Tiervâpuáttim savâstâllâđ sämimađhâšem táárbuin já oovdedmist Anarân

Uássin Laapi mađhâšemstrategia rähtimân lohtâseijee kuávluin jotteem Laapi litto uárnee Sämitiggijn 8.5.2019 tilálâšvuođâ, kuus mij pivdep savâstâllâđ sämimađhâšem já sämmilij päikkikuávlun sundešuvvee mađhâšem táárbuin já uáinuin. Taan pargopáájá ulmen lii kavnâđ sämimaađhâšmân já sämmilij päikkikuávlun sundešuvvee maađhâšmân lohtâseijee ideaid já uánuid čäällimnáál Laapi mađhâšemstrategian.

Laapi mađhâšemstrategia čáittá mađhâšem ovdedem tehálijd tiäddusoojijd já čuujoot almos torjuu. Mađhâšemstrategia linjáá meid tooimâid, moiguin puáhtá tarvaniđ uđđâ mađhâšem šoddâm máhđulâšvuođáid pehtilávt, mutâ nuuvt, ete kunnijâteh kilelis ovdánem prinsiipijd. Sämimađhâšem ovdedem oovtâstpargoost já ovdâsvástádâslávt lii tehálâš puoh uásipeelijd.

Tilálâšvuotâ uárnejuvvoo 8.5.2019, tme 13.00–16.00 Kollehovist, Anarist. Almottât tilálâšvuotân taan liiŋkâ peht 30.4.2019 räi: https://fi.surveymonkey.com/r/Inari

Kulttuurlávt ovdâsvástádâslâš sämimađhâšem – haahâ lii finnim máttááttâs- já kulttuurministeriöst jotkâruttâdem 60 000 €. Taan ruttâdem vievâst haahâ juátká tooimâs vuosâsajasii ulmen levâttiđ vijđáht tiäđu Sämitige čuákkimist čohčâmáánust 2018 tuhhiittum Ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis sämimađhâšem toimâprinsiipeh– ravvuin.

Kove: Anja Vest

 

Lasetiäđuh

Kirsi Suomi
Vuávájeijee, Kulttuurlávt ovdâsvástádâslâš sämimađhâšem
010 839 3118
kirsi.suomi(at)samediggi.fi

Kristian Sievers
Proojeekthovdâ
040 828 4095
kristian.sievers(at)lapinliitto.fi
http://www.lappi.fi/lapinliitto/lapin-arktinen-matkailuekosysteemi
http://www.lappi.fi/matkailu

Čearpmahat vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálii Teatris-tábáhtusân

Vuáččulij nuorâi teatterjuávkku Čearpmahat vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálii Teatris-tábáhtusân Jyväskylän vyesimáánust. Juávhust láá ohtsis nelji nuorâ já ton stivrejeijen tuáimá Mathis Ole Vars. Tuámáreh rámmojii juávhu oovdânpyehtim eromâšávt ton čielgâ ubâlâšvuođâst.

Aanaar Sajosist koskoho já tuorâstuv 10.-11.4. uárnejum Säminuorâi taaiđâtábáhtus lâi miänástus. – Tábáhtusân iä lah kuássin uásálistám nuuvt stuorrâ juávkku säminuorâid ko tääl, muštâl tábáhtus váldu-uárnejeijen toimâm Anna Lumikivi. – Mieldi lijjii párnááh já nuorah puoh sämmilij päikkikuávlu škoovlâin já lasseen Helsigist já Ruávinjaargâst. Lâi hirmâd šiev, kirjáás já huššâ peivi, mast huolâhánnáá puoh moonâi pyereest já meid puátuaulan huksejum pargopáájáin já mainâsláávust pijssájii jotteeh.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus válduteeman lâi teatter, moos uásálistii ohtsis 12 sämikielâlâš čaitâlmid. Toos lasseen ooinijm Helsig Pasila sämiluokkalij juáigusoovdânpyehtim, moos sehe keččeeh já tuámáreh lijkkuustuvvii. Puoh oovdânpyehtimeh lijjii fijnáseh já pyereest valmâštâllum, já tuámárijn lâi vaigâdis pargo valjiđ palhâšume finnee juávhuid.

Tábáhtusâst palhâšii stipendáin Kärigâsnjaargâ škoovlâ 13-ihásâš uáppee Aslak Pieski, kote máálái taaiđâtábáhtus posterân já postâkorttáid teddilum já ennuv rámmojum kove, mast lii puásuifáddá.

Väldikodálii Teatris-tábáhtusân vyelgee Čearpmahat-juávkku finnij oovdânpyehtimmääđhi lasseen palhâšummeen 300 euro stipend. Juávkun kullii Biret-Ingermaria Vars, Helli Alakorva, Mihkal-Máhtte Magga já Sinna-Briitta Sieppi. Teatris-tábáhtus uárnejuvvoo Jyväskyläst 24.-26. vyesimáánu.

Toos lasseen čuávuvááh juávhuh finnejii stipend:

1) Pasila vuáđuškoovlâ sämiluokkalij Diidamáilbmi oovdânpyehtimist Arvečalmmit, mon lâi stivrim Milla Pulska (100 €),

2) Aivvefal Eanodagas – Sámi Sinderellá, Anne-Mari Kukkonen ja Ulla Magga, Hettaast (200 €)

3) Sueʹnnʹjel siid äʹrbb– Tuõtt avi ǩeeʹles, Hanna-Maaria Kiprianoff ja Seija Sivertsen, Čevetjäävrist (100 €)
4) Davvinásttit – Boahttedolin, Hanna Outakoski ja Satu Nieminen, Kärigâsnjaargâst (100 €)
5) Skállovári idjaskuvlaččat – Oaivvehis olmmoš, Anni Ahlakorpi, Aleksi Ahlakorpi ja Sini Länsman, Ucjuuvâst (100 €)

Säminuorâi taaiđâtábáhtus tuámárin toimii elleekovestivrejeijee Katja Gauriloff, niävttár Anni-Kristiina Juuso sehe niävttár/sämikielâlii párnái TV-ohjelm pyevtitteijee Heli Huovinen.

Lasetiäđuh:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi(at)samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Tábáhtus hashtagih: #sndd2019 / #sntt2019

Säminuorâi taaiđâtábáhtus álgá

Tääl tot viijmâg álgá –  Säminuorâi taaiđâtábáhtus vuálgá joton koskoho 10.4. lekkâmjuhlijn! Saijoos auditoriost mij kuullâp muusikoovdânpyehtimijd puoh kuulmâ Suomâ sämikielân tme 18.00 rääjist. Tábáhtus váldupeeivi, tuorâstuv 11.4. auditoriost lyeve oolâ puátih säminuorah jieijâs sämikielâlij oovdânpyehtimijguin.

Tuorâstuv Saijoos uuvsah lekkâseh tme 8.00, kuás lekkâseh meid almottâttâmsaje sehe pargopáájáh aulast já Soljust. Pargopáájái lasseen tábáhtusâst puáhtá teivâđ sämikielâlii párnái- já nuorâikirjálâšvuođâ kuástideijeid. Tábáhtusân láá puátimin Dávvi GirjiNuõrttsääʹmkulttuurfonddAnarâškielâ servi sehe KieletärToos lasseen Sámi giella- ja kulturguovddáš Kárášjuuvâst puátá jyehiđ Gába-loostâ.

Tuorâstuv 11.4. ohjelm:

8:00 Saijoos uuvsah lekkâseh
Almottâttâmsaje lekkâs aulast
Vuosâišesaje lekkâs
Pargopáájáh lekkâseh aulast
8:50 Auditorio uuvsah lekkâseh
9:00 Ohjelm álgá auditoriost
Čiččâm vuossâmuš oovdânpyehtimid
11:30 Peivimäälispuddâ álgá
Ohtsâškove puoh tábáhtus uásálistein Saijoos ovdâšiljoost
Mainâsláávu lekkâs Saijoos ovdâšiljoostPargopáájáh juátkojeh aulast
12:50 Auditorio uuvsah lekkâseh
13:00 Ohjelm juátkoo auditoriost
Kuttâ majemuš oovdânpyehtimid
15:00 Tuámáreh pääcih smiettâđ puátusijd
Pargopáájáh juátkojeh aulastMainâsláávu mainâseh juátkojehAuditoriost čáittojeh videoh
16:00 Puátusij almostittem já stipendij jyehim

Lasetiäđuh:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi(at)samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Tábáhtus hashtagih: #sndd2019 / #sntt2019

Katja Gauriloff, Anni-Kristiina Juuso já Heli Huovinen taaiđâtábáhtus tuámárin – tábáhtus ohjelm almostui

Elleekovestivrejeijee Katja Gauriloff, filmâtäsni/čaittâleijee Anni Kristiina Juuso já čaittâleijee/sämikielâlii párnái TV Unna Junná pyevtitteijee Heli Huovinen tuáimih 10.-11.4. Aanaar Sajosist ornimnáál Säminuorâi taaiđâtábáhtus tuámárin. Uárnejeijeeh ilodeh tobdos elleekove- já tv-taasnij mieldi puátimist. – Jieijâs kulttuur ovdâsteijee tobdos ulmui oinum jieijâs tábáhtusâst lii šiev äšši. Puáhtá tuše kuvâttâllâđ, ete maggaar tobdo lii oovdânpyehtiđ jieijâs teatter pirrâ maailm palhâšum taiđârij oovdâst, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus lekkâmeh ávuduvvojeh koskoho ehidist Saijoos stuorrâ auditoriost tme 18 rääjist. Lekkâmijn kuullâp muusik puoh kuulmâ Suomâ sämikielân. Nuorttâlij muusik oovdânpuáhtá Anna Lumikivi čuojâtteijen Katri Kittilä. AmocAilu Valle ráppáv anarâš- já tavesämikielân. Sámi musihkkaakademiij  ohjelmist lii ärbivuáválâš já uđđâ sämimuusik.

Taaiđâtábáhtus liäkká Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus váldupeeivi, tuorâstuv 11.4. uáinip 12 säminuorâi teatteroovdânpyehtimid. Toos lasseen tábáhtussaajeest láá máhđulâšvuođah maaŋgâlágán pargopáájáid, sämikielâlii párnái- já nuorâikirjálâšvuotân uáppáásmân tâi veikâ sämikielâi foontij luođiimân jieijâs puhelimân já tabletân tâi kuuvij väldimân taaiđâtábáhtus selfie-seeini piällást.

Tábáhtusân vyerdip alda 500 uásálisted Helsig já Ucjuv kooskâst. Teatteroovdânpyehtimijn láá mieldi paijeel 100 nuorâd. Tábáhtus kiellân láá sämikielah.

Tuorâstuv 11.4. ohjelm:

8:00 Saijoos uuvsah lekkâseh
Almottâttâmsaje lekkâs aulast
Vuosâišesaje lekkâs
Pargopáájáh lekkâseh aulast
8:50 Auditorio uuvsah lekkâseh
9:00 Ohjelm álgá auditoriost
Čiččâm vuossâmuš oovdânpyehtimid
11:30 Peivimäälispuddâ álgá
Ohtsâškove puoh tábáhtus uásálistein Saijoos ovdâšiljoost
Mainâsláávu lekkâs Saijoos ovdâšiljoost

Pargopáájáh juátkojeh aulast

12:50 Auditorio uuvsah lekkâseh
13:00 Ohjelm juátkoo auditoriost
Kuttâ majemuš oovdânpyehtimid
15:00 Tuámáreh pääcih smiettâđ puátusijd
Pargopáájáh juátkojeh aulast

Mainâsláávu mainâseh juátkojeh

Auditoriost čáittojeh videoh

16:00 Puátusij almostittem já stipendij jyehim

Ohjelmân sättih puáttiđ nubástusah!

Tábáhtus jođettuvvoo tego ovdil-uv kuulmâ kielân: nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân. Tábáhtus jođetteijen láá nuorttâlâškielân Teemu Titola, anarâškielân Satu Aikio já tavesämikielân Aslak Uula Länsman.

Pargopáájái lasseen tábáhtusâst puáhtá teivâđ sämikielâlii párnái- já nuorâikirjálâšvuođâ kuástideijeid. Tábáhtusân láá puátimin Dávvi Girji, Nuõrttsääʹmkulttuurfondd, Anarâškielâ servi sehe Kieletär. Toos lasseen Sámi giella- ja kulturguovddáš Kárášjuuvâst puátá jyehiđ Gába-loostâ.

Lasetiäđuh:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi(at)samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Tábáhtus hashtagih: #sndd2019 / #sntt2019

Kyehtnubáloh teatterčaitâlmid Säminuorâi taaiđâtábáhtusân!

Säminuorâi taaiđâtábáhtus almottâttâm nuuvâi 15.3., já mieldi almottâttii ennuv čaitâlmeh! Tábáhtus váldupeeivi, tuorâstuv 11.4., uáinip 12 sämikielâlii čaaitâlm, main čaittâleh ohtsis paijeel čyeti pärnid já nuorâd. Taaiđâtábáhtus uárnejeijeeh ilodeh movtigis uásálistmist tábáhtusân!

Lasetiäđuid tábáhtusâst já ton äigitaavluin almostittep majemustáá vástuppeeivi 29.3. Tääl lii kuittâg jo vises, ete tuorâstuv 11.4. ohjelm álgá ovdebáá tiäđust spiekâstmáin jo tme 9.00, vâi  puoh oovdânpyehtimij várás lii tuárvi äigi já sij, kiäst lii kuhes päikkimätki, peesih ääigild vyelgiđ pááikán.

Ohjelm puudâi ääigi puáhtá eereeb iärásij uápásmuđ sämikielâlii párnáikirjálâšvuotân, maid puátih oovdânpyehtiđ Dávvi Girji, Nuõrttsääʹmkulttuurfondd, Anarâškielâ servi já Kieletär. Toos lasseen puudâi ääigi puáhtá eelliđ mainâstemláávust kuldâlmin mainâsijd tâi jotteeđ pargopáájáin ovdâmerkkân rähtimin jieijâs taaiđâtábáhtusraddemeerhâ tâi joba jieijâs kirje! Taaiđâtábáhtusân puátá meid “jieččieseini” já uápistem sämikielâ pustavij luođiimist puhelimân tâi tabletân. Pargopáájáid ij taarbâš almottâttâđ muuneeld.

Taaiđâtábáhtus vuálgá joton lekkâmjuuhlijn koskoho ehidist 10.4. tme 18 Saijoos stuorrâ auditoriost. Tábáhtusân láá almottâttâm juávhuh Helsigist Ucjuuhân já vyerdimist lii oppeet ivnáás já ilolâš sämikielâlâš juhlepeivi! Tiervâpuáttim! Uáinip Sajosist!

Lasetiäđuh:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi(at)samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Tábáhtus hashtageh: #sndd2019 / #sntt2019

Säminuorâi taaiđâtábáhtusân almottâttâm aalgij

Almottâttâm Säminuorâi taaiđâtábáhtusân lii álgám, já tot tábáhtuvá neetist, Webropolist. Almottâttâm lii áávus 1.-15.3 Puohah, kiäh uásálisteh tábáhtusân, kalgeh tevdiđ almolii almottâttâmluámáttuv – meiddei sij, kiäh iä uásálist teatter- teikkâ muštâlemkištoid.

 

Kyehtipiäivásâš taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo taan kiiđâ Anarist Sämikulttuurkuávdáš Saijoosist 10.-11.4 Tábáhtus riijkâvijđosâš teeman lii teatter já sämiteeman Mainâstem maaŋgah häämih. Tábáhtus lekkâmtilálâšvuotâ lii koskoho 10.4 tijme 18.00 äälgin.

 

Almottâttâmluámáttuvah láá tääbbin:

 

  • Luámáttâh, moin almottuvvojeh puoh tábáhtusân uásálisteeh sáátui já puurâdmij ornim tiet.

https://link.webropolsurveys.com/S/C67FF7C6292352B1

 

Toos lasseen teatter- já muštâlemkištoid uásálistee juávhuh kalgeh tevdiđ vala sierâ almottâttâmluámáttuv.

  • Luámáttâh, teatterteeman uásálistee juávhuh.

https://link.webropolsurveys.com/S/106AE0C82FC95EED

 

Teatterteemast lii eenâb tiätu TEATRIS -tábáhtus siijđoin:

https://nuorikulttuuri.fi/teatris/

 

3) Luámáttâh, mainâstem maaŋgah häämih -teeman uásálisteeh. https://link.webropolsurveys.com/S/D42DD998146685CB

 

Mainâstem maaŋgah häämih lii teeman uáli viijđes, já tast lii lope kevttiđ mielâkuvviittâs! Tehálumos lii, et muštâlem lii sämikielân já ton vuolgâsaje lii sämikulttuurist. Teeman hiäivulâš čájáttâs puáhtá leđe ovdâmerkkân mainâstem, tiivtâ luuhâm, stand-up -koomik, juáigus, leuʹdd teikkâ livđe – sänitaaiđâ, mon oovdânpyehtip läävdi alne!

 

Taaiđâtábáhtuspargen lii algâttâm 25.2 Anna Lumikivi, kiäin puáhtá leđe ohtâvuođâst puoh tábáhtusân kyeskee aašijn. Sämitigge uárnee taan-uv ive uásálistei sáátuid, táárbu mield ijâstâllâmsoojijd já tábáhtus váldupeeivi purâdem.

 

Tábáhtus postereh láá valmâštum, taid finnee Škovlim- já oppâmaterialtoimâttuvâst Sämitiggeest, Saijoosist. Taan ive poster kove lii máálám 13-ihásâš Aslak Pieski Kärigâsnjaargâ škoovlâst.

 

 

Lasetiäđuh:

Anna Lumikivi

010 839 3174, 040 684 1957

anna.lumikivi(at)samediggi.fi

Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma

Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus

Tábáhtus hashtagih: #sndd2019 / #sntt2019

Anna Lumikivi aalgij taaiđâtábáhtuspargen

Säminuorâi taaiđâtábáhtus ornim vuálgá tääl tuođâst joton. Nuorttâkielâlâš musikkár Anna Lumikivi lii álgám taaiđâtábáhtuspargen škovlim- já oppâmaterialtoimâttuvvâst. Taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo Anarist Saijoosist cuáŋuimáánu 10.-11. peeivijn, teeman lii teatter já muštâlem maaŋgah häämih.

Tábáhtusâst väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh riijkâ tääsi Teatris-tábáhtusân, mii uárnejuvvoo Jyväskyläst vyesimáánust. Toos lasseen palhâšuvvojeh pyeremuuh muštâleijeeh. Muštâlem häämih pyehtih leđe jieškote-uvlágán sänitaiđuu häämih sehe juáigus, livđe já le´udd.

Taaiđâtábáhtus lii Annan uápis jo ovdišist. – Mun lam párnážin uásálistám kiišton já ton maŋa lam kuohtii porgâm tábáhtus tuámárin já ohtii jođetteijen, muštâl Anna. – Lii hävski peessâđ orniđ Säminuorâi taaiđâtábáhtus, mast láá nuuvt kuhes ärbivyevih já mast lii lamaš nuuvt stuorrâ merhâšume sämikuávlu párnáid já nuoráid – nuuvtko meiddei munjin-uv.

Tábáhtusân almottem lekkâs forgâ Webropolist. Čuávu Sämitige nettisiijđoid, tábáhtus jieijâs Facebook-siijđoid já uásálist!

Riijkâ tääsi Teatris-tábáhtus njuolgâdusah láá tääbbin: https://nuorikulttuuri.fi/wp-content/uploads/sites/12/saannot-teatris-2019.pdf

 

Ohtâvuotâtiäđuh

anna.lumikivi(at)samediggi.fi

puh. 010 8393 174 da 040 684 1957

Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma

Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus

Sämmilij jiešsuurmij estimân lase tyejiniävuh – poolitlâš táttu, tiäđulâšvuotâ já mättim tarbâšuvvoo lase

Suomâst, Ruotâst já Taažâst ässee sämmilij jiešsuurmij keeppidmân láá ovdiist eenâb vyevih. Toi anon väldim váátá kuittâg lase ruttâdem, mättee išedeijeeh ja tiätu sämmilij stuárrum jiešsormeriiskâ tuávááštahhein. Puoh taat váátá lase poolitlii táátu.

Sämirääđi oovtâstpargo puáđusin láá finnim ááigán Tave-enâmijn ässee sämmilij jiešsuurmij estimvuávám. Vuáváámist vuájuh toid stuorrâ hástusáid, maid sämmiliih teivih tave-eennâmlii pyereestvaijeemohtsâškoddeest kulttuurlij já identiteetân lohtâseijee tiädui vyelni. Vuávám tuárju jiešsuurmij aalmuglii estimpargo puoh kuulmâ Tave-enâmist.

”Mist lii tääl ohtsâštave-eennâmlâš strategisâš vuávám tast, ete maht puáhtá estiđ sämmilij jiešsuurmijd. Tääl kalga jotelávt sirdâšuđ keevâtlii paargon já kuáhtáđ jiešsorme suogârdâllee ulmuid. Aanoost láá jo šiev pargoniävuh já vyevih taan paargon, mutâ taid kalga levâttiđ ovdiist vijđásubbooht. Ovdâmerkkân Tave-Laapist láá finnim šiev feerimijd kanadalii ASIST-škovliittâsâst, mii vuáju jiešsuurmij estimân. Ton vievâst olášuttui Tave-Laapist jiešsuurmij estim škovliittâs uássin Hyvät käytännöt pysyvää käyttöön -njunošhaavâ iivij 2017-2018”, iätá sosiaal- já tiervâsvuotâminister Pirkko Mattila.

Jiešsuurmij tuáváást orroo tahhein tarbâšuvvoo lase tiätu

Suomâst, Ruotâst já Taažâst sämiaalmug jiešsuurmij meeri verdiddijn aalmugmiärán lii páihálij árvuštâlmij mield styeres. Lovottâhtiäđuid lii väädis finniđ, tastko etnisii tuáváá lovottem lii lavâttem Tave-enâmijn. Sämisiärváduvâi árvuštâlmij mield stuárráámus riskâjuávhust láá nuorah já koskâahasâš almaah. Tain uáli härvi ocá ääigild iše čuolmâtiilijn sosiaal- já tiervâsvuotâhuolâttâs palvâlusâin. Tondiet jiešsuurmij estimvuáváámist ohtâ strategisâš tiäddučuágástâh lii almai pyereestvaijeem.

Sämmilij peessâm täsiviärdásávt tiervâsvuotâhuolâttâsân já mielâtiervâsvuotâpalvâlussáid lii tehálâš jiešsuurmij estimân.

Jiešsuurmij estimvuávám tárguttâs lii tuárjuđ sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já visásmittiđ, ete sämmilijn lii tuođâlâš máhđulâšvuotâ peessâđ vaikuttiđ olssis kyeskee miärádâstohâmân. Siämmást tuárjuh sämmilij kulttuurlii identiteet, máhđulâšvuođâ hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâid já vuoigâdvuođâ jieijâs eenikielân.

Vuávám rähtimân uásálisteeh aneh tergâdin, ete jiešsuurmij estimist váldojeh huámmášumán sierâlágán riskâtahheeh. Tain tarbâšuvvoo meid lase tutkâmtiätu. Ovdâmerkkân sämmilij historján lohtâseijee válduaalmugân suddâlutmist šoddâm traumah láá tuáistáážân kieđâvuššum liijkás uccáá. Siämmáánáál liijkás uccâ huámmášumán láá pááccám sämmilij seksuaallii já eres viehâvääldi vuáttámušah já suujah, moh jođetteh viehâvááldán.

Jiešsuurmij estimvuávám vuolgâsajeh láá meid etnisii olgoštem kepidem já sierâlágánvuođâ tuhhiittem lasettem. Taat kuáská ovdâmerkkân seksuaalláid ucceeblovvoid, moi kooskâst jiešsormeriskâ lii koskâmiärálávt stuárráb.

Vuáváámist tiädutteh meid tom, ete sämmiliih tarbâšeh eenâb sämmilijd išediđ jiešsuurmij estimist. Ulmen lii finniđ sämmilijd porgâđ jiešsuurmij estimpargo sehe jäävviltääsist já sämmilij virgálijn instituutioin já ornijduumijn.

Tastko sämmiliih láá neelji enâmist (Suomâ, Ruotâ, Taažâ, Ruošâ), jiešsuurmij estimpargo kalga porgâđ raajij rasta. Ko resurseh láá rájáliih, te kalga visásmittiđ, ete toh pyeremuuh toimâvyevih maneh meid raajij rasta. Oovtâstpargo kuáská nuuvt škovliimân, palvâlussáid ko lovvotmân.

Uccâ siärváduvâst jiešsorme lii ain stuorrâ äšši

”Mij tarbâšep eenâb ruokkâdvuođâ sárnuškyettiđ jiešsormejurduin. Toos tarbâšep škovlim já mättim. Jiešhiävulijn jurduin sárnuškyettim lii tehálâš äšši ige ääši oovdân pajedem kolgâččii poollâđ. Jis jiešsormejurduuh láá, te taid puáhtá kieđâvuššâđ”, iätá tuáhtár Heidi Eriksen Ucjuuvâst.

Eriksen mield Suomâst sämmilij jiešsormeriskáid láá tarvanâm vaidâlitteh maŋŋeed, veikâ tiäđust lii lamaš jo kuhháá, ete válduaalmug kooskâst-uv jiešsormeh láá eenâb ko eres Tave-enâmijn.

”Iäru stuorrâ kaavpugij já uccâ siärváduvâi kooskâst lii merhâšittee. Ohtâ jiešsorme uccâ siärváduvâst lii ain hirmâd stuorrâ äšši já tot vaaikut oles siärvádâhân. Jiešsorme puáhtá meid toimâđ mallin iärásáid, kiäin láá jiešhiävuliih jurduuh. Ovdâmerkkân siämmáá suuvâ jesânij uánihis ääigi siste toohâm jiešsormeh uccâ siärváduvâin láá vaidâlitteh táváliih”, Eriksen muštâl

Ume ollâopâttuv professor Lars Jacobsson tuáivu lase kvaliteetlii tiäđu jiešsuurmij riskâtahhein. Sun tiädut, ete jiešsormeest láá maaŋgah peleh: tot puáhtá leđe persovnlâš patârem šlundevuođâst, poolitlâš protest tâi uáivildum ráŋgáštâsân mastnii. Tutkâmušâst kolgâččii vuáijuđ toos, ete mii lii jiešsorme tyehin orroo ulmuu stuárráámus suijâ. Talle puávtáččijm tarvaniđ toid suujáid, moh väivideh ovtâskâs ulmuu já finnejeh suu smiettâđ, vuáváđ já viärráámuu muddoost olášuttiđ jiešsorme.

”Mij tarbâšep tiäđu tast, ete magareh jurduuh ulmuin, kiäh smiettih jiešsorme, láá. Smiettâm lii almolâš ige tot lah vala varalâš, mutâ jiešsorme vuávám lii jo varâlâš. Jiešsuurmij estimvuávám ohtuu ij pijssáá, jis ij siämmást suáppoo konkreetlávt tast, ete kiäst lii ovdâsvástádâs mon-uv porgâmist já tooimâin. Kalga kavnuđ ovdâsvástádâspeeli, mii parga keevâtlii pargo”, Jacobsson muštoot.

Toos lasseen tarbâšuvvoo poolitlâš táttu já poolitlij merideijei ravkkâm. Seminaarist tollum paaneelsavâstâllâm kiäsá čuákán pyereest totkee Anne Silviken Taažâst.

”Jiešsuurmij estim kulá aaibâs puohháid, mist juáhážân”, Silviken muštoot.

Anarist lâi 30.1.–1.2.2019 aalmugijkoskâsii arktâsij kuávlui algâaalmugáid kullee ulmui mielâtiervâsvuotân já jiešsuurmij estimân vuáijoo seminaar. Toos uásálistee sierâ staatâi äššitobdeeh, totkeeh já algâaalmugij ovdâsteijeeh lonotteh feerimijd jiešsuurmij estimpargoost já ton puátusijn. Seminaar lii uási Suomâ saavâjođetteijeepaje Arktâsii rääđist iivij 2017-2019

Artikkâl lii almostittum sosiaal- já tiervâsvuotâministeriö nettisiijđoin 31.1.2019: https://stm.fi/artikkeli/-/asset_publisher/saamelaisten-itsemurhien-ehkaisyyn-lisaa-tyokaluja-poliittista-tahtoa-tietoisuutta-ja-osaamista-tarvitaan-lisaa

Lasetiäđuh:

ráđádâllee virgeolmooš Meri Larivaara, p. 02951 63634, ovdânommâ.suhânommâ(at)stm.fi

Lasetiäđuh Arktâsii rääđi pargoost jiešsuurmij estimân:

Ministeriö já Máttááttâshaldâttâs avžuutteh škovlâid väldiđ huámmášumán sämmilij aalmugpeeivi

Sämmilij aalmugpeivi lii luándulâš äigi uápásmuđ pyerebeht Euroop union áinoo algâaalmugân já ton kulttuurân. Oktavuohta.com-siijđoin lii valjeest materiaal máttááttâsân. Aalmugpeeivi puáhtá čuávvuđ Säämi máttááttâskuávdáá live-oppâtijme. Sämmilâšvuotân puáhtá uápásmuđ meid nuuvtá vyehikorttâpaakâ tâi škovlâkolliistâlmij vievâst.

Sämmilâšvuotân puáhtá uápásmuđ ovdâmerkkân elleekove, muusik tâi sierâlágánij sämmilâšvuotân kyeskee teemai, tego sämikielâi, sämimááccuh, sämi-iäláttâsâi tâi aalmuglâštubdâlduvâi peht. Ennuv materiaal já valmâš pargopitáh máttááttâskiävtun láá Sämitige pyevtittem já Máttááttâshaldâttâs ruttâdem www.oktavuohta.com-siijđoin. ´Oktavuohta´ lii tavesämikielâ ja meerhâš ohtâvuođâ.

Aalmugpeeivi fáállun lii sämmilâšvuođâ live-oppâtijme

Säämi máttááttâskuávdáš Anarist vuolgât stream peht 6.2. tme 12.0012.45 sämikulttuur oppâtijme. Vuolgâttâs lii puohháid, mutâ eromâšávt 5.-9. luokkaláid čuosâttum tiätupakkeet sämikulttuurist já sämmilâšvuođâst. Liveoosij lasseen oovdânpuáhtojeh uánihisvideoh já -elleekoveh já kuullâp ellee muusik. Vuolgâttâs puáhtá čuávvuđ čujottâsâst sogku.fi/live/.

Säminuorah joteh paješkoovlâin

Kiđđuv sämikulttuurân puáhtá uápásmuđ nuuvt, ete tiiláá škovlâkyesi muštâliđ ääšist. Sämitige Nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia (Nuorten Akatemia) Dihtosis-haavâ 12 škovlâkyessid olášuteh sämmilâšfáádá miäldásijd škovlâkolliistâlmijd nuuvtá kuovâmáánu aalgâst vyesimáánu loopân. Škovlâkolliistâllâm puáhtá tiiláđ paješkovláid uáivikaavpugkuávlun, Tuurkun, Tamperen, Jyväskylän, Oulun, Ruávinjaargân sehe Suáđigilán já ton aldakuávloid. Koijâdâllâm lii lamaš nuuvt ennuv, ete kiiđâ kolliistâlmeh láá jo masa loopân väridum.

Eres päikkikuudij oppâlájádâsah já eres luokkatääsih ko paješkoovlah pyehtih tiiláđ nuuvtá vyehikorttâpaakâ. Pakkâ ana sistees uccâ info sämmilâšvuođâst sehe 18 toimâlâš pargopittád, moiguin fáádán puáhtá vuáijuđ. Škovlâkolliistâllâm tâi vyehikorttâpaakâ puáhtá tiiláđ čujottâsâst www.nuortenakatemia.fi. Vyehikorttâpaakâ puáhtá meid luođiđ já printtiđ.

Sämmiliih láá EU-kuávlu áinoo algâaalmug

Sämmilij aalmugpeivi ávuduvvoo jyehi ive 6. kuovâmáánu. Tot lii vala viehâ nuorâ juhlepeivi, tastko syemmilâš almenááhkán peivi merkkejui ive 2004. Aalmugpeeivist meridui kuittâg jo ive 1992 já juhlepeeivi madduuh ulâtteh paijeel čyeđe ive keččin, ihán 1917. Taan ive ávuduvvoo meid OA aalmugijkoskâsâš algâaalmugij kielâi ihe 2019.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö já Máttááttâshaldâttâs tuárjuh já ruttâdeh sierâ vuovijguin sämmilii kulttuur- já servitooimâ, arâšoddâdem, nuorâipargo sehe sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs.

Uđđâ arâšoddâdemlaahâ tuurvâst ain vuoigâdvuođâ sämikielâlii arâšoddâdmân. Ministeriö lii tuárjum sämikielâlij arâšoddâdem máttáátteijei škovlim lasettem. Taam tooimâ tievâsmiteh säämi kielâpiervâleh, moh láá merhâšittee uási sämikielâi iäláskittem. Ministeriö ruttâdem sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ 2018–2020 oovded huámášitteht sämikielâi máttááttâs finnim päikkikuávlu ulguubeln. Ministeriö lii lasseen tuárjum sämitige sämikielâlii párnáimateriaal oovdedmist. Haavâst lii tárguttâs pyevtittiđ vuálá škovlâahasáid párnáid hiäivulii digi- já spellâamnâstuv kuulmâ sämikielân.

Máttááttâsminister Sanni Grahn-Laasosii já Máttááttâshaldâttâs uáivihoovdâ Olli-Pekka Heinosii videotiervâttâsah almostittojeh oktavuohta.com-siijđoin sämmilij aalmugpeeivi 6.2.

Lasetiäđuh

Máttááttâshaldâttâs: Máttááttâsneuvos, ohtâduv hovdâ Leena Nissilä, leena.nissila(at)oph.fi, puh. 029 533 1035
Máttááttâs- já kulttuurministeriö: Máttááttâsneuvos Anne Onnela, anne.onnela(at)minedu.fi, puh. 029 533 0010

Oktavuohta.com: Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3112

Sämmilâšvuođâ live-oppâtijmeh:
Rehtor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen, eeva-liisa.rasmus-moilanen(at)sogsakk.fi, puh. 050 571 9562

Dihtosis-haahâ (škovlâkolliistâlmeh já vyehikorttâpakkâ):
Proojeektpargee Minna Lehtola, minna.lehtola(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3132