Almottâttâm säminuorâi taaiđâtábáhtusân nohá 5.5.2021

Almottâttâm säminuorâi taaiđâtábáhtusân nohá 5.5.2021. Mušte almottiđ juávkkud, párnád teikkâ jieččâd majemuštáá meripeeivi! Huámmáš, ete uásálistem viermitábáhtusân já uásálistem video häämist kalga almottiđ sierâ luámáttuvváin.

Taaiđâtábáhtus álgá iđedist tijme 10.00 já nohá suulân tijme 14.00. Tijme 11.30–12.30 lii purâdem. Taaiđâtábáhtusâst čuojât Ravggon já kyessin lii ráppár Mihkku Laiti.

Puoh uásálisteeh kalgeh tevdiđ almos almottâttâmluámáttuv – meid sij, kiäh iä uásálist tábáhtusân videoiguin. Videoid kalga toimâttiđ taaiđâtábáhtuspargojuávkun 10.5.2021 räi.

Taaiđâtábáhtus lii ávus puoh säminuoráid, ige uásálistem viermitábáhtusân tâi uásálistem video häämist taarbâš tábáhtuđ škoovlâ peht. Mušte kuittâg almottiđ jieččâd já jieččâd video almottâttâmliiŋkâ peht.

 

Liŋkkâ škoovlâi almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/2C8AB6704F96F9B0

Liŋkkâ oovdânpyehtimij almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/0A93354C225143D9

 

Lasetiäđuh:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132

Pyevtit siskáldâs taaiđâtábáhtus sijđoid!

Tastko taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo káidusin, te mij halijdep väldiđ párnáid já nuorâid fáárun já lasettiđ vuáruvaikuttâs nuuvt ennuv ko máhđulâš jo ovdil tábáhtus. Mij tuáivup-uv, ete párnááh já nuorah vuolgâttiččii mijjân tiervâttâsâid já tubdâmušâid videoi já kuuvij häämist jo ovdil tábáhtus.

Mij almostittep videoid já kuuvijd muuneeld taaiđâtábáhtus nettisiijđoin já sosiaallii media tiilijn. Kuuvijd puáhtá toimâttiđ taaiđâtábáhtus pargei tâi taaiđâtábáhtus viermitoimâtteijei, Eeva Mäkisâžân.

Jis videoh já koveh juáhhojeh sosiaallii mediast, te toi ohtâvuođâst puáhtá kevttiđ hashtagijd #dáiddadáhpahus, #taaiđâtábáhtus, #čeaäppvuõđpeeiv ja #sntaidetapahtuma!

Lasediäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132

Eeva Mäkinen
eeva.makinen(at)samediggi.fi
+358 40 732 6963

Mušte meid čuávvuđ taaiđâtábáhtus:

saamelaisnuortentaidetapahtuma.com
instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus,
facebook peht: Saamelaisnuorten taidetapahtuma
já tábáhtus hastag: #dáiddadáhpahus, #taaiđâtábáhtus, #čeaäppvuõđpeeiv ja #sntaidetapahtuma

Nuori Kulttuuri -festivaal: https://nuorikulttuuri.fi/festival/

“Sämikielâlii arâšoddâdem, sämimáttááttâs já sämikielâlii škovlimpálgái nanodem finnee tääl uđđâ liävtu”

Pargojuávkku iävtut sämimáttááttâs ornim fastâ vuáđun ubâ staatâst já sämikielâlii arâšoddâdem nanodem eromâšávt sämikuávlu ulguubeln. Säämi kielâpiervâlij sajadâh uássin arâšoddâdem lii táttu nanodiđ. Nuorttâkielâlii arâšoddâdem já máttááttâs oovdedmân iävtuttuvvoo eromâštooimâid. Pargojuávkku iävtut meid, et oppâmateriaal ruttâdem pajeduččii kyevtkiärdásâžžân. Sämikielâlii máttááttâs-, sosiaal- já tiervâsvuođâ škovliittâsân iävtuttuvvoo ovdâsvástádâsoppâlágádâsâi nomâttem. Sämitige uásálistem škovliittâs oovdedmist, sämitiäđu sajaduv pyeredem máttááttâsâst já sämimáttááttâs taverijgálii ovtâspargo lii haalu nanodiđ.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö 6.2.2020 asâttâm sämikielâ já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávkku luovâttij loppâraportis máttááttâsminister Jussi Saramon já staatâčällee Tuomo Puumalan 15.4.2021. Pargojuávhu pargo lâi vijđes. Tot valmâštâlâi iävtuttâsâid sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs já škovlim oovdedmân olesvuottân.

Uđâsmitmijn lii huáppu

Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso kijttá pargojuávhu vuáđulâš pargoost. – Ráđádâllâm sämikielâlii arâšoddâdem, sämimáttááttâs já sämikielâlii škovlimpálgái naanoodmân uážžu tääl uđđâ liävtu. Mij älgip ovdediđ pargojuávhu pajedem aašijd tállân, sun iätá.

– Mij tuáivup, et uážžup aašijd ovdâskulij vala uáiviminister Sanna Marin haldâttuv ääigi. Sämisiärváduvvâst ij lah vääri pääcciđ vyerdiđ, tanen ko liijkás maŋgâ suhâpuolvâ lii jo pááccám ollásávt jieijâs kielâttáá, kulttuurittáá já jieijâs kielâlii máttááttâsttáá, iätá Juuso. – Sämikielâi máttááttâs päikkikuávlu ulguubel lii jo pyereest joođoost káidusohtâvuođâid ävkkin anneem haahân já mun anam taam máttááttâs fastâdem ohtân tergâdumosijn pargojuávhu iävtuttâsâin.

Káidusohtâvuođâin olášum máttááttâs lii enâmus päikkikuávlu ulguubel ässee sämipárnáid já -nuoráid áinoo máhđulâšvuotâ finniđ jieijâs kielâ máttááttâs, tanen ko sämiperruuh ääsih suullân 230 kieldâst pirrâ staatâ. – Tergâd lii meid tom visásmittem, et sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ornimiävtuh, tegu pyeri ruttâdem, siäiluh sämmilii päikkikuávlu kieldâin. Päikkikuávlu kieldah láá ain sämikielâi luándulumos päikkikuávlu, iätá Juuso.

Pođhâlâš säämi škovlâpäälgis

Sämitige ovdâsteijen pargojuávhust toimâm škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari paahud, et sämikielâlâš škovlâpäälgis lii luuvijd iivijd pištám ovdedempargoost huolâhánnáá ain pođhâlâš já raše. – Sehe sämikielâlii arâšoddâdem ete sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs juksâmvuotâ lii väldikodálávt hiäjus. Eromâš hiäjus sajadâh lii sämmilii päikkikuávlu kieldâi ulguubeln, škovlimasteid ko kiäččá, te hiäjumus lii luvâttuvâst já áámmátlii škovliimist. Eresárvusâšvuotâ lii meid sämikielâi kooskâst.

Pargojuávkku iävtut nubástusâid máttááttâs lahâaasâtmân, ruttâdmân já máttááttâsvuávám vuáđustâssáid. Eres suorgij nuorttâkielâlii pargovievâ juksâmvuođâ pyereedmân pargojuávkku iävtut eromâš tievâsmittemškovlimhaavâ algâttem ive 2022. Nuorttâkielâlii máttááttâs ovdedem pajeduvvoo raportist hoppuumusân, ko nuorttâkielâ lii Suomâst sarnum sämikielâin uhkevuálásumos.

Sämikielâlii máttáátteijein, eres máttááttâspargovievâst já sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi sämikielâlii pargovievâst lii stuorrâ vänivuotâ. – Škovlim sämikielâlii máttáátteijen eres oppâamnâsijd ko sämikielân váátá eromâš škovlimpálgái rähtim. Sämikielâlii palvâlusâi táárbun ovdâmerkkân sosiaal- já tiervâsvuotâsyergist puáhtá västidiđ tuš oovdedmáin sierâ pálgáid sämikielâi já sämikulttuur vuotân väldee škovliittâsâid, paahud Aikio-Puoskari.

– Sämikielâlii sosiaal- já tiervâsvuođâtipšo palvâlusah olášuveh tááláá ääigi hiäjuht teikkâ tulkkâm iišijn, mii šadda šoddâđ vaarân eres lasseen pyeccee torvolâšvuođâ já iästá sämikielâlii vuoigâdvuođâ ovtviärdásâš, kvaliteetlâš palvâlusâid. Tondiet taah škovlimtáárbuh kolgâččij väldiđ tuođâst já orniđ koordinistmáin máhđulâšvuođâid sämikielâ táiđusij já sämmilâš kulttuur tobdee pargei škovliimân.

Kaksi poikaa tekee kannettavalla tietokoneella tehtäviä pöydän ääressä.
Kove: Ville-Riiko Fofonoff

Sämikielâlâš arâšoddâdem naanood suhâpuolvâlii jotkuuvâšvuođâ

Sämitige kielâtorvočällee Ánne-Kirste Aikio, kote meid tooimâi Sämitige ovdâsteijen pargojuávhust, muštâl, et pargojuávkku lii selvâttâm sämmilii kulttuur- já kielâpiervâlij sajaduv maaŋgâin čuákkimijn já kuullâmtilálâšvuođâin. – Kielâpiervâlij sajadâh lii muálkkáá tanen, et tom, nube náálá ko eenikielân sämikielâ sárnoo párnái arâšoddâdem, iä tuubdâst arâšoddâdemvuávám vuáđustâsâin. Sämikielâs monâttâm sämiperrui párnái vuáđulavâlâš vuoigâdvuotâ sämikielân lii epičielgâ já tot halijdui visásmittiđ.

Pargojuávkku iävtut kielâpiervâlij sajaduv čielgiittem Máttááttâsháldáttâs arâšoddâdemvuávám vuáđustâsâin já tai tooimâ turvim meid ministeriö čujottâm eromâš staatâišeruuđâin. – Pargojuávkku tiäddut tom, et puoh kielâpiervâleh tuáimih jieijâs toimâhaamijn uássin kieldâi ornim arâšoddâdem já haalijd, et tile juátkoo tagarin meid puátteevuođâst, iätá Aikio.

– Eenikiellân sämikielâ sárnoo párnái jieijâskielâg arâšoddâdem já sämikielâ oppâm arâšoddâdmist máhđulisteeh kielâpiervâleh láá uáli jo tergâdeh. Toh visásmiteh sämikielâi já sämmilâš kulttuur jotkuuvâšvuođâ já sirdum uđđâ suhâpuolvâid, iätá Aikio.

Nelji sierânâsčielgiittâs

Pargojuávkku lii paijeel ive pištee tooimâs ääigi kuullâm stuorrâ juávhu äššitobdeid já rähtittâm nelji sierânâsčielgiittâs. Pargojuávhu pargon lâi selvâttiđ sämikielâlii arâšoddâdem sehe sämimáttááttâs já -škovlim tile ubâlâšvuottân já valmâštâllâđ tárbulijd iävtuttâsâid máttááttâs tile oovdedmân.

Sämikielâlii oppâmateriaal juksâmvuođâ já ruttâdemtáárbuid selvâttij Helena Korpela, sämikielâlii máttááttâs- já arâšoddâdempargovievâ juksâmvuođâ já škovlimpálgáid Laura Ahola já suomâ- já ruotâkielâlii vuáđumáttááttâs oppâmateriaalij sämmilâštiäđuid Tuuli Miettunen.

Vuossâmuu kerdi selvâttui meid sämikielâlii sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargovievâ škovliittâs tile já ovdedemtáárbuid. Tuuli Miettusij rähtim čielgiittâs luovâttui ministerin já staatâčällei siämmáá ääigi loppâraportijn. Ovdebááh kulmâ čielgiittâs luovâttuvvojii minister Li Anderssonin já staatâčällee Puumalan 1.12.2020.

Pargojuávhu saavâjođetteijen tooimâi hovdâ Tiina Silander máttááttâs- já kulttuurministeriöst já čällein Arla Magga já Petra Kuuva Sämitiggeest sehe Susanna Rajala Máttááttâshaldâttâsâst.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

Ulla Aikio-Puoskari
škovlimčällee / pargojuávhu värisaavâjođetteijee
040 767 3101
ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi

Ánne-Kirste Aikio
kielâtorvočällee / pargojuávhu jeessân
040 707 5626
anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Liiŋkah:

Máttááttâs- já kulttuurministeriö tiäđáttâs 15.4.2021

Saamen kielten ja saamenkielisen opetuksen kehittämistyöryhmän raportti, OKM:n julkaisuja 2021:25

Selvitys saamenkielisen sosiaali- ja terveysalan henkilöstön koulutuksen nykytilanteesta ja kehittämistarpeista, OKM:n julkaisuja 2021:18, Tuuli Miettunen

Selvitys saamenkielisen oppimateriaalin tilanteesta ja tulevista tarpeista, OKM:n julkaisuja 2020:28, Helena Korpela

Selvitys saamelaistiedosta peruskoulun suomen- ja ruotsinkielisissä oppimateriaaleissa, OKM:n julkaisuja 2020:29, Tuuli Miettunen

Selvitys saamenkielisen opetus- ja varhaiskasvatushenkilöstön saatavuudesta ja koulutuspoluista, OKM:n julkaisuja 2020:30, Laura Arola

www.samediggi.fi

www.saamenetaopetus.com

www.oktavuohta.com

Almottâttâm Säminuorâi taaiđâtábáhtusân lekkum

Säminuorâi taaiđâtábáhtusân puáhtá almottâttâđ 7.4.–5.5.2021 koskâsii ääigi Webropol -ohjelm peht (liiŋkah vyelni). Huámmáš, ete uásálistem viermitábáhtusân já uásálistem video häämist kalga almottiđ sierâ luámáttuvváin. Puoh uásálisteeh kalgeh tevdiđ almos almottâttâmluámáttuv – meid sij, kiäh iä uásálist tábáhtusân videoiguin.

Taaiđâtábáhtus olášuttoo viermitábáhtussân 18.5.2021. Tábáhtus teeman láá videoh já mij ornip oovtâstpargoost Arktâsâš pedagogiik -havváin ávus škovlimijd videoi rähtimist. Tieđettep škovliittâsâin sierâ.

Taaiđâtábáhtus lii ávus puoh säminuoráid, ige uásálistem viermitábáhtusân tâi uásálistem video häämist taarbâš tábáhtuđ škoovlâ peht. Mušte kuittâg almottiđ jieččâd já jieččâd video almottâttâmliiŋkâ peht.

 

Liŋkkâ škoovlâi almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/2C8AB6704F96F9B0

Liŋkkâ oovdânpyehtimij almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/0A93354C225143D9

 

Lasetiäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132

Nuori Kulttuuri -festivaal: https://nuorikulttuuri.fi/festival/

 

Mušte meid čuávvuđ taaiđâtábáhtus:

saamelaisnuortentaidetapahtuma.com
instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus,
facebook peht: Saamelaisnuorten taidetapahtuma
já tábáhtus hastag: #dáiddadáhpahus, #taaiđâtábáhtus, #čeaäppvuõđpeeiv ja #sntaidetapahtuma

Kaksi poikaa tekee kannettavalla tietokoneella tehtäviä pöydän ääressä.

Almottât videoi editistem škovliittâssáid

Huámmáš: videoi majemuš macâttempeivi lii sirdum 10.5. räi!

Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnee oovtâstpargoost Arktâsâš pedagogiik II -havváin ávus káidusškovliittâsâid videoi editistmist. Toos lasseen mij lep pyevtittâm ravvuid videoi vuáváámân já olášutmân.

Mij ornip kyehti káidusškovliittâs, mon lasseen lii máhđulâš keččâđ vyerkkejum škovliittâsâid maŋeláá. Liiŋkâ vuárháid finnee škovliittâsâi maŋa taaiđâtábáhtuspargest. Haavâ pargeeh fäälih teknisii torjuu ohjelmij kiävtust meid škovliittâsâi maŋa.

Mij ornip škovliittâs kyevti vuáháduvâst: Windows 10 videoi editistemohjelmist sehe puhelimân luođimnáál FilmoraGo:st. FilmoraGo heivee sehe Androidân já iOS:ân. Škovliittâsah uárnejuvvojeh suomâkielân. Kuohtuuh škovliittâsah älgih tme 12.30 já noheh tme 14.00. Kooskâst lii 15 min puddâ. Škovliittâsâi siskáldâs

  • Algâ- já loppâteevstâi lasettem
  • Videoi raijim já čuoppâm
  • Tuáváášmuusik, koveteevstâi já eres pehtilittei lasettem
  • Editistum video vuorkkim

 

20.4. kovliittâs Windows 10 vuáháduv videoi editistemohjelmist

Tiäđuh heiviittâsâst: Microsoft Videoeditori-heiviittâs lii nuuvtá Windows-vuáháduv pargopevdiheiviittâs. Tot heivee pyereest algâttelleid, já ton vievâst puáhtá älkkeht ja jotelávt raijiđ já čuoppâđ videoid, mutâ ton editistemjiešvuođah láá kuittâg kääržih.

27.4. škovliittâs FilmoraGo editistemohjelmist (škovliittâs vuáđđud Android kevttimvuáhádâhân, mutâ heiviittâs kávnoo meid iOS-vuáhádâhân)

Tiäđuh heiviittâsâst: FilmoraGo lii moobiilheiviittâs, mon puáhtá luođiđ nuuvtá Android-moobiilpiergâsân Google Play –käävpist. Videoi kuvvim já editistem lii jotteel já älkkee, tastko puoh tooimâid puáhtá olášuttiđ siämmáin piergâsijn.

 

Škovliittâsah uárnejuvvojeh Microsoft Teams -heiviittâsâst. Mij avžuuttep, ete tust lii kovvejum materiaal valmâšin, ko puáđáh škovliittâsân, vâi pastah uápásmuđ ohjelmij jiešvuođáid keevâtlávt. Visásmit meid, ete tárbuliih ohjelmeh láá stellejum já et piergâsij vuáhádâhpeividmeh láá ääigi tääsist ovdil škovliittâsâi!

Videoh toimâttuvvojeh taaiđâtábáhtus pargojuávkun WeTransfer ohjelmijn (ravvuuh).

Almottât škovliittâssáid 16.4.2021 räi šleđgâpostáin anni-sofia.niittyvuopio@samediggi.fi teikâ puhelimáin +358 40 620 1917. Almoot, ete kuábbáá-uv škovliittâsân tun almottâđah, tuu ohtâvuotâtiäđuid sehe uásálistei mere. Almoot meid, ete ostâvetteđ-uv Teamsân vâi taarbâšvetteđ-uv tuš liiŋkâ vuárháid.

 

Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2021 ravvuuh

 

Lasediäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio

anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

+358 40 620 191

 

Johanna Laakso

Arktâsâš pedagogiik II, sämimáttááttâs digiviärmádâh -haahâ

johanna.laakso(at)sogsakk.fi

+358 40 549 7429

Mallipustaveh uápisin!

Čále bustávaid lii algâmáttááttâsân uáivildum hárjuttâsvihko tavesämikielâ mallipustavij hárjuttâlmân. 

Vihkoin uáppeeh pyehtih hárjuttâllâđ uccâ já stuorrâ pustavij sehe uápis saanij čäällim. Pustavij oppâm lasseen uáppei fijnâmotorisiih tááiđuh nanosmeh. Jyehi siijđost lii kuárus loová, moos uáppee sáttá jieš sárguđ já mááláđ.

Čále bustávaid -viihko lii kuvvim Nora Bäck, kote lii kuvvim meid tavesämikielâlii vieres kielâ máttááttâsân uáivildum GEA-oppâkirjesäärji. Viihko lii toimâttâm, vuávám já tuáijim Anni Näkkäläjärvi. Materiaal algâjurdân lii Petra Kuuva anarâškielâlâš ”Puustavhárjuttâsvihko”.

Täin viihkoin lii kevttum tekstimpustavijn šaddee Alku-fonttaperruu pustavijd. Foontaid lii vuávám Jarno Lukkarila já almostittâm Máttááttâshaldâttâh. Lasetiäđuid tun kaavnah čujottâsâst http://alku.typolar.com/.

Viihkoid puáhtá tijláđ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst: https://www.samediggi.fi/tuote/cale-bustavaid/

Anni-Sofia Niittyvuopio porgâškuođij taaiđâtábáhtus pargen

Säminuorâi taaiđâtábáhtus orniistâlmeh pessii aalgân, ko Anni-Sofia Niittyvuopio porgâškuođij tábáhtus pargen. Taan ive tábáhtus uárnejuvvoo live stream -vuolgâttâssân majebaargâ vyesimáánu 18. peeivi.

Tábáhtusân puáhtá uásálistiđ tienuuvt, ete kovvee jieijâs uánihisfiilmâid, moi teeman lii ”Mun lam čeppi…”, ”Muái láán čeepih…” teikâ ”Mij lep čeepih…”.

Uásálistee kalga juátkiđ paječalluu ucemustáá ovttáin saanijn, ovdâmerkkân ´Muái láán čeepih tánssáđ…´. Teema ij lah räijejum tärhibeht, mutâ videoh kalgeh leđe sämikielâliih já muštâliđ säminuorâi elimist. Škoovlah uásálisteh já čuávuh tábáhtus stream peht.

Videoid kalga toimâttiđ taaiđâtábáhtuspargojuávkun 3.5. räi. Toos lasseen ornip škovláid škovlim videoi rähtimist nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

Tábáhtusâst väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh väldikodálii Nuori Kulttuuri -festivaalân, mii uárnejuvvoo káidusin. Toos lasseen uásálistest lii máhđulâšvuotâ finniđ videos uássin Skábmagovat -festivaal párnái já nuorâi peeivi.

Anni-Sofia lii uásálistám škovlâahasâžžân masa jyehi taaiđâtábáhtusân. – Lii suotâs orniđ tábáhtus, mii lii lamaš ohtâ škovlâive stuárráámus tábáhtusâin. Tábáhtus lii vaiguttâm ennuv meid muu jieččân pärnivuotân.

Ánne-Sofen puáhtá leđe ohtâvuođâst puoh aašijn, moh lohtâseh taaiđâtábáhtusân. Toos lasseen mij táttup, ete škoovlah almotteh taaiđâtábáhtuspargei ohtâvuođâulmuu, kote tuáimá liŋkkân taaiđâtábáhtuspargee já škoovlâ kooskâst. Almostittep lasetiäđuid äigitaavluin, almottâtmist já škovlimijn nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Mušte meid čuávvuđ taaiđâtábáhtus:

saamelaisnuortentaidetapahtuma.com
instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus,
facebook peht: Saamelaisnuorten taidetapahtuma
já tábáhtus hastag: #dáiddadáhpahus, #taaiđâtábáhtus, #čeaäppvuõđpeeiv ja #sntaidetapahtuma

Lasetiäđuh:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132

Nuori Kulttuuri -festivaal: https://nuorikulttuuri.fi/festival/

Uđđâ tavesämikielâ pargokirje lii almostum

Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh lii almostittâm uđđâ tavesämikielâ pargokirje GEA -kirjerááiđun. 

GEA 3 bargogirji giđđii lii uáivildum vuáđuškoovlâ kuálmád luoka viereskielâ máttááttâsân. Kirje teevstâid lii čáállâm Oona Länsman já kirje siskeeld maŋgâpiälásijd hárjuttâsâid. Kirje kuuvijd lii sárgum já tuáijim lii ráhtám Nora Bäck.

Tiijláámeh: https://www.samediggi.fi/tuote/gea-3-bargogirji-giddii/

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii Säminuorâi taaiđâtábáhtus proojeektpargee tooimâ

Pargo álgá sopâmuš mield já juátkoo 15.6.2021 räi. Proojeektpargee pargon lii västidiđ Säminuorâi taaiđâtábáhtus vuáváámist, ornimijn, ohtâvuođâ tolâmist tábáhtus uásálistei já uárnejeijei kooskâ, tieđeetmist, eres munevalmâštâlmijn já tábáhtus loppâpargoin. Taaiđâtábáhtus 2021 uárnejuvvoo interneetist virtuaaltábáhtussân. Proojeektpargee parga káidusohtâvuođáin škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst, mon hovdân tuáimá škovlimčällee.

Pargo miänástuvvee hoittám váátá sämikielâ tááiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). Mij anneep áárvust jiečânâs já huolâlii pargovyevi sehe šiev ohtsâšpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid. Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi V já tast II juávhu mield (vuáđupälkki 2204,04 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh káiduspargo päikkikode mield 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.

Ucâmušâid uáppu- já pargotuođâštusâiguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán vástuppeeivi 12.3. tme 12.00 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?138d8fc1

Lasetiäđuid pargoost addel škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3112. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi já ovdebáá iivijn uárnejum Säminuorâi taaiđâtábáhtusáid puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.saamelaisnuorten taidetapahtuma.com/

Anarist 23.2.2021

Sämitigge 

Almottâttâm sämikielâi káidusmáttááttâsân luuhâmihán 2021–2022 lekkâsij

Almottâttâm Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ máttááttâsân luuhâmihán 2021–2022 lii lekkâsâm. Almottâttâm máttááttâsân tahhoo šleđgâlii Webropol-luámáttuvváin. Almottâttâm kuáská uđđâ uáppeid já uáppeid, kiäh juátkih haavâ máttááttâsâst.

Kove: Sunna Kitti

Almottâttâm puáhtá toohâđ máttááttâs uárnejeijee, rehtor tâi huolâtteijee. Talle ko huolâtteijee taha almottâttâm, te mij tuáivup, ete huolâtteijee lii ohtâvuođâst uáppee škoovlân, já muštâl, ete uáppest lii haalu já máhdulâšvuotâ uásálistiđ sämikielâ káidusmáttááttâsân. Máttááttâsân kalga almottâttâđ 31.3.2021 räi.

Káidusmáttááttâshaahâ fáálá sämikielâ (anarâš-, nuorttâlâš- tâi orjâlâškielâ) vuáđumáttááttâs tâi luvâttâhškovlim tievâsmittee sämikielâ máttááttâs 2 ot sämiuáppeid, kiäh láá sämmilij päikkikuávlu ulguubeln. Meid ovdâmáttááttâs uáppeeh pyehtih uásálistiđ haavâ máttááttâsân. Haahâ ij faalâ máttááttâs rävisulmuid. Sämikielâ ij taarbâš mättiđ ovdiist vâi puáhtá uásálistiđ máttááttâsân. Máttááttâsjuávhuh ráhtojeh jyehi sämikielân sierâ nuuvt, ete uáppei luokka- já kielâtääsi váldoo huámmášumán. Máttááttâs uárnejuvvoo máhđulâšvuođâi mield tienuuvt, ete kielâin já juávhuin lává ucemustáá kyehti uáppee.

Vääldi huámmášumán, ete Oulu, Ruávinjaargâ, Jyväskylä já Helsig kaavpugeh uárnejeh orjâlâškielâ máttááttâs aldamáttááttâssân. Jis tun halijdah máttááttâsân, te vääldi ohtâvuođâ jieijâd škoovlâ rehtorân tái kaavpug škovlâvirgádâhân!

Almottâttâmluámáttuvah láá sierâ uđđâ  já juátkoo uáppeid. Mij táttup, ete tevdivetteđ sierâ luámáttuv jyehi uáppee puotâ.

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ lii haahâ, mon Ucjuv kieldâ joođeet já Sämitigge koordinist, já mii juátkoo 2023 kiđđâluuhâmpaje loopâ räi. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâd haavâ. Ton ulmen lii faallâđ sämikielâ káidusmáttááttâs kyehti okkotijme verd vuáđuškoovlâ já nube tääsi uáppeid sämmilij päikkikuávlu ulguubel.

Puáttee tábáhtusah

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ uárnee njuhčâmáánu ääigi infotilálâšvuođâ máttááttâs uárnejeijeid já vaanhimijeehid káidusmáttááttâsân uásálistee já ääšist perustum vaanhimáid. Munealmottâttâm tilálâšvuođáid ij váttoo.

Sämikielâi káidusmáttááttâs – puátteevuođâ huksim
Tieđettemtilálâšvuotâ máttááttâs uárnejeijeid
ko 17.3.2021 tme 17.00–17.30
Servâmliŋkkâ: Seervâ čuákkimân spokkâlmáin täst.

Sämikielâi káidusmáttááttâs vaanhimijeehid
ko 24.3.2021 tme 18.00–18.30
Servâmliŋkkâ: Seervâ čuákkimân spokkâlmáin täst

Tiervâpuáttim mieldi sämikielâi káidusmáttááttâsân!

Lasetiäđuh:

Hanna Helander, proojeekthovdâ  
hanna.helander(at)edu.utsjoki.fi, 040 7012 094 

Unna-Maari Pulska, hahâkoordinaattor
unna.pulska(at)samediggi.fi, 040 6145 949

Arla Magga, hahâkoordinaattor 
arla.magga(at)samediggi.fi, 040 1985 033