Sääʹmteeʹǧǧ kuullâmpoodd tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissaari vaʹlljummšid kuõskeeʹl

/in , , /by

Sääʹmteʹǧǧ jääʹrjast kuullâmpooddid sääʹm meeru tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissaari vaʹlljummši pirr. Koronavueʹjj diõtt pooddid tuõʹllʼjet ougglõsõhttvuõđin.

Ougglõskuullmõõžžid jääʹrjstet Zoom-suåvldõõzz pääiʹǩ da kuullmõõžžid vuäitt vuässõõttâd juʹn-a suåvldõõzz pääiʹǩ leʹbe teʹlfoonin sååiteeʹl. Ougglõskuullmõõžžid âlgg iʹlmmtõõttâd ooudǩiõʹtte mââimõõzzâst kõõččmõõžžâst åårrai kuullâmpoodd oouʹdab arggpeeiʹv čiâss 12.00 mõõneeʹst tän liiŋkâst (https://link.webropolsurveys.com/S/9A23CFEB09B76748) leʹbe sååiteeʹl nââmra 040 676 5102. Vuõltteep iʹlmmtõõttjid neʹttpååʹšt mieʹldd liiŋk kuullâmpooddid, vuässõõttâmvuäppõõzzid di eettlaž vuäppõõzz kuullâmpooddi saǥstõõllâm vuâđđan.

Kuullâmpooddi jäʹrjstummšest vääʹldet lokku jeeʹres sääʹmǩiõlljooukid di lääʹddǩiõl. Pooddin vääʹldet veâl lokku jeeʹres åʹrnn sääʹm dommvuuʹdest di tõn åålǥbeäʹlnn jälsteei oummid. Pukin sääʹmǩiõllsaž kuullâmpooddin Zoom-suåvldõõzz pääiʹǩ vuässõõttmen lij tuʹlǩǩummuš sääʹmm-lääʹdd.

Kuullâmpooddi saaǥǥjååʹđteeʹjen toiʹmmai psykiaatrlaž puõccihoiʹddjeei Niila Rahko da piisren Sääʹmteeʹǧǧ mä. plaanni Heli Aikio.

Kuullâmpooddid liântteet da liânttõõzzid seeiltet Sääʹmteeʹǧǧest kuõʹhtt neäʹttel mâŋŋa kuullâmpooddâst raportâsttmõõžž tuärjjan. Pukin kuullâmpooddin raajât mošttaz da mošttsi vuâđald noorât rapoort Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz da tiuddsåbbar ââʹnnma komissaari vaʹlljummuž kuõskki tuʹmmstõktuâj tuärjjan.

Ougglõskuullâmpooddi lââʹssen vuäinnmõõžžâs tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissaarin kaiʹbbjum naaʹlin da silttummšest di tuärjas eʹtǩǩuum oummid vuäitt õlmmeed Sääʹmtegga še neʹttpooʹštin info(at)samediggi.fi, pååʹšt mieʹldd addrõʹsse Saamelaiskäräjät, Sajos, 99870 Inari 17.11.2020 mõõneeʹst leʹbe teʹlfoonin õõudǩiõʹtte iʹlmmtum teʹlfoonaaiʹjin.

Ougglõskuullâmpooddi äiʹǧǧmeäʹr:
  • Seärad 4.11.2020 čiâss 18–20.30 lääʹddǩiõllsaž kuullâmpodd
  • Vuõssargg 9.11.2020 čiâss 18–20.30 tâʹvvsääʹmǩiõllsaž kuullâmpodd Aanar vuuʹdest jälsteeʹjid
  • Mââibargg 10.11.2020 čiâss 18–20.30 tâʹvvsääʹmǩiõllsaž kuullâmpodd Vuâčč vuuʹdest da säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälsteeʹjid
  • Seärad 11.11.2020 čiâss 18–20.30 aanarsääʹmǩiõllsaž kuullâmpodd
  • Nelljdpeiʹvv 12.11.2020 čiâss 18–20.30 sääʹmnuõri kuullâmpodd
  • Vuõssargg 16.11.2020 čiâss 18–20.30 tâʹvvsääʹmǩiõllsaž kuullâmpodd Uccjooǥǥ da Jeänõõǥǥ vuuʹdest jälsteeʹjid
  • Mââibargg 17.11.2020 čiâss 18–20.30 nuõrttsääʹmǩiõllsaž kuullâmpodd

Ougglõskuullmõõžžid âlgg iʹlmmtõõttâd ooudǩiõʹtte mââimõõzzâst kõõččmõõžžâst åårrai kuullâmpoodd oouʹdab arggpeeiʹv čiâss 12.00 mõõneeʹst tän liiŋkâst (https://link.webropolsurveys.com/S/9A23CFEB09B76748) leʹbe sååiteeʹl nââmra 040 676 5102.

Teʹlfoonääiʹj:
  • Vuõssargg 2.11.2020 čiâss 9–16.00 aanarsääʹmǩiõllsaž teʹlfoonkuullmõš, Heli Aikio, teʹl. 040 676 5102 / 010 839 3107
  • Mââibargg 3.11.2020 čiâss 9–16.00 tâʹvvsääʹmǩiõllsaž teʹlfoonkuullmõš, Pia Ruotsala-Kangasniemi, teʹl. 040 726 2688 / 010 839 3106
  • Seärad 4.11.2020 čiâss 9–16.00 nuõrttsääʹmǩiõllsaž teʹlfoonkuullmõš, Laura Olsén-Ljetoff, teʹl. 040 617 5113 / 010 839 3190
  • Piâtnâc 6.11.2020 čiâss 9–16.00 lääʹddǩiõllsaž teʹlfoonkuullmõš, Heli Aikio, teʹl. 040 676 5102 / 010 839 3107
Lââʹssteâđ

piisar, mä. plaanni Heli Aikio, 040 676 5102 / 010 839 3107, heli.aikio(at)samediggi.fi

saaǥǥhååʹđteei vieʹǩǩteei Laura Olsén-Ljetoff, 040 617 5113 / 010 839 3190, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ seiddõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio pirr

Komissaarân eʹtǩǩuum oummu

Snimldõk: Tarja Länsman

Sääʹmteʹǧǧ õlmstâtt jiijjâs neʹttseeidaid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss pirr

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ õlmstâtt 8.10.2020 jiijjâs neʹttseeidaid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttprosessa kuuleeʹl.  Seeidaid lie norrum tääʹrǩmõs teâđ proseeʹssest da tõn ouddnummšest, di čuäʹjtõõllmõõžž Sääʹmtegga tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissaarân eʹtǩǩuum oummin. Neʹttseeidain teâđtet tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss äiʹǧǧmieʹrin di ååʹn čâhčča jäʹrjstum tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissaari vaʹlljummša kuulli kuullâmpooddin.

“Neʹttseeidai veäkka haaʹleet ainsmâʹtted, što sääʹm meerast lij faktaid vuâđđõõvvi da ääiʹjtässʼsaž teâtt vuäǯǯamnalla Sääʹmteeʹǧǧ tooiʹmin tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje da tõn vuâđđummša kuuleeʹl,” tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteeʹǧǧ lââʹssen Riikksuåvtõõzz kanslia lij aalǥtam jiijjâs neʹttseeidaid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuõjju kuuleeʹl.

Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidain õlmstââʹttet komissaarân eʹtǩǩuum oummi čuäʹjtõõllâmvideoid, koid čuäʹjtet še Sääʹmteeʹǧǧ kålgg-skamm-mannu vaajtõõzzâst jäʹrjstum kuullâmpooddin komissaari vaʹlljummša kuuleeʹl. Komissaarân eʹtǩǩuum oummu jie jiõčč leäkku âʹldd kuullâmpooddin. Noorõõttmõõžžin oummuin lij vueiʹttemvuõtt čuäʹjted vuäinnmõõžžâs komissaarin kaiʹbbjum naaʹlin da silttummšest di õlmmeed tuärjas eʹtǩǩuum oummid.

Kuullâmpooddid jäʹrjstet pukin säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddin. Veâl jäʹrjstet neʹttkuullmõõžž jeäʹrben sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälsteei oummid di nuõri kuullmõõžž õõutsââʹjest nuõrisuåvtõõzzin. Ooudbeäʹlnn peäggtum lââʹssen juõʹǩǩkast lij vueiʹttemvuõtt väʹldded beäʹl pååʹšt mieʹldd leʹbe neʹttpooʹštin. Kuullmõõžži tääʹrǩab ääiʹjpooddin teâđtet mââʹjben Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidain di pääiklažlõõstin.

https://www.samediggi.fi/sammlai-tuottvuott-da-suavadvuottkomissio/?lang=nuo

Lââʹssteâđ

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio, 040 621 6505 / 010 839 3180, leo.aikio(at)samediggi.fi

saaǥǥjååʹđteei veäʹǩǩteei laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi, 010 839 3190 / 040 617 5113, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ jääʹrjast kuullâmpooddid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissaari vaʹlljummšin

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ jääʹrjast kuullâmpooddid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissaari vaʹlljummšin čõõuč 2020 äiʹǧǧen. Kuullâmpooddid jäʹrjstet juõʹǩǩ säʹmmlai dommvuuʹd kååʹddest. Lââʹssen jäʹrjstet neʹttkuullâmpoodd da vueiʹttemvuõđ âʹlmmeed jiijjâs vuäinalm pååʹšt leʹbe neʹttpååʹšt mieʹldd.

– Kuullâmpooddin lij vueiʹttemvuõtt puʹhtted ouʹdde jiijjâs vuäinalm komissaarin kaiʹbbjum jiõččvuõđin da silttõõzzâst di âʹlmmeed tueʹrjes eʹtǩǩuum oummid. Komissaarvõboršeeʹǩǩ jie jiijj leäkku pääiʹǩ âʹlnn noorõõttmõõžžin, a juõʹǩǩ võboršeeʹǩǩ raaukât fiʹlmmjed video jiijjâs pirr. Videost sij vaʹsttee ouddǩiõʹtte meäʹrtõllum kõõččmõõžžid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹssest, mušttal saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso kuullâmpooddi luândast.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs linjjii kuullâmpooddi jäʹrjstõõllmõõžžin nuʹtt, što jäʹrjstõõllmõõžžin vääʹldet lokku jm. noorõõttmõõžži ciʹsttjeei toobdâlmpirrõõzz da koronastaanvuõđ. Noorõõttmõõžžid jäʹrjstet lââʹssen tuʹlǩǩummuž.

– Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmai komissaarin, koid eʹtǩǩeet riikksuåvtõʹsse, eeʹjj 2020 ääiʹj. Ääiʹjpoodd meäʹrtõõvvmest vääʹldet lokku koronavueʹjj. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseʹss lij Sääʹmtegga tääʹrǩes äʹšš da haaʹleep piâssâd ääʹššest ooudårra, leâša håiddad täid suåppum jäʹrjstõõllmõõžžid tärkka, juätkk II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Fyyslaž kuullâmpooddi lââʹssen jäʹrjstet neʹttkuullâmpoodd jeäʹrben sääʹmvuuʹd åålǥpeäʹlnn jälsteei oummid. Nuõri kuullâmpoodd jäʹrjstet õõutveäkka nuõrisuåvtõõzzin da lââʹssen juõʹǩǩkast lij vueiʹttemvuõtt âʹlmmeed jiijjâs vuäinalm pååʹšt leʹbe neʹttpååʹšt mieʹldd.

Kuullâmpooddid põõrǥât jäʹrjsted čõõuč 2020 äiʹǧǧen. Tääʹrǩab ääiʹjpoodd meäʹrtâʹvve koronavueʹjj da sääʹm eeʹǩǩ-kaʹlndaar mieʹldd. Sääʹmteʹǧǧ õlmstâtt jiijjâs seiddõõzz tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹssest. Seiddõõzzâst õlmstââʹttet norrâz eʹtǩǩuum oummin tuâǥǥasteâđees- da vuâđđõõttmõõžžeesvuiʹm di teâđtet proseeʹss kuõskki ääiʹjpoddsaž aaʹššin.

Lââʹssteâđ

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹl.  040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi

saaǥǥjååʹđteei vieʹǩǩteei Laura Olsén-Ljetoff teʹl. 040 617 5113, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen 16 eʹtǩǩõssâd

/in , /by

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen leʹbe komissaarân pueʹtte mieʹrräigga mõõneeʹst õhttsiʹžže 16 eʹtǩǩõssâd, 14 Sääʹmtegga da kueʹhtt Saaʹmi siidsåbbra. Eʹtǩǩuum oummu lie õhttsiʹžže 10. Sääʹmteʹǧǧ da Saaʹmi siidsååbbar rauʹǩǩe eʹtǩǩõõzzid komissio vuäzzliʹžžen vueʹssmannu 17. peivva mõõneeʹst. Ääiʹj jueʹtǩǩeš čoʹrstemvueʹjj diõtt.

”Sääʹmteeʹǧǧest juâtkkvalmštõõlât proseeʹss da komissaarvaʹlljummšid koronavueʹjj lokku vääʹldeeʹl. Ååʹn fyyslaž kuullâmpooddi da tiuddsåbbar jäʹrjstummuš nuʹtt, što tõk leʹčče staanâs koronaviruuzz leävvnummuž peäʹlest, tuejjat vaiggâdvuõđid, koid jeäʹp leäkku võl čåuddam”, mušttal saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso proseeʹss ouddnummuž pirr.

Sääʹmteeʹǧǧest lij mieʹrren jäʹrjsted ouddâl tuʹmmjemtuâj kuullâmpooddid eʹtǩǩuum komissaari vaʹlljummšest. Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsååbbar tuejjad loopplaž vaʹlljummuž kueiʹt komissaarâst, koid eʹtǩǩeet nõõmtemnalla. Saaʹmi siidsåbbra tuejjuum eʹtǩǩõõzzid komissaarân ǩiõttʼtõõlât Njeäʹllem-Keväjääuʹr da Njauddâm vuuʹdi õhttsaž saaʹmi siidsåbbrest, koʹst tuʹmmjet õõut komissaar eʹtǩǩummšest riikksuåvtõʹsse. Proseeʹss ouddnummšest teâđtet lââʹzz, ko äiʹǧǧtaull lij tääʹrǩben teâđast.

”Lij vääžnai, što sääʹm meer peäss väʹldded veiddsânji peäʹl tõõzz, måkam jiõččvuõđid da silttummuž vaʹlljuum komissio vuäzzlain vueʹrdet. Mieʹrren lij vaʹlljeed oummid, kook naaudše veiddsânji õõutstõõzz naʹddjõõzz da kook pâʹstte tuåimmâd tän samai miârkteei tuåimâst”, juätkk I väärrsaaǥǥtuõʹllʼjeei Anni Koivisto. Son tuäivv seämmast še riikksuåvtõõzzâst äävaivuõđ vaʹlljeemproseeʹssest tõn diõtt, ko pukin vaʹlljuum oummin vueʹrdet, što sij naaudše nuʹtt sääʹm ko še lääʹdd õhttsažkååʹdd veiddsõs naʹddjõõzz.

“Håʹt Saaʹmi siidsåbbra lij eʹtǩǩuum tåʹlǩ õhtt ooumaž, ǩiõttʼtõõllâp ääʹšš mâʹte leäʹp suåppâm õhttsaž siidsåbbrest, koozz eʹtǩǩuum oummu kååččat kuullâmnalla. Nääiʹt täʹǩǩeet äävaivuõđ di vueiʹtet tuõđted naʹddjõõzz da veiddsõs tuärj“, ceälkk saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff eʹtǩǩõõzzi ǩiõttʼtõõllmest.

Komissiost âʹlǧǧe leeʹd vuäzzla, koin lij spesiaalsilttummuš säʹmmlai jeälain, ǩiõlâst da kulttuurâst. Komissiost lie vitt komissaar, koin kueʹhtt vaʹlljeet riikksuåvtõõzz eʹtǩǩõõzzâst, kueʹhtt sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzâst da õhtt saaʹmi siidsåbbar eʹtǩǩõõzzâst.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss mieʹrren lij aiccâd da ärvvtõõllâd historiallaš da ânnʼjõž čårstummuž, mieʹldd looǥǥeeʹl riikk suddeempolitiikk, di vuõiggâdvuõđi neuʹrrummšid, čiõlǥted mäʹhtt täk vaaikte säʹmmlaid da sij õõutstõʹsse ânnʼjõž vueʹjjest da eʹtǩǩeed, mäʹhtt vuäitčeš oouʹdeed õhttvuõđ säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõsk di säʹmmlai kõõskâst.

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen Sääʹmtegga eʹtǩǩuum oummu:

Eʹtǩǩeei Eʹtǩǩõs vuäzzliʹžžen
Sámisoster rõ oik.kand. Heikki Hyvärinen
Kirsti Ranta da Into Veskoniemi OTT Juha Joona
Aslak Pekkala OTT Juha Joona
Sámi Duodji rõ sääʹmǩiõl lehtor Marjaana Aikio
Sámi siida rõ Biret Ovllá Ásllat, Aslak A Pieski
Anarâšah rõ OTT Juha Joona
Magreta Sara Ánttá Máreha Máreha Inga-Sárá Petteri, Petteri Länsman
*
Sääʹmrääʹđđ, Lääʹdd juâǥǥtõs Nils-Henrik Valkeapää
Kari Toivo Lukkari OTT Juha Joona
Martta Alajärvi FM Miina Seurujärvi
Aanaar sämmiliih rõ Yrjö Musta
Kari Akujärvi OTT Juha Joona
Minority Rights Group Lääʹdd juâǥǥtõs FT Irja Seurujärvi-Kari

* Irja Jefremoff nõmm lij raukkmõõžž mieʹldd valddum meädda Sääʹmtegga eʹtǩǩuum komissaarvõboršiiʹǩǩin 29.9.2020.

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen Saaʹmi siidsåbbra eʹtǩǩuum oummu:

Eʹtǩǩeei Eʹtǩǩõs vuäzzliʹžžen
Pauliina Feodoroff, Vladimir Feodoroff HTM Irja Jefremoff
Tiina Sanila-Aikio, Anna Lumikivi da 38 vuâllaǩeeʹrjteei HTM Irja Jefremoff

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio mandatt.

 

Lââʹssteâđ:

Sääʹmteʹǧǧ
Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, +358 40 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi
I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto, +358 40 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

Saaʹmi siidsååbbar
Saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff, +358 50 396 1297, veikko.feodoroff(at)kolttasaamelaiset.fi

Snimldõk: Anja Vest

Ääiʹj eʹtǩǩeed vuäzzlaid Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje jueʹtǩet

/in , /by

Vuäzzlaid Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje vuäitt eʹtǩǩeed vueʹssmannu 17. peeiʹv 2020 räjja. Sääʹmteʹǧǧ da Saaʹmi siidsååbbar tuʹmmje juäʹtǩǩed ääiʹj čoʹrstemvueʹjj diõtt.

“Leäʹp tuʹmmjam uʹvdded lââʹssääiʹj komissaarân eʹtǩǩummša, ko Sääʹmteeʹǧǧest lij mieʹrren riâššâd kuullâmpooddid eʹtǩǩuum komissaari vaʹlljummuž pirr ouddâl tuʹmmstõktuâj. Kuullâmpooddid ij leäkku vueiʹtlvaž riâššâd tän čoʹrstemvueʹjjest”, mušttal Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso tuʹmmstõõǥǥ pirr.

Komissiost âʹlǧǧe leeʹd vuäzzla, koin lij spesiaalsilttummuš säʹmmlai jeälain, ǩiõlâst da kulttuurâst. Komissio meäʹrat riikksuåvtõs nâânn õhttsažtuâjast Sääʹmtiiʹǧǧin da Saaʹmi siidsåbbrin. Komissiost liâ vitt komissaar, koin kueʹhtt vaʹlljeet riikksuåvtõõzz eʹtǩǩõõzzâst, kueʹhtt Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzâst da õhtt Saaʹmi siidsåbbar eʹtǩǩõõzzâst.

“Raukkâp sääʹmõõutstõõzz tueʹjjeed eʹtǩǩõõzzid komissio vuäzzliʹžžen, leʹbe komissaarân nåkam oummin, koid õõutstõs ǩeäčč suåvliʹžžen tuõjju. Sääʹmteeʹǧǧ såbbar tuâjjan lij teʹl tuʹmmjed kueʹhtt komissaar eʹtǩǩummšest riikksuåvtõʹsse”, Sääʹmteeʹǧǧ I vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto juätkk.

Saaʹmi siidsåbbar vuäǯǯam eʹtǩǩõõzzid komissaarân ǩiõttʼtõõlât Njeäʹllem-Keväjääuʹr da Njauddâm vuuʹdi õhttsaž saaʹmi siidsåbbrest, koʹst tuʹmmjet õõut komissaar eʹtǩǩummšest riikksuåvtõʹsse. “Såbbar ij vueiʹt riâššâd čoʹrstemvueʹjjest. Raukkâp eʹtǩǩõõzzid nuõrttsaaʹmin da komissaarân eʹtǩǩuum oummid kååččat såbbra kuullâmnalla”, särnn saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzla liâ veiddsõs naʹddjõõzz naaudšeei oummu säʹmmlai da lääʹdd õhttsažkååʹdd kõõskâst. Vuäzzla liâ čõnnsaʹttem jiâ-ka eeʹttkââʹst tõn vueʹssbeäʹl, kååʹtt lij siʹjjid eʹtǩǩääm leʹbe siʹjjid vaʹlljääm. Komissio nõõmtummšest vääʹldet lokku tääʹssbeällsânji jeeʹres sääʹmǩiõllʼjooukid. Komissio nõõmtummšest põõrǥât väʹldded lokku sooǥǥbieʹli tääʹssbeällsaž eeʹttkâsttmõõžž.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss mieʹrren lij aiccâd da arvvtõõllâd historiallaš da annʼjõž čårstummuž, mieʹldd looǥǥeeʹl riikk suddeempolitiikk, di vuõiggâdvuõđi neuʹrrummšid, čiõlǥted mäʹhtt täk vaaikte säʹmmlaid da sij õhttsažkådda ânnʼjõž vueʹjjest da eʹtǩǩeed, mäʹhtt vuäitčes õõuʹdeed õhttvuõđ säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõsk di säʹmmlai kõõskâst.

Eʹtǩǩõõzzid Sääʹmtegga raaukât 17.5.2020 mõõneeʹst juʹn-a pååʹšt mieʹldd Sääʹmteʹǧǧ, Sajos, 99870 AANAR leʹbe neʹttpooʹštin info(at)samediggi.fi. Eʹtǩǩuum oummui miâsttmõš tuõjju âlgg ainsmâʹtted ouddǩiõʹtte tõnnalla, što eʹtǩǩuum ooumaž teâudd lomaakk.

Eʹtǩǩõõzzid Saaʹmi siidsåbbra raaukât 17.5.2020 mõõneeʹst juʹn-a pååʹšt mieʹldd Saaʹmi siidsååbbar, Sevettijärventie 9080, 99930 ČEʹVETJÄUʹRR leʹbe neʹttpooʹštin kolttien.kylakokous(at)saamisiidsaabbar.fi. Eʹtǩǩuum oummui miâsttmõš tuõjju âlgg ainsmâʹtted ouddǩiõʹtte tõnnalla, što eʹtǩǩuum ooumaž teâudd lomaakk.

 

Lââʹssteâđ

Sääʹmteʹǧǧ
Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, +358 40 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi
I vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto, +358 40 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

Saaʹmi siidsååbbar
Saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff, +358 50 396 1297, veikko.feodoroff(at)kolttasaamelaiset.fi

Snimldõk: Anja Vest

Sääʹmteʹǧǧ räukk eʹtǩǩõõzzid Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen

/in , /by
1. Raukkmõš eʹtǩǩõssân

Sääʹmteʹǧǧ räukk sääʹmõõutstõõzzâst eʹtǩǩõõzzid Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen leʹbe komissaarân, koid õõutstõs ǩeäčč suåvliʹžžen tuõjju. Komissiost âʹlǧǧe leeʹd vuäzzla, koin lij spesiaalsilttummuš säʹmmlai jeälain, ǩiõlâst da kulttuurâst. Eʹtǩǩõõzzid âlgg vuâđđõõttâd. Lââʹssen eʹtǩǩuum oummui miâsttmõš tuõjju âlgg ainsmâʹtted ouddǩiõʹtte tõnnalla, što eʹtǩǩuum ooumaž teâudd lomaakk, kååʹtt lij mieʹlddõssân.

Eʹtǩǩõõzzid raaukât 3.4.2020 mõõneeʹst juʹn-a pååʹšt mieʹldd Sääʹmteʹǧǧ, Sajos, 99870 AANAR leʹbe neʹttpooʹštin info@samediggi.fi.

2. Komissio sââʹjj, meäʹrtummuš, norrõs

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio lij tuâjast jiõččvälddsaž da čõnnsaʹttem. Komissio meäʹrat riikksuåvtõs nâânn õhttsažtuâjast Sääʹmtiiʹǧǧin da Saaʹmi siidsåbbrin. Komissiost liâ 5 komissaar. Komissaarin 2 vaʹlljeet riikksuåvtõõzz eʹtǩǩõõzzâst, 2 vaʹlljeet Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzâst da 1 Saaʹmi siidsåbbar eʹtǩǩõõzzâst. Sääʹmteʹǧǧ reäšš kuullâmpooddid eʹtǩǩuum komissaari vaʹlljummuž pirr ouddâl jiijjâs tuʹmmstõktuâj. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar tuʹmmai kueiʹt komissaar eʹtǩǩummšest riikksuåvtõʹsse.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzla liâ veiddsõs naʹddjõõzz naaudšeei oummu säʹmmlai da lääʹdd õhttsažkååʹdd kõõskâst. Vuäzzla liâ čõnnsaʹttem jiâ-ka eeʹttkââʹst tõn vueʹssbeäʹl, kååʹtt lij siʹjjid eʹtǩǩääm leʹbe siʹjjid vaʹlljääm. Komissio nõõmtummšest vääʹldet lokku tääʹssbeällsânji jeeʹres sääʹmǩiõllʼjooukid. Komissio nõõmtummšest põõrǥât väʹldded lokku sooǥǥbieʹli tääʹssbeällsaž eeʹttkâsttmõõžž.

3. Komissio tuâj

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss mieʹrren lij aiccâd da arvvtõõllâd historiallaš da ânnʼjõž čårstummuž, mieʹldd looǥǥeeʹl riikk suddeempolitiikk, di vuõiggâdvuõđi neuʹrrummšid, čiõlǥted mäʹhtt täk vaaikte säʹmmlaid da sij õhttsažkådda ânnʼjõž vueʹjjest da eʹtǩǩeed, mäʹhtt vuäitčeš õõuʹdeed õhttvuõđ säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõsk di säʹmmlai kõõskâst. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss põrggmõššân lij lââʹzzted tieʹttemvuõđ säʹmmlain Lääʹddjânnam alggmeeran. Mieʹrren lij še, što tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss puåđõssân Lääʹddjânnam riikk kuâdd vasttõõzz da õõutsââʹjest sääʹmtiiʹǧǧin, saaʹmi siidsåbbrin da jeeʹres sääʹmtuåimmjeeʹjivuiʹm raʹvvai säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž Lääʹddjânnmest.

Komissio tuâj täävtõssân lij noorrâd säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid Lääʹddjânnam riikk da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi tuåimin da tõʹst, måkam vaaiktõõzz da seuʹrrjummuž tõin liâ leämmaž da õinn liâ säʹmmlaid alggmeeran da tõn vuäzzlaid oʹdinakai ooumžen, da tuejjeed tän teâđ kuâsttjeeʹjen.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio âlgg raajjâd tuâjstes rapoort, kååʹtt âânn seʹst še tuåimmeʹtǩǩõõzzid. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio rapoort uuʹdet riikksuåvtõʹsse, Sääʹmtegga da Saaʹmi siidsåbbra 30.11.2022 mõõneeʹst.

Komissio vaʹlljad kõõskstes saaǥǥjååʹđteei. Komissio vuäitt suåvted tuåimmjummšes da riâššõõttâd naaʹlin, koon ǩeäʹčče pueʹrmõsân, da altteed ouddmiârkkân tuâjj-jooukid leʹbe juâǥǥtõõzzid tieuʹddeem diõtt tuâjjanouddmõõžžâs da tõõzz pijjum täävtõõzzid. Komissio vaʹlljad jiõccses väʹlddpiisar da vueiʹtlvaž jeeʹres piisarkååʹdd vuäzzlaid.

Riikksuåvtõõzz kanslia čuäʹjat komissio tuåimmjummša mieʹrrtieʹǧǧ.

4. Lââʹssteâđ

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio mandatt lij lookkâmnalla tääiʹben. Lââʹssteâđaid oudd Sääʹmteeʹǧǧ vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 040 726 2688 da neʹttpååʹšt pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ peäʹlvälddmõš säʹmmlai tuõttvuõtt- ja suåvâdvuõttkomissio šiõttummša

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ noorõõđi Aanrest mââimõs såbbrasas (5/2019) 17.12.2019 ǩiõttʼtõõllâd eʹtǩǩõõzz säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõtteem vääras da priimi eʹtǩǩõõzz, ceälkk peäʹlvälddmõšân nääiʹt:

Säʹmmla lie alggmeer ânnʼjõž neellj riikk, Taarrjânnam, Ruõccjânnam, Lääʹddjânnam da Ruõššjânnam vuuʹdest. Säʹmmlain lij jiiʹjjes meeran da alggmeeran nuʹtt meersaž ko pâʹjjel raaʹji vuällai perspektiivâst jiõččmeäʹrreemvuõiggâdvuõtt.

Sääʹmteʹǧǧ peejj teädd tõõzz, što peäggtum riikki assimilaatioproseeʹss lie kuõsktam säʹmmlaid nuʹtt õhttsiʹžže ko õhttu ooumžen, juõʹǩǩ meersažriikk jiiʹjjesnallšemvuõđivuiʹm da pâʹjjel raaʹji vuällai naaʹlivuiʹm. Sääʹmteʹǧǧ viiʹttai, što riikki assimilaatiopolitikk säʹmmlaid kuõskeeʹl lij häittam sääʹm meer jiõččmääinlaž õuddnummuž da tuõđlaž tääʹssäärv da õõutverddsažvuõđ teâuddmõõžž säʹmmlai da õhttsažkooʹddi kõõsk pääiklanji, vooudlanji, meersanji, pâʹjjel raaʹji vuällʼjen da meeraikõskksanji.

Sääʹmteʹǧǧ vuäinn tääʹrǩes äʹššen, što riikksuåvtõs õhttsažtuâjast Sääʹmteeʹǧǧin da Saaʹmi sijddsåbbrin šiõttâd tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio noorrâd da tuõđsted säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid Lääʹddjânnam riikk da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi sääʹmkulttuur da tõn aunnsallaš vuâđ čuõccteei tuåimin da tõʹst, måkam vaaiktõõzz da seuʹrrjõõzz tõin lie leämmaž da õinn lie säʹmmlaid alggmeeran da tõn vuäzzliʹžžen, di tuejjeed tän vueʹssen tobdstum fiʹttjõõzzâst tõʹst, mii mij historia da ânnʼjõž äiʹǧǧ lij. Sääʹmteʹǧǧ ǩeäčč komissio šiõttummuž miârkkšõõvvâm, što õlmmsest tobdstedt riikk assimilaatiopolitiikk vaaiktõõzzi kaiʹbbjem teevvai tuåimid.

Sääʹmteʹǧǧ peejj teädd tõõzz, tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummuš ij leäkku rämm ij-ka vuäittmõš. Tän pukin mââimõs tueiʹmme ääʹljet tõn diõtt, što ääiʹjab neävv peälšted säʹmmlai vuuʹdid da kulttuurid jie leäkku riʹjttjam muʹtted põrggmõõžžid assimilâʹstted säʹmmlaid väʹlddkulttuuʹre. Komissio alttummuš lij juõkkum peʹccel teâđsteeʹl tõn, mäʹhtt määŋg jie jiiʹjjes jieʹllemäiʹǧǧen ǩiõrggnam vuäǯǯad vuõiggâdvuõđ. Komissio tuâj šâdd puʹrǧǧeed da vieʹǩǩted ǩiõttʼtõõllâd traumaid, koid säʹmmla nuʹtt meeran ko õhttu ooumžen kueʹdde pâʹjjel puõlvvõõǥǥi. Täi traumai ǩiõttʼtõõllmõš nuʹtt õhttu ooumžen ko kollektiivlanji lij lossâd da täärmtõʹtti. Kuuitâǥ tõn âlgg tuejjeed håʹt tâʹmmet, što panntääʹssteädd tuõʹllʼjeei tuåimid vueiʹtet tobdsted da muʹtted, nuʹtt što sääʹm meer vuõiggâdvuõtt jiõččmeäʹrrummša vuäitt še meer seʹst teâuddjed. Säʹmmla vuäʹmste jiiʹjjes jieʹllemǩiõččlâsttmõõžžâs da historias, da nääiʹt sij lie še čouddi sââʹjest tõʹst, mõõn nalla pâʹjjel puõlvvõõǥǥi nuäđsteez seʹlvvne. Säʹmmlain ij vuäǯǯ viikkâd tän proseeʹss äiʹǧǧen vueiʹttemvuõđ kaunnâd jiõčč čuâkkses puârrnem årra. Tät oudldâstt, što säʹmmlaid lij prosessa valmštõõttmen, tõn äiʹǧǧen da mâŋŋa tõn vuäǯǯmest sääʹmǩiõllsaž da kulttuursensitiivlaž jiõgglaž da psyykklaž tuärjjõs.

Sääʹmteʹǧǧ vuârdd riikk resursâʹsttem säʹmmlaid čårsteei raajõõzzi muuttâstuâj di jõskkâm harjjteʹmes assimilaatiopolitiikk, kååʹtt šâdd õinn tän še poodd, ååʹn, juõʹǩǩ peeiʹv, što ođđ nueʹđđseʹrddmi juäʹtǩǩem vuäitčeš pueʹtǩǩeed. Sääʹmteʹǧǧ peejj teädd tõõzz, što tuõtt tääʹssarvvu da õõutverddsažvuõʹtte kuåsttâm õuʹdde âlgg meeraikõskksanji primmum da čõõnni ooumažvuõiggâdvuõđid da alggmeervuõiggâdvuõđid ciʹsttjed da suåvlded pääiklanji, vooudlanji, meersanji, pâʹjjel raaji vuällʼjen da meeraikõskksanji, jeäʹrben ÕM alggmeerai vuõiggâdvuõđi čõõđtõõzz jiõʹǧǧe.

Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš sääʹmõõutstõõzz vuässõõttmest tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss valmštõõllma. Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš še äʹšštobddjid, koi tuâjj valmštõõllmõõžžâst lij leämmaž samai tääʹrǩes. Mââimõsân Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš saaʹmi sijddsåbbar da Lääʹddjânnam riikk saǥstõõllâmproseeʹss õõudâst.

Aanrest 17.12.2019

Tiina Sanila-Aikio 
saaǥǥjååʹđteei                                                         

Pia Ruotsala-Kangasniemi
vaaldâšmjååʹđteei                                                                    

Eʹtǩǩõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummša

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs eʹtǩǩad Sääʹmteeʹǧǧ såbbra peäʹlvälddmõõžž säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss pirr

/in , /by

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs priimi såbbrest 2.12.2019 peäʹlvälddmõõžž Sääʹmteeʹǧǧ såbbra õõudâs eʹtǩǩeemnalla, jõs sååbbar tuʹmmad priimmâd eʹtǩǩõõzz säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummšest.  

Peäʹlväʹlddmest tuõđât, što säʹmmla lie alggmeer ânnʼjõž neellj riikk, Taarrjânnam, Ruõccjânnam, Lääʹddjânnam da Ruõššjânnam vuuʹdest. Säʹmmlain lij jiiʹjjes meeran da alggmeeran nuʹtt meersaž ko pâʹjjel raaʹji vuällai perspektiivâst jiõččmeäʹrreemvuõiggâdvuõtt.  

Peäʹlväʹlddmest piijât teädd tõõzz, što peäggtum riikki assimilaatioproseeʹss lie kuõsktam säʹmmlaid nuʹtt õhttsiʹžže ko õhttu ooumžen, juõʹǩǩ meersažriikk jiiʹjjesnallšemvuõđivuiʹm da pâʹjjel raaʹji vuällai naaʹlivuiʹm. Peäʹlväʹlddmest viiʹttjet tõõzz, što riikki assimilaatiopolitikk säʹmmlaid kuõskeeʹl lij häittam sääʹm meer jiõččmääinlaž õuddnummuž da tuõđlaž tääʹssäärv da õõutverddsažvuõđ teâuddmõõžž säʹmmlai da õhttsažkooʹddi kõõsk pääiklanji, vooudlanji, meersanji, pâʹjjel raaʹji vuällʼjen da meeraikõskksanji.  

Peäʹlväʹlddmest tuõđât tääʹrǩes äʹššen, što riikksuåvtõs õhttsažtuâjast Sääʹmteeʹǧǧin da Saaʹmi sijddsåbbrin šiõttâd tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio noorrâd da tuõđsted säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid Lääʹddjânnam riikk da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi sääʹmkulttuur da tõn aunnsallaš vuâđ čuõccteei tuåimin da tõʹst, måkam vaaiktõõzz da seuʹrrjõõzz tõin lie leämmaž da õinn lie säʹmmlaid alggmeeran da tõn vuäzzliʹžžen, di tuejjeed tän vueʹssen tobdstum fiʹttjõõzzâst tõʹst, mii mij historia da ânnʼjõž äiʹǧǧ lij.  

Peäʹlväʹlddmest teäddted, što tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummuš ij leäkku rämm ij-ka vuäittmõš. Tän pukin mââimõs tueiʹmme ääʹljet tõn diõtt, što ääiʹjab neävv peälšted säʹmmlai vuuʹdid da kulttuurid jie leäkku riʹjttjam muʹtted põrggmõõžžid assimilâʹstted säʹmmlaid väʹlddkulttuuʹre. Komissio alttummuš lij juõkkum peʹccel teâđsteeʹl tõn, mäʹhtt määŋg jie jiiʹjjes jieʹllemäiʹǧǧen ǩiõrggnam vuäǯǯad vuõiggâdvuõđ. Komissio tuâj šâdd puʹrǧǧeed da vieʹǩǩted ǩiõttʼtõõllâd traumaid, koid säʹmmla nuʹtt meeran ko õhttu ooumžen kueʹdde pâʹjjel puõlvvõõǥǥi. Täi traumai ǩiõttʼtõõllmõš nuʹtt õhttu ooumžen ko kollektiivlanji lij lossâd da täärmtõʹtti. Kuuitâǥ tõn âlgg tuejjeed håʹt tâʹmmet, što panntääʹssteädd tuõʹllʼjeei tuåimid vueiʹtet tobdsted da muʹtted, nuʹtt što sääʹm meer vuõiggâdvuõtt jiõččmeäʹrrummša vuäitt še meer seʹst teâuddjed. 

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs eʹtǩǩad Sääʹmteeʹǧǧ såbbra eʹtǩǩõõzz tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummšest priimmʼmõõžž leʹbe hiâlǥummuž. Lââʹssen halltõs eʹtǩǩad Sääʹmteeʹǧǧ såbbra, jõs Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar tuʹmmad priimmâd eʹtǩǩõõzz, što Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar lââʹssen preemm peäʹlväʹlddem säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummšest di preemm eʹtǩǩõõzz Sääʹmteeʹǧǧ mõõntõõllmõššân kuõiʹt komissaar eʹtǩǩummša riikksuåvtõʹsse. 

Looǥǥ peäʹlväʹlddem obbnes tääiʹben di eʹtǩǩõs Sääʹmteeʹǧǧ vaʹlljeem-mõõntõõllma tääiʹben. 

Sääʹmteeʹǧǧ 5/2019 såbbar 17.-18.12.2019 äʹššlistt. 

Lââʹssteâđ: 

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi  

Kuva: Anja Vest

Eʹtǩǩõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummša õlmstõttum

/in , /by

Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz sååbbar ǩiõttʼtõõli säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss 2.12.2019 såbbrest da tuʹmmii eʹtǩǩeed Sääʹmteeʹǧǧ såbbra, što tõt juʹn-a preemm leʹbe lääʹǧǧast eʹtǩǩõõzz säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummšest. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar ǩiõttʼtââll ääʹšš såbbrest 17.-18.12.2019. Saaʹmi siidsååbbar ǩiõttʼtââll ääʹšš 12.12.2019 Njeäʹllem-Keväjääuʹr da Njauddâm vuuʹdi sääʹmsuåvtõõzzi õhttsaž såbbrest.

Õlmstõttum eʹtǩǩõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummša âânn seʹst jeeʹrab mieʹldd komissio tueiʹmmepiijjmõõžž, tuâj täävtõõzzid da tuejjõõzzid. Eʹtǩǩõõzz mieʹldd riikksuåvtõs šiõttâd komissio õhttsažtuâjast Sääʹmteeʹǧǧin da Saaʹmi siidsåbbrin. Komissiost lie 5 komissaar, koin 2 vaʹlljeet riikksuåvtõõzz eʹtǩǩõõzz mieʹldd, 2 Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzz mieʹldd da 1 Saaʹmi siidsåbbar eʹtǩǩõõzz mieʹldd. Komissio vuäzzla lie veiddsanji oskkum oummu säʹmmlai da lääʹdd õhttsažkååʹdd seʹst. Komissio lij tuâjstes jiõččnaž da čõnnsateʹmes.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss mieʹrren lij tobdsted da arvvtõõllâd historiallaš da ânnʼjõž čårstummuž, mieʹldd looǥǥeeʹl riikk assimilaatiopolitiikk, di vuõiggâdvuõđi čuõcctummšid, čiõlǥted mõõn nalla täk vaaikte säʹmmlaid da sij õõutstõʹsse ânnʼjõž vueʹjjest da eʹtǩǩad, mõõn nalla vuäitči ooudeed õhttvuõđ säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõsk di säʹmmlai seʹst. Komissio tuâj täävtõssân lij noorrâd säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid Lääʹddjânnam riikk da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi tuåimin da tõʹst, måkam vaaiktõõzz da seuʹrrjõõzz tõin lie leämmaž da õinn lie säʹmmlaid alggmeeran da tõn jeeʹrab vuäzzliʹžžen, da tuejjeed tän teâđ kuâsttjeeʹjen.

Komissio rääjj tuâjstes rapoort, koon uuʹdet riikksuåvtõʹsse, Sääʹmtegga da Saaʹmi siidsåbbra 30.11.2022 mõõneeʹst. Komissio vuäitt viikkâd tuåimmjummšes pueʹrmõssân vueiʹnnmes årra da riâššõõttâd pueʹrmõssân vueiʹnnmes naaʹlin da vuâđđeed ouddmiârkkân tuâjj-jooukid da juâǥǥtõõzzid tueiʹmmepiijjâm tieuʹddma da tõõzz pijjum täävtõõzzi tieuʹddma. Komissio vaʹlljad jiõccses väʹlddpiisar da piisarkådda vueiʹtlvaž jeeʹres vuäzzlaid. Riikksuåvtõõzz kanslia čuäʹjat komissio tuåimmjummša mieʹrrtieʹǧǧ.

Psykososiaalʼlaž tuärjjõs lij kõskksaž vueʹssen proseeʹss čõõđviikkmõõžžâst. Jiõgglaž da psyykklaž tuärjj sääʹm ǩiõlivuiʹm da kulttuurtuâǥǥa oudldemnalla âlgg leeʹd vuäǯǯmest. Suåvâdvuõttproseeʹss aunstõõzz arkivââʹstet Meerarkiiv Sääʹmarkiiʹve.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs da väʹlddminister Sipilä sueʹppe kaaunõõttmõõžžstes 5.5.2017, što altteet tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss nuʹtt, što tääʹrǩab aaʹššin suåvât mâʹnnjlubust. Väʹlddminister Antti Rinne halltõõzz prograamm mieʹldd tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj jueʹtǩet. Riikksuåvtõs lij ǩiõttʼtõõllâm da priimmâm eʹtǩǩõõzz säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomission jeäʹǩǩes-škooulstes 13.11.2019.

Eʹtǩǩõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummša

Lââʹssteâđ:

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi 

Saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff teʹl.  050 396 1297, veikko.feodoroff(at)kolttasaamelaiset.fi

Eʹtǩǩõs saaʹmi tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomission vaalmâš

/in , /by

Saaʹmi tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio meäʹrtummuž kuõskki saaǥǥstõõllmõõžž liâ vuõǯǯum tuʹmmstõʹǩǩe riikk, Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbar kõõsk. Riikksuåvtõs lij ǩiõttʼtõõllâm da priimmâm eʹtǩǩõõzz saaʹmi tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomission jeäʹǩǩes-škooulâst 13.11.2019. Eʹtǩǩõs õuddan Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbar ǩiõttʼtõõllâmnalla.

Täävtõssân lij meäʹrted viiđ vuäzzla õõʹnni komissio, kååʹtt leʹčči tuåimmjummšest jiõččvälddsaž da soorčteʹm. Eʹtǩǩõs saaʹmi tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio meäʹrtummšen âânn seʹst jeäʹrbi mieʹldd komissio tuâjjânouddmõõžž, tuâj täävtõõzzid da tuâj, da tõin teâđtet lââʹzz mâʹŋŋlubust. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar ǩiõttʼtââll eʹtǩǩõõzz saaʹmi tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomission såbbreʹstes 17.-18.12.2019.

­- Tääʹrǩes valmštõõllmõõžž da še Sipilä ǥu Rinne halltõõzzin jiõllum saaǥǥstõõllmõõžži mâŋŋa leäʹp piâssâm ååʹn tõõzz, što vuäitam puʹhtted mââimõõzzâst eʹtǩǩõõzz saaʹmi tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio altteem diõtt Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz da såbbar ǩiõttʼtõõllmõʹšše, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio.

– Spraavdõttum kuullmõõžžin sääʹm-meer lij õõlǥtam riikkâst čõnnõõttmõõžž. Sääʹm vueʹrdde, što vieʹrrvuõđ seʹlvtet da vuõiǥeet da što jiâ vieʹrrvuõđ teänab ni kuäʹss šõõddče. Valmštõõllâm poodd leäm vuäǯǯam tieʹtted tuõđâš, oʹdinakai  saaʹmid šõddâm tragediaid. Täin šõddmõõžžin nårrai sääʹm-meer õhttsaž historia da seʹlvvnem-maainâs. Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbar âlgg tuʹmmjed, haaʹleet-a, što šõddâm tuejjeet kuâsttjeeʹjen, Sanila-Aikio juätkk.

Lääʹddjânnam halltõs lij Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzâst alttääm sääʹmaaʹššid ǩiõttʼtõõli tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttproseezz valmštõõllmõõžž kålggmannust 2017. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar eʹtǩǩii jieʹllmest vuõlttõs-saaǥǥstõõllmõõžžâst 9.2.2018, što proseezzâst rieʹššeš saaʹmi kuullmõõžžid nuʹt saaʹmi dommvuuʹdest ǥu tõn åålǥbeäʹlnn še. Riikksuåvtõõzz kanslia čõõđti rapoort kuullmõõžžin 26.11.2018. Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji såbbreʹstes 18.12.2018 õuddned tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttproseezzâst da eʹtǩǩeed Lääʹddjânnam riiʹǩǩe tuõđâšvuõtt-da suåvâdvuõttkomissio alttummuž di mandattsaaǥǥstõõllmõõžž alttummuž. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs uʹvddeš vääʹld saaǥǥstõõllâd mandaatt riikkin

Riikksuåvtõõzz teâđtõs 13.11.2019; Saaʹmi tuõđâšvuõtt-da suåvâdvuõttkomissio meäʹrtummuš õuddan

Lââʹssteâđ:

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi