Raapoort raajijd rasteldittee skovlâohtsâšpargoost almostui

Ovdâproojeekt raapoort ”Räjittes sämimáttááttâs” almostui koskoho 4.12. Sämitiggeest Kárášjuuvâst, ko proojeektčällee Arla Magga keigij raapoort sämitige stiivrâ jesânân Mikkel Eskil Mikkelsenân.

– Mij lep kijttevááh tohhum pargoost, taat šadda tehálâžžân Taažâ, Suomâ já Ruotâ pel Sämitiggijd puátteevuođâst ko porgâp máttááttâsvuáváámijd, oppâmateriaalijd já škovlâohtsâšpargo. Tot lááčá tile ohtsâšpaargon, iätá sämitige stiivrâ jeessân Mikkel Eskil Mikkelsen.

Raapoort váldu-ulmen lii lamaš tubdâstiđ já čokkiđ feeriimijd já máhđulâšvuođâid meiddei kavnâđ ovdâmeerhâid, maht škoovlah láá olášuttám škovlâohtsâšpargo rasta raajijd. Raapoort loopâst láá iävtuttâsah toimáid, moh puávtáččii išediđ räjittes sämimáttááttâs ohtsâšpargo älgim teikkâ juátkim miätá Säämi. Sämmiláid kyeskee máttááttâspolitiik kolgâččij keččâđ já kieđâvuššâđ nuuvt et, sämipárnááh já -nuorah uážžuh máhđulâšvuođâ nonniđ kielâs, identiteetis já kulttuuris uápui peht peerusthánnáá riijkâraajijn.

Säämi škovlâohtsâšpargo ovdedem kulá Säämi Parlamentaarlii rääđi kuávdâš ulmijd, tondiet šoodâi tárbu asâttiđ ovdâproojeekt já čäliškyettiđ raapoort.

Taažâ Sämitigge ruttâdij proojeektčällee já asâttij pargojuávhu, mii poorgâi ive 2019. Pargojuávhust láá lamaš fáárust Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitiigij lasseen Ucjuuvâ já Sirmá škovlâohtsâšpargo ovdâsteijeeh. Pargojuávhu jođetteijen lii porgâm Inger Anne Klemetsen Taazâ Sämitiggeest já čällen Arla Magga Suomâ Sämitiggeest. Pargojuávhust láá lamaš vala Ulla Aikio-Puoskari já Eila Tapiola Suomâ Sämitiggeest, Laura Arola Ucjuuvâ kieldâst, Jon Christer Mudenia Tiänu kieldâst já vanhimovdâsteijeeh Aura Pieski já Leif Erik Varsi sehe totkee Torkel Rasmussen.

Raapoort lii orjâlâškielân, já tot puátá ive 2020 aalgâst meid táru- já suomâkielân. Raapoort puáhtá luuhâđ tääbbin.

Raapoort almostittemtilálâšvuođâst Kárášjuuvâst Inger Anne Klemetsen, Mikkel Eskil Mikkelsen, Torkel Rasmussen, Leif Erik Varsi já Arla Magga. Kove: Sämitigge/Sametinget

Ohtâvuotâulmuuh:

Pargojuávhu saavâjođetteijee Inger Anne Klemetsen
+47 78 47 40 94
inger.anne.klemetsen(at)samediggi.no

Pargojuávhu čällee Arla Magga
+358 401 985 033
arla.magga(at)samediggi.fi

https://www.sametinget.no/

Sämitigge mieđeet stipendijd kuuđâ ollâškovlâuáppei

Sáárá Seipiharju, Janne Hirvasvuopio, Tytti Kyrö, Suvi-Tuuli Veijola, Mira Rauhala já Máren-Elle Länsman finnejeh taan ive Sämitige ollâškovlâuáppeid uáivildum stipendijd. Sämitigge almottij roovvâdmáánu 9. peeivi uccâmnáál ohtsis kuttâ 500 euro stiipeend, moh lijjii uáivildum sämikielâ já/teikkâ sämikulttuur válduaamnâs- já uálgiaamnâsuáppeid sehe uáppeid kiäh uásálisteh ollâtääsi škovliittâsân, mii vaalmâšt sämikielâlâš pargoelimân.

Stiipeenducâmušah pottii ohtsis 12. Stiipeend uuccâmäigi nuuvâi 18. skammâmáánu. Škovlim- já oppâmateriallävdikodde meridij stipendij jyehimist 25.11. čuákkimist. Miärádâs vuáđustasah lijjii uáppumiänástus, sämmilâš máátu vijđedem sierâláván oppâsuorgijd sehe sämikielâi koskâsâš oovtviärdásâšvuotâ.

Sáárá Seipiharju lohá Oulu ollâopâttuvâst válduamnâsin anarâškielâ, uálgiamnâsin sämikulttuur ja pedagogik. Janne Hirvasvuopio lohá Helsig ollâopâttuvâst válduamnâsin staatâoopâ, uálgiamnâsin tavesämikielâ. Tytti Kyrö lohá Laapi ollâopâttuvâst válduamnâsin sosialpargo já lii jottáám Säämimáttááttâskuávdáá anarâškielâ- já kulttuurlinje. Suvi-Tuuli Veijola lohá Oulu ollâopâttuvâst válduamnâsin sämikulttuur. Mira Rauhala lohá Oulu ollâopâttuvâst puovtâdâsekonomia já tavesämikielâ. Máren-Elle Länsman lohá Oulu ollâopâttuvâst válduamnâsin sämikulttuur já uálgiamnâsin psykologia já sosiologia.

Sämitigge kijttá puoh stiipeendocceid já tuáivut juáhážân luho já miänástume sehe uápuin et puáttee pargoelimist!

Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2020 uárnejuvvoo Aanaar Sajosist já Rivdul Vasatokkast

Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2020 uárnejuvvoo Anarist sämikulttuurkuávdáš Sajosist já nuorâikuávdáš Vasatokkast Rivdulist. Tábáhtus lii 15.-16. cuáŋuimáánu. Tábáhtus teema lii tánssám, mon pirrâ ubâ ohjelm ráhtoo.

Taaiđâtábáhtus ornimijn láá fáárust Taike sämmilâš läänitaaiđâr Auri Ahola, Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh, nuorâirääđi, Sämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu sehe elleekove- já muusikkuávdááh. Taaiđâtábáhtus ornimijd tieđettuvvoo tärkkilubbooht puáttee ive peln. Taaiđâtábáhtus pargee aalgât pargoos muáddi máánu ovdil tábáhtus. Čuávu Sämitige nettisiijđoid www.samediggi.fi já some! Sämmilâš tánssámkieddi kočo tuu fáárun!

Taaiđâtábáhtus saje já äigi meridui Sämitige škovlim- já oppâmateriallävdikode čuákkimist 3. roovvâdmáánu.

Lasetiäđuh:

Škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh sehe Sämitige nettisiijđoh

SottiisiMoves 10.-11.6.2020 Tampere > https://nuorikulttuuri.fi/

Sämitigge almoot uuccâmnáál ohtsis kuttâ (6) stipend

ALMOTTÂS 

Sämitigge almoot uuccâmnáál ohtsis kuttâ (6) 500 euro stipend, moh láá uáivildum sämikielâ já/teikâ sämikulttuur válduaamnâs- já uálgiaamnâsuáppeid ollâtääsi škovliimist ja uáppeid kiäh uásálisteh ollâtääsi škovliittâsân, mii vaalmâšt sämikielâlâš pargoelimân. Occein pivdojeh eromâš vuáđustâsah stipend uážžumân. Vuáđustâssân pyehtih leđe el. oppâčáituspargo rähtimân lohtâseijee eromâš koloh teikâ aassâmpäikkikode já oppâmpäikkikode kuhes kooskâst šaddee mätkikoloh. 

Rijjâhámásiih ucâmušah pivdojeh toimâttiđ vuossaargâ 18.11.2019 tme 16 räi čujottâsân Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde, SAJOS, 99870 Aanaar. Ucâmušân kalga lahteđ kopio oppâregisterváldusist. Ucâmuš puáhtá vuolgâttiđ meid šleđgâlávt čujottâsân info(at)samediggi.fi

Váijuvâš teikâ maŋanum ucâmušah iä kieđâvuššuu. 

Anarist 9.10.2019 

Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde

Sämikuávlu paješkoovlah finnejeh kirjeskeeŋkâid sehe suomâ- et sämikielân

Sämikuávlu paješkoovlah finnejeh kirjeskeŋkkân 10 sämikielâlâš já 102 suomâkielâlâš kirjed. Suomâ Kulttuurruttârááju Lukuklaani-haahâ skeŋkkee kiirjijd Suomâ jyehi paješkoovlân já ovtâstittum škovláid. Jyehi škovlâ finnee 112 kirjed.

Lukuklaani-haavâ olášut Lastenkirjainstituut já sämikielâlij kiirjij uásild Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh. Sämikielâlâš kirjepakettist láá sehe algâalgâlávt sämikielân čallum kirjeh et jurgâlusah, tihtâkirjeh já muštâlusah, fantasiakirjeh já tuotâelimân vuáđuduvvee mainâseh.

Taah kirjeh láá vyelgimin Sämikuávlu paješkovlâlijd luuhâmnáál.

Uđđâ oppâmateriaalsiijđoh já nettikävppi lekkâsii

Sämitige oppâmateriaalijn láá tääl uđđâ siijđoh já oppâmateriaal nettikävppi! Uđđâ siijđoin škoovlah pyehtih älkkeht tiiláđ kiirjijd Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst. Meid priivaat ulmuuh pyehtih tiiláđ kiirjijd siijđoi peht.

Sämitigge juáhá nuuvtá sämikielâlii oppâmateriaal, maid tot ráhtá, Suomâ vuáđuškovláid, nube tääsi oppâlájádâssáid já sämikielâlii arâšoddâdemohtâduvváid. Tiilájum oppâkirjeh toimâttuvvojeh jo-uv poostâ peht teikâ taid puáhtá viežžâđ Saijoos infoost tiilámkuuitâ vuástá. Digitaallijd materiaalijd puáhtá meid tiiláđ nettikäävpi peht. Ko pakkeet toimâttuvvoo poostâ peht, te tiilájeijee máksá postâkoloid.

Meid priivaat ulmuuh pyehtih tiiláđ Sämitige oppâmateriaalijd. Uccâ tiiláámijn mij avžuuttep rähtiđ tiilám Sámi Duodji Shop nettikäävpist čujottâsâst www.duodjishop.fi.

Sämitigge pyevtit já ruttâd sämikielâlijd oppâmateriaalijd ovdâ- já vuáđumáttááttâs, luvâttuvâi, áámmátlii já rävisolmoošškovliittâs tárboid. Lasetiäđuid addel Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh Anarist. Oppâmateriaalmeriruttâ mieđettuvvoo staatâ budjetist Máttááttâshaldáttuv toimâkoloin.

Uáppáásm siijđoid: https://www.samediggi.fi/oppamateriaaleh/?lang=an

Anarâškielâ vieres kielân oppâkirjeráiđu valmâštui

 

Anarâškielâ vieres kielân oppâkirjeráiđu Hitruu lii tääl vaalmâš tekstâkiirjij uásild. Škovlâive aalgâst almostui rááiđu majemuš uási Hitruu 4 -Sämieennâm.

Oppâkirjeráiđu lii uáivildum anarâškielâ vieres kielân máttááttâsân vuáđumáttááttâsluokain 3-6. Rááiđust láá ovdil almostum uásih Ááhu kuuvl, Pennuuseibi ja Skipáreh. Tääl almostittum uđđâsumos kirje lii uáivildum vuáđumáttááttâs kuuđâdluokkaláid.

Ánná já Saammâl puohajeh oppâkirjeest oppeet tuođâlâš, puáris já uđđâsub tábáhtussáid vuáđuduvvee mainâsijn, moh tábáhtuveh Njellimist. Mainâsijn mij oppâp kielâ lasseen meid anarâškulttuur. Mainâsijn muštâluvvojeh maaŋgah teháliih ihásâšjuurrâm tábáhtusah já tooimah čohčâkeesist čuávuváá ive keesi räi.

Oppâkiirjijd lii čáállám Teija Linnanmäki já kuuvijd lii sárgum Riitta Ahonen. Rááiđust almostiteh maŋeláá vala hárjuttâskirjeh já digimaterial.

Tiilámeh: kirjatilaus(at)samediggi.fi

Lasetiäđuh: škovlim já oppâmateriaal

Uđđâ digimateriaal anarâškielâ viereskielân máttááttâsân

Škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh almostit uđđâ digimaterialijd anarâškielâ viereskielân máttááttâsân Hitruu 1 Ááhu kuuvl! já Hitruu 2 Pennuu seibi. Kiirjij teevstâid lii čáállám Teija Linnanmäki já kuuvijd lii sárgum Riitta Ahonen.

Hitruu 1 Ááhu kuuvl! lii uáivildum vuáđuškoovlâ kuálmád luoka já Hitruu 2 Pennuu seibi niäljád luoka materialin, mut taid puáhtá pyereest kevttiđ meid puárásub uáppei já rävisulmui viereskielân máttááttâsâst. Kiirjij suotâs mainâseh suápih luuhâm- já kuldâlemnáál meid eenikielâmáttááttâsân. Kirjeh láá jo almostum printtejum kirjen. Kuohtuid kiirjijd labdas meid hárjuttâskirje.

Škovlim já oppâmateriaal

Sämikielâlij amnâsmáttáátteijei škovlimhaahâ aalgij

Sämikielâlij amnâsmáttáátteijei škovlimhaahâ, Ketterä ollâškovlâ aalgij kielâuápuiguin Anarist majebaargâ 13.8. Haavâ mittomeerrin lii škovliđ jotelávt uđđâ amnâsmáttáátteijeid sehe sämikielâi já eres oppâamnâsij máttááttâsân. Máttáátteijei vänivuotâ kuáská puoh kuulmâ sämikielâ oles riijkâst.

Kooveest láá haavâ máttáátteijeeh já pargeeh lekkâmtilálâšvuođâst 13.8. Aanaar Sajosist.

Sämitigge poorgâi 2017 ovdâčielgâdâs, mon tiäđu vuáđuld sämikielâliih máttáátteijeeh iä lah tuárvi. Orjâlâškielâliih luokamáttáátteijeeh já orjâlâškielâ amnâsmáttáátteijeeh láá valmâštum iänááš, mut meid sijjân lii stuorrâ tárbu. Tile lii váddásumos nuorttâlâškielâst, mut tile lii puárránmin. Puoh kulmâ sämikielâ, anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielâ láá tääl jiečânâs akateemisiih oppâamnâseh Oulu ollâopâttuvvâst.

Anarist algii anarâš- já orjâlâškielâ vuáđu-uápuh, moh pišteh ubâ luuhâmive já moh juátkojeh siämmást amnâsuápuiguin. Nuorttâlâškielâ vuáđu-uápuh láá álgám jo kiđđuv já juátkojeh tääl amnâsuápuiguin.

Haavâ škovliimeh juáhásuvvojeh kielâuáppoid, pedagoglâš uáppoid já säämi kirjálâšvuođâ uáppoid. Taah kuleh sämikielâ eenikielâ já kirjálâšvuođâ máttáátteijee tohálâšvuotâvátámâššáid. Säämi kirjálâšvuođâ uápuh iä lah ovdil lamaš fáárust máttáátteijeeškovliimist. Säämi kirjálâšvuođâ uápuh älgih čohčuv 2020 já máttáátteijee pedagoglâš uápuh 2021.

Haahâ lii vuávájum nuuvt, et uáppeeh pyehtih valjiđ taid oosijd, moh sist váiluh. Škovliimist láá fáárust meid ulmuuh, kiäin lii máttáátteijee tohálâšvuotâ, mut sij halijdeh pyerediđ sämikielâ tááiđus, vâi pasteh máttááttiđ sämikielân. Motomijn occein vuod láá jo sämikielâ uápuh teikkâ uási uási uápuin já noonâ sämikielâ máttu, mut sist váiluh pedagoglâš uápuh.

Haavâ škovliimijd uárnejeh ohtsâšpargoost Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, šoddâdemtiettui tieđâkodde já Säämi máttááttâskuávdáš. Sämitigge lii fáárust haavâ stivrimjuávhust. Tot meid čuávu já raportist sämimáttááttâs máttáátteijeetiileest já návt tuárju haavâ tooimâ.

Haavâ ruttâdeh Máttááttâs- já kulttuurministeriö já Suomâ kulttuurruttârááju. OKM lii mieđettâm Oulu ollâopâttâhân kuulmâ ihán hahâruttâdem. Suomâ Kulttuurruttârááju lii tuárjum sämikielâid jo suullân 20 ihheed. Kulttuurruttârááju mieđettij haavâ uáppeid 300.000 eurod já taat summe juáhhoo stipendij peht uáppeid. Uási uáppein lii uuccâm virgeriijâ eidusii pargoost vâi uážžuh tohálâšvuođâ sämikielâlii amnâsmáttáátteijee paargon.

Haavâ joođeet FT Marja-Liisa Olthuis já haavâst lii pargen FM Tiina Mattanen Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist.

Lasetiäđuh:

Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi; 010 8393 11

Ketterä ollâškovlâ

Uđđâ hárjuttâskirje anarâškielâ viereskiellân almostui

Uáppeeh, kiäh loheh anarâškielâ viereskiellân vuáđumáttááttâs viiđâd luokkaast, uážžuh uđđâ hárjuttâskirje. Hitruu! 3 Hárjuttâsah -pargokirje lii almostum.

Pargokirje lii čáállám Henna Aikio já tot siskeeld hárjuttâsâid Hitruu! Skipáreh -tekstâkiirján. Kirje lii uáivildum vuáđumáttááttâs viiđâd luokka viereskielâ máttááttâsân. Hárjuttâskirje pargopitáin tun peesah hárjuttâllâđ tekstâkirje siskáldâsâid maaŋgâpiälálávt. Puoh kirjeest almostum ruossâháid lii máhđulâš toohâđ meid neetist Cloubi-vuáđun.

Tiilámeh: kirjatilaus(at)samediggi.fi
Uđđâ nettisiijđoh oppâmateriaal tiilám várás láá puátimin!

Škovlim já oppâmateriaal