Almmuheapmi Sámenuoraid dáiddadáhpáhussii álggii!

Almmuheapmi Sámenuoraid dáiddadáhpáhussii lea rabas 25.2.-25.3.2020 ja dahkkojuvvo interneahtas Webropol-prográmmain (gč. liŋkkaid vuolábealde). Amma fuomášehpet, ahte skuvlla oassálastin ja dánsunčájáhusat almmuhuvvojit sierra skoviiguin! Almmolaš almmuhanskovi galget deavdit buohkat, geat oassálastet dáhpáhussii – maiddái sii, geat eai oassálastte dánsunčájáhusaide. Sáhttibehtet váldit oktavuođa Unna-Maari Pulskai, juos leat muhtin jearaldagat.

Guovttebeaivásaš dáiddadáhpáhus lágiduvvo dán jagi Anáris Sámekulturguovddáš Sajosis ja Rivdola Vasatokkas 15.-16.4.2020. Dáhpáhus álgá gaskavahku rahpandoaluiguin ja bargobájiiguin. Dáhpáhusa dárkilut prográmma almmuhuvvo maŋŋeleappos.

Sámediggi máksá maiddái dán jagi oassálastiid sáhtuid ja dárbbu mielde idjadansajiid. Bures boahtin sámi dánsungieddái Anárii!

 

Liŋka skuvllaid almmuhanskovvái:: https://link.webropolsurveys.com/S/E79BD5AE7BA12200

Liŋka dánsunčájáhusaid almmuhanskovvái: https://link.webropolsurveys.com/S/0C16B72CEB13BA7F

 

Lassedieđut:

unna.pulska@samediggi.fi

+358 40 614 5949

Unna-Maari Pulska álggahii dáiddadáhpáhusa bargin

Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa jahkásaš ordnemat besse ohpit johtui, go Unna-Maari Pulska álggahii Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa bargin. Dáiddadáhpáhus lágiduvvo dán jagi Anáris Rivdola Vasatokkas ja Sajosis cuoŋománu 15.-16. beivviid.

Jagi 2020 dáiddadáhpáhusa temá lea dánsa, man vuođul olles dáhpáhus huksejuvvo. Dáhpáhusas válljejuvvojit sámenuoraid ovddasteaddjit riikkaviidosaš Moves-dáhpáhussii, mii lágiduvvo Tamperes.

Unna-Maari lea ovdalge, jagi 2016, leamaš lágideame dáhpáhusa, ja dan ovdal ieš oassálastán dáhpáhussii viššalit skuvlaahkásažžan. – Lea hui suohtas lágidit dáhpáhusa, go mis lea dánsu Auri Ahola leanadáiddárin ja Sámedikki bargit stuorra joavkkuin mielde pláneme ja lágideame dáhpáhusa ovttas, dadjá Unna-Maari.

Almmuheapmi dáhpáhussii rahpasa fargga Webropolis. Čuovo Sámedikki neahttasiidduid ja dáhpáhusa iežas Facebook- ja Instagram-siidduid ja boađe mielde!

Riikkaviidosaš Moves-dáhpáhusa njuolggadusaid gávnnat dáppe:

https://nuorikulttuuri.fi/moves/saannot/

Oktavuođadieđut

unna.pulska(at)samediggi.fi
tlf. 010 839 3131 ja 040 614 5949
Facebook: https://www.facebook.com/Saamelaisnuorten-taidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus

 

 

OKM:a sámeoahpahusa ovddidanbargojoavku álggaha barggu Anáris

Oahpahusministtar Li Andersson ja dieđa- ja kulturministtar Hanna Kosonen leaba ásahan sámegielaid ja sámegielat oahpahusa ovddidanbargojoavkku. Bargojoavkku bargun lea guorahallat sámegielat árrabajásgeassima, kultur- ja giellabeassedoaimma, sámeoahpahusa ja – skuvlema dili oktan oppalašvuohtan. Bargojoavku čoahkkana vuosttas háve Anáris njukčamánu 11. beaivve.

Sámedikki ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio atná bargojoavkku ásaheami mearkkašahtti áššin ja dasa ásahuvvon doaimmaid dehálažžan. – Lea duođaige dehálaš, ahte árrabajásgeassin, oahpahus ja skuvlejupmi gehččojuvvo oktan riikkaviidosaš oppalašvuohtan ja sámeoahpahussii álgo ráhkaduvvot bissovaš vuođđu maiddái sámiid ruovttuguovllu olggobealde, dadjá Sanila-Aikio.

