Sämitigge almostitškuát Sämmiliih soti-uđâsmitmist -blogirááiđu čoovčâ 2020 ääigi

Uássin soti-kampanja Sämitigge almostitškuát Sämmiliih soti-uđâsmitmist -blogirááiđu sämikielâlijn já kulttuurmiäldásijn soti-palvâlusâin, já toid lohtâseijee hástusijn já máhđulâšvuođâin. Blogirááiđust sierâ suorgij äššitobdeeh pyehtih jieijâs feerimij já äššitubdâm vuáđuld oovdân uáinuid soti-syergi palvâlusâi ooleest.

Blogirááiđust savâstâleh soti-palvâlusâi falâmist oovtviärdásâšvuođâ uáinust sehe selvâtteh sämikielâlij já kulttuurmiäldásij palvâlusâi merhâšume argâelimist konkreetlij ovdâmeerhâi peht.

”Sämikielâlij já kulttuurmiäldásij soti-palvâlusâi falâmist orroo hástusij lasseen mij halijdep kiddiđ nuuvt čällei ko meid lohhei huámmášume toid máhđulâšvuođáid, maid soti-uđâsmittem fáálá palvâlusâi já toid kyeskee lahâasâttem ovdedem pyerrin”, muštâl saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso blogirááiđust.

Sämitigge algâttij kesimáánust 2020 kampanja oovtviärdásij Sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs (soti) palvâlusâi peeleest.  Suomâ haldâttâs lii piejâm joton soti-uđâsmittem sehe soti-eennâmkuudij vuáđudem, moi ulmen lii soti-palvâlusâi olášuttem oovtviärdásávt puohháid. Marin haldâttâsohjelmân lii čallum čielgâsávt meid linjim kielâlij vuoigâdvuođâi keevâtlii olášume turviimist sämikielân.

Soti-kampanjain Sämitigge haalijd pyehtiđ almos savâstâlmân eenâb tiäđu sämmilij soti-palvâlusâi tááláá tiileest já soti-palvâlussáid lohtâseijee lahâasâttem uđâsmitten táárbuin sämmilij uáinust.

https://www.samediggi.fi/sote-uudistus/

 

Lasetiäđuh

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

sosiaal- já tiervâsvuođâčällee Anne Länsman-Magga, 040 182 9998, anne.lansman-magga(at)samediggi.fi

Sämitige čuákkim 17.-18.9. uárnejuvvoo uásild káidusin

Sämitige čuákkim 3/2020 uárnejuvvoo 17.-18.9.2020 Sajosist, Anarist sehe káidusohtâvuođâiguin. Kyevtpiäivásâš čuákkim meerrid om. Sämitige toimâohjelmist pajan 2020-2023 sehe ciälkkámušâst soti-eennâmkuudij vuáđđudmân já sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs sehe kááijumtooimâ ornim uđâsmitmân kyeskee lahâaasâtmin. Saijoos parlamentsalin ep vääldi kuosijd koronatile tiet.

Sämitige čuákkim meerrid Sämitige toimâpaje 2020-2023 toimâohjelmist já ekonomiavuáváámist, ciälkkámušâst soti-eennâmkuudij vuáđđudmân já sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs sehe kááijumtooimâ ornim uđâsmitmân kyeskee lahâaasâtmin, jesânij noomâtmist Säämi Kielâkäldee stiivrân sehe nuorâirääđi jeessân valjiimist iäru pivdem jeessân sajan.

Lasseen čuákkimist tuálloo kulmâ vuolgâttâssavâstâllâm. Stivrâ lii valmâštâllâm tige čuákkimân vuolgâttâssavâstâlmân sämmilii šoŋŋâdâhpolitiik ovdedem, kuáivuttâhlaavâ uđâsmittem sehe Sämitiggelaavâ uđâsmittem.

Čuákkim 3/2020 äššilisto kávnoo dokumentpaaŋkist.

Parlamentsalin ep vääldi kuosijd

Sämitige jesâneh uásálisteh kyevtpiäivásii čuákkimân pääihi alne Sajosist teikkâ káidusohtâvuođâiguin. Koronatile tiet kyesih já media pyehtih čuávvuđ čuákkim tuše live striimi vuolgâttâs peht čujottâsâst www.samediggi.fi/live. Vuolgâttâsâst lii finnimnáál tulkkum puoh kuulmâ sämikielân já suomâkielân. Saijoos parlamentsalin ep vääldi kuosijd pääihi oolâ.

Lasetiäđuh:

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. 010 839 3100 / 040 726 2688, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

viestâdemčällee Johanna Alatorvinen puh. 010 839 3140 / 040 663 4493, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi

Sämitigge uásálist alemuu haldâttâhrievti kejâlmâsân Palsinojast

Sämitigge uásálist 8.-9.9.2020 alemuu haldâttâhrievti toollâm kejâlmâsân Palsinoja kuávlust Anarist. Kejâlmâs ulmen lii selvâttiđ kollekuáivumhaavâin, moh tuáimih Palsinoja pirrâsist, šaddee ohtsâšvaikuttâsâid čácádâhân já ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi háárjutmân.

Kejâlmâs lohtâs Sämitige uuccâm väidimlopán Tave-Suomâ kuávluhaldâttâhvirgáduv adelem miärádâsâst (nr 66/2018/1) mieđettiđ pirâslove maašinlii kollekuáivumân Palsinoja kuávlun. Sämitigge váátá vuosâsajasávt Tave-Suomâ kuávluhaldâttâhvirgáduv pirâs- já čäcituálulopemiärádâsâi komettem já nubesajasávt čäcitarkkuumân lohtâseijee miärádâsâi lasettem čäcituálulove lopemiärádâssáid.

Sämitigge puáhtá väidimist oovdân, ete Tave-Suomâ kuávluhaldâttâhvirgáduv pirâslope maašinlii kollekuáivumân sehe čäcituálulope hiäjusmiteh sämmilij hinnáid hárjuttiđ ärbivuáválijd sämi-iäláttâsâid sämmilij päikkikuávlust. Lopekuorâttâlmist iä lah váldám huámmášumán kuávlu sajaduv Pänituoddâr meccikuávlust, iäge meccikuávlulaavâ tárguttâs. Toos lasseen toimâ hiäjusmit sämmilii puásuituálu ekonomâlii kannattetteevuođâ já hárjuttemhinnáid, sehe sämmilij vuoigâdvuođâ hárjuttiđ kuálástem.

Sämitige ovdâsteijen kejâlmâsân uásálisteh II värisaavâjođetteijee Leo Aikio, iäláttâsčällee Sarita Kämäräinen, vs. lahâčällee Kalle Varis sehe vs. pirâsčällee Tiina Lovisa Solbär.

Lasetiäđuh:

II värisaavâjođetteijee Leo Aikio, puh. 040 621 6505 / 010 839 3180,  leo.aikio(at)samediggi.fi

iäláttâsčällee Sarita Kämäräinen, puh. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

vs. lahâčällee Kalle Varis, puh. 010 839 3187 / 050 384 7040, kalle.varis(at)samediggi.fi

vs. pirâsčällee Tiina Lovisa Solbär, puh. 010 839 3184 / 050 599 9725, tiinalovisa.solbaer(at)samediggi.fi

Koijâdâllâm sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi áámmátulmui sämikielân já -kulttuurân lohtâseijee mättimtáárbuin – västidemäigi 22.9.2020 räi

Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá (Poske) sämiohtâdâh seelvât sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi áámmátulmui mättim koijâdâlmijn. Koijâdâllâm ulmen lii selvâttiđ sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi áámmátulmui sämikieláid já sämmilii kulttuurân lohtâseijee mättimtáárbuid nubástuvvee pargoelimist, já olášuttiđ tai vuáđuld áámmátlii tievâsmittemškovlim.

Koijâdâllâm lii uási Laapi ollâopâttuv, Laapi áámmátollâškoovlâ já Poske olášuttem Maaŋgâ syergi já tiettuu mättim sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs áámmátulmuid (MoniSoTe) -haavâ (ESR-ruttâdem). Ton ulmen lii finniđ tiäđu Laapist tuáimee sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs áámmátulmui maaŋgâ syergi mättimtáárbuin. Pargoeellim äigikyevdilis mättimtárboid viggeh västidiđ maaŋgâ syergi já tiettuu soti-syergi áámmátlii tievâsmittemškovlim vievâst. Ton peht viggeh nanodiđ sämikieláid já kulttuurân lohtâseijee mättim sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst.

Koijâdâlmân puáhtá västidiđ sämikielân já suomâkielân liiŋkâst https://link.webropolsurveys.com/S/7D42DA9A2AC28BD4  .Västidemäigi lii 22.9.2020 räi.

Lasetiäđuh

Lydia Heikkilä
vuávájeijee
Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš, Sämiohtâdâh
Sämitigge
lydia.heikkila(at)samediggi.fi
puh. 040 592 5531

        

Uđđâ oppâmaterial anarâškielân

Anarâškielâ vuáđuškovlâmáttááttâsân láá almostum uđđâ oppâmaterialeh. Uđđâ materialeh láá almostum sehe eenikielâ- ete viereskielâmáttááttâsân. Materialijd lává hammim oppâmateriaal kesipargee Anne Seipiharju já vuávájeijee Miina Seurujärvi.

Eenikielâ Virkkuuvääri-ráiđu lii tievâsmittum nube luoka kuldâlempitáigijn, niäljád luoka uáppee tekstâkiirjijn já viiđâd luoka digihárjuttâsâigijn. Viereskielâ Hitruu-rááiđun láá valmâštum lasematerialeh: Hitruus sánádâh digihárjuttâsah, Hitruus kielâoppâ já sánádâh pdf-siijđoh printtim várás sehe Hitruu 1, 2, 3 já 4 digimaterial sánáduv hárjuttâllâm várás.

Virkkuuvääri 2 kuldâlempitáh čohčâkiđđâ

Kuldâlempitáh láá uási Virkkuuvääri 2 -kirje mainâsijn. Sehe digimaterialist et eidusâš kirjeest láá kuldâlempitái koveh já siskáldâskoččâmušah. Čohcâkirje teevstâid loheh Heli Huovinen, Ritva Kangasniemi já Hannu Kangasniemi. Kiđđâkirje lohheeh láá Martta Alajärvi já Jussa Seurujärvi. Mainâsijd lii čáállám Petter Morottaja.

Virkkuuvääri 4 eenikielâ já kirjálâšvuotâ -kirje

Niäljád luoka eenikielâ já kirjálâšvuođâ máttááttâsân uáivildum kirje vuáđđun lii Otava Kipinä 4 material. Virkkuuvääri-kirje jotkâmainâsijd lii čáállám Petter Morottaja. Eres rähteeh láá Miina Seurujärvi já Mika Kolehmainen (kuvvim já tuáijim).

Virkkuuvääri 5 digihárjuttâsah

Viiđâd luoka material vuossâmuš uási láá digihárjuttâsah. Materialist láá uánehis máttááttâsteevstah já toid labdâšeijee hárjuttâsah sehe válduseh kirjálâšvuođâst. Hárjuttâsâi rähtim vuáđđun láá Otava Kipinä 5 hárjuttâsah já taid lii anarâškielân já kulttuurân heiviittâm Henna Aikio. Digihárjuttâsâid lii ráhtám Miina Seurujärvi.

Hitruus sánádâh digihárjuttâsah

Hitruus sánádâh digihárjuttâsah -material lii paarâ Hitruus kielâoppâ digihárjuttâsah -materialin. Digihárjuttâsâin puáhtá máttááttâllâđ meid saanij jienâdem, luuhâm já čäällim lasseen. Siämmáá material puáhtá kevttiđ pävirháámist ko printtee Hitruus kielâoppâ já sánádâh pdf-siijđoh printtim várás -material. Digimaterialijn láá lasematerialeh (muštokoortah já biŋŋovuáđuh printtim várás sehe liiŋkah quizlet-hárjuttâssáid), moh iä lah pävirmaterialist.

Hitruus kielâoppâ já sánádâh pdf-siijđoh printtim várás

Hitruus kielâoppâ já sánádâh -material tievâsmit Hitruu-rááiđu sierânâs kielâopâlâš já sánádâh hárjuttâsâigijn. Material lii uáivildum vuáđuškoovlâ 3-6 luokkaid. Material puáhtá kevttiđ pävirhäämist (pdf-siijđoh printtim várás) teikkâ digihäämist (Hitruus kielâoppâ digihárjuttâsahHitruus sánádâh digihárjuttâsah). Material lává ráhtám Miina Seurujärvi já Petter Morottaja, koveh Riitta Ahonen.

Hitruu 12 digimaterialeh

Hitruu 1 2 digimaterialijn puáhtá luuhâđ já kuldâlid Hitruu 1 já 2 kiirjij teevstâid sehe hárjuttâllâđ kuuvij sánáduv. Hitruu-rááiđu lii čáállám Teija Linnanmäki já kuvvim Riitta Ahonen. Digimaterial lii ráhtám Anne Seipiharju já sun meid lohá kuuvij saanijd materialist.

Hitruu 34 digimaterialeh

Hitruu 34 digimaterialijn puáhtá luuhâđ Hitruu 3 já 4 kiirjij teevstâid sehe hárjuttâllâđ kuuvij sánáduv. Hitruu-rááiđu lii čáállám Teija Linnanmäki já kuvvim Riitta Ahonen. Digimaterial lii ráhtám Anne Seipiharju já sun meid lohá kuuvij saanijd materialist.

Lasetiäđuh:

oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi, 010 839 3115 / 050 364 1385, hannu.kangasniemi(at)samediggi.fi

anaraškielâ oppâmaterialvuávájeijee Miina Seurujärvi, 010 839 3193 / 050 344 0504, miina.seurujarvi(at)samediggi.fi

Sämitige oppâmateriaaleh

Sämitigge kiäsá minister Kiurun puásuituállei loppâive 2019 mävsihánnáá orroo sajasâšišesajanmáávsui mäksim keežild

Sämitigge kiäsá peerâ- já vuáđupalvâlemminister Krista Kiurun, ete sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö väärrid ive 2020 lasebudjetist sierâ lasemeriruuđâ puásuituállei loppâive 2019 ain mävsihánnáá orroo sajasâšišesajanmáávsui luávdim várás.  

Kiiđâ 2020 ääigi Sämitigge lii toimâttâm iävtuttâs já savâstâllâm sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöin sehe Eennâmtuáluirâtteijei iäláttâhlájádâs (MELA) ovdâsteijeiguin puásuituállei sajasâšiššeest já ton oovdedmist. Sämitigge lii puáhtám oovdân huolâs sämmilij puásuituállei sosiaaltorvo olášume, pargoost vaijeem já pargokarrieerij kukkom háárán. Toos lasseen Sämitigge lii iävtuttâm, ete laavâ puásuituállei sajasâšiššeest (1238/2014) kolgâččij uđâsmittiđ tienuuvt, ete tot tähidičij puásuituálleid oovtviärdásii sajattuv eres sierâ eennâmtuáluhaamij hárjutteijeiguin.

– Ohtsâškode ráhtuseh asâtteh puásuituálleid távjá jo vuolgâsaajeest eresárvusii sajattâhân eres eennâmtuáluhaamij hárjutteijei háárán. Ličij aaibâs hiäivuttem, ete ive 2019 mävsihánnáá pááccám sajasâšišesajanmáávsuh-uv pásáččii puásuituállei jieijâs mäksimnáál, pááhud II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

Ive 2019 puásuituállei sajasâšišesajanmáávsui tárbu lâi eenâb ko maid toi várás väridum meriruttâ sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö budjetist lâi. Taan čuávumuššân MELA ij lah pastam mäksiđ puásuituálleid sajasâšišesajanmáávsuid loppâive 2019 uásild. Taah sajasâšišesajanmáávsuh láá ain mävsihánnáá, mii ovdiist hiäjusmit puásuituállei jo mudoi-uv hästee ekonomâlii tile spiekâstâhlávt vaigâdis täälvi 2019–2020 maŋa. Sajasâšiše lii puásuituállei sosiaaltorvo merhâšittee uási, já ton ulmen lii tuárjuđ puásuituállee pargoost vaijeem, tiervâsvuođâ já toimânaavcâ.

Ive 2019 puásuituállein lâi vuoigâdvuotâ kevttiđ 200 sajasâšišetijmed, mii lii paijeel 100 tijmed ucceeb ko maid ovdâmerkkân eennâmtuáluirâtteijeeh kevttii koskâmiärálávt ive 2019. Ive 2020 puásuituállei sajasâšišetiijmij meeri kepidui ovdiist 80 tijme verd, já tondiet puásuituállest lii tääl vuoigâdvuotâ innig 120 sajasâšišetiijmán puásuituállee kuáttá.

Sämitige uáinu mield tile lii jo vuolgâsaajeest puásuituálu uáinust ekonomâlávt já sosiaallávt killáámettum já aasât puásuituálleid ij-oovtviärdásii sajattâhân eres eennâmtuáluhaamij iäláttâshárjutteijei háárán. Sämitigge kiäsá-uv minister Kiurun, ete sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö väärrid ive 2020 lasebudjetist sierâ lasemeriruuđâ puásuituállei loppâive 2019 ain mävsihánnáá orroo sajasâšišesajanmáávsui luávdim várás.

Vetoomus Perhe- ja peruspalveluministeri Krista Kiurulle koskien poronhoitajien sijaisavun maksamista

Esitys poronhoitajien sijaisavun kehittämiseksi

Lasetiäđuh:

II värisaavâjođetteijee Leo Aikio, 040 621 6505 / 010 839 3180, leo.aikio(at)samediggi.fi

saavâjođetteijee išedeijee Laura Olsén-Ljetoff, 040 617 5113 / 010 839 3190, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi

Kove: Tomi Guttorm

Saavâjođetteijei kejâstâh almosčuákkimist 26.6.2020

Saavâjođetteijei kejâstuv almosčuákkimist 26.6.2020 meridii almostittiđ blogičaalân Sämitige nettisiijđoin.

