Sämitigge ocá káidusmáttááttâs koordinaattor

Sämitigge almoot uuccâmnáál sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ koordinaattor meriáigásii pargo

Pargo álgá 1.8.2021 já pištá 31.12.2021 räi. Proojeektkoordinaattor västid ohtâvuođâin Suomâ sierâ kuávlui škovláid, škovlim uárnejeijeid já vanhimáid. Koordinaattor čuákkee sämikielâi máttááttâsjuávhuid já tuáimá aldasâš ohtsâšpargoost Ucjuuvâ kieldâst tuáimee proojeekthovdáin já haavâ eres pargeiguin. Proojeektkoordinaattorin kuleh meid tieđettem já oovdânpyehtimpargoh. Proojeekt uárnee káidusmáttááttâs, mii lii vuáđumáttááttâs já luvâttâhškovlim tievâsmittee sämikielâi (aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâ) máttááttâs, sämmilij päikkikuávlu ulguubelkieldâi škovláid. Proojeekt ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö.

Pargo miänástuvvee tipšom išedeh sämisiärvus tubdâm já máttu porgâđ jiešráđálávt. Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm hiäivulâš škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Projektist västid škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh já hovdân tuáimá škovlimčällee.

Proojeektkoordinaattor pälkki miärášuvá Sämitige pälkkivuáháduv vátámâštääsi IV/IV mield (vuáđupälkki 2 572,13 €). Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánemlase. Rijjâhámásâš pargoucâmuš lahtosijguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 31.5.2021 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?1e73e825.

Lasetiäđuid addel škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi , puh 010 839 3112.

Anarist 17.5.2021
Sämitigge

Sämitigge tuđâvâš Laapi lito váldustiivrâ miärádâsân macâttiđ Tave-Laapi eennâmkoddekaava valmâštâlmân

Laapi lito váldustivrâ meridij onne 17. vyesimáánu macâttiđ Tave-Laapi eennâmkoddekaava valmâštâlmân. Váldustivrâ meridij ääšist jienâiguin 43-3. Miärádâs mield sikkoh Jieŋâmeerâ rađan kyeskee merkkiimijd puáttee eennâmkoddekaavast.

Sämitigge lii tuđâvâš Laapi lito váldustiivrâ miärádâsân macâttiđ Tave-Laapi eennâmkoddekaava 2040 uđđâsist valmâštâlmân. Puáttee eennâmkoddekaavast sikkoh merkkiimijd, moh kyeskih Jieŋâmeerâ rađan.

Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso illood, ete systemaatlâš já iäljáris pargo, mii lii jotkum maaŋgâid iivijd, lii finnim puáttus. – Mun lam eromâš ilolâš, ete váldustiivrâ jesâneh láá kuullâm mii jienâ já meridâm visásmittiđ sämikulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi puátteevuođâ já sikkoh rađemerkkiimijd kaavast. Taat addel osko toos, ete Laapist ulmuuh iä lah vájáldittâm Säämi aalmug, veikâ valmâštâlmist láá systemaatlávt viggâm rađelinjim tuhhiitmân, iätá Juuso.

Sämitige I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto uásálistij váldustiivrâ čuákkimân, mast joođhij Sämitige noonâ uáivil oovdânpyehtim. – Pyeri, ete sij kullii sämmilij huolâid já valdii taid tuođâst. Mun halijdâm kijtteđ Laapi lito váldustiivrâ já puohâid, kiäh láá toimâm ääši ovdedem pyerrin. Lii tuođâi tehálâš, ete oles kuávlu tuáimeeh kyeddih ohtsii ovdâsvástádâs sämikulttuur puátteevuođâst, paahud Koivisto.

– Mij lep tuođâi hiälpáskâm, ete sikkoh eennâmkoddekaavast merkkiimijd, moh kyeskih Jieŋâmeerâ rađan. Olášuudijn rađe ličij jottáám puoh kuulmâ sämikielâjuávhu váimuskuávlui rasta. Mun tuáivum, ete miärádâs naanood nuorâi osko puátteevuotân já toos, ete sämmilij päikkikuávlust puáhtá puátteevuođâst-uv finniđ pargo sämmilij ärbivuáválijn iäláttâsâin, juátká II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

Jieŋâmeerâ rađemerkkim lii finnim viijđes vuástálistem

Sämitigge já maaŋgah eres peleh láá maŋgii sierâ uáivilijn já ciälkkámušâin puáhtám oovdân, ete sij vuástálisteh Jieŋâmere rađe merkkim eennâmkoddekaavan ubâ raavâlâžžân. I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto lii uásálistám Sämitige nomâttem äššitobdeejesânin Laapi lito stiivrâ čuákkimáid já sun lii puáhtám meid tobbeen oovdân sämmilij uáinuid rađelinjimist. Toos lasseen jotolâh- já viestâdemministeriö tovâttem čielgiittâsâst lii pahudum, ete Jieŋâmeerâ rađe ij kannat ekonomâlávt.

