Saǥstõõllâmpodd Oulust 12.11. da Ruäʹvnjaarǥâst 13.11.

Puäʹđ saǥstõõllâd ääiʹjpoddsaž aaʹšši pirr!
Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz riâššâm saǥstõõllâmpoodd juätkkje Oulust da Ruäʹvnjaarǥâst.

Oulu mâ 12.11. čiâss 17-19,
Bar & Café Keltainen Aitta, Aittatori 25, 90100 Oulu

Ruäʹvnjargg se 13.11. čiâss 18-20,
Santa’s Hotel Santa Claus (-1. krs), Korkalonkatu 29, 96200 Rovaniemi.

Poodd mieʹrren lij kaaunõõttâd vuuʹd säʹmmlaivuiʹm da saǥstõõllâd ääiʹjpoddsaž aaʹšši pirr. Pueʹtted tiõrvân! Pooddâst lij kååʹfftaʹrjjummuš.

”Haaʹleep halltõõzzin juäʹtǩǩed veâl saǥstõõllâmpooddi riâššmõõžž nääiʹt lopp-pââʹjest. Saǥstõõllâmpoodd lie šiõǥǥ päiʹǩǩ piâssâd saǥstõõllâd da vaajted jurddjid Sääʹmteeʹǧǧ da jeäʹrben halltõõzz tuâjast jeeʹres vuuʹdi säʹmmlaivuiʹm. Saǥstõõllâmpooddin lij še šiõǥǥ päiʹǩǩ uʹvdded jeävvsid pueʹtti Sääʹmteeʹǧǧ norrõʹsse”, särnn saaǥǥjååʹđteei Sanila-Aikio da tuäivat pukid tiõrvpueʹttjen saǥstõõllâmpooddid.

Pââʹj mââimõs saǥstõõllâmpodd ââʹnet Čeʹvetjääuʹrest 1.12.2019.

Lââʹssteâđ:
Saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Uuʹd maacctõõzz Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvin 2019!

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvin lij ââʹn mõõnnâm määnpââʹjj. Maacctõõzz čeäʹppvuõđpeeiʹvin noorât Webropolist seärad 22.5. čiâss 12.00 räjja.

Čeäʹppvuõđpeeiʹvi riâšši väʹldde miõlstes vuâstta maacctõõzz čeäʹppvuõđpeeiʹvin – mii leäi puârast, mâiʹd vuäitčim tueʹjjeed pueʹrben puõʹtti vuâra? Vueiʹttveʹted ǩeeʹrjted maacctõõzz jiiʹjjed saaʹnivuiʹm da uʹvdded še konkreettlaž ouddmiârkid ouddmiârkkan tuâjjpaaʹjin, koid tuäivvʼveʹted čeäʹppvuõđpeeiʹvid puõʹtti iiʹjjid.

Maacctõslomaakk kaunnveʹted tääiʹben:

https://link.webropolsurveys.com/S/085FA4F661795DB9

Tiõrv pueʹttmest saǥstõõllâd sääʹm-maatkčem taarbin da ooudâsviikkmest Aanra

Vueʹssen Lappi maatkčemstrategia raajjma õhttneei vuʹvddkõrvvjid Lappi lett reäšš Sääʹmteeʹǧǧin 8.5.2019 poodd, koozz kåččap saǥstõõllâd sääʹm-maatkčem da säʹmmlai dommvoudda maatkčummuž taarbin ja vuäinnmõõžžin. Tän tuâjjpääʹj täävtõssân lij kaunnâd sääʹm-maatkčummša da säʹmmlai dommvoudda maatkčummša õhttneei jurddjid da vueiʹnnemkuuʹlmid ǩeeʹrjtemnalla Lappi maatkčemstrategiaaʹje.

Lappi maatkčemstrategia čuäʹjat kõskksaž teäddpaaiʹǩid maatkčem ooudâsviikkmest da tõn, koon årra õlmmsaž tuärjjõõzz mâʹnne. Maatkčemstrategia liʹnnjai  še tuåimid, kooivuiʹm ođđ maatkčem šorrnummuž vueiʹttemvuõđid vueiʹtet tääʹvted viõkkšânji, leša ǩeâllʼjeei ouddnummuž vuâđđjurddjid ciʹsttjeeʹl. Sääʹm-maatkčem ooudâsviikkmõš õhttsažtuâjast da vasttõsvuõđlânji lij vääžnai pukid vueʹssbieʹlid.

Poodd riâššât 8.5.2019, č 13.00 – 16.00 Kultahovist, Aanrest. Iʹlmmtõõđ poʹdde tän liiŋk pääiʹǩ 30.4.2019 mõõneeʹst: https://fi.surveymonkey.com/r/Inari

Kulttuurlânji vasttõsvuõđlaž sääʹm-maatkčem – haʹŋǩǩõs lij vuäǯǯam mättʼtõs- da kulttuurministeriast juâtkkteäggtõõzz 60 000 €. Tän teäggtõõzz vuäkka haʹŋǩǩõs juätkk tuåimmjummšes vuõss-sâjjsaž mieʹrren liâvted veiddsânji teâđ Sääʹmteeʹǧǧ såbbrest čõhččmannust 2018 primmum Vasttõsvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹm-maatkčem tuåimmjemvuâđđjurddi– vuäʹpstõõzzâst.

