Uđđâ suomâ – anarâškielâ sänikirje almostui!

Uđđâ suomâ – anarâškielâ sänikirje siskeeld ärbivuáválij saanij lasseen uđâssaanijd, moh láá rahtum anarâškielâmáttááttâsân já eres kielâkevttim tárbui várás. Taarna Valtonen lii nuurrâm suomâ – anarâškielâ sánáduv Marja-Liisa Olthuis sánádâhmateriaal vuáđuld.

– Teddilum sänikirje lii lamaš pargo vyelni kuhháá, masa 20 ihheed. Sänilisto lii kale lamaš kiävtust keččâlâddâmmáŋgusin jo maaŋgâid iivijd, mutâ kale taat tuođâi-uv lii vuordum riäntus, illood oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi.

Sänikirjeest kavnuu uuccâmsääni västideijee anarâškielâ sääni vuáđuhäämi já sujâttemhäämi, mon vuáđuld kevttee puáhtá rähtiđ saanij eres sujâttemhaamijd. Toos lasseen taan kiirján láá merkkejum pelikuhes konsonanteh čuogâstâhmerkkiimáin konsonant vuálá já meiddei vokalij kukkodâhmerkkiimeh kávnojeh taan kirjeest.

– Digitaallij sänikirjij maailmist lii čielgâsávt tile vala teddilum kiirjijd-uv, juátká Kangasniemi, puohah iä lah hárjánâm kevttiđ šleđgâlâš sänikiirjijd já veikkâba möökist tâi meecist lii vuovâs laađiistâllâđ pááppárkirje, mon puáhtá toollâđ kieđâi kooskâst.

Uđđâ kiirjijd puáhtá tiiláđ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst. Duodji Shop meid vuábdá kirje.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2019 uárnejuvvoo Sajosist Kärigâsnjaargâ škoovlâ sisáimuvädisvuođâi tiet

Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2019 uárnejuvvoo Sämikulttuurkuávdáš Sajosist cuáŋuimáánu 10.-11. peeivi. Taaiđâtábáhtus ij uárnejuu Ucjuv Kärigâsnjaargâ škoovlâst já Njaalâ-maaŋgâtoimâhaalist nuuvt ko ovdil lâi almottum. Škoovlâst láá kavnum tuođâliih sisáimuvädisvuođah. Škovlâ, Ucjuv kieldâ já Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh láá sooppâm ääšist.

Sämitigge finnejii  tuorâstuv 10.1. tiäđu Kärigâsnjaargâ tuođâlijn sisáimuvädisvuođâin. Siämmáást kieldâ peeleest tuoivuu, ete tábáhtus ij uárnejuu Kärigâsnjaargâst nuuvt ko lâi ovdil sooppum. Sehe Sämitigge ete Ucjuv kieldâ šalligâšeh tile. – Tiervâpuáttim Kärigâsnjaargân talle ko mist láá puátteevuođâst tiervâs sajeh já uđđâ škovlâ, iätá Ucjuv čuovviittâsjođetteijee Laura Arola.

Tábáhtus äigi, šlaajah já teemah pisoh siämmán. – Tábáhtus álgá lekkâmtuáluiguin koskoho 10.4. já tot juátkoo tuorâstuv 11.4. eehidpeeivi räi, muštâl Sämitige škovlimčällee Ulla-Aikio Puoskari.

Riijkâvijđosâš teeman tábáhtusâst lii teatter já sämmilâš teeman ”Muštâlem maaŋgah häämih”. Tábáhtus ohtâvuođâst uárnejuvvoo meiddei aldamáttááttâspeivi uáppeid, kiäh loheh sämikielâ päikkikuávlu ulguubeln. Riijkâvijđosii teema ravvuuh láá https://nuorikulttuuri.fi/ – siijđoin. Sämmilâš teema puáhtá leđe ovdâmerkkân juoigâm, livđe, leuʹdd, mainâstem teikkâ eres läävdi alne oovdânpuohtum sänitaaiđâ. Täärhib uásálistemravvuuh almostittep kiiđâ aalgâst, mut rahttâđškyettiđ kannat jo tääl! Čuávu Sämitige nettisiijđoid www.samediggi.fi!

Aldamáttááttâspeivi 10.4. uárnejuvvoo uáppeid, kiäh loheh sämikielâ káidusmáttááttâshaavâ peht sämikuávlu ulguubeln já taan peeivist tieđeet haavâ koordinaattor. Čuávu meiddei haavâ nettisiijđoid, moh lekkâseh eidu tain peeivijn!

Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh lii tábáhtus váldu-uárnejeijee. Tábáhtus ornimist láá fáárust meiddei Laapi kirjeráájui Jottee kirjerááju-haahâ, Sämitige Párnáikulttuurkuávdáš Mánnu, Sämimuusikkuávdáš já nuorâirääđi.

Tábáhtus äigitavlu:
  • tábáhtus šlaajâin, almootmist, sáttoin já ijâstâlmijn tieđettuvvoo tärhibeht kuovâ-njuhčâmáánust;
  • almottâttâm kišto uásiväldeid já eres uásálisteid lekkâs neetist 1.3. já nohá 15.3.;
  • taaiđâtábáhtus puovtâdijjee porgâškuát Sämitige škovlim- já oppâmateriaal toimâttuvvâst suullân kyehti mánuppaje ovdil tábáhtus;
  • säminuorâi taaiđâtábáhtus lii Anarist 10.-11.4.2019 já
  • riijkâvijđosâš TEATRIS-tábáhtus lii Jyväskyläst 24.-26.5.2019.
Lasetiäđuh:
  • Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh: anni.nakkalajarvi(at)samediggi.fi, 040 511 1821; ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, 040 767 3101;
  • Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ: arla.magga(at)samediggi.fi, 040 198 5033;
  • Jottee kirjerááju -haahâ: minna.nakkalajarvi(at)rovaniemi.fi, 016 322 21 77;
  • Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu: petra.magga(at)samediggi.fi, 040 732 5503.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii 2019 Kärigâsnjaargâ uđđâ Njaalâ-haalist

Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2019 uárnejuvvoo Kärigâsnjaargâ uđđâ Njaalâ-maaŋgâtoimâhaalist já škoovlâ pirrâsist cuáŋuimáánu 10.-11. peeivi. Riijkâvijđosâš teeman tábáhtusâst lii teatter já sämmilâš teeman ”Muštâlem maaŋgah häämih”. Tábáhtus ohtâvuođâst uárnejuvvoo meiddei aldamáttááttâspeivi uáppeid, kiäh loheh sämikielâ päikkikuávlu ulguubeln.

Riijkâvijđosii teema ravvuuh láá https://nuorikulttuuri.fi/ – siijđoin. Sämmilâš teema puáhtá leđe ovdâmerkkân juoigâm, livđe, leuʹdd, mainâstem teikkâ eres läävdi alne oovdânpuohtum sänitaaiđâ. Täärhib uásálistemravvuuh almostittep kiiđâ aalgâst, mut rahttâđškyettiđ kannat jo tääl! Čuávu Sämitige nettisiijđoid www.samediggi.fi!

Aldamáttááttâspeivi 10.4. uárnejuvvoo uáppeid, kiäh loheh sämikielâ káidusmáttááttâshaavâ peht sämikuávlu ulguubeln já taan peeivist tieđeet haavâ koordinaattor. Čuávu meiddei haavâ nettisiijđoid, moh lekkâseh eidu tain peeivijn!

Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh lii tábáhtus váldu-uárnejeijee. Tábáhtus ornimist láá fáárust meiddei Laapi kirjeráájui Jottee kirjerááju-haahâ, Sämitige Párnáikulttuurkuávdáš Mánnu, Sämimuusikkuávdáš já nuorâirääđi.

Tábáhtus äigitavlu:
  • tábáhtus šlaajâin, almootmist, sáttoin já ijâstâlmijn tieđettuvvoo tärhibeht kuovâ-njuhčâmáánust;
  • almottâttâm kišto uásiväldeid já eres uásálisteid lekkâs neetist 5.3. já nohá 22.3.;
  • taaiđâtábáhtus puovtâdijjee porgâškuát Sämitige škovlim- já oppâmateriaal toimâttuvvâst suullân kyehti mánuppaje ovdil tábáhtus;
  • säminuorâi taaiđâtábáhtus lii Kärigâsnjaargâst 10.-11.4.2019 já
  • riijkâvijđosâš TEATRIS-tábáhtus lii Jyväskyläst 24.-26.5.2019.
Lasetiäđuh:
  • Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh: anni.nakkalajarvi(at)samediggi.fi, 040 511 1821; ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, 040 767 3101;
  • Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ: arla.magga(at)samediggi.fi, 040 198 5033;
  • Jottee kirjerááju -haahâ: minna.nakkalajarvi(at)rovaniemi.fi, 016 322 21 77;
  • Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu: petra.magga(at)samediggi.fi, 040 732 5503.

Ilolijn mieláin kiiđâ kuávlun já Kärigâsnjaargân!

Kärigâsnjaargâ škoovlâ máttáátteijeeh Laura Niittyvuopio já Satu-Marjut Nieminen čäittiv magareh taidâreh škoovlâst láá lamaš. Fijnâ seinikove lává máálám Haarla ballerinajyemehááh Biret já Katja.

 

                       

Anarâškielâ  puustavvideo lii valmâštum

Anarâškielâ  puustavvideo lii valmâštum. Videost Sáárákáisá já Siiri uuccâv anarâškielâ pustavijd. Jyehi pustavân suoi adelává ovdâmeerhâ. Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh lii pyevtittâm video já tot lii puohháid keččâmnáál.

Videost lává fáárust Sáárákáisá Seurujärvi já Siiri Angeli. Video kietâčalluu lává ráhtám Henna Lehtola já Neeta Jääskö. Video lii kuvvim já editistám Eeva Mäkinen.

Liŋkkâ puustavvideon: www.youtube.com/watch?v=CxrPDtIbZkA

Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh

Hitruus kielâoppâ – uđđâ digioppâmaterial almostui!

Hárjuttâl anarâškielâ älkkeht já jotelávt uđđâ digihárjuttâsâiguin! Hitruus kielâoopâst láá maaŋgâláván hárjuttâsah. Koveh, jienah já teevstah išedeh tuu hárjuttâllâđ anarâškielâ vuáđukielâoppâaašijd. Material lii vuávájum anarâškielâ vieres kiellân máttááttâsân vuáđuškoovlâ 3-6 luokkataasijd.

Hitruus kielâoppâ lii uási Hitruu-kirjerááiđu. Material pyehtih meid iäráseh kevttiđ anarâškielâ máttááttâlmân, hárjuttâsâid puáhtá jieš tärhistiđ. Hárjuttâsah láá rahtum Cloubi-vuáđun, tohon puátih maŋeláá lase digimaterialeh máttááttâskiävtun.

Hitruus kielâoppâ lii Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttuv pyevtittem oppâmaterial. Miina Seurujärvi lii vuávám já olášuttám material, kovvejeijee lii Riitta Ahonen.

Jis halijdah kevttiđ material máttáátmist teikkâ máttááttâlmist, vääldi ohtâvuođâ Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttâhân:

Miina Seurujärvi, anarâškielâlâš materiaalpargo, miina.seurujarvi(at)samediggi.fi, 010 839 3193

Hannu Kangasniemi, oppâmateriaalčällee, hannu.kangasniemi(at)samediggi.fi, 010 839 3115

Marita Aikio, oppâmateriaalvuávájeijee, marita.aikio(at)samediggi.fi, 010 839 3111

Nuorttâlâškielâ puustavvideo lii vaalmâš

Video nuorttâlâškielâ pustavij tubdâmist lii vaalmâš. Videost Tiina já Elli-Dåʹmnn uuccâv já kavnâv nuorttâlâškielâ pustavijd. Jyehi pustavist suoi adelává ovdâmerkkâsääni. Video lii pyevtittâm Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh já video lii mávsuttáá keččâmnáál.

Videost lává fáárust Tiina Sanila-Aikio ja Elli-Dåʹmnn Aikio. Video kietâčalluu lává čáállám Tiina Sanila-Aikio ja Anna-Katariina Feodoroff. Video lii kuvvim já editistám Eeva Mäkinen.

https://www.youtube.com/watch?v=-et0AMEGQ8Y

Lasetiäđuh

 

NEKK – Noveʹllnorldõk 2 – kirje almostittemtilálášvuotâ Čevetjäävri škoovlâ juhlesalist 31.10.2018 tjme 12.00

Sämitigge lii almostittám Niilo Aikio čäällim já Marketta Nilsen kuvvim nooveelčuákálduv nube uási tave-, aanaar- já nuorttâsämikielân. Tave- já aanaarsämikielân kirje almostuvâi kiđđuv. Juhlop nuorttâsämikielâlâš kirje almostum Čevetjäävri škovlâ juhlesalist koskoho 31.10.2018 tjme 12.00. Puohah láá tiervâpuáttám almostittemtilálášvuotân.

Kirje nube uási novelleh láá jotkâ vuossâmuš uási muštâlusâid nuorâ kaandâ elimisti Puálmágjäävri  siijdâst. Kirje čällee Niilo Aikio lii jieš aassâm kirje váldupersovn náálá pärni- já nuorâvuođâs Puálmágjäävrist, nuuvtba muštâlusâin lohhee finnee tuođâlii kove moonnâm ääigist. Ivnáás já riges kielâinis Aikio loptee lohhee čoolmij oovdân oskomettum já kiäldulijd tábáhtusâid. Kuáláástmân, piivdon já šiiveettuálun kullee tooimâid Aikio kovvee tärkkilávt já äššitubdâmuššáin.

Kovetaaidâr Marketta Nilsen lii ain kiäsuttâm sämmilii máttu heiviittiđ jieijâs eellim já piergim luándun já ton täsitiädun. Tovle ulmuin ij lah lamaš tárbu ige haalu finniđ puoh máhđulijd hiäđuid olssis. Piäiváá já máánu adelem čuovâmeerij mulsâšuddâm meridij ennuv piäiválijd tooimâid já eellim iävtuid. Nilsen koveh läiđejeh mainâsijd miätá ive skaamâ kiämáduvâst kidâ koskâkeesi ijâttes iijân.

Nilsen maainâst, et máttááttâspargostis sun uusâi tuušijd miäldusmaterial, moos Tave-Suomâ nuorah, távjá kaandah, kiäh lijjii eidu oppâm luuhâđ teikkâ kiäh iä lamaš nuuvt moovtâ luuhâđ, finniiččij movtáskiđ já mon maailmân sij puávtáččii identifisistuđ. “Tiettim, et maaŋgah sist tuše vuordii tom, et škovlâpeivi nohá já sij peesih kuálástiđ, miäcán teikkâ tuoddârân. Nigá-kaandâ feerimijn já suotâs tábáhtusâin mainâsteijee noveleh láá tegu tiilájum tevdiđ taam táárbu!” Marketta Nilsen paahud.

Sämmilâš kulttuuräärbi sirdem suhâpuolvâst nuubán lii meid kirje kuávdáš ulme, mon láá keččâlâm olášuttiđ meid kuvijguin. Niilo Aikio novelehhan muštâleh Tiänuleevi já Puálmágjäävri páihálâšhistorjást já ärbitiäđuin, maid innig puárásub ulmuuh mušteh. Tondiet lii tehálâš, et ääših já detaljeh láá kovvejum riehtâ. Taam olášuttem kuvviimist lii vaattâm čovgâ ohtsâšpargo kovvejeijest já čällest.

Nuorttâsämikielân kirje lii jurgâlâm Raija Lehtola, anarâškielân Ilmar Mattus, orjâlâškielân Niilo Aikio.

Lasetiäđuh

Sämikuávlu škoovlah finnejeh skeŋkkân sämi- já suomâkielâlijd luuhâmkiirjijd

Sämmilij päikkikuávlu škoovlah finnejeh škovlâive aalgân stuorrâ pakkeet sämi- já suomâkielâlijd luuhâmkiirjijd. Pakkeet tuálá sistees love sierâlágán sämikielâlii kirje já käävci sierâlágán suomâkielâlii kirje. Jyehi pakettist láá ohtsis 50 kirjed, moi ulmen lii nanodiđ eromâšávt 3.- já 4.-luokkalij luuhâmtááiđu já luuhâm astoääigi.

Kirjeskeeŋkah kuástid Suomâ kulttuurruttârááju Lukuklaani-haahâ, moin Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh taha oovtâstpargo. Sämitigge lii haahâm sämikielâlijd kiirjijd. Kirjeh láá anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielâliih já toh láá väljejum škoovlâi máttááttâskielâi já tuoivui mield. Sämitigge västid kirjepakettij jyehimist sämikuávlu škovláid.

Lukuklaani skeŋkkee jyehi Suomâ vyeli- já ohtsâšškoovlân 50 kirje pakkeet čohčuv 2018. Tot lii haahâm paijeel 100 000 kirje ulme várás. Ruotâ- já sämikielâláid uáppeid láá heiviittum eromâš kirjepaketteh.

Suomâ Kulttuurruttârááju, mii lii haahâm kiirjijd, lii priivaat ruttârááju, mon toimâ vuáđuduvá testamenttin já skeŋkkân finnejum ruuđáid. Párnáikirjálâšvuođâ áámmátulmuuh láá išedâm valjiđ kiirjijd já toh láá čuosâttum eromâšávt 3-4. luokkaláid, kiäh láá haavâ čuosâttâhjuávkku.

Lasetiäđuh:

Miina Seurujärvi, miina.seurujarvi(at)samediggi.fi, 010 839 3193.

Kooveest anarâškielâlâš oppâmateriaalpargee Miina Seurujärvi nurâmin škoovlâi kirjepakettijd.

Oulu ollâopâttâh finnejii ruttâdem sämikielâlij amnâsmáttáátteijei škovlimhaavâ várás

Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij Oulu ollâopâttâhân 750 000 euro hahâruttâdem sämikielâlij amnâsmáttáátteijei škovlimhaavâ várás. Hahâoccen lâi Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut já ohtsâšpargokyeimin šoddâdemtiettui tieđâkodde, Säämi máttááttâskuávdáš já Sämitigge. – Hahâruttâdem lii tuođâi ilolâš uuđâs, paahud Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio. Sämikielâlij máttáátteijei vänivuotâ lii lamaš kuhháá mii tiäđust já pargolisto njunošist. Máttáátteijeetile pyeredem mainâšuvvoo meid Sämitige vaaljâpaje toimâohjelmist.

Sämitigge olášuttij roovvâdmáánust ovdâčielgiittâs sämikielâlij máttáátteijei finnimvuođâst, tiileest já škovlimtáárbuin. – Sämikielâlijn máttáátteijein lii hirmâd stuorrâ vänivuotâ, tastko vuossâmui suhâpuolvâi máttáátteijeeh láá pááccám teikâ päcimin iäláttâhân já uđđâ máttáátteijeeh valmâštuveh liijkás hitásávt, maainâst Sämitige škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari. – Stuárráámus vänivuotâ lii eidu sämikielâlijn amnâsmáttáátteijein. Amnâsmáttáátteijeevänivuotâ lii ohtâ puoh merhâšitteemus iästu vâi sämikielâlâš máttááttâs puávtáččij vijđediđ vuáđumáttááttâs pajeluokkaid. Vuávájum haavâ ulmen lii nube tááhust toohâđ máhđulâžžân jo toháláid máttáátteijeid sämikielâi oppâm já sämikielâlii máttááttâspargo, nube tááhust toohâđ máhđulâžžân epitoháláid ulmuid, kiäh hoittájeh sämikielâlii máttááttâs, amnâsmáttáátteijee tohálâšvuođâ haahâm.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij máttáátteijeeškovlim ovdedemhaavâi várás ohtsis 12 miljovn eurod. Sierânâstorjui ulmen lii Máttáátteijeeškovlim ovdedemohjelm olášuttem ovdedem. Toorjâ mieđettui máttááttâs- já kulttuurministeriö toimâsyergi ollâopâttuvváid já áámmátollâškovláid, main lii máttáátteijeeškovlimtoimâ. Eromâš staatâtorjuuh mieđettuvvojii ohtsis 12,7 miljovn eurod 1-3-ive pištee haavâi várás, moh vyelgih joton ive 2018. Haavâi peht uđâsmittojeh máttáátteijei vuáđu-, uápásmittem- já tievâsmittemškovlim sehe nanodeh ollâškoovlâi já škovlim uárnejeijei ohtsâštooimâ. Ruttâdemnáál 25 ovdedemhaahâd lii stuorrâ uási máttáátteijeeškovlim ovdedemohjelm.

MKM (OKM) tiäđáttâs 15.6.2018: https://minedu.fi/avustukset/avustus/-/asset_publisher/%20korkeakoulujen-opettajankoulutuksen-kehittamishankke-2

 

Lasetiäđuh:

Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, 010 8393 112