Uđđâ hárjuttâskirje anarâškielâ viereskiellân almostui

Uáppeeh, kiäh loheh anarâškielâ viereskiellân vuáđumáttááttâs viiđâd luokkaast, uážžuh uđđâ hárjuttâskirje. Hitruu! 3 Hárjuttâsah -pargokirje lii almostum.

Pargokirje lii čáállám Henna Aikio já tot siskeeld hárjuttâsâid Hitruu! Skipáreh -tekstâkiirján. Kirje lii uáivildum vuáđumáttááttâs viiđâd luokka viereskielâ máttááttâsân. Hárjuttâskirje pargopitáin tun peesah hárjuttâllâđ tekstâkirje siskáldâsâid maaŋgâpiälálávt. Puoh kirjeest almostum ruossâháid lii máhđulâš toohâđ meid neetist Cloubi-vuáđun.

Tiilámeh: kirjatilaus(at)samediggi.fi
Uđđâ nettisiijđoh oppâmateriaal tiilám várás láá puátimin!

Škovlim já oppâmateriaal

Mainâseh, kirjeh já kielâhárjuttâsah muttojeh digiháámán – škovlim- já oppâmateriaal toimâttuvâst lii huššâ!

Sämitigge lii pálkkááttâm nelji proojeektpargee taan kiäsán: oovtâ jieškote-uv sämikielân já lasseen digimateriaalpargee. Anarâškielâ- já tavesämikielâpargeeh láá pálkkááttum sämikielâi káidusmáttááttâshaahân já ulmen lii lasettiđ eromâšávt káidusmáttááttâsâst tárbulâš digimateriaal.

Tavesämikielâ oppâmateriaalpargen tuáimá taan keesi Solja Magga, kote ráhtá Gea 2 -kirjeest digitaallâš heiviittâs Cloubi-ohjelmân. Digitaallâš materiaalist lii máhđulâš kuldâliđ puoh kirje pittáid já saanijd jeđe hárjuttâllâđ pitái siskáldâsâid pargopitáiguin. “Keessiv lii tárguttâs finniđ puoh paddiimijd valmâšin”, Solja iätá.

Meiddei anarâškielâ pargee Anne Seipiharju ráhtá paddiimijd. Sun parga Hitruu-kirjij paddiimijguin já eres digimateriaalijguin. Säämi máttááttâskuávdáá medialinje jottáám Anne illood jieijâs syergi kesipargoost já ana jienâstudiost porgâm ávhálâžžân. “Uáppá lase já jienâigijn porgâm šadda ruutiinin.”

Kati Ljetoff parga nuorttâlâškieláin. Sun čáálá puárásub mainâsijd uđđâ čäällimvyevi mield, ovdâmerkkân Jiäʹnnǩiõll -luuhâmkirjijn, mon lasseen sun iälá nurâmin eenikielâlâš sárnoin muádi uánehis mainâsijd, maid sun talle litterist já čáálá putesin. “Taat kesipargo nuorttâlâškieláin lii tuođâi šiev äšši já pyeri máhđulâšvuotâ kevttiđ kielâ já oppâđ ain lase” Säämi máttááttâskuávdáá nuorttâlâškielâ já -kulttuur linjeest taan kiiđâ valmâštum Kati muštâl.

Digimateriaalpargen tuáimee Emilia Nieminen arvâl, ete lii lamaš suotâs máttááttâllâđ Cloubi-ohjelm já uáiniđ taam pele škovlâmaailmist. Sun lii amnâsmáttáátteijee já juuđij moonnâm luuhâmpaajeest anarâškielâ já -kulttuur linje. Keessiv sun sirdá oppâkirjemateriaalijd Cloubin, mon lasseen sun máhđulávt meid jurgâl hárjuttâskirjijd anarâškielân.

Škovlim já oppâmateriaal

Anarâš- já orjâlâškielâ puustavtaavluh láá almostum

Máttáátteijei kuhháá tuáivum anarâš- já orjâlâškielâ puustavkovetaavluh láá almostum. Anarâškielâ puustavtaavluh láá almostum neetist, orjâlâškielâ puustavtaavluh láá sehe neetist já teddilum häämist.

Anarâškielâ puustavkuuvijd lii sárgum máttáátteijee-kovetaaidâr Tania-Maria Moilanen. Puustavtaavluid puáhtá luođiđ já teddiliđ täst.

Orjâlâškielâ puustavtaavlui kuuvijd lii sárgum Nora Bäck. Nora lii kovetahhen meiddei Sämitige almostittâm Gea -oppâmaterialrááiđust. Puustavtaavluid puáhtá luođiđ já teddiliđ täst, teikkâ tiiláđ škovlim- já oppâmaterialtoimâttuvvâst teddilum häämist.

Kovetaavluid lii toimâttâm Gáijon Issát Ánne/ Anni Näkkäläjärvi Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttuvvâst.

Tiilám: kirjatilaus(at)samediggi.fi

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ valmâštâl tooimâ stáđásmittem

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ ocá čuávdusijd tooimâ vuáhádutmân. Haahâ aalgij čohčuv 2018 já tot nohá ive 2020 loopâst. Ovdil haavâ nuuhâm tuáimeeh kalgeh rähtiđ máttááttâs- já kulttuurministeriön iävtuttâs sämikielâi káidusmáttááttâs stáđásmittemân sämmilij päikkikuávlu ulguubel kieldâin. Suullân 70 % vuáđumáttááttâsihásijn sämipárnáin ääsih já kazzeh uápu päikkikuávlu ulguubel kieldâin.

Kooveest sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ koordinaattor Arla Magga sämitiggeest já proojeekthovdâ Eila Tapiola Ucjuuvâ kieldâst.

Vuosmuu toimâive haahâ adelij sämikielâi káidusmáttááttâs ohtsis 16 nuorttâlâškielâlâš, 18 anarâškielâlâš já 19 orjâlâškielâlâš uáppei. Haavâst lijjii fáárust ohtsis 21 kieldâd já 39 škovlâd. Puáttee čoovčâ uáppeeloho stuáru já haahân puátih fáárun čiččâm uđđâ škovlimuárnejeijed. Škovlâive loopâst tohhui macâttâskoijâdâllâm, mon puátuseh movtijditeh – uáppeeh já sii vanhimeh láá sämikielâi oppâmmáhđulâšvuođâst iloliih já kijttevááh, muštâlává haavâ pargeekyevtis Eila Tapiola já Arla Magga.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ lâi äššin Máttááttâshaldâttuvvâst 12.6. uárnejum Sämmilij škovlimaašij ohtsâšpargo-orgaan čuákkimist. Čuákkimân uásálistij pajemuš hovdâ Pekka Heinonen, kote oonij káidusmáttááttâshaavâ nuuhâm koskân škovlâive čuolmân. Čuákkim ohtâsâš huolâ lâi, maht turvâstep sämikielâi máttááttâs sämmilij päikkikuávlu ulguubeln ive 2021 aalgâ rääjist, ko haahâ nohá. Čuákkimân uásálistii Sämitige já máttááttâshaldâttuv ovdâsteijei lasseen sämimáttááttâs äššitobdeeh Helsig, Ruávinjaargâ já Oulu kaavpugijn, Suáđigil, Aanaar já Ucjuuvâ kieldâin, Säämi máttááttâskuávdáást, Laapi kuávluhaldâttâhvirgáduvâst sehe máttááttâs- já kulttuurministeriöst.

Haavâ pargeeh Eila Tapiola, Arla Magga já Ulla Aikio-Puoskari uásálistii 11.6. káidusmáttááttâsškovlâ Etäkoulu Kulkuri ávus peeivij tilálâšvuotân (https://www.youtube.com/watch?v=mSTQB3t2u3g). Etäkoulu Kulkuri fáálá suomâkielâ já suomâkielâlii máttááttâs syemmilâš párnáid, kiäh ääsih miätá maailm. Tilálâšvuođâ ohjelmân kuulâi el. paaneelsavâstâllâm jieijâs eenikielâ merhâšuumeest. Panelistan lijjii Etäkoulu Kulkuri rehtor Tuija Tammelander, máttááttâsräđiolmooš Katri Kuukka já káidusmáttááttâshaavâ proojeekthovdâ Eila Tapiola, kote puovtij savâstâlmân fáárun sämikielâi uáinu. Savâstâlmist tiäduttuvvojii kielâi riggodâh meiddei ohtâvuotâ kulttuurân, mii kuoskât siämmáánáál syemmilâš párnáá, kote áásá olgoenâmist ko meiddei sämipárnáá, kote áásá Suomâst. Panelisteh já keččeeh suogârdâllii meiddei ovdâmerkkân eenikielâ merkkimmáhđulâšvuođâ aalmugregistertiäđoid. Toho ij lah tääl máhđulâš merkkiđ eenikiellân maŋgâ kielâ. Taan áášán sij tuáivuh nubástus.

Lasetiäđuh

proojeekthovdâ Eila Tapiola, eila.tapiola(at)utsjoki.fi, 040 7012 094

proojeektkoordinaattorid Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi, 040 1985 033

https://www.saamenetaopetus.com/

Sämitigge juovij stipendijd – nuorttâlâškielâ pajeuáppeeiskosist eenâb čälleeh ko kuássin ovdil

Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuuhlijn stipendijd uáppeid kiäh láá pyereest miänástum sämikielâuápuin. Stipendijd finnejii ohtsis 20 vuáđuškoovlâst kiergânâm uáppee já oovce uđđâ pajeuáppee. Sämikuávlu máttááttâskuávdáást valmâštum uáppein 15 finnejii stiipeend, oovce sist čaalij nuorttâlâškielâ pajeuáppeeiskos já kuulmâs anarâškielâ pajeuáppeeiskos. 

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio illood eromâšávt tast, ko nuorttâlâškielâ láá nuuvt maaŋgah uáppeeh čáállám.– Oovce tuhhiittum nuorttâlâškielâ pajeuáppeeiskos lii eenâb ko ovdebijn iivijn ohtsis!

Sämitige stiipeend ožžuu čuávuvááh nuorah:

Pajeuáppeeh:

Avveel luvâttâh: Saana Aikio (anarâškielâ), Lifu Torikka (orjâlâškielâ), Ida Grønmo (orjâlâškielâ), Jon-Erik Näkkäläjärvi (orjâlâškielâ)

Ucjuv sämiluvâttâh: Pedar Järvensivu (orjâlâškielâ)

Iänuduvtuoddâr luvâttâh: Matias Löf (orjâlâškielâ)

Lyseonpuiston luvâttâh, Ruávinjargâi: Alisa Pieski (orjâlâškielâ)

Eira rävisulmui luvâttâh, Helsig: Birit Haarla (orjâlâškielâ), Katja Haarla (orjâlâškielâ)

Vuáđumáttááttâs čođâldittám uáppeeh:

Aanaar škovlâ: Rufina Kangasniemi (orjâlâškielâ), Matti Iisakki Musta (orjâlâškielâ), Pessi Koskinen (anarâškielâ), Sammeli Suominen (anarâškielâ)

Ucjuv škovlâ: Jesse Ruokolainen (orjâlâškielâ)

Čevetjäävri škovlâ: Helmi Ljetoff (nuorttâlâškielâ), Henry Haataja (nuorttâlâškielâ)

Vuáčču škovlâ: Eetu Magga (orjâlâškielâ)

Kärigâsnjaargâ škovlâ: Biret Iŋgá Pieski(orjâlâškielâ), Ánte Tenoranta (orjâlâškielâ)

Heta vuáđuškovlâ: Ibbá Lauhamaa (orjâlâškielâ), Maren Elle Mäkitalo (orjâlâškielâ), Inger-Anni Valkeapää (orjâlâškielâ), Kalle Keskitalo (orjâlâškielâ), Mona Wallén (orjâlâškielâ)

Avveel pajetääsi: Vilho Simon Mäkinen (orjâlâškielâ)

Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil: Pauliina Kumpula (orjâlâškielâ)

Korkalovaara vuáđuškovlâ, Ruávinjargâ: Henna Magga (orjâlâškielâ)

Simonkylá škovlâ, Vantaa: Jouni Magga (orjâlâškielâ)

Oulu International School: Nils-Emil Valkeapää (orjâlâškielâ)

Säämi máttááttâskuávdáást valmâštum:

Anarâškielâkielâ já kulttuur linjeest valmâštum já pajeuáppeeiskos čáállám: Emilia Nieminen, Sara Keränen, Christine Klaver

Orjâlâškielâkielâ já kulttuur linjeest valmâštum: Elle-Mari Aikio-Jumisko

Nuorttâlâškielâkielâ já kulttuur linjeest valmâštum já pajeuáppeeiskos čáállám: Pavlo Heikkinen, Janica Gauriloff, Tuomas Kiprianoff, Kati Ljetoff, Maija-Elina Oikarinen, Kia Olin, Laura Olsén, Teemu Titola, Tarja Tuovinen

Nuorttâlâškielâkielâ já kulttuur linjeest valmâštum: Hannele Fofonoff

Puásuituállee áámmáttuđhos(Luándu- já pirâssyergi vuáđutotkos) čođâldittám: Aslak-Uula Niittyvuopio (orjâlâškielâ)

Sämitigge tuáivut luho já pyere kesiluámu puohháid!

Kesipargo Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst

Sämitigge pálkkáát keessiv 2019 kyevti mánuppajan oovtâ seesoongpargee rähtiđ nuorttâkielâ oppâmateriaalijd já oovtâ digitaalmateriaalpargee. Digitaalmateriaalpargee pargon lii pieijâđ orjâlâškielâ- já anarâškielâ materiaalijd Cloubi vuáđu oolâ. Pargo algâttemäigi soppuu sierâ. Jis jieh lah ovdil porgâm kesipargen Sämitiggeest, puávtáh uuccâđ kesipargo meiddei hárjuttelleen. Hárjuttellee pargo iähtun lii tot, et uážžu jieijâs oppâlájádâsâst hárjuttâllâmtorjuu.

Jis lah perustum paajaapeln mainâšum kesipargoin, te teevdi já vuolgât ucâmuš vuoluupele liiŋkâst Sämitiigán majemustáá 31.5.2019. Lasetiäđuid pargoin finnee oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemist, hannu.kangasniemi(at)samediggi.fi, puhelin 010 839 3115.

Pälkki máksoo Sämitige pargo-oornig tääsi V já tom II luoka mield (vuáđupälkki 2163,83 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield palvâlemlase. Hárjuttellee pälkki miäruštâlloo sierâ.

Nuorttâkielâ oppâmateriaalpargen puávtáh uuccâđ taan liiŋkâst.

Digimateriaalpargen puávtáh uuccâđ taan liiŋkâst.

Adde macâttâs Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst 2019!

Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst lii tääl moonnâm mánuppaje. Nuurrâp macâttâs tábáhtusâst Webropolist koskoho 22.5. tme 12.00 räi.

Tábáhtus uárnejeijeeh väldih mielâstis vuástá macâttâs tábáhtusâst – mii lâi pyereest, maid puávtáččij porgâđ puáttee keerdi pyerebeht? Tij pyehtivetteđ čäälliđ macâttâs jieijâd sanijguin já adeliđ meid aaibâs konkreetlijd ovdâmeerhâid ovdâmerkkân pargopáájáin, maid tuáivuvetteđ taaiđâtábáhtusân puáttee ivvijd.

Macâttâsluámáttâh lii tääbbin:

https://link.webropolsurveys.com/S/085FA4F661795DB9

Adde macâttâs sämikielâi káidusmáttááttâsâst!

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ pivdá et uáppeeh, huolâttijjeeh já virgeulmuuh, kiäh láá uásálistám káidusmáttááttâsân, adeleh macâttâs moonnâm luuhâmivveest. Proojeektpargeeh tuáivuh macâttâs sehe aašijn, maid puáhtá ovdediđ já aašijn, main haahâ lii luhostum. Västidijn puáhtá meid adeliđ ideaid teikkâ iävtuttâsâid puáttee luuhâmive várás. Proojeektpargeeh tuáivuh et puohah, kiäh láá mahtnii uásálistám hahhui, västidiččii. Västidem váldá ääigi suullân vittâ miinut. Macâttemluámáttuvah vuolgâttuvvojeh haahân uásálisteid sierâ.

Macâttâs annoo sämikielâi káidusmáttááttâs ovdedempargoost já meid raportistmist, mon haahâ čáálá máttááttâs- já kulttuurministeriön 2020.

Haavâ luuhâmihe pištá kyehti oho, ko ohhoost 22 ij lah máttááttâs.

 

Lasetiäđuh:

Proojeekthovdâ Eila Tapiola, eila.tapiola(at)utsjoki.fi, 040 7012 094

Proojeektkoordinaattor Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi, 040 1985 033

https://www.saamenetaopetus.com

Čearpmahat vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálii Teatris-tábáhtusân

Vuáččulij nuorâi teatterjuávkku Čearpmahat vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálii Teatris-tábáhtusân Jyväskylän vyesimáánust. Juávhust láá ohtsis nelji nuorâ já ton stivrejeijen tuáimá Mathis Ole Vars. Tuámáreh rámmojii juávhu oovdânpyehtim eromâšávt ton čielgâ ubâlâšvuođâst.

Aanaar Sajosist koskoho já tuorâstuv 10.-11.4. uárnejum Säminuorâi taaiđâtábáhtus lâi miänástus. – Tábáhtusân iä lah kuássin uásálistám nuuvt stuorrâ juávkku säminuorâid ko tääl, muštâl tábáhtus váldu-uárnejeijen toimâm Anna Lumikivi. – Mieldi lijjii párnááh já nuorah puoh sämmilij päikkikuávlu škoovlâin já lasseen Helsigist já Ruávinjaargâst. Lâi hirmâd šiev, kirjáás já huššâ peivi, mast huolâhánnáá puoh moonâi pyereest já meid puátuaulan huksejum pargopáájáin já mainâsláávust pijssájii jotteeh.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus válduteeman lâi teatter, moos uásálistii ohtsis 12 sämikielâlâš čaitâlmid. Toos lasseen ooinijm Helsig Pasila sämiluokkalij juáigusoovdânpyehtim, moos sehe keččeeh já tuámáreh lijkkuustuvvii. Puoh oovdânpyehtimeh lijjii fijnáseh já pyereest valmâštâllum, já tuámárijn lâi vaigâdis pargo valjiđ palhâšume finnee juávhuid.

Tábáhtusâst palhâšii stipendáin Kärigâsnjaargâ škoovlâ 13-ihásâš uáppee Aslak Pieski, kote máálái taaiđâtábáhtus posterân já postâkorttáid teddilum já ennuv rámmojum kove, mast lii puásuifáddá.

Väldikodálii Teatris-tábáhtusân vyelgee Čearpmahat-juávkku finnij oovdânpyehtimmääđhi lasseen palhâšummeen 300 euro stipend. Juávkun kullii Biret-Ingermaria Vars, Helli Alakorva, Mihkal-Máhtte Magga já Sinna-Briitta Sieppi. Teatris-tábáhtus uárnejuvvoo Jyväskyläst 24.-26. vyesimáánu.

Toos lasseen čuávuvááh juávhuh finnejii stipend:

1) Pasila vuáđuškoovlâ sämiluokkalij Diidamáilbmi oovdânpyehtimist Arvečalmmit, mon lâi stivrim Milla Pulska (100 €),

2) Aivvefal Eanodagas – Sámi Sinderellá, Anne-Mari Kukkonen ja Ulla Magga, Hettaast (200 €)

3) Sueʹnnʹjel siid äʹrbb– Tuõtt avi ǩeeʹles, Hanna-Maaria Kiprianoff ja Seija Sivertsen, Čevetjäävrist (100 €)
4) Davvinásttit – Boahttedolin, Hanna Outakoski ja Satu Nieminen, Kärigâsnjaargâst (100 €)
5) Skállovári idjaskuvlaččat – Oaivvehis olmmoš, Anni Ahlakorpi, Aleksi Ahlakorpi ja Sini Länsman, Ucjuuvâst (100 €)

Säminuorâi taaiđâtábáhtus tuámárin toimii elleekovestivrejeijee Katja Gauriloff, niävttár Anni-Kristiina Juuso sehe niävttár/sämikielâlii párnái TV-ohjelm pyevtitteijee Heli Huovinen.

Lasetiäđuh:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi(at)samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Tábáhtus hashtagih: #sndd2019 / #sntt2019

Säminuorâi taaiđâtábáhtus álgá

Tääl tot viijmâg álgá –  Säminuorâi taaiđâtábáhtus vuálgá joton koskoho 10.4. lekkâmjuhlijn! Saijoos auditoriost mij kuullâp muusikoovdânpyehtimijd puoh kuulmâ Suomâ sämikielân tme 18.00 rääjist. Tábáhtus váldupeeivi, tuorâstuv 11.4. auditoriost lyeve oolâ puátih säminuorah jieijâs sämikielâlij oovdânpyehtimijguin.

Tuorâstuv Saijoos uuvsah lekkâseh tme 8.00, kuás lekkâseh meid almottâttâmsaje sehe pargopáájáh aulast já Soljust. Pargopáájái lasseen tábáhtusâst puáhtá teivâđ sämikielâlii párnái- já nuorâikirjálâšvuođâ kuástideijeid. Tábáhtusân láá puátimin Dávvi GirjiNuõrttsääʹmkulttuurfonddAnarâškielâ servi sehe KieletärToos lasseen Sámi giella- ja kulturguovddáš Kárášjuuvâst puátá jyehiđ Gába-loostâ.

Tuorâstuv 11.4. ohjelm:

8:00 Saijoos uuvsah lekkâseh
Almottâttâmsaje lekkâs aulast
Vuosâišesaje lekkâs
Pargopáájáh lekkâseh aulast
8:50 Auditorio uuvsah lekkâseh
9:00 Ohjelm álgá auditoriost
Čiččâm vuossâmuš oovdânpyehtimid
11:30 Peivimäälispuddâ álgá
Ohtsâškove puoh tábáhtus uásálistein Saijoos ovdâšiljoost
Mainâsláávu lekkâs Saijoos ovdâšiljoostPargopáájáh juátkojeh aulast
12:50 Auditorio uuvsah lekkâseh
13:00 Ohjelm juátkoo auditoriost
Kuttâ majemuš oovdânpyehtimid
15:00 Tuámáreh pääcih smiettâđ puátusijd
Pargopáájáh juátkojeh aulastMainâsláávu mainâseh juátkojehAuditoriost čáittojeh videoh
16:00 Puátusij almostittem já stipendij jyehim

Lasetiäđuh:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi(at)samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Tábáhtus hashtagih: #sndd2019 / #sntt2019