”Go sámiid gielalaš vuoigatvuođat leat meroštallon láhkaásaheamis sámiid ruovttuguovllus ja dan olggobealde sierradássásažžan, lea dárbbašlaš guorahallat sámeoahpahusa dili oktan oppalašvuohtan riikkaviidosaččat ja buot skuvladásiin”, gávnnahuvvo ásahanmearrádusas.

Bargojoavkku bargun lea bargat dárbbašlaš evttohusaid:

  1. Sámegielaid ja sámegielat oahpahusa ja skuvlejumi buorideami várás sihke dan oažžuma ovddideami várás olles riikkas, ja oahpaheaddjiid oažžuma ovddideami várás;
  2. Sámegielat árrabajásgeassima ja sámiid kultur- ja giellabeassedoaimma buorideami várás ja dan oažžuma ovddideami várás sihke árrabajásgeassinbargiid oažžuma ovddideami várás;
  3. Sámegielat oahppamateriála oažžuma sihkkarastima várás;
  4. Sámegielaid, sámiid historjjá ja kultuvrra dovdama lasiheami várás erenomážit skuvlaoahpahusas;
  5. Davviriikkalaš skuvlaoktasašbarggu ovddideami várás sámeoahpahusas, ja
  6. Sámegielat sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi bargiid oažžuma sihkkarastima várás ja oahpahusdárbbuide ráhkkaneami várás.

Oahpahus- ja kulturministeriija lea nammadan bargojoavkku ságajođiheaddjin hoavda Tiina Silander oahpahus- ja kulturministeriijas ja lahttun čuovvovaš olbmuid: oahpahusráđđi Anna Mikander, projeaktaplánejeaddji Erno Hyvönen ja spesiálaplánejeaddji Mikko Cortes-Tellez oahpahus- ja kulturministeriija, ráđđehusčálli Maija lles vuoigatvuođaministeriija, oahpahusráđđi Leena Nissilä Oahpahusráđđehus, čuvgehusdoaimma bajit dárkkisteaddji Kari Torikka Lappi guovlohálddahusvirgedoaimmahat, skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari ja gielladorvočálli Anne-Kirste Aikio Sámediggi, spesiálaáššedovdi Jarkko Lahtinen Suoma Gielddaidlihttu, rektor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen Sámi oahpahusguovddáš, Sinikka Labba Eanodaga gielda, čuvgehushoavda likka Korhonen Anára gielda, čuvgehusdoaimmahoavda Anne Onnela Soađegili gielda, čuvgehusdoaimmahoavda-rektor Laura Arola Ohcejoga gielda, beaiveruovttu hoavda Eija Salmi Oulu gávpot, bálvalusguovlohoavda Kai Väistö Roavvenjárgga gávpot ja universitehtalektor Marja-Liisa Olthuis Oulu universitehta.

Bargojoavkku áššedovdičállin doibmet sámi gáiddusoahpahusprojeavtta koordináhtor Arla Magga ja sámi giellabeassejođiheaddji Petra Kuuva Sámedikkis sihke oahpahusráđđi Susanna Rajala Oahpahusráđđehusas.

Bargojoavku čoahkkana vuosttas háve Anáris Sajosis njukčamánu 11. beaivve.

 

Lassidieđut:

Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi

Ánne-Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi

Petra Kuuva, petra.kuuva(at)samediggi.fi

Sámi álbmotbeaivi 6.2.

Sámediggi ordne rabas uvssaid beaivve Anára Sajosis sámi álbmotbeaivve 6.2.2020 dmu 11-15. Boađe oahpásmuvvat Sámedikki doaimmaide!

Sámedikki almmolaš doaimmahat, skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat ja sámegiela doaimmahat ovdan buktet doaimmaset Sajosis. Sámediggi fállá gussiide ávvokáfe ja Sajosa restoráŋŋa Čaijus sáhttá oastit álbmotbeaivve lunšša.

Sámi álbmotbeaivvi 6.2. prográmma Anáris

Bures boahtin buohkaide!

diibmu 7.00 rájes
Yle Sápmi sádde sámegielat rádioprográmma golmma sámegillii.
Neahttarádio: yle.fi/sapmi

9 Leavgga rohtten leavgastággui ja Sámi soga lávlla, SIIDA

9-17 Siidda čájáhusaide lea nuvttá sisabeassan oppa beaivvi, SIIDA

9.30-11 SAJOS, auditoria
• Anára skuvlla sámeluohkát lávlot, čájáhallet ja dánsejit.
• Ovttaslávlun ja musihkka, Sámi mánáidkulturguovddáš Mánnu
• Filbma, Sámi oahpahusguovddáš