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso

Korona-ääigi láá Sämitige tooimah já ääših hoittájum čuávvoo náál: Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii lamaš kiddâ njuhčâmáánu 16 peeivi rääjist. Stivrâ meridij toollâđ Sajos kiddâ vyesimáánu loopâ räi. Sämitiggeest lii lamaš káiduspargo válduášálâš pargovyehhin tuáistáážân, iäge virgemääđhih lah tohhum spiekâstâhtile ääigi. Kiärgusvuotâjuávkku asâttui já juávkku lii čuákkimistám ohtsis vittii.

Sämitige ornim seminaarijd, tilálâšvuođâid já tábáhtusâid kessii meddâl vyesimáánu loopâ räi já čuákkimáid láá uásálistám káidusohtâvuođâi peht. Meid kesimáánu almosčuákkim uárnejui káidusohtâvuođâi peht kevttimáin Interprefy-káidustulkkumheiviittâs. Káidusporgâm jaska 3.8.2020 rääjist, toin iävttoin, ete tavdâtile kuávlust lii pissoom virgeomâhái avžuuttem tääsist.

Kiđđuv spiekâstâhtile ääigi Sämitigge vuolgâttij áánnum uáiviministerân Suomâ siskáldâs jotteem raijiimân 23.3.2020, vâi koronavirus levânem puávtáččii hitodiđ já riskâjuávhuid suoijiđ. Sämitige nubbe áánnum vuolgâttui sisministerân Taažâ já Suomâ koskâsii rääji lekkâm várás 10.6.2020, ko tile tavveen pahudui rávhálâžžân. Koronavirus tiet meridum jotteemraijiittâsah láá čuáccám merhâšitteht Tave-Suomâ räjikuávlui sämmilâšaalmugân.

President Sauli Niinistö teivâm ornášui 6.3.2020. Kolliistâllâm vuáđudui moonnâm valjâpaje ääigi oovdânpuohtum povdiittâsân kolliđ uđđâsist sämikuávlust. Teivâmist savâstâllii šoŋŋâdâhnubástusâst já ton vaikuttâsâin sämmilii kulttuurân, vajosaavâin, Suomâ olmoošvuoigâdvuotâkenigâsvuođâin já sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio vuáđđudmist.

Sämitiggelahâuđâsmittemproosees lii meid lamaš joođoost. Fáddán láá lamaš sämitiggelaavâ 9 § miäldásiih ráđádâlmeh sämitiggelaavâ nubásmittem valmâštâllee toimâkode aasâtmist, mast kieđâvuššui toimâkode mandaat. Taat ráđádâllâm já proosees vuáđuduveh Suomâ haldâttâsohjelm kirjiimân. Ovdil toimâkode pargo lii toimâm sämitiggelaavâ uđâsmitmân kyeskee ovdâčielgiittâspargojuávkku.

Vääččir meccikuávlu tipšo- já kevttimvuáváámist láá lamaš sämitiggelaavâ 9 § miäldásiih ráđádâlmeh Meccihaldâttâssáin kiđđuv. Almolávt ráđádâlmijn lâi pyeri vuoiŋâ, mutâ maaŋgâ ääšist ij kavnum ohtsâšibárdâs.

Sämitiggelaavâ 9 § miäldásiih ráđádâlmeh pargo- já iäláttâsministeriöin kuávlui oovdedmist já Euroop union kuávlu- já ráhtuspolitiik ruttâráájoid kyeskee lahâasâttem uđâsmitmist lijjii kiđđuv. Sämitige kuávdáš iävtuttâsah taan lahâasâttemuđâsmitmist láá, ete Sämitige oles uásálistem sämikuávlu ovdánmân kalga turviđ uđâsmittemnáál lahâaasâtmist, lahâiävtuttâsân siskálmittoo njuolgâdus, mon mield sämikuávlun čyeccee ovdánem ij uážu tovâttiđ hemâdâs sämmilâškulttuurân, kuávlui uđâsmittem ráđádâllâmkode čuákánpiejâmân lasettuvvoo Sämitige ovdâsteijee, sämmilâš raajijd rastaldittee oovtâstpargo torvejuvvoo já sämmilâšiäláttâssáid vuáđuduvvoo iäláttâsruttârááju.

Sämitiggelaavâ 9 § miäldásiih ráđádâlmeh Laapi litoin Tave-Laapi eennâmkoddekaava 2040 -ääšist lijjii vyesimáánust. Jieŋâmerârađe oro pisomin kaavast vijđes vuástálistmist peerusthánnáá. Vuáváámist lii meid šleđgâlinjâš Ucjuuhân. Almolávt puáhtá pahudiđ, ete Sämitige huámmášuumijd iä lah váldám mieldi eennâmkoddekaavast vijđásubbooht.

Sämitiggelaavâ 9 § miäldásâš ráđádâllâm pirâsministeriöin, mii kuoskâi luándusuojâlemlahâasâttem uđâsmittem -haavâ proojeekt II kuáskimsajanmávssoid, lâi vyesimáánu loopâst. Sämitigge oovtâst Palgâsij ovtâstussáin lii tuálvum iävtuttâs ovdâskulij. Ekologâlii kompensaatio já luándu maaŋgâhámásâšvuođâ nanodeijee sajanmáksuvyevi viggeh ovdediđ. Sämitige vuolgâsaijeen lii almolávt ovdediđ luándusuojâlemlahâasâttem 16 § siskáldâs.

Eennâmkevttim- já huksimlaavâ uđâsmittem lii meid joođoost. Proosees lii oovdânpuohtum pirâsministeriö tooimâst Sämitiigán já eidusijd ráđádâlmijd lii tárguttâs algâttiđ čohčuv.

Sämitiggelaavâ 9 § miäldásâš ráđádâllâm haldâttâs iävtuttâshammiittâsâst ovdâskoodán laahân rakânâsäärbi suojâlmist adelum laavâ já rikoslaavâ 48 lovo 6 § nubásmitmist lâi kesimáánust pirâsministeriöin. Proosees ij oro väldimin huámmášumán sämmilij vuoigâdvuođâ jiešmeridem vuáđuld oovtâst haldâšiđ sämmilij rakânâsärbilaavâ vyelni orroo sämmilâščuosâttuvâi uásild.

Säämi Parlamentaarlii rääđi Suomâ saavâjođettempaje lii tääl joođoost. Taan ääigi láá čuákkimistám virtuaallávt, iällám tehálijd aašijd čoođâ eereeb iärrás raajijd rastalditttee škovlim háárán, savâstâllum eereeb iärrás COVID-19-tiileest, aalmuglâšjuoigâääšist já immateriaallii kulttuurärbiääšist, vuáđudum Interreg-pargojuávkku, mii annoo tehálâš lekkâmin, vâi sämmilij táárbuid puáhtá identifisistiđ oovtâst čuávvoo ruttâdempaje háárán. Sämmilij parlamiänttárij čuákkim lii sirdum já peivimeeri ij lah vala soppum.

“Enhanced participation” lii OA algâaalmugij uásálistemvuoigâdvuođâ ovdedemproosees, mast Sämitige saavâjođetteijee lii aktiivlávt lamaš mieldi.

Sämitigge lii uásálistám biodiversiteetstrategia já –toimâohjelmân kyeskee vuáđusteijee selvâttempaargon, mast láá porgâm LUKE:in (Luánduriggodâhkuávdáš) oovtâstpargo tast, maht ohjelm lii toimâm já maid uđđâ strategiast kolgâččij väldiđ huámmášumán.

Kilelis ovdánem toimâkoddeest Suomâ lii raportistâm OA:n kilelis ovdánem uulmijn, já Sämitigge lii vuossâmuu keerdi lamaš mieldi hammiimin raapoort.

Sämitigge uásálist puávdejum saavâjođetteijee uásálistem peht šoŋŋâdâhpolitiik pirrâ piävdán, mon uáiviminister lii vuáđudâm já mast láá algâttâm savâstâlmijd, moh kyeskih Suomâ šoŋŋâdâhpolitiik sunde.

Interreg-ohjelmij oovdedmist tehálâš äššin Sämitigge ana Sápmi-ohjelmuási sierâ toollâm já ton visásmittem puátteevuođâst. Ohjelm siskáldâsân lohtâseijee äššin lii tárguttâs älkkeedittiđ taan ruttâdem kevttim ucebij tuáimei peeleest já ärbivuáválij iäláttâsâi ovdedem, tego tyeje ovdedem iäláttâssân.

I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto

Soti-uđâsmitmist: Sämitiggelaavâ 9 § miäldásâš ráđádâllâm lâi sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöin soti-aašijn káidusohtâvuođâiguin vyesimáánu aalgâst. Sämitigge háputtâl pyereedmijd sämikielâlij já kulttuurmiäldásij palvâlusâi keevâtlii olášumán. Taat váđáččij čielgâ sämikielâlij palvâlusâi ornimovdâsvástádâs sehe kelijdeijee já olmânáál čuosâttum ruttâdem. Soti-uđâsmitmân kyeskee lahâhammiittâsâin Sämitige ulmeh iä oinuu tuárvi já vaiguttempargo juátkoo.

Soti-uđâsmittem oovdân láá meid porgâm kampanja peht, oovtviärdásij soti-palvâlusâi peeleest. Soti-kampanja ana sistees uđâsreeivâid, video, uáivilčalluid já jieijâs nettisiijđoid uássin Sämitige nettisiijđoid.

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio jesânin ađai komissaarin pottii meriääigi räi 16 iävtuttâssâd, 14 Sämitiigán já kyehti Nuorttâlij sijdâčuákkimân. Iävtuttum ulmuuh láá ohtsis 10. Proosees komissaarij valjiimân juátkoo nuuvt, ete almoliih kuullâmtilálâšvuođah uárnejuvvojeh čohčuv.

Suomâ já Taažâ koskâsiih ráđádâlmeh Tiänu kuálástusnjuolgâdus uđâsmitmist algii keessiv. Suomâ ráđádâllâmairâskoddeest Sämitige airâsin já airâskode nubben värisaavâjođetteijen tuáimá Anne Nuorgam. Staatârääđi adelij ráđádâllâmairâskode asâttem ohtâvuođâst ciälkkámuš, mii tiäddut luosânaalij iällám turvim, sämmilij vuoigâdvuođâi ovdedem sehe ovdâskode ciälkkámušâi huámmášem.

Sämitigge lii toollâm taan ive peln oovtâ teivâm Sämitige já ovdâskoddepiäláduvâi oovtâstpargo vuáđuld. Oovtâstpargojuávhu čuákkim lâi kesimáánust já teivâmist ellii čoođâ Sämitiigán äigikyevdilis aašijd.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö asâttem sämimáttááttâs ovdedempargojuávkku lii toimâm njuhčâmáánu rääjist. Pargojuávhu pargon lii tarkkuđ sämikielâlii arâšoddâdem, kulttuur- já kielâpiervâltooimâ, sämimáttááttâs já -škovlim tile ohtân olesvuottân. Juávhust Sämitige uásild jesânin tuáimih Ulla Aikio-Puoskari já Anne Kirste Aikio sehe äššitobdeečällen Arla Magga já Petra Kuuva.

Sämitigge lii celkkim oppâkenigâsvuođâ viijđedmân kyeskee lahâuđâsmitmijn tiädutmáin säminuorâi kielâlijd vuoigâdvuođâid sehe vuoigâdvuotâ čođâldittiđ oppâkenigâsvuotâ ärbivuáválijd tááiđuid oppâmáin. Sämitigge ceelhij kyevti ive pištee ovdâmáttááttâs keččâlmist já tiäduttij, ete vuoigâdvuođah sämikielâlii tooimân iä uážu hiäjusmuđ keččâlem čuávumuššân.

Toos lasseen Sämitigge ceelhij Yleisradio uđđâ strategiast já iävtuttij sämmilij, sämmilâšvuođâ já sämikielâlij ohjelmij pyereeb huámmášumán väldim.

II värisaavâjođetteijee Leo Aikio

Sämitige iävtuttâs puásuituállei sajasâšiše ovdedem várás: puásuituállei oovtviärdásâšvuotâ sajasâšiševuáháduvâst, puásuituállei sajasâšiše meriruuđâ já tijmemere pajedem vâi tot västid tááláá puásui-iäláttâs táárbun, huápuliih tooimah puásuituállei luámusajasâšpalvâlusâi oovdedmân lahâasâttem tääsist, sämmilij puásuituállei sosiaaltorvo olášume, pargoost vaijaam já pargokarrieerij kuhedem uássin sajasâšiše- já sajasâšišeluámusajasâšvuáháduv, oovtviärdásâšvuođâ ovdedem Mela jieijâs tooimâst oovtviärdásâšvuotâvuáváámijn.

Tukesijn láá lamaš sämitiggelaavâ 9 § miäldásiih ráđádâlmeh Hankaoja já Rove vero –ucâmusâin já meid kollekuáivumloveh láá kieđâvuššum.

EU-toorjâääšist Sämitigge lii iävtuttâm, ete elettempuásuitoorjâ aleduvvoo 28,5 eurost 36 euron. Poccuupiärgu njuolgâvyebdim oovdedmist ulmen lii älkkeedittiđ já kepidiđ njuolgâvyebdim iävtuid, nuuvt ete puásuituálleeh prinsiiplávt sämikuávlust pasteh vyebdiđ tiätu kiilumere raamij siste (1500 kg čuoppum poccuupiärgu já 500 kg koškepiärgu ivveest/poccuupiärgu vyebdee) poccuupiärgu raavvâdviäsoid, pođoivyebdeid já kulâtteijeid.

Sämitigge lii aktiivlávt čuávvum muotâtile tovâttem spesiaaltile já toollâm ohtâvuođâ ääši ooleest eennâm- já meccituáluministeriön, eennâm- já meccituáluminister sierânâsišedeijee lii iällám uáppáásmin muotâ- já kuáttumtilán. Ciälkkámuš pivdem tutkâmuš oovdedmân MAKERA-ruttâdem háárán: Sierâ eennâmkevttimhaamij vaikuttâs puásuipargomallijd já ärbitiätun – tábáhtustutkâmuš Suomâ sämmilij päikkikuávlust já puásuituálu nubástusah já vuáhádumvyevih sierâ eennâmkevttimhaamij ruossâlâs tiädui vyelni. Stuorrâpiätu čonâsjuávkkutilekejâstâh.

Sämitigge lii meid vuolgâttâm áánnum Meccihaldâttâsân poccui kuáttumráávhu já puásuituálu almolij toimâhinái turviimân spiekâstâhlii tiileest: Sämitigge kiäsá Meccihaldâttâsân, ete tot ij mieđeet taan kiiđâ já kesipaje ääigi pivdo- já jotteemluuvijd sämmilij päikkikuávlun já ete tot pehtilitáččij kocceem, vâi estih puoh lovettes jotteem.

Tääl šoŋŋâdâhnubástusân lohtâseijee fáádáh já proseseh Suomâst, moid Sämitigge lii uásálistám tâi uásálist, láá: Sämmilij šoŋŋâdâhpaaneel já sämmilij vuáhádume šoŋŋâdâhnubástus vuáhádumohjelm. Taat ovdeduvvoo eidu já ulmen lii toollâđ vuolgâttâssavâstâllâm puáttee tievâsčuákkimist. Climini-haavâst tárkkojeh puásuituálu vuáhádumvuovijd šoŋŋâdâhnubástusân. Leo Aikio lii uásálistám stivrimjuávhu paargon. Aikio uásálistij Climate Emergency and Indigenous Peoples in the Arctic -panelân Helsigist 12.3.2020. Šoŋŋâdâhlaavâ uđâsmittem lii joođoost já ulmen lii pyehtiđ oovdân Sämitige uáinuid.

Sämitiigán lii puáttám tiättun kuáivuttâhväridem Hietakero kuávlust Iänuduvâst já Sämitigge toovâi täst väidim eromâšávt ton vuáđuld, ete iä váldám kielâlaavâ huámmášumán. Tääl kuáivuttâhlaavâ uđâsmittem lii joođoost já ulmen lii čohčuv toollâđ sämitige 9 § miäldásijd ráđádâlmijd pargo- já iäláttâsministeriöin.

Sämitigge uásálistij luándu maaŋgâhámásâšvuođâ ookon uánihis some-viedoiguin, moh lasettuvvojii Sämitige somekanaváid ohtsis 5 pitá. Tain kieđâvuššii sämmilij luándukoskâvuođâ, luándu mávsulâšvuođâ já maaŋgâhámásâšvuođâ já oovtâst eellim luánduin.

Saavâjođetteijee
Tuomas Aslak Juuso
tuomas.juuso(at)samediggi.fi
040 687 3394 / 010 839 3101

I värisaavâjođetteijee
Anni Koivisto
anni.koivisto(at)samediggi.fi
040 415 5969

II värisaavâjođetteijee
Leo Aikio
leo.aikio(at)samediggi.fi
040 621 6505 / 010 839 3180

Sämitige čuávuvâš čuákkim 3/2020 tuálloo 17. – 18.9.2020 tme 10 – 18 Anarist (Sajos).

Spiekâstâhlii täälvi puásuituálun tovâttem vahâgáid kalga kavnâđ čuávdus

Luánduriggodâhkuávdáš (Luke) čielgiittâs mield täälvi 2019-2020 šoŋŋâ-, muotâ- já luándutile lâi puásuituálun eromâš vaigâd. Palgâsáid tohhum koijâdâllâm mield puásuituálu koloh lasanii 80-90 prosenttid táváliist. Eennâm- já meccituáluministeriö vuárdá lopâlijd tiäđuid njuovvâmpoccui meereest já puásuitáápu stuáruduvâst čoovčâ njuovvâmpaje ääigi.

Čielgiittâs mield luándutile peeleest spiekâstâhlâš tälvi tovâttij puásuituálun merhâšittee lasekoloid já elleetáápuid. Palgâseh árvuštâleh, ete puáttee njuovvâmpaje vyesiprooseent vuállán suulân 45 prosenttân já njuovvâmpoccui meeri páácá 66 prosenttân ovdiist.

– Puásuiiäláttâs kalga pasteđ lyettiđ staatân já toos, ete puásuivaahâglaahâ tuáimá. Tággáár katastrofaallii ive maŋa lii tääl eromâš tehálâš tuárjuđ puásuiulmuid, vâi porovaahâglaavâst ličij ubânâsân merhâšume, iätá II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

Laavâ puásuituálun čuáccám vahâgij sajanmáávsust (987/2011) ulmen lii išediđ puásuituálu tuáimeid cevziđ vijđes já vyerdimettum puásuituálun čuáccám vahâgijn. Laavâst luánduluhottesvuođáin já eres hiävvoin uáivildeh spiekâstâhlii šoŋŋâ- já luándutile, mii merhâšitteht iästá poccuid kevttiđ toi táválijd kuátumijd já toovât merhâšittee lasepiemmâm táárbu, toovât mudoi poccui jäämmim tâi hiäjusmit mudoi merhâšitteht poccui máhđulâšvuođâ cevziđ luándust.

– Tääl käibidep jotelis reagistem staatâ sundeest, čoovčâ njuovvâmmeerij vyerdimân ij oovtkiärdánávt lah asto. Lii liijgás ennuv, ete miärádâs kalga vyerdiđ puáttee táálván, tilán kolgâččii kavnâđ čuávdus, juátká saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

– Luánduriggodâhkuávdáá čielgiittâs, palgâsij kirjetuálu sehe jáámmám poccui meeri čáittá, ete sajanmááksun lii tárbu. Tâi tiäđui vuáđuld kolgâččij pasteđ jo mottoom náál helppiđ puásuituállei ekonomâlávt vaigâdis tile, veikâ lopâliih tiäđuh njuovvâmpoccui meereest já puásuitáápuin puáđáččii-uv maŋeláá, iätá iäláttâsčällee Sarita Kämäräinen.

Luánduriggodâhkuávdáá mield palgâsáid tohhum koijâdâllâmtutkâmuš pyevtittij árvuštâlmijd já munetiäđu puásuitáápu já njuovvâmpyevtittâs meerijn. Eennâm- já meccituáluministeriö vuárdá lopâlijd tiäđuid njuovvâmpoccui meereest já puásuitáápu stuáruduvâst čoovčâ njuovvâmpaje ääigi, ovdil ko äšši ovdán miärádâstohâmân.

Täälvi 2019−2020 šoŋŋâ-, muotâ- já luándutile spiekâstâhlâšvuotâ já vaikuttâsah puásuituálun -čielgiittâs tohhui eennâm- já meccituáluministeriö pivdem vuáđuld. Luánduriggodâhkuávdáš toovâi puásuivaahâglaavâst (987/2011) uáivildum čielgiittâs muotâtiileest máhđulâš laavâst uáivildum hiävvun sehe ton vaikuttâsâin puásuituálun.

Vala talle ko kyeddim aalgij, te lâi ennuv muotâ já tile eromâš hástulâš kyeddimân. Kove: Johanna Alatorvinen

 

Lasetiäđuh:

II värisaavâjođetteijee Leo Aikio puh. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

iäláttâsčällee Sarita Kämäräinen puh. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Nuorttâsämikielâ já tavesämikielâ digitaallâš sänikirjeh láá valmâštum

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut almostit nuorttâsämikielâ já tavesämikielâ digitaallâš sänikiirjijd. Puohháid ávus sänikiirjij almostittemtilálâšvuotâ lii majebaargâ 25.porgemáánu tme.10  čujottâsâst https://oulu.zoom.us/j/69319349687.

Kuohtui sänikiirjij toimâttempargo lii porgum válduääšist Máttááttâs- já kulttuurministeriö Giellagas-instituutân mieđettâm sierânâsruttâdem vievâst. Suomâ-nuorttâsämikielâ-sänikirje olášuttem lii lamaš Sämitige, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, Helsig ollâopâttuv já Romsa ollâopâttuv ohtsâšpargo. Algâalgâlâš suomâ-nuorttâsämikielâ tahheevuoigâdvuođah láá Sämitiggeest.

“Uáinám uáli tehálâžžân, ete meid sämikielâi sänikirjepargo iälá ääigist. Tai digitaallâš sänikiirjij almostittem liäkká aaibâs uđđâ máhđulâšvuođâid nuorttâsämikielâ já tavesämikielâ sänikiirjij kevttimân, tastko toh láá ávus puohháid já sänikiirjij kevttim lii máhđulâš já älkkee kost peri.” illood Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso sänikiirjij almostittem.

Sämitigge lii lamaš nanosávt mieldi sänikirjehaavâst. Suomâ-nuorttâsämikielâ sänikirje toimâttempaargon uásálistijn pargojuávhu eenikielâlâš jesânin Sämitige nuorttâsämikielâ jurgâleijee Merja Fofonoff já oppâmateriaalpargee Raija Lehtola. Nuorttâsämikielâ kielâkevtteid lii merhâšittee äšši, ete sänikirje almostittoo viijmâg.

“Sänikiirján lii lamaš korrâ já lasaneijee tárbu. Eromâš tehálâš lii tot, ete sänikirjeest kávnojeh sänirähtimmaalih normâdum čäällimhäämist. Sänikirje tärhistempargo kolgâččij kuittâg ain juátkiđ, tastko sänikirje kietâčaalâ siskeeld ennuv eromâšsánáduv já tom kietâdâlmân tarbâšičij eenâb eres áámmátsuorgij äššitubdâm sehe kielâjuáhus miärádâsâid”, muštâlává Fofonoff já Lehtola fiäránijn sänikirjepargoost.

Nuorttâsämikielâ sänikirjepargo ääigi šoodâi meid tárbu uđđâ normâttemijd. Kielânormâdempargo tohhui eromâšávt Suomâ, Taažâ já Ruotâ Sämitiigij ohtsâštave-eennâmlâš kielâohtsâšpargo Säämi Kielâkäldee (Sámi Giellagáldu) nuorttâsämikielâ kielâpargee Mervi Semenoffáin já nuorttâsämikielâ kielâjuáhusáin.

Uđđâ digitaallâš suomâ-nuorttâsämikielâ sänikirjeest suomâkiel uuccâmsaanij meeri lii paijeel 16.000 já nuorttâsämikielâlij vastui mestâ 19 000. Sänikirje vuáđđun lii Pekka Sammallahti já Jouni Moshnikoff ive 1991 almostittum kirje, maid Jouni já Satu Moshnikoff lává tievâsmittâm eromâšávt 2000-lovo aalgâst. Sänikirje almostittoo Romsa ollâopâttuv säämi kielâteknologia kuávdáá, Giellatekno, siijđost já tot kávnoo čujottâsâst https://saan.oahpa.no/fin/sms/. Sänikirje almostittoo meid teddilum version maŋeláá čohčuv 2020.

Tavesämikielâ-suomâ digitaallâš sänikirje kietâčalluu lii čáállám emeritusprofessor Pekka Sammallahti suu ovdebij sänikiirjij (1989 já 1993) vuáđuld. Sänikirje siskeeld suullân 50.000 uuccâmsäännid já čällee lasseet saanijd sänikiirján eivi. Sammallahti sänikirje almostittoo Romsa ollâopâttuv Divvun-proojeekt siijđost čujottâsâst http://satni.org/sammallahtismefin (liŋkkâ tuáimá 25.8.20 rääjist).

Digitaallâš sänikirjeh láá teháliih maaŋgânáál. Toh taheh máhđulâžžân sänikiirjij kevttim älkkeht já jotelávt, kost já kuás peri, já lasseen lekkâseh máhđulâšvuođah jieškote-uvlágán kielâteknologisâš heiviittâsâi oovdedmân já amnâstuvâi peividmân já tievâsmittemân. Digitaallâš sänikirjeh láá meerhah meid kielâst mii iälá já ovdán.

Lasetiäđuh:

Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso tel. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Kielâtorvočällee Anne-Kirste Aikio tel. 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Mä. säämi kielâašijčällee Marko Marjomaa tel. puh. 010 839 3183, marko.marjomaa(at)samediggi.fi

Aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš sämikielâi okko 2020

Sämikielâi okko 2019 lâi miänástus já tääl mij povdip Sämikielâi ookon 2020. Ohhoost 43, tärhibeht roovvâdmáánu 19.-25. peeivi uárnejuvvoo taan ive sämikielâi okko. Oho ulmen lii pyehtiđ oovdân sämikielâid já lasettiđ tiäđulâšvuođâ sämikielâin.

Sämikielâi oho ulmen lii pyehtiđ sämikielâid uáinusân virgálijn ohtâvuođâin, lasettiđ tiäđu sämikielâin já luptiđ kielâi áárvu. Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitigeh halijdeh, ete sämikielah uáinojeh, kullojeh já toh kiävttojeh puoh ohtsâškode uásisuorgijn kielâoho ohtâvuođâst.

– Mij halijdep jyehiđ mii riges kielâ oles ohtsâškuddijn já Sämienâmáin, sehe ravkkâđ eenâb perustume kieláid staatâ raajij rasta. Lii ilosmittee, ete mij pyehtih oles oho adeliđ huámmášume sämikieláid, iätá Taažâ Sämitige president Aili Keskitalo.

Kielâokko 2019 lâi miänástus já oho ohtâvuođâst uárnejii maaŋgâid tábáhtusâid já aktiviteetijd. Taažâ kunâgâs Harald IV kollij Kárášjuuvâst já kieldah, irâttâsah, seervih já virgeomâhááh sehe eres tuáimeeh lijjii mieldi lasseetmin sämikielâi oinum, nuuvt páihálávt ko meid sosiaallii mediast.

Suomâ ja Ruotâ Sämitiigij saavâjođetteijeeh tuárjuh Taažâ Sämitige president kielâoho orniimist. Ruotâ Sämitige saavâjođetteijee Per-Olof Nutti osko, ete sämmiláid kielâ siäilum lii tehálâš sämmilii kulttuur jotkuuvâšvuođâ já kulttuur siskeldeijee tiäđu sirdem tááhust.

– Kielâ lii siisâpeessâmlippu elimân. Párnái já nuorâi kielâmáttoin mij pyehtip visásmittiđ, ete uhkevuálásiih kielah siäiluh, ko párnááh láá kielâi peht puáttee kulttuur kyeddeeh, juátká Per-Olof Nutti.

Tuomas Aslak Juuso Suomâst avžuut puohâid uásálistiđ kielâookon vâi sämikielâi oinum lassaan.

– Kielâokko fáálá máhđulâšvuođâ sämmiláid pyehtiđ sämikielâid uáinusân, mutâ siämmást meid tuáivuččim, ete virgeomâhááh já irâttâsah tave-enâmijn váldáččii sämikielâid uássin sii toimâidis kielâoho ääigi sijjân hiäivulijn vuovvijn, ruokâsmit Tuomas Aslak Juuso servâđ kielâookon.

Muitte beivviid – Mušte peeivijd – Muuʹšt peeivid!

Sämikielah:

Sämikielah láá tääl 9 tâi 10, ton mield reknistuvvoo-uv Ruošâbeln sarnum äkkilsämikielâ mield vâi ij. Aalmugijkoskâsávt mittedmáin puoh sämikielâid nabdeh uhkevuálásâš tâi masa jáámmám kiellân. Säämi kielâkuávlu uulât ärbivuáválávt Taažâ, Ruotâ, Suomâ já Ruošâ kuávloid, nuortâ Kuáládâhnjaargâ rääjist Maadâ-Taažâ Engerdal já Maadâ-Ruotâ Idre (Eaijra) räi. Taan kuávlu sämikielâlâš nommâ lii Säämi.

Lasetiäđuh:

saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, puh. 010 839 3124 / 040 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

kielâašijčällee Marko Marjomaa, puh. 010 839 3183/ 050 438 2484, marko.marjomaa(at)samediggi.fi

Sämikielâi oho poster: