Sämitigge almoot uuccâmnáál stipendijd ollâškovlâuáppeid

Sämitigge almoot uuccâmnáál stipendijd, moh láá uáivildum sämikielâ já/teikâ sämikulttuur válduaamnâs- já uálgiaamnâsuáppeid sehe sämikielâlâš pargoelimân valmâštâllee ollâtääsi škovliimist leijeid. Occein pivdojeh eromâš vuáđustâsah stipend uážžumân. Vuáđustâssân pyehtih leđe el. oppâčáituspargo rähtimân lohtâseijee eromâš koloh teikâ aassâmpäikkikode já oppâmpäikkikode kuhes kooskâst šaddee mätkikoloh.

Rijjâhámásiih ucâmušah pivdojeh toimâttiđ 7.12.2023 tme 16 räi šleđgâlávt čujottâsân info@samediggi.fi. Ucâmušân kalga lahteđ kopio oppâregisterváldusist.

Váijuvâš teikâ maŋanum ucâmušah iä kieđâvuššuu.

Anarist 27.11.2023
Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde

Säminuorâi taaiđâtábáhtus Anarist vyesimáánust 2024 

Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo Anarist, Sajosist vyesimáánust 2024.  

Sämitigge uárnee ive 2024 säminuorâi taaiđâtábáhtus Anarist, Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist vyesimáánust 2024. Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst láá nelji teema: oovdânpyehtee taaiđâšlaaijân láá tanssâ sehe sämmiliih ärbivuáváliih vookaalmuusikšlaajah juáigus, livđe já leudd. Toos lasseen teeman láá mini- ađai uánihisvideo sämmilii kulttuurärbivyevist sehe kovetaaiđâ, mon fáddán kulttuurpiirâs.  Taaiđâtábáhtus lii ávus vuáđuškoovlâ já nube tääsi sämimáttááttâs párnáid já nuoráid, kiäh uásálisteh teemaid. Täärhib äigitavlu já ravvuuh almostittojeh maŋeláá. 

Kove: Ville-Riiko Fofonoff/Sämitigge 

Lasetiäđuh: 

Bigga-Helena Magga, škovlimčällee 
bigga-helena.magga@samediggi.fi 
010 839 3121 / 040 570 2786

Tavesämikielâ čohčâpiegâst, anarâškielâ skammâsevŋâdâsâst ja nuorttâlâškielâ tälvipuolâšist – sämikielâi oho ávus oppâtiijmeh puátih oppeet!

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ uárnee meid taan ive puohháid ávus oppâtiijmijd sämikielâi ohhoost 43! Oppâtiijmij teema lii 8 iveäigid Säämist já kaavpugist. Tavesämikielâ oppâtijmeest lep čoovčâ tubdâmušâin, anarâškielâ oppâtijmeest keččâp skaamâ já nuorttâlâškielâ oppâtijmeest lep jo täälvi puolâšist.  

Oppâtiijmij ulmen lii lasettiđ tiäđu sämikielâin já siämmást sämikulttuurist. Oppâtiijmij čuosâttâhjuávkkun láá vuáđumáttááttâs uáppeeh já nube tääsi uáppeeh, mutâ oppâtijmijd uážžuh uásálistiđ puohah, kiäh láá perustum sämikielâin. Tijmijd puáhtá uásálistiđ jieškote-uv uáppee jiečânávt tâi oles luokka puáhtá uásálistiđ oovtâst siämmáá puudân ohtsii piergâsijn. Uásálistiđ puáhtá meid maaŋgâ tiijmán.   

Oppâtiijmeh tuállojeh káidusohtâvuođáin Microsoft Teamsist. Tiijmeh láá ohtsis kulmâ, ohtâ jieškote-uv Suomâst sarnum sämikielâst: tavesämi-, anarâš- ja nuorttâlâškielâst. 

Majebargâ 24.10. tijme 10–10.45 

Tavesämikielâ čohčâpiegâst 

Máttáátteijen Máren-Elle Länsman ja Máret Ingá Länsman 

Čuosâttâhjuávkku 0.–2. luokka 

Servâmliŋkkâ: Seervâ čuákkimân spokkâlmáin täst  

Koskokko 25.10. tijme 10–10.45 

Anarâškielâ skammâsevŋâdâsâst 

Máttáátteijen Ruska Haavisto ja Laura Ylinampa 

Čuosâttâhjuávkku 3.–6. luokka 

Servâmliŋkkâ:Seervâ čuákkimân spokkâlmáin täst  

Tuorâstâh 26.10. tijme 10–10.45 

Nuorttâlâškielâ tälvipuolâšist 

Máttáátteijen Sirkka Sanila ja Kia Olin 

Čuosâttâhjuávkku paješkovlâ já nubbe tääsi 

Servâmliŋkkâ: Seervâ čuákkimân spokkâlmáin täst  

Tiijmijn lii máhđulâš koijâdiđ já savâstâllâđ chatist. Tijmijd ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Mij ep vuorkkii oppâtiijmijd. 

Tärhibeh ravvuuh tijmijd uásálistmân tääbbin

Ohtâvuotâulmuuh: 

Laura Ylinampa, hahâhovdâ 
laura.ylinampa@edu.utsjoki.fi  
040 525 4013 

Anne Olli, hahâkoordinaattor 
anne.olli@samediggi.fi 
040 687 5989 

Lasetiäđuh Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâst: 

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ lii Ucjuv kieldâ jođettem já Sämitige koordinistem haahâ. Haavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö. Haavâ ulmen lii faallâđ sämikielâ káidusmáttááttâs vuáđuškoovlâ já nube tääsi uáppeid sämikuávlu kieldâi ulguubel kyehti okkotiijme verd já ovdediđ sämikielâi káidusmáttááttâs pedagogiik. Káidusmáttááttâshaavâ máttááttâs lii reaaláigásâš (synkroonlâš) máttááttâs. Talle máttáátteijee já uáppeeh uásálisteh siämmáá ääigi oppâtijmijd jieijâs piergâsijguin, mutâ fyysilávt sierâ paaihijn. 

https://www.saamenetaopetus.com/

Lasetiäđuh sämikielâi ohhoost: 

Säämi kielâoho 23.–29.10.2023 ulmen lii pajediđ sämikielâi sajattuv, já lasettiđ sämikielâi já -kulttuur tubdâm oles ohtsâškoddeest. Eidu taan ohhoost sämikielah kullojeh já uáinojeh jyehi saajeest! 

Kielâokko lii ohtsâšhaahâ, main mij pyehtip oovdân sämikielâid já lasettep tai tubdâm oles ohtsâškoddeest. Priivaat já almos lájádâsah, finnoduvah, seervih já jieškote-uvlágán uásálisteeh puávdejuvvojeh pyehtiđ oovdân sämikielâid eidu taan ohhoost. Oovtâst mij väldip stuárráb ovdâsvástádâs sämikielâi kulluumist, oinuumist já kevttimist puoh siärvádâhsuorgijn.

www.giellavahkku.org

Aanaar kieldâ já Sämitige njunošeh teivâdii oovtâstpargo ooleest

Aanaar kieldâ já Sämitige ovdâsteijeeh teivâdii, vâi pasteh ain ovdediđ ohtsii äävhikocceem sehe oovtâstpargo. Anarist uárnejum teivâdmist kieđâvuššii meid eres aašijd, moh láá äigikyevdileh Aanaar kieldân já Sämitiigán.

Aanaar kieldâ já Sämitigge teivâdii oovtâstpargočuákkimist Anarist. Kove:  Sämitigge / Johanna Alatorvinen.

Aanaar kieldâ já Sämitige ovdâsteijeeh teivâdii Anarist Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist vuossaargâ 9.10.2023. Teivâdem mittomeerrin lâi ohtsii äävhikocceem sehe oovtâstpargo ovdedem. Ohtsâš äävhikocceemäššin tubdii ovdâmerkkân sämikielâlii arâšoddâdem já máttááttâs ruttâdem turvim sämikuávlu kieldâin sehe Poka maađij ađai Aanaar já Kittâl koskâsii kuávlumaađij 955 vuáđutivvoom. Aanaar kieldâst kiävttojeh suomâkielâ paaldâst virgálávt puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ; anarâškielâ, nuorttâlâškielâ já tavesämikielâ.

Čuákkimist kieđâvuššii meid eres aašijd, moh láá äigikyevdileh Aanaar kieldân já Sämitiigán. Oovtâst savâstâllii ei. sierâlágánijn aašijn, moh lohtâseh iäláttâssáid já eennâmkevttimân, sehe sämmilij vuoigâdvuođâin já pyeri koskâvuođâin kieldâ aalmug kooskâ. Meid puátteevuođâ oovtâstpargo vuávájui. Tárguttâs lii juátkiđ merikoskâsijd teivâdmijd.

– Teivâdem lâi muu mielâst tuođâi luhostum. Lii tehálâš, ete kuávlu kyevti merhâšittee instituutio njunošeh teivâdeh já savâstâleh ávusmieláin merikoskâsávt. Teivâdmist meid soovâim maaŋgâid konkreetlijd haavâid organisaatioi sierâ taasijn, iätá Aanaar kieldâhovdâ Tommi Kasurinen. 

– Mun lam ilolâš taan oovtâstpargočuákkimist, tastko sämmilij päikkikuávlu kieldâi tooimah vaigutteh merhâšitteht toos, maht sämmilij vuoigâdvuođah olášuveh aargâst. Kieldah láá-uv teháliih čonâsjuávhuh Sämitiigán, já mist láá maaŋgah ohtsiih ääših, maid ovdediđ, iätá saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Čuákkimân uásálistii Aanaar kieldâst kieldâ váldustiivrâ saavâjođetteijee Janne Tervahauta, kieldâstiivrâ saavâjođetteijee Jari Huotari, kieldâhovdâ Tommi Kasurinen sehe sierâ toimâsuorgij virgeolmoošnjunošeh. Sämitiggeest čuákkimân uásálistii saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto, II värisaavâjođetteijee Leo Aikio já haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi sehe sierâ toimâsuorgij virgeulmuuh.

Lasetiäđuh

Aanaar kieldâ

Tommi Kasurinen
Kieldâhovdâ
050 548 4123
tommi.kasurinen@inari.fi

Sämitigge

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Etäopetushankkeen ryhmäkuva.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ kuuđâd luuhâmihe aalgij – mieldi jo 180 uápped

Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ kuuđâd luuhâmive máttááttâs aalgij vuossaargâ 21.8., já sämimáttááttâsâst algâttii ulâttâsmeeri suulân 180 uápped 118 sierâ škoovlâst já paijeel 40 kieldâst pirrâ Suomâ. Ko uáppeemeeri lii lasanâm te haahân láá pálkkááttum ohtsis čiččâm máttáátteijed, kiäin jo kuulmâs pargeh váldutoimâlâš tijmemáttáátteijen. Luuhâmive 2023-2024 nuorttâlâškielâ máttááttává Sirkka Sanila já Kia Olin, anarâškielâ máttááttává Ruska Haavisto já Henna Aikio já tavesämikielâ máttáátteh Máren-Elle Länsman, Máret Ingá Länsman já Laura Njunnas.  Hahâhovdâ Hanna Helander sajasâžžân lii Laura Ylinampa, já uđđâ hahâkoordinaattorin porgemáánu aalgâst algâttij Anne Olli.

– Jyehi ive lasaneijee uáppeemeeri muštâl máttááttâs táárbust Säämi ulguubeln. Tuáivu mield máttááttâs fastâduvvoo puátteevuođâst tááláá, haavâ häämist orroo tooimâ sajan, kommentist proojeektkoordinaattor Anne Olli.

Etäopetushankkeen ryhmäkuva.
Uđđâ škovlâihe aalgij pargei já máttáátteijei škovlim- já vuávámpeeivijn Anarist porgemáánu 8. já 9. peeivi. Kooveest čižetroobdâst Laura Ylinampa, Sirkka Sanila, Kia Olin, Máret Ingá Länsman, Anne Olli, Ruska Haavisto já Máren-Elle Länsman. Kove:  Sämitigge / Anne Kirste Aikio

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ fáálá sämmilij päikkikuávlu ulguubeln ässee uáppeid máhđulâšvuođâ máttááttâllâđ tavesämikielâ, anarâškielâ tâi nuorttâlâškielâ kyevti okkotiijme verd.

– Mun anam haavâ tuođâi tehálâžžân já maŋgii áinoo máhđulâšvuottân uáppeid máttááttâllâđ jieijâs kielâ já kulttuur sehe uápásmuđ já leđe ohtâvuođâst eres siämmááahasáid säminuoráid pirrâ Suomâ. Mun jieš lijkkuum káidusmáttááttâsân já ton faallâm máhđulâšvuođáid. Muu mielâst lii suotâs kuullâđ, ete mii kulloo sierâ päikkikuddijd. Párnááh já nuorah láá neppireh kevttiđ káidusmáttááttâspiergâsijd, te máttááttâllâm ovdán tondiet-uv pyereest, muštâl Kia Olin, kote máttát haavâst nuorttâlâškielâ jo nube ive.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ uáppei meeri lii lasanâm ivveest nuubán. Tondiet meid máttáátteijei meeri lii lasettum. Ohtâ uđđâ máttáátteijee haavâst lii Ruska Haavisto.

– Aalgâst lijjim uáli jiärástum, ete maht máttááttâs vuálgá joton jiemge máttám ollágin arvâliđ, ete mon mielâ mun jieš lam máttátmist. Káidusmáttááttâsâst must lâi vuáttámuš iänááš uáppee uáinust, já lii nube tááhust lamaš kiäsutteijee peessâđ nubelágán sajattâhân, kommentist anarâškielâ máttáátteijee Haavisto luuhâmive algâttem.

– Máttááttem káidusin lii muu mielâst aaibâs suotâs, mun lijkkuum pääihist porgâmân. Mun oopâm täst ubâ paje pyerebijd já pyerebeht tuáimee vuovijd máttááttiđ sierâ aašijd, mii jo jiešalnees lii palhâšeijee. Oppâtiijmijn lii lamaš hitruus já šiev meeinig, já lii lamaš suotâs čuávvuđ já oppâđ jieš-uv uđđâ vuovijd máttátmist. Vyevih, moh kiävttojeh káidusmáttááttâsâst, láá váhá ereslágáneh ko táválii luokkamáttááttâsâst, já tekniik tiäđust-uv koskâttuvâi addel hástusijd. Lii kuittâg lamaš tuođâi suotâs uáiniđ, ete mon movtijdum uáppeeh láá oppâđ sämikielâ já siämmást uápásmuveh nubijdis, juátká Haavisto.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ aalgij ive 2018, já ive 2020 tot palhâšui Máttááttâshaldâttâs Cygnaeus-palhâšuumijn. Palhâšume finnim kriterin lijjii uásálâšvuotâ, juksâmvuotâ já inkluusio sehe ruokkâdvuotâ kevttiđ uđđâ máttááttâsvuovijd. Haahâ lii finnim jotkâruttâdem luuhâmihán 2023-2024. Haavâ ruttâdeijee, máttááttâs- já kulttuurministeriö, lii liijká čonâdâttâm kuulmâ ive hahâááigán ađai ive 2026 räi.

Lasetiäđuh:

Laura Ylinampa, vs. hahâhovdâ
Ucjuv kieldâ
laura.ylinampa@edu.utsjoki.fi
040 701 2094

Anne Olli, hahâkoordinaattor
Sämitigge
anne.olli@samediggi.fi
040 687 5989

https://www.saamenetaopetus.com/

Uđđâ algâmáttááttâs riävtuičäällimkoortah láá almostittum

Algâmáttááttâs riävtuičäällimkoortah láá tääl almostittum digitaallâšhäämist. Koortâid puáhtá meid printtiđ.

Algâmáttááttâs riävtuičäällimkoortah nanodeh uáppee anarâškielâ riävtuičäällimmáátu já koortâid puáhtá kevttiđ luuhâm- já čäällimmáátu máttááttâsâst.  Taat lasematerial lii vuávájum eenikielâ algâmáttááttâs várás, mut koortah pyehtih leđe ävkkin eres-uv luokkataasij máttááttâsâst. Koortah kiärdudeh riävtuičäällim vuáđuaašijd. Korttârááiđust láá kyehtinubáloh (12) korttâd. Máttáátteijee puáhtá printtiđ koortâid luokkasis. Korttâráiđu siskeeld meid uánihis máttáátteijee ravvuid já ideaid tast, maht koortâid puáhtá kevttiđ máttááttâs toorjân.

Koortah láá algâ algâlávt almostittum tavesämikielân Riektačállinplakáhtat (2020), mast toh láá heiviitmáin jurgâlum anarâškielân hiäivulâžžân. Tavesämikielâlijd koortâid lii vuávám máttáátteijee Aura Pieski, kuuvijd lii sárgum Nora Bäck já Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh almostit korttârááiđu. Heiviittum jurgâlus anarâškielân lii ráhtám Miina Seurujärvi.

Taat oppâmaterial heivee pyereest meid káidusmáttááttâsân. Oppâmaterial puáhtá tiiláđ Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttuvâst.

Lasetiäđuh:

Miina Seurujärvi
Oppâmaterialvuávájeijee, anarâškielâlâš oppâmaterial
miina.seurujarvi@samediggi.fi

Uđđâ nuorttasämikiela pargokirje lii almostum

Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh lii almostittám uđđâ nuorttâsämikiela 2. luoka pargokirje.

ǨIÕČČ 2 Kåʹllmeäʹcc Ǩiđđpââʹj tuejjǩeʹrjj lii vuáđumáttááttâs nube luoka viereskielâ máttááttâs kiđđâluuhâmpaje pargokirje.

Pargokirje lii nuorttâlâš kulttuurân heiviittum já jurgâlum tavesämikielâ Gea-rááiđu pargokirjeest. Kiirje lii kietâčáállám Oona Länsman já kuuvijd sárgum Nora Bäck. Nuorttâsämikielân kiirje lii jurgâlâm já heiviittâm Raija Lehtola já tuáijám Esther Berelowitsch

Kiirje puáhtá tiiláđ Sämitige viermikäävpist

Povdiittâs savâstâllâmtilálâšvuotân sämikielâi máttááttâs tiileest Helsig kuávlust

Sämitigge puávdee Helsig kuávlu vaanhimijd savâstâllâmtilálâšvuotân. Tilálâšvuođâst savâstâllâp Helsig kuávlu sämikielâi máttááttâs tiileest sehe eres äigikyevdilijn já oovdân puáttee fáádáin. Pääihi alne lává Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso já škovlimčällee Bigga-Helena Magga.

Äigi: 5.7.2023 tijme 14.00-15.30

Saje: Microsoft teams, liŋkkâ savâstâllâmtilálâšvuotân

Tilálâšvuotâ uárnejuvvoo káidusohtâvuođâiguin Microsoft Teams-čuákkimin.

Mij tuáivup, ete nuuvt maaŋgâ vaanhim, ko máhđulâš pesâččij servâđ tilálâšvuotân. Jis tilálâšvuotân servâmist láá čuolmah, te vääldi ohtâvuođâ škovlimčällei.

Lasetiäđuh

Bigga-Helena Magga
Škovlimčällee
bigga-helena.magga@samediggi.fi
0405702786 / 0108393121

Nuoria henkilöitä esiintymislavalla.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus ovdeduvvoo tábáhtuskoijâdâllâm vuáđuld

Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde meridij čuákkimstis 8.6.2023, ete säminuorâi taaiđâtábáhtus juátká uássin Nuorâ Kulttuur–konsept já lii mieldi ive 2024 Nuorâ Kulttuur On Air–tábáhtusâst. Miärádâs tohhui säminuorâi taaiđâtábáhtuskoijâdâlmân puáttám vástádâsâi vuáđuld. Toos lasseen lävdikodde savâstâlâi taaiđâtábáhtus máhđulâšvuođâst maccâđ päikkikuudijd jottee tábáhtussân.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii lamaš säminuorâi lávdástemaareen jo vittâ ihelove. Sämikielâlij láávdástmij lasseen tábáhtus lii ornim pargopáájáid já eres miäldustooimâ kuulmâ sämikielân. Säminuorâi taaiđâtábáhtus kulá väldikodálii Nuorâ Kulttuur–viärmádâhân, mon toimâhäämi lii ive 2021 muttum maaŋgâtaaiđâlâžžân já tot lii säminuorâi taaiđâtábáhtusâst spiekâstmáin čuosâttum 13–29-ihásáid nuoráid. Väldikodálâš tábáhtus uárnejuvvoo parâlij iivij maaŋgâ pääihi nettitábáhtussân já parâttes iivij aldatábáhtussân. Väldikodálii tábáhtus konseptnubástus já säminuorâi taaiđâtábáhtus táálái resursij asâttem ornimhástusij tiet lii lamaš tárbu smiettâđ, ete maht já mon häämist säminuorâi taaiđâtábáhtus puátteevuođâst uárnejuvvoo.

Sämitige stivrâ meridij čuákkimstis 10.2.2023 (1/2023) prosesist, mast selvâttuvvoo, ete magareh tuoivuuh sämiaalmugist láá säminuorâi taaiđâtábáhtus puátteevuođâ háárán. Stiivrâ vuálásâžžân Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde meridij jieijâs čuákkimist 17.3.2023 (1/2023) olášuttiđ koijâdâllâm. Taaiđâtábáhtuskoijâdâllâm olášuttui kyehtin sierâ koijâdâlmin, main kääržib lâi 6–20–ihásáid párnáid já nuoráid sehe vijđásub koijâdâllâm čujosjuávhoid. Koijâdâlmeh lijjii ávus webropolist 15.- 26.5.2023. Párnái já nuorâi koijâdâlmân pottii meriääigi siste 48 vástádâssâd. Čujosjuávkkukoijâdâlmân vástádâsah pottii 31.

Koijâdâlmân västidâm ulmuuh tuáivuh, ete taaiđâtábáhtus kättee ärbivuovijd, mutâ uđâsmuvá

Ovdil koijâdâllâm uárnejum ive 2023 säminuorâi taaiđâtábáhtusâst lijjii mieldi väldikodálii konsept mield maaŋgah taiđuuh. Taaiđâtábáhtuskoijâdâllâm vuáđuld sehe párnááh já nuorah já meid čujosjuávhuh tuáivuh maaŋgâ taiđuu tábáhtus jyehi ive. Toos lasseen sehe párnááh já nuorah já meid čujosjuávhuh tuáivuh, ete säminuorâi taaiđâtábáhtusâst ličij máhđulâšvuotâ vuolgâttiđ jieijâs ovdâsteijee väldikodálii tábáhtusân meid puátteevuođâst, veikâ uccâ ucceebloho lâi ton mielâ, ete säminuorâi taaiđâtábáhtus ij veltihánnáá taarbâš leđe mieldi jieijâs satelliittábáhtussân.  Koijâdâllâm vuáđuld västideijeeh tuoivuu, ete säminuorâi taaiđâtábáhtus ličij argâpeeivi škoovlâ pargovuávám uássin, veikâ väldikodálâš tábáhtus uárnejuvvoo oholoopâ. Čujosjuávhui vástádâsâin oholoppâtábáhtus finnij-uv monnii verd kyedittem, mon vuáđustâllii ei. kuhes maađhijn.

Taaiđâtábáhtus láávdástmij háárán párnááh já nuorah kyedittii eenâb aalmugjienâstem. Čujosjuávhuh epidii eenâb aalmugjienâstem já tuoivuu, ete árvuštâllâm taheh puátteevuođâst-uv tuš äššitobdeetuámáreh. Kuohtuuh västideijeejuávhuh tuoivuu, ete láávdástmij vuolgâttem stream peht juátkoo meid puáttee iivij ääigi. Västideijeeh tuoivuu, ete pargopáájáh já eres miäldustoimâ pisoh taaiđâtábáhtus uássin.

Párnái já nuorâi vástádâsâin säminuorâi taaiđâtábáhtus onnui suotâs já maaŋgâpiälálâš tábáhtussân sehe pyerrin eidu tagarin ko tot lii tääl. Čujosjuávhui vástádâsâin puohtii oovdân, ete taaiđâtábáhtus lii tehálâš kulttuurtábáhtus uccâ siijdâi párnáid sehe tehálâš kielâ já kulttuur nanodeijee. Liijká västideijeeh tuoivuu, ete tieđettem ličij pyereeb já ete munetiätu teemain já äigimuddoost puáđáččij tááláást tolebáá, vâi puávtáččii valmâštâlškyettiđ láávdástmijd jo čohčuv. Toos lasseen iävtuttii, ete taaiđâtábáhtuspargee pálkkááttuuččij kuhheeb ááigán, vâi orniistâlmijguin ij šodâččii huáppu. Västideijeeh meid tuoivuu, ete tábáhtus máccá jottee tábáhtussân.

Sämitigge kijttá taaiđâtábáhtuskoijâdâlmân västideijeid já juátká säminuorâi taaiđâtábáhtus ovdedem ain. Ive 2024 Nuorâ Kulttuur On Air–tábáhtus uásild táátuh peelijd, kiäh uárnejeh sämikielâ já sämikielâlii máttááttâs varriidâttâđ máhđulii oholoppâtábáhtusân vyesimáánust 2024. Täärhib olášuttemvyevist tieđettuvvoo čohčuv.

Lasetiäđuh:

Bigga-Helena Magga
Škovlimčällee
puh. 010 839 3121
bigga–helena.magga@samediggi.fi

Ljetoff Tauno
lävdikode saavâjođetteijee
tauno.ljetoff@gmail.com

Kuvakaappaus digitaalisesta materiaalista. Kuva: Saamelaiskäräjät.

Giellaleaika – eenikielâ oppâkirjij säniruossâlâsâi vástádâsah láá almostittum

Sämitigge lii almostittám nube luoka tavesämikielâ eenikielâ čohčâ– já kiđđâkirje säniruossâlâsâi vástádâsâid Sämitige digimateriaalvuáđun.

Kuvakaappaus digitaalisesta materiaalista. Kuva: Saamelaiskäräjät.
Kovetoppim digitaallâš materiaalist. Kove: Sämitigge.

Giellaleaika –kirjij säniruossâlâsâi vástádâsah láá čuákkejum oovtâstpargoost Aanaar škoovlâ máttáátteijein já Sämitige pargeigijn. Vástádâsah láá juohhum kuohtuid kirjijd sierâ.

Lasetiäđuh:

Marita Aikio
Oppâmateriaalvuávájeijee
marita.aikio@samediggi.fi
040 662 90 18

Tuuli Paadar
vs. oppâmateriaalčällee
tuuli.paadar@samediggi.fi
040 353 3625