 

Lââʹssteâđ

Kirsi Suomi
Plaaneei, Kulttuurlânji vasttõsvuõđlaž sääʹm-maatkčem
010 839 3118
kirsi.suomi(at)samediggi.fi

Kristian Sievers
Projeʹkttjååʹđteei
+ 359408284095
kristian.sievers@lapinliitto.fi
http://www.lappi.fi/lapinliitto/lapin-arktinen-matkailuekosysteemi
http://www.lappi.fi/matkailu

Kuva: Anja Vest

Čearpmahat vuâlgg eeʹtǩǩed sääʹmnuõrid väʹlddkååddlaž Teatris-šõddmõʹšše

Vuõcculaž nuõrai teaʹtterjoukk Čearpmahat vuâlgg eeʹtǩǩed sääʹmnuõrid väʹlddkååddlaž Teatris-šõddmõʹšše Jyväskylä-gåårda vueʹssmannust. Jooukâst lie õhttsa nellj nuõr da tõn oʹhjjeei lij Mathis Ole Vars. Äʹrvstõõlli kuärggte joouk čuäjtaalm jeäʹrben tõn čiõlgg obbvuõđâst.

Aanar Sajoozzâst seärad da nelljdpeeiʹv 10.-11.4. riâššum Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv oʹnnste puârast.   – Čeäʹppvuõđpeeiʹvid ij ni kuäʹss leäkku vuässõõttâm nuʹtt jõnn joouk sääʹmnuõrid ko ââʹn, mušttâl čeäʹppvuõđpeeiʹvi väʹlddjäʹrjsteei Anna Lumikivi. – Mieʹldd leʹjje pääʹrn da nuõr miâlggâd pukin sääʹmvuuʹd škooulin da lââʹssen Heʹlssnest da Ruäʹvnjaarǥâst. Leäi čuuʹt fiin, eunnsaž da hooddsõs peiʹvv, da kuuitâǥ puk mõõni sami puârast da še jõnnkääʹrd tuâjjpaaʹjin da maainâskåʹvvsest jieʹli jiânnai vuässõõđi.

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv väʹlddteeʹmm leäi teaʹtter, da tõõzz vuässâʹtte õhttsa 12 sääʹmǩiõllsaž čuäjtaalm. Lââʹssen vueiʹnneš Heʹlssen Pasila sääʹmklassneeʹǩǩi juõiggčuäʹjtõs, kååʹtt räʹmmõõđi kuhttuid ǩiiččeejid da äʹrvstõõllid. Puk čuäʹjtõõzz leʹjje fiinâs da puârast valmštõõllâm, da äʹrvstõõlljin leäi vaiggâd vaʹlljeed jooukid, koid ciʹsttjed.

Čeäʹppvuõđpeeiʹvin päʹlǩǩeeš stipeeʹndin Karigasnjaarǥ škooul 13-ekksaž škooulneǩ Aslak Pieski, ǩii kälkkii čeäʹppvuõđpeeiʹvi plakaʹtte da påšttkoortid tieʹddtum da jiânnai voʹsttjum puäʒʒ-kaart.

Väʹlddkååʹddlaž Teatris-šõddmõʹšše vuõʹlǧǧi Čearpmahat-joukk vuäǯǯai čuäʹjtõõttâm-määʹtǩ lââʹssen 300 € stipeeʹnd. Jooukâst lie mieʹldd Biret-Ingermaria Vars, Helli Alakorva, Mihkal-Máhtte Magga da Sinna-Briitta Sieppi. Teatris-šõddmõš riâššat Jyväskylä-gååʹrdest 24.-26.5.

Lââʹssen puõʹtti joouk päʹlǩǩeeš stipeʹndivuiʹm:

1) Pasila vuäđđškooul sääʹmklassneeʹǩǩi Diidamáilbmi čuäjtõõzzâst Arvečalmmit, koon leäi oʹhjjääm Milla Pulska (100 €),

2) Aivvefal Eanodagas – Sámi Sinderellá, Anne-Mari Kukkonen ja Ulla Magga, Hetast (200 €)

3) Sueʹnnʹjel siid äʹrbb– Tuõtt avi ǩeeʹles, Hanna-Maaria Kiprianoff ja Seija Sivertsen, Čeʹvetjääuʹrest (100 €)
4) Davvinásttit – Boahttedolin, Hanna Outakoski ja Satu Nieminen, Karigasnjaarǥâst (100 €)
5) Skállovári idjaskuvlaččat – Oaivvehis olmmoš, Anni Ahlakorpi, Aleksi Ahlakorpi ja Sini Länsman, Uʹccjooǥǥâst (100 €)

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvi äʹrvstõõlli leʹjje jieʹllikarttoʹhjjeei Katja Gauriloff, čuäjtõõlli Anni-Kristiina Juuso da čuäjtõõlli / sääʹmǩiõllsaž pääʹrnai TV-prograaʹmm puuttʼteei Heli Huovinen.

 

Lââʹssteâđ:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi@samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Čeäʹppvuõđpeeiʹvi hashtag: #sndd2019 / #sntt2019

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv äʹlǧǧe

Ââʹn tõt mââimõsân älgg –  Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv äʹlǧǧe seärad 10.4. ääʹveemprääʹznǩin! Sajoozz auditoriast kuullât musikkčuäjtõõzzid puk koumm Lääʹdjânnmest mainstum sääʹmǩiõlin čiâss 18.00 ääʹljeeʹl. Čeäʹppvuõđpeeiʹvi väʹlddpeeiʹv, nelljdpeeiʹv 11.4. auditoriast lueʹv õõl pâjjne sääʹmnuõr jiiʹjjez sääʹmǩiõllsaž čuäjtõõzzin.

Nelljdpeeiʹv Sajoozz uus äʹvvne čiâss 8.00, kuäʹss äʹvvne še iʹlmmtõõttâmpäiʹǩǩ da tuâjjpääʹj jõnnkääʹrdest da Soljust.
Torstaina Sajoksen ovet aukeavat klo 8.00, jolloin avataan myös ilmoittautumispiste sekä aulassa ja Soljussa sijaitsevat työpajat. Tuâjjpaaʹji lââʹssen čeäʹppvuõđpeeiʹvin vuäitt vueiʹnnlõõttâd sääʹmǩiõllsaž päärnai- da nuõriǩeerjlažvuõđ čõõđteeivuiʹm. Čeäʹppvuõđpeeiʹvid lie pueʹttmen Dávvi GirjiNuõrttsääʹmkulttuurfonddAnarâškielâ servi da KieletärLââʹssen Sámi giella- ja kulturguovddáš Karasjooǥǥâst puätt jueʹǩǩed Gába– gaʹzeâʹt.

Nelljdpeeiʹv 11.4. programm:

8:00 Sajoozz uus äʹvvne
Iʹlmmtõõttâmpäiʹǩǩ ävvan jõnnkääʹrdest
Vuõssvieʹǩǩpäiʹǩǩ ävvan
Tuâjjpääʹj äʹvvne jõnnkääʹrdest
8:50 Auditorio uus äʹvvne
9:00 Programm älgg auditoriost
Čiččâm vuõssmõs čuäjtõõzz
11:30 Poorrâmpodd älgg
Õhttsaž snimldõk pukin vuässõõđin Sajoozz ouddšeelljast
Maainâskååvas ävvan Sajoozz ouddšeelljastTuâjjpääʹj juäʹtǩǩe jõnnkääʹrdest
12:50 Auditorio uus äʹvvne
13:00 Programm juätkk auditoriost
Kutt mââimõs čuäjtõõzz
15:00 Ärvstõõlli vueʹlǧǧe smiõttâd sij tuʹmmstõõǥǥid
Tuâjjpääʹj juäʹtǩǩe jõnnkääʹrdestMaainâskåʹvvsest mainnsi mušttlummuš juätkkAuditoriost čuäʹjtet videoid
16:00 Pohttmõõžži õlmmʼmummuš da stipeeʹndi jueʹǩǩem

Lââʹssteâđ:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi@samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Čeäʹppvuõđpeeiʹvi hashtag: #sndd2019 / #sntt2019

Katja Gauriloff, Anni-Kristiina Juuso da Heli Huovinen Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvi ärvstõõllʼjen – čeäʹppvuõđpeeiʹvi programm õlmstõttum

Jieʹllikarttoʹhjjeei Katja Gauriloff, fiʹlmmtäʹsnn/čuäjtõõlli Anni Kristiina Juuso da čuäjtõõlli/sääʹmǩiõllsaž päärnai TV-prograamm Unna Junná puuʹtʼteei Heli Huovinen lie 10.-11.4. Aanar Sajoozzâst jäʹrjstum Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvi ärvstõõllʼjen. Riâšši rämmše snäätnas jieʹllikartt- da tv-taaʹsni mieʹldd puättmõõžžâst. – Jiiʹjjes kulttuur eeʹttǩeei snäätnas oummui lij fijnnâs vueiʹnned jiiʹjjes šõddmõõžžâst. Vuäitt pâi juʹrdded måkam toobd lij čuäʹjted jiiʹjjes teaʹtter maaiʹlmest ciʹsttjum artiisti ooudâst, mušttâl Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio.

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvi ääʹveemprääʹzniǩ älgg Sajoozz jõnn auditoriost seäradjeäʹǩǩää 10.4. čiâss 18 ääʹljeeʹl. Ääʹveemprääʹznǩest kuulât musikkčuäjtõõzzid puk koumm Lääʹddjânnam sääʹmǩiõlin. Nuõrttsääʹmǩiõllsaž musiikk čuäʹjat Anna Lumikivi čuõjldõʹttjen Katri Kittilä. Amoc da Ailu Valle räʹppje aanrõš- da tâʹvvsääʹmǩiõʹlle. Sámi musihkkaakademiija repertoaarâst lij äʹrbbvuõđlaž da ođđ sääʹm-musiikk.

Čeäʹppvuõđpeeiʹvid ävvai Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina-Sanila Aikio.

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvi väʹlddpeeiʹv, nelljdpeeiʹv 11.4. vueiʹnet 12 sääʹmnuõri teaʹtterčuäjtõõzz. Lââʹssen Sajoozzâst vuäitt jieʹlled määŋgnallšem tuâjjpaaʹjin, tobdstõõttâd sääʹmǩiõllsaž päärnai- da nuõriǩeerjlažvuõđin leʹbe håʹt-i leäʹmnned sääʹmǩiõli fooʹntid jiiʹjjes teʹlfooʹne da tabletta leʹbe sniimmâd čeäʹppvuõđpeeiʹvi jiõččie-seeiʹn ooudâst.

Čeäʹppvuõđpeeiʹvid vueʹrddet miâlggâd 500 vuässõõđi Heʹlssen da Uʹccjooǥǥ kõõskâst. Teaʹtterčuäjtõõzzin lie mieʹldd pâʹjjel 100 nuõr. Čeäʹppvuõđpeeiʹvi ǩiõʹllen lie sääʹmǩiõl.

Nelljdpeeiʹv 11.4. programm:

8:00 Sajoozz uus äʹvvne
Iʹlmmtõõttâmpäiʹǩǩ ävvan jõnnkääʹrdest
Vuõssvieʹǩǩpäiʹǩǩ ävvan
Tuâjjpääʹj äʹvvne jõnnkääʹrdest
8:50 Auditorio uus äʹvvne
9:00 Programm älgg auditoriost
Čiččâm vuõssmõs čuäjtõõzz
11:30 Poorrâmpodd älgg
Õhttsaž snimldõk pukin vuässõõđin Sajoozz ouddšeelljast
Maainâskååvas ävvan Sajoozz ouddšeelljast

Tuâjjpääʹj juäʹtǩǩe jõnnkääʹrdest

12:50 Auditorio uus äʹvvne
13:00 Programm juätkk auditoriost
Kutt mââimõs čuäjtõõzz
15:00 Ärvstõõlli vueʹlǧǧe smiõttâd sij tuʹmmstõõǥǥid
Tuâjjpääʹj juäʹtǩǩe jõnnkääʹrdest

Maainâskåʹvvsest mainnsi mušttlummuš juätkk

Auditoriost čuäʹjtet videoid

16:00 Pohttmõõžži õlmmʼmummuš da stipeeʹndi jueʹǩǩem

 

Prograʹmme vueiʹtte pueʹtted muttsid!

Čeäʹppvuõđpeeiʹvid jååʹđtet nuʹtt mâʹte ouddâl koumm ǩiõlin: nuõrttsääʹm-, aanrõš- da tâʹvvsääʹmǩiõlin. Čeäʹppvuõđpeeiʹvid jååʹđat nuõrttsäämas Teemu Titola, aanrõšǩiõʹlle Satu Aikio da tâʹvvsääʹmǩiõʹlle Aslak Uula Länsman.

Tuâjjpaaʹji lââʹssen čeäʹppvuõđpeeiʹvin vuäitt vueiʹnnlõõttâd sääʹmǩiõllsaž päärnai- da nuõriǩeerjlažvuõđ čõõđteeivuiʹm. Čeäʹppvuõđpeeiʹvid lie pueʹttmen Dávvi Girji, Nuõrttsääʹmkulttuurfondd, Anarâškielâ servi da Kieletär. Lââʹssen Sámi giella- ja kulturguovddáš Karasjooǥǥâst puätt jueʹǩǩed Gába– gaʹzeâʹt.

Lââʹssteâđ:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi@samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Čeäʹppvuõđpeeiʹvi hashtag: #sndd2019 / #sntt2019

Tuuʹžžen čuäjtaalm Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvid!

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvid iʹlmmtõõttmõš puuʹđi 15.3., da mieʹldd iʹlmmtõʹtte jiânnai čuäjtõõzzid! Čeäʹppvuõđpeeiʹvi väʹlddpeeiʹv, nelljdpeeiʹv 11.4., vueiʹnnep 12 sääʹmǩiõllsaž čuäjtaalm, koin čuäjtõʹtte õhttsiʹžže pâʹjjel čueʹtt pääʹrn da nuõr.  Čeäʹppvuõđpeeiʹvi riâšši rämmše älššas vuässõõttmõõžžâst!

Lââssteâđaid čeäʹppvuõđpeeiʹvin da tõi äiʹǧǧtaaulâst õʹlmstâʹttet piâtnâc 29.3. meärra. Ââʹn lij kuuitâǥ juʹn snäätnai, što nelljdpeeiʹv 11.4. prograʹmme lij puättam muuttâs, da tõt algg juʹn čiâss 9.00, što pukid čuäjtõõzzid lij nokk ääiʹj, da kuʹǩesmäätkla peäʹsse ääiʹjbeäʹlnn mäccõʹšše.

Prograamm kõõutin vuäitt ouddm. tobdstõõttâd sääʹmǩiõllsaž päärnaiǩeerjlažvuõđin, koon pueʹtte čuäʹjted Dávvi Girji, Nuõrttsääʹmkulttuurfondd, Anarâškielâ servi da Kieletär. Lââʹssen kõõutin vuäitt jieʹlled maainâskåvvsest kuvddleʹmen mainnsid leʹbe jieʹlled tuâjjpaaʹjin ouddmiârkkân tuâjjeʹmmen čeäʹppvuõđpeeiʹvpiins leʹbe aivv jiiʹjjes ǩeeʹrj! Čeäʹppvuõđpeeiʹvid puätt še “jiõččieseiʹnn” da vuäʹpstõs, mäʹhtt laađđâd sääʹmǩiõl foontid jiiʹjjes teʹlfooʹne leʹbe tableʹtte.  Tuâjjpaaʹjid ij taarbâž iʹlmmtõõttâd ouddǩiõʹtte.

Čeäʹppvuõđpeeiʹv ääʹveemprääʹzniǩ lij seäradjeäʹǩǩää 10.4. čiâss 18.00 ääʹljeeʹl Sajoozz jõnn auditoriost. Čeäʹppvuõđpeeiʹvid lie iʹlmmtõttum jooukid Heʹlssnest Uʹccjoʹǩǩe da ooudâst lij eʹpet vieʹsslõs da eunnas sääʹmǩiõllsaž prääʹzniǩpeiʹvv! Pueʹtted tiõrvân! Vueiʹnnlõõttâp Sajoozzâst!

Lââʹssteâđ:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi(at)samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Čeäʹppvuõđpeeiʹvi hashtag: #sndd2019 / #sntt2019

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvid iʹlmmtõõttmõš aaʹlji

Iʹlmmtõõttmõš Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvid lij älggam, da tõt šâdd internettas, Webropolist. Iʹlmmtõõttmõš lij äävai 1.-15.3. Puk čeäʹppvuõđpeeiʹvid vuässõõtti joouk âʹlǧǧe tiuddeed aalmilaž iʹlmmtõõttâmlomaakk – tõk še, ǩeäk jie vuässõõđ teaʹtter- leʹbe mušttlummuš-ǩiõččlmid.

 

Kueiʹt-peiʹvvsaž čeäʹppvuõđpeeiʹv riâššât tän ǩiiđ Aanar Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst 10.-11.4. Čeäʹppvuõđpeeiʹvi väʹlddkååddlaž teeʹmm lij teaʹtter da sääʹmteeʹmm lij mušttlummuž määŋg hääʹm. Čeäʹppvuõđpeeiʹvi ääʹveemprääʹzniǩ lij seärad 10.4. čiâss 18.00 ääʹljeeʹl.

 

Iʹlmmtõõttâmlomaakk kaunnveʹted tääiʹben:


Lââʹssen ǩeâšttjõõtti joouk âʹlǧǧe tiuddeed nuuʹbb iʹlmmtõõttâmlomaakk:

 


Teaʹtterteeʹmest kaunnveʹted tääʹrǩab teâđ väʹlddkååddlaž Teatris-šõddmõõžž seeidain:

https://nuorikulttuuri.fi/teatris/

 

 

Mainstummuž määŋg hääʹm lij teeʹmmen veeidâs, da tõʹst vueiʹttveʹted ââʹnned jiânnai miõlljurddi! Vääžnmõs lij, što mainstummuš lij sääʹmǩiõllsaž da pâjjan sääʹmkulttuurâst. Temma šiõttlõs čuäjtõs vuäitt leeʹd ouddmiârkkân mainnâz mušttlummuž, tivttstõõllmõõžž, stand up-komiikk, juõiggmõõžž, livđđ, leuʹddjummuž – leʹbe mii täättas lueʹv âʹlnn čuäʹjtum sääʹnnčeäʹppvuõđ.

 

Čeäʹppvuõđpeeiʹvi tuâjjliʹžžen lij 25.2. alttääm Anna Lumikivi, ǩeäzz vueiʹttveʹted leeʹd õhttvuõđâst puk čeäʹppvuõđpeeiʹvi õhttneei aaʹššin. Sääʹmteʹǧǧ reäšš vuässõõđji maaʹtǩid, instummšid da čeäʹppvuõđpeeiʹvi väʹlddpeeiʹv porrmõõžžid vuäʹmmvuâkka.

 

Čeäʹppvuõđpeeiʹvi plakaatt lie dooidâm, da tõid vuäǯǯ Škooultõs- da mättmateriaalkonttrest Sääʹmmteeʹǧǧest, Sajoozzâst. Tän eeʹjj plakaatt kaart lij raajjâm 13-ekksaž Aslak Pieski Karigasnjaarǥ škooulâst.

 

Lââʹssteâđ:

 

Anna Lumikivi

010 839 3174, 040 684 1957

anna.lumikivi@samediggi.fi

Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma

Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus

Čeäʹppvuõđpeeiʹvi hashtag: #sndd2019 / #sntt2019

Anna Lumikivi alttii čeäʹppvuõđpeeiʹvi tuâjjliʹžžen

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvi riâššmõõžž aʹlǧǧe ââʹn tuõđi ouddned. Nuõrttsäʹmmlaž musikkneǩ Äʹnn Lumikivi lij alttääm Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvi tuâjjliʹžžen. Čeäʹppvuõđpeeiʹv riâššât Aanar Sajoozzâst 10.-11.4. da peeiʹvi teeʹmmen lie teaʹtter da mainstummuž määŋg hääʹm.

Čeäʹppvuõđpeeiʹvin vaʹlljeet sääʹmnuõri eeʹttǩeeʹjid väʹlddkååddlaž Teatris-šõddmõʹžže, koon riâššât Jyväskyläst vueʹssmannust. Lââʹssen paʹlǩǩeet pueʹrmõs maainâsčieʹppid. Mainstummuž hääʹm vueiʹtte leeʹd jeeʹresnallšem sääʹnnčeäʹppvuõđ hääʹm da luõđ, livđđ da leuʹdd.

Čeäʹppvuõđpeeiʹv lie Änna ouddlest toobdâs. – Leäm ǩeâšttjõõttâm uʹcc niõđžen da tõn mâŋŋa leäm leämmaž kueiʹt vuâra ärvstõõlli da õõut vuâra jååʹđteeʹjen, mušttal Äʹnn. – Lij hääʹsǩ piâssâd riâššâd Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvid, koin lie kuʹǩes äʹrbbvuõđ da šuur vaikktõõzz sääʹmmvuud päärnaid da nuõrid – nuʹtt mâʹte tõin lie leämmaž muʹnne še.

Čeäʹppvuõđpeeiʹvi iʹlmmtõõttmõš älgg sõrgg Webropolist. Seuʹrre Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidaid, čeäʹppvuõđpeeiʹvi Facebook-seeid da Instagram da vuässõõđ!

Väʹlddkååddlaž Teatris-šõddmõõžž vuäʹppõõzzid kaaunak tääiʹben:

https://nuorikulttuuri.fi/wp-content/uploads/sites/111/2018/12/saannot-teatris-2019.pdf

 

Õhttvuõđteâđ

anna.lumikivi(at)samediggi.fi

teʹl. 010 8393 174 da 040 684 1957

Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma

Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus

Saaʹmi jiõččsooʹrmi cõõggõõttma jäänab tuâjjneävvaid – poliittlaž täätt, tieʹttemvuõđ da silttummuž taarbšet lââʹzz

Lääʹddjânnmest, Ruõccjânnmest da Taarrjânnmest jälsteei saaʹmi jiõččsooʹrmi ǩeäʹppummša lie pâi jäänab kuånst. Tõi ââʹnnmavälddmõš õõlǥat kuuitâǥ lââʹzz teäggtõõzz, siltteei veäʹǩǩteeʹjid da teâđ saaʹmi pâjjnam jiõččsoʹrmmjemriisk tuâǥǥõstuejjeeʹjin. Tät puk ooudald lââʹzz poliittlaž täätt.

Sääʹmrääʹđ õhttsažtuâj puåđõssân lij puuʹtʼtum Tâʹvvjânnmin jälsteei saaʹmi jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaan. Plaanâst čiŋlmõõvât tõid jõnn vaʹǯǯtõõzzid, kook saaʹmin puäʹtte vuâstta tâʹvvjânnmallaš puârastpiʹrǧǧeemõhttsažkååʹddest kulttuurlaž da identitetta õhttneei tieʹddi vueʹlnn. Plaan tuärjjad jiõččsooʹrmi meerlaž cõõggõõttâmtuâj pukin kolmmân Tâʹvvjânnmest.

“Meeʹst lij ååʹn õhttsažtâʹvvjânnmallaš strateeglaž plaan tõʹst, mäʹhtt saaʹmi jiõččsooʹrmid vueiʹtet cõõggõõttâd. Ååʹn âlgg serddjed jåttlânji tuõđlaž tuõjju, da teivvad oummuid, ǩeäk lie smiõttmen jiõččsååʹrm. Ââʹnnmest lie juʹn šiõǥǥ tuâjjneävv, da vueʹjj tän tuõjju, leša tõid âlgg liâvvted võl veiddsab. Ouddmiârkkân Pâʹjj-Lappist lij vuåǯǯum šiõǥǥ ǩiččlâsttmõõžžid kanadalaž jiõččsooʹrmid teäʹddeei ASIST-škoouʹlʼjummšest. Tõn vuâkka čõõđteš Pâʹjj-Lappist jiõččsooʹrmi cõõggõõttâm škoouʹlʼjummuž vueʹzzen Hyvät käytännöt pysyvään käyttöön -njoonašhaʹŋǩǩõõzz iiʹjjin 2017-2018”, ceälkk sosiaal- da tiõrvâsvuõttminister Pirkko Mattila.

Jiõččsooʹrmi tuâǥǥõõzzâst åårrai tuejjeeʹjin taarbšet lââʹzz teâđ 

Lääʹddjânnmest, Ruõccjânnmest da Taarrjânnmest sääʹmnarood jiõččsooʹrmi mieʹrr kõskkvuõđâst narodmeärra lij pääiklaž arvvlõõzzi mieʹldd jõnn. Statistikkteâđaid lij vaiggâd vuäǯǯad tõʹnt, ko eetnlaž tuâǥǥõõzz statistisâsttmõš lij Tâʹvvjânnmin lääʹjjvuâsttsaž. Sääʹmõutstõõzzi arvvlõõzzi mieʹldd šuurmõs riskkjoukk lie nuõr da kõskkâkksa åumma. Täin samai häʹrvv ååcc ääiʹjbeäʹlnn vieʹǩǩ vaiggâdvuõđees sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl kääzzkõõzzin. Tän diõtt jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaanâst õhtt strateeglaž teäddceäkldõs lij åummai puârastpiʹrǧǧeem.

Saaʹmi piâssmõš tääʹssverddsânji tiõrvâsvuõtthuõʹlle da miõltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid lij kõskksaž jiõččsooʹrmi cõõggõõttmest.

Jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaan mieʹrr lij tuärjjad saaʹmi jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ da ainsmâʹtted, što saaʹmin lij tuõđlaž vueiʹttemvuõtt piâssâd vaikkted siʹjjid kuõskki tuʹmmjemtuõjju. Seämmast tuärjjeet saaʹmi kulttuurlaž identiteeʹtt, vueiʹttemvuõđ harjjted äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid da vuõiggâdvuõđ jiiʹjjez jieʹnnǩiõʹlle.

Plaan raajjma vuässõõttâm âʹnne täʹrǩǩen, što jiõččsooʹrmi cõõggõõttmest vääʹldet lokku jeeʹresnallšem riskktuejjeeʹjid. Täi pirr taarbšet lââʹzz tuʹtǩǩeemteâđ še. Ouddmiârkkân saaʹmi historiaaʹje õhttneei väʹlddnarooʹde assimilâʹsttmest šõddâm traumaid lie tän räjja ǩiõttʼtõllum čuuʹt occanj. Seämmanalla leigga occanj lie vuâmmšum saaʹmi seksuaalʼlaž da jeeʹres viõkkvääʹld vuâlla jouddmõõžž da määin, kook veʹǩǩe viõkkvääʹld ââʹnnma.

Jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaan vueʹlǧǧemsââʹj lie še ǩieʹppeed saaʹmi eetnlaž čårstummuž da lââʹzzted jeeʹresnallšemvuõđ priimmʼmõõžž. Tät kuâskk ouddmiârkkân seksuaalʼlaž uuʹccbõs jooukid, koi seʹst jiõččsoʹrmmjemriskk lij kõskkmeäʹr šuurab.

Plaanâst teäʹddeet še tõn, što sääʹm taarbše jäänab saaʹmid veäʹǩǩted jiõččsooʹrmi cõõggõõttmest. Täävtõs lij vuäǯǯad saaʹmid tuejjeed jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmtuâj nuʹtt rääʹzztääʹzzest ko saaʹmi veerǥlaž instituutioin da organisaatioin.

Ko sääʹm lie nelljen jânnmest (Lääʹddjânnam, Ruõccjânnam, Taarrjânnam, Ruõššjânnam), jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmtuâj âlgg tuejjeed raaʹji pâʹjjel. Ko lie vääʹnes resuurs, âlgg ainsmâʹtted, što tõk pueʹrmõs nääʹl tuåimmjed mâʹnne še raaʹji pâʹjjel. Õhttsažtuâjj kuâskk nuʹtt škoouʹlʼjummuž, kääzzkõõzzid ko statistisâsttmõõžž.

Siõm õutstõõzzâst jiõččsåʹrmm lij pâi jõnn äʹšš

”Taarbšep jäänab smeʹllkõsvuõđ väʹldded jiõččsoʹrmmjemjurddjid saakkân. Tääzz taarbšet škoouʹlʼjummuž da silttõõzz. Jiõččsoʹrmmes jurddji saakkân välddmõš lij vääžnai ij-ǥa ääʹšš ouʹdde välddmõõžž õõlǥ põõllâd. Jõs jiõččsoʹrmmjemjurddi lie, peäss tõid ǩiõttʼtõõllâd”, ceälkk dåhttar Heidi Eriksen Uccjooǥǥâst.

Eriksen mieʹldd Lääʹddjânnmest saaʹmi jiõččsoʹrmmjemriiskid lij kässjõttum vaiddleei mâʹŋŋeld, håʹt teâđast lij leämmaž juʹn kuuʹǩǩ, što väʹlddnaroodâst-i jiõččsooʹrmid tuejjeet jäänab ko jeeʹres Tâʹvvjânnmin.

”Jeäʹrdõs jõnn gåårdi da siõm õutstõõzzi kõõskâst lij miârkteei. Õhtt jiõččsåʹrmm siõm õutstõõzzâst lij pâi samai jõnn äʹšš da tõt vaikkat obb õutstõʹsse. Jiõččsåʹrmm vââjj tuåimmad še mallân jeärrsid, ǩeäin lie jiõččsoʹrmmes jurddi. Ouddmiârkkân seämma sooǥǥ vuäzzlai vuäʹniǩ ääiʹj seʹst tuejjääm jiõččsååʹrm siõm õutstõõzzin lie neeuʹrteei almmjallaš”, Eriksen maainâst.

Umeå universiteeʹtt professor Lars Jacobsson tuäivv lââʹzz kvaliittlaž teâđ jiõččsooʹrmi riskktuejjeeʹjin. Son teäddad, što jiõččsooʹrmin lie määŋg peäʹl: tõt vââjj leeʹd persoonlaž puåttrõs depressiost, poliittlaž proteʹstt leʹbe jurddum raŋŋstõssân mâʹst-ne. Tuʹtǩǩummšest õõlǥči čiŋlmõõvvâd tõõzz, mii lij oummu šuurmõs motiiv jiõččsååʹrm tueʹǩǩen. Teʹl piâzzčim kässjõõttâd tõid määinaid, kook väiʹvvee oʹdinakai oummu da vuäǯǯa suu smiõttâd da plaaneed jiõččsååʹrm da hueʹnmõs vueʹjjest soʹrmmjed jiiʹjjes.

”Taarbšep teâđ tõʹst, måkam jurddi jiõččsååʹrm smiõtti oummust lie. Smiõttmõš lij almmjallaš ij-ǥa tõt võl leäkku vaarlaž, peʹce jiõččsååʹrm plaanummuš lij juʹn vaarlaž. Jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaan õhttu ij riʹjtte, jõs jeäʹt seämmast suåppu konkreettlânji tõʹst, ǩii lij vaʹsttõõzzâst mõõn tuejjummšest da mõõn tuåimin. Âlgg käunnʼjed vaʹsttõõzz kuõʹddi, kååʹtt tuejjad takai tuâj”, Jacobsson mušttat.

Lââʹssen taarbšet poliittlaž täätt da poliittlaž tuʹmmjeeʹji counnõõllmõõžž. Seminaarâst õnnum paneeʹlsaǥstõõllmõõžž vuäʹnad puârast tuʹtǩǩeei Anne Silviken Taarrjânnmest.

”Jiõččsooʹrmi cõõggõõttmõš kollai aivv pukid, meeʹst juõʹǩǩʼkiʹžže”, Silviken mušttat.

Aanrest leäi 30.1.- 1.2.2019 meeraikõskksaž aarktlaž vuuʹdi alggmeeraid kuulli oummui miõltiõrvâsvuõʹtte da jiõččsooʹrmi cõõggõõttma čiŋlmõõvvi seminaar. Tõõzz vuässõõđi jeeʹres jânnmi äʹšštobddi, tuʹtǩǩeei da alggmeerai eeʹttǩeei vaajte ǩiččlâsttmõõžžees jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmtuâjast da tõi puåđõõzzin. Seminaar lij vueʹss Lääʹddjânnam saaǥǥjååʹđteeʹjen åårrmõõžž Aarktlaž suåvtõõzzâst iiʹjjin 2017-2019

Artikkel õlmstõttum sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria seeidain 31.1.2019: https://stm.fi/artikkeli/-/asset_publisher/saamelaisten-itsemurhien-ehkaisyyn-lisaa-tyokaluja-poliittista-tahtoa-tietoisuutta-ja-osaamista-tarvitaan-lisaa

Lââʹssteâđ:

saǥstõõlli veʹrǧǧooumaž Meri Larivaara, teʹl. 02951 63634, risttnõmm.sokknõmm(at)stm.fi

 

Lââʹssteâđ Aarktlaž suåvtõõzz tuâjast jiõččsooʹrmi cõõggõõttma: