Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla kutt stipeeʹnd

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla õhttseʹžže kutt (6) 500 eeuʹr stipeeʹnd, kook liâ jurddum sääʹmǩiõl da/leʹbe sääʹmkulttuur väʹlddaaunâs- da čårraaunâsmättʼtõõttjid da sääʹmǩiõllsaž tuejj-jieʹllma valmštõtti õlltääʹzz škooultummšest leʹddjid.  Ooʒʒjin raaukât jeäʹrab vuâđđtõõllmõõžžid stipeeʹnd vuäǯǯam diõtt. Vuâđđtõõllmõššan vueiʹtte leeʹd jm. mättčuäʹjtemtuâj valmštummša kuulli jeäʹrab kuul leʹbe dommpäiʹǩǩ-kååʹdd da mätt’tõõttâmpäiʹǩǩ-kååʹdd kuʹǩes mäʹtǩǩ-kõõskin šõddi mäʹtǩǩ-kuul.

Frijjnallšem ooccmõõžžid raaukât tuåimted seärad 27.10.2021 mõõneeʹst čiâss 16 räjja liâdǥlânji addrõʹsse info@samediggi.fi. Ooccmõʹšše âlgg õhtteed kopio mättrekiʹstterväʹlddõõǥǥâst.

Vännai leʹbe mâŋŋnam ooccmõõžžid jeäʹt ǩiõttʼtõllu.

Aanrest 11.10.2021

Sääʹmteʹǧǧ/ škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkåʹdd

Čiâss sääʹmǩiõl pukid! – äävas mättčiâss sääʹmǩiõli neäʹttlest

Sääʹmǩiõli olgglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei  mättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõõzz riâšše še tän eeʹjj äävas Čiâss sääʹmǩiõl pukid! – mättčiâss sääʹmǩiõli neäʹttlest 25.–31.10.2021. 

Mättčiâss liâ pravvlum vuâđđmättʼtõõzz škooulniiʹǩǩid da nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõttjid, leša mättčiâssid vuäǯǯa vuässõõttâd puk sääʹmǩiõlin miõlstõõvvâm. Čiâssid vuäiʹt vuässõõttâd juõʹǩǩ mättʼtõõtti jiõččines leʹbe ceâlai klass vuäiʹt vuässõõttâd õõutsââʹjest seämma ääiʹj õhttsain teâttmašinain. Vuässõõttâd vuäiʹt še tääuʹjbõʹžže čieʹsse. 

Mättčiâssi miârktõssân lij šõddeed teâđstemvuõtt säʹmmlain da sääʹmǩiõlin de älšmâʹtted vuässõõttjid sääʹmǩiõllsa ǩiõll-laauǥ ååʹblǩest, koʹst uʹčteeʹl mainste mättčiâssin vuõss-sââʹjest sääʹmǩiõl. Lååʹvest  liâ laaul, lokkõs da siõr!   

Mättčiâssid âʹnne olgglõsõhttvuõđin Microsoft Teamsest. Čiâss liâ õhttsõʹžže kolmm, õhtt juõʹǩǩʼkast Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlin: nuõrttsääʹmm,aanarsääʹmm da tâʹvvsääʹmm ǩiõlâst. Mättčiâss liâ pravvlum jeeʹres ââʹǩǩäʹrttlid da juõʹǩǩ mättčiâssâst kõskkee mõõn-ne teemma. 

Äiʹǧǧtaull:  

Mâ 26.10. č  10–11  

Nuõrttsäämas klaassid 3–6, teeʹmmen mueʹrj  

Se 27.10. č 10–11  

Tâʹvvsäämas pââiškooul klaassid, teeʹmmen neäʹttelpeeiʹv  

Ne 28.10. č 13–14  

Aanarsäämas vueʹllškooul klaassid, teeʹmmen meäʹccžeevai  

Čiâssin lij vueiʹtlvažvuõtt kõõččâd kõõččmõõžžid da saǥstõõllâd chat-test. Uʹčteeʹl lââʹssen kõõččmõõžžid liâ vaʹstteʹmmen jeeʹres olgglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz tuâjjtuejjeei. Čiâssid ij taarbâž iʹlmmtõõttâd ouddpeäʹlnn. Mättčiâssid liânttee da ruõkkâmliiʹŋǩ  õlmstâʹtte čiâssi mâŋŋa addrõõzzâst www.saamenetaopetus.com/tapahtumia.   

Tääʹrǩab vuäʹppõõzzi  čiâssid vuässõõttmõõžžân lij õlmstõttum olgglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz neʹttseeidain da facebookkâst

Sääʹmǩiõli olgglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõs lij  Uccjooǥǥ kååʹdd vaaldšem da Sääʹmteeʹǧǧ koordinâʹsttem. Pilotthaʹŋǩǩõõzz teäggad mättʼtõs- da kulttuurministeria. Pilotthaʹŋǩǩõõzz miârkktõssân lij  pueʹreed sääʹm-mättʼtõõzz õsttâmvuõđ säʹmmlai dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn. 

Haʹŋǩǩõs oudd kueʹhtt čiâss neäʹttlest vuâđđmättʼtõõzz/lookkiškooultõõzz tiuddeei sääʹmǩiõl mättʼtõõzz olgglõsõhttvuõđin pirr Lääʹddjânnam. Tän šiâtt haʹŋǩǩõõzz pääiʹǩ sääʹmǩiõl mättʼtõõzz vuäǯǯa 105 škooulneʹǩǩed da mättʼtõõtti. Haʹŋǩǩõs lij vuäǯǯam juätkkteäggtõõzz 31.8.2023 räjja. Lookkâmekka 2022-2023 iʹlmmtõõttmõõžž ääʹvee eʹpet ǩiđđtääʹlv 2022. 

Sääʹmǩiõli neäʹttel âʹnne 25.-31.10.2021 da Sääʹmteʹǧǧ lij kåččam pukid vuässõõttâd teeʹmmneäʹttla ouddmiârkkân riâššeeʹl noorõõttmõõžžid da puuʹteeʹl sääʹmǩiõlid õlmmsa. Ǩiõll-laauǥčiâssi lââʹssen säʹmmlažvuõʹtte da sääʹmǩiõlid vuäiʹt tobdstõõttâd    Oktavuohta – sääʹmmteâtt mättʼtõʹsse – neʹttseeidain, koʹst käunnje jiânnai teeʹmmaunnâz mättʼtõʹsse.  

Lââʹssen vuäitak tiʹllʼjed sääʹmteeʹmmlaid škooulkueʹssjummušid, mobiilsiõrid da mõõntõõllâmpaakk  Dihtosis – haʹŋǩǩõõzz neʹttseeidain. 

Lââʹssteâđaid:  

Satu Pieski, haʹŋǩǩõsjååʹđteei  
satu.pieski@edu.utsjoki.fi 
040 5466 514  

Anni-Sofia Niittyvuopio, haʹŋǩǩõskoordinaattor   
anni-sofia.niittyvuopio@samediggi.fi 
040 5843 098  

www.saamenetaopetus.com  
www.oktavuohta.com 

Mättʼtõs- da peâmmamsueʹrj teâttvääʹjjvuõđid säʹmmlain paiʹǩǩeei ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmam-materiaal õlmstõttum!

Teâđak-a, mii alggmer lij? Mâid teâđak säʹmmlain? Lääʹddjânnmest lij jõnn teâttvääʹjjvuõtt säʹmmlain, sij kulttuurâst da alggmeervuõiggâdvuõđin. Ođđ ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmam-materiaal nåårr teâđaid da viiŋkid mättʼtõs- da peâmmamsuârgga di säʹmmlai mainstâttmõõžžid ääʹšš välddmõššân pieʹǩǩen mättʼtõõzz. Äʹššen liâ jeäʹrbi mieʹldd ooumažvuõiggâdvuõttvuâđđ, alggmeer, historia da päkkläʹddlâsttmõš, ǩiõllʼlaž da kulttuursa ooumažvuõiggâdvuõđ, äimmõsmuttâz vaikktõõzz da saaǥǥ peâmmamsuârgga. Materiaal lij tuejjuum Heʹlssen universiteeʹtt pedagogikktiõttji tiõđkååʹdd, Sääʹmteeʹǧǧ da ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõõzz õhttsažtuâjast.

Tuuli Miettunen čõõđti mättʼtõs- da kulttuuriministeria tiʹllʼjem čiõlǥtõõzz sääʹmteâđast mättmateriaalin eeʹjjest 2020 da vuâmmši, što teâtt leäi occanj da jõs tõt leäi, tõt leäi ouddhistoriaaʹje kuâđđjam da