Sämmilâš kielâravviittâh 21.2.2019 tme 18-20 – sämmilâš arâšoddâdem- ja kielâlávgumpedagogiik

Sárnup maaŋgâ- já kyevtkielâlâšvuođâst: Eehid fáddá lii sämmilâš arâšoddâdem- ja kielâlávgumpedagogiik.

Tiervâpuáttim Sämmilii kielâravviittuv viiđâd Facebook-njuálguvuolgâttâsân 21.2.2019 tme 18-20. Vuolgâttemsaijeen lii Sajos, Aanaar. Njuálguvuolgâttâs Sämmilâš kielâravviittâh -siijđoi peht. https://www.facebook.com/Saamelainen-kielineuvola-197306927529926/

Vuolgâttâsâst mij teivâdep sämmilii arâšoddâdem já kielâlávgumpedagogiik äššitobdeiguin. Marikaisa Laiti já Rauni Äärelä-Vihriälä lává mii ehidist tavesämikielâlii arâšoddâdem já kielâlávgumpedagogiik äššitobden já pargen.

Annika Pasanen já Riitta Lehtola kommentistev savâstâllâm kielâiäláskittem já kielâtutkâm uáinui peht. Vuolgâttâs ääigi lii máhđulâš vuolgâttiđ äššitobdeid koččâmušâid, moh kyeskih párnáá maaŋgâkielâlii arâšoddâdmân, mutâ meid eres eehid fáádán kyeskee koččâmušâid.

Sämitige čuákkim 1/2019 äššilisto

Čuávuvâš Sämitige čuákkim (1/2019) tuálloo Sajosist, Anarist majebaargâ 19.2.2019 tme 10.

Puávtáh čuávvuđ čuákkim pääihi alne parlamentsalist teikâ njuolgâ stream-vuolgâttâs peht čujottâsâst www.sogku.fi/live. Parlamentsalist tulkkumpiergâseh láá almolávt kiävtust. Vuolgâttâsâst kulloo čuákkimsalist sarnum kielâ.

Čuákkimäššikirjeh láá dokumentijn tääbbin.

Áššilisto

1 Čuákkim lekkâm

2 Čuákkim lavâlâšvuođâ já meridemváldálâšvuođâ pahudem

3 Pevdikirjetärhisteijei já jienârekinistei valjim

4 Eidusij čuákkimaašij kieđâvuššâmoornig tuhhiittem

5 Saavâjođetteijei já Sämitige ovdâstâm jesânij kejâstâh

6 Sämitige muštâlus staatârááđán ivveest 2018

7 Iäláttâsčällee virge vuáđudem

8 Aalmugijkoskâsij aašij čällee virge vuáđudem

9 Viestâdemčällee virge vuáđudem

10 Uđđâ viirgij vuáđđudmân lohtâseijee pargo-oornignubástusah

11 Lahâčällee virge tevdim

12 Eres oovdân puáttee ääših

13 Almottâsääših

14 Čuákkim lopâttem

Sämmilij jiešsuurmij estimân lase tyejiniävuh – poolitlâš táttu, tiäđulâšvuotâ já mättim tarbâšuvvoo lase

Suomâst, Ruotâst já Taažâst ässee sämmilij jiešsuurmij keeppidmân láá ovdiist eenâb vyevih. Toi anon väldim váátá kuittâg lase ruttâdem, mättee išedeijeeh ja tiätu sämmilij stuárrum jiešsormeriiskâ tuávááštahhein. Puoh taat váátá lase poolitlii táátu.

Sämirääđi oovtâstpargo puáđusin láá finnim ááigán Tave-enâmijn ässee sämmilij jiešsuurmij estimvuávám. Vuáváámist vuájuh toid stuorrâ hástusáid, maid sämmiliih teivih tave-eennâmlii pyereestvaijeemohtsâškoddeest kulttuurlij já identiteetân lohtâseijee tiädui vyelni. Vuávám tuárju jiešsuurmij aalmuglii estimpargo puoh kuulmâ Tave-enâmist.

”Mist lii tääl ohtsâštave-eennâmlâš strategisâš vuávám tast, ete maht puáhtá estiđ sämmilij jiešsuurmijd. Tääl kalga jotelávt sirdâšuđ keevâtlii paargon já kuáhtáđ jiešsorme suogârdâllee ulmuid. Aanoost láá jo šiev pargoniävuh já vyevih taan paargon, mutâ taid kalga levâttiđ ovdiist vijđásubbooht. Ovdâmerkkân Tave-Laapist láá finnim šiev feerimijd kanadalii ASIST-škovliittâsâst, mii vuáju jiešsuurmij estimân. Ton vievâst olášuttui Tave-Laapist jiešsuurmij estim škovliittâs uássin Hyvät käytännöt pysyvää käyttöön -njunošhaavâ iivij 2017-2018”, iätá sosiaal- já tiervâsvuotâminister Pirkko Mattila.

Jiešsuurmij tuáváást orroo tahhein tarbâšuvvoo lase tiätu

Suomâst, Ruotâst já Taažâst sämiaalmug jiešsuurmij meeri verdiddijn aalmugmiärán lii páihálij árvuštâlmij mield styeres. Lovottâhtiäđuid lii väädis finniđ, tastko etnisii tuáváá lovottem lii lavâttem Tave-enâmijn. Sämisiärváduvâi árvuštâlmij mield stuárráámus riskâjuávhust láá nuorah já koskâahasâš almaah. Tain uáli härvi ocá ääigild iše čuolmâtiilijn sosiaal- já tiervâsvuotâhuolâttâs palvâlusâin. Tondiet jiešsuurmij estimvuáváámist ohtâ strategisâš tiäddučuágástâh lii almai pyereestvaijeem.

Sämmilij peessâm täsiviärdásávt tiervâsvuotâhuolâttâsân já mielâtiervâsvuotâpalvâlussáid lii tehálâš jiešsuurmij estimân.

Jiešsuurmij estimvuávám tárguttâs lii tuárjuđ sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já visásmittiđ, ete sämmilijn lii tuođâlâš máhđulâšvuotâ peessâđ vaikuttiđ olssis kyeskee miärádâstohâmân. Siämmást tuárjuh sämmilij kulttuurlii identiteet, máhđulâšvuođâ hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâid já vuoigâdvuođâ jieijâs eenikielân.

Vuávám rähtimân uásálisteeh aneh tergâdin, ete jiešsuurmij estimist váldojeh huámmášumán sierâlágán riskâtahheeh. Tain tarbâšuvvoo meid lase tutkâmtiätu. Ovdâmerkkân sämmilij historján lohtâseijee válduaalmugân suddâlutmist šoddâm traumah láá tuáistáážân kieđâvuššum liijkás uccáá. Siämmáánáál liijkás uccâ huámmášumán láá pááccám sämmilij seksuaallii já eres viehâvääldi vuáttámušah já suujah, moh jođetteh viehâvááldán.

Jiešsuurmij estimvuávám vuolgâsajeh láá meid etnisii olgoštem kepidem já sierâlágánvuođâ tuhhiittem lasettem. Taat kuáská ovdâmerkkân seksuaalláid ucceeblovvoid, moi kooskâst jiešsormeriskâ lii koskâmiärálávt stuárráb.

Vuáváámist tiädutteh meid tom, ete sämmiliih tarbâšeh eenâb sämmilijd išediđ jiešsuurmij estimist. Ulmen lii finniđ sämmilijd porgâđ jiešsuurmij estimpargo sehe jäävviltääsist já sämmilij virgálijn instituutioin já ornijduumijn.

Tastko sämmiliih láá neelji enâmist (Suomâ, Ruotâ, Taažâ, Ruošâ), jiešsuurmij estimpargo kalga porgâđ raajij rasta. Ko resurseh láá rájáliih, te kalga visásmittiđ, ete toh pyeremuuh toimâvyevih maneh meid raajij rasta. Oovtâstpargo kuáská nuuvt škovliimân, palvâlussáid ko lovvotmân.

Uccâ siärváduvâst jiešsorme lii ain stuorrâ äšši

”Mij tarbâšep eenâb ruokkâdvuođâ sárnuškyettiđ jiešsormejurduin. Toos tarbâšep škovlim já mättim. Jiešhiävulijn jurduin sárnuškyettim lii tehálâš äšši ige ääši oovdân pajedem kolgâččii poollâđ. Jis jiešsormejurduuh láá, te taid puáhtá kieđâvuššâđ”, iätá tuáhtár Heidi Eriksen Ucjuuvâst.

Eriksen mield Suomâst sämmilij jiešsormeriskáid láá tarvanâm vaidâlitteh maŋŋeed, veikâ tiäđust lii lamaš jo kuhháá, ete válduaalmug kooskâst-uv jiešsormeh láá eenâb ko eres Tave-enâmijn.

”Iäru stuorrâ kaavpugij já uccâ siärváduvâi kooskâst lii merhâšittee. Ohtâ jiešsorme uccâ siärváduvâst lii ain hirmâd stuorrâ äšši já tot vaaikut oles siärvádâhân. Jiešsorme puáhtá meid toimâđ mallin iärásáid, kiäin láá jiešhiävuliih jurduuh. Ovdâmerkkân siämmáá suuvâ jesânij uánihis ääigi siste toohâm jiešsormeh uccâ siärváduvâin láá vaidâlitteh táváliih”, Eriksen muštâl

Ume ollâopâttuv professor Lars Jacobsson tuáivu lase kvaliteetlii tiäđu jiešsuurmij riskâtahhein. Sun tiädut, ete jiešsormeest láá maaŋgah peleh: tot puáhtá leđe persovnlâš patârem šlundevuođâst, poolitlâš protest tâi uáivildum ráŋgáštâsân mastnii. Tutkâmušâst kolgâččii vuáijuđ toos, ete mii lii jiešsorme tyehin orroo ulmuu stuárráámus suijâ. Talle puávtáččijm tarvaniđ toid suujáid, moh väivideh ovtâskâs ulmuu já finnejeh suu smiettâđ, vuáváđ já viärráámuu muddoost olášuttiđ jiešsorme.

”Mij tarbâšep tiäđu tast, ete magareh jurduuh ulmuin, kiäh smiettih jiešsorme, láá. Smiettâm lii almolâš ige tot lah vala varalâš, mutâ jiešsorme vuávám lii jo varâlâš. Jiešsuurmij estimvuávám ohtuu ij pijssáá, jis ij siämmást suáppoo konkreetlávt tast, ete kiäst lii ovdâsvástádâs mon-uv porgâmist já tooimâin. Kalga kavnuđ ovdâsvástádâspeeli, mii parga keevâtlii pargo”, Jacobsson muštoot.

Toos lasseen tarbâšuvvoo poolitlâš táttu já poolitlij merideijei ravkkâm. Seminaarist tollum paaneelsavâstâllâm kiäsá čuákán pyereest totkee Anne Silviken Taažâst.

”Jiešsuurmij estim kulá aaibâs puohháid, mist juáhážân”, Silviken muštoot.

Anarist lâi 30.1.–1.2.2019 aalmugijkoskâsii arktâsij kuávlui algâaalmugáid kullee ulmui mielâtiervâsvuotân já jiešsuurmij estimân vuáijoo seminaar. Toos uásálistee sierâ staatâi äššitobdeeh, totkeeh já algâaalmugij ovdâsteijeeh lonotteh feerimijd jiešsuurmij estimpargoost já ton puátusijn. Seminaar lii uási Suomâ saavâjođetteijeepaje Arktâsii rääđist iivij 2017-2019

Artikkâl lii almostittum sosiaal- já tiervâsvuotâministeriö nettisiijđoin 31.1.2019: https://stm.fi/artikkeli/-/asset_publisher/saamelaisten-itsemurhien-ehkaisyyn-lisaa-tyokaluja-poliittista-tahtoa-tietoisuutta-ja-osaamista-tarvitaan-lisaa

Lasetiäđuh:

ráđádâllee virgeolmooš Meri Larivaara, p. 02951 63634, ovdânommâ.suhânommâ(at)stm.fi

Lasetiäđuh Arktâsii rääđi pargoost jiešsuurmij estimân:

Ministeriö já Máttááttâshaldâttâs avžuutteh škovlâid väldiđ huámmášumán sämmilij aalmugpeeivi

Sämmilij aalmugpeivi lii luándulâš äigi uápásmuđ pyerebeht Euroop union áinoo algâaalmugân já ton kulttuurân. Oktavuohta.com-siijđoin lii valjeest materiaal máttááttâsân. Aalmugpeeivi puáhtá čuávvuđ Säämi máttááttâskuávdáá live-oppâtijme. Sämmilâšvuotân puáhtá uápásmuđ meid nuuvtá vyehikorttâpaakâ tâi škovlâkolliistâlmij vievâst.

Sämmilâšvuotân puáhtá uápásmuđ ovdâmerkkân elleekove, muusik tâi sierâlágánij sämmilâšvuotân kyeskee teemai, tego sämikielâi, sämimááccuh, sämi-iäláttâsâi tâi aalmuglâštubdâlduvâi peht. Ennuv materiaal já valmâš pargopitáh máttááttâskiävtun láá Sämitige pyevtittem já Máttááttâshaldâttâs ruttâdem www.oktavuohta.com-siijđoin. ´Oktavuohta´ lii tavesämikielâ ja meerhâš ohtâvuođâ.

Aalmugpeeivi fáállun lii sämmilâšvuođâ live-oppâtijme

Säämi máttááttâskuávdáš Anarist vuolgât stream peht 6.2. tme 12.0012.45 sämikulttuur oppâtijme. Vuolgâttâs lii puohháid, mutâ eromâšávt 5.-9. luokkaláid čuosâttum tiätupakkeet sämikulttuurist já sämmilâšvuođâst. Liveoosij lasseen oovdânpuáhtojeh uánihisvideoh já -elleekoveh já kuullâp ellee muusik. Vuolgâttâs puáhtá čuávvuđ čujottâsâst sogku.fi/live/.

Säminuorah joteh paješkoovlâin

Kiđđuv sämikulttuurân puáhtá uápásmuđ nuuvt, ete tiiláá škovlâkyesi muštâliđ ääšist. Sämitige Nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia (Nuorten Akatemia) Dihtosis-haavâ 12 škovlâkyessid olášuteh sämmilâšfáádá miäldásijd škovlâkolliistâlmijd nuuvtá kuovâmáánu aalgâst vyesimáánu loopân. Škovlâkolliistâllâm puáhtá tiiláđ paješkovláid uáivikaavpugkuávlun, Tuurkun, Tamperen, Jyväskylän, Oulun, Ruávinjaargân sehe Suáđigilán já ton aldakuávloid. Koijâdâllâm lii lamaš nuuvt ennuv, ete kiiđâ kolliistâlmeh láá jo masa loopân väridum.

Eres päikkikuudij oppâlájádâsah já eres luokkatääsih ko paješkoovlah pyehtih tiiláđ nuuvtá vyehikorttâpaakâ. Pakkâ ana sistees uccâ info sämmilâšvuođâst sehe 18 toimâlâš pargopittád, moiguin fáádán puáhtá vuáijuđ. Škovlâkolliistâllâm tâi vyehikorttâpaakâ puáhtá tiiláđ čujottâsâst www.nuortenakatemia.fi. Vyehikorttâpaakâ puáhtá meid luođiđ já printtiđ.

Sämmiliih láá EU-kuávlu áinoo algâaalmug

Sämmilij aalmugpeivi ávuduvvoo jyehi ive 6. kuovâmáánu. Tot lii vala viehâ nuorâ juhlepeivi, tastko syemmilâš almenááhkán peivi merkkejui ive 2004. Aalmugpeeivist meridui kuittâg jo ive 1992 já juhlepeeivi madduuh ulâtteh paijeel čyeđe ive keččin, ihán 1917. Taan ive ávuduvvoo meid OA aalmugijkoskâsâš algâaalmugij kielâi ihe 2019.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö já Máttááttâshaldâttâs tuárjuh já ruttâdeh sierâ vuovijguin sämmilii kulttuur- já servitooimâ, arâšoddâdem, nuorâipargo sehe sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs.

Uđđâ arâšoddâdemlaahâ tuurvâst ain vuoigâdvuođâ sämikielâlii arâšoddâdmân. Ministeriö lii tuárjum sämikielâlij arâšoddâdem máttáátteijei škovlim lasettem. Taam tooimâ tievâsmiteh säämi kielâpiervâleh, moh láá merhâšittee uási sämikielâi iäláskittem. Ministeriö ruttâdem sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ 2018–2020 oovded huámášitteht sämikielâi máttááttâs finnim päikkikuávlu ulguubeln. Ministeriö lii lasseen tuárjum sämitige sämikielâlii párnáimateriaal oovdedmist. Haavâst lii tárguttâs pyevtittiđ vuálá škovlâahasáid párnáid hiäivulii digi- já spellâamnâstuv kuulmâ sämikielân.

Máttááttâsminister Sanni Grahn-Laasosii já Máttááttâshaldâttâs uáivihoovdâ Olli-Pekka Heinosii videotiervâttâsah almostittojeh oktavuohta.com-siijđoin sämmilij aalmugpeeivi 6.2.

Lasetiäđuh

Máttááttâshaldâttâs: Máttááttâsneuvos, ohtâduv hovdâ Leena Nissilä, leena.nissila(at)oph.fi, puh. 029 533 1035
Máttááttâs- já kulttuurministeriö: Máttááttâsneuvos Anne Onnela, anne.onnela(at)minedu.fi, puh. 029 533 0010

Oktavuohta.com: Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3112

Sämmilâšvuođâ live-oppâtijmeh:
Rehtor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen, eeva-liisa.rasmus-moilanen(at)sogsakk.fi, puh. 050 571 9562

Dihtosis-haahâ (škovlâkolliistâlmeh já vyehikorttâpakkâ):
Proojeektpargee Minna Lehtola, minna.lehtola(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3132

OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea: Alemuu haldâttâhrievti miärádâsah ive 2015 sämitiggevaaljâi valjâluvâttâlmist luávkkájii olmoošvuoigâdvuođâid

Suomâ ratifisistem aalmuglâš- já poolitláid vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (nk. KP-sopâmuš) koccee Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuotâkomitea lii onne almostittâm kyehti čuávdus väidimáid ive 2015 sämitiggevaljáid lohtâseijee alemuu haldâttâhrievti čuávdusijn. Nube väidimijn toovâi Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio ko tige stiivrâ váldásmitij suu.

Tábáhtusâin lâi koččâmuš alemuu haldâttâhrievti (AHR) 30. čohčâmáánu 2015 adelem miärádâsâi vuáđuld Sämitige valjâluvâttâlmân tuhhiittum ulmuid kyeskee ääšist.

Sanila-Aikio ana čuávdus pyerrin. “Tothân naanood OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea árvuvaaldijn tom, maid mij lep ubâ paje ettâm. AHR ij liččii uážum iärániđ sämitiggelaavâ teevstâst, ko tot lii sajanpiejâm Sämiaalmug jiešmeridemvuoigâdvuođâ jieijâs ‘oleskuorâttâlmáin’ lappâd laavâ sänihäämi já Sämitige valjâlävdikode huolâlii pargo jyehi ucâmuš ohtâgâslii árvuštâlmist. Mij kolgâp tääl savâstâllâđ raččomucâmuš rähtimist AHR:n, vâi finnip ääši maasâd lavâlii táásán.”

Olmoošvuoigâdvuotâkomitea paahud čuávdusistis, ete AHR miärádâsah,  moiguin Sämitige valjâluvâttâlmân váldojii 93 olmožid Sämitige valjâlävdikode já stiivrâ uáivil vuástá, luávkkájii KP-sopâmuš 25 artikkâl sehe ohtuu já oovtâst 27 artikkâláin já tulkkum 1 artikkâl mield. Tain sopâmušsoojijn 25 artikkâl kuáská poolitláid uásálistemvuoigâdvuođáid, 27 artikkâl ucceeblovoi vuoigâdvuođáid já 1 artikkâl aalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotân.

Olmoošvuoigâdvuotâkomitea paahud, ete ive 2011 rääjist AHR lii spiekâstâm sehe sämitiggelaavâ 3 § sänihäämist já lahâsaje ohtsâšibárdâsân vuáđuduvvee tulkkuumist, ko tot laavâst vattum objektiivlii kriterij saajeest lii heiviittâm jieijâs “oleskuorâttâllâm”. Sämitige valjâlävdikode ohtâgâslâš tutkâm valjâlävdikoodán väldimist lâi eidu vuáđudum laavâst asâttum kriteráid, já ton vuáđuld taid 93 olmožid iä lamaš valdum valjâluvâttâlmân.

Tääl olmoošvuoigâdvuotâkomitea lii asâttum Sämitige valjâlävdikode já stiivrâ uáivilân já pahudâm, ete AHR váldám tulkkum spiekâstij laavâst ige vuáđudum kuáhtuláid já objektivláid kriteráid.

KP-sopâmuš 2 (3) artikkâl mield sopâmušstaatâ lii kenigâs pyerettiđ olmoošvuoigâdvuotâluávkkám kuás taggaar lii pahudum. Tääl adelum čuávdusistis komitea paahud, ete taat váátá “tievâ ovdii tilán macâttee pyerettem turvim”. Taat puáhtá leđe máhđulâš tuše ton peht, ete AHR raččo jieijâs čuávdusijd. Olmoošvuoigâdvuotâkomitea paahud sierâ, ete Suomâ lii kenigâs tärhistiđ sämitiggelaavâ 3 § tienuuvt, ete visásmiteh, ete Sämitige vaaljâi kritereh jienâvuoigâdvuotân láá miäruštâllum já taid keevâtlávt heiviittuvvojeh vuovvijn, mii västid Sämiaalmug vuoigâdvuođâ navdâšiđ siskáldâs jiešmeridemvuoigâdvuođâ. Suomâ lii meid kenigâs väldiđ puoh tárbulijd laavhijd, vâi visásmiteh, ete västideijee luávkkámeh iästojeh puátteevuođâst.

Olmoošvuoigâdvuotâkomitea čuávdusân lahtoo oovtâ jeessân tievâsmittee uáivil, mast lii siämmáš loppâpuáđus ko oles komiteast mutâ siskeeld lasevuáđustâsâid.

Suomâ kalga raportistiđ komitean kuuđâ mánuppaje siste tain tooimâin, mooid čuávdusij keežild láá álgám.

Čuávdus olmoošvuoigâdvuotâkomitea internet-siijđoin čujottâsâst: https://tbinternet.ohchr.org/Treaties/CCPR/Shared%20Documents/FIN/CCPR_C_124_D_2668_2015_28169_E.pdf

Olgoministeriö tiäđáttâs ääšist 1.2.2019 https://um.fi/ajankohtaista/-/asset_publisher/gc654PySnjTX/content/yk-n-ihmisoikeuskomitealta-kaksi-ratkaisua-saamelaiskarajien-vaaliluetteloon-hyvaksymista-koskevassa-asiassa?p_p_auth=cifAZqe8&curAsset=0&stId=44227

 

Lasetiäđuh

Saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Sämitigge almoot uuccâmnáál ovdâselvâttemhaavâ vuávájeijee meriáigásii pargo

Ovdâselvâttemhaavâst selvâttuvvoo, ete magarij iävtuiguin já toimâiguin pyehtih sirdeđ sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimâ kieldâin já seervijn Sämitige vuálásâžân. Kulttuur- já kielâpiervâltoimâ lii sämmilâš arâšoddâdem, mii olášuttoo kielâlávgumvuovvijn. Anarâš-, nuorttâlâš- tâi orjâlâškielâliih kulttuur- já kielâpiervâljuávhuh tuáimih tääl ohtsis 12. Vuávájeijee pargon lii selvâttiđ já valmâštâllâđ kielâpiervâltooimâ haaldâtlii sirdem vaattâm tooimâid. Pargo álgá sopâmuš mield nuuvt jotelávt ko máhđulâš já pištá 4 mánuppaje.

Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vááttám hiäivulâš škovliittâs. Pargo miänástuvvee hoittám váátá vijđes arâšoddâdem tubdâm, naavcâ jiečânâs selvâttempaargon sehe vuávám- já ornimnaavcâ.  Selvâttemhaavâst västid sämikielâ toimâttâh já hovdân tuáimá kielâtorvočällee. Pargoost lii kyehti mánuppaje keččâlemäigi.

Vuávájeijee pälkki miärášuvá Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/IV mield (vuáđupälkki 2491,54 e). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh sämikuávlu lase 24 % já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Rijjâhámásijd pargoucâmušâid lahtosijdiskuin kalga vuolgâttiđ Sämitige čäällimkoodán 15.2.2019 räi čujottâsân info(at)samediggi.fi Lasetiäđuid addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi / puh. 010 839 3124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 1.2.2019 Sämitigge

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii säminuorâi taaiđâtábáhtus proojeektpargee tooimâ

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii

SÄMINUORÂI TAAIĐÂTÁBÁHTUS PROOJEEKTPARGEE TOOIMÂ

Pargo álgá sopâmuš mield já juátkoo 30.4.2019 räi. Proojeektpargee pargon lii västidiđ 10.-11.4. Sajosist Säminuorâi taaiđâtábáhtus vuáváámist, ornimijn, ohtâvuođâ tolâmist tábáhtus uásálistei já uárnejeijei kooskâ, tieđeetmist, eres munevalmâštâlmijn já tábáhtus loppâpargoin. Proojeektpargee parga Sajosist škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst, mon hovdân tuáimá škovlimčällee.

Pargo miänástuvvee hoittám váátá sämikielâ tááiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). Mij anneep áárvust jiečânâs já huolâlii pargovyevi sehe šiev ohtsâšpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid. Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi V já tast II juávhu mield (vuáđupälkki 2139,83 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.

Ucâmušâid uáppu- já pargotuođâštusâiguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán koskoho 13.2. tme 16.00 räi čujottâsân: info(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid pargoost addel škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3112. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 30.1.2019
Sämitigge

 

Sämitigge juátká uuccâmääigi västideijee arâšoddâdemstivrejeijee meriáigásii paargon

Sämitigge almoot uuccâmnáál

Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee meriáigásii pargo

Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2019 räi. Pargo älgim iähtun lii ruttâdem visásmittem já Sämitige já Anarâškielâ seervi ry koskâsii oovtâstpargosopâmuš vyeimist orroom. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee västid Anarâškielâ seervi ry paijeentoollâm kuulmâ kielâpiervâl – Aanaar Piervâl já Piäju sehe Avveel Kuáđi – arâšoddâdem stivriimist, oovdedmist já pargoviehâhaldâttuvâst. Seervist láá ohtsis käävci kielâpiervâlparged já ohtâ haldâttâhhovdâ. Kielâpiervâlijn láá ohtsis 28 párnážid. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee tuáimá Sämitige pargen, mutâ aldasii oovtâstpargoost Anarâškielâ seervi njunošijguin já pargeiguin.

Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim, tego šoddâdemtiettuu kandidaat tođhos tâi sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi áámmátollâškovlâtođhos, mii ana sistees arâšoddâdem uápuid. Toos lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs sämitiggeest 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám iššeed pargohárjánem arâšoddâdem já haldâttuv syergist já pargoviehâjoođeetmist. Pargoost kalga tubdâđ arâšoddâdem vuolgâsoojijd, táárbuid já uulmijd. Pargoost tarbâšuvvojeh šiev vuáruvaikuttâstááiđuh sehe nahcâ porgâđ oovtâstpargo perruiguin, kielâpiervâlij eres pargeiguin já eres oovtâstpargokuomijguin. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee parga sämikielâ toimâttuvâst, mon hovdân tuáimá kielâtorvočällee. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi. Väljejum olmooš kalga oovdânpyehtiđ tuhhiittettee váldus rikosregisterist (L 504/2002).

Stivrejeijee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV já I juávhu mield (vuáđupälkki 2713,63 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh sämikuávlu lase 24 % já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Västideijee stivrejeijee toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist, já pargo tábáhtuvá uásild meid anarâškielâ kielâpiervâlijn Anarist já Avelist. Jieijâs auto lii pargoost velttidmettum. Rijjâhámásijd pargoucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 22.2.2019 tme 16.00 räi čujottâsân info(at)samediggi.fi.  Lasetiäđuid addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi / puh. 010 839 3124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 17.1.2019 Sämitigge (almottâs peividum 30.1.2019)

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii toimâttâhčällee pargo

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii

TOIMÂTTÂHČÄLLEE PARGO

Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2019 räi. Toimâttâhčällee parga Sajosist škovlim- já oppâmaterialtoimâttuvâst, toimâttuv ovdâolmožin parga škovlimčällee. Toimâttâhčällee pargoin lii meridum sämitige pargo-oornig 41 §:st Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995).

Virge miänástuvvee tipšom iššeed maaŋgâpiälálâš hárjánem toimâttâhpargoin. Mij anneep áárvust jiečânâs já huolâlii pargovyevi, šiev ohtsâšpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid. Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi VI já tast II luoka mield (vuáđupälkki 1879,22 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.

Ucâmušah uáppu- já pargotuođâštâsâiguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán vástuppeeivi 22.2.2019 tme. 16.00 räi čujottâsân info(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid pargoost addel škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, puh 010 839 3112. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 23.1.2019
Sämitigge