Sämitigge keesij njuhčâmáánust 2021 Laapi lito váldustiivrân vâi tot sihoččij Jieŋâmeerâ rađe linjim eennâmkoddekaavast ton maŋa, ko Laapi Lito stivrâ meridij oovdânpyehtiđ eennâmkoddekaava tuhhiittem váldustiivrân.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

Anni Koivisto
I värisaavâjođetteijee
040 415 5969
anni.koivisto(at)samediggi.fi

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio(at)samediggi.fi

Kove: Ville-Riiko Fofonoff

Pyeri puáttim čuávvuđ Säminuorâi taaiđâtábáhtus káidusin 18.5. tme 10

Saamelaisnuorten taidetapahtumaa voi seurata tiistaina 18.5. kello 10 alkaen osoitteessa https://www.sajos.fi/live

Ohjelmaan voi tutustua täällä: https://www.samediggi.fi/2021/05/14/katja-gauriloff-saara-seipiharju-ja-sunna-nousuniemi-taidetapahtuman-tuomareiksi-tapahtuman-ohjelma-julkaistu/ 

Lisätietoja:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132

Katja Gauriloff, Sáárá Seipiharju já Sunna Nousuniemi taaiđâtábáhtus tuámárin – tábáhtus ohjelm almostittum

Elleekovestivrejeijee Katja Gauriloff, freelance-toimâtteijee Sáárá Seipiharju já elleekoverähtee Sunna Nousuniemi tuáimih tuámárin Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst, mii uárnejuvvoo puáttee majebaargâ 18.5.2021. 

Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo káidusin tijme 10 rääjist. Erke Eriksen lekkâs tábáhtus jieijâs muusikáin. Meid Ravggon čuojât uđđâ muusik já Talent Suomâst oinum ráppár Mihkku Laiti kolliistâl vuolgâttâsâst! Tun puávtáh uápásmuđ ohjelmân tärhibeht vuoluubeln. 

Ravggon-juávkku lii ráhtám uđđâ skiäru oovtâst pyevtitteijein Duomis HeandaratijnSkiärru lii masa vaalmâšJuávhu jesâneh láá siämmááh ko ovdil, mutâ muusik lii muttum aakuustlii folk-pop -muusikist váhá ruávásub já joba keččâleijee suundánNuotah láá finnim inspiraatio sovđâ muštoin, persovnlijn kaašmârdmijn já ibbeerdmijn sehe paaloost, ete mii tábáhtuvá luándun, ko mihheen ij innig pijssáá. Taan tábáhtusâst Ravggon čuojât ucceeb juávkkun já čuojât meid uđđâ pittáid, moh iä lah ovdil almolávt čuojâttum. 

Mij vyerdip Säminuorâi taaiđâtábáhtusân paijeel 300 pärnid já nuorâd pirrâ eennâm já uáinip tábáhtusâst 38 videodToos lasseen vyerdip čuávvoid taaiđâtábáhtus almolii Youtube-streamvuolgâttâsân, mon liiŋkâ jyehip taaiđâtábáhtus sosiaallii mediast 

Tábáhtus jođettuvvoo kuulmâ sämikielânJođetteijen tuáimih nuorttâlâškielân Anna Lumikivianarâškielân Satu Aikio já tavesämikielân Teija Kaartokallio. 

 

Ohjelma tiistaina 18.5.

9.45 Linjáh lekkâseh 
10.00 Viermitábáhtus ohjelm álgá 
Erke Eriksen muusik 
Säämi párnáikulttuurkuávdáá Mánnu video poccui čoorvijn 
Vuossâmuuh videoh 
10.55 Ohtsâš puddâjumppa 
11.00 Ravggon čuojât 
11.30 Peivimäälispuddâ – Sukkâršooki sketsih já koveh ovdebijn tábáhtusâin
12.30 Viermitábáhtus ohjelm juátkoo 
Kyessin Mihkku Laiti 
12.45 Loopah videoh 
14.00 Puátusij almostittem já tábáhtus lopâttem 

Ohjelmân sättih vala puáttiđ nubástusahUáinip forgâ! 

 

Lasetiäđuh:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132

Sämitige puhelinkuávdáš lii kiddâ 14.5.2021

Sämitige puhelinkuávdáš lii kiddâ 14.5.2021.

Sämikielâi máttáátteijeeuáppeeh hárjuttâllii vuossâmuu tove káidusohtâvuođâiguin – ”Mun oskom, ete taan feerimist lii ävkki puátteevuođâst”

Puátteeh sämikielâi máttáátteijeeh láá vuossâmuu tove čođâldittâm uási máttááttâshárjuttâlmist káidusohtâvuođâiguin Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâst. Máttááttâshárjuttâlleeh láá lamaš anarâš-, nuorttâlâš- ja tavesämikielâst. Máttááttâshárjuttâlmeh láá uási Oulu ollâopâttuv Ketterä ollâškovlâ -haavâ, mast škuávlejuvvojeh sämikielâliih amnâsmáttáátteijeeh.

Máttááttâshárjuttâlmist uáppeeh láá uápásmâm káidusmáttááttâs pedagogiikân já didaktiikân já meid jieŋâlmittám jieijâs mättim digitaallij máttááttâsniävui kevttimist. Máttáátteijeeuáppeeh láá čuávvum káidusoppâtiijmijd já sij láá meid toollâm tiijmijd. Máttátmân sij láá finnim torjuu já stivrim káidushaavâ máttáátteijein.  – Máttááttâshárjuttâllâm ääigi lam oppâm meid jieš, ko hárjuttâlleeh láá kiävttám sierâlágán digitaallijd ohjelmijd máttááttâsâst, illood stivrejeijee máttáátteijee Satu Pieski.

– Káidusmáttááttâs lii puátteevuođâ máttááttâsvyehi, muštâl Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ proojeekthovdâ Hanna Helander.  – Lii suotâs, ete mij lep pastam faallâđ uđđâ sämikielâ máttáátteijeid máhđulâšvuođâ uápásmuđ káidusmáttááttâsân já ton keevâtlijd peelijd jo sii oppâmuddoost. Káidusmáttááttâsân uápásmem lii tehálâš puátteid máttáátteijeid.

Meid Ketterä ollâškovlâ -haavâ koordinaattor Tiina Mattanen ana, ete oovtâstpargo lii luhostum já tehálâš. – Movtijdittee macâttâs lii puáttám sehe hárjuttâllein já stivrejeijen. Mun lam ilolâš tast, ete mij lep peessâm keččâliđ uđđâ vuovijd olášuttiđ máttááttâshárjuttâlmijd.

Puátteš tavesämikielâ máttáátteijee Máren-Elle Länsman lii tuđâvâš, ko peesâi  hárjuttâllâđ káidusmáttááttâsâst. – Mun halijdim peessâđ uáiniđ já keččâliđ jieš, ete maht puáhtá máttááttiđ káidusin. Lâi meid suotâs hárjuttâllâđ taggaar stivrejeijein, kote lii jo kuhheeb ääigi máttááttâm káidusin. Mun oskom, ete taan feerimist lii ävkki meid puátteevuođâst.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâst máttáátteh taan luuhâmive 17 ovdâ- já vuáđumáttááttâsjuávkkud já kulmâ luvâttâhjuávhu anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielân. Ketterä ollâškovlâ -haavâst láá ohtsis lovmat máttáátteijeeuáppee, já sii pedagoogliih uápuh pišteh taan ive loopâ räi. Škovlimhaavâ škovliimeh olášuttojeh Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, šoddâdemtiettui tieđâkode já Säämi máttááttâskuávdáá oovtâstpargon. Kuohtuid haavâid ruttâd Máttááttâs- já kulttuurministeriö.

Lasetiäđuh:

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ
Hanna Helander                                 
hanna.helander(at)edu.utsjoki.fi         
040 701 2094                                    

Ketterä ollâškovlâ -haahâ
Tiina Mattanen
tiina.mattanen(at)oulu.fi  
029 4483 451

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ
Unna-Maari Pulska 
unna.pulska(at)samediggi.fi 
040 614 5549

Kuvan edustalla lumen kuorruttamia koivun oksia, taustalla tunturi.

Toimâkode iävtuttâs ovdedičij sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášume

Sämitiggelaavâ nubásmittem valmâštellee toimâkodde lii kiergâttâm jieijâs iävtuttâs lahânubástusâin. Iävtuttâsâi ulmen lii ovdediđ sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášume sehe pyerediđ sämmilij jieijâs kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem já sämitige toimâmmáhđulâšvuođâid.

Toimâkodde iävtut smiettâmušâstis, et sämitige valjâluvâttâlmân merkkim iävtuh uđâduvvojeh já valjâluvâttâllâm ráhtoo uđđâsist uđâsmittum kriterij vuáđuld. Ulmen lii nanodiđ sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin jieš miäruštâllâđ, kii lii sämmilâš. Iävtuttum nubástusâi tuáváážin lii Suomâ kenigâsvuotâ hammiđ sämitiggelaavâ oohtânsopâvâžžân OA aalmugjeessân- já poolitlijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuššáin já estiđ sopâmuš luávkkáámijd puátteevuođâst.

Iävtuttuvvoo, et vuoigâdvuotân jienâstiđ sämitige vaaljâin kyeskee sämmilii miäruštâllâm ađai 3 § nubástittoo tienuuvt, et ceehi kielâkriiteer vijđáničij niäljád puolvân já tast meddâlistuuččij nuuvt kočodum lappalâšsaje. Ceehist ličij koččâmuš nomâlâsân vuoigâdvuođâst jienâstiđ já vuoigâdvuođâst älgiđ iävtukkâssân sämitige vaaljâin ige tast miäruštâlluuččii, kiäm kalga ubânâssân anneeđ sämmilâžžân. Njuolgâdus västid iänáážin ive 2017 parafistum tave-eennâmlii sämisopâmuš miärádâs sämitige jienâstemluvâttâlmist.

– Lii tehálâš tivvoođ tááláá tile huápulávt já anneeđ huolâ tast, et Suomâ torvee puátteevuođâst olesmiärálávt sämmilij vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođâid, tiädut máttááttâsminister Anna-Maja Henriksson.

– OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea lii tiäduttâm, et Suomâ lii kenigâs tivvoođ tááláá olmoošvuoigâdvuotâluávkkám sämmilij siskiibiäláá jiešmeridemvuoigâdvuođâ kunnijâtmáin. Taat lii meid toimâkode tooimânkoččom, já mun lam ilolâš, et tot uáinoo loppâpuátusist táttun nanodiđ sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ, iätá sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Smiettâmuš siskeeld meid eres iävtuttâsâid. Iävtuttuvvoo, et sämitige valjáid kyeskee njuolgâdusah tärhistuvvojeh, vâi jienâstem ličij älkkeb sämikuávlust, kost määđhih láá kuheh. Toimâkodde iävtut ovdâmerkkân jottee jienâstemsaje väldim kiävtun já et sämikuávlu kieldâin ličij puátteevuođâst eenâb ko ohtâ jienâstemsaje.

Valjâluvâttâlmân väldimân kyeskee ääši nubástus uuccâm nubástuuččij tienuuvt, et vuossâmužžân eidusâžžân nubástusuuccâmtäässin ličij jiečânâs já sorjomettumis nubástusuuccâmlävdikodde. Tot toimâččij sämitige ohtâvuođâst já nomâttuuččij sämitige iävtuttâsâst. Nubástusuuccâmlävdikode miärádâssáid puávtáččij uuccâđ nubástus alemuu haldâttâhrievtist, jis tot mieđeet vaidâlemlove.

Iävtuttâs miäldásávt njuolgâdus virgeomâhái ráđádâllâmkenigâsvuođâst uđâduvvoo, vâi Suomâ tiävdáččij OA algâaalmugjulgáštusâst vattum já olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâi tulkkuumist nanodum vuáđujurduu algâaalmug rijjâ já tiätun vuáđuduvvee munemietâmušâst (Free, Prior and Informed Consent, FPIC). Ton lasseen sämmilij vuoigâdvuođâi huámmášumán väldimist virgeomâhái tooimâst asâttuuččij tärhibeht. Ulmen lii ovdediđ meid sämitige toimâväldinjuolgâdus já lasettiđ laavâ ulmeciäkán čujottâs sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotân. Kyehtičyeđe vittlov jienâstemvuoigâdvuođâlâžžâd sämmilâžžâd puávtáččii puátteevuođâst adeliđ alguu sämitiigán ton tooimân kyeskee ääšist.

Riehtiministeriö asâttij sämitiggelaavâ nubásmittem valmâštellee toimâkode ááigán 1.12.2020-15.5.2021. Riehtiministeriö kansliahovdâ Pekka Timosii stivrim toimâkoddeest láá lamaš sämitige já haldâttâspiäláduvâi ovdâsteijeeh. Toimâkode jeessân Juha Joona (Kesk.) kuođij sierâuáivil eromâšávt toimâkode iävtuttem 3 §:n. Eres osij smiettâmuš lii oovtâmielâlâš. Toimâkode smiettâmuš vuolgâttuvvoo čuávuvâžžân ciälkkámuš adelem várás. Ovdâskoodán adeluvvoo tuše taggaar iävtuttâs, mon sämitige čuákkim tuhhit.

Haldâttâsohjelm mield haldâttâs kunnijât já oovded puoh sämmilij já sämijuávhui kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi olášume väldimáin huámmášumán aalmugijkoskâsijd sopâmušâid.

Hahâsijđo: https://oikeusministerio.fi/hanke?tunnus=OM002:00/2020

Lasetiäđuh:

Uásádâhhovdâ Johanna Suurpää, p. 2951 50534, ovdânommâ.suhânommâ@om.fi
Ráđádellee virgeolmooš Yrsa Nyman, p. 2951 50293, ovdânommâ.suhânommâ@om.fi
Ráđádellee virgeolmooš Johanna Hautakorpi, p. 2951 50018, ovdânommâ.suhânommâ@om.fi
Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, p. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Saamelaiskulttuurikeskus Sajoksen aula.

Sämitigge ocá INFOPARGEE

Meriáigásii olespiäiválii pargokoskâvuotân 1.6. – 31.8.2021. Saijoos infopargee pargoid kuleh äššigâspalvâlem, uápistemrieggeeh, vahtâmiäštár pargoh, čuákkimij já tábáhtusâi ornimáid kullee pargoh sehe raavâdviäsust išedem já táárbu mield tiilij putesin toollâm. Siäđusvuáđustâslâš tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovliittâs já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Njyebžilis eŋgâlâskielâ táiđu lii velttidmettum, eres kielâtáiđu hiättun.

Pargo miänástuvvee hoittám išedeh pargohárjánem äššigâspalvâlempargoin, jiešráđálâšvuotâ já njyebžilvuotâ sehe šiev vuáruvaikuttâstááiđuh. Hygienia- já juvâstâhvyebdimpassi annoo hiättun. Pargoost lii 1 mánuppaje keččâlemäigi. Pargokoskâvuotâ juátkoo máhđulávt čohčuv. Pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VI/III mield, vuáđupälkki 1881,00 eurod/mp, mon lasseen máksojeh 24 %:n sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. 

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?1a7dc5db majemustáá 14.5.2021 räi. Lasetiäđuid pargoost addel markkânistemhovdâ Katariina Guttorm, puh. 010 839 3109. Sämitiigán já sämikulttuurkuávdáš Sajosân puáhtá uápásmuđ čujottâsâin www.samediggi.fi já www.sajos.fi

Sämitigge almoot uuccâmnáál muusikkuávdáá proojeektpargee meriáigásii tooimâ

Pargo álgá 7.6 já pištá 20.8.2021 räi. Proojeektpargee pargoid kuleh el. säämi muusikkuávdáá išedeijen toimâm sehe Ijâttes ijjâ -algâaalmugij muusikfestivaal išepyevtitteijee pargoh. Pargo miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš škovlim, sämikielâ táiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. Proojeektpargee pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/I mield (vuáđupälkki 1 841,65 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Proojeektpargee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 28.5.2021 tme 16.00 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?3beb860e.

Lasetiäđuid pargoost addel säämi muusikkuávdáá vuávájeijee Oula Guttorm p. 040 667 4545, oula.guttorm(at)samediggi.fi. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusiktábáhtusân čujottâsâst www.ijahisidja.fi

Anarist 10.5.2021 Sämitigge

Sämitigge almoot uuccâmnáál Sämitige ohtâvuođâst tuáimee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämmilâšohtâduv vuávájeijee virgesajasâšvuođâ

Toimâ olášuttoo uásiáigásâžžân 70 % pargoaigijn. Pargo álgá tállân já pištá 31.7.2021 räi. Sämmilâšohtâdâh västid sämmilij pyereestvaijeempalvâlusâi oovdedmist, mii lii Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá väldikodálâš eromâšpargo. Vuávájeijee pargoh láá miäruštâllum Sämitige pargo-oornigist.

Tohálâšvuotâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já toos lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).  Pargo miänástuvvee hoittám iššeed hiäivulâš ollâškovlâtođhos, kelijdeijee sosiaalhuolâttâs já sämikulttuur tubdâm sehe hárjánem ovdedempargoost. Pälkki meriduvvoo Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki 2 680,50 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já hárjánemlaseh, moh meriduvvojeh pargohárjánem mield.

Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?c199b265 19.5.2021 räi.

Lasetiäđuid pargoost finnee haldâttâhhoovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemist puh. 010 839 3106.

Anarist 5.5.2021 Sämitigge