10.30-13 Sámi álbmotbeaivvi mállásat, Anára SEARVEGODDEDÁLLU, Sámi Soster rs ja Anára searvegoddi

11-15 SAJOS
• Sámedikki rabas uvssat. Sámediggi fállá gussiide ávvokáfe.
• Sámi arkiivva rabas uvssat

12 ”Njuvčča soajáiguin – Girječálli Yrjö Kokko luottain”, Yrjö Kokko -searvi/Ilkka Vaura, SAJOS

12 Siida ođasmuvvá 2020-2022, SIIDDA auditorias

12.30 Seailluhit Sámi árbbi, pop up -čájáhusa rahpan, SIIDDA loktafeaskáris

13- Bisppameassu, Anára searvegoddi, Anára sámegirku
Meassu maŋŋá girkokáffe searvegoddedálus, SámiSoster rs ja Anára searvegoddi

18 Filbmaeahket, SAJOS
Filbmaeahket ordnejuvvo ovttasbarggus Sámi dáidaga doarjjasearvvi Visuálalaš Sápmi -Leader prošeavttain.

  • Siuttajoen erotus 2019, 2 min, Ville-Riiko Fofonoff, Sápmi / Suopma
  • Čáhcerávga 2019, 5 min, Suvi West, Sápmi / Suopma
  • Seavdnjadasa ja čuovgga gaskka 2019, 7 min, Sara Beate Eira Person, Sápmi / Norga
  • Jearrat máttaráhkus 2019, 4 min, Marja Viitahuhta / Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Sápmi / Suopma
  • Eadni, juoiggastivččet go? 2019, 9 min, Máret Inger Aslaksdatter Anti, Sápmi / Norga
  • Bántafáŋga 2019, kesto 4 min, Ingá Márjá Sarre, Sápmi / Norga
  • dissociate (gáidat / máhccat) 2019, 3 min, Sunna Nousuniemi, Sápmi / Suopma
  • Jaakko Gauriloff – Laulan sinulle 2019, 12, Heli Valkama, Sápmi / Suopma
  • Giitu giitu 2019, kesto 6 min, Elle Sofe Sara, Sápmi / Norga
  • Sámás muinna 2019, kesto 3 min, Ville-Riiko Fofonoff, Sápmi / Suopma
  • Fanas Jovnna 2019, kesto 9 min, Sakari Maliniemi, Sápmi / Suopma
  • Ribadit 2019, kesto 10 min, Elle Sofe Sara, Sápmi / Norga

   

      

 

Buori sámi álbmotbeaivvi buohkaide!

Pyeri säämi aalmugpeivi puohháid!

Šiõǥǥ saaʹmi meersažpeiʹvv pukid!

 

Raporta rájá rasttildeaddji skuvlaovttasbarggu birra almmuhuvvui

Ovdaprošeavtta raporta ”Rájáhis sámeoahpahus” almmuhuvvui gaskavahku 4.12. Sámedikkis Kárášjogas, go prošeaktačálli Arla Magga geigii raportta sámediggeráđđái Mikkel Eskil Mikkelsenii.

– Mii leat giitevaččat dan barggu ovddas mii lea dahkkon, mii šaddá dehálažžan Norgga, Suoma ja Ruoŧa beal Sámedikkiide boahtteáiggis mii guoská oahppoplánaide, oahpponeavvuide ja skuvlaovttasbargui. Dat láhčá dili eanet ovttasbargui, dadjá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen.

Raportta váldoulbmilin lea leamašan identifiseret ja čohkket vásáhusaid ja vejolašvuođaid ja maiddái gávdnat ovdamearkkaid, mo skuvllat leat ollašuhttán skuvlaovttasbarggu rastá rájiid. Loahpas raporttas leat evttohusat doaibmabijuide, mat sáhtále veahkehit rájáhis sámeoahpahusovttasbarggu álggaheami dahje joatkima miehtá Sámi. Sámiide guoskevaš oahppopolitihkka berrelii geahčaduvvot ja meannuduvvot nu ahte, sámemánát ja -nuorat ožžot vejolašvuođa nannet gielaset, identitehtaset ja kultuvrraset oahpu bokte beroškeahttá riikarájáin.

Sámi skuvlaovttasbarggu ovddideapmi gullá Sámi Parlamentáralaš Ráđi guovddáš ulbmiliidda, man dihte badjánii dárbu ásahit ovdaprošeavtta ja čálligoahtit raportta. Norgga Sámediggi válddii badjelasas ruhtadit raportačálli ja ásahit bargojoavkku, mii barggai jagi 2019. Bargojoavkkus leat leamašan mielde Suoma, Ruoŧa ja Norgga Sámedikkiid lassin Ohcejoga ja Sirpmá skuvlaovttasbarggu ovddasteaddjit. Bargojoavkku jođiheaddjin lea bargan Inger Anne Klemetsen Sámedikkis Norgga bealde, čállin fas Arla Magga Sámedikkis Suoma bealde. Bargojoavkkus leat leamašan vel Ulla Aikio-Puoskari ja Eila Tapiola Sámedikkis Suoma bealde, Laura Arola Ohcejoga gielddas, Jon Christer Mudenia Deanu gielddas ja vánhenovddasteaddjit Aura Pieski ja Leif Erik Varsi ja dutki Torkel Rasmussen.

Raporta lea davvisámegillii, ja dat boahtá jagi 2020 álggus maid dáro- ja suomagillii. Raporta gávdno dáppe.

Raportta almmuhandilálašvuođas Kárášjogas Inger Anne Klemetsen, Mikkel Eskil Mikkelsen, Torkel Rasmussen, Leif Erik Varsi ja Arla Magga. Govva: Sámediggi/Sametinget

Gulahallanolbmot:

Áššemeannudeadji Inger Anne Klemetsen
+47 78 47 40 94
inger.anne.klemetsen(at)samediggi.no

Čálli Arla Magga
+358 401 985 033
arla.magga(at)samediggi.fi

https://www.sametinget.no/

Sámediggi juohká stipeanddaid guđa allaskuvlastudentii

Sáárá Seipiharju, Janne Hirvasvuopio, Tytti Kyrö, Suvi-Tuuli Veijola, Mira Rauhala ja Máren-Elle Länsman ožžot dán jagi Sámedikki allaskuvlastudeanttaid stipeanddaid. Sámediggi almmuhii guovvamánu 9. beaivve ohcanláhkai oktiibuot guhtta 500 euro stipeandda. Dat leat oaivvilduvvon sámegiela ja/dahje sámekultuvrra oaiveávnnas- ja oalgeávnnasstudeanttaide ja oahppiide geat leat alitdási oahpuin, mat válbmejit sámegielat bargoeallimii.

Stipeandaohcamušat bohte oktiibuot 12. Stipeanddaid ohcanáigi nogai 18. skábmamánu. Skuvlen- ja oahppamateriálalávdegoddi mearridii stipeanddaid juohkimis 25.11. čoahkkimis. Mearrádusa vuođuštussan ledje oahpuin menestuvvan, sápmelaš máhtu viiddideapmi sierra oahppasurggiin ja sámegielaid ovttaveardásašvuohta.

Sáárá Seipiharju lohká Oulu universitehtas anárašgiela oaiveávnnasin, oalgeávnnasin sámiid kultuvrra ja pedagogihka. Janne Hirvasvuopio lohká Helssega universitehtas oaiveávnnasin stáhtaoahpu, oalgeávnnasin davvisámegiela. Tytti Kyrö lohká Lappi universitehtas oaiveávnnasin sosiálabarggu ja lea čađahan Sámi oahpahusguovddážis anárašgiela- ja kultuvralinjjá. Suvi-Tuuli Veijola lohká Oulu universitehtas oaiveávnnasin sámiid kultuvrra. Mira Rauhala lohká Oulu universitehtas buvttadanekonomiija ja davvisámegiela. Máren-Elle Länsman lohká Oulu universitehtas oaiveávnnasin sámiid kultuvrra ja oalgeávnnasin psykologiija ja sosiologiija.

Sámediggi giitá buot stipeandaohcciid ja sávvá juohkehažžii lihku ja menestumi oahpuin ja boahttevaš bargoeallimis.

Sámenuoraid dáiddadáhpáhus 2020 ordnejuvvo Anár Sajosis ja Rivdol Vasatokkas

Sámenuoraid dáiddadáhpáhus 2020 ordnejuvvo Anáris, Sámekulturguovddáš Sajosis ja nuoraidguovddáš Vasatokkas, Rivdolis. Dáhpáhus lea 15. -16. beaivve cuoŋománu. Dáhpáhusa temán lea dánsa, man vuođul olles prográmma huksejuvvo.

Dáiddadáhpáhusa leat ovttasbarggus ordnemin Taike sámekultuvrra leanadáiddár Auri Ahola, Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat, nuoraidráđđi, Sámi mánáidkulturguovddáš Mánnu sihke filbma- ja musihkkaguovddážat. Dáiddadáhpáhusa ordnema birra dieđihuvvo dárkilabbot boahtte jagi bealde. Dáiddadáhpáhusa bargi álggaha barggus moadde mánu ovdal dáhpáhusa. Čuovo Sámedikki neahttasiidduid www.samediggi.fi ja some! Sápmelaš dánsungieddi bovde duge fárrui!

Dáiddadáhpáhusa báiki ja áigi mearriduvvui Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriálalávdegotti čoahkkimis 3. beaivve golggotmánu.

Lassedieđut:

Skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat ja Sámedikki neahttasiiddut

SottiisiMoves 10.-11.6.2020 Tampere > https://nuorikulttuuri.fi/

Sámediggi almmuha ohcanláhkai oktiibuot (6) guhtta stipeandda

ALMMUHUS

Sámediggi almmuha ohcanláhkai oktiibuot (6) guhtta 500 euro stipeandda, mat leat dárkkuhuvvon sámegiela ja/dahje sámekultuvrra oaiveávnnas- ja siidoávnnasstudeanttaide ja oahppiide geat leat alitdási oahpuin, mat válbmejit sámegielat bargoeallimii. Ohcciin bivdojuvvojit erenomáš vuođustusat stipeandda oažžuma várás. Vuođustussan sáhttet leat ee. oahppočájánasbarggu ráhkadeapmái gullevaš erenomáš golut dahje ruoktobáikki ja studerenbáikki guhkes gaskkas šaddan mátkegolut.

Bivdojuvvo ahte friijahápmásaš ohcamušat doaimmahuvvojit vuossárgga 18.11.2019 dmu 16 rádjai čujuhussii Sámediggi/ skuvlen- ja oahppamateriálalávdegoddi, SAJOS, 99870 Anár. Ohcamuššii galgá laktit kopiija oahpporegisttarváldosis. Ohcamuša lea vejolaš sáddet maiddái elektrovnnalaččat čujuhussii info(at)samediggi.fi .

Váilevaš dahje maŋŋonan ohcamušat eai gieđahallojuvvo.

Anáris 9.10.2019

Sámediggi/ skuvlen- ja oahppamateriálalávdegoddi

Sámeguovllu badjeskuvllat ožžot skeaŋkan suoma- ja sámegielat girjjiid

Sámeguovllu badjeskuvllat ožžot girjeskeaŋkan 10 sámegielat ja 102 suomagielat girjji. Suoma kulturruhtaráju Lukuklaani-fidnu skeŋke girjjiid Suoma juohke badje- ja oktasašskuvlii. Juohke skuvlla oažžu 112 girjji.

Lukuklaani-fidnu ollašuhttimis vástida Lastenkirjainstituhta ja sámegielat girjjiid oasil Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat. Sámegielat girjepakeahtas leat sámegillii čállojuvvon ja jorgaluvvon girjjit, diktagirjjit ja máidnasat, fantasiijagirjjit ja muitalusat duohta eallimis.

Dát girjjit leat vuolgimin Sámeguovllu oahppiide lohkanláhkai.

Ođđa oahppamateriálasiiddut ja neahttagávpi rahpasedje

Sámedikki oahppamateriálain leat dál ođđa siiddut ja oahppamateriála neahttagávpi! Ođđa siidduid bokte skuvllat sáhttet álkit diŋgot girjjiid Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahagas. Maiddái priváhta olbmot sáhttet diŋgot girjjiid siidduid bokte.

Sámediggi juohká nuvttá iežas sámegielat oahppamateriála Suoma vuođđoskuvllaide, nuppi dási oahppolágádusaide ja sámegielat árrabajásgeassinossodagaide. Oahppogirjjit doaimmahuvvojit jogo poastta mielde dahje daid sáhttá viežžat Sajosa infos, go čájeha diŋgonkuitte. Digitála materiálaid sáhttá maid diŋgot neahttagávppi bokte. Go pakeahtta doaimmahuvvo poastta fáro, de diŋgojeaddji máksá poastagoluid.

Maiddái priváhta olbmot sáhttet diŋgot Sámedikki oahppamateriálaid. Unna diŋgoneriid ávžžuhit diŋgot Duodji shop -neahttagávppi bokte čujuhusas www.duodjishop.fi.

Sámediggi buvttada sámegielat oahppamateriálaid ovda- ja vuođđooahpahusa, logahagaid, ámmátlaš ja rávisolbmuid skuvlejumi dárbbuide. Lassedieđuid addá Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat Anáris.  Oahppamateriálamearreruhta mieđihuvvo stáhta bušeahtas Oahpahusráđđehusa doaibmangoluin.

Oahpásmuva siidduide: https://www.samediggi.fi/oahppamaterialat/?lang=dav