Sääʹmteʹǧǧ da Tiõrvâsvuõđ da pueʹrrvââjjam strooiʹtel raavee sääʹmaaʹššid kuõskki õhttsažtuâj

Sääʹmteʹǧǧ da Tiõrvâsvuõđ da pueʹrrvââjjam strooiʹtel (THL) vuâllaǩeeʹrjte seärad 29.11.2023 õhttsažtuâjjsuåppmõõžž Lääʹdd sääʹm-meer tiõrvâsvuõđ da pueʹrrvââjjam ooudâsviikkmõššân. Aanrest jäʹrjstemvuâllsaž vueiʹnnlõõttmõõžžâst altteet vueʹjj tååimai õhttsaž valmštõõllmõš.

Vuâllaǩeeʹrjtempoodd vuõiggvuõlttõõzz vuäitt seuʹrrjed seärad 29.11.2023 čiâss 13 ääʹljeeʹl sääʹmǩiõlin da lääʹddǩiõʹlle. Seuʹrre vuõlttõõzz tääiʹben (Zoom)

Sääʹmteeʹǧǧ da THL jååʹđteeʹj vueiʹnnlâʹtte Aanrest Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst.

Vueiʹnnlõttmõõžžâst vuâllaǩeeʹrjtemvuâllsa õhttsažtuâjjsuåppmõõžžin Sääʹmteʹǧǧ da THL haaʹlee raaveed sääʹmaaʹššid kuõskki õhttsažtuâj. Õhttsažtuâjjsuåppmõš âânn seʹst piirieeʹjji šõddi õhttsažtuâjjsaǥstõõllmõõžžid, koin suåvât tääʹrǩben piirieeʹjji šõddi tååimain.

”Suåppmõš lij miârkteei, ǥu tõn veäkka raajât rajjsid, kooi pääiʹǩ säʹmmla liâ vueʹssen siʹjjid kuõskki proseeʹssin da tõi plaanummšest. Lij vääžnai, što teâđpuuʹtʼtõõzzâst tobdstet säʹmmlai kollektiivlaž alggmeervuõiggâdvuõđid, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso.

Säʹmmla alggmeeran liâ vääžnai vueʹss lääʹdd määŋgnallšem meer. Haaʹleep THL:st väʹldded siʹjjid pueʹttiääiʹjest pueʹrben lokku mij tåimmjummšest da tuejjeed tõn pueʹrr õhttsažtuâjast da vuârrvaaiktõõzzâst sääʹm-meerain da Sääʹmtiiʹǧǧin”, särnn THL vueiʹvvjååʹđteei Markku Tervahauta.

Suåppmõš linjjad konkreettlaž tuâjaid õhttsažtuõjju

Sääʹmteeʹǧǧ da THL õhttsažtuâjjsuåppmõõžžâst suåvât õhttsaž tååimain jeäʹrbi mieʹldd näkam aaʹššin:

  • Plaaneet õhttsažtuâjast tuʹtǩǩeem- da ooudâsviikkâmhaʹŋǩǩõõzzid di ooudâs viiǥǥât THL materiaalid Lääʹdd sääʹm-meer tiõrvâsvuõđ da pueʹrrvââjjam ooudâsviikkmõššân.
  • Plaaneet õõutsââʹjest teâttpuuʼtʼtõʹsse da teâđ valdšma õhttneei raʹvvjõõzzid, koin vääʹldet lokku säʹmmlaid kuõskki teâđ spesiaalnallšemvuõtt.
  • Vuâđđeet sääʹmaaʹšši kueiʹmmjoouk vueʹssen THL kulttuursaž määŋgnallšemvuõđ tååim. Kueiʹmmjoouk jõrddmõššân âlgg leeʹd õhttsažtuâjjsäimmõssân säʹmmlai tiõrvâsvuõđ da pueʹrrvââjjam ooudâsviikki tåimmjeeʹjid da ainsmâʹtted teâđjååttmõõžž da õhttsažtuâj.

Lââʹssen õhttsažtuâjjsuåppmõš põhtt THL tåimmjummša täävtõõzzid, koin lââʹzztet tuâjlažkååʹdd silttummuž sääʹmǩiõlin, kulttuurâst da alggmeer vuõiggâdvuõđin. Še stroiʹttel sääʹmǩiõllsaž saakkummuž oouʹdeet.

Õhttsažtuâjain viiǥǥât ooudâs laaʹjji teâuddjummuž.

Õhttsažtuâjjsuåppmõõžž tuâǥǥast lij THL ǩiččlõõttmõš viikkâd ooudâs sääʹm-meer tiõrvâsvuõđ da pueʹrrvââjjam vueʹssen stroiʹttel lääʹjjmeâldlaž tuâj viikkâd ooudâs Lääʹdd meer tiõrvâsvuõđ da pueʹrrvââjjam. Sääʹmteeʹǧǧ lääʹjjmeâldlaž tuâjj lij čõõđ viikkâd sääʹm kulttuurjiõččvaaldâšm da âʹlnn ââʹnned säʹmmlai ǩiõl da kulttuur.

Õhttsažtuâjain viiǥǥât ooudâs še ÕM čõõđtõõzz alggmeerai vuõiggâdvuõđin (A/RES/61/295) da alggmeerai maaiʹlmkonfereʹnssen tobddum ÕM õõlmâs-såbbar õll tääʹzz tiuddsåbbar loppäʹššǩeeʹrj (A/RES/69/2) täävtõõzzid, koin viiǥǥât ooudâs säʹmmlai tiõrvâsvuõđ da pueʹrrvââjjam.

Lââʹssteâđ

Tuomas Aslak Juuso
Sääʹmteʹǧǧ, saaǥǥjååʹđteeʹjj
teʹl. 040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Anne Länsman-Magga
Sääʹmteʹǧǧ, sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar
teʹl. 040 182 9998
anne.lansman-magga@samediggi.fi

Markku Tervahauta
THL, vueiʹvvjååʹđteei
teʹl. 029 524 6001
markku.tervahauta@thl.fi

Anu Castaneda
THL, tuʹtǩǩeemprofessor
teʹl. 029 524 7848
anu.castaneda@thl.fi

Ympäristö- ja ilmastoministeri Kai Mykkänen ja puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteʹǧǧ kaaunõõđi riikksuåvtõõzz eeʹttkõʹsttjivuiʹm Heʹlssnest

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juusoin jååttam Sääʹmteeʹǧǧ delegaatio kaaunõõđi mõõnni neäʹttlest 25.-27.10. riikksuåvtõõzz eeʹttkõʹsttjivuiʹm Heʹlssnest. Kaaunõõttmõõžži täävtõsân leäi õõuʹdeed õõudårra ǩiõčči vuârrsaǥstõõllmõõžž da õhttsažtuâj halltõõzz da säʹmmlai kõõsk Orpo halltõsprograamm čõnnõõttmõõžži meâldlânji. 

Neäʹttel seʹst Sääʹmteeʹǧǧ delegaatio kaaunõõđi riikksuåvtõõzz eeʹttkõʹsttji pirrõs- da äimmõsminister Kai Mykkänein (kok), peälštõsminister Antti Häkkänein (kok) di tuâjjminister Arto Satonein (kok). Äʹššen kaaunõõttmõõžžin leʹjje õuddmiârkkân EU biodiversiteʹttsuåppmõõžž meersaž tåimmapiijjmõš, Lääʹdd NATO-vuäzzlažvuõđ vaaiktõõzz säʹmmlai dommvuuʹdest di sääʹmǩiõllsai tuâjjlai vuäǯǯmõõžž staanmõš aainâs tuâjjviõkkvääʹnes suõʹrjin.

– Meeʹst leʹjje heeđlmallaž vuârrsaǥstõõllmõõžž määŋgnallšem säʹmmlaid kuõskki äʹššobbvuõđin. Smiõttim õõutsââʹjest õuddmiârkkân naaʹlid pueʹreed sääʹmǩiõllsai sääldti kääzzkõõzzid di tõn, mõõn nalla säʹmmlai vuässadvuõđ vääʹldet lokku reâuggvuõtt-tooiʹmid oođeʹmmen, õuddmiârkkân vuõrâs-škooultõstuärj koʹrvveei mekaniismid plaanmen, särnn saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.  

Kaaunõõttmõõžžâst jååttlõk- da saaǥǥtem-ministeeʹrin (Lulu Ranne, PS) riikkpiisar Marjo Lindgrenin  äʹššen leʹjje jm. čuâǥǥas-säimmõõzz da saaǥǥtemõhttvuõđi vueʹǩǩ säʹmmlai dommvuuʹdest, mâʹte õuddmiârkkân čuâǥǥasõhttvuõđ Aanar-Pokka da Aanar-Čeʹvetjäuʹrr kõõskin di čuâǥǥas-säimmõs Uccjooǥǥ da Kilpisjärvi vuuʹdin. Ålggjânnamkaupp- da õõuʹdeem-ministeeʹr (Ville Tavio, PS) spesiaalvieʹǩǩteei Tuomas Tähtin saǥstõʹlleš jeäʹrben alggmeerai pirr  Lääʹdd õõuʹdeempolitiikkâst. Delegaatio kaaunõõđi še jm. vuõiggâdvuõttministeeʹr (Leena Meri, PS) riikkpiisar Teija Makkonein sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođõõzz äiʹǧǧtaauli diõtt. Lââʹssen Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkõʹstti kaaunõʹtte veʹrǧǧneǩtääʹzzest sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeeʹr (Kaisa Juuso, PS) spesiaalvieʹǩǩteei Hannu Peurasaarin, ǩeäin saǥstõʹlleš jm. sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž soti-kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ staanmõõžžâst jeäʹrben sääʹmǩiõllsaž miõlltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi peäʹlnn. 

– Kaaunim kaaunõõttmõõžžin õhttsaž täätt määŋg ääʹšš õõuʹdummša õuddmiârkkân jååttlõk- da saaǥǥtem-ministeriain. Tuäivam aainâs, što puârast jåttjam õhttsažtuâjj juätkkai še puäʹđlvest da kaunnâp õhttsaž čåuddmõõžžid määŋgain säʹmmlaid kuõskki aaʹššin, tuâtt Juuso.  

Sääʹmteeʹǧǧ delegaatiost neäʹttel ääiʹj leʹjje saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, lääʹǩǩpiisar Kalle Varis, jieʹllemvueʹǩǩ- da pirrõslääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen, vs. pirrõspiisar Tiina Lovisa Solbär, ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar Anne Länsman-Magga di saaǥǥjååʹđteei vieʹǩǩteei Niina Siivikko. Ougglõsõhttvuõđivuiʹm vuässõʹtte veâl meeraikõskksaž aaʹšši piisar Inka Saara Arttijeff di sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar Kaisa Ruokojärvi. 

Lââʹssteâđ: 

Tuomas Aslak juuso 
Saaǥǥjååʹđteei 
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Kaksi saamenpukuun pukeutunutta poikaa kuvattuna takaa päin.

Čiõlǥtõs: Aanar- da nuõrttsääʹm siltteeʹjin jõnn vääʹnn soti-kääzzkõõzzin

Sääʹm ǩiõli da kulttuur silttummuž sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuâlast kaartʼtum tuâjjlažkååʹdd kõõjjõstuʹtǩǩummšin. Čiõlǥtõõzz vuâđald aainâs aanar- da nuõrttsääʹm siltteeʹjid taarbšet ǩiõrrsânji lââʹzz.

Teâđtõs: Lappi universiteʹtt da Sääʹmteʹǧǧ

Čiõlǥtõõzzâst taʹrǩstõʹlleš Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõli siltteemtääʹzz da reâuǥast âânnmõõžž di tuâjjlai sääʹmkulttuurlaž silttummuž soti-kääzzkõõzzin. Ânnʼjõžvueʹjj ärvvtõõllmõõžž lââʹssen kaartʼteš lââʹss-škooultõstaarbid.

– Täävtõsân leäi puuʹtʼted teâđ, mõõnn nalla sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuâl ânnʼjõž da ââʹldmõs aaiʹji reâuggjieʹllemväʹǯǯtõõzzid vuäitčeš vaʹrrjõõttâd da väʹstteed ääiʹjbuužž pueʹrben, Lydia Heikkilä kovvââll.

Kõõjjõõllmõš leäi soti-sueʹrj tuâjjlažkådda, kååʹtt tuejjii säʹmmlaivuiʹm säʹmmlai dommvuuʹdest, Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹdest da jeeʹresåʹrnn Lääʹddjânnmest. Kõõjjõõllma vaʹsttee õhttsiʹžže 84 tuâjjliʹžžed.

Heikkilä mieʹldd puåđõõzz ouʹdde eža neeuʹres koov sääʹmǩiõllsai da kulttuurmeâldlai soti-kääzzkõõzzi vueʹjjest Lääʹddjânnmest. Vaʹstteeʹjin nuʹtt neelljõõzzâst sääʹmǩiõlltäidd leäi reâuggǩiõl tääʹzzest. Reâuggǩiõlltääid kuõskeeʹl čiõlggsânji pueʹrmõs vueʹǩǩ leäi tâʹvvsääʹmest. Aanarsääʹm njäälmlaž reâuggǩiõllnes põõʹsti ââʹnned tåʹlǩ õhtt vaʹstteei, nuõrttsääʹm ij ni õhtt.

– Miõllǩieʹssi sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi õõuʹdeem ǩiõččâmkuuʹlmest lij, što ko mieʹldd laʹsǩǩeet še passiivlaž da arggǩiõl tässʼsaž ǩiõlltääid vuäʹmsteeʹjid, mieʹrr pâjjan siõmmna pâʹjjel peälla vaʹstteeʹjin. Sij ǩiõlltääid pueʹreeʹl vuäitčeš eža ǩeäʹppsânji kuõiʹtǩeârdsted reâuggǩiõllnes tâʹvvsääʹm täiddai ämmat-tuâjjlai meäʹr da määŋgǩeârdsted aanarsääʹm täiddai meäʹr.

Vääžnmõs mäinn, mõõnn diõtt tuâjjla jie âânnam sääʹmǩiõlid reâuǥstes, leäi ämmtallaš ǩiõlltääid vääʹnnvuõtt. Ǩiõl siltteemtääʹzz kuâŋŋ ǩiõl âânnmõõžž aktiivlažvuõʹtte vaaikte jeeʹres tuejjeei, mâʹte tuâjjpääiʹǩ ǩiõlltoobdâlm älšmâttmõš di ǩiõl ââʹnnem luândlažvuõtt.

Čiõlǥtõõzz vuâđald sääʹmǩiõli âânnmõš reâuggǩiõllân kuâsttjeʹče õõlǥtem veiddsab muttsid še kääzzkõsorganisaatioi raajõõzzin da toiʹmmjemnaaʹlin, mâʹte õuddmiârkkân tuâjj-jueʹǩǩmest da äʹššneǩohjjummšest. Lââʹssen mättʼtõʹsse õõlǥči väʹldded ođđ mõõntõõllmõõžžid, koivuiʹm vueiʹtet pueʹrben ǩiõttʼtõõllâd sääʹmǩiõli mõõntummša di mååust väʹlddma vueiʹtlvânji kuulli ääʹrjes da pâʹjjel puõlvvõõǥǥi vuällai, oummu jiiʹjjes da õhttsallaš tääʹzz traumaid.

Äʹššneǩtuâjast taarbšet kulttuurlaž vuârrvaaiktõstääidaid

Sääʹmkulttuurlaž silttummuž tarbb lij eža ođđ ǩiõččâmvueʹǩǩ soti-kääzzkõõzzin. Kõõččmõš lij vuõss-sââʹjest äʹššneǩtuâjast da tõʹst taarbšum kulttuurlaž vuârrvaaiktõstääidain di kulttuurlaž tuâǥǥa fiʹttjummšest.

– Sääʹmkulttuurlaž silttummuž ij leäkku takainalla vuåǯǯum soti-sueʹrj ämmtallaš škooultõõzz õhttvuõđâst, peʹce vaʹstteei õʹnne vuäǯǯmes tõn vuõss-sââʹjest jiiʹjjes sââʹj da sooǥǥ  di jeeʹres jiiʹjjes säimmsi da õutstõõzz säimmsi pääiʹǩ.

Heikkilä mieʹldd sääʹmǩiõllsai da kulttuur meâldlai kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ da tääʹzz lij tarbb pueʹreed nuʹtt soti-sueʹrj ämmtallaš vuâđđškooultõõzz siiskõõzzi  peäʹlnn ko ämmtest toiʹmmjeei tuâjjlažkååʹdd tiuddeei škooultõõzz peäʹlnn. Sääʹmǩiõli siltteemtääʹzz pââʹjummša õõlǥči ǩiddeed vuâmmšõõzz sääʹmǩiõli škooultõspälggsi õõutnallšemvuõʹtte da čââvasvuõʹtte soti-sueʹrjest.

– Ǩiõllmäättai õõl lij tarbb lââʹss-škooultõʹsse vuõss-sââʹjest sääʹmkulttuur meâldlaž äʹššneǩ- da håiddtuâjjmõõntõõllmõõžžin, sääʹm vuârrvaaiktõstääidain di kulttuurlaž psykososiaalʼlaž tuärj taarbin da mõõntõõllmõõžžin.

MoniSoTe-haŋǩǩõs

Kõõjjõõllmõõžž viʹǩǩeš čõõđ vueʹssen Tâʹvv-Lääʹdd sosiaalsueʹrj siltteemkõõskõõzz (Poske), Lappi universiteeʹtt da Lappi ämmatõllškooul raajjâm ESR-teäggtum Monialaista ja -tieteistä osaamista sosiaali- ja terveydenhuollon ammattilaisille (MoniSoTe) -haʹŋǩǩõõzzâst (2020–2022).

Lââʹssteâđ:

YTT Lydia Heikkilä, lydia.heikkila(at)gmail.com, t. +358 40 594 0559

Plaanni Riitta Lehtola-Kosonen, Poske sääʹmjuâǥǥas, riitta.lehtola-kosonen(at)samediggi.fi, t. +358 10 839 3158

Heikkilä, Lydia (2023) Saamen kielten ja kulttuurin osaaminen sote-alalla: Saamenkielisen sosiaali- ja terveydenhuollon henkilöstön ammatillisen osaamisen tilanne ja koulutustarpeet

https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-337-333-4

Kuvassa vasemmalta Saamelaiskäräjien sosiaali- ja terveyssihteeri Anne Länsman-Magga ja WHO:n pääjohtaja Tedros Adhanom Ghebreyesus. Kuva: Anu Rantalaiho.

WHO priimi õõlmâsceälkkmõõžž alggmeerai tiõrvâsvuõđâst – Sääʹmteʹǧǧ vuässõõđi õõlmâsceälkkmõõžž valmštõõllmõʹšše

Maaiʹlm tiõrvâsvuõttorganisaatio WHO priimi õõlmâsceälkkmõõžž alggmeerai tiõrvâsvuõđâst 76. takaisåbbrest Genevest 30.5.2023. Õõlmâsceälkkmõš lij WHO:st vuõssmõs õõlmâsceälkkmõš, kååʹtt lij primmum alggmeerai beäʹlnn. Sääʹmteʹǧǧ vuässõõđi õõlmâsceälkkmõõžž valmštõõllmõʹšše.

Snimldõõǥǥâst čiʹǯǯbeäʹlnn Sääʹmteeʹǧǧ sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar Anne Länsman-Magga da WHO väʹlddjååʹđteei Tedros Adhanom Ghebreyesus. Snimldõk: Anu Rantalaiho.
Snimldõõǥǥâst čiʹǯǯbeäʹlnn Sääʹmteeʹǧǧ sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar Anne Länsman-Magga da WHO väʹlddjååʹđteei Tedros Adhanom Ghebreyesus. Snimldõk: Anu Rantalaiho.

Primmum õõlmâsceälkkmõõžž vuâđald valmštõõlât Globaal tåimmamplaan (a Global Plan of Action) 79. WHO tiuddsåbbra.

– Tiõrvâsvuõđ ouddnummuž kõskksââʹjest âlgg leeʹd alggmeerai vuässadvuõtt tuʹmmstõktuâjast. Ååʹn alttuum tuâjj maaiʹlm tiõrvâsvuõttorganisaatiost õudd ođđ vueiʹtlvažvuõđ ǩiʹddjed vuâmmšõõzz ÕM alggmeerčõõđtõõzz tiuʹdde piijjmõʹšše sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteeʹǧǧ sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar vuässââtt WHO takaisåbbra Genevest 21.-30.5.2023. – Lij miârkteei, što Sääʹmteeʹǧǧest lij vuõssmõs vuâra vueiʹtlvažvuõtt vuässõõttâd WHO takaisåbbra vueʹssen Lääʹdd delegaatio, särnn Sääʹmteeʹǧǧ sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar Anne Länsman-Magga.

Lääʹddjânnam meersaž saakkvuârr tuärjjii õõlmâsceälkkmõõžž priimmʼmõõžž

Lääʹddjânnam kaaggi saakkvuârstes õuʹdde jiijjâsǩiõllsai da kulttuurmeâldlaž kääzzkõõzzi di jeäʹrben miõlltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi miârktõzz. Äimmõsmuuttâs puätt še vaaikted säʹmmlaid määŋgain jeeʹres naaʹlin.

Lääʹddjânnam še teäʹddii saakkvuârstes, što alggmeer âʹlǧǧe vuässâʹtted tuʹmmstõktuõjju da saǥstõõllmõʹšše. Lääʹdd saakkvuâr mieʹldd še teâđpuuʹtʼtõs õõlǥči tuejjeed õõutsââʹjest alggmeeraivuiʹm.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak juuso
Saaǥǥjååʹđteeʹjj
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Anne Länsman-Magga
Sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar
040 182 9998
anne.lansman-magga@samediggi.fi

Inka-Saara Arttijeff
Meeraikõskksaž aaʹššipiisar
050 574 7629
inka.saara.arttijeff@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩad sosiaalstaan ǩiõttʼtõõli tuâjj-joouk šiõttummuž

Sääʹmteʹǧǧ uuʹdi ciâlkâlm sosiaalstaanoođummšest. Sääʹmteʹǧǧ cieʹlǩi äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâttmõõžž tuõrvvmõõžžâst, säʹmmlai ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđi ainsmâttmõõžžâst, sääʹmpäärnai, -nuõri da piârrji sââʹj raavummšest di äimmõsmuttâz šiõttlõõvvmõõžžâst. 

Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩad, što sosiaalstaankomitea tuâj tuäʹrrjen šiõtteet säʹmmlai sosiaalstaan ǩiõttʼtõõli tuâjj-joukk. Lââʹssen Sääʹmteʹǧǧ kägg õuʹdde taarb jieʹlled sosiaalstaanoođummšest Sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9. paragraaff meâldlaž saǥstõõllmõõžžid. 

– Sosiaalstaan oođeen säʹmmla âʹlǧǧe väʹldded lokku alggmeeran. Säʹmmlai kulttuuräʹrbb da alggmeeridentiteeʹtt âlgg tuõrvvâd lääʹjjšiõttummuž šiõtteem õõlǥtõõzzi da ooumažvuõiggâdvuõttorgaani uʹvddem siâzztõõzzi meâldlânji, särnn Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹj Anni Koivisto.  

Tuʹmmstõktuâjj taarbaš riʹjttjeei da vuõigg teâđ säʹmmlai jieʹllemåårrmõõžžin 

Sosiaalstaanoođummuž valmštõõllmõõžž âlgg vuâđđõõvvâd riʹjttjeei da vuõigg tiõttu säʹmmlai jieʹllemåårrmõõžžin. ÕM tällõõzzlaž, sosiaalʼlaž da čuõvtõsnallšem vuõiggâdvuõđi (TSS) suåppmõõžž vuåppi komitea siâzztõõli Lääʹddjânnam eeʹjjest 2021 pueʹreed teâđnoorrâmriâžldõõǥǥâs. Pueʹrab teâđnoorrâmriâžldõõǥǥ veäkka leʹčči vueiʹtlvaž toobdsted jooukid, kook liâ järrsi hueʹnab sââʹjest ââʹneen tällõõzzlaž, sosiaalʼlaž, da čuõvtõsnallšem vuõiggâdvuõđeez. 

Puäʒʒhoiʹddjeeʹji sâjjsažveäʹǩǩlääʹjj oođummuš lij miârkteei vueʹss sääʹmpiârrji sosiaalstaan. 

Päärnaipiârrji sosiaalstaan oođummuž vueʹlǧǧemsââʹjjen lij päärna pueʹrrvuõtt. Sääʹmǩiõllsa da kulttuurmeâldla ouddpeâmm kvaliteʹtt da vuäǯǯamvuõtt lij miârkteei sääʹmpäärnai vuõiggâdvuõđi teâuddjummšen. Sosiaalʼlaž vuõiggvuõđmeâldlažvuõđ âlgg ooudâs viikkâd äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid vueʹǩǩõʹtti piârrji beäʹlnn ouddmiârkkân puäʒʒhoiʹddjeeʹji sâjjsažveäʹǩǩlääʹjjšiõttummuž oođummšin. Sosiaalstaan ooudâsviiǥǥeeʹl lij vueiʹtlvaž ooudâsviikkâd sooǥǥbeäʹli kõskksaž tääʹssäärv. 

– Lij vääžnai, što sosiaalstaanriâžldõk tuärjjad tääʹssverddsaž puärrazvuõđ še piârrjin, koin vueʹǩǩâʹtted äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid. Piârouddõõzzi tåimmjemvuõđ âlgg täʹrǩstõõllâd da pueʹreed jeäʹrbi mieʹldd äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjest tåimmai puärraz vueʹsspuärrsiluõvasvuõđ suåvvtummuž beäʹlnn, Koivisto tuâtt. 

Äimmõsmuttâz šiõttlõõvvmõš âlgg väʹldded lokku sosiaalstaanoođummšest 

Sääʹmteʹǧǧ kägg õuʹdde äimmõsmuttâz vaaiktõõzzid sääʹmnarooʹde. Pirrõsåårrmõõžži da rääʹssvuõđ muttâz moʹtte säʹmmlai jieʹllemåårrmõõžžid da lââʹzzte paaʹrti riiskid. Äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji tällõõzzlaž kaʹnntemvuõtt vaajtââll piiri-iiʹjji veâl jäänab mottjeei äimmõõzz diõtt. 

Lââʹssteâđ: 

Anni Koivisto  
I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj 
040 415 5969 
anni.koivisto@samediggi.fi 

Kaisa Ruokojärvi 
ma. sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar 
040 570 8457 
kaisa.ruokojarvi@samediggi.fi 

Anne Länsman-Magga 
sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar 
teʹl. 10 839 3 128 / 40 182 9 998 
anne.lansman-magga@samediggi.fi 

Riikksuåvtõs šiõttii pâʹsslašttâm-mannust 2020 parlamentaarlaž sosiaalstaankomitea valmmštõõllâd sosiaalstaanoođummuž kueiʹt eeʹttiǩ-kåʹddpââʹj ǩeâllʼjeei toiʹmmjempâjja. Komitea õlmstõõʹtti tuâjstes kõskksmiõtldõõǥǥ 16.3.2023. Komitea eʹtǩǩii kõskksmiõtldõõǥǥâst tååimid päärnai da piârrji sosiaalstaaʹne, reâuggoʹdde da reâuggpââʹstʼteʹmesvuõʹtte kuõskki ouddõõzzid, reâuǥteʹmesvuõttstaaʹne, mättʼtõõttmõʹšše da silttummuž ooudâs viikkmõʹšše, jälstemtuärjjõõzzid, piʹrǧǧeemtuärjjõʹsse, ouddõs- da kääzzkâʹsttempälggsid di sosiaalstaan tiuʹdde piijjmõʹšše da digitalisaatiooʹje. Sääʹmteʹǧǧ kuõʹđi ciâlklmes 23.5.2023. 

Veʹrǧǧneeʹǩǩ noorâʹtte saǥstõõllâd sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž soti-kääzzkõõzzi pirr

Sääʹmteʹǧǧ, sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria di Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd jäʹrjste 24.5.2023 ougglõsõhttvuõđin jorbb pååʹrd saǥstõõllmõõžž jeeʹres toiʹmmjeeʹjid. Saǥstõõllmõõžž täävtõsân lij raajjâd obbkoov sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž kääzzkõõzzi vueʹjjest mâŋŋa soti-oođõõzzâst. Sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž soti-kääzzkõõzzid viiǥǥât ooudårra määŋgai jeeʹres tooiʹmivuiʹm da haʹŋǩǩõõzzivuiʹm.

Mottjam toiʹmmjempirrõõzz mieʹldd lij vuõinnum tarbb tõõzz, što jeeʹres tooiʹmin vaʹstteei toiʹmmjeei noorâʹtte saǥstõõllâd ânnʼjõž vueʹǩǩ-koovast. Jorbb pååʹrd saǥstõõllma vuässâʹtte Sääʹmteeʹǧǧ, sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria da Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd lââʹssen riikksuåvtõõzz kanslia, vuõiggâdvuõttministeria, mättʼtõs- da kulttuurministeria, Lappi vuʹvddvaaldâšmkoontâr, Kela da säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio.

Soti-oođõõzz mieʹldd soti-kääzzkõõzzid jääʹrjast Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd. Oođõs lij pohttam še lääʹǩǩšiõtteem-muttsid. Jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩin lie soti-kääzzkõõzzi obbvuõđâst jiiʹjjes vaʹstteemvuuʹd.

Sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõtt lij hueʹnn

Sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž soti-kääzzkõõzzid viiǥǥât ooudårra määŋgai jeeʹres tooiʹmivuiʹm. Jõnn vueʹss tooiʹmin lij kuuitâǥ haʹŋkkõshämmsaž.

– Säʹmmlai åskkmõš kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõʹtte kaiʹbbai staan juätkkjemvuõđâst. Tän diõtt lij vääžnai raajjâd õhttsaž pueʹttivuõđ vuäinnmõš tõʹst, što õõuʹdeemtuâj mieʹldd šâʹdde kääzzkõõzz, kookk juätkkje še jeeʹresnallšem haʹŋǩǩõõzzi puuđeeʹst. Sääʹmõhttsažkådda tooiʹmi pååđvuõtt da mieʹrräiggsažvuõtt lij kuârmteei, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto.

Lääʹddjânnam lij vuäǯǯam meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžžid vuåppai orgaanin määŋgaid siâzztõõzzid õõuʹdeed sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ. Ânnʼjõž vueʹjjest sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõtt lij hueʹnn. Veiddsubun taʹrǩstõõleeʹl säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ jie tiuddu lääʹjj kaiʹbbjem naaʹlin.

– Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria seuʹrrai sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ õuddnummuž da meâtt še tääzz juõʹǩǩekksaž riikkveäʹǩǩvuõđ. Ministeria lij še miârkteei sââʹjest õuddnummuž juätkkjemvuõđ staanmõõžžâst. Jååʹttmen åårrai tooiʹmi veäkka põõrǥât čåuʹdded ǩirrsallab vaʹǯǯtõõzzid, mâʹte riʹjttjeei reâuggviõǥǥ vuäǯǯamvuõđ. Âânam täʹrǩǩen, što jeeʹres teäggtõõzzivuiʹm tuejjuum tooiʹmid pââstčeš synkronâʹstted pueʹrmõõzz mieʹldd, särnn sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria sosiaalduumšeǩ Juha Luomala.

Raajõõzzlaž oođõõzzivuiʹm raajât oudldõõzzid kääzzkõõzzi lââʹzztummša

Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹdest sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi vaʹǯǯtõõzz lie teâđstum da tõid lij reagõsttum ođđ organisaatio raajeen.  Lappi pueʹrrvââjjamvoudda lie vuâđđuum sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi õõuʹdummšest vaʹstteei juâǥǥas, da sääʹmǩiõllsai da kulttuurmeâldlai kääzzkõõzzi õõuʹdeem- da kääzzkõsjååʹđteeʹji veeʹrj.

– Oođõõzzivuiʹm põõrǥât tõõzz, što obbkovv da vaʹstteemvuõtt sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzin lij čiõlggsânji koʹst-ne ij-ka äʹšš hiâvvan jõnn organisaatio sizz. Âânam jeäʹrab vääʹžnjen obbkoov häämummuž ååʹn, ko kääzzkõõzzid täʹrǩstõõlât obbnes vuuʹd tääʹzzest jeät-ka teänab kooʹddi mieʹldd. Veiddsab ǩiõččâmvueʹǩǩ, liikkeei kääzzkõõzzi da ougglõskääzzkõõzzi õõudummuš poʹhtte sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi õõudummša ođđ vueiʹttemvuõđid, ceälkk Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd sääʹmǩiõllsaž da -kulttuurmeâldlaž kääzzkõõzzi vt. õõuʹdeemjååʹđteei Tuuli Miettunen.

Pueʹrrvââjjamvuʹvdd lij alttääm toiʹmmjummšes eeʹjj aalǥâst. Raajõõzzlaž muttsi čõõđviikkmõš väldd ääiʹj, da vueʹrddemnalla lij, što vaaiktõõzz sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid eʹtte siõmmnai siõmmnai. Õuddmiârkkân vääʹn ǩiõlltäiddsaž tuâjjlain čååuʹdet õõutveäkka Sääʹmteeʹǧǧ da sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj ämmatniiʹǩǩid škooulteei mättstroiʹttlivuiʹm da juʹn škooultõõzzi kookkadvuõđ diõtt vaaiktõõzz eʹtte mââʹjǩiõʹtte. Vueʹrddemnalla lij še ođđ, ääiʹjben peeitast åårram kääzzkõstaarbi kuâsttjeeʹjen puättmõš, koid reagâsttmõš kaiʹbbai riʹjttjeei teäʹǧǧresuursid.

Lââʹssteâđ:

Anni Koivisto
I väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 415 5 969
anni.koivisto@samediggi.fi

Anne Länsman-Magga
sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar
040 182 9 998
anne.lansman-magga@samediggi.fi

Kaisa Ruokojärvi
mä. sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar
040 570 8 457
kaisa.ruokojarvi@samediggi.fi

Kela da sääʹmteʹǧǧ smeʹllkâʹtte sääʹmǩiõllsaid ââʹnned jiijjâsǩiõllsaid kääzzkõõzzid

Kela da sääʹmteʹǧǧ saǥstâʹlle Kela sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžžâst Aanrest piâtnâc 5.5. Saǥstõõllmõõžžin äʹššliistâst lie sääʹmǩiõllsai äʹššummuš da säursmâttmõõžž ooudâsviikkmõš. Õõutsââʹjest smiõttât veâl naaʹlid smeʹllkâʹtted äʹššniiʹǩǩid jiijjâsǩiõllsaž kääzzkõõzzi âânnmõʹšše.

Kela veekk ooudâs sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid sääʹm ǩiõll-lääʹjj di sääʹmtiiʹǧǧin čuõlmmum õhttsažtuâjjsuåppmõõžž ohjjeeʹmen. Ooudâsviikkâmtuâj puʹhttmid seuʹrrjet juõʹǩǩekksaž õhttsažtuâjjsaǥstõõllmõõžžin. Taʹnnʼjaž õhttsažtuâjjsaǥstõõllmõõžžid ââʹnet sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest piâtnâc 5.5.2023.

Õhttsažtuâjjsaǥstõõllmõõžžin äʹššliistâst lie tän vuâra sääʹmǩiõllsai äʹššummuš Kelast da sääʹmǩiõllsai säursmâttmõõžž ooudâsviikkmõš. Sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi âânnmõõžž täʹrǩstõõlât nuʹt äʹššeem statistiiki veäkka ǥu sääʹmǩiõllsai äʹššniiʹǩǩi jeeʹrab taarbi pääiʹǩ.

Kela täävtõssân vueʹǩǩeš da kulttuurmeâldlaž sääʹmǩiõllsaž kääzzkõs

Kela neʹttseeidain peäggtet še Kela kääzzkõõzzi da Kela ouddõõzzi pirr koolm sääʹmǩiõʹlle jeeʹres jieʹllempooddin. Sääʹmǩiõllsaž äʹššneǩ vuäitt juʹn ooccâd määŋgaid Kela ouddõõzzid jiijjâsǩiõllsaž lomaakkin. Äʹššneǩ-kääzzkõõzz vuäǯǯ tän poodd tâʹvv- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle di taarb mieʹldd še tuʹlǩǩuum aanarsääʹmǩiõʹlle.  

– Meeʹst täävtõssân lij, što sääʹmǩiõllsa äʹššneeʹǩǩ še vuäǯǯa Kelast äʹššeeʹmen samai šiõǥǥ tobddi äʹššneʹǩǩen, ceälkk Kela väʹlddkååddlaž äʹššneǩvuõttkääzzkõõzzi jååʹđteeʹjj Sari Hänninen, kååʹtt vuässââtt saǥstõõllmõõžžid pääiʹǩ âʹlnn Aanrest.

Kela ǩiččlââtt ǩiʹddjed vuâmmšõõzz še sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi kulttuurmeâldlažvuõʹtte. Iiʹjjin 2021-2022 Kela jäʹrjsti Mii ovttas -tuâjjpääʹjjrääid, koon täävtõssân leäi sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz ooudâsviikkmõš. Tuâjjpaaʹjin šõõddi veʹrǧǧniiʹǩǩi õhttsaž da sääʹmteeʹǧǧ koordinâʹsttem Mii ovttas -sääimas, koʹst eeʹttǩeeʹj õõlmâsvaaldâšm jeeʹres tåimmsuõʹrjin vueiʹtte õõutsââʹjest viikkâd ooudâs sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzeez.

Sääʹmǩiõllsai säursmâttmõõžž ooudâsviiǥǥât õhttsažtuâjast tuʹtǩǩeeʹjivuiʹm

Kela jääʹrjast juõʹǩǩ eeʹjj måttmid säursmâʹttemkuursid jeäʹrben sääʹmǩiõllsaid. Sääʹmǩiõllsaž äʹššneǩ vuäitt vuäǯǯad tuʹlǩǩummuž še jeeʹres Kela jäʹrjstem säursmâttmõõžžid nuʹt haaʹleen da õudldeeʹl, što tulkk käunnai. Säursmâttmõš ǩeäss sääʹmǩiõllsaid, leša seämmast sij tåʹbdde, što tõi čõõđtemnääʹlest lie jiânnai vaʹǯǯtõõzz.

Kela da Sääʹmteeʹǧǧ saǥstõõllmõõžžin vueʹssmannust 2022 ǩiõttʼtõʹlleš säʹmmlaid taʹrjjuum säursmâʹttemkääzzkõõzzi ânnʼjõžsââʹj da tuõʼtteš taarb kääzzkõõzzi ânnʼjõõžž kulttuurmeâldlab puuʹttummša. Kela tuʹtǩǩeemjoukk lij alttääm haʹŋǩǩõõzz, koʹst čiõlǥtet tääʹrǩben sääʹmǩiõllsai mošttkoovaid Kela säursmâttmõõžžâst. Haʹŋǩǩõõzz mieʹldd Kela vuäitt viikkâd ooudâs säursmâttmõʹšše ohjjõõvvmõõžž da tõn teâuddjummuž. Čiõlǥtemhaʹŋǩǩõs lij vuäǯǯam õhttsallaž priimmʼmõõžž sääʹmteeʹǧǧest.

Kela da sääʹmteʹǧǧ smeʹllkâʹtte kåittad sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid

Sääʹmǩiõllsa âʹnne jiijjâsǩiõllsaid kääzzkõõzzid eža occanj lâssneei taʹrjjummšest huõlǩani. Kela da sääʹmteʹǧǧ ǩiččlâʹtte õõutveäkka smeʹllkâʹtted sääʹmǩiõllsaid tobdstõõttâd taʹrjjeemnalla åårrai sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid da ââʹnned tõid.

– Âânam tääʹrǩes äʹššen čuäʹjted, što sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid haaʹleet ââʹnned da tõid lij tuõđi tarbb. Ååskam, što tõt nâânad lääʹjjest staanum kääzzkõõzzi sââʹj da lââʹzzat täätt viikkâd ooudâs tõid. Sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi ââʹnnmest vuåǯǯum jurddi lie še äärvast kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžž ǩiõččâmvueʹjjest, ceälkk sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Anni Koivisto.

Sääʹmteeʹǧǧ vuäinnmõõžž mieʹldd sääʹm jie leäkku mättjam aaʹššid håiddad säämas veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm, da tõn diõtt älšmâttmõõžž sääʹmǩiõllsaž aaʹšši håiddma taarbšet. Sääʹmteeʹǧǧ mieʹldd sääʹmǩiõli ââʹnnemvueiʹttemvuõđi veeidummuš veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm äʹššummša lij vääžnai ǩiõli jieʹllemviõkksažvuõđ peäʹlnn.

Lââʹssteâđ mediaid

Anni Koivisto, I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj, sääʹmteʹǧǧ, anni.koivisto@samediggi.fi, teʹl. 40 415 5 969

Sari Hänninen, jååʹđteeʹjj, Kela väʹlddkååddlaž äʹššneǩvuõttkääzzkõõzz, sari.hanninen@kela.fi, teʹl. 40 570 8 742

Looǥǥ lââʹzz

Kela sääʹmǩiõllsa neʹttseeid (kela.fi)

Kela sääʹmǩiõllsa brosyyr (kela.fi)

Sääʹmteʹǧǧ (samediggi.fi)

Võõrâs čiõlǥtõs čuõvat sääʹmpäärnai pueʹrrvaajjâm da vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž – Raavâs luâttkõskkvuõtt raavat pueʹrrvââjjmõõžž, leša päärna jõuʹdde še vieʹltted säʹmmlažvuõđ ouʹdde põhttmõõžž tiõttum vueʹjjin

Päärnaiäʹššväʹlddneǩ õlmstõõʹtti 7.2. Sääʹmpäärnai pueʹrrvââjjam da vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš -čiõlǥtõõzz, koʹst sääʹmpäärna pieʹsse jiijj mainsted vuäinlmeez. Čiõlǥtõs puuʹti ouʹdde nuʹt hääʹsǩ ǥu piâkkõõʹtti aaʹššid sääʹmpäärnai vueʹjjest. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso tuäivv, što päärnai huõl ouddmiârkkân äimmõsmuttâz vaaiktõõzzid da sääʹmteâđ vääʹnnvuõđâst vääʹldet tuõđlânji. 

Snimldõk: Ville Fofonoff / Sääʹmteʹǧǧ

Čiõǥltõõzzâst sääʹmpäärna eʹtǩǩee tååimid pueʹrrvââjjmõõžžâs da vuõiggâdvuõđeez teâuddjummuž tuärjjõssân. Tååimid kaiʹbbjet jm. sääʹmteâđ lââʹzztummšen, sääʹmǩiõllsaž âsttääiʹj tåimmjummuž lââʹzztumšen, sääʹmǩiõllsaž mättmateriaal puuʹtʼtummšen di liikkummuž vueiʹtlvažvuõđi lââʹzztummšen. Pääärna puʹhtte ouʹdde še huõl väʹlddnarood šiõhttlõõttmõõžžâst sääʹmǩiõl, kulttuur da säʹmmlai vuõiggâdvuõđi årra. Pååđ peäʹlestvälddmõõžžâst (9.2.) päärnaiäʹššväʹlddneǩ teäʹddii še sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeem diõtt viâltʼteʹmesvuõđ päärnai vuõiggâdvuõđi beäʹlnn. 

– Huõl âânam jeäʹrben tõʹst, što jo-ba 64 % päärnain säärnai veäʹlttem säʹmmlažvuõđ ouʹdde kaggmõõžž kuuitâǥ kooi-ne vueʹjjin. Ǥu sij veâl sarnnu, što tääujmõs mäinn tääzz leäi pââll viggtummšest leʹbe ouddkäddmõõžžin, vuäinam kâʹl, što tät âlgg väʹldded tuõttsõs äššan, tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso.  

Sääʹmpäärna še vuõiʹnne, što säʹmmlažvuõđâst, sääʹmǩiõlin da kulttuurâst tieʹđet Lääʹddjânnmest tuõđi occanj. Seämma lopp-puättmõʹšše lij puättam še Mättʼtõs- da kulttuurministeria sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz ooudâsviikkâmtuâjj-joouk puuʹtʼtem čiõlǥtõs. Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs lij aktiivlânji ǩiõččâm lââʹzzted teâđ ouddmiârkkân Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz veäkka, leša haʹŋǩǩõõzzâst ij ååʹn leäkku teäggtõs.  

Luâttkõskkvuõtt põhtt sääʹmpäärnaid viõǥǥid, leša äimm-muuttâs piâkkââtt. 

Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso rämmaš še čiõǥltõõzzâst ouʹdde kaggõõttâm teâđain: sääʹmpäärna vueiʹtte puârast da tåʹbdde jieʹllmes miârkteeinallšeʹmmen. 

– Pohttmõõžži meʹldd sääʹmpäärnai vueʹǩǩ lij määŋgain vueʹzzin pueʹrr da säʹmmlai raavâs luâttkõskkvuõtt põhtt viõǥǥ še päärnaid. Tõn vuâstt-teäʹddan kuuitâǥ lij še juʹn ääiʹjeld kuõddum huõll kulttuur seillmõõžžâst, jeäʹrben äimmõs-muttâz da tõn konkreettlaž vaikktõõzzi diõtt. Tän huõʹlle âlgg väʹldded ǩidd, saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso ceälkk.  

Päärnaiäʹššväʹlddneeʹǩǩ koontâr čõõđti čiõlǥtõõzz vueʹssen meersaž päärnažstrategia eeʹjj 2022 poodd. Čiõǥltõʹsse vuässõʹtte âlddsin čueʹtt 11–17-âkksa, jiijjâs säʹmmliʹžžen tobddi päärna juõʹǩǩåʹrnn Lääʹddjânnmest. Čiõlǥtõõzz čõõđteš õhttsažtuâjast Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbrin.  

Lââʹssteâđaid: 

Tuomas Aslak Juuso 
Saaǥǥjååʹđteeʹjj  
40 687 3 394 
tuomas.juuso@samediggi.fi   

Anne Länsman-Magga 
Sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar 
040 182 9998 
anne.lansman-magga@samediggi.fi  

Elli-Marja Hetta 
Nuõripiisar 
050  382 5179 
elli-marja.hetta@samediggi.fi 

Riitta Lehtola-Kosonen 
Mä. Plaaneei 
040 168 5978 
riitta.lehtola-kosonen@samediggi.fi  

Liiŋk: 

Dihtosis-haʹŋǩǩõs 

Mii muʹst âlgg tieʹtted vaʹrrjõõttmõõžžâst – Staanvuõtt-tuâjjpääʹjj Säʹmmlai dommvuuʹdest – vuuʹd aazzjid

Vuõinnlõõttâmpooddâst ǩiõttʼtõõlât nuʹt odinak oummu ǥu õhttsažkååʹdd vaʹrrjõõttmõõžž. Miârktõssân lij čiõlǥeed, måkam jiijjâsnallšemvuõđ da lokku välddmõõžž õhttne vaʹrrjõõttmõʹšše Lappi vuuʹdest takainalla da sääʹmvuuʹdest jeäʹrben. Vuõinnlõõttmõõžžâst ämmat-tuâjjla mainste vaʹrrjõõttmõõžžâst da jeäʹlet tõʹst še õhttsaž saǥstõõllmõõžž.

MÕÕN DIÕTT podd jäʹrjstet?
Liâ-a Tâʹvv-Lappi ǩiõččlâsttmõõžž väjldõttum vaʹrrjõõttmõš- da staanvuõttaaʹššin? Noorrâp teâđaid jeeʹres vuuʹdi ǩiõččlâsttmõõžžin. Koronapandemia puuʹti tuõttsõs heämmõsvueʹjjid da jo-ba čoʹrstemvueʹjj Lääʹddjânnma. Koronakriis lââʹssen Ukraina väinn lij põhttam ouʹdde ođđnallšem vaʹrrjõõttmõõžž taarb.

MÕÕN DIÕTT käʹnnat vuässõõttâd?
Jõrddmõššân lij, što Lappi vuuʹdest liâ jeeʹresnallšem taarb vaʹrrjõõttmõõžžâst ǥu saauj åʹrnn Lääʹddjânnmest. Taarbšep haʹŋǩǩõʹsse teâđaid tiʹjjid vuuʹd aassjin da jeeʹres toiʹmmjeeʹjin. Puäʹđ mieʹldd – tiettummšad kaiʹbbjet!

Iʹlmmtõõđ mieʹldd tän liiŋk pääiʹǩ: https://link.webropolsurveys.com/S/9296FF7A759A6E65

Iʹlmmtõõđ vu 23.1.2023 mõõneeʹst (vueiʹtlva tuʹlǩǩõõzz da vuässõõttmõõžž pääiʹǩ âʹlnn), što vuäǯǯak liiŋk šõddmõʹšše.

Piâzzak mieʹldd še iʹlmmteǩani tän liiŋk pääiʹǩ: https://us06web.zoom.us/j/87252373292

Programm:

Staanvuõtt-tuâjjpääʹjj Aanar sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst vu 30.1.2023 čiâss 16.30–18.30

16.30 Tiõrv pueʹttem
Mäʹhtt mon odinak ooumžen vuäitam vaʹrrjõõttâd?

16.35 Mõõk takai da jeeʹresnallšem taarb varrjõõttmõʹšše liâ Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹdest?
Krista Lyyra, STM

16. 55 Paneeʹl: Sääʹmvuuʹd raavâsvuõđ da kuånst vaʹrrjõõttmõõžžâst
Saǥstõõllmõõžžâst mieʹldd aassieeʹttkâsttmõš Aslak Uula Länsman, Essi Kulju SPEK (72 čiâss -meerlai jiõččtååimlaž vaʹrrjõõttmõš.- äʹšštobddi), Eveliina Impiö (vaalmâšvuõttplaaneei Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd) di ǩieʹssi Elina Lindström (Pueʹttiääiʹj raajjmen -haʹŋǩǩõs Kuntaliitto)

17.25 Pueʹttiääiʹj raajjmen- haʹŋǩǩõõzz puhttõõzzid

  • persoonlaž vaʹrrjõõttâmplaan
  • liâdggpuåtkâlm-vuäppõõzz

Siõm kõhtt

17.35 Mäʹhtt veʹrǧǧneeʹǩǩ väʹldde lokku sääʹmǩiõlid jeeʹresnallšem heämmõsvueʹjjin?
Anne Kirste Aikio, sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar da Tuuli Miettunen, vt. ooudâsviikkâmšurr Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd

17.55 Tuâjjpääʹj /õhttsaž saǥstõõllmõõžž vaʹrrjõõttmõõžžâst
måkam aaʹššid õõlǥči võl väʹldded lokku vaʹrrjõõttmõõžžâst tââʹv vuuʹdest takai vaʹrrjõõttmõõžžâst?

18.15 Tääʹrǩmõš kaggmõõžž takainalla

Staanvuõtt-tuâjjpääʹjj kooll THL, Kuntaliitto ja Kehitysvammaliitto õhttsaž ESR Pueʹttiääiʹj raajjmen -haʹŋǩǩõʹsse. Tuâjjpaaʹjest liâ õhttsažtuâjjkueiʹmmen še Sääʹmteeʹǧǧ da Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd.

Lââʹssteâđ haʹŋǩǩõõzzâst, koon obbnõmm lij vueʹlnn åårrai liiŋkâst
https://thl.fi/fi/tuʹtǩǩeem-da-ooudâsviikkmõš/tuʹtǩǩumuž-da-haʹŋǩǩõõzz/lääʹmes-da-älggjânnamtuâǥǥaž-oummui-piʹrǧǧummuš-čoʹrstem-da-kriisvueʹjjin-pueʹttiääiʹj-raajjmen-covid-19-ǩiččlâsttmõõžži-vuâđald

Lââʹssteâđ:

Elina Lindström
projeʹktt-tuâjjlaž
Hyvinvointialueyhtiö Hyvil Oy
+358 9 771 2150, +358 46 921 5125
Elina.Lindstrom(at)hyvil.fi

Anne Länsman-Magga
sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar
Sämetigge
+358 40 182 9998
anne.lansman-magga(at)samediggi.fi

Tuuli Miettunen
vt. sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž kääzzkõõzzi ooudâsviikkâmšurr
Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd
+358 40 484 2676
tuuli.miettunen(at)lapha.fi

 

Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš mättʼtõs- da kulttuurministeria sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj tuâjjlai škooultõõzz teäggtõõzzâst

Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš mättʼtõs- da kulttuurministeria teäggtõõzz miõttmõõžžâst sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj tuâjjlai škooultõʹsse. Õhttsiʹžže âlddsin kuõiʹt miljoon eeuʹr teäggtõõzz miõʹtteš Oulu universitetta da Lappi ämmatõllškoouʹle.  Škooultõõzzi täävtõssân lij lââʹzzted sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttsuõʹrji tuâjjlai meäʹr da lââʹzzted tuâjjlai sääʹmkulttuuʹre kuulli silttummuž.

Oulu da Lappi universiteeʹtt õhttsažtuâjjan čõõđted jurddum Sääʹmǩiõl- da kulttuurškooultõs sosiaal- da tiõrvâsvuõttsuârgga (2023‒2026) -haʹŋǩǩõõzz teäggtet 1 000 000 eeuʹrin. Lappi ämmatõllškooul Kulttuursensitiivlaž škooultõõzz õhttsaž õõudummuš sääʹm sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid –haʹŋǩǩõõzz teäggtet 918 634,93 eeuʹrin. Haʹŋǩǩõõzz viiǥǥât čõõđ Lappi, Oulu da Diakonia ämmatõllškooul õhttsažtuâjjan.

Sääʹmǩiõllsaž da sääʹm kulttuur meâldlaž kääzzkõõzzid lij vueiʹtlvaž jäʹrjsted tåʹlǩ, jos tõi vääras lie vuäǯǯmest sueʹrj škooultum oummu. Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi puuʹtʼteeʹjin lie šuur vaiggâdvuõđ tuâjjlai rekrytâsttmõõžžâst. Ministeria miõttâm teäggtõõzz vueʹrdet puʹhttem hiâlptõõzz vuâkka.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso rämmaš miõttum teäggtummšest.     – Tän teäggtõõzz tueʹǩǩen lij teimma rapoortâs luåvtam sääʹm-mättʼtõõzz õõuʹdeemtuâjj-joouk vuâđđ mieʹldd tärkka tuejjuum tuâjj, kååʹtt ååʹn pohtt pueʹrr puåđõõzz. Leäʹp Sääʹmteeʹǧǧest tuejjääm kõrrsânji, što säʹmmla vuäǯǯče kääzzkõõzzid jiijjâs ǩiõʹlle da nuʹtt, što meeʹst kulttuur vääʹldet lokku, Juuso ceälkk.

Miõttum teäggtõõzzâst lij šurr miârktõs, tõn diõtt ko säʹmmlai vuõiggâdvuõđ sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid teâuddje ânnʼjõžääiʹj hueʹneld. Sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzz lie kuuitâǥ vääžnai säʹmmlai pueʹrrvââjjam lââʹssen veâl sääʹmǩiõli da kulttuur seillmõʹšše di ravsmummša. 

– Lääʹddjânnam lij vuäǯǯam määŋgaid siâzztõõzzid ooumažvuõiggâdvuõđid vuåppai orgaanin sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ pueʹrummša. Tät teäggtõs lij õhtt konkreettlaž laauʹǩin tõn årra, što ääʹšš õuddne, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar Anne Länsman-Magga.

Mättʼtõs- da kulttuurministeria tuâjj-joouk väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen toiʹmmjam škooultõspiisar Ulla Aikio-Puoskari âânn miõttum teäggtõõzz miârkteeʹjen. – Oulu da Lappi universiteeʹtt da ämmatõllškooul vuäǯǯa ååʹn samai šiõǥǥ vueiʹttemvuõđ sääʹmǩiõlid da sääʹm kulttuur lokku vaʹlddi škooultõsmaalli õõuʹdummša õhttsažtuâjast. Âânam tõn še miârkteeʹjen, što puk Lääʹddjânnmest mainstum kolmm sääʹmǩiõl lie ååʹn universiteʹttmättan tiudd veeidasvuõđstes, särnn Aikio-Puoskari.

OKM 6.2.2020 šiõtteem sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz õõuʹdeemtuâjj-joouk seʹlvti jm. sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttsuõʹrji tuâjjlai škooultõstaarbid da eʹtǩǩii ministeriaaʹje teäggtõõzz tän vääras. Tuâjj-joukk juõʹjji lopprapoortâs da spesiaalčiõlǥtõõzzâs mättʼtõsministeera 15.4.2021. Mättʼtõs- da kulttuurministeria ääʹvii õllškooulid teäggtõsooccmõõžž sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj tuâjjlai škooultõʹsse da škooultõõzzi õõuʹdummša ǩieʹssmannust 2022.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
40 687 3 394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Anne Länsman-Magga
Sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar
040 182 9998
anne.lansman-magga@samediggi.fi

Anne Kirste Aikio
ǩiõllstaanpiisar
040 707 5626
anne-kirste.aikio@samediggi.fi

Ulla Aikio-Puoskari
škooultõspiisar
040 767 3101
ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi 

Liiŋk:

OKM teâđtõs 2.12.2022 https://okm.fi/-/saamenkielista-sote-henkiloston-koulutusta-rahoitetaan-lahes-kahdella-miljoonalla-eurolla.  

https://www.samediggi.fi/2021/04/15/saamiollsaz-ouddpeamm-saam-matttoozz-da-saamiollsai-skooultospalggsi-naanummus-vua-aan-odd-hoodd/?lang=nuo

Saamen kielten ja saamenkielisen opetuksen kehittämistyöryhmän raportti, OKM:n julkaisuja 2021:25

Selvitys saamenkielisen sosiaali- ja terveysalan henkilöstön koulutuksen nykytilanteesta ja kehittämistarpeista, OKM:n julkaisuja 2021:18, Tuuli Miettunen