Máttááttâshaldâttâs Cygnaeus-palhâšume sämikielâi káidusmáttááttâshaahân

Máttááttâshaldâttâs palhâšij Ucjuv kieldâ já Sämitige ohtsii sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ ive 2020 Cygnaeus-palhâšuumáin. Palhâšume uážžoo almostittii 23.11.2020 viermist uárnejum juhletilálâšvuođâst. Palhâšume keigij Máttááttâshaldâttâs uáivihovdâ Olli-Pekka Heinonen.

Cygnaeus-palhâšume ovtâskâs ulmui, haahân tâi siärvádâhân, kote lii ovdedâm täsiárvusijd já oovtviärdásijd oppâmmáhđulâšvuođâid Suomâst. Palhâšumekriterijn tiäduttii taan ive toimâvuovijd, moh ovdedeh kuáskulâšvuođâ, juksâmvuođâ já inkluusio.

– Taat lii merhâšittee tubdâstâs haahân, mii lii lamaš joođoost já ovdedâm tooimâs eskân muáddi ive, iätá haavâ jođetteijee Hanna Helander Ucjuv kieldâst. Haahâ lii ornim čoovčâ 2018 rääjist anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ máttááttâs sämmilij päikkikuávlu ulguubel. Uáppeemeeri lii lasanâm jyehi ive muáddilov uáppeiguin já tääl tot lii suulân 90 uápped ohtsis 67 škoovlâst. Oovtâstpargoost láá mieldi 36 máttááttâs uárnejeijed.

Haavâ máttáátteijen pargeh taan luuhâmive Henna Aikio, Satu-Marjut Nieminen, Joni Saijets, Sirkka Sanila Sonja Moshnikoff. Haavâ máttááttâsâst láá mieldi mainâstâllâm já sierâdem. – Meid luándupedagogiik puáhtá anneeđ máttááttâsâst, muštâl Helander.

Haahâ taha máhđulâžžân puoh Suomâ sämikielâi já sämmilii kulttuur máttááttâs. Siämmást tot oovded eidu taan máttááttâsân hiäivulii káidusmáttááttâspedagogiik. – Lopâlii ulmen lii sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs fastâdem oles enâmist, iätá Sämitige škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari. – Káidusmáttááttâs ovdedemhaahâ lâi vuossâmuš konkreetlâš lävkki täst. Haahâ juátkoo ive 2021 loopâ räi, mon maŋa vyerdip, ete toimâ juátkoo fastâtoimân.

– Mij tuáivup, ete tiätu sämikielâi oppâmmáhđulâšvuođâin oles staatâst finnee palhâšume mield eenâb huámmášume, illood haavâ koordinaattor Arla Magga Sämitiggeest. Tavesämikielâ uáppeeh láá tääl ohtsis 45, anarâškielâ 27 já nuorttâlâškielâ 18. – Ennuv kalga vala porgâđ, vâi mij pastep visásmittiđ sämipárnáid já -nuoráid oovtviärdásii vuoigâdvuođâ jieijâs kielâ máttááttâsân. Mij ovdedep tääl máttááttâs káidusin já viggâp finniđ ááigán nuuvt pyeri tääsi já pedagogisávt pyereest vuávájum olesvuođâ, ko máhđulâš, iätá haavâst ton algârääjist porgâm Magga.

Cygnaeus-palhâšume lii juohhum ive 1981 rääjist. Škovlâhaldâttâs vuáđudij palhâšume kunnijâttiđ Suomâ oppâkenigâsvuođâ eeji Uuno Cygnaeus (1810–1888) mušto. Škovlâhaldâttâs lopâttii ive 1991, já sajan vuáđudum Máttááttâshaldâttâs joođhij palhâšume jyehim. Palhâšume mieđettemvuáđđusijd uđâsmittii ive 2019. Cygnaeus-palhâšuumijn tiädutteh tääl tooimâ, mii oovded täsiáárvu já oovtviärdásâšvuođâ.

Máttááttâshaldâttâs Cygnaeus-palhâšumetoimâkodde valjij sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ ohtsis 29 iävtuttâs já kuuđâ finalist juávhust. Palhâšume väljejeijen tooimáin taan ive proojeektäššitobdee Michaela Moua riehtiministeriöst já professor Markku Jahnukainen Helsig ollâopâttuvâst.

Uáppáásm Cygnaeus-palhâšume 2020 kuuđâ finalistân! Máttááttâshaldâttâs uuđâs 13.10.2020 (suomâkielân) 

 

Lasetiäđuh:

Proojeekthovdâ Hanna Helander, ovdânommâ.suhânommâ@edu.utsjoki.fi

Koordinaattor Arla Magga, ovdânommâ.suhânommâ@samediggi.fi

Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ovdânommâ.suhânommâ@samediggi.fi

Čuávu Máttááttâshaldâttâs Cygnaeus-palhâšume jyehimtilálâšvuođâ viermist!

Máttááttâshaldâttâs nomâttij roovvâdmáánust sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ ohtân Cygnaeus-palhâšume 2020 finalistin. Finalisteh láá ohtsis kuttâ. Palhâšume uážžoo almostittoo viermitilálâšvuođâst vuossaargâ 23.11. tme 12, mon puáhtá čuávvuđ njuolgist taan liiŋkâst. Palhâšume juáhá Máttááttâshaldâttâs uáivihovdâ Olli-Pekka Heinonen.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ iävtukkâssân Cygnaeus-palhâšume uážžon (16.10)

Uáppáásm kuuđâ Cygnaeus-palhâšume finalistân täst (13.10.)

Lasetiäđuh:

Proojeekthovdâ Hanna Helander, ovdânommâ.suhânommâ@edu.utsjoki.fi

Koordinaattor Arla Magga, ovdânommâ.suhânommâ@samediggi.fi

Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ovdânommâ.suhânommâ@samediggi.fi

 

Kove: Máttááttâshaldâttâs

Oopâ saanijd -kovesänikirje almostuvá digikirjen

Pivnohis Oopâ saanijd -kovesänikirje almostuvá tääl digiversion. Algâalgâlii kirje rähtee lii Matti Morottaja já kirje kuuvijd lii sárgum Sirpa Seppänen. Matti Morottaja meid lohá saanijd digikiirján. Digikirjeest láá kevttum algâalgâlii kirje koveh já teevstah.

Digikiirján lii kove já teevstâ lasseen lasettum jienâ. Saanijd lii tääl máhđulâš máttááttâllâđ meid jienâdiđ.

Digikirje lává teknisávt olášuttâm Anne Seipiharju já Miina Seurujärvi, suoi västidáin meid jienâi paddiimist. Jienâpaadij čuoppâmist já jienâi kietâdâlmist lii västidâm Janne Lappalainen.

Sämitige oppâmateriaaleh

https://www.samediggi.fi/tuote/oopa-saanijd-jienakirje/?lang=an

Sämitigge almoot uuccâmnáál oppâmateriaalčällee virge

Sämitigge almoot uuccâmnáál oppâmateriaalčällee virge. Oppâmateriaalčällee pargoh láá miäruštâllum Sämitige pargo-oornig 40 §:st. Oppâmateriaalčällee pargon lii valmâštâllâđ sämikielâlii oppâmateriaal pyevtitmân kyeskee aašijd, toimâđ škovlim- já oppâmateriaallävdikode já sämmilij škovlimaašij oovtâstpargo-orgaan oovdânpyehten, čällen já valmâštâllen oppâmateriaalaašijn sehe olášuttiđ lävdikode, oovtâstpargo-orgaan, Sämitige stiivrâ já tige čuákkim toohâm jieijâs toimâsyergi miärádâsâid. Oppâmateriaalčällee čuávu já haaldâš oppâmateriaalmeriruuđâ kevttim já materiaalhaavâid, kocá meriáigásij oppâmateriaalpargei pargo, huolât oppâmateriaalhaavâi toimâttempargoost, iššeed tige saavâjođetteijee jieijâs toimâsuárgán kullee pargoin sehe tuálá ohtâvuođâ eres sämmilâšornijduumijd raajij rasta já sierâ virgeomâháid.

Asâttâsân vuáđuduvvee tohálâšvuotâvátámâš lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Virge miänástuvvee hoittám váátá hiäivulii ollâškovlâtotkos, škovlimaašij já  haaldâtlij pargoi tubdâm sehe šiev oovtâstpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid.

Pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki losijttáá 2653,96 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh pargohárjánem mield hárjánemlaseh sehe 24 % sämikuávlu lase. Virge tiävdoo 1.1.2021 rääjist já virge tevdimist nuávditteh kuuđâ mánuppaje keččâlemääigi.

Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 23.11.2020 räi čujottâsân https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?dfb15561

Lasetiäđuid adelává škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari 010 839 3112 já oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi 010 839 3115. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 20.10.2020 Sämitigge

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ lii iävtukkâssân Cygnaeus-palhâšume uážžon

Máttááttâshaldâttâs lii nomâttâm sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ ohtân Cygnaeus-palhâšume finalistân. Haahâ lii ornim čoovčâ 2018 rääjist anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ máttááttâs sämmilij päikkikuávlu kieldâi ulguubeln. Taan luuhâmive haahâ uárnee máttááttâs suulân 92 uáppeid ohtsis 65 škoovlâst pirrâ eennâm. Oovtâstpargoost láá mieldi 35 máttááttâs uárnejeijed.

– Taat lii tuođâi ilolâš uuđâs, iätá haavâ jođetteijee Hanna Helander Ucjuv kieldâst. – Haahâ lii pyereest joođoost já uáppeemeeri lii lasanâm masa kyevtkiärdásâžžân čoovčâ 2018 rääjist. Jo tuš iävtukkâssân nomâttem lii merhâšittee mijjân hahâpargeid, iätá Helander. – Taat movtijdit vissásávt mii máttáátteijeid, kiäh jo mudoi-uv uáli iäljárávt ovdedeh mii máttááttâs.

Haavâ máttáátteijen taan luuhâmive pargeh Henna Aikio, Satu-Marjut Nieminen, Joni Saijets, Sirkka Sanila já Sonja Moshnikoff. Tavesämikielâ uáppeeh láá ohtsis 44, anarâškielâ 28 já nuorttâlâškielâ 20. – Haahâ uárnee máttááttâs pedagogisávt sehe kielâ- já ahetääsi mield nuuvt hiäivulijn juávhuin, ko máhđulâš. Feerimeh láá pyereh, iätá Helander.

Haavâ Sämitiggeest pargee koordinaattor Arla Magga ana iävtukkâsvuođâ tehálâžžân haavâst rahtum pargo oinum tááhust. – Viehâ maŋgii mij kuullâp kommentijd, moi tuáváást lii imâštâllâm tast, ete puáhtá-uv sämikielâ máttááttâs kuoskâd mijjân, Maadâ-Suomâst tuáimee máttááttâs uárnejeijeid. Sämmilâšpárnáin já -nuorâin kuittâg jo 2/3 áásá já jotá škoovlâ eres saajeest ko sämmilij päikkikuávlust, iätá Magga.

Sämitige škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari muštâl, ete káidusmáttááttâshaahâ lii vuossâmuš lävkki sämikielâi máttááttâs fastâditmân päikkikuávlu kieldâi ulguubeln. – Máttááttâs- já kulttuurministeriö asâttem sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávkku parga eidu ääši ooleest. Pargojuávkku almostit iävtuttâsâs täst já maaŋgâ eres ääsist puáttee ive aalgâbeln.

Cygnaeus-palhâšume 2020 uážžoo almostittoo 23.11.2020 palhâšumejyehimtilálâšvuođâst, mii uárnejuvvoo neetist. Palhâšume juáhá Máttááttâshaldâttâs uáivihovdâ Olli-Pekka Heinonen.

Tiätu Cygnaeus-palhâšuumeest já eres finalistein Máttááttâshaldâttâs tiäđáttâsâst, mon puáhtá luuhâđ täst.

https://www.saamenetaopetus.com/

Säämi kielâlávgum puohháid – ávus oppâtijmeh sämikielâi ohhoost

Lasetiäđuh:

Hanna Helander, hanna.helander(at)edu.utsjoki.fi

Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi

Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi

Sämitigge almoot uuccâmnáál kuttâ stipend

ALMOTTÂS 

Sämitigge almoot uuccâmnáál ohtsis kuttâ (6) 500 euro stipend, moh láá uáivildum sämikielâ já/teikâ sämikulttuur válduaamnâs- já uálgiaamnâsuáppeid ollâtääsi škovliimist ja uáppeid kiäh uásálisteh ollâtääsi škovliittâsân, mii vaalmâšt sämikielâlâš pargoelimân. Occein pivdojeh eromâš vuáđustâsah stipend uážžumân. Vuáđustâssân pyehtih leđe el. oppâčáituspargo rähtimân lohtâseijee eromâš koloh teikâ aassâmpäikkikode já oppâmpäikkikode kuhes kooskâst šaddee mätkikoloh.

Rijjâhámásiih ucâmušah pivdojeh toimâttiđ koskoho 11.11.2020 tme 16 räi šleđgâlávt čujottâsân info(at)samediggi.fi. Ucâmušân kalga lahteđ kopio oppâregisterváldusist.

Váijuvâš teikâ maŋanum ucâmušah iä kieđâvuššuu.

Anarist 12.10.2020 

Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde

Uđđâ oppâmaterial anarâškielân

Anarâškielâ vuáđuškovlâmáttááttâsân láá almostum uđđâ oppâmaterialeh. Uđđâ materialeh láá almostum sehe eenikielâ- ete viereskielâmáttááttâsân. Materialijd lává hammim oppâmateriaal kesipargee Anne Seipiharju já vuávájeijee Miina Seurujärvi.

Eenikielâ Virkkuuvääri-ráiđu lii tievâsmittum nube luoka kuldâlempitáigijn, niäljád luoka uáppee tekstâkiirjijn já viiđâd luoka digihárjuttâsâigijn. Viereskielâ Hitruu-rááiđun láá valmâštum lasematerialeh: Hitruus sánádâh digihárjuttâsah, Hitruus kielâoppâ já sánádâh pdf-siijđoh printtim várás sehe Hitruu 1, 2, 3 já 4 digimaterial sánáduv hárjuttâllâm várás.

Virkkuuvääri 2 kuldâlempitáh čohčâkiđđâ

Kuldâlempitáh láá uási Virkkuuvääri 2 -kirje mainâsijn. Sehe digimaterialist et eidusâš kirjeest láá kuldâlempitái koveh já siskáldâskoččâmušah. Čohcâkirje teevstâid loheh Heli Huovinen, Ritva Kangasniemi já Hannu Kangasniemi. Kiđđâkirje lohheeh láá Martta Alajärvi já Jussa Seurujärvi. Mainâsijd lii čáállám Petter Morottaja.

Virkkuuvääri 4 eenikielâ já kirjálâšvuotâ -kirje

Niäljád luoka eenikielâ já kirjálâšvuođâ máttááttâsân uáivildum kirje vuáđđun lii Otava Kipinä 4 material. Virkkuuvääri-kirje jotkâmainâsijd lii čáállám Petter Morottaja. Eres rähteeh láá Miina Seurujärvi já Mika Kolehmainen (kuvvim já tuáijim).

Virkkuuvääri 5 digihárjuttâsah

Viiđâd luoka material vuossâmuš uási láá digihárjuttâsah. Materialist láá uánehis máttááttâsteevstah já toid labdâšeijee hárjuttâsah sehe válduseh kirjálâšvuođâst. Hárjuttâsâi rähtim vuáđđun láá Otava Kipinä 5 hárjuttâsah já taid lii anarâškielân já kulttuurân heiviittâm Henna Aikio. Digihárjuttâsâid lii ráhtám Miina Seurujärvi.

Hitruus sánádâh digihárjuttâsah

Hitruus sánádâh digihárjuttâsah -material lii paarâ Hitruus kielâoppâ digihárjuttâsah -materialin. Digihárjuttâsâin puáhtá máttááttâllâđ meid saanij jienâdem, luuhâm já čäällim lasseen. Siämmáá material puáhtá kevttiđ pävirháámist ko printtee Hitruus kielâoppâ já sánádâh pdf-siijđoh printtim várás -material. Digimaterialijn láá lasematerialeh (muštokoortah já biŋŋovuáđuh printtim várás sehe liiŋkah quizlet-hárjuttâssáid), moh iä lah pävirmaterialist.

Hitruus kielâoppâ já sánádâh pdf-siijđoh printtim várás

Hitruus kielâoppâ já sánádâh -material tievâsmit Hitruu-rááiđu sierânâs kielâopâlâš já sánádâh hárjuttâsâigijn. Material lii uáivildum vuáđuškoovlâ 3-6 luokkaid. Material puáhtá kevttiđ pävirhäämist (pdf-siijđoh printtim várás) teikkâ digihäämist (Hitruus kielâoppâ digihárjuttâsahHitruus sánádâh digihárjuttâsah). Material lává ráhtám Miina Seurujärvi já Petter Morottaja, koveh Riitta Ahonen.

Hitruu 12 digimaterialeh

Hitruu 1 2 digimaterialijn puáhtá luuhâđ já kuldâlid Hitruu 1 já 2 kiirjij teevstâid sehe hárjuttâllâđ kuuvij sánáduv. Hitruu-rááiđu lii čáállám Teija Linnanmäki já kuvvim Riitta Ahonen. Digimaterial lii ráhtám Anne Seipiharju já sun meid lohá kuuvij saanijd materialist.

Hitruu 34 digimaterialeh

Hitruu 34 digimaterialijn puáhtá luuhâđ Hitruu 3 já 4 kiirjij teevstâid sehe hárjuttâllâđ kuuvij sánáduv. Hitruu-rááiđu lii čáállám Teija Linnanmäki já kuvvim Riitta Ahonen. Digimaterial lii ráhtám Anne Seipiharju já sun meid lohá kuuvij saanijd materialist.

Lasetiäđuh:

oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi, 010 839 3115 / 050 364 1385, hannu.kangasniemi(at)samediggi.fi

anaraškielâ oppâmaterialvuávájeijee Miina Seurujärvi, 010 839 3193 / 050 344 0504, miina.seurujarvi(at)samediggi.fi

Sämitige oppâmateriaaleh

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ juátkoo ivvijn – Sämitigge já Ucjuuhâ ilodeh!

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ finnij jotkâruttâdem máttááttâs- já kulttuurministeriöst. Ministeriö mieđettij haahân 235 000 euro ruttâdem ihán 2021. Haavâ joođeet Ucjuuvâ kieldâ já ohtâvuođâid kieldáid já kaavpugáid koordinist Sämitigge.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ lâi nuhâmin taan ive loopâst. Ráđádâlmijn ministeriöin kuittâg pahudii, ete jotkâihán lii tárbu, vâi ministeriö asâttem sämimáttááttâs ovdedempargojuávkku kiergân finniđ pargos valmâšin. Sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávhu pargo juátkoo taan ive loopân já ton pargon lii ei. valmâštâllâđ iävtuttâsâid sämimáttááttâs pisovâš čuávdusin sämikuávlu kieldâi ulguubeln.

– Káidusmáttááttâs jotkâihe lii eromâš šiev uuđâs, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso. – Miärádâs addel tuáivu tast, ete máttááttâs sämikuávlu ulguubeln finniiččij viijmâg pyeri vuáđu. Sämmilâšpárnááh já -nuorah ääših majemui lovottuvâi (2019) mield päikkikuávlu ulguubeln suulân 2000.

– Haahâ lii juksâm sämmilâšpárnáid já -nuorâid taan räi pyereest, mutâ iänááš uási sist láá kuittâg ain sämimáttááttâs ulguubeln. Káidusmáttááttâshaavâst lii porgum šiev pargo já lam ilolâš tast, ete Sämitige já Ucjuuvâ kieldâ oovtâstpargo tuáimá njyebžilávt, iätá Juuso.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ proojeekthovdâ Hanna Helander Ucjuuvâ kieldâst illood eromâšávt tast, ete kieldah finnejeh puáttee ive haavâst máttááttâs älkkeebeht já häälbibeht.

– Taan räi kieldah láá máksám máttááttâsân uásálistmist suulân 1000 eurod uáppee kuáttá. Puáttee ive máksu uáppee kuáttá lii tuše 100 eurod. – Mij tuáivup, ete ministeriö miärádâs mield uáppeemeeri ain lassaan, iätá Helander.

Haahâ vuolgij joton čohčuv 2018 viehâ jotelávt já vuossâmuu luuhâmive máttááttâsân pottii fáárun 19 tavesämikielâ, 18 anarâškielâ já 16 nuorttâlâškielâ uápped. – Puáttee luuhâmihán uáppeemeeri lassaan 81 uáppei, main 41 tavesämikielâ, 24 anarâškielâ já 16 nuorttâlâškielâ uápped, muštâl hahâkoordinaattor Arla Magga Sämitiggeest. – Haahâ addel puáttee luuhâmive máttááttâs 16 ovdâ- já vuáđumáttááttâsjuávkun já kyevti luvâttâhjuávkun.

Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikode saavâjođetteijee Tauno Ljetoff lii ilolâš tast, ete hahâruđâiguin pasteh ovdediđ meid káidusmáttááttâsâst tárbulii oppâmateriaal.

– Mij lep tääl kyevti keesi puáhtám pálkkááttiđ hahâruđâiguin škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv kesipaargon oppâmateriaalpargeid puoh kuulmâ sämikielân.

Sämitige škovlimčällee já OKM sämimáttááttâs ovdedempargojuávhu jeessân Ulla Aikio-Puoskari iätá, ete lii majemuš puddâ čuávdiđ máttááttâs sajattuv päikkikuávlu ulguubeln. – Liijkás maŋgâ ahejuávkku lii jo masa monâttum, ko iä lah pastam orniđ máttááttâs. – Haavâ algâttem ive 2018 merhâšij vuossâmuu läävhi máttááttâstile čuávdimân päikkikuávlu kieldâi ulguubeln. Máttááttâsâst, mon haahâ taha máhđulâžžân, ilodeh eromâšávt päikkikuávlu ulguubeln ässee sämmilâšpárnái huolâtteijeeh, iätá Aikio-Puoskari.

Lasetiäđuh:

Proojeekthovdâ Hanna Helander, 040 7012 094, hanna.helander(at)edu.utsjoki.fi

Hahâkoordinaattor Arla Magga, 040 1985 033, arla.magga(at)samediggi.fi

https://www.saamenetaopetus.com/
https://www.samediggi.fi/toima/skovlim-ja-oppamateriaal/?lang=an

Neropatin päiväkirja – Čuovâuáivi peivikirje lii tääl almostittum sämikielân

Pegâlmâs kirječällee Jeff Kinney vuosmuš ráiđukoveroomaan Diary of Wimpy Kid (Neropatin päiväkirja) lii tääl almostittum orjâlâš-, anarâš- já nuorttâlâškielân. Taat kirje lii lamaš maaŋgâid iivijd bestseller -kirje Amerikast, meid Suomâst Neropatti -kirjeh láá lamaš távjá pivnohumos kiirjij juávhust. Tääl taam kirje piäsá luuhâđ meid sämikielân.

Anarâškielân kirje lii jurgâlâm Mikkâl Morottaja, orjâlâškielan Áilu Valle já nuorttâlâškielân Raija Lehtola.

”Paješkovlâ lii maailm jiermittemes utkos – jis kiinii tom tiätá, te Greg Heffley.”

”Greg säänih já tavoh iä ain kuáhtáá, nuuvt et suu pyeri áigumušah távjá šaddeh ereslágánin ko maid sun lâi jurdâččâm…”

 

Kiirjijd puáhtá tiiláđ Sämitige nettikäävpist:

Čuovâuáivi peivikirje

Jierpmástalli beaivegirji

Jeäʹrmmpääʹǩǩ peiʹvvǩeʹrjj

 

Kiirjijd puáhtá uástiđ meid Sámi duodji -käävpist.

Puáđi fáárun Säminuorâi taaiđâtábáhtus viermijuuhlán!

Säminuorâi taaiđâtábáhtus ávuduvvoo vástuppeeivi 17.4. viermist. Puáđi fáárun viermijuuhlán já kaavnâ tobbeen sehe hitruus taaiđâtábáhtusmuštoid já uápis sämitaaiđârijd. Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh puávdee Säminuorâi taaiđâtábáhtus historjásiijđoi lekkâmáid vástuppeeivi 17.4. tme 12 rääjist čujottâsâst saamelaisnuortentaidetapahtuma.com.

Sijđoid láá nurrum koveh, teevstah já videoh Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst 1990-lovo rääjist taan peeivi räi. Sämmiliih taaiđâreh, kiäh láá váldám sii karrieer vuosâlaavhijd taaiđâtábáhtusâin, muštâleh videotiervâttâsâin, ete maid taaiđâtábáhtus lii sijjân merhâšâm.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus historjásiijđoid láá hammim viermipyevtitteijee Eeva Mäkinen, taaiđâtábáhtuspargee Unna-Maari Pulska já škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari. Siijđoi teevstah láá puoh kuulmâ sämikielân já suomâkielân. Haavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö.

Lasetiäđuh:

Unna-Maari Pulska
unna.pulska@samediggi.fi
040 614 5949