Sámediggi almmuha ohcan láhkai stipeanddaid allaskuvlastudeanttaide

Sámediggi almmuha ohcan láhkai stipeanddaid, mat leat dárkkuhuvvon sámegiela ja/dahje sámekultuvrra oaiveávnnas- ja siidoávnnasstudeanttaide ja oahppiide geat leat alitdási oahpuin, mat válbmejit sámegielat bargoeallimii. Ohcciin bivdojuvvojit erenoamáš vuođuštusat stipeandda oažžuma várás. Vuođuštussan sáhttet leat ee. oahppočájánasbargui (ráhkadeapmái) gullevaš erenomáš golut dahje mátkegolut, mat šaddet ruoktobáikki ja studerenbáikki guhkes gaskka dihte.

Bivdojuvvo, ahte friijahápmásaš ohcamušat doaimmahuvvojit 7.12.2023 dii. 16 rádjai elektrovnnalaččat čujuhussii info@samediggi.fi. Ohcamuššii galgá laktit kopiija oahpporegisttarváldosis.
Váilevaš dahje maŋŋonan ohcamušat eai gieđahallojuvvo.

Anáris 27.11.2023
Sámediggi/ skuvlen- ja oahppamateriálalávdegoddi

Sámenuoraid dáiddadáhpáhus Anáris miessemánus 2024

Sámenuoraid dáiddadáhpáhus ordnejuvvo Anáris, Sajosis miessemánus 2024.  

Sámediggi ordne jagi 2024 sámenuoraid dáiddadáhpáhusa Anáris, sámekulturguovddáš Sajosis miessemánus 2024. Sámenuoraid dáiddadáhpáhusas leat njeallje temá: ovdanbukti dáiddašládjan leat dánsun ja sámi árbevirolaš lávlunvuogit luohti, livđe ja leudd. Dan lassin temán leat mini- elege oanehis video sámi kulturárbbis ja maiddái govvadáidda, man fáddán kulturbiras. Dáiddadáhpáhus lea rabas vuođđoskuvlla ja nuppi dási mánáide ja nuoraide, geat oassálastet temáide ja leat sámeoahpahusas. Dárkilut áigetávval ja rávvagat almmustahttojit maŋŋá. 

Govva: Ville-Riiko Fofonoff / Sámediggi 

Lassidieđut:  

Bigga-Helena Magga, skuvlenčálli 
bigga-helena.magga@samediggi.fi 
010 839 3121 / 040 570 2786

Davvisámegiela čakčabiekkain, anárašgiela skábmaseavdnjadasas ja nuortalašgiela dálvebuollašis – giellavahku rabas oahppodiimmut bohtet fas! 

Sámegielaid gáiddusoahpahusa pilohttaprošeakta ordne maid dán jagi buohkaide rabas oahppodiimmuid giellavahkus 43. Oahppodiimmuid teman lea 8 jagiáiggi Sámis ja gávpogis. Davvisámegiela oahppodiimmus leat čavčča ruškeivnnit, anárašgiela oahppodiimmus lea čakčadálvi ja skábma, nuortalašgiela oahppodiimmus leage jo dálvi ja buolaš.  

Oahppodiimmuid ulbmilin lea lasihit dieđu sámegielaid birra ja seammás sámi kultuvrras. Oahppodiimmut leat oaivvilduvvon vuođđooahpahusa ohppiide ja nuppi dási studeanttaide, muhto oahppodiimmuide leat bures boahtin maiddái earát, geat leat sáhkkit oahpásnuvvat sámegielaide. Diimmuide sáhttá oassálastit guđege oahppi iešráđálaččat, dahje olles luohkká sáhttá oassálastit oktasaš rusttegiin. Oassálastit sáhttá maiddái máŋgga diibmui. 

Oahppodiimmut dollojuvvojit Microsoft Teams bokte. Diimmut leat oktiibuot golbma, okta guđege Suomas hubmojuvvon sámegielas: davvisámegielas, anárašgielas ja nuortalašgielas.  

Maŋŋebárga 24.10. diibmu 10–10.45 

Davvisámegiela čakčabiekkain 

Oahpaheaddjin Máren-Elle Länsman ja Máret Ingá Länsman 

Oaivvilduvvon 0.-2. luohkkái 

Oassálastinliŋka: Oassálastte čoahkkimii dán liŋkkas 

Gaskavahkku 25.10. diibmu 10–10.45 

Anárašgiela skábmaseavdnjadasas 

Oahpaheaddjin Ruska Haavisto ja Laura Ylinampa 

Oaivvilduvvon 3.-6. luohkkái 

Oassálastinliŋka:Oassálastte čoahkkimii dán liŋkkas 

Duorastat 26.10. diibmu 10–10.45 

Nuortalašgiela dálvebuollašis 

Oahpaheaddjin Sirkka Sanila ja Kia Olin 

Oaivvilduvvon badjeskuvlii ja nuppi dássái 

Oassálastinliŋka: Oassálastte čoahkkimii dán liŋkkas 

Diimmuid áigge lea vejolaš jearrat gažaldagaid ja ságastallat čálašanlođás (čáttas). Diimmuide ii dárbbaš almmuhit iežas ovddalgihtii. Oahppodiimmut eai báddejuvvo. 

Dárkilut rávvagat das, mo searvat oahppodiimmuide dáppe.  

Lassedieđut: 

Laura Ylinampa, prošeaktahoavda 
laura.ylinampa@edu.utsjoki.fi  
040 525 4013 

Anne Olli, prošeaktakoordináhtor 
anne.olli@samediggi.fi 
040 687 5989 

Lassedieđut Sámegielaid gáiddusoahpahusprošeavtta birra: 

Sámegielaid gáiddusoahpahusa pilohttaprošeavtta jođiha Ohcejoga gielda ja koordinere Sámediggi. Prošeavtta mihttomearrin lea fállat sámegielaid gáiddusoahpahusa vuođđoskuvlla ohppiide ja nuppi dási studeanttaide sámeguovllu gielddaid olggobeallái guokte vahkkodiimmu ja ovddidit sámegieloahpahusa pedagogihka. Gáiddusoahpahusprošeavtta oahpahus lea reálaáiggi oahpahus (nu gohčoduvvon synkronalaš oahpahus), mas oahpaheaddji ja oahppit oassálastet oahppodiibmui seamma áigge iežaset dihtoriiguin iešguđet guovllus. 

https://www.saamenetaopetus.com/

Lassedieđut sámi giellavahku birra: 

Giellavahku ulbmilin lea buoridit sámegielaid stáhtusa, ja buoridit máhtu sámi giela ja kultuvrra birra olles servodagas. Juste dán vahkus galget sámegielat gullot ja oidnot juohke sajis. 

Giellavahkku lea veahkkálasbargu čalmmustahttit sámegielaid ja loktet máhtu daid birra olles servodagas. Priváhta ja almmolaš ásahusat, ealáhuseallin, organisašuvnnat ja eará aktevrrat bovdejuvvojit oainnusmahttit sámegielaid juste dán vahkus. Ovttas váldit mii stuorábuš ovddasvástádusa sámegielaid gullomis, oidnomis ja geavaheames buot servodatsurggiin.

www.giellavahkku.org

Anára gieldda ja Sámedikki njunnošat deaivvadedje ovttasbarggu dihte

Anára gieldda ja Sámedikki ovddasteaddjit deaivvadedje, vai besset ovddidit oktasaš ovdogohcima ja ovttasbarggu ain viidáseappot. Anáris lágiduvvui deaivvadeapmi, mas gieđahallojedje maiddái eará Anára gildii ja Sámediggái áigeguovdilis áššit.

Anára gielda ja Sámediggi deaivvadedje ovttasbargočoahkkimis Anáris. Govva: Sámediggi / Johanna Alatorvinen.

Anára gieldda ja Sámedikki ovddasteaddjit deaivvadedje Anáris Sámekulturguovddáš Sadjosis mánnodaga 9.10.2023. Deaivvadeami ulbmilin lei oktasaš ovdogohcima ja ovttasbarggu ovddideapmi. Fuomášuvvui, ahte oktasaš ovdogohcindárbbut leat ovdamearkka dihte sámegielat árrabajásgeassima ja oahpahusa ruhtadeami dorvvasteapmi sámeguovllu gielddain ja Pokka luotta dahjege guovlluluotta 955 vuođđodivvun, mii ovttastahttá Anára ja Gihttela. Anára gielddas geavahuvvojit suomagiela lassin virggálaččat buot Suomas hubmojuvvon golbma sámegiela; anárašgiella, nuortalašgiella ja davvisámegiella.

Čoahkkimis gieđahallojedje maiddái eará Anára gildii ja Sámediggái áigeguovdilis áššit. Ovttas ságastallui ee. iešguđege ealáhusaide ja eanageavaheapmái laktáseaddji áššiid birra ja sápmelaččaid vuoigatvuođaid ja gieldda buriid veahkadatgaskavuođaid birra. Ovttas plánejuvvojedje maiddái boahtteáiggi ovttasbargovuogit. Ulbmilin lea joatkit jeavddálaš deaivvademiid.

– Deaivvadeapmi lihkostuvai mu mielas hui bures. Lea dehálaš, ahte seamma guovllu guovtti guovddáš institušuvnna njunnošat deaivvadit ja ságastallet rahpasit ja jeavddálaččat. Soabaimet deaivvadeamis maid máŋggaid konkrehtalaš oktasaš fitnuid organisašuvnnaid iešguđet dásis, muitala Anára gielddahoavda Tommi Kasurinen. 

– Lean ilus dán ovttasbargočoahkkima dihte, danin go sápmelaččaid ruovttuguovllu gielddaid doaimmat váikkuhit hui olu dasa, mo sápmelaččaid vuoigatvuođat ollašuvvet árggas. Gielddat leat dehálaš čanusjoavkkut Sámediggái, ja mis leat máŋggat oktasaš ovddidanulbmilat, muitala ságadoalli Tuomas Aslak Juuso.

Čoahkkimii oassálaste Anára gieldda ovddasteaddjin váldostivrra ságadoalli Janne Tervahauta, gielddaráđđehusa ságadoalli Jari Huotari, gielddahoavda Tommi Kasurinen ja iešguđet doaibmasuorggi njunuš virgeolbmot. Sámedikki ovddasteaddjin čoahkkimii oassálaste ságadoalli Tuomas Aslak Juuso, I várreságadoalli Anni Koivisto, II várreságadoalli Leo Aikio ja hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi ja iešguđet doaibmasuorggi virgeolbmot.

Lassedieđut

Anára gielda

Tommi Kasurinen
Gielddahoavda
050 548 4123
tommi.kasurinen@inari.fi

Sámediggi

Tuomas Aslak Juuso
Ságadoalli
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Algu tuotteen kansikva

Ođđa oahppomateriálat davvisámegielat eatnigiela ja girjjálašvuođa oahpahussii

Sámediggi almmuha golbma ođđa oasi digitálalaš Álgu-materiálaide. Álgu sisttisdoallá máŋggabealat oahppomateriálaid davvisámegielat eatnigiela ja girjjálašvuođa álgooahpahusa várás. Muhtun oasit sáhttet heivet maiddái eará luohkkádásiide. Álgu buktagii gullet čieža oasi, maid Aura Mari Pieski lea plánen:

  1. Powerpoint -diaovdanbuktimat oahpahusbottuide
  2. Stávvalráidduid ja muitospealut lohkanhárjehussan
  3. Máidnasat guldalanhárjehussan
  4. Sánuheamit čállinhárjehussan
  5. Ivdnengovat bustávain ja jahkodagain
  6. Lassebarggut ja ivdnengovat mearkabeivviin
  7. Bustáva animašuvnnat (boađi boađi)

Suomabeale skuvllat sáhttet diŋgot dovddaldagaid Álgu -materiálaide Sámedikkis: digimateriaalit@samediggi.fi

Álgu tuotteen digitaalinen valikko.

Álgu tuotteen kuvituskuva materiaalista.

Lassedieđut:

Aura Pieski
Pedagogalaš sisdoallu/prošeaktabargi
aura.pieski@samediggi.fi

Marita Aikio
Oahppomateriálaplánejeaddji
040 662 9018
marita.aikio@samediggi.fi

Etäopetushankkeen ryhmäkuva.

Sámegielaid gáiddusoahpahusfitnu guđat lohkanjahki vulggii johtui – mielde leat juo 180 oahppi

Sámegielaid oahpahusa pilohttafitnu, mii atná ávkin gáiddusoktavuođaid, guđat lohkanjagi oahpahus álggii vuossárgga 21.8., ja sámeoahpahusas álggahedje sullii 180 oahppi ja studeanta 118 sierra skuvllain ja badjel 40 gielddas birra suoma, mii lea dán rádjai olahus oahppiid mearis. Oahppiid ja studeanttaid meari lassáneami geažil fidnui leat bálkáhuvvon oktiibuot čieža oahpaheaddji, main juo golbma barget ollesáigásaš diibmooahpaheaddjin. Lohkanjagi 2023–2024 áigge nuortalašgiela oahpahit Sirkka Sanila ja Kia Olin, anárašgiela Ruska Haavisto ja Henna Aikio ja davvisámegiela Máren-Elle Länsman, Máret Ingá Länsman ja Laura Njunnas. Prošeaktahoavda Hanna Helandera sadjásažžan bargá Laura Ylinampa, ja ođđa prošeaktakoordináhtorin álggahii Anne Olli borgemánu álggus.

– Jahkásaččat lassáneaddji oahppiid mearri muitala oahpahusa dárbbašlašvuođas Sámi olggobealde. Doaivvu mielde oahpahusa oažžut bistevažžan dáláš fidnohápmásaš doaimma sadjái, kommentere prošeaktakoordináhtor Anne Olli.

Etäopetushankkeen ryhmäkuva.
Ođđa skuvlajahki vulggii johtui bargiid ja oahpaheaddjiid skuvlen- ja oahpásmuhttinbeivviiguin Anáris borgemánu 8.–9.beaivve. Govas gurut bealde Laura Ylinampa, Sirkka Sanila, Kia Olin, Máret Ingá Länsman, Anne Olli, Ruska Haavisto ja Máren-Elle Länsman. Govva: Sámediggi / Anne Kirste Aikio

Sámegielaid gáiddusoahpahusfidnu fállá sámiid ruovttuguovllu olggobealde ássi oahppiide vejolašvuođa lohkat davvisámegiela, anárašgiela dahje nuortalašgiela guokte diimmu vahkus.

– Doalan fitnu hui dehálažžan ja máŋgii áidna vejolašvuohtan oahppiide ja studeanttaide lohkat iežaset giela ja kultuvrra ja oahpásnuvvat ja doallat oktavuođa eará sámenuoraide birra suoma, geat leat seamma ahkásaččat. Ieš liikon gáiddusoahpahussii ja vejolašvuođaide maid dat fállá. Mu mielas lea somá gullat mo lea sierra báikegottiin. Mánát ja nuorat leat čeahpit geavahit gáiddusstuderenreaidduid, nu studeren lihkostuvvá maid danin njuovžilit, muitala Kia Olin, guhte oahpaha fitnus nuppi jagi.

Oahppiid ja studeanttaid mearri, geat studerejit sámegielaid gáiddusfitnus, lea lassánan juohke jagi. Danin leat maiddái oahpaheaddjit bálkáhuvvon eanet. Okta fitnu ođđa oahpaheaddjiin lea Ruska Haavisto.

– Álggus ledjen hui gealdagasas ahte, mo oahpahus vuolgá johtui ja in máhtán ollenge jurddašit man mielas ieš boađán leat oahpaheamis. Gáiddusoahpahusa birra mus ledje vásáhusat eanaš oahppi geahččanguovllus, ja lea nuppe dáfus leamaš miellagiddevaš beassat nuppelágan sadjái, kommentere anárašgiela oahpaheaddji Ruska Haavisto lohkanjagi álggu.

– Oahpaheapmi gáiddusin lea leamaš mu mielas áibbas somá, liikon bargat ruovttus. Oahpan dás jámma buoret ja eanet doaibmi vugiid oahpahit sierra áššiid, mii ieš bálkkaša. Oahppodiimmuin lea leamaš somás ja lotkadis atmosfeara, ja lea leamaš somá čuovvut ja oahppat ieš maid ođđa vugiid oahpahit. Gáiddusoahpahusa vuogit leat vehá earáláganat go dábálaš luohkkáoahpahusas, ja teknihka dieđusge gaskkohagaid fállá hástalusaid. Lea goittotge leamaš somá oaidnit, man ollu mokta oahppiin lea oahppat sámegiela ja seammás oahpásnuvvet nuppiidasaset, joatká Haavisto.

Sámegielaid gáiddusoahpahusfidnu álggii jagis 2018, ja jagis 2020 dat oaččui Oahpahusráđđehusa Cygnaeus-bálkkašumi. Bálkkašumi oažžuma kritearan ledje osolašvuohta, olahahttivuohta ja inklušuvdna ja vel roahkkatvuohta geavahit ođđa oahpahanvugiid. Prošeakta lea ožžon joatkkaruhtadeami lohkanjahkái 2023–2024. Fitnu ruhtadeaddji, oahpahus- ja kulturministeriija, lea goittotge čatnasan golmma jagi prošeaktaáigodahkii elege jagi 2026 rádjai.

Lassedieđut:

Laura Ylinampa, vs. prošeaktahoavda
Ohcejoga gielda
laura.ylinampa@edu.utsjoki.fi
040 701 2094

Anne Olli, prošeaktakoordináhtor
Sámediggi
anne.olli@samediggi.fi
040 687 5989

https://www.saamenetaopetus.com/

Ođđa nuortalašgielat giđa bargogirji lea almmuhuvvon

Skuvlen- ja oahppomateriáladoaimmahat lea almmuhan ođđa nuortalašgielat 2. luohkká bargogirjji.

ǨIÕČČ 2 Kåʹllmeäʹcc Ǩiđđpââʹj tuejjǩeʹrjj lea nuortalašgiela vuođđooahpahusa nuppi luohkká vieris giela oahpahusa giđđalohkanbaji bargogirji.

Bargogirji lea nuortalaš kultuvrii heivehuvvon ja jorgaluvvon davvisámegiela GEA-ráiddu 2 giđa bargogirjjis. Girjji giehtačállosa lea dahkan Oona Länsman ja govaid lea sárgon Nora Bäck. Nuortalašgillii bargogirjji lea jorgalan ja heivehan Raija Lehtola, girjji lea doadján Ester Berelowitsch.

Girjji sáhttá diŋgot Sámedikki fierbmegávppis:

Vállje sámegiela! 8 -oahppogirji almmustahtton

Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat lea almmuhan ođđa oahppomateriála, Vállje sámegiela! 8 čakča -oahppogirjji. Dat lea 8. luohká B2-giela čakčalohkanbaji oahppogirji ja ođđa girjeráiddu vuosttas oassi. Girjji lea bargan Risten Mustonen ja govaid lea sárgon Miriam Kaartinen. Ráidu vuođđuduvvá sámegiela lektor Helmi Länsmana álgoálgosaš ideai.

Girji sisttisdoallá máŋggabealat hárjehusaid, dego ságastallan-, joavkobargo- ja jorgalanhárjehusaid. Čavčča áigge oahppi hárjehallá earret eará jietnadeami vuođđodáidduid, frásaid, loguid, vuođđogiellaoahpa ja -sátneráju, vástidit gažaldagaide, čállit oanehis čállosiid ja muitalit iežas ja árgabeaivvis birra. Oahppomateriálii gullá hárjehusgirji, mii almmustuvvá vehá maŋŋelis.

Girjjiid sáhttá diŋgot Sámediggi fierbmegávppis:

Lassedieđut:

Marita Aikio
Oahppomateriálaplánejeaddji
marita.aikio@samediggi.fi
040 662 90 18

Tuuli Paadar
Vs. oahppomateriálačálli
tuuli.paadar@samediggi.fi
040 353 3625

Bovdehus ságastallandilálašvuhtii sámegielaid oahpahusa dilis Helssega guovllus

Sámediggi bovde  Helssega guovllu vánhemiid ságastallandilálašvuhtii. Dilálašvuođas ságastallo Helssega guovllu sámegielaid oahpahusa dilis ja maiddái eará áigeguovdilis ja ovdan boahtti áššiin. Báikki alde leat Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso ja skuvlenčálli Bigga-Helena Magga.

Áigi: 5.7.2023 dmu 14.00-15.30

Báiki: Microsoft teams, liŋka ságastallandilálašvuhtii

Dilálašvuohta ordnejuvvo gáiddusoktavuođa bakte Microsoft Teams-čoakkámin.

Mii sávvat, ahte nu máŋga Helssega guovllu vánhema go vejolaš besset oassálastit dilálašvuhtii. Juos dilálašvuhtii searvamis leat váttisvuođat, váldde oktavuođa skuvlenčállái.

Lassidieđut

Bigga-Helena Magga
Skuvlenčálli
bigga-helena.magga@samediggi.fi
0405702786, 0108393121

Nuoria henkilöitä esiintymislavalla.

Sámenuoraid dáiddadáhpáhus gárgehuvvo dáhpáhusjearahallama vuođul

Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriálalávdegoddi mearai čoakkámis 8.6.2023, ahte sámenuoraid dáiddadáhpáhus joatká Nuorra Kultuvra-konseaptta oassin ja oassálastá jagi 2024 Nuorra Kultuvra On Air-dáhpáhussii. Mearrádus bargojuvvui sámenuoraid dáiddadáhpáhusjearahallamii boahtán vástádusaid vuođul. Lávdegoddi ságastalai maiddái dáiddadáhpáhusa máŧolašvuođas máhccat báikegottiid mielde johtti dáhpáhussan.

Sámenuoraid dáiddadáhpáhus lea leamaš sámenuoraid loaiddastanareenan juo viđa logijagi áigodaga áigge. Sámegielat lávdeloaiddastemiid lassin dáhpáhus lea ordnen bargobájiid ja eará siidodoaimmaid golmmain sámegielain. Sámenuoraid dáiddadáhpáhus gullá riikkadási Nuorra Kultuvra-fierpmádahkii, man doaibmamálle lea jagi 2021 muhttahuvvan máŋggadáiddalažžan ja dat lea oaivvilduvvon eará láhkai go Sámenuoraid dáiddadáhpáhus, 13–29-jahkásaš nuoraide. Riikkadási dáhpáhus lágiduvvo báralaš jagiin máŋggabáikki neahttadáhpáhussan ja bárahis jagiin lagasdáhpáhussan. Riikkadási dáhpáhusa konseaptaiežáhusa ja sámenuoraid dáiddadáhpáhusa dálá resurssaid dagahan lágidanhástalusaid dihte lea leamaš dárbu guorahallat, man láhkai ja man hámis sámenuoraid dáiddadáhpáhus ordnejuvvo boahttevuođas.

Sámedikki stivra mearai čoakkámis 10.2.2023 (1/2023) proseassas, mas čielggaduvvo, makkár sávaldagat sámeálbmogis leat sámenuoraid dáiddadáhpáhusa boahttevuođa hárrái. Stivrra vuollásažžan Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriálalávdegoddi mearai čoakkámis 17.3.2023 (1/2023), ahte dahkkojuvvo jearahallan. Dáiddadáhpáhusjearahallan ollahuhttui guovtte sierra jearahallamin, main gáržžit lei 6–20-jahkásaš mánáide ja nuoraide, ja viidásut jearahallan fas mieldoaibmiide. Jearahallamat ledje jođus webropolis 15.- 26.5.2023. Mánáid ja nuoraid jearahallamii bohte áigemeari siste 48 vástádusa, ja mieldoaibmiid jearahallamii fas 31 vástádusa.

