Sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz Piʹlotthaʹŋǩǩõõzzin lij vuõittum pueʹreed sääʹmškooulniiʹǩǩi vueiʹtlvažvuõđid mättʼtõõttâd sääʹmǩiõlid, raʹvvai säʹmmlažvuõđ da nääiʹt sääʹmǩiõli ja kulttuur seillmõõžž da jällʼjummuž jânnmest, tuõđât võõrâs ärvvtõõllâmrapoortâst.
Ougglõsmättʼtõõzzâst taarbšem mättǩeʹrjj da kåʹǧǧkulstõõǥǥ. Snimldõk: Sääʹmteʹǧǧ / Arla Magga Meersaž škooultõõzz ärvvtõõllâmkõõskõs (Karvi) ärvvtõõli ǩeâđđa 2022 sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz toiʹmmjemvuõđ da vaikktemvuõđ. Ougglõsõhttvuõđin čõõđ vikkum mättʼtõõzz liâ jäʹrjstum eeʹjjest 2018 ääʹljeeʹl. Ougglõsõhttvuõttpiʹloott teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria da tõn jååʹđat Uccjooǥǥ kåʹdd. Haʹŋǩǩõõzz koordinaatiost vaʹsttad Sääʹmteʹǧǧ.
Ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij leämmaž âsttjed säʹmmlai dommvuuʹd ååuǥbeäʹlnn jälsteei päärnaid da nuõrid, kooi piârri leʹbe sooǥǥ ǩiõll lij kååʹtt-ne kooumâst Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlâst (aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmm), taʹrjjeed siʹjjid sääʹmǩiõl mättʼtõõzz. Ärvvtõõllmõš čuäʹjti, što ǩiõll ij leäkku krååʹma kulttuur, da sooǥǥ leʹbe piârri ǩiõl silttummuš raʹvvai huõlteeʹji fiʹttjõõzzi mieʹldd õhttsallašvuõđ da âânn sääʹmǩiõl da kulttuur jieʹllmest mieʹldd. Haʹŋǩǩõõz mättʼtõõttimieʹrr lij lâssnam kooum ǩeârddsiʹžžen haʹŋǩǩõõzz poodd, da tõt lij lookkâmeeʹjjest 2022–2023 nuʹt 150 mättʼtõõtti/škooulneeʹǩǩ nuʹt 90 jeeʹres škooulâst da 40 jeeʹres kååʹddest.
Šiõǥǥ vueʹǩǩen ougglõsmättʼtõspiʹloottâst käggõõđi ouʹdde jeäʹrbi mieʹldd huõlteeʹji aktiivlaž vuässõõttmõš jiijjâs päärnai sääʹmǩiõl mättʼtõõttmõʹšše. Vuârrvaikktõs škooul da huõlteeʹji kõõsk tååimai puârast da jeäʹrben päärna ohjjeeʹjest lij vuârrvaaiktõõzzâst tääʹrǩes rool. Ougglõsmättʼtõspiʹloott uʹčteeʹl liâ põʹstti, mii seejčâstt še škooulniiʹǩǩi motivâsttmõʹšše da haʹlle mättjed sääʹmǩiõl. Škooulniiʹǩǩi miõlâst čiâssin lij hääʹsǩ, ǥu toʹb liâ määŋgnallšem tuâj, da škooulneǩ vuäǯǯ lââʹsstuâjaid haaʹleen. Uʹčteeʹl mainste čiâssi poodd jiânnai sääʹmǩiõʹlle da päärnain liâ še dååma vueiʹtlvažvuõđ ââʹnned ǩiõl. Jeeʹresnallšem media liâ luândlaž maall mättʼtõõzz.
Mättʼtõʹsse ooʒʒõõttmõš lij hiâlpp, huõlteeʹji aktiivʼvuõtt pââimõs sââʹjjen Ååʹn pâʹjjel 70 % sääʹmpäärnain da -nuõrin jälste sääʹmvuuʹd ååuǥbeäʹlnn. Teâtt škooulneeʹǩǩ säʹmmlažvuõđâst ij pâi puäʹđ tiõttu škoouʹle, da tõn diõtt huõlteei da škooulneeʹǩǩ âʹlǧǧe leeʹd aktiivla mättʼtõʹsse ooʒʒõõttmõõžžâst.Mättʼtõõzz jäʹrjsteeʹji da škoouli mieʹldd haʹŋǩǩõõzz raavâsvuõtt leäi tõt, što tåʹlǩ õhtt škooulneǩ riʹjttai mättʼtõõzz jåʹttʼtummša škooulâst; ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzztaa mättʼtõõzz jeät vuäitči taʹrjjeed oʹdinakai škooulnekka.
