Uđđâ oppâmaterial anarâškielân

Anarâškielâ vuáđuškovlâmáttááttâsân láá almostum uđđâ oppâmaterialeh. Uđđâ materialeh láá almostum sehe eenikielâ- ete viereskielâmáttááttâsân. Materialijd lává hammim oppâmateriaal kesipargee Anne Seipiharju já vuávájeijee Miina Seurujärvi.

Eenikielâ Virkkuuvääri-ráiđu lii tievâsmittum nube luoka kuldâlempitáigijn, niäljád luoka uáppee tekstâkiirjijn já viiđâd luoka digihárjuttâsâigijn. Viereskielâ Hitruu-rááiđun láá valmâštum lasematerialeh: Hitruus sánádâh digihárjuttâsah, Hitruus kielâoppâ já sánádâh pdf-siijđoh printtim várás sehe Hitruu 1, 2, 3 já 4 digimaterial sánáduv hárjuttâllâm várás.

Virkkuuvääri 2 kuldâlempitáh čohčâkiđđâ

Kuldâlempitáh láá uási Virkkuuvääri 2 -kirje mainâsijn. Sehe digimaterialist et eidusâš kirjeest láá kuldâlempitái koveh já siskáldâskoččâmušah. Čohcâkirje teevstâid loheh Heli Huovinen, Ritva Kangasniemi já Hannu Kangasniemi. Kiđđâkirje lohheeh láá Martta Alajärvi já Jussa Seurujärvi. Mainâsijd lii čáállám Petter Morottaja.

Virkkuuvääri 4 eenikielâ já kirjálâšvuotâ -kirje

Niäljád luoka eenikielâ já kirjálâšvuođâ máttááttâsân uáivildum kirje vuáđđun lii Otava Kipinä 4 material. Virkkuuvääri-kirje jotkâmainâsijd lii čáállám Petter Morottaja. Eres rähteeh láá Miina Seurujärvi já Mika Kolehmainen (kuvvim já tuáijim).

Virkkuuvääri 5 digihárjuttâsah

Viiđâd luoka material vuossâmuš uási láá digihárjuttâsah. Materialist láá uánehis máttááttâsteevstah já toid labdâšeijee hárjuttâsah sehe válduseh kirjálâšvuođâst. Hárjuttâsâi rähtim vuáđđun láá Otava Kipinä 5 hárjuttâsah já taid lii anarâškielân já kulttuurân heiviittâm Henna Aikio. Digihárjuttâsâid lii ráhtám Miina Seurujärvi.

Hitruus sánádâh digihárjuttâsah

Hitruus sánádâh digihárjuttâsah -material lii paarâ Hitruus kielâoppâ digihárjuttâsah -materialin. Digihárjuttâsâin puáhtá máttááttâllâđ meid saanij jienâdem, luuhâm já čäällim lasseen. Siämmáá material puáhtá kevttiđ pävirháámist ko printtee Hitruus kielâoppâ já sánádâh pdf-siijđoh printtim várás -material. Digimaterialijn láá lasematerialeh (muštokoortah já biŋŋovuáđuh printtim várás sehe liiŋkah quizlet-hárjuttâssáid), moh iä lah pävirmaterialist.

Hitruus kielâoppâ já sánádâh pdf-siijđoh printtim várás

Hitruus kielâoppâ já sánádâh -material tievâsmit Hitruu-rááiđu sierânâs kielâopâlâš já sánádâh hárjuttâsâigijn. Material lii uáivildum vuáđuškoovlâ 3-6 luokkaid. Material puáhtá kevttiđ pävirhäämist (pdf-siijđoh printtim várás) teikkâ digihäämist (Hitruus kielâoppâ digihárjuttâsahHitruus sánádâh digihárjuttâsah). Material lává ráhtám Miina Seurujärvi já Petter Morottaja, koveh Riitta Ahonen.

Hitruu 12 digimaterialeh

Hitruu 1 2 digimaterialijn puáhtá luuhâđ já kuldâlid Hitruu 1 já 2 kiirjij teevstâid sehe hárjuttâllâđ kuuvij sánáduv. Hitruu-rááiđu lii čáállám Teija Linnanmäki já kuvvim Riitta Ahonen. Digimaterial lii ráhtám Anne Seipiharju já sun meid lohá kuuvij saanijd materialist.

Hitruu 34 digimaterialeh

Hitruu 34 digimaterialijn puáhtá luuhâđ Hitruu 3 já 4 kiirjij teevstâid sehe hárjuttâllâđ kuuvij sánáduv. Hitruu-rááiđu lii čáállám Teija Linnanmäki já kuvvim Riitta Ahonen. Digimaterial lii ráhtám Anne Seipiharju já sun meid lohá kuuvij saanijd materialist.

Lasetiäđuh:

oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi, 010 839 3115 / 050 364 1385, hannu.kangasniemi(at)samediggi.fi

anaraškielâ oppâmaterialvuávájeijee Miina Seurujärvi, 010 839 3193 / 050 344 0504, miina.seurujarvi(at)samediggi.fi

Sämitige oppâmateriaaleh

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ juátkoo ivvijn – Sämitigge já Ucjuuhâ ilodeh!

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ finnij jotkâruttâdem máttááttâs- já kulttuurministeriöst. Ministeriö mieđettij haahân 235 000 euro ruttâdem ihán 2021. Haavâ joođeet Ucjuuvâ kieldâ já ohtâvuođâid kieldáid já kaavpugáid koordinist Sämitigge.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ lâi nuhâmin taan ive loopâst. Ráđádâlmijn ministeriöin kuittâg pahudii, ete jotkâihán lii tárbu, vâi ministeriö asâttem sämimáttááttâs ovdedempargojuávkku kiergân finniđ pargos valmâšin. Sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávhu pargo juátkoo taan ive loopân já ton pargon lii ei. valmâštâllâđ iävtuttâsâid sämimáttááttâs pisovâš čuávdusin sämikuávlu kieldâi ulguubeln.

– Káidusmáttááttâs jotkâihe lii eromâš šiev uuđâs, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso. – Miärádâs addel tuáivu tast, ete máttááttâs sämikuávlu ulguubeln finniiččij viijmâg pyeri vuáđu. Sämmilâšpárnááh já -nuorah ääših majemui lovottuvâi (2019) mield päikkikuávlu ulguubeln suulân 2000.

– Haahâ lii juksâm sämmilâšpárnáid já -nuorâid taan räi pyereest, mutâ iänááš uási sist láá kuittâg ain sämimáttááttâs ulguubeln. Káidusmáttááttâshaavâst lii porgum šiev pargo já lam ilolâš tast, ete Sämitige já Ucjuuvâ kieldâ oovtâstpargo tuáimá njyebžilávt, iätá Juuso.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ proojeekthovdâ Hanna Helander Ucjuuvâ kieldâst illood eromâšávt tast, ete kieldah finnejeh puáttee ive haavâst máttááttâs älkkeebeht já häälbibeht.

– Taan räi kieldah láá máksám máttááttâsân uásálistmist suulân 1000 eurod uáppee kuáttá. Puáttee ive máksu uáppee kuáttá lii tuše 100 eurod. – Mij tuáivup, ete ministeriö miärádâs mield uáppeemeeri ain lassaan, iätá Helander.

Haahâ vuolgij joton čohčuv 2018 viehâ jotelávt já vuossâmuu luuhâmive máttááttâsân pottii fáárun 19 tavesämikielâ, 18 anarâškielâ já 16 nuorttâlâškielâ uápped. – Puáttee luuhâmihán uáppeemeeri lassaan 81 uáppei, main 41 tavesämikielâ, 24 anarâškielâ já 16 nuorttâlâškielâ uápped, muštâl hahâkoordinaattor Arla Magga Sämitiggeest. – Haahâ addel puáttee luuhâmive máttááttâs 16 ovdâ- já vuáđumáttááttâsjuávkun já kyevti luvâttâhjuávkun.

Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikode saavâjođetteijee Tauno Ljetoff lii ilolâš tast, ete hahâruđâiguin pasteh ovdediđ meid káidusmáttááttâsâst tárbulii oppâmateriaal.

– Mij lep tääl kyevti keesi puáhtám pálkkááttiđ hahâruđâiguin škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv kesipaargon oppâmateriaalpargeid puoh kuulmâ sämikielân.

Sämitige škovlimčällee já OKM sämimáttááttâs ovdedempargojuávhu jeessân Ulla Aikio-Puoskari iätá, ete lii majemuš puddâ čuávdiđ máttááttâs sajattuv päikkikuávlu ulguubeln. – Liijkás maŋgâ ahejuávkku lii jo masa monâttum, ko iä lah pastam orniđ máttááttâs. – Haavâ algâttem ive 2018 merhâšij vuossâmuu läävhi máttááttâstile čuávdimân päikkikuávlu kieldâi ulguubeln. Máttááttâsâst, mon haahâ taha máhđulâžžân, ilodeh eromâšávt päikkikuávlu ulguubeln ässee sämmilâšpárnái huolâtteijeeh, iätá Aikio-Puoskari.

Lasetiäđuh:

Proojeekthovdâ Hanna Helander, 040 7012 094, hanna.helander(at)edu.utsjoki.fi

Hahâkoordinaattor Arla Magga, 040 1985 033, arla.magga(at)samediggi.fi

https://www.saamenetaopetus.com/
https://www.samediggi.fi/toima/skovlim-ja-oppamateriaal/?lang=an

Neropatin päiväkirja – Čuovâuáivi peivikirje lii tääl almostittum sämikielân

Pegâlmâs kirječällee Jeff Kinney vuosmuš ráiđukoveroomaan Diary of Wimpy Kid (Neropatin päiväkirja) lii tääl almostittum orjâlâš-, anarâš- já nuorttâlâškielân. Taat kirje lii lamaš maaŋgâid iivijd bestseller -kirje Amerikast, meid Suomâst Neropatti -kirjeh láá lamaš távjá pivnohumos kiirjij juávhust. Tääl taam kirje piäsá luuhâđ meid sämikielân.

Anarâškielân kirje lii jurgâlâm Mikkâl Morottaja, orjâlâškielan Áilu Valle já nuorttâlâškielân Raija Lehtola.

”Paješkovlâ lii maailm jiermittemes utkos – jis kiinii tom tiätá, te Greg Heffley.”

”Greg säänih já tavoh iä ain kuáhtáá, nuuvt et suu pyeri áigumušah távjá šaddeh ereslágánin ko maid sun lâi jurdâččâm…”

 

Kiirjijd puáhtá tiiláđ Sämitige nettikäävpist:

Čuovâuáivi peivikirje

Jierpmástalli beaivegirji

Jeäʹrmmpääʹǩǩ peiʹvvǩeʹrjj

 

Kiirjijd puáhtá uástiđ meid Sámi duodji -käävpist.

Puáđi fáárun Säminuorâi taaiđâtábáhtus viermijuuhlán!

Säminuorâi taaiđâtábáhtus ávuduvvoo vástuppeeivi 17.4. viermist. Puáđi fáárun viermijuuhlán já kaavnâ tobbeen sehe hitruus taaiđâtábáhtusmuštoid já uápis sämitaaiđârijd. Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh puávdee Säminuorâi taaiđâtábáhtus historjásiijđoi lekkâmáid vástuppeeivi 17.4. tme 12 rääjist čujottâsâst saamelaisnuortentaidetapahtuma.com.

Sijđoid láá nurrum koveh, teevstah já videoh Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst 1990-lovo rääjist taan peeivi räi. Sämmiliih taaiđâreh, kiäh láá váldám sii karrieer vuosâlaavhijd taaiđâtábáhtusâin, muštâleh videotiervâttâsâin, ete maid taaiđâtábáhtus lii sijjân merhâšâm.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus historjásiijđoid láá hammim viermipyevtitteijee Eeva Mäkinen, taaiđâtábáhtuspargee Unna-Maari Pulska já škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari. Siijđoi teevstah láá puoh kuulmâ sämikielân já suomâkielân. Haavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö.

Lasetiäđuh:

Unna-Maari Pulska
unna.pulska@samediggi.fi
040 614 5949

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ fáálá sämikielâi oppâtiijmijd päikkiškovlâláid

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ uárnee puohháid ávus nuorttâlâš, anarâš- já orjâlâškielâ oppâtiijmijd neetist. Oppâtijmeh láá uáivildum eromâšávt škovlâláid.

Haahâ fáálá oppâtijmijd jieškote-uv sämikielâst čuávuvávt:

Nuorttâlâškielâ paješkovlâláid já luvâttâhuáppeid koskoho 25.3., 1.4. já 8.4. tme 10.00–10.45

Anarâškielâ 3.–6. luokaláid tuorâstuv 26.3., 2.4. já 9.4. tme 10.00–10.45

Orjâlâškielâ 0–2. luokaláid vástuppeeivi 27.3., 3.4. já vuossaargâ 6.4. tme 14.00–14.45

 

Uásálistemravvuuh kávnojeh täst. Tijmijd ij taarbâš almottâttâđ muuneeld!

Bures boahtin! Tiervâpuáttim! Tiõrv pueʹttem! Bures boahtin! Tervetuloa!

www.saamenetaopetus.com

Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ luuhâmive 2020-2021 almottâttâmäigi juátkoo

Almottâttâmäigi sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ máttááttâsân luuhâmihán 2020-2021 juátkoo 29.3.2020 räi.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ fáálá anarâš, nuorttâlâš- já tavesämikielâ vuáđumáttááttâs já luvâttâhškovlim tievâsmittee máttááttâs kyehti okkotijme. Máttááttâs lii uáivildum sämiuáppeid, kiäh ääsih sämmilij päikkikuávlu ulguupeln. Haahâ ij faalâ máttááttâs rävisulmuid.

Almottâttâm máttááttâsân tahhoo elektronlâš teikkâ pävirluámáttuvváin. Tärhibeh ravvuuh almottâtmân láá káidusmáttááttâshaavâ nettisiijđoin suomâkielân.

Almottâttâmäigi juátkoo, ko almottâttâmäigi lii pááccám maŋgâsist huámmášhánnáá.

Lasetiäđuh

Proojeekthovdâ Hanna Helander
hanna.helander(at)edu.utsjoki.fi
040 7012 094

Koordinaattor Arla Magga,
arla.magga(at)samediggi.fi
040 1985 033

Sämitigge avžuut kevttiđ sämikielâlijd digimateriaalijd päikkimáttááttâsâst

Sämikielân láá almostittum jo ennuv digikirjeh, mobilspeelah já videoh, moh heivejeh pyereest káidusmáttááttâsân tääl ko škoovlâi uuvsah toppâseh. Materiaaleh láá sehe Sämitige jieijâs nettisiijđoin já eres palvâlusâin. Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh avžuut uápásmiđ materiaaláid. Vyelni orroo liiston láá nurrum päikkimáttááttâsân hiäivuliih materiaaleh.

Sämitige oppâmateriaalij nettikäävpist lii uási ´Ávus digimateriaaleh´, mii tievâsmittoo tääl. Eres materiaalijd puáhtá luođiđ meid máttááttâskielâ mield sierrejum siijđoin, mutâ toh väätih tubdâlduvâi tiilám škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst.

Sämitige rähtim anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ puustavvideoid, puustavkovetaavluid já videoid puáhtá rijjâ luođiđ taan siijđo vyeliroobdâst https://www.samediggi.fi/toimâ/škovlim- já oppâmateriaal/

www.oktavuohta.com -siijđost lii almostittum uási, moos láá nurrum sämikielâliih digikirjeh já mobillspeelah: https://www.oktavuohta.com/mobiilipelit-ja-digikirjat

www.oktavuohta.com -siijđoin láá artikkâleh moh láá tievâ liiŋkâid sämikielâlii muusikân já mottoom verd meid sämikielâláid tevstáid. Materiaalijd kaavnah, ko tuuđhah siijđoi liiŋkâid.

Lukulumo-siijđo lii leehâm puoh materiaalis, nuuvt ete taid puáhtá kevttiđ nuuvtá. Siijđost láá tave- já maadâsämikielâliih digikirjeh: https://www.iltoppiminen.fi/palvelumme/lukulumo/

Liiŋkah sämikielâláid párnáiradio- já TV-vuolgâttâssáid sehe elleekuuvijd:

Arkkâduvâi jienah, Giellagas-institut

Unna Junná ohjelm

Binna Bánna radio-ohjelm

SVT Plays Samiska program

Maahisweb – Säämimuseo Siida párnáisiijđoh 

Cugu tavesämikielân

Hejoloja párnáiohjelm SVT

IeŽár párnáiohjelm, NRK

Sápmifilm.com párnái elleekoveh

NRK Jođi (tavesämikielân)

Lavluuh já säänih – Jikŋon 2 (tavesämikielân)

E-girji

Dat o.s.

ABC-company/ e-skuvla

Sajus-web/ Davvi Girji

ČálliidLágádus

Ovttas – Sámi oahpponeavvut neahtas

Yle Ealli arkiiva

Yle Ellee arkkâdâh

Yle Jieʼlli arkiiv

Yle Sámi radio

Arktâsâš pedagogiik digitááiđui škovliimeh

Riikkaid namat čieža gillii

Čáppagirjjálašvuođasiiddut davvisámegillii

Säminuorâi taaiđâtábáhtus ij olášuu

Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh almoot, et sij iä tääl uárnee Säminuorâi taaiđâtábáhtus  koronavirus njuámmum estim tiet. Kyevti peeivi tábáhtus ličij uárnejum Anarist Sajosist já Rivdulist Vasatokkas 15.-16.4.

– Uáli väivi ko karttâp kiäsádâttâđ Säminuorâi taaiđâtábáhtus orniimist, mut taan tiileest tot oro lemin áinoo muulsâiähtu. Tábáhtusâst lii uáli stuorrâ merhâšume sämipárnáid já -nuoráid, já tom vyerdih já toos rahttâteh ive miätá, muštâl taaiđâtábáhtus proojeektpargee Unna-Maari Pulska. – Lii uáli surgâd já murâšlâš kiäsádâttâđ tábáhtus orniimist. Selvâttep tile riijkâvijđosij uárnejijjeiguin já tutkâp sirdâšuvá-uv tánssámteema iivijn ovdâskulij.

Lasetiäđuh koronavirus estimist THL nettisiijđoin (Tiervâsvuođâ já pyereestpiergim lájádâs): https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/taudit-ja-torjunta/taudit-ja-taudinaiheuttajat-a-o/mers-koronavirus

Lasetiäđuh:

Unna-Maari Pulska
unna.pulska@samediggi.fi
040 614 5949

Almottâttâmäigi Säminuorâi taaiđâtábáhtus pargopáájáid lii lekkum

Almottâttâmäigi Säminuorâi taaiđâtábáhtus pargopáájáid lii lekkum. Almottâttâm pargopáájáid lii ávus 9.3.-25.3.2020. Pargopáájáh tuállojeh koskoho Vasatokkast Rivdulist tme 15 rääjist. Juáháš puáhtá uásálistiđ oovtâ pargopááján. Jyehi pargopáájá olášuttoo maŋgii, ko halijdep máhđulistiđ tom, ete juáháš piäsá suu mielâsii pargopááján. Resurseh láá kuittâg rájáliih, já mij tuáivup, ete tij ibbeerdvetteđ, ete oovtâ pargopááján iä pyevti siämmáá ääigi moonnâđ ovdâmerkkân 100 olmožid. Mij keččâlep kuittâg porgâđ pyeremus vuovvijn pargopáájájyehimist já tuáivup, ete juáháš finnee šiev feerim pargopáájást já piäsá ton pargopááján, kuus haalijd!

 

Liŋkkâ almottâttâmluámáttâhân: https://link.webropolsurveys.com/S/C746299D8A0734DD

 

ÄIGITAVLU

Koskokko 15.4.

14                                                Soundcheck ohjelm mield

14:45                                           Puáttim Vasatokkan Rivdulân, almottâttâm

15-18:30                                      Purâdem já pargopáájáh

19-20                                           Tánssámkieddi, lekkâmeh

20                                                Ijâstâllâmpááikán

Tuorâstâh 16.4.2020

8-9:30                                        Soundcheck ohjelm mield

08-09:30                                    Iiđeedpittá

10-12                                         Taaiđâtábáhtus álgá Sajosis, Flashmob Saijoos šiljoost, Drone-kuvvim

12-13:30                                    Purâdem, tuámáreh čokkâneh

13:30                                         Konsert

15:30                                         Pááikán vyelgim

 

Lasetiäđuh:

unna.pulska@samediggi.fi

+358 40 614 5949

Almottâttâm Säminuorâi taaiđâtábáhtusân aalgij!

Almottâttâmäigi lii ávus 25.2.-25.3.2020 já almottâttâm tahhoo neetist Webropol-ohjelm peht (keejâ liiŋkâid vyelni). Huámášiđ, ete škoovlâ uásálistem já oovdânpyehtimeh almottuvvojeh sierâ luámáttuvâiguin! Puoh tábáhtusân uásálisteeh kalgeh tevdiđ almos almottâttâmluámáttuv – meid sij, kiäh iä uásálist oovdânpyehtimáid. Jis šaddeh koččâmušah, te pyehtivetteđ leđe ohtâvuođâst Unna-Maari Pulskan.

Kyevtpiäivásâš tábáhtus uárnejuvvoo taan ive Anarist Sämikulttuurkuávdáš Sajosist Rivdul Vastatokkast 15.-16.4.2020. Tábáhtus álgá koskoho lekkâmtuáluiguin já pargopájáiguin. Tábáhtus täärhib ohjelm almottuvvoo maŋeláá.

Sämitigge máksá taan-uv ive uásálistei maađhijd já táárbu mield ijâstâllâm. Tiervâpuáttim säämi tánssámkiädán Anarân!

 

Liŋkkâ škoovlâi almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/E79BD5AE7BA12200

Liŋkkâ oovdânpyehtimij almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/0C16B72CEB13BA7F

 

Lasetiäđuh:

unna.pulska@samediggi.fi

+358 40 614 5949