Saaʹmi jiõččsooʹrmi cõõggõõttma jäänab tuâjjneävvaid – poliittlaž täätt, tieʹttemvuõđ da silttummuž taarbšet lââʹzz

Lääʹddjânnmest, Ruõccjânnmest da Taarrjânnmest jälsteei saaʹmi jiõččsooʹrmi ǩeäʹppummša lie pâi jäänab kuånst. Tõi ââʹnnmavälddmõš õõlǥat kuuitâǥ lââʹzz teäggtõõzz, siltteei veäʹǩǩteeʹjid da teâđ saaʹmi pâjjnam jiõččsoʹrmmjemriisk tuâǥǥõstuejjeeʹjin. Tät puk ooudald lââʹzz poliittlaž täätt.

Sääʹmrääʹđ õhttsažtuâj puåđõssân lij puuʹtʼtum Tâʹvvjânnmin jälsteei saaʹmi jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaan. Plaanâst čiŋlmõõvât tõid jõnn vaʹǯǯtõõzzid, kook saaʹmin puäʹtte vuâstta tâʹvvjânnmallaš puârastpiʹrǧǧeemõhttsažkååʹddest kulttuurlaž da identitetta õhttneei tieʹddi vueʹlnn. Plaan tuärjjad jiõččsooʹrmi meerlaž cõõggõõttâmtuâj pukin kolmmân Tâʹvvjânnmest.

“Meeʹst lij ååʹn õhttsažtâʹvvjânnmallaš strateeglaž plaan tõʹst, mäʹhtt saaʹmi jiõččsooʹrmid vueiʹtet cõõggõõttâd. Ååʹn âlgg serddjed jåttlânji tuõđlaž tuõjju, da teivvad oummuid, ǩeäk lie smiõttmen jiõččsååʹrm. Ââʹnnmest lie juʹn šiõǥǥ tuâjjneävv, da vueʹjj tän tuõjju, leša tõid âlgg liâvvted võl veiddsab. Ouddmiârkkân Pâʹjj-Lappist lij vuåǯǯum šiõǥǥ ǩiččlâsttmõõžžid kanadalaž jiõččsooʹrmid teäʹddeei ASIST-škoouʹlʼjummšest. Tõn vuâkka čõõđteš Pâʹjj-Lappist jiõččsooʹrmi cõõggõõttâm škoouʹlʼjummuž vueʹzzen Hyvät käytännöt pysyvään käyttöön -njoonašhaʹŋǩǩõõzz iiʹjjin 2017-2018”, ceälkk sosiaal- da tiõrvâsvuõttminister Pirkko Mattila.

Jiõččsooʹrmi tuâǥǥõõzzâst åårrai tuejjeeʹjin taarbšet lââʹzz teâđ 

Lääʹddjânnmest, Ruõccjânnmest da Taarrjânnmest sääʹmnarood jiõččsooʹrmi mieʹrr kõskkvuõđâst narodmeärra lij pääiklaž arvvlõõzzi mieʹldd jõnn. Statistikkteâđaid lij vaiggâd vuäǯǯad tõʹnt, ko eetnlaž tuâǥǥõõzz statistisâsttmõš lij Tâʹvvjânnmin lääʹjjvuâsttsaž. Sääʹmõutstõõzzi arvvlõõzzi mieʹldd šuurmõs riskkjoukk lie nuõr da kõskkâkksa åumma. Täin samai häʹrvv ååcc ääiʹjbeäʹlnn vieʹǩǩ vaiggâdvuõđees sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl kääzzkõõzzin. Tän diõtt jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaanâst õhtt strateeglaž teäddceäkldõs lij åummai puârastpiʹrǧǧeem.

Saaʹmi piâssmõš tääʹssverddsânji tiõrvâsvuõtthuõʹlle da miõltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid lij kõskksaž jiõččsooʹrmi cõõggõõttmest.

Jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaan mieʹrr lij tuärjjad saaʹmi jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ da ainsmâʹtted, što saaʹmin lij tuõđlaž vueiʹttemvuõtt piâssâd vaikkted siʹjjid kuõskki tuʹmmjemtuõjju. Seämmast tuärjjeet saaʹmi kulttuurlaž identiteeʹtt, vueiʹttemvuõđ harjjted äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid da vuõiggâdvuõđ jiiʹjjez jieʹnnǩiõʹlle.

Plaan raajjma vuässõõttâm âʹnne täʹrǩǩen, što jiõččsooʹrmi cõõggõõttmest vääʹldet lokku jeeʹresnallšem riskktuejjeeʹjid. Täi pirr taarbšet lââʹzz tuʹtǩǩeemteâđ še. Ouddmiârkkân saaʹmi historiaaʹje õhttneei väʹlddnarooʹde assimilâʹsttmest šõddâm traumaid lie tän räjja ǩiõttʼtõllum čuuʹt occanj. Seämmanalla leigga occanj lie vuâmmšum saaʹmi seksuaalʼlaž da jeeʹres viõkkvääʹld vuâlla jouddmõõžž da määin, kook veʹǩǩe viõkkvääʹld ââʹnnma.

Jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaan vueʹlǧǧemsââʹj lie še ǩieʹppeed saaʹmi eetnlaž čårstummuž da lââʹzzted jeeʹresnallšemvuõđ priimmʼmõõžž. Tät kuâskk ouddmiârkkân seksuaalʼlaž uuʹccbõs jooukid, koi seʹst jiõččsoʹrmmjemriskk lij kõskkmeäʹr šuurab.

Plaanâst teäʹddeet še tõn, što sääʹm taarbše jäänab saaʹmid veäʹǩǩted jiõččsooʹrmi cõõggõõttmest. Täävtõs lij vuäǯǯad saaʹmid tuejjeed jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmtuâj nuʹtt rääʹzztääʹzzest ko saaʹmi veerǥlaž instituutioin da organisaatioin.

Ko sääʹm lie nelljen jânnmest (Lääʹddjânnam, Ruõccjânnam, Taarrjânnam, Ruõššjânnam), jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmtuâj âlgg tuejjeed raaʹji pâʹjjel. Ko lie vääʹnes resuurs, âlgg ainsmâʹtted, što tõk pueʹrmõs nääʹl tuåimmjed mâʹnne še raaʹji pâʹjjel. Õhttsažtuâjj kuâskk nuʹtt škoouʹlʼjummuž, kääzzkõõzzid ko statistisâsttmõõžž.

Siõm õutstõõzzâst jiõččsåʹrmm lij pâi jõnn äʹšš

”Taarbšep jäänab smeʹllkõsvuõđ väʹldded jiõččsoʹrmmjemjurddjid saakkân. Tääzz taarbšet škoouʹlʼjummuž da silttõõzz. Jiõččsoʹrmmes jurddji saakkân välddmõš lij vääžnai ij-ǥa ääʹšš ouʹdde välddmõõžž õõlǥ põõllâd. Jõs jiõččsoʹrmmjemjurddi lie, peäss tõid ǩiõttʼtõõllâd”, ceälkk dåhttar Heidi Eriksen Uccjooǥǥâst.

Eriksen mieʹldd Lääʹddjânnmest saaʹmi jiõččsoʹrmmjemriiskid lij kässjõttum vaiddleei mâʹŋŋeld, håʹt teâđast lij leämmaž juʹn kuuʹǩǩ, što väʹlddnaroodâst-i jiõččsooʹrmid tuejjeet jäänab ko jeeʹres Tâʹvvjânnmin.

”Jeäʹrdõs jõnn gåårdi da siõm õutstõõzzi kõõskâst lij miârkteei. Õhtt jiõččsåʹrmm siõm õutstõõzzâst lij pâi samai jõnn äʹšš da tõt vaikkat obb õutstõʹsse. Jiõččsåʹrmm vââjj tuåimmad še mallân jeärrsid, ǩeäin lie jiõččsoʹrmmes jurddi. Ouddmiârkkân seämma sooǥǥ vuäzzlai vuäʹniǩ ääiʹj seʹst tuejjääm jiõččsååʹrm siõm õutstõõzzin lie neeuʹrteei almmjallaš”, Eriksen maainâst.

Umeå universiteeʹtt professor Lars Jacobsson tuäivv lââʹzz kvaliittlaž teâđ jiõččsooʹrmi riskktuejjeeʹjin. Son teäddad, što jiõččsooʹrmin lie määŋg peäʹl: tõt vââjj leeʹd persoonlaž puåttrõs depressiost, poliittlaž proteʹstt leʹbe jurddum raŋŋstõssân mâʹst-ne. Tuʹtǩǩummšest õõlǥči čiŋlmõõvvâd tõõzz, mii lij oummu šuurmõs motiiv jiõččsååʹrm tueʹǩǩen. Teʹl piâzzčim kässjõõttâd tõid määinaid, kook väiʹvvee oʹdinakai oummu da vuäǯǯa suu smiõttâd da plaaneed jiõččsååʹrm da hueʹnmõs vueʹjjest soʹrmmjed jiiʹjjes.

”Taarbšep teâđ tõʹst, måkam jurddi jiõččsååʹrm smiõtti oummust lie. Smiõttmõš lij almmjallaš ij-ǥa tõt võl leäkku vaarlaž, peʹce jiõččsååʹrm plaanummuš lij juʹn vaarlaž. Jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaan õhttu ij riʹjtte, jõs jeäʹt seämmast suåppu konkreettlânji tõʹst, ǩii lij vaʹsttõõzzâst mõõn tuejjummšest da mõõn tuåimin. Âlgg käunnʼjed vaʹsttõõzz kuõʹddi, kååʹtt tuejjad takai tuâj”, Jacobsson mušttat.

Lââʹssen taarbšet poliittlaž täätt da poliittlaž tuʹmmjeeʹji counnõõllmõõžž. Seminaarâst õnnum paneeʹlsaǥstõõllmõõžž vuäʹnad puârast tuʹtǩǩeei Anne Silviken Taarrjânnmest.

”Jiõččsooʹrmi cõõggõõttmõš kollai aivv pukid, meeʹst juõʹǩǩʼkiʹžže”, Silviken mušttat.

Aanrest leäi 30.1.- 1.2.2019 meeraikõskksaž aarktlaž vuuʹdi alggmeeraid kuulli oummui miõltiõrvâsvuõʹtte da jiõččsooʹrmi cõõggõõttma čiŋlmõõvvi seminaar. Tõõzz vuässõõđi jeeʹres jânnmi äʹšštobddi, tuʹtǩǩeei da alggmeerai eeʹttǩeei vaajte ǩiččlâsttmõõžžees jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmtuâjast da tõi puåđõõzzin. Seminaar lij vueʹss Lääʹddjânnam saaǥǥjååʹđteeʹjen åårrmõõžž Aarktlaž suåvtõõzzâst iiʹjjin 2017-2019

Artikkel õlmstõttum sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria seeidain 31.1.2019: https://stm.fi/artikkeli/-/asset_publisher/saamelaisten-itsemurhien-ehkaisyyn-lisaa-tyokaluja-poliittista-tahtoa-tietoisuutta-ja-osaamista-tarvitaan-lisaa

Lââʹssteâđ:

saǥstõõlli veʹrǧǧooumaž Meri Larivaara, teʹl. 02951 63634, risttnõmm.sokknõmm(at)stm.fi

 

Lââʹssteâđ Aarktlaž suåvtõõzz tuâjast jiõččsooʹrmi cõõggõõttma:

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla vaʹstteei ouddpeâmmoʹhjjeei mieʹrräiggsaž tuâj

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla

Vaʹstteei ouddpeâmmoʹhjjeei mieʹrräiggsaž tuâj

Tuâjj älgg teäggtõõzz raʹvvjeeʹn suåppmõõžž mieʹldd da peštt 31.12.2019 räjja. Vaʹstteei ouddpeâmmoʹhjjeei vaʹsttad Anarâškielâ servi rõ tuõʹllʼjam kooum ǩiõllpieʹzz – Aanar Piervâl da Piäju di Âʹvvlest åårrai Kuáti – ouddpeâmm vuäʹpstummšest, ooudâsviikkmest da tuâjjlažkåʹddvaaldšmest. Õhttõõzzâst lie õhttsiʹžže 10 ǩiõllpieʹsstuâjjliʹžžed da õhtt vaaldâšmjååʹđteei. Vaʹstteei ouddpeâmmoʹhjjeei tuåimmai Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjliʹžžen, leša õõldâs õhttsažtuâjast Anarâškielâ servi ouddoummui- da tuâjjlaivuiʹm.

Ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâj ooudldem ââʹnteei škooultõs, mâʹte pedagogtiõđ kandidaatt tuʹtǩǩõs leʹbe sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj ämmatõllškooultuʹtǩǩõs, kook âʹnne seʹst ouddpeâmm mättjummuž. Lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttummuž (asetõs sääʹmteeʹǧǧest 1727/95). Tuâj oʹnnsteeʹjjes håiddmõõžž ooudâsveʹǩǩe tuâjjǩiõččlâsttmõš ouddpeâmm da vaaldâšm sueʹrjin da tuâjjlažkåʹddjååʹđtummšest. Tuâjast âlgg tobddâd säʹmmlaž ouddpeâmm vueʹlǧǧemsõõʹjid, taarbid da täävtõõzzid. Tuâjast taarbšet šiõǥǥ vuârrvaikktemooddid di oodd tuejjeed õhttsažtuâj piârrjin, ǩiõllpieʹzzi jeeʹres tuâjjlažkooʹddin da jeeʹres õhttsažtuâjjkueiʹmivuiʹm. Vaʹstteei ouddpeâmmoʹhjjeei reâugg sääʹmǩiõl konttrest, koon ouddooumžen tuåimmai ǩiõllstaanpiisar. Tuâjast jääʹǩǩtet kuõiʹt määnpââʹj ǩiõččlõddâmääiʹj. Vaʹlljuum oummust âlgg čuäʹjted priimteei väʹlddõõǥǥ kriminaalrekisteeʹrest (L 504/2002).

Oʹhjjeei päʹlǩǩõs meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV da I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2 713,63 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen tuâjast määuʹset sääʹmvuuʹd lââʹzz 24 % da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvi ǩiõččlâʹsttemlõõʹzzid. Vaʹstteei oʹhjjeei tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst, da tuâjj lij vueʹzzi ǩiõllpieʹzzin Aanrest da Âʹvvlest še. Jiiʹjjes autt lij tuâjast viâltʼteʹm. Frijjååʹblkallaš tuâjjooccmõõžžid mieʹlddõõzzeezvuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 1.2.2019 č 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin info(at)samediggi.fi. Lââʹssteâđaid oudd ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio@samediggi.fi / teʹl. 010 839 3124.

Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd addrõõzzâst www.samediggi.fi.

Aanrest 15.1.2019 Sääʹmteʹǧǧ

 

 

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsaž plaaneei tuåim

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst tuåimmjeei Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosiaalsueʹrj siltteemkõõskõõzz sääʹmjuâkkaz mieʹrräiggsaž plaaneei tuåim.

Tuâj čõõđtet vueʹssäiggsen (70 %). Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd da peštt aalǥâst 31.12.2019 räjja. Sääʹmjuâǥǥas vaʹsttad saaʹmi pueʹrrjieʹllemkääzzkõõzzi ooudâsviikkmest, kååʹtt lij Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosiaalsueʹrj siltteemkõõskõõzz väʹlddkååddlaž spesiaaltuâjj. Plaaneei tuâj liâ meäʹrtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst.

Ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj ooudldem škooultõs da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttummuž (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnnsteeʹjjes håiddmõõžž ooudâsveʹǩǩe šiõttlõs õllškooultuʹtǩǩõs, riʹjttjeei sosiaalhuõl da sääʹmkulttuur tobddmõš di härjjnummuš õõuʹdeemtuõjju. Päʹlǩǩõs meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2 596,52 euʹrred/mp).  Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvvi ǩiõččlâʹsttemlõõʹzzid. Veʹrǧǧkõõskâst jääʹǩǩtet kuõiʹt määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Ooccmõõžžid mieʹlddõõzzeezvuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 25.1.2019 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin info@samediggi.fi. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 010 839 3106.

Aanrest 2.1.2019 Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj mättʼtõõttji da tuejjlai väʹlddkååddlaž kaartʼtõs

Poske (Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosiaalsueʹrj siltteemkõõskõs) sääʹmjuâǥǥtõs čõõđat kõjldõõzz õhttsažtuâjast Perhekeskustoimintamalli Lappiin – integroidut monitoimijaiset palvelut perheille (Piârkõõskõstuåimmjem-mall Sääʹmjânnma – integrõsttum mäŋggtuåimmjeei kääzzkõõzz piârrjid) —haʹŋǩǩõõzzin (2017—2018). Pueʹtti mäddkåʹdd da soti-oođõõzzi mieʹldd lij vääžnai seʹlvted veiddsânji sääʹmǩiõllsaž sotisueʹrj siltteeʹji ämmatčeäʹppõõzz da ǩiõlsilttõõzz di sâjjdõõttmõõžž väʹlddkååʹddlanji. Mäddkåʹddoođõõzz mieʹldd sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi pueʹrab koordinâsttmõš da siltteeʹji kaartʼtõs lij õhtt čooudkõõččmõõžžin sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi staaneem peäʹlest.

Kõjldõs kuâskk vuõss-sââʹjest sääʹmǩiõllsaž čuõvtem- da sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj ämmatniiʹǩǩid kooʹddin, organisaatioin, sieʹbrrkooʹddin di pueʹttiääiʹj soti-siltteeʹjid mättjemstroiʹttlin. Kõjldõʹsse vueiʹtte kuuitâǥ vuässõõttâd puk, ǩeäk haaʹlee puʹhtted silttõõzzâz sääʹmǩiõli vueʹzzest ouʹdde. Čiõlǥtõõzz puåđõõzzid ââʹnet mäddkåʹdd- da sotivalmštõõllmest pueʹreed leʹbe hiâlpeed sääʹmǩiõllsaž ämmatniiʹǩǩi kaunnmõõžž. Kõjldõõzz čõõđtet Webropol-kõjldõssân da vaʹsttummuš väldd nuʹtt 10-15 minuutt. Puåđõõzzin mainstep eeʹjj 2019 poodd.

Kõjldõʹsse vaʹsttummuš ij õõlǥât vaʹstteei ni koozz da kõjldõʹsse vuäitt vaʹstteed jiiʹjjes nõõmin leʹbe nõõmteʹmen še. Persoonteâđai ǩiõttʼtõõllmest jääʹǩǩtep EU teâttsuõjjasetõõzzid. Vaʹsttõõzzid ǩiõttʼtâʹlle Lape-haʹŋǩǩõõzz projeʹktt-tuâjjlaž, Sääʹmteeʹǧǧ sotipiisar, Poske sääʹmjuâǥǥtõõzz plaaneei di Lappi mäddkååʹdd sääʹmkääzzkõõzzi plaaneei. Vaʹsttõõzzid da õhttvuõtt-teâđaid ââʹnet pâi sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi di čuõvtemkääzzkõõzzi plaanummša da ooudâsviikkma. Vaʹsttõõzzid seeiltet staanâld suejjsaaʹnin suõjjuum mošttsääʹǧǧest. Vaʹstteei vuäitt cõggâd jiiʹjjes vaʹsttõõzzi âânnmõõžž mâʹŋŋlest vääʹldeeʹl õhttvuõđ Poske sääʹmjuâǥǥtõõzz plaaneeja.

Späʹssbõõššâp juʹn ouddǩiõʹtte vaʹsttõssad ooudâst. Raukkâp vaʹsttõõzzid kõjldõʹsse 14.12.2018 mõõneeʹst.

Lââʹssteâđaid čiõlǥtõõzzâst oudd õhttvuõttooumaž:

Riitta Lehtola,
riitta.lehtola@poskelappi.fi
p. 040 16 26 424