Jearahallamii vástideaddjit sávve, ahte dáiddadáhpáhus gáhtte árbevieruid, muhto maiddái ođasmuvvá

Jagi 2023 sámenuoraid dáiddadáhpáhus, mii ordnejuvvui ovdal jearahallama, lei riikkadási konseaptta mieldásaččat máŋggadáiddalaš. Dáiddadáhpáhusjearahallama vuođul sihke mánát ja nuorat ja maiddái mieldoaibmit sávve máŋggadáiddalaš dáhpáhusa juohke jagi. Dan lassin sihke mánát ja nuorat ja maiddái mieldoaibmit sávve, ahte sámenuoraid dáiddadáhpáhusas livččii máŧolašvuohta sáddet iežas ovddasteaddji riikkadási dáhpáhussii maiddái boahttevuođas, vaikke vehá eanet ledje dan mielas, ahte sámenuoraid dáiddadáhpáhus ii vealtameahttumit dárbbaš leat fárus sierranas satelihttadáhpáhussan.

Jearahallama vuođul doivojuvvui, ahte sámenuoraid dáiddadáhpáhus lea árgan skuvlla bargoplána oassin, vaikke riikkadási dáhpáhus ordnejuvvošii vahkuloahpas. Mieldoaibmiid vástádusain vahkuloahppadáhpáhus oaččui muhtin veardde guottiheami, mii ákkastallui ee. guhkes mátkkiin.

Dáiddadáhpáhusa lávdeloaiddastemiid ektui mánát ja nuorat ledje gergosabbot álbmotjienasteapmái. Mieldoaibmit doaladuvve eanet várrugabbot álbmotjienasteapmái ja sávve, ahte árvvoštallama dahká boahttevuođasge dušše áššedovdiidráđđi. Goappašagat vástideaddjijoavkkut doivo, ahte lávdeloaiddastemiid striimen jotkojuvvo maiddái dás duohkoge. Dan lassin sávvojuvvui, ahte bargobájit ja eará siidodoaimmat bissot dáiddadáhpáhusa oassin.

Mánáid ja nuoraid vástádusain sámenuoraid dáiddadáhpáhusa atne somás ja máŋggabealat dáhpáhussan, sihke buorre dáhpáhussan dakkárin go dat dál juo leage. Mieldoaibmiid vástádusain buktui ovdan, ahte dáiddadáhpáhus lea deaŧalaš kulturdáhpáhus smávva giliid mánáide, ja dan lassin dat lea deaŧalaš maiddái giela ja kultuvrra váfisteaddjin. Goittotge vástideaddjit sávve, ahte diehtojuohkin beavttálmahttojuvvošii ja ahte diehtu temáin ja áiggiin boađášii ovddalgihtii dálá árabut, danin vuoi loaiddastemiid sáhtášii válmmaštallagoahtit juo čakčat. Lassin evttohuvvui, ahte dáiddadáhpáhusbargi bálkáhuvvošii guhkit áigái, amas ii šaddat ordnemiin menddo hoahppu. Sávvojuvvui maiddái, ahte dáhpáhus muhttahuvvá johtti dáiddadáhpáhussan.

Sámediggi giitá dáiddadáhpáhusjearahallamii vástidan olbmuid ja joatká sámenuoraid dáiddadáhpáhusa gárgeheami viidásabbot. Jagi 2024 Nuorra Kultuvra On Air-dáhpáhusa buohta bivdojuvvo, ahte oassebealit, geat lágidit sámegiela ja sámegielat oahpahusa, ráhkkanit vejolaš vahkuloahppadáhpáhussii miessemánus 2024. Dáhpáhusa dárkilut ordnenvuogis dieđihuvvo čakčat.

Lassidieđut:

Bigga-Helena Magga
Skuvlenčálli
tel. 010 839 3121
bigga-helena.magga@samediggi.fi

Tauno Ljetoff
lávdegotti ságajođiheaddji
tauno.ljetoff@gmail.com