijiittâsâi mield enâmustáá 50 ulmuuu čuákkimijd puáhtá jo orniđ, mij lep meridâm orniđ káidusčuákkim, vâi pyehtip orniđ čuákkim nuuvt koronatorvolávt ko máhđulâš, iätá saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Tievâsčuákkimist kieđâvuššoo ive 2019 ruttâtuálulopâttem já toimâčielgiittâs, oovdânpyehtim sämmilâš kulttuurmeriruttân ive 2022, oovdânpyehtim sämikielâlii arâšoddâdempalvâlusâi tuurvâstmân já oovdedmân ive 2022, oovdânpyehtim sämikielâlii oppâmateriaal vaalmâštmân ive 2022, oovdânpyehtim sämmilij sosiaal- ja tiervâsvuotâpalvâlusâi tuurvâstmân ive 2022 já tave-eennâmlâš sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáš Säämi Kielâkäldee ravvuuh.

Lasseen stivrâ toolâi vuolgâttâssavâstâllâm sämmilij šoŋŋâdâhpolitiik oovdedmist sehe savâstâlâi tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees ovdánmist já meridij jotkâtooimâin. Stivrâ tieđeet tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees čuávuváin tooimâin, ko tot lii äigikyevdilis.

Lasetiäđuh:

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Jieŋâmeerâ ryevdirađe piso eennâmkoddekaavast vijđes vuástálistmist huolâhánnáá

Laapi lito stivrâ meridij kesimáánu 8. peeivi tuhhiittiđ vástádâsâid Tave-Laapi eennâmkoddekaavaiävtuttâsâst finnejum virgeomâhái ciälkkámušâin já ain asâttiđ kaavaiävtuttâs almolávt uáinimnáál, já návt ij váldám huámmášumán ääšist adelum uáinuid. Jieŋâmeerâ ryevdirađe piso eennâmkoddekaavast vijđes vuástálistmist huolâhánnáá.

Sämitigge lii maŋgii eres uáivilalmottâsâin já ciälkkámušâin puáhtám oovdân, ete vuástálist Jieŋâmeerâ ryevdirađe merkkim eennâmkoddekaavan, ubâ raavâlâžžân. Sämitigge puovtij uáivilis oovdân meid ciälkkámušâstis eennâmkoddekaavaiävtuttâsâst, mast virgeomâhááh adelii ciälkkámušâid 28.1.-28.2.

Pooliitlâš miärádâs rađe linjiimist Tave-Laapi kuávlust lii tohhum nuuvt, ete tast ij lah rahtum tuárvi vijđes vaikuttâsâi árvuštâllâm, ijge tot návt vuáđuduu ääši miäldásii vuáváámân já valmâštâlmân. Jieŋâmeerâ ryevdirađe lohtâseijee vuáváámij mieldi sämmilij eellimpirrâsân, kielân, siärvusân já ärbivuáváláid iäláttâssáid čuáccá stuorrâ uhke, tondet ko rađe luoddiiččij puoh kuulmâ sämikielâjuávhu kuávluid.

– Sämitige uáinu mield kaavamerkkiimân, mii taha Jieŋâmeerâ ryevdirađe máhđulâžžân, iä lah tuhhiittettee vuáđustâsah. Mun puohtim vala Laapi lito stiivrâ čuákkimist oovdân, ete kaava ij kuáhtáá Suomâ vuáđulaavâ já almugijkoskâsij sopâmušâi mield algâaalmugáid turvâstum vuoigâdvuođâiguin, já tondet eennâmkoddekaava kolgâččij macâttiđ valmâštâlmân já meddâlistiđ Jieŋâmeerâ ryevdirađe -merkkim eennâmkoddekaavast, iätá Sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Koivisto lii nomâttum Sämitige ovdâsteijen Laapi lito stiivrân já sun seervâi stiivrâ čuákkimân kesimáánu 8. peeivi. Sämitige äššitobdee jesânist lii Laapi lito stiivrâ čuákkimist uásálistem- já sárnumvuoigâdvuotâ, mutâ ij lah vuoigâdvuotâ toohâđ iävtuttâsâid ijge jienâstiđ. Haldâttâs čuákkimist tohhui iävtuttâs rađemerkkim meddâlistmist, mutâ iävtuttâs ij finnim torjuu.

Meid eres tuáimeeh vuástálisteh rađehaavâ vijđáht. Sämitige lasseen negatiivlâš uáivil láá puáhtám oovdân Nuorttâlij sijdâčuákkim, Palgâsij ovtâstus, Sämimuseo Siida, kuávlu palgâseh, Ucjuv kieldâ, maaŋgah sämi- já eres-uv seervih, kylátoimâkodeh sehe maaŋgah priivaatliih ulmuuh. Aanaar kieldâ iävtuttij, ete rađelinjim čujottuu tuše ohtâvuotâtárbun já sullâsii stielâsin Aanaarjäävri maadâpiälán. Jotolâh- já viestâdemministeriö tovâttem čielgiittâs mield Jieŋâmeerâ ryevdirađe ij lah ekonoomlávt kyedittittee.

Sämitige ciälkkámuš Tave-Laapi eennâmkoddekaava 2040 -iävtuttâsâst

Lasetiäđuh:

I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto puh. 040 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Kova: Anja Vest

Sämitigge kiäsá Taažâ räjijotoluv lekkâm peeleest

Sämitigge kiäsá sisminister Maria Ohisalon Taažâ já Suomâ koskâsii rääji lekkâm peeleest. Koronavirus tiet meridum jotteemraijiittâsah láá čuáccám merhâšitteht Tave-Suomâ räjikuávlui sämmilâšaalmugân.

– Sämmilâšsiärváduvâin lii uáli táválâš, ete siärváduvâi já suuvâi jesâneh ääsih jo-uv fastâ tâi koskâpuddâsávt ránnjástaatâ kuávlust tâi joteh pargoost ránnjástaatâst. Koronavirus tiet meridum jotteemraijiittâsah láá tovâttâm merhâšittee negatiivlijd vaikuttâsâid sämmilâšaalmug paargon, áigápuátun já jotemân, já toos lasseen sosiaallij- já peerâkoskâvuođâi paijeentolâmân, paahud saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Raajij toppâm koronaepidemia tiet kiđđuv lii tovâttâm lasseen merhâšittee vaikuttâsâid sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjutteijei toimâhinnáid já jotemân. Jotteemraijiittâsah láá tovâttâm merhâšittee vaikuttâsâid sämmilâšsiärvádâhân meid mudoi.

– Sämitige ibárdâs mield táálááš koronatile ij vaađâ innig rääji toppâm Taažâ já Suomâ kooskâst, peic rääji kolgâččii lekkâđ jo-uv ollásávt tâi kuuloold. Jis iä leehâ rääji, te ärbivuáválij iäláttâsâi, tego ovdâmerkkân puásuituálu hárjutteijeeh kärttih vaigâdis tilán. Rääji lekkâm ličij velttidmettum meid, vâi sierâ staatâi kuávlust orroo perruu já suhâsiärváduv jesânij teivâdem ličij máhđulâš já sierâ staatâin pargee ulmui pargo já áigápuátu torvejuvvojeh, juátká Juuso.

Sämitigge puáhtá oovdân ánumist, ete sämmilijn lii vuoigâdvuotâ uásálâšvuotân olssis kyeskee miärádâstohâmist. Aalmugijkoskâsij rajijguin juohhum algâaalmugist lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ oovtâstpargo já koskâvuođâid raajij rasta. Sämitigge pivdá-uv, ete puátteevuođâst sämikuávlust staatâ raajijd kyeskee miärádâstohâmist váldojeh huámmášumán vaikuttâsah algâaalmugân já torvejuvvoo Sämitiigán sämmilij virgálâš ovdâstemorgaanin máhđulâšvuotâ pyehtiđ oovdân uáivilis áášán.

Sämmilii kulttuurân kulá fastâ uássin suuvâ já siärváduv ohtâvuođâ toollâm já puohlágán oovtâstpargo iäláttâsâi, kavpâšem já eellim eres oosij syergist. Oovtâstpargo staatâi kooskâ lii táválávt intensiivlâš já velttidmettum sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjutteijei kooskâ.

Sämitige áánnum sisministerân Taažâ räjijotoluv lekkâmân (10.6.2020) 

Lasetiäđuh:

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Vs. lahâčällee Kalle Varis puh. 050 384 7040, kalle.varis(at)samediggi.fi

 

Kove: Tarja Länsman

Sämimuusik konserteh stream-vuolgâttâssân Sajosist

Sämitige säämi muusikkuávdáš já säämi kulttuurkuávdáš Sajos uárnejeh livestream-konsertij rááiđu kesimáánust. Konserteh vuolgâttuvvojeh stream-vuolgâttâssân säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist já toi čuávvum lii nuuvtá. Saje oolâ ep vääldi ulmuid. Konsertijd puáhtá čuávvuđ čujottâsâst sajos.fi/live.

Konsertij rááiđu aalgât koskoho 10.6. nuorttâlâškielâlâš Suõmmkar-juávkku. Suõmmkar ovtâstit puáris nuorttâlâš ärbivyehimuusik tááláá maailmmuusikân. Juávhust lávluh já leuddajeh nuorttâliih Anna Lumikivi já Hanna-Maaria Kiprianoff, kiäh lává váldám suvâidis kielâ já kulttuur maassâd eskân rävisolmožin já lává máttááttâllâm aalmugis muusikärbivyevi arkkâduvâi stivrim mield. Juávkku almostitij deebyytalbumis Suõmmkar porgemáánust 2018, já lii eidu rähtimin nube album.

Tuorâstuv 11.6. lii Ulla Pirttijärvi-Länsman konsert oovtâst Ulda-juávhoin. Pirttijärvi-Länsman lii ohtâ tobdosumos sämimusijkkár eromâšávt ärbivuáválii vookaalmuusik, juáigus syergist já juáigus lii nanosávt mieldi meid Ulda muusikist. Juávkku lii vuáđudum ive 2009 já tot lii almostittâm kyehti album; Ulda (2012) já Roijk (2016). Kuálmád album lii pargo vyelni.

Koskoho 17.6. láávdást Ante Aikio juávhuinis. Aikio lii aanaarlâš musijkkár já kirječällee, kote lii almostittâm maaŋgâid kirjálijd tuoijijd já lii juoigâm almolávt jo iivijd. Sun lii kollim Korpiklaani-juávhu njunošalmaa Jonne Järvelä kyevti sooloalbumist já lávdástâm Saimaa Sinfonietta -orkester jyeigen. Moonnâm keesi sun almostitij suu vuossâmuu persovnlii single, Šuvvá, mon pyevtittij ruátálâš ráppájeijee Kitok. Vyesimáánust 2020 Aikio almostitij deebyytalbumis Eret.

Konsertij rááiđu looppât 24.6. Wimme & Rinne. Wimme Saari já Tapani Rinne lává ráhtám muusik oovtâst jo niäljádâsihečyeđe ääigi já lává jottáám láávdástmin sierâ nanamijn. Ustevij táálááš čuákánpiejâm lii duo, Wimme & Rinne, kost kuohtui persovnij tuávvááh já hárjánem ovtâstuveh. Puáđusin lii herkis já vuáimálâš muusik, mii lii mieldi tääbbin já tääl.

Puoh konserteh älgih tme 19.00 já taid puáhtá čuávvuđ čujottâsâst sajos.fi/live.

 

Konserteh:

10.6. Suõmmkar

11.6. Ulla Pirttijärvi & Ulda

17.6. Ante Aikio

24.6. Wimme & Rinne

 

Lasetiäđuh:

Säämi muusikkuávdáá vuávájeijee
Oula Guttorm
oula.guttorm(at)samediggi.fi
040 6674545