Sämmilâš kielâravviittâh 21.2.2019 tme 18-20 – sämmilâš arâšoddâdem- ja kielâlávgumpedagogiik

Sárnup maaŋgâ- já kyevtkielâlâšvuođâst: Eehid fáddá lii sämmilâš arâšoddâdem- ja kielâlávgumpedagogiik.

Tiervâpuáttim Sämmilii kielâravviittuv viiđâd Facebook-njuálguvuolgâttâsân 21.2.2019 tme 18-20. Vuolgâttemsaijeen lii Sajos, Aanaar. Njuálguvuolgâttâs Sämmilâš kielâravviittâh -siijđoi peht. https://www.facebook.com/Saamelainen-kielineuvola-197306927529926/

Vuolgâttâsâst mij teivâdep sämmilii arâšoddâdem já kielâlávgumpedagogiik äššitobdeiguin. Marikaisa Laiti já Rauni Äärelä-Vihriälä lává mii ehidist tavesämikielâlii arâšoddâdem já kielâlávgumpedagogiik äššitobden já pargen.

Annika Pasanen já Riitta Lehtola kommentistev savâstâllâm kielâiäláskittem já kielâtutkâm uáinui peht. Vuolgâttâs ääigi lii máhđulâš vuolgâttiđ äššitobdeid koččâmušâid, moh kyeskih párnáá maaŋgâkielâlii arâšoddâdmân, mutâ meid eres eehid fáádán kyeskee koččâmušâid.

Sämmilij jiešsuurmij estimân lase tyejiniävuh – poolitlâš táttu, tiäđulâšvuotâ já mättim tarbâšuvvoo lase

Suomâst, Ruotâst já Taažâst ässee sämmilij jiešsuurmij keeppidmân láá ovdiist eenâb vyevih. Toi anon väldim váátá kuittâg lase ruttâdem, mättee išedeijeeh ja tiätu sämmilij stuárrum jiešsormeriiskâ tuávááštahhein. Puoh taat váátá lase poolitlii táátu.

Sämirääđi oovtâstpargo puáđusin láá finnim ááigán Tave-enâmijn ässee sämmilij jiešsuurmij estimvuávám. Vuáváámist vuájuh toid stuorrâ hástusáid, maid sämmiliih teivih tave-eennâmlii pyereestvaijeemohtsâškoddeest kulttuurlij já identiteetân lohtâseijee tiädui vyelni. Vuávám tuárju jiešsuurmij aalmuglii estimpargo puoh kuulmâ Tave-enâmist.

”Mist lii tääl ohtsâštave-eennâmlâš strategisâš vuávám tast, ete maht puáhtá estiđ sämmilij jiešsuurmijd. Tääl kalga jotelávt sirdâšuđ keevâtlii paargon já kuáhtáđ jiešsorme suogârdâllee ulmuid. Aanoost láá jo šiev pargoniävuh já vyevih taan paargon, mutâ taid kalga levâttiđ ovdiist vijđásubbooht. Ovdâmerkkân Tave-Laapist láá finnim šiev feerimijd kanadalii ASIST-škovliittâsâst, mii vuáju jiešsuurmij estimân. Ton vievâst olášuttui Tave-Laapist jiešsuurmij estim škovliittâs uássin Hyvät käytännöt pysyvää käyttöön -njunošhaavâ iivij 2017-2018”, iätá sosiaal- já tiervâsvuotâminister Pirkko Mattila.

Jiešsuurmij tuáváást orroo tahhein tarbâšuvvoo lase tiätu

Suomâst, Ruotâst já Taažâst sämiaalmug jiešsuurmij meeri verdiddijn aalmugmiärán lii páihálij árvuštâlmij mield styeres. Lovottâhtiäđuid lii väädis finniđ, tastko etnisii tuáváá lovottem lii lavâttem Tave-enâmijn. Sämisiärváduvâi árvuštâlmij mield stuárráámus riskâjuávhust láá nuorah já koskâahasâš almaah. Tain uáli härvi ocá ääigild iše čuolmâtiilijn sosiaal- já tiervâsvuotâhuolâttâs palvâlusâin. Tondiet jiešsuurmij estimvuáváámist ohtâ strategisâš tiäddučuágástâh lii almai pyereestvaijeem.

Sämmilij peessâm täsiviärdásávt tiervâsvuotâhuolâttâsân já mielâtiervâsvuotâpalvâlussáid lii tehálâš jiešsuurmij estimân.

Jiešsuurmij estimvuávám tárguttâs lii tuárjuđ sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já visásmittiđ, ete sämmilijn lii tuođâlâš máhđulâšvuotâ peessâđ vaikuttiđ olssis kyeskee miärádâstohâmân. Siämmást tuárjuh sämmilij kulttuurlii identiteet, máhđulâšvuođâ hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâid já vuoigâdvuođâ jieijâs eenikielân.

Vuávám rähtimân uásálisteeh aneh tergâdin, ete jiešsuurmij estimist váldojeh huámmášumán sierâlágán riskâtahheeh. Tain tarbâšuvvoo meid lase tutkâmtiätu. Ovdâmerkkân sämmilij historján lohtâseijee válduaalmugân suddâlutmist šoddâm traumah láá tuáistáážân kieđâvuššum liijkás uccáá. Siämmáánáál liijkás uccâ huámmášumán láá pááccám sämmilij seksuaallii já eres viehâvääldi vuáttámušah já suujah, moh jođetteh viehâvááldán.

Jiešsuurmij estimvuávám vuolgâsajeh láá meid etnisii olgoštem kepidem já sierâlágánvuođâ tuhhiittem lasettem. Taat kuáská ovdâmerkkân seksuaalláid ucceeblovvoid, moi kooskâst jiešsormeriskâ lii koskâmiärálávt stuárráb.

Vuáváámist tiädutteh meid tom, ete sämmiliih tarbâšeh eenâb sämmilijd išediđ jiešsuurmij estimist. Ulmen lii finniđ sämmilijd porgâđ jiešsuurmij estimpargo sehe jäävviltääsist já sämmilij virgálijn instituutioin já ornijduumijn.

Tastko sämmiliih láá neelji enâmist (Suomâ, Ruotâ, Taažâ, Ruošâ), jiešsuurmij estimpargo kalga porgâđ raajij rasta. Ko resurseh láá rájáliih, te kalga visásmittiđ, ete toh pyeremuuh toimâvyevih maneh meid raajij rasta. Oovtâstpargo kuáská nuuvt škovliimân, palvâlussáid ko lovvotmân.

Uccâ siärváduvâst jiešsorme lii ain stuorrâ äšši

”Mij tarbâšep eenâb ruokkâdvuođâ sárnuškyettiđ jiešsormejurduin. Toos tarbâšep škovlim já mättim. Jiešhiävulijn jurduin sárnuškyettim lii tehálâš äšši ige ääši oovdân pajedem kolgâččii poollâđ. Jis jiešsormejurduuh láá, te taid puáhtá kieđâvuššâđ”, iätá tuáhtár Heidi Eriksen Ucjuuvâst.

Eriksen mield Suomâst sämmilij jiešsormeriskáid láá tarvanâm vaidâlitteh maŋŋeed, veikâ tiäđust lii lamaš jo kuhháá, ete válduaalmug kooskâst-uv jiešsormeh láá eenâb ko eres Tave-enâmijn.

”Iäru stuorrâ kaavpugij já uccâ siärváduvâi kooskâst lii merhâšittee. Ohtâ jiešsorme uccâ siärváduvâst lii ain hirmâd stuorrâ äšši já tot vaaikut oles siärvádâhân. Jiešsorme puáhtá meid toimâđ mallin iärásáid, kiäin láá jiešhiävuliih jurduuh. Ovdâmerkkân siämmáá suuvâ jesânij uánihis ääigi siste toohâm jiešsormeh uccâ siärváduvâin láá vaidâlitteh táváliih”, Eriksen muštâl

Ume ollâopâttuv professor Lars Jacobsson tuáivu lase kvaliteetlii tiäđu jiešsuurmij riskâtahhein. Sun tiädut, ete jiešsormeest láá maaŋgah peleh: tot puáhtá leđe persovnlâš patârem šlundevuođâst, poolitlâš protest tâi uáivildum ráŋgáštâsân mastnii. Tutkâmušâst kolgâččii vuáijuđ toos, ete mii lii jiešsorme tyehin orroo ulmuu stuárráámus suijâ. Talle puávtáččijm tarvaniđ toid suujáid, moh väivideh ovtâskâs ulmuu já finnejeh suu smiettâđ, vuáváđ já viärráámuu muddoost olášuttiđ jiešsorme.

”Mij tarbâšep tiäđu tast, ete magareh jurduuh ulmuin, kiäh smiettih jiešsorme, láá. Smiettâm lii almolâš ige tot lah vala varalâš, mutâ jiešsorme vuávám lii jo varâlâš. Jiešsuurmij estimvuávám ohtuu ij pijssáá, jis ij siämmást suáppoo konkreetlávt tast, ete kiäst lii ovdâsvástádâs mon-uv porgâmist já tooimâin. Kalga kavnuđ ovdâsvástádâspeeli, mii parga keevâtlii pargo”, Jacobsson muštoot.

Toos lasseen tarbâšuvvoo poolitlâš táttu já poolitlij merideijei ravkkâm. Seminaarist tollum paaneelsavâstâllâm kiäsá čuákán pyereest totkee Anne Silviken Taažâst.

”Jiešsuurmij estim kulá aaibâs puohháid, mist juáhážân”, Silviken muštoot.

Anarist lâi 30.1.–1.2.2019 aalmugijkoskâsii arktâsij kuávlui algâaalmugáid kullee ulmui mielâtiervâsvuotân já jiešsuurmij estimân vuáijoo seminaar. Toos uásálistee sierâ staatâi äššitobdeeh, totkeeh já algâaalmugij ovdâsteijeeh lonotteh feerimijd jiešsuurmij estimpargoost já ton puátusijn. Seminaar lii uási Suomâ saavâjođetteijeepaje Arktâsii rääđist iivij 2017-2019

Artikkâl lii almostittum sosiaal- já tiervâsvuotâministeriö nettisiijđoin 31.1.2019: https://stm.fi/artikkeli/-/asset_publisher/saamelaisten-itsemurhien-ehkaisyyn-lisaa-tyokaluja-poliittista-tahtoa-tietoisuutta-ja-osaamista-tarvitaan-lisaa

Lasetiäđuh:

ráđádâllee virgeolmooš Meri Larivaara, p. 02951 63634, ovdânommâ.suhânommâ(at)stm.fi

Lasetiäđuh Arktâsii rääđi pargoost jiešsuurmij estimân:

Sämitigge almoot uuccâmnáál västideijee arâšoddâdemstivrejeijee meriáigásii pargo

Sämitigge almoot uuccâmnáál

Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee meriáigásii pargo

Pargo álgá, ko ruttâdem visásmuvá, sopâmuš mield já pištá 31.12.2019 räi. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee västid Anarâškielâ seervi ry paijeentoollâm kuulmâ kielâpiervâl – Aanaar Piervâl já Piäju sehe Avveel Kuáđi – arâšoddâdem stivriimist, oovdedmist já pargoviehâhaldâttuvâst. Seervist láá ohtsis 10 kielâpiervâlparged já ohtâ haldâttâhhovdâ. arâšoddâdemstivrejeijee tuáimá Sämitige pargen, mutâ aldasii oovtâstpargoost Anarâškielâ seervi njunošijguin já pargeiguin.

Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim, tego šoddâdemtiettuu kandidaat tođhos tâi sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi áámmátollâškovlâtođhos, mii ana sistees arâšoddâdem uápuid. Toos lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs sämitiggeest 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám iššeed pargohárjánem arâšoddâdem já haldâttuv syergist já pargoviehâjoođeetmist. Pargoost kalga tubdâđ arâšoddâdem vuolgâsoojijd, táárbuid já uulmijd. Pargoost tarbâšuvvojeh šiev vuáruvaikuttâstááiđuh sehe nahcâ porgâđ oovtâstpargo perruiguin, kielâpiervâlij eres pargeiguin já eres oovtâstpargokuomijguin. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee parga sämikielâ toimâttuvâst, mon hovdân tuáimá kielâtorvočällee. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi. Väljejum olmooš kalga oovdânpyehtiđ tuhhiittettee váldus rikosregisterist (L 504/2002).

Stivrejeijee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV já I juávhu mield (vuáđupälkki 2713,63 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh sämikuávlu lase 24 % já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Västideijee stivrejeijee toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist, já pargo tábáhtuvá uásild meid anarâškielâ kielâpiervâlijn Anarist já Avelist. Jieijâs auto lii pargoost velttidmettum. Rijjâhámásijd pargoucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 1.2.2019 tme 16.00 räi čujottâsân info(at)samediggi.fi.  Lasetiäđuid addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio@samediggi.fi / puh. 010 839 3124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 17.1.2019 Sämitigge

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásâš vuávájeijee pargo

Sämitigge almoot uuccâmnáál Sämitige ohtâvuođâst tuáimee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâduv meriáigásâš vuávájeijee pargo.

Pargo olášuttuvvoo uásiáigásâžžân (70 %). Pargo álgá sopâmuš mield já pištá aalgâst 31.12.2019 räi. Sämiohtâdâh västid sämmilij pyereestvaijeempalvâlusâi oovdedmist, mii lii Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá väldikodálâš sierânâspargo. Vuávájeijee pargoh láá miäruštâllum sämitige pargo-oornigist.

Tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).  Pargo miänástuvvee tipšom iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos já kelijdeijee sosiaalhuolâttâs já sämikulttuur tubdâmuš sehe hárjánem ovdedempargoost.  Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki 2 596,52 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Virgekoskâvuođâst lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 25.1.2019 tme 16.00 räi čujottâsân info(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid pargoost uážžu haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemest puh. 010 839 3106.

Anarist 2.1.2019 Sämitigge

Sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi uáppei já pargei väldikodálâš karttim

Poske (Tave- Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš) sämiohtâdâh olášut koijâdâllâm oovtâstpargoost Peerâkuávdáštoimâmalli Laapin – ohtâlistum maaŋgâ tuáimee palvâlusah perruid (su. Perhekeskustoimintamalli Lappiin – integroidut monitoimijaiset palvelut perheille) –havváin (2017–2018). Puáttee eennâmkodde já soti-uđâsmitmij mield lii tehálâš selvâttiđ vuáđulávt sämikielâlij soti-syergi mättei áámmát- já kielâtááiđu sehe sajadume väldikodálávt. Eennâmkoddeuđâsmittem mield sämikielâlij palvâlusâi pyereeb koordinistem já mättei karttim lii ohtâ merhâšittee koččâmuš sämikielâlij palvâlusâi turvim tááhust.

Koijâdâllâm kuáská vuosâsajasávt sämikielâláid čuovviittâs já sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi áámmátulmuid kieldâin, seervijn, servikuudijn sehe puátteevuođâ soti-mätteid oppâlájádâsâin. Koijâdâlmân pyehtih meid uásálistiđ puoh sij, kiäh halijdeh pyehtiđ oovdân sii mättim sämikielâi uásild. Čielgiittâs puátusijd kevttih eennâmkodde- já soti-valmâštâlmist čuosâttiđ sämikielâlij áámmátulmui čuosâttum. Koijâdâllâm olášuttoo Webprobol-koijâdâlmin já västidem pištá suulân 10-15 minuttid. Puátusijn mij muštâlep ive 2019 ääigi.

Koijâdâlmân västidem ij kenigit västideijee moossân já koijâdâlmân puáhtá västidiđ jo-uv jieijâs noomáin tâi nomâttáá. Persovntiäđui kieđâvušmist mij nuávdittep EU tiätusyejiasâttâsâid. Vástádâsâid kieđâvušeh Lape-haavâ proojeektpargee, Sämitige soti-čällee, Poske sämiohtâduv vuávájeijee sehe Laapi eennâmkode sämipalvâlusâi vuávájeijee. Vástádâsâid já ohtâvuotâtiäđuid kevttih tuše sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâi sehe čuovviittâspalvâlusâi vuáváámân já oovdedmân. Vástádâsâid siäilutteh torvolávt syelisaanijn syeijejum muštosäägist. Västideijee puáhtá estiđ jieijâs vástádâsâi kevttim maajeeldkietân väldimáin ohtâvuođâ Poske sämiohtâduv vuávájeijei.

Mij kijttep lieggâsávt jo muuneeld tuu vástádâsâst. Mij pivdep vástádâsâid koijâdâlmân 14.12.2018 räi.

Lasetiäđuid čielgiittâsâst addel ohtâvuotâolmooš:

Riitta Lehtola
riitta.lehtola@poskelappi.fi
p. 040 16 26 424