Håʹt-i teâđtõs da vuäʹpstõs lij haʹŋǩǩõõzz jieʹllemǩeeʹrd poodd čiõlggsânji puârrnam, âlgg teâđtõõzz võl pueʹreed mättʼtõõzz âsttjemvuõđ lââʹzztummšen. Še kooʹddin da škooulin õõlǥči lââʹzzted teâđtummuž škooulniiʹǩǩi vueiʹtlvažvuõđâst vuässõõttâd ougglõsõhttvuõđin čõõđ viikkma sääʹmǩiõli mättʼtõʹsse.
Sääʹmǩiõl sââʹjj mättʼtemplaan vuađain čiõlǥted Ougglõsmättʼtõspiʹloottâst uʹvddem mättʼtõs lij vuâđđmättʼtõõzz da lookkjiškooulškooultõõzz tiuddeei mättʼtõs, koon taʹrjjeet säʹmmlai dommvuuʹd ååuǥbeäʹlnn jälsteei sääʹmškooulniiʹǩǩid. Mättʼtõõzz uuʹdet kueʹhtt čiâss neäʹttlest, da mättčiâss liâ täujja škooulpeeiʹv looppâst leʹbe tâʹlskani tõn aalǥâst.
Sääʹmǩiõli spesiaalsââʹjj jeälltemvuâla ǩiõllân âlgg väʹldded lokku jäänab mättʼtemplaani vuađaid oođeem poodd. Še dommvuuʹd ååuǥbeäʹlnn õõlǥči leeʹd vueiʹtlvaž taʹrjjeed jeeʹres mättmeäʹrid sääʹmǩiõlâst, ǥu jiânnʼjõʹsse škooulniiʹǩǩin sääʹmǩiõll lij jieʹnnǩiõll, leša šuurmõs mieʹrr škooulniiʹǩǩin alttad sääʹmǩiõl mättʼtõõttmõõžž altteem-mättʼtõõzzâst. Mättʼtõõzz täävtõõzzin da siiskõõzzin âlgg väʹldded lokku čiõlǥsubun sääʹmpedagogiikk, sääʹmkulttuur da jieʹllemnääʹll da sääʹmǩiõli vaarvuâlaž vueʹǩǩ di sââʹjj jânnam oʹdinakai alggveärlažǩiõllân.
Ärvvtõõllmõõžž mieʹldd haʹŋǩǩõõzz õhttân vaʹǯǯtõssân leäi mättčiâssi piijjmõš lookkâmjieʹrǧǧe. Mõõn šuurab škooul, tõn vaiggääb oʹdinakai škooulneeʹǩǩ čiâssi piijjmõš lookkâmjieʹrǧǧe leäi leämmaž. Ooudâsviikkâmsiâzztõssân ärvvtõõllmõõžžâst eʹtǩǩeet sääʹmǩiõl vuäǯǯmõõžž pieʹǩǩen čiâssjuâǥǥ, mii tuejjeʹči sääʹmǩiõl sââʹj eeʹtted kueʹsttma še škooultõspoliittlânji. Seämma ärvvtõõllmõõžžâst eʹtǩǩeet, što mââimõs vuâra 90-looǥǥast oođuum vuâđđmättʼtõslääʹjj âlgg täʹrǩsted sääʹmpäärnai beäʹlnn nuʹt, što tõt raʹvvjeʹči sääʹmpäärnai dommvuuʹdest jälsteei sääʹmškooulniiʹǩǩi lââʹssen še dommvuuʹd ååuǥbeäʹlnn jälsteei sääʹmškooulniiʹǩǩid vuõiggâdvuõđ sääʹmǩiõʹlle da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõʹsse.
Lââʹssteâđaid: Marita Härmälämarita.harmala@karvi.fi
Hanna Helanderhanna.helander@edu.utsjoki.fi
Liiŋk:
Härmälä, M., Sarivaara, E. & Laihonen P. 2 022. “Jiânnai lij tuejjuum, leša jiânnai lij võl pueʹreemnalla.” Sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõspiʹloott ärvvtõõllmõš 2022 .
Lââʹssteâđaid Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzzâst: Sääʹmǩiõl ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz piʹlotthaʹŋǩǩõs lij Uccjooǥǥ kååʹdd jååʹđtem da Sääʹmteeʹǧǧ koordinâʹsttem haʹŋǩǩõs. Haʹŋǩǩõõzz teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria. Haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij taʹrjjeed sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz vuâđđškooul škooulniiʹǩǩid da nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõđjid sääʹmvuuʹd kooʹddi ååuǥbeäʹlnn kueʹhtt neäʹttelčiâss da pueʹreed võl sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõõzz pedagogiikk. Ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz mättʼtõs lij tuõttäiggsaž (synkroonlaž) mättʼtõs. Täʹl uʹčteeʹl da ougglõsmättʼtõʹsse vuässõõđi škooulneeʹǩǩ da mättʼtõõtti vuässâʹtte seämma-ääiʹj mättčiâssid jijjjâs ǩeäjjõsaparaattin, leša fyyslânji jeeʹres paaiʹǩin.
