Sämmilij jiešsuurmij estimân lase tyejiniävuh – poolitlâš táttu, tiäđulâšvuotâ já mättim tarbâšuvvoo lase

Suomâst, Ruotâst já Taažâst ässee sämmilij jiešsuurmij keeppidmân láá ovdiist eenâb vyevih. Toi anon väldim váátá kuittâg lase ruttâdem, mättee išedeijeeh ja tiätu sämmilij stuárrum jiešsormeriiskâ tuávááštahhein. Puoh taat váátá lase poolitlii táátu.

Sämirääđi oovtâstpargo puáđusin láá finnim ááigán Tave-enâmijn ässee sämmilij jiešsuurmij estimvuávám. Vuáváámist vuájuh toid stuorrâ hástusáid, maid sämmiliih teivih tave-eennâmlii pyereestvaijeemohtsâškoddeest kulttuurlij já identiteetân lohtâseijee tiädui vyelni. Vuávám tuárju jiešsuurmij aalmuglii estimpargo puoh kuulmâ Tave-enâmist.

”Mist lii tääl ohtsâštave-eennâmlâš strategisâš vuávám tast, ete maht puáhtá estiđ sämmilij jiešsuurmijd. Tääl kalga jotelávt sirdâšuđ keevâtlii paargon já kuáhtáđ jiešsorme suogârdâllee ulmuid. Aanoost láá jo šiev pargoniävuh já vyevih taan paargon, mutâ taid kalga levâttiđ ovdiist vijđásubbooht. Ovdâmerkkân Tave-Laapist láá finnim šiev feerimijd kanadalii ASIST-škovliittâsâst, mii vuáju jiešsuurmij estimân. Ton vievâst olášuttui Tave-Laapist jiešsuurmij estim škovliittâs uássin Hyvät käytännöt pysyvää käyttöön -njunošhaavâ iivij 2017-2018”, iätá sosiaal- já tiervâsvuotâminister Pirkko Mattila.

Jiešsuurmij tuáváást orroo tahhein tarbâšuvvoo lase tiätu

Suomâst, Ruotâst já Taažâst sämiaalmug jiešsuurmij meeri verdiddijn aalmugmiärán lii páihálij árvuštâlmij mield styeres. Lovottâhtiäđuid lii väädis finniđ, tastko etnisii tuáváá lovottem lii lavâttem Tave-enâmijn. Sämisiärváduvâi árvuštâlmij mield stuárráámus riskâjuávhust láá nuorah já koskâahasâš almaah. Tain uáli härvi ocá ääigild iše čuolmâtiilijn sosiaal- já tiervâsvuotâhuolâttâs palvâlusâin. Tondiet jiešsuurmij estimvuáváámist ohtâ strategisâš tiäddučuágástâh lii almai pyereestvaijeem.

Sämmilij peessâm täsiviärdásávt tiervâsvuotâhuolâttâsân já mielâtiervâsvuotâpalvâlussáid lii tehálâš jiešsuurmij estimân.

Jiešsuurmij estimvuávám tárguttâs lii tuárjuđ sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já visásmittiđ, ete sämmilijn lii tuođâlâš máhđulâšvuotâ peessâđ vaikuttiđ olssis kyeskee miärádâstohâmân. Siämmást tuárjuh sämmilij kulttuurlii identiteet, máhđulâšvuođâ hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâid já vuoigâdvuođâ jieijâs eenikielân.

Vuávám rähtimân uásálisteeh aneh tergâdin, ete jiešsuurmij estimist váldojeh huámmášumán sierâlágán riskâtahheeh. Tain tarbâšuvvoo meid lase tutkâmtiätu. Ovdâmerkkân sämmilij historján lohtâseijee válduaalmugân suddâlutmist šoddâm traumah láá tuáistáážân kieđâvuššum liijkás uccáá. Siämmáánáál liijkás uccâ huámmášumán láá pááccám sämmilij seksuaallii já eres viehâvääldi vuáttámušah já suujah, moh jođetteh viehâvááldán.

Jiešsuurmij estimvuávám vuolgâsajeh láá meid etnisii olgoštem kepidem já sierâlágánvuođâ tuhhiittem lasettem. Taat kuáská ovdâmerkkân seksuaalláid ucceeblovvoid, moi kooskâst jiešsormeriskâ lii koskâmiärálávt stuárráb.

Vuáváámist tiädutteh meid tom, ete sämmiliih tarbâšeh eenâb sämmilijd išediđ jiešsuurmij estimist. Ulmen lii finniđ sämmilijd porgâđ jiešsuurmij estimpargo sehe jäävviltääsist já sämmilij virgálijn instituutioin já ornijduumijn.

Tastko sämmiliih láá neelji enâmist (Suomâ, Ruotâ, Taažâ, Ruošâ), jiešsuurmij estimpargo kalga porgâđ raajij rasta. Ko resurseh láá rájáliih, te kalga visásmittiđ, ete toh pyeremuuh toimâvyevih maneh meid raajij rasta. Oovtâstpargo kuáská nuuvt škovliimân, palvâlussáid ko lovvotmân.

Uccâ siärváduvâst jiešsorme lii ain stuorrâ äšši

”Mij tarbâšep eenâb ruokkâdvuođâ sárnuškyettiđ jiešsormejurduin. Toos tarbâšep škovlim já mättim. Jiešhiävulijn jurduin sárnuškyettim lii tehálâš äšši ige ääši oovdân pajedem kolgâččii poollâđ. Jis jiešsormejurduuh láá, te taid puáhtá kieđâvuššâđ”, iätá tuáhtár Heidi Eriksen Ucjuuvâst.

Eriksen mield Suomâst sämmilij jiešsormeriskáid láá tarvanâm vaidâlitteh maŋŋeed, veikâ tiäđust lii lamaš jo kuhháá, ete válduaalmug kooskâst-uv jiešsormeh láá eenâb ko eres Tave-enâmijn.

”Iäru stuorrâ kaavpugij já uccâ siärváduvâi kooskâst lii merhâšittee. Ohtâ jiešsorme uccâ siärváduvâst lii ain hirmâd stuorrâ äšši já tot vaaikut oles siärvádâhân. Jiešsorme puáhtá meid toimâđ mallin iärásáid, kiäin láá jiešhiävuliih jurduuh. Ovdâmerkkân siämmáá suuvâ jesânij uánihis ääigi siste toohâm jiešsormeh uccâ siärváduvâin láá vaidâlitteh táváliih”, Eriksen muštâl

Ume ollâopâttuv professor Lars Jacobsson tuáivu lase kvaliteetlii tiäđu jiešsuurmij riskâtahhein. Sun tiädut, ete jiešsormeest láá maaŋgah peleh: tot puáhtá leđe persovnlâš patârem šlundevuođâst, poolitlâš protest tâi uáivildum ráŋgáštâsân mastnii. Tutkâmušâst kolgâččii vuáijuđ toos, ete mii lii jiešsorme tyehin orroo ulmuu stuárráámus suijâ. Talle puávtáččijm tarvaniđ toid suujáid, moh väivideh ovtâskâs ulmuu já finnejeh suu smiettâđ, vuáváđ já viärráámuu muddoost olášuttiđ jiešsorme.

”Mij tarbâšep tiäđu tast, ete magareh jurduuh ulmuin, kiäh smiettih jiešsorme, láá. Smiettâm lii almolâš ige tot lah vala varalâš, mutâ jiešsorme vuávám lii jo varâlâš. Jiešsuurmij estimvuávám ohtuu ij pijssáá, jis ij siämmást suáppoo konkreetlávt tast, ete kiäst lii ovdâsvástádâs mon-uv porgâmist já tooimâin. Kalga kavnuđ ovdâsvástádâspeeli, mii parga keevâtlii pargo”, Jacobsson muštoot.

Toos lasseen tarbâšuvvoo poolitlâš táttu já poolitlij merideijei ravkkâm. Seminaarist tollum paaneelsavâstâllâm kiäsá čuákán pyereest totkee Anne Silviken Taažâst.

”Jiešsuurmij estim kulá aaibâs puohháid, mist juáhážân”, Silviken muštoot.

Anarist lâi 30.1.–1.2.2019 aalmugijkoskâsii arktâsij kuávlui algâaalmugáid kullee ulmui mielâtiervâsvuotân já jiešsuurmij estimân vuáijoo seminaar. Toos uásálistee sierâ staatâi äššitobdeeh, totkeeh já algâaalmugij ovdâsteijeeh lonotteh feerimijd jiešsuurmij estimpargoost já ton puátusijn. Seminaar lii uási Suomâ saavâjođetteijeepaje Arktâsii rääđist iivij 2017-2019

Artikkâl lii almostittum sosiaal- já tiervâsvuotâministeriö nettisiijđoin 31.1.2019: https://stm.fi/artikkeli/-/asset_publisher/saamelaisten-itsemurhien-ehkaisyyn-lisaa-tyokaluja-poliittista-tahtoa-tietoisuutta-ja-osaamista-tarvitaan-lisaa

Lasetiäđuh:

ráđádâllee virgeolmooš Meri Larivaara, p. 02951 63634, ovdânommâ.suhânommâ(at)stm.fi

Lasetiäđuh Arktâsii rääđi pargoost jiešsuurmij estimân:

Ministeriö já Máttááttâshaldâttâs avžuutteh škovlâid väldiđ huámmášumán sämmilij aalmugpeeivi

Sämmilij aalmugpeivi lii luándulâš äigi uápásmuđ pyerebeht Euroop union áinoo algâaalmugân já ton kulttuurân. Oktavuohta.com-siijđoin lii valjeest materiaal máttááttâsân. Aalmugpeeivi puáhtá čuávvuđ Säämi máttááttâskuávdáá live-oppâtijme. Sämmilâšvuotân puáhtá uápásmuđ meid nuuvtá vyehikorttâpaakâ tâi škovlâkolliistâlmij vievâst.

Sämmilâšvuotân puáhtá uápásmuđ ovdâmerkkân elleekove, muusik tâi sierâlágánij sämmilâšvuotân kyeskee teemai, tego sämikielâi, sämimááccuh, sämi-iäláttâsâi tâi aalmuglâštubdâlduvâi peht. Ennuv materiaal já valmâš pargopitáh máttááttâskiävtun láá Sämitige pyevtittem já Máttááttâshaldâttâs ruttâdem www.oktavuohta.com-siijđoin. ´Oktavuohta´ lii tavesämikielâ ja meerhâš ohtâvuođâ.

Aalmugpeeivi fáállun lii sämmilâšvuođâ live-oppâtijme

Säämi máttááttâskuávdáš Anarist vuolgât stream peht 6.2. tme 12.0012.45 sämikulttuur oppâtijme. Vuolgâttâs lii puohháid, mutâ eromâšávt 5.-9. luokkaláid čuosâttum tiätupakkeet sämikulttuurist já sämmilâšvuođâst. Liveoosij lasseen oovdânpuáhtojeh uánihisvideoh já -elleekoveh já kuullâp ellee muusik. Vuolgâttâs puáhtá čuávvuđ čujottâsâst sogku.fi/live/.

Säminuorah joteh paješkoovlâin

Kiđđuv sämikulttuurân puáhtá uápásmuđ nuuvt, ete tiiláá škovlâkyesi muštâliđ ääšist. Sämitige Nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia (Nuorten Akatemia) Dihtosis-haavâ 12 škovlâkyessid olášuteh sämmilâšfáádá miäldásijd škovlâkolliistâlmijd nuuvtá kuovâmáánu aalgâst vyesimáánu loopân. Škovlâkolliistâllâm puáhtá tiiláđ paješkovláid uáivikaavpugkuávlun, Tuurkun, Tamperen, Jyväskylän, Oulun, Ruávinjaargân sehe Suáđigilán já ton aldakuávloid. Koijâdâllâm lii lamaš nuuvt ennuv, ete kiiđâ kolliistâlmeh láá jo masa loopân väridum.

Eres päikkikuudij oppâlájádâsah já eres luokkatääsih ko paješkoovlah pyehtih tiiláđ nuuvtá vyehikorttâpaakâ. Pakkâ ana sistees uccâ info sämmilâšvuođâst sehe 18 toimâlâš pargopittád, moiguin fáádán puáhtá vuáijuđ. Škovlâkolliistâllâm tâi vyehikorttâpaakâ puáhtá tiiláđ čujottâsâst www.nuortenakatemia.fi. Vyehikorttâpaakâ puáhtá meid luođiđ já printtiđ.

Sämmiliih láá EU-kuávlu áinoo algâaalmug

Sämmilij aalmugpeivi ávuduvvoo jyehi ive 6. kuovâmáánu. Tot lii vala viehâ nuorâ juhlepeivi, tastko syemmilâš almenááhkán peivi merkkejui ive 2004. Aalmugpeeivist meridui kuittâg jo ive 1992 já juhlepeeivi madduuh ulâtteh paijeel čyeđe ive keččin, ihán 1917. Taan ive ávuduvvoo meid OA aalmugijkoskâsâš algâaalmugij kielâi ihe 2019.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö já Máttááttâshaldâttâs tuárjuh já ruttâdeh sierâ vuovijguin sämmilii kulttuur- já servitooimâ, arâšoddâdem, nuorâipargo sehe sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs.

Uđđâ arâšoddâdemlaahâ tuurvâst ain vuoigâdvuođâ sämikielâlii arâšoddâdmân. Ministeriö lii tuárjum sämikielâlij arâšoddâdem máttáátteijei škovlim lasettem. Taam tooimâ tievâsmiteh säämi kielâpiervâleh, moh láá merhâšittee uási sämikielâi iäláskittem. Ministeriö ruttâdem sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ 2018–2020 oovded huámášitteht sämikielâi máttááttâs finnim päikkikuávlu ulguubeln. Ministeriö lii lasseen tuárjum sämitige sämikielâlii párnáimateriaal oovdedmist. Haavâst lii tárguttâs pyevtittiđ vuálá škovlâahasáid párnáid hiäivulii digi- já spellâamnâstuv kuulmâ sämikielân.

Máttááttâsminister Sanni Grahn-Laasosii já Máttááttâshaldâttâs uáivihoovdâ Olli-Pekka Heinosii videotiervâttâsah almostittojeh oktavuohta.com-siijđoin sämmilij aalmugpeeivi 6.2.

Lasetiäđuh

Máttááttâshaldâttâs: Máttááttâsneuvos, ohtâduv hovdâ Leena Nissilä, leena.nissila(at)oph.fi, puh. 029 533 1035
Máttááttâs- já kulttuurministeriö: Máttááttâsneuvos Anne Onnela, anne.onnela(at)minedu.fi, puh. 029 533 0010

Oktavuohta.com: Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3112

Sämmilâšvuođâ live-oppâtijmeh:
Rehtor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen, eeva-liisa.rasmus-moilanen(at)sogsakk.fi, puh. 050 571 9562

Dihtosis-haahâ (škovlâkolliistâlmeh já vyehikorttâpakkâ):
Proojeektpargee Minna Lehtola, minna.lehtola(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3132

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii säminuorâi taaiđâtábáhtus proojeektpargee tooimâ

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii

SÄMINUORÂI TAAIĐÂTÁBÁHTUS PROOJEEKTPARGEE TOOIMÂ

Pargo álgá sopâmuš mield já juátkoo 30.4.2019 räi. Proojeektpargee pargon lii västidiđ 10.-11.4. Sajosist Säminuorâi taaiđâtábáhtus vuáváámist, ornimijn, ohtâvuođâ tolâmist tábáhtus uásálistei já uárnejeijei kooskâ, tieđeetmist, eres munevalmâštâlmijn já tábáhtus loppâpargoin. Proojeektpargee parga Sajosist škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst, mon hovdân tuáimá škovlimčällee.

Pargo miänástuvvee hoittám váátá sämikielâ tááiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). Mij anneep áárvust jiečânâs já huolâlii pargovyevi sehe šiev ohtsâšpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid. Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi V já tast II juávhu mield (vuáđupälkki 2139,83 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.

Ucâmušâid uáppu- já pargotuođâštusâiguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán koskoho 13.2. tme 16.00 räi čujottâsân: info(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid pargoost addel škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3112. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 30.1.2019
Sämitigge

 

Sämitigge puávdee uápásmuđ toimâsis sämmilij aalmugpeeivi

Sämitigge uárnee ávus uuvsâi peeivi Aanaar Sajosist sämmilij aalmugpeeivi 6.2.2019 tme 10-15. Peeivi ulmen lii pyehtiđ Sämitige tooimâ uápisin. Mij tuáivuttep puohâid tiervâpuáttim uásálistiđ piäiván!

Sämmilij aalmugpeivi ávuduvvoo jyehi ive kuovâmáánu 6. peeivi. Ávutuáluh uárnejuvvojeh talle ärbivuáválávt Sämieennâm jieškote-uv kuávluin já tááláá ääigi meid Sämieennâm ulguubeln. – Taan ive mij halijdep eromâšávt pyehtiđ Sämitige tooimâ uápisin já mij pivdep puohâid, kiäh láá perustum, uásálistiđ ávus uuvsâi piäiván Aanaar Sajosân, illood saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.

– Peeivi ääigi puáhtá uápásmuđ Sämitige toimâive äigikyevdilis teemaid, tego aalmugijkoskâsii algâaalmugkielâi teemaihán. Puoh Suomâst sarnum sämikielâi tile lii hälytteijee já pargo, mii pargoo sämikielâi oovdân, lii eellimtehálâš, juátká Sanila-Aikio.

Ávus uuvsâi peeivi ohjelmist lii uápásmem Sämitige toimâtuvváid sehe poolitlii vaikuttem máhđulâšvuođáid. Sämitigge fáálá puoh kuossijd käähvi já Saijoos raavâdviäsu Čaijust puáhtá uástiđ aalmugpeeivi peivimáállás. Peeivi uásálistei kooskâ vuárbáduvvoo fanimateriaal já siisâpeessâmlippu ive 2019 Ijâttes Ijjâ -festivaalân.

Ohjelm »

 

Sämmilij aalmugpeivi lii ohtâ sämmilij liputtempeivi. Juhlepeivin aalmugpeivi lii vala nuorâ, tastko syemmilii almenáákán tot merkkejui eskân ive 2004. Aalmugpeeivist meridui kuittâg jo ive 1992, já juhlepeeivi historjá uulât paijeel čyeđe ive keččin, ihán 1917. Talle Taažâ Ruándimist uárnejui vuossâmuš tave-eennâmlâš sämičuákkim, mon ulmen lâi suogârdâllâđ sämmilij eellimmáhđulâšvuođâid já väldiđ pele sämmiláid kyeskee koččâmuššáid.

Sämmilâštiätu máttááttâsân já ulmuid, kiäh láá perustum: www.oktavuohta.com. Siijđoh láá tuáistáážân suomâkielân.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2019 uárnejuvvoo Sajosist Kärigâsnjaargâ škoovlâ sisáimuvädisvuođâi tiet

Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2019 uárnejuvvoo Sämikulttuurkuávdáš Sajosist cuáŋuimáánu 10.-11. peeivi. Taaiđâtábáhtus ij uárnejuu Ucjuv Kärigâsnjaargâ škoovlâst já Njaalâ-maaŋgâtoimâhaalist nuuvt ko ovdil lâi almottum. Škoovlâst láá kavnum tuođâliih sisáimuvädisvuođah. Škovlâ, Ucjuv kieldâ já Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh láá sooppâm ääšist.

Sämitigge finnejii  tuorâstuv 10.1. tiäđu Kärigâsnjaargâ tuođâlijn sisáimuvädisvuođâin. Siämmáást kieldâ peeleest tuoivuu, ete tábáhtus ij uárnejuu Kärigâsnjaargâst nuuvt ko lâi ovdil sooppum. Sehe Sämitigge ete Ucjuv kieldâ šalligâšeh tile. – Tiervâpuáttim Kärigâsnjaargân talle ko mist láá puátteevuođâst tiervâs sajeh já uđđâ škovlâ, iätá Ucjuv čuovviittâsjođetteijee Laura Arola.

Tábáhtus äigi, šlaajah já teemah pisoh siämmán. – Tábáhtus álgá lekkâmtuáluiguin koskoho 10.4. já tot juátkoo tuorâstuv 11.4. eehidpeeivi räi, muštâl Sämitige škovlimčällee Ulla-Aikio Puoskari.

Riijkâvijđosâš teeman tábáhtusâst lii teatter já sämmilâš teeman ”Muštâlem maaŋgah häämih”. Tábáhtus ohtâvuođâst uárnejuvvoo meiddei aldamáttááttâspeivi uáppeid, kiäh loheh sämikielâ päikkikuávlu ulguubeln. Riijkâvijđosii teema ravvuuh láá https://nuorikulttuuri.fi/ – siijđoin. Sämmilâš teema puáhtá leđe ovdâmerkkân juoigâm, livđe, leuʹdd, mainâstem teikkâ eres läävdi alne oovdânpuohtum sänitaaiđâ. Täärhib uásálistemravvuuh almostittep kiiđâ aalgâst, mut rahttâđškyettiđ kannat jo tääl! Čuávu Sämitige nettisiijđoid www.samediggi.fi!

Aldamáttááttâspeivi 10.4. uárnejuvvoo uáppeid, kiäh loheh sämikielâ káidusmáttááttâshaavâ peht sämikuávlu ulguubeln já taan peeivist tieđeet haavâ koordinaattor. Čuávu meiddei haavâ nettisiijđoid, moh lekkâseh eidu tain peeivijn!

Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh lii tábáhtus váldu-uárnejeijee. Tábáhtus ornimist láá fáárust meiddei Laapi kirjeráájui Jottee kirjerááju-haahâ, Sämitige Párnáikulttuurkuávdáš Mánnu, Sämimuusikkuávdáš já nuorâirääđi.

Tábáhtus äigitavlu:
  • tábáhtus šlaajâin, almootmist, sáttoin já ijâstâlmijn tieđettuvvoo tärhibeht kuovâ-njuhčâmáánust;
  • almottâttâm kišto uásiväldeid já eres uásálisteid lekkâs neetist 5.3. já nohá 22.3.;
  • taaiđâtábáhtus puovtâdijjee porgâškuát Sämitige škovlim- já oppâmateriaal toimâttuvvâst suullân kyehti mánuppaje ovdil tábáhtus;
  • säminuorâi taaiđâtábáhtus lii Kärigâsnjaargâst 10.-11.4.2019 já
  • riijkâvijđosâš TEATRIS-tábáhtus lii Jyväskyläst 24.-26.5.2019.
Lasetiäđuh:
  • Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh: anni.nakkalajarvi(at)samediggi.fi, 040 511 1821; ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, 040 767 3101;
  • Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ: arla.magga(at)samediggi.fi, 040 198 5033;
  • Jottee kirjerááju -haahâ: minna.nakkalajarvi(at)rovaniemi.fi, 016 322 21 77;
  • Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu: petra.magga(at)samediggi.fi, 040 732 5503.

Savâstâllâmtilálásvuotâ sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmprosesist 17.12.

Savâstâllâmtilálásvuotâ sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmprosesist Saijoos auditoriost, Anarist vuossaargâ 17.12.2018 tme 1730-1830.

Pääihi alne tilálâšvuođâst staatârääđi kanslia staatâčällee Paula Lehtomäki já riehtiministeriö hovdâ Johanna Suurpää.

Tilálâšvuođâst lii meid tulkkum sämikielah – suomâkielâ – sämikielah.

Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ stream peht čujottâsâst: sogku.fi/live.

Tiervâpuáttim!

 

Sämmilij aašijd kyeskee sovâdâttâmproosees -kuullâmraapoort

Lasetiäđuh sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees valmâštâlmist

Staatârääđi tiäđáttâs kuullâmraapoort almostitmist (26.11.2018): https://vnk.fi/documents/10616/11086133/559+Sovintokomission+valmistelu+-raportti+inarinsaame.pdf

Sämitige čuákkimorniistâlmeh já kuálástemääših pajanii savâstâlmân Anarist

Aanaar savâstâllâmtilálâšvuođâst oovdân pajanii Sämitige čuákkimorniistâlmeh já eromâšávt kuálástemääših. Uásálisteeh halijdii tiettiđ, maht Sämitigge puáhtá tuárjuđ sämikielâi ovdánem sämmilij päikkikuávlu ulguupeln já maht Sämitigge oovded ovtâspargo ovdâskode kulij. Luuvâ stiivrâ jesânij vástádâsâid tääbbin.

Mondiet Sämitige tievâsčuákkimeh láá oovtâ peeivi čuákkimeh, veik čuákkimeh sättih pišteđ veik mon maŋŋeed?

Taat lii lamaš vuosâsaajeest ekonomâlâš koččâmâš. Sämitiggeest ij lah lamaš  ruttâ toollâđ kyevti peeivi čuákkimijd, ko lii tivrâs hommá orniđ čuákkimijd. Sämitige budjetân lii puátimin lasattâs já ive 2019 toimâvuávámhammiittâsân lii čaallum, ete Sämitigge čokkân toimâivveest ohtsis neljii já kyehti tain čuákkimijn pištáččij kyehti peeivi.

Maid Sämitigge lii ciälkkám kuálástemlaavâst?

Sämitigge lii ciälkkám eennâm- já meccituáluministeriö iävtuttâsâst kuálástemlaavâ nubásmitmist 11.11.2018. Sämitige ciälkkámuš mieldi eennâm- ja meccituáluministeriö ferttee mutteđ sii iävtuttâs Paje-Laapi mávsuttem kuálástemlove (kuálástemlaahâ 10 §) uásild nuuvt, ete ovdâl ive 2016 kuálástemlaavâ nubásmittem lamaš vuoigâdvuotâtile macâttuvvoo.

Ton lasseen Sämitigge iävtuttij uccâ nubástusâid ceehi siskáldâsân: 1) sämmilijn, kiäh láá pargo, peerâ tâi škoovlâ tiet varriim sämikuávlu ulguupeln, ferttee leđe máhđulâšvuotâ siäiluttiđ ohtâvuođâ jiejâs kuávlun já jieijâs suuvâ kuálástemkulttuurân já ärbivuáválii pivdosoojijd, 2) pyeredemiävtuttâs kuáská sämmilij päikkikuávlu Laapi palgâs kuávlun, mii kulá kieldâjyehim mieldi Suáđikylá kieldâ kuávlun, ijge tondiet kulá kuálástemlaavâ Paje-Laapi mávsuttem kuálástemlove pirrâdâhân, 3) tubdâstep vuáđujuurdâ, mon heiviitmáin pyehtip västidiđ kritiikin, mon mieldi lii keččum, ete Paje-Laapi rijjâ kuálástemvuogâdvuotâ uhked kuolij sävrivuođâ.

Maht Sämitigge puáhtá tuárjuđ sämikielâi ovdánem sämmilij päikkikuávlu ulguupeln?

Sämitige peht mieđettuvvoo ruttâdem sämmilâš kielâ- já kulttuurpiervâltooimân já sämikielâlii kulttuur ovdánmân já sämiservij tooimân meid sämmilij päikkikuávlu ulguupel.

Ton lasseen Sämitigge lii fáárust sämikielâi káidusohtâvuođâid kevttee máttááttâs piiloothaavâ olášutmist. Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii mieđettâm ruttâdem Ucjuv kieldân, kote joođeet haavâ já uárnee máttááttâs. Sämitige pargon lii koordinistiđ máttááttâs, uáppeekarttim já tiätujyehim väldikodálávt.

Sämitigge olášut puáttee ive sämikielâlii párnáimateriaal ovdedemhaavâ. Haavâst lii tárguttâs pyevtittiđ vuálá škovlâahasáid čuosâttum materiaal kuulmâ sämikielân sämmilii arâšoddâdem já perrui kiävtun. Tiäddučuogâstâh lii vuálá škovlâahasáid hiäivulii digitaallii materiaalist, tego spellâheiviittâsah já šleđgâliih jienâkirjeh.

Maht Sämitigge oovded ovtâspargo ovdâskode kulij?

Mij lep vuáđudâm ovtâspargo-orgaan ovdâskoddejuávhui já Sämitige kooskân. Pargojuávkku lii čokkânâm kuohtii moonnân ive já kuohtii taan ive ääigi. Ulmen lii ovdediđ Sämitige já ovdâskoddejuávhui ovtâspargo. Sämitigge lii ovdil toimâm ministeriöi, ministerij já staatâ virgealmai kulij, mutâ tääl mij ovdedep ovtâspargo meid ovdâskode já aalmugovdâsteijei kulij. Sipilä haldâttâsohjelmist ij lamaš mainâšume sämiaašijn, mutâ ohjelmist ij meid mainâšum, ete sämmilij aašijd ij ovdedičij.

 

Sämitige stiivrâ viiđâd savâstâllâmtilálâšvuotâ lâi Anarist majebaargâ 4.12.2018. Tilálâšvuotân uásálistii stiivrâst Tiina Sanila-Aikio, Heikki Paltto, Magreta SaraPetra Magga-Vars. Ive 2019 toimâvuávámhammiittâs mieldi stiivrâ savâstâllâmtilálâšvuođah juátkojeh puáttee ive sämmilij päikkikuávlust (Hetta, Čevetjävri, Kärigâsnjargâ) já päikkikuávlu ulguupeln (Ruávinjargâ, Oulu).

 

Lasetiäđuh

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Puáđi savâstâllâđ äigikyevdilis aašijn Anarân majebaargâ 4.12.

Sämitige stiivrâ ornim savâstâllâmtilálâšvuođah juátkojeh. Stivrâ uárnee čuákkimis ohtâvuođâst savâstâllâmtilálâšvuođâ Anarist majebaargâ 4.12. tme 18-20. Tilálâšvuođâ tárguttâssân lii teivâđ kuávlu sämmilijguin já adeliđ mahđulâšvuođâ savâstâllâđ äigikyevdilis aašijn.

Sämitige stivrâ tuáivut Aanaar kuávlu sämmilijd tiervâpuáttim vaaljâpaje viiđâd savâstâllâmtilálâšvuotân! Tilálâšvuotâ uárnejuvvoo Sajosist majebaargâ 4.12. tme 18-20.

Sämitige ive 2018 toimâvuávám mield stiivrâ čuákkimeh uárnejuvvojeh máhđulâšvuođâi mield Ucjuuvâst, Vuáčust, Helsigist, Iänuduv Käresavonist já Anarist. Čuákkimij ohtâvuođâst uárnejuvvoo päikkikoddeest savâstâllâmtilálâšvuotâ, mast stivrâ tiäivá kuávlu sämmilijguin, muštâl uánihávt stiivrâ tooimâin já addel epivirgálub máhđulâšvuođâ savâstâllâđ äigikyevdilis aašijn.

Lasetiäđuh:

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

 

Kove: Mika Huisman / Sajos

Ávus tilálâšvuotâ sämmilii kirjálâšvuođâ tiileest

Sämitigge uárnee oovtâst Kulttuur puohháid -palvâlussáin vorâs sämmilii kirjálâšvuotâčielgiittâs “Čálli giehta ollá guhkás” oovdânpyehtimtilálâšvuođâ Sajosist 27.11.2018 tme 13-16. Tilálâšvuođâst puáhtoo oovdân vorâs čielgiittâs sämmilii kirjálâšvuođâst já savâstâlloo sämmilii kirjálâšvuođâ tiileest.  Tilálâšvuođâst čielgiittâs oovdânpyehtiv Kulttuur puohháid -palvâlus toimâjođetteijee Rita Paqvalén já hahâkoordinaattor Helga West. Tilálâšvuotâ lii ávus puohháid.

Čielgiittâs sämmilii kirjálâšvuotâkiedi tiileest lii ráhtám kirjálâšvuotâtotkee já jurgâleijee Johanna Domokos. Čielgiittâs ana sistees meid eres totkei kielâkuáhtásijd kejâstuvâid sämikielâ kirjálâšvuođâ tiileest já addel tärhis avžuuttâsâid sämmilii kirjálâšvuotâkiedi oovdedmân.

Čielgiittâs lii uási Multilingualism and diversity as a resource in the cultural field – employment and integration through literature in the Nordic Countries -haavâ, mon ruttâd Tave-enâmij ministerrääđi (Pohjoismaiden ministerineuvosto). Haavâst västid Kulttuur puohháid -palvâlus. Čielgiittâs almostitij 25.10.2018.

Čielgiittâs puáđusin Johanna Domokos iävtut 15 konkreetlâš avžuuttâssâd, moiguin instituutioh já kirjálâšvuotâsyergi tuáimeeh pyehtih nanodiđ sämmilii kirjálâšvuođâ sajattuv, oinum já eellimvuáimálâšvuođâ. Avžuuttâsah sämmilii kirjálâšvuotâkiedi pyereedmân vuáđuduveh čielgiittâsâst mieldi orroo uásálistei, tego sämmilij čällei feerimáid, Taažâ já Ruotâ sämitiigij já Sämirääđi árvuštâlmáid sehe čielgiittâs kielâkuáhtásáid kejâstuvváid.

Čielgiittâsâst pyehtih oovdân, ete sämmilii kirjálâšvuođâst váiluh jieijâs merikoskâsiih kirjálâšvuotâtábáhtusah, tuálvumkuávdáš, kirjálâšvuotâäigipajelostâ sehe sämmilii kirjálâšvuođâ arkkâdâh, moh tuárjuččii sämmilii kirjálâšvuođâ mieldiorroom já lonottem meid aalmugijkoskâsávt. Meid sämmilii kirjálâšvuođâ mieldiorroom eenâblovo já sämipárnái já -nuorâi máttááttâsvuáváámijn kolgâččij lasettiđ.

Tiervâpuáttim kuldâliđ já savâstâllâđ fáádást lase Anarân! Tilálâšvuođâst lii tulkkum orjâlâškielân.

Lasetiäđuh:

Rita Paqvalén, toimâjođetteijee, Kulttuur puohháid -palvâlus
rita.paqvalen(at)cultureforall.fi
040 674 3528

Helga West, hahâkoordinaattor, Kulttuur puohháid -palvâlus
helga.west(at)cultureforall.fi
040 594 6596

Anne Kirste Aikio, kielâtorvočällee, Sämitigge
anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi
010 839 3124

Riitta Orti-Berg, vs. kultuurčällee, Sämitigge
riitta.orti-berg(at)samediggi.fi
010 839 3103

Ulla Aikio-Puoskari, škovlimčällee, Sämitigge
ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi
010 839 3112