Anarâškielâ vieres kielân oppâkirjeráiđu valmâštui

 

Anarâškielâ vieres kielân oppâkirjeráiđu Hitruu lii tääl vaalmâš tekstâkiirjij uásild. Škovlâive aalgâst almostui rááiđu majemuš uási Hitruu 4 -Sämieennâm.

Oppâkirjeráiđu lii uáivildum anarâškielâ vieres kielân máttááttâsân vuáđumáttááttâsluokain 3-6. Rááiđust láá ovdil almostum uásih Ááhu kuuvl, Pennuuseibi ja Skipáreh. Tääl almostittum uđđâsumos kirje lii uáivildum vuáđumáttááttâs kuuđâdluokkaláid.

Ánná já Saammâl puohajeh oppâkirjeest oppeet tuođâlâš, puáris já uđđâsub tábáhtussáid vuáđuduvvee mainâsijn, moh tábáhtuveh Njellimist. Mainâsijn mij oppâp kielâ lasseen meid anarâškulttuur. Mainâsijn muštâluvvojeh maaŋgah teháliih ihásâšjuurrâm tábáhtusah já tooimah čohčâkeesist čuávuváá ive keesi räi.

Oppâkiirjijd lii čáállám Teija Linnanmäki já kuuvijd lii sárgum Riitta Ahonen. Rááiđust almostiteh maŋeláá vala hárjuttâskirjeh já digimaterial.

Tiilámeh: kirjatilaus(at)samediggi.fi

Lasetiäđuh: škovlim já oppâmateriaal

Uđđâ digimateriaal anarâškielâ viereskielân máttááttâsân

Škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh almostit uđđâ digimaterialijd anarâškielâ viereskielân máttááttâsân Hitruu 1 Ááhu kuuvl! já Hitruu 2 Pennuu seibi. Kiirjij teevstâid lii čáállám Teija Linnanmäki já kuuvijd lii sárgum Riitta Ahonen.

Hitruu 1 Ááhu kuuvl! lii uáivildum vuáđuškoovlâ kuálmád luoka já Hitruu 2 Pennuu seibi niäljád luoka materialin, mut taid puáhtá pyereest kevttiđ meid puárásub uáppei já rävisulmui viereskielân máttááttâsâst. Kiirjij suotâs mainâseh suápih luuhâm- já kuldâlemnáál meid eenikielâmáttááttâsân. Kirjeh láá jo almostum printtejum kirjen. Kuohtuid kiirjijd labdas meid hárjuttâskirje.

Škovlim já oppâmateriaal

Sämikielâlij amnâsmáttáátteijei škovlimhaahâ aalgij

Sämikielâlij amnâsmáttáátteijei škovlimhaahâ, Ketterä ollâškovlâ aalgij kielâuápuiguin Anarist majebaargâ 13.8. Haavâ mittomeerrin lii škovliđ jotelávt uđđâ amnâsmáttáátteijeid sehe sämikielâi já eres oppâamnâsij máttááttâsân. Máttáátteijei vänivuotâ kuáská puoh kuulmâ sämikielâ oles riijkâst.

Kooveest láá haavâ máttáátteijeeh já pargeeh lekkâmtilálâšvuođâst 13.8. Aanaar Sajosist.

Sämitigge poorgâi 2017 ovdâčielgâdâs, mon tiäđu vuáđuld sämikielâliih máttáátteijeeh iä lah tuárvi. Orjâlâškielâliih luokamáttáátteijeeh já orjâlâškielâ amnâsmáttáátteijeeh láá valmâštum iänááš, mut meid sijjân lii stuorrâ tárbu. Tile lii váddásumos nuorttâlâškielâst, mut tile lii puárránmin. Puoh kulmâ sämikielâ, anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielâ láá tääl jiečânâs akateemisiih oppâamnâseh Oulu ollâopâttuvvâst.

Anarist algii anarâš- já orjâlâškielâ vuáđu-uápuh, moh pišteh ubâ luuhâmive já moh juátkojeh siämmást amnâsuápuiguin. Nuorttâlâškielâ vuáđu-uápuh láá álgám jo kiđđuv já juátkojeh tääl amnâsuápuiguin.

Haavâ škovliimeh juáhásuvvojeh kielâuáppoid, pedagoglâš uáppoid já säämi kirjálâšvuođâ uáppoid. Taah kuleh sämikielâ eenikielâ já kirjálâšvuođâ máttáátteijee tohálâšvuotâvátámâššáid. Säämi kirjálâšvuođâ uápuh iä lah ovdil lamaš fáárust máttáátteijeeškovliimist. Säämi kirjálâšvuođâ uápuh älgih čohčuv 2020 já máttáátteijee pedagoglâš uápuh 2021.

Haahâ lii vuávájum nuuvt, et uáppeeh pyehtih valjiđ taid oosijd, moh sist váiluh. Škovliimist láá fáárust meid ulmuuh, kiäin lii máttáátteijee tohálâšvuotâ, mut sij halijdeh pyerediđ sämikielâ tááiđus, vâi pasteh máttááttiđ sämikielân. Motomijn occein vuod láá jo sämikielâ uápuh teikkâ uási uási uápuin já noonâ sämikielâ máttu, mut sist váiluh pedagoglâš uápuh.

Haavâ škovliimijd uárnejeh ohtsâšpargoost Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, šoddâdemtiettui tieđâkodde já Säämi máttááttâskuávdáš. Sämitigge lii fáárust haavâ stivrimjuávhust. Tot meid čuávu já raportist sämimáttááttâs máttáátteijeetiileest já návt tuárju haavâ tooimâ.

Haavâ ruttâdeh Máttááttâs- já kulttuurministeriö já Suomâ kulttuurruttârááju. OKM lii mieđettâm Oulu ollâopâttâhân kuulmâ ihán hahâruttâdem. Suomâ Kulttuurruttârááju lii tuárjum sämikielâid jo suullân 20 ihheed. Kulttuurruttârááju mieđettij haavâ uáppeid 300.000 eurod já taat summe juáhhoo stipendij peht uáppeid. Uási uáppein lii uuccâm virgeriijâ eidusii pargoost vâi uážžuh tohálâšvuođâ sämikielâlii amnâsmáttáátteijee paargon.

Haavâ joođeet FT Marja-Liisa Olthuis já haavâst lii pargen FM Tiina Mattanen Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist.

Lasetiäđuh:

Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi; 010 8393 11

Ketterä ollâškovlâ

Uđđâ hárjuttâskirje anarâškielâ viereskiellân almostui

Uáppeeh, kiäh loheh anarâškielâ viereskiellân vuáđumáttááttâs viiđâd luokkaast, uážžuh uđđâ hárjuttâskirje. Hitruu! 3 Hárjuttâsah -pargokirje lii almostum.

Pargokirje lii čáállám Henna Aikio já tot siskeeld hárjuttâsâid Hitruu! Skipáreh -tekstâkiirján. Kirje lii uáivildum vuáđumáttááttâs viiđâd luokka viereskielâ máttááttâsân. Hárjuttâskirje pargopitáin tun peesah hárjuttâllâđ tekstâkirje siskáldâsâid maaŋgâpiälálávt. Puoh kirjeest almostum ruossâháid lii máhđulâš toohâđ meid neetist Cloubi-vuáđun.

Tiilámeh: kirjatilaus(at)samediggi.fi
Uđđâ nettisiijđoh oppâmateriaal tiilám várás láá puátimin!

Škovlim já oppâmateriaal

Mainâseh, kirjeh já kielâhárjuttâsah muttojeh digiháámán – škovlim- já oppâmateriaal toimâttuvâst lii huššâ!

Sämitigge lii pálkkááttâm nelji proojeektpargee taan kiäsán: oovtâ jieškote-uv sämikielân já lasseen digimateriaalpargee. Anarâškielâ- já tavesämikielâpargeeh láá pálkkááttum sämikielâi káidusmáttááttâshaahân já ulmen lii lasettiđ eromâšávt káidusmáttááttâsâst tárbulâš digimateriaal.

Tavesämikielâ oppâmateriaalpargen tuáimá taan keesi Solja Magga, kote ráhtá Gea 2 -kirjeest digitaallâš heiviittâs Cloubi-ohjelmân. Digitaallâš materiaalist lii máhđulâš kuldâliđ puoh kirje pittáid já saanijd jeđe hárjuttâllâđ pitái siskáldâsâid pargopitáiguin. “Keessiv lii tárguttâs finniđ puoh paddiimijd valmâšin”, Solja iätá.

Meiddei anarâškielâ pargee Anne Seipiharju ráhtá paddiimijd. Sun parga Hitruu-kirjij paddiimijguin já eres digimateriaalijguin. Säämi máttááttâskuávdáá medialinje jottáám Anne illood jieijâs syergi kesipargoost já ana jienâstudiost porgâm ávhálâžžân. “Uáppá lase já jienâigijn porgâm šadda ruutiinin.”

Kati Ljetoff parga nuorttâlâškieláin. Sun čáálá puárásub mainâsijd uđđâ čäällimvyevi mield, ovdâmerkkân Jiäʹnnǩiõll -luuhâmkirjijn, mon lasseen sun iälá nurâmin eenikielâlâš sárnoin muádi uánehis mainâsijd, maid sun talle litterist já čáálá putesin. “Taat kesipargo nuorttâlâškieláin lii tuođâi šiev äšši já pyeri máhđulâšvuotâ kevttiđ kielâ já oppâđ ain lase” Säämi máttááttâskuávdáá nuorttâlâškielâ já -kulttuur linjeest taan kiiđâ valmâštum Kati muštâl.

Digimateriaalpargen tuáimee Emilia Nieminen arvâl, ete lii lamaš suotâs máttááttâllâđ Cloubi-ohjelm já uáiniđ taam pele škovlâmaailmist. Sun lii amnâsmáttáátteijee já juuđij moonnâm luuhâmpaajeest anarâškielâ já -kulttuur linje. Keessiv sun sirdá oppâkirjemateriaalijd Cloubin, mon lasseen sun máhđulávt meid jurgâl hárjuttâskirjijd anarâškielân.

Škovlim já oppâmateriaal

Anarâš- já orjâlâškielâ puustavtaavluh láá almostum

Máttáátteijei kuhháá tuáivum anarâš- já orjâlâškielâ puustavkovetaavluh láá almostum. Anarâškielâ puustavtaavluh láá almostum neetist, orjâlâškielâ puustavtaavluh láá sehe neetist já teddilum häämist.

Anarâškielâ puustavkuuvijd lii sárgum máttáátteijee-kovetaaidâr Tania-Maria Moilanen. Puustavtaavluid puáhtá luođiđ já teddiliđ täst.

Orjâlâškielâ puustavtaavlui kuuvijd lii sárgum Nora Bäck. Nora lii kovetahhen meiddei Sämitige almostittâm Gea -oppâmaterialrááiđust. Puustavtaavluid puáhtá luođiđ já teddiliđ täst, teikkâ tiiláđ škovlim- já oppâmaterialtoimâttuvvâst teddilum häämist.

Kovetaavluid lii toimâttâm Gáijon Issát Ánne/ Anni Näkkäläjärvi Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttuvvâst.

Tiilám: kirjatilaus(at)samediggi.fi

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ valmâštâl tooimâ stáđásmittem

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ ocá čuávdusijd tooimâ vuáhádutmân. Haahâ aalgij čohčuv 2018 já tot nohá ive 2020 loopâst. Ovdil haavâ nuuhâm tuáimeeh kalgeh rähtiđ máttááttâs- já kulttuurministeriön iävtuttâs sämikielâi káidusmáttááttâs stáđásmittemân sämmilij päikkikuávlu ulguubel kieldâin. Suullân 70 % vuáđumáttááttâsihásijn sämipárnáin ääsih já kazzeh uápu päikkikuávlu ulguubel kieldâin.

Kooveest sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ koordinaattor Arla Magga sämitiggeest já proojeekthovdâ Eila Tapiola Ucjuuvâ kieldâst.

Vuosmuu toimâive haahâ adelij sämikielâi káidusmáttááttâs ohtsis 16 nuorttâlâškielâlâš, 18 anarâškielâlâš já 19 orjâlâškielâlâš uáppei. Haavâst lijjii fáárust ohtsis 21 kieldâd já 39 škovlâd. Puáttee čoovčâ uáppeeloho stuáru já haahân puátih fáárun čiččâm uđđâ škovlimuárnejeijed. Škovlâive loopâst tohhui macâttâskoijâdâllâm, mon puátuseh movtijditeh – uáppeeh já sii vanhimeh láá sämikielâi oppâmmáhđulâšvuođâst iloliih já kijttevááh, muštâlává haavâ pargeekyevtis Eila Tapiola já Arla Magga.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ lâi äššin Máttááttâshaldâttuvvâst 12.6. uárnejum Sämmilij škovlimaašij ohtsâšpargo-orgaan čuákkimist. Čuákkimân uásálistij pajemuš hovdâ Pekka Heinonen, kote oonij káidusmáttááttâshaavâ nuuhâm koskân škovlâive čuolmân. Čuákkim ohtâsâš huolâ lâi, maht turvâstep sämikielâi máttááttâs sämmilij päikkikuávlu ulguubeln ive 2021 aalgâ rääjist, ko haahâ nohá. Čuákkimân uásálistii Sämitige já máttááttâshaldâttuv ovdâsteijei lasseen sämimáttááttâs äššitobdeeh Helsig, Ruávinjaargâ já Oulu kaavpugijn, Suáđigil, Aanaar já Ucjuuvâ kieldâin, Säämi máttááttâskuávdáást, Laapi kuávluhaldâttâhvirgáduvâst sehe máttááttâs- já kulttuurministeriöst.

Haavâ pargeeh Eila Tapiola, Arla Magga já Ulla Aikio-Puoskari uásálistii 11.6. káidusmáttááttâsškovlâ Etäkoulu Kulkuri ávus peeivij tilálâšvuotân (https://www.youtube.com/watch?v=mSTQB3t2u3g). Etäkoulu Kulkuri fáálá suomâkielâ já suomâkielâlii máttááttâs syemmilâš párnáid, kiäh ääsih miätá maailm. Tilálâšvuođâ ohjelmân kuulâi el. paaneelsavâstâllâm jieijâs eenikielâ merhâšuumeest. Panelistan lijjii Etäkoulu Kulkuri rehtor Tuija Tammelander, máttááttâsräđiolmooš Katri Kuukka já káidusmáttááttâshaavâ proojeekthovdâ Eila Tapiola, kote puovtij savâstâlmân fáárun sämikielâi uáinu. Savâstâlmist tiäduttuvvojii kielâi riggodâh meiddei ohtâvuotâ kulttuurân, mii kuoskât siämmáánáál syemmilâš párnáá, kote áásá olgoenâmist ko meiddei sämipárnáá, kote áásá Suomâst. Panelisteh já keččeeh suogârdâllii meiddei ovdâmerkkân eenikielâ merkkimmáhđulâšvuođâ aalmugregistertiäđoid. Toho ij lah tääl máhđulâš merkkiđ eenikiellân maŋgâ kielâ. Taan áášán sij tuáivuh nubástus.

Lasetiäđuh

proojeekthovdâ Eila Tapiola, eila.tapiola(at)utsjoki.fi, 040 7012 094

proojeektkoordinaattorid Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi, 040 1985 033

https://www.saamenetaopetus.com/

Sämitigge juovij stipendijd – nuorttâlâškielâ pajeuáppeeiskosist eenâb čälleeh ko kuássin ovdil

Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuuhlijn stipendijd uáppeid kiäh láá pyereest miänástum sämikielâuápuin. Stipendijd finnejii ohtsis 20 vuáđuškoovlâst kiergânâm uáppee já oovce uđđâ pajeuáppee. Sämikuávlu máttááttâskuávdáást valmâštum uáppein 15 finnejii stiipeend, oovce sist čaalij nuorttâlâškielâ pajeuáppeeiskos já kuulmâs anarâškielâ pajeuáppeeiskos. 

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio illood eromâšávt tast, ko nuorttâlâškielâ láá nuuvt maaŋgah uáppeeh čáállám.– Oovce tuhhiittum nuorttâlâškielâ pajeuáppeeiskos lii eenâb ko ovdebijn iivijn ohtsis!

Sämitige stiipeend ožžuu čuávuvááh nuorah:

Pajeuáppeeh:

Avveel luvâttâh: Saana Aikio (anarâškielâ), Lifu Torikka (orjâlâškielâ), Ida Grønmo (orjâlâškielâ), Jon-Erik Näkkäläjärvi (orjâlâškielâ)

Ucjuv sämiluvâttâh: Pedar Järvensivu (orjâlâškielâ)

Iänuduvtuoddâr luvâttâh: Matias Löf (orjâlâškielâ)

Lyseonpuiston luvâttâh, Ruávinjargâi: Alisa Pieski (orjâlâškielâ)

Eira rävisulmui luvâttâh, Helsig: Birit Haarla (orjâlâškielâ), Katja Haarla (orjâlâškielâ)

Vuáđumáttááttâs čođâldittám uáppeeh:

Aanaar škovlâ: Rufina Kangasniemi (orjâlâškielâ), Matti Iisakki Musta (orjâlâškielâ), Pessi Koskinen (anarâškielâ), Sammeli Suominen (anarâškielâ)

Ucjuv škovlâ: Jesse Ruokolainen (orjâlâškielâ)

Čevetjäävri škovlâ: Helmi Ljetoff (nuorttâlâškielâ), Henry Haataja (nuorttâlâškielâ)

Vuáčču škovlâ: Eetu Magga (orjâlâškielâ)

Kärigâsnjaargâ škovlâ: Biret Iŋgá Pieski(orjâlâškielâ), Ánte Tenoranta (orjâlâškielâ)

Heta vuáđuškovlâ: Ibbá Lauhamaa (orjâlâškielâ), Maren Elle Mäkitalo (orjâlâškielâ), Inger-Anni Valkeapää (orjâlâškielâ), Kalle Keskitalo (orjâlâškielâ), Mona Wallén (orjâlâškielâ)

Avveel pajetääsi: Vilho Simon Mäkinen (orjâlâškielâ)

Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil: Pauliina Kumpula (orjâlâškielâ)

Korkalovaara vuáđuškovlâ, Ruávinjargâ: Henna Magga (orjâlâškielâ)

Simonkylá škovlâ, Vantaa: Jouni Magga (orjâlâškielâ)

Oulu International School: Nils-Emil Valkeapää (orjâlâškielâ)

Säämi máttááttâskuávdáást valmâštum:

Anarâškielâkielâ já kulttuur linjeest valmâštum já pajeuáppeeiskos čáállám: Emilia Nieminen, Sara Keränen, Christine Klaver

Orjâlâškielâkielâ já kulttuur linjeest valmâštum: Elle-Mari Aikio-Jumisko

Nuorttâlâškielâkielâ já kulttuur linjeest valmâštum já pajeuáppeeiskos čáállám: Pavlo Heikkinen, Janica Gauriloff, Tuomas Kiprianoff, Kati Ljetoff, Maija-Elina Oikarinen, Kia Olin, Laura Olsén, Teemu Titola, Tarja Tuovinen

Nuorttâlâškielâkielâ já kulttuur linjeest valmâštum: Hannele Fofonoff

Puásuituállee áámmáttuđhos(Luándu- já pirâssyergi vuáđutotkos) čođâldittám: Aslak-Uula Niittyvuopio (orjâlâškielâ)

Sämitigge tuáivut luho já pyere kesiluámu puohháid!

Kesipargo Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst

Sämitigge pálkkáát keessiv 2019 kyevti mánuppajan oovtâ seesoongpargee rähtiđ nuorttâkielâ oppâmateriaalijd já oovtâ digitaalmateriaalpargee. Digitaalmateriaalpargee pargon lii pieijâđ orjâlâškielâ- já anarâškielâ materiaalijd Cloubi vuáđu oolâ. Pargo algâttemäigi soppuu sierâ. Jis jieh lah ovdil porgâm kesipargen Sämitiggeest, puávtáh uuccâđ kesipargo meiddei hárjuttelleen. Hárjuttellee pargo iähtun lii tot, et uážžu jieijâs oppâlájádâsâst hárjuttâllâmtorjuu.

Jis lah perustum paajaapeln mainâšum kesipargoin, te teevdi já vuolgât ucâmuš vuoluupele liiŋkâst Sämitiigán majemustáá 31.5.2019. Lasetiäđuid pargoin finnee oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemist, hannu.kangasniemi(at)samediggi.fi, puhelin 010 839 3115.

Pälkki máksoo Sämitige pargo-oornig tääsi V já tom II luoka mield (vuáđupälkki 2163,83 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield palvâlemlase. Hárjuttellee pälkki miäruštâlloo sierâ.

Nuorttâkielâ oppâmateriaalpargen puávtáh uuccâđ taan liiŋkâst.

Digimateriaalpargen puávtáh uuccâđ taan liiŋkâst.

Adde macâttâs Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst 2019!

Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst lii tääl moonnâm mánuppaje. Nuurrâp macâttâs tábáhtusâst Webropolist koskoho 22.5. tme 12.00 räi.

Tábáhtus uárnejeijeeh väldih mielâstis vuástá macâttâs tábáhtusâst – mii lâi pyereest, maid puávtáččij porgâđ puáttee keerdi pyerebeht? Tij pyehtivetteđ čäälliđ macâttâs jieijâd sanijguin já adeliđ meid aaibâs konkreetlijd ovdâmeerhâid ovdâmerkkân pargopáájáin, maid tuáivuvetteđ taaiđâtábáhtusân puáttee ivvijd.

Macâttâsluámáttâh lii tääbbin:

https://link.webropolsurveys.com/S/085FA4F661795DB9