Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ valmâštâl tooimâ stáđásmittem

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ ocá čuávdusijd tooimâ vuáhádutmân. Haahâ aalgij čohčuv 2018 já tot nohá ive 2020 loopâst. Ovdil haavâ nuuhâm tuáimeeh kalgeh rähtiđ máttááttâs- já kulttuurministeriön iävtuttâs sämikielâi káidusmáttááttâs stáđásmittemân sämmilij päikkikuávlu ulguubel kieldâin. Suullân 70 % vuáđumáttááttâsihásijn sämipárnáin ääsih já kazzeh uápu päikkikuávlu ulguubel kieldâin.

Kooveest sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ koordinaattor Arla Magga sämitiggeest já proojeekthovdâ Eila Tapiola Ucjuuvâ kieldâst.

Vuosmuu toimâive haahâ adelij sämikielâi káidusmáttááttâs ohtsis 16 nuorttâlâškielâlâš, 18 anarâškielâlâš já 19 orjâlâškielâlâš uáppei. Haavâst lijjii fáárust ohtsis 21 kieldâd já 39 škovlâd. Puáttee čoovčâ uáppeeloho stuáru já haahân puátih fáárun čiččâm uđđâ škovlimuárnejeijed. Škovlâive loopâst tohhui macâttâskoijâdâllâm, mon puátuseh movtijditeh – uáppeeh já sii vanhimeh láá sämikielâi oppâmmáhđulâšvuođâst iloliih já kijttevááh, muštâlává haavâ pargeekyevtis Eila Tapiola já Arla Magga.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ lâi äššin Máttááttâshaldâttuvvâst 12.6. uárnejum Sämmilij škovlimaašij ohtsâšpargo-orgaan čuákkimist. Čuákkimân uásálistij pajemuš hovdâ Pekka Heinonen, kote oonij káidusmáttááttâshaavâ nuuhâm koskân škovlâive čuolmân. Čuákkim ohtâsâš huolâ lâi, maht turvâstep sämikielâi máttááttâs sämmilij päikkikuávlu ulguubeln ive 2021 aalgâ rääjist, ko haahâ nohá. Čuákkimân uásálistii Sämitige já máttááttâshaldâttuv ovdâsteijei lasseen sämimáttááttâs äššitobdeeh Helsig, Ruávinjaargâ já Oulu kaavpugijn, Suáđigil, Aanaar já Ucjuuvâ kieldâin, Säämi máttááttâskuávdáást, Laapi kuávluhaldâttâhvirgáduvâst sehe máttááttâs- já kulttuurministeriöst.

Haavâ pargeeh Eila Tapiola, Arla Magga já Ulla Aikio-Puoskari uásálistii 11.6. káidusmáttááttâsškovlâ Etäkoulu Kulkuri ávus peeivij tilálâšvuotân (https://www.youtube.com/watch?v=mSTQB3t2u3g). Etäkoulu Kulkuri fáálá suomâkielâ já suomâkielâlii máttááttâs syemmilâš párnáid, kiäh ääsih miätá maailm. Tilálâšvuođâ ohjelmân kuulâi el. paaneelsavâstâllâm jieijâs eenikielâ merhâšuumeest. Panelistan lijjii Etäkoulu Kulkuri rehtor Tuija Tammelander, máttááttâsräđiolmooš Katri Kuukka já káidusmáttááttâshaavâ proojeekthovdâ Eila Tapiola, kote puovtij savâstâlmân fáárun sämikielâi uáinu. Savâstâlmist tiäduttuvvojii kielâi riggodâh meiddei ohtâvuotâ kulttuurân, mii kuoskât siämmáánáál syemmilâš párnáá, kote áásá olgoenâmist ko meiddei sämipárnáá, kote áásá Suomâst. Panelisteh já keččeeh suogârdâllii meiddei ovdâmerkkân eenikielâ merkkimmáhđulâšvuođâ aalmugregistertiäđoid. Toho ij lah tääl máhđulâš merkkiđ eenikiellân maŋgâ kielâ. Taan áášán sij tuáivuh nubástus.

Lasetiäđuh

proojeekthovdâ Eila Tapiola, eila.tapiola(at)utsjoki.fi, 040 7012 094

proojeektkoordinaattorid Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi, 040 1985 033

https://www.saamenetaopetus.com/

Sämitigge iävtut staatârááđán vaaljâi äigimudo nubásmittem

Sämitige čuákkim 18.6.2019 meridij iävtuttiđ staatârááđán, ete staatârääđi tovâččij Suomâ ovdâskoodán huápulâžžân kieđâvuššâmnáál lahâiävtuttâs, moin sämitige valjáid kyeskee njuolgâdusâid nubásmitáččii tienuuvt, ete maŋediččii čuávuváid sämitiggevaaljâid nuuvt kuhháá ko lii tárbu sämitiggelaavâ 3 § nubásmittem tiet.

Haldâttâs iävtuttâshammiittâs ovdâskoodán laahân sämitiggeest adelum laavâ nubásmitmist mield ive 2015 toimâttum vaaljâi puáttus vuáđuld asâttum Sämitige toimâpaje jotkuuččij spiekâstâhlávt ive 2021 loopâ räi. Iävtuttâs tuávváást láá Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuotâkomitea kuovâmáánust 2019 adelem kyehti čuávdus, moi mield Suomâ kalga miäruštâllâđ uđđâsist sämmilii miäruštâllâm vâi visásmit tom, ete iävtuh jienâvuoigâdvuotân sämitige vaaljâin miäruštâllojeh já toh heiviittuvvojeh kunnijâtmáin sämmilij vuoigâdvuođâ kevttiđ siskáldâs jiešmeridemvuoigâdvuođâs aalmug- já poolitláid vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš miäldásávt.

Vaaljâi sirdemist ličij koččâmuš kerdiluándulii tooimâst, mon ulmen lii visásmittiđ sämitiggelaavâ nubástusâi valmâštâllâm, kieđâvuššâm já olášuttem ovdil ko čuávuvááh sämitige vaaljah toimâttuvvojeh. Iävtuttum laahâ ličij tárguttâs šoddâđ vuáimán 1. porgemáánu 2019.

Sämitige čuákkim jienâstij miärádâsâst savâstâllâm maŋa. Jienâstem tohhui Sämitige stiivrâ iävtuttâs (jáá) já Anu Avaskari iävtuttâs (ij) kooskâst.  Avaskari iävtuttij, ete iä sirde sämitiggevaaljâid já iävtuttâs vaaljâi sirdemist kalga hilgođ. Jienâid adelii ohtsis 17, main jáá jienah 13 já ij jienah 4.

Jáá: Tiina Sanila-Aikio, Jouni Aikio, Veikko Feodoroff, Jouko Hetta, Aslak Holmberg, Tuomas Aslak Juuso, Kirsti Kustula, Ulla Magga, Petra Magga-Vars, Anne Nuorgam, Heikki Paltto, Magreta Sara já Asko Läsman.
Ij: Anu Avaskari, Pigga Keskitalo, Kari Kyrö já Pekka Pekkala. Vuástá jienâstem ulmuuh kuođđii ääšist miärádâsân spiekâsteijee uáivil.

Miärádâsân šoodâi stiivrâ iävtuttâs, ete Sämitige čuákkim iävtut staatârááđán, ete staatârääđi tovâččij Suomâ ovdâskoodán huápulâžžân kieđâvuššâmnáál lahâiävtuttâs, moin sämitige valjáid kyeskee njuolgâdusâid nubásmitáččii tienuuvt, ete maŋediččii čuávuváid sämitiggevaaljâid nuuvt kuhháá ko lii tárbu sämitiggelaavâ 3 § nubásmittem tiet.

Toos lasseen čuákkim váldásmitij Sämitige stiivrâ ráđádâllâđ já sooppâđ Suomâ staatáin detaljijn já monâttâllâmvuovijn, maid nubástus valmâštâllâm váátá.

Sämitige čuákkim 2/2019 tuálloo 18.-19.6.2019 Anarist (Sajos). Čuákkim puáhtá čuávvuđ pääihi alne parlamentsalist tâi njuolgâ nettivuolgâttâs peht čujottâsâst www.samediggi.fi/live. Njuolgâ nettivuolgâttâsâst puáhtá tääl kuldâliđ meid tulkkum.

Lasetiäđuh

Saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Meriáigásâš proojeektpargee Dihtosis -sämiškovlâkolliistâlmeh jotkâhaahân

Pargo álgá 5.8.2019 já pištá 15.3.2020 räi.

Dihtosis-haavâst tahhoo sämmilâšvuotâ já sämikulttuur uápisin škoovlâin. Haavâst peividuvvoo jo valmâš materiaal škovlâkolliistâlmij várás, kolliistâleh škoovlâin já ráhtoo  moobiilspellâ, mon fáddán lii sämmilâšvuotâ já mon almostiteh sämmilij aalmugpeeivi väldikodálávt Suomâ škoovlâin.

Proojeektpargee pargon lii Dihtosis -sämiškovlâkolliistâlmeh haavâ olášuttem já haldâšem hahâvuáváám miäldásávt oovtâstpargoost stivrimjuávhoin, nuorâičällein já Nuorten Akatemiain.

Pargo miänástuvvee hoittám iššeed hiäivulâš škovlim, sämikulttuur tubdâm, hárjánem vijđes amnâstuvâi haaldâšmist sehe  nahcâ jiečânâs porgâmân já oovtâstpaargon eres tuáimeiguin. Proojeektpargest váttoo sämikielâ táiđu.

Proojeektpargee pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi V/II mield (vuáđupälkki 2 180,06 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksoo sämikuávlust porgâdijn 24 % sämikuávlu lase já  pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.

Ucâmušâid tuođâštusâiguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 1.7.2019 tme 16.00 räi čujottâsâst   https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?3daeb547

Lasetiäđuid pargoost addel vs. nuorâičällee Elli-Marja Hetta, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3134. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 13.6.2019 Sämitigge

Iävtukkâs asâttem sämitige vaaljâin

Valjâlävdikodde valmâštâl sämitige vaaljâid äigitaavlu mield. Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh 2.9–30.9.2019.

Sämitiggeest adelum laavâ (974/95, nubástum 1279/02) 27 § mield iävtukkâs sämitige vaaljâin pyehtih asâttiđ ucemustáá kulmâ ulmuu, kiäh láá merkkejum jienâstemvuoigâdvuođâlâžžân sämitige valjâluvâttâlmân. Iävtukkâsasâttâllâm várás tiävdoo väljejeijeeseervi vuáđudemäššikirje já iävtukkâs miettâmluámáttâh, mon kalga macâttiđ vuáláčallum häämist valjâlävdikoodán majemustáá porgemáánu 2. peeivi 2019 tme 16.00. Luámáttuvâid já tärhibijd tiäđuid finnee valjâlävdikode toimâttuvâst čuj. Sajos, Menesjärventie 2A, 99870 Aanaar, puh. 010 839 3120, 010 839 3138 tâi šleđgâpostâ  vaalit@samediggi.fi. Luámáttuvâid puáhtá meiddei printtiđ www.samediggi.fi.

Valjâlävdikodde

Luámáttâh iävtukkâsasâttem várás

Sämitige vaaljah 2019

 

Kove: Juha Kauppinen

Sajos ocá lájádâshuolâtteijee sajasii

Lájádâshuolâtteijee pargon lii huolâttiđ Saijoos tiilij jyehipiäiválii čurgiimist já toos lasseen táárbu mield išediđ táálust ornimnáál čuákkimij já tábáhtusâi keevâtlijn ornimijn.

Sajasâšvuotâ álgá 10.7.2019 já pištá 23.8.2019 räi. Pargo miänástuvvee hoittám iššeed lájádâshuolâtteijee tođhos tâi västideijee já kelijdeijee hárjánem uđđâáigásij almolij tiilij čurgiimist. Mij anneep áárvust šiev vuáruvaikuttâstááiđuid, positiivlâšvuođâ sehe njyebžilvuođâ já jiečânâs pargovyevi. Pälkki meriduvvoo sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi VII/IV mield, vuáđupälkki lii 1575,81 eurod/mp, mon lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já hárjánemlaseh, moh meriduvvojeh pargohárjánem mield.

Uusâ pargosaje 21.6. räi čuávuváá liiŋkâ peht https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?43f9605e

Lasetiäđuid pargoost addel markkânistemhovdâ Katariina Guttorm, katariina.guttorm(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3109.

Saijoos tooimân tun puávtáh uápásmuđ čujottâsâst www.sajos.fi

Anarâšaašij ráđádâllâmkode saavâjođetteijen Heikki Paltto

Anarâšaašij ráđádâllâmkode saavâjođetteijen väljejui Heikki Paltto já värisaavâjođetteijen Kirsti Kustula. Ráđádâllâmkodde čokkânij vuossâmuu keerdi vuossaargâ 10.6.2019. Čuákkimist kieđâvuššojii ráđádâllâmkode ornijdum lasseen anarâššáid kyeskee äigikyevdiliih ääših, tegu Jieŋâmeerâ rađehaahâ sehe tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees.

Ráđádâllâmkodde meridij čuákkimistis iävtuttiđ tuotâvuotâ já sovâdâttâmproosees mandaatráđádâlleid, ete mandaatist mainâšuvvoo anarâšah jiejâs juávkkun. Ton lasseen ráđádâllâmkodde iävtut, ete parlamentaarlâš čuávvumjuávhu aasâtmist váldoo huámášumán anarâšâi ovdâstem.

Jieŋâmeerâ rađehaavâst ráđádâllâmkodde pahudij, ete tot váldá huolâid tuođâlávt, maid anarâšah láá puáhtám oovdân haavâ uásild. Ráđádâllâmkodde kieđâvuš ääši čuávuváin čuákkimijn. Ton lasseen ráđádâllâmkodde haalijd ovdediđ čielgiittâs rähtim anarâšâi ärbivuoigâdvuođâin sehe navdâšemvuoigâdvuođâin eennâm- já čäcikuávluin nuuvt siärvus ko ovtâskâs ulmuu tääsist. Ráđádâllâmkodde meridij kieđâvuššâđ ääši čuávuváá čuákkimist.

“Lii tehâlâš, ete mij lep peessâm anarâšaašij ráđádâllâmkode pargoost aalgân. Ráđádâllâmkode pargon lii vala valmâštâllâđ taarbâšlijd nubástusâid Sämitige pargo-oornigân ráđádâllâmkode máhđulâš asâttem várás”, iätá ráđádâllâmkode saavâjođetteijee já Sämitige I värisaavâjođetteijee Heikki Paltto.

Sämitige čuákkim 4/2018 meridij vuáđudiđ anarâšaašij ráđádâllâmkode meriáigásâžžân ihán 2019. Ráđádâllâmkode tárguttâssân lii ovdediđ anarâšâi aašijd já sajattuv. Ráđádâllâmkodde tuáimá raavâadeleijee orgaanin sierâ Sämitige linjáorgaanist. Ráđádâllâmkode jesâneh láá Jouni Aikio, Anu Avaskari, Neeta Jääskö, Kirsti Kustula, Heikki PalttoJan Saijets.

Ráđádâllâmkode pargon lii adeliđ ciälkkámušâid Sämitige stiivrân já lävdikuddijd anarâššáid kyeskee aašijn, čuávvuđ anarâššáid kyeskee aašij ovdánem, toimâđ äššitobden anarâššáid kyeskee aašijn sehe toohâđ iävtuttâsâid anarâššáid kyeskee koččâmušâin.

Kove: Juha Kauppinen

Lasetiäđuh:

Sämitige I värisaavâjođetteijee Heikki Paltto puh. 040 756 9075, heikki.paltto(at)samediggi.fi

Viestâdemčällee Johanna Alatorvinen puh. 010 839 3140, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi

Sämitigge já riehtiministeriö ráđádâllii sämitige vaaljâi äigimuddoost

Sämitigge já riehtiministeriö tollii sämitiggelaavâ 9 § miäldásii ráđádâllâm 5.6.2019 sämitige vaaljâi äigimuddoost. Riehtiministeriö seelvât jotelávt sämitige vaaljâi äigimuudon lohtâseijee koččâmuš  Rinne haldâttâsohjelmkirjim miäldásávt.

Ulmen ličij adeliđ haldâttâs iävtuttâs, main nubásmitáččii sämitiggelaavâ. Laavâ nubásmitáččii tienuuvt, ete tááláá Sämitige toimâpaje juáđháččii já vaaljâid sirdáččii. Iävtuttâs tyehin láá OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea kuovâmáánust 2019 adelem kyehti čuávdus, moi mield Suomâ kalga miäruštâllâđ uđđâsist sämitiggeest adelum laavâ 3 §, vâi visásmit, ete iävtuh jienâvuoigâdvuotân Sämitige vaaljâin miäruštâllojeh já taid heiviitteh kunnijâtmáin sämmilij vuoigâdvuođâ kevttiđ siskáldâs jiešmeridemvuoigâdvuođâs aalmug- já poolitláid vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš 25 já 27 artikkâl miäldásávt.

”Sämitige vaaljâi äigimudo sirdem lii eromâš muálkkáás äšši. Sämitigge ana tehálâžžân, ete äšši selvâttuvvoo nuuvt jotelávt ko máhđulâš”, paahud II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Sämitige čuákkim kieđâvuš vaaljâi äigimuddo -ääši čuávuváá čuákkimistis 18.6.2019. 

Lasetiäđuh:

Sämitige II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso puh. 040 1871 331, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Škovlâkolliistâlmeh finnejeh joođhâ čohčuv 2019

Sämitige nuorâirääđiNuorten Akatemia Dihtosis-ohtsâšhaahâ lii taan kiiđâ uásild nuuhâm. Havváin tohhui sämmilâšvuotâ uápisin paješkovláid čuosâttum sämmilâšfáádá škovlâkolliistâlmij já máttáátteijeid fáádá jiečânâs máttááttâsân uáivildum vyehikorttâpaakâ vievâst.

Luuhâmpaje ääigi olášuttii ohtsis 59 škovlâkolliistâlmid 12 škovlâkuosijguin pirrâ eennâm. Kolliistâlmij peht juksii suulân 1400 nuorâd. Kolliistâlmeh lijjii hirmâd pivnoheh, iäge pastam olášuttiđ puoh tiilájum škovlâkolliistâlmijd resursij raajij tiet.

Máttáátteijeid fáádá jiečânâs máttááttâsân 5.-9.luokaid sehe nube tääsi oppâlájádâssáid čuosâttum vyehikorttâpaakâ renttejii suomâ- já ruotâkielân. Suomâkielâlii tuhháát pitá riänttusist vááijuv 700 pittád láá juohhum ovdâskulij. Vyehikorttâpaakah láá vala kuohtui kielân. Pakkâtiilám puáhtá rähtiđ čujottâsâst: www.nuortenakatemia.fi/kouluvierailulomakkeet

Škovlâkolliistâlmeh juátkojeh čohčuv 2019

Dihtosis-haahâ juátkoo keesi 2020 räi. Sämmilâšfáádá škovlâkolliistâlmeh juátkojeh čohčuv 2019. Rekrytistep uđđâ škovlâkuosijd algâčoovčâ ääigi. Uđđâ kuosijd tuáivup fáárun haahân eromâšávt uáivikaavpug kuávlust. Haavâ nube uásist olášuttep kolliistâlmij lasseen sämmilâšvuođâ kieđâvuššee seppo-moobiilspeelâ, mon faallâp škovláid pirrâ Suomâ. Spellâ almostittoo ovdil ive 2020 aalmugpeeivi.

Lasetiäđuh:

Elli-Marja Hetta
Vs. nuorâičällee
010 839 3134, 050 382 5179
elli-marja.hetta(a)samediggi.fi

Sämitigge juovij stipendijd – nuorttâlâškielâ pajeuáppeeiskosist eenâb čälleeh ko kuássin ovdil

Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuuhlijn stipendijd uáppeid kiäh láá pyereest miänástum sämikielâuápuin. Stipendijd finnejii ohtsis 20 vuáđuškoovlâst kiergânâm uáppee já oovce uđđâ pajeuáppee. Sämikuávlu máttááttâskuávdáást valmâštum uáppein 15 finnejii stiipeend, oovce sist čaalij nuorttâlâškielâ pajeuáppeeiskos já kuulmâs anarâškielâ pajeuáppeeiskos. 

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio illood eromâšávt tast, ko nuorttâlâškielâ láá nuuvt maaŋgah uáppeeh čáállám.– Oovce tuhhiittum nuorttâlâškielâ pajeuáppeeiskos lii eenâb ko ovdebijn iivijn ohtsis!

Sämitige stiipeend ožžuu čuávuvááh nuorah:

Pajeuáppeeh:

Avveel luvâttâh: Saana Aikio (anarâškielâ), Lifu Torikka (orjâlâškielâ), Ida Grønmo (orjâlâškielâ), Jon-Erik Näkkäläjärvi (orjâlâškielâ)

Ucjuv sämiluvâttâh: Pedar Järvensivu (orjâlâškielâ)

Iänuduvtuoddâr luvâttâh: Matias Löf (orjâlâškielâ)

Lyseonpuiston luvâttâh, Ruávinjargâi: Alisa Pieski (orjâlâškielâ)

Eira rävisulmui luvâttâh, Helsig: Birit Haarla (orjâlâškielâ), Katja Haarla (orjâlâškielâ)

Vuáđumáttááttâs čođâldittám uáppeeh:

Aanaar škovlâ: Rufina Kangasniemi (orjâlâškielâ), Matti Iisakki Musta (orjâlâškielâ), Pessi Koskinen (anarâškielâ), Sammeli Suominen (anarâškielâ)

Ucjuv škovlâ: Jesse Ruokolainen (orjâlâškielâ)

Čevetjäävri škovlâ: Helmi Ljetoff (nuorttâlâškielâ), Henry Haataja (nuorttâlâškielâ)

Vuáčču škovlâ: Eetu Magga (orjâlâškielâ)

Kärigâsnjaargâ škovlâ: Biret Iŋgá Pieski(orjâlâškielâ), Ánte Tenoranta (orjâlâškielâ)

Heta vuáđuškovlâ: Ibbá Lauhamaa (orjâlâškielâ), Maren Elle Mäkitalo (orjâlâškielâ), Inger-Anni Valkeapää (orjâlâškielâ), Kalle Keskitalo (orjâlâškielâ), Mona Wallén (orjâlâškielâ)

Avveel pajetääsi: Vilho Simon Mäkinen (orjâlâškielâ)

Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil: Pauliina Kumpula (orjâlâškielâ)

Korkalovaara vuáđuškovlâ, Ruávinjargâ: Henna Magga (orjâlâškielâ)

Simonkylá škovlâ, Vantaa: Jouni Magga (orjâlâškielâ)

Oulu International School: Nils-Emil Valkeapää (orjâlâškielâ)

Säämi máttááttâskuávdáást valmâštum:

Anarâškielâkielâ já kulttuur linjeest valmâštum já pajeuáppeeiskos čáállám: Emilia Nieminen, Sara Keränen, Christine Klaver

Orjâlâškielâkielâ já kulttuur linjeest valmâštum: Elle-Mari Aikio-Jumisko

Nuorttâlâškielâkielâ já kulttuur linjeest valmâštum já pajeuáppeeiskos čáállám: Pavlo Heikkinen, Janica Gauriloff, Tuomas Kiprianoff, Kati Ljetoff, Maija-Elina Oikarinen, Kia Olin, Laura Olsén, Teemu Titola, Tarja Tuovinen

Nuorttâlâškielâkielâ já kulttuur linjeest valmâštum: Hannele Fofonoff

Puásuituállee áámmáttuđhos(Luándu- já pirâssyergi vuáđutotkos) čođâldittám: Aslak-Uula Niittyvuopio (orjâlâškielâ)

Sämitigge tuáivut luho já pyere kesiluámu puohháid!

Povdiittâs uásálistiđ Sämikielâi ookon 21.-27.10. 2019!

Sämikielâi okko tuálloo 21.-27.10.2019 já Sämitigge pivdá puohâid uásálistiđ teemaookon ovdâmerkkân orniimáin tábáhtusâid tai kampanjaid sehe pyehtimáin sämikielâ oovdân sierâ vuovijguin.

Ive 2019 ávuduvvoo aalmugijkoskâsâš algâaalmugkielâi teemaihe já Sämitigge lii nanosávt mieldi teemaive olášutmist oovtâstpargoost Taažâ já Ruotâ Sämitigijguin. Sämitigge uárnee jieš tooimâ sehe almostit materiaalijd teemaive ääigi já haalijd movtijdittiđ meid eres tuáimeid uásálistiđ teemaihán.

Sämitigge puávdee irâttâsâid, seervijd, virgeomâháid já eres tuáimeid vijđáht Suomâst uásálistiđ sämikielâi oinum lasseetmân oles enâmist. Sämikielâid puáhtá pyehtiđ oovdân om. rähtimáin máinusijd/puurrâmlistoid sämikielân, tiervâtmáin sämikielân, kevttimáin sämikielâlijd päikkinoomâid. Ideistiđ tooimâ, mii oovded sämikielâi oinum, muštoot kielâi maaŋgâhámásâšvuođâst sehe vuáđđud uđđâ kielâkevttimsoojijd. Sämikielah láá uhkevuálásiih já puoh toorjâ lii tárbulâš.

Sämitigge mieđeet ive loopâst Säämi kielâtaho -palhâšume. Palhâšume mieđettuvvoo virgeomâhâžân tâi siärvádâhân, mii lii toimâinis váldán huámmášumán teemaive tâi mudoi mávsulávt porgâm sämikielâ oovdedmân Suomâst. Kielâoho ääigi aktivistum tuáimeeh váldojeh huámmášumán Säämi kielâtaho -palhâšume mieđeetmist.

Uásálist sämikielâi teemaookon 21.-27.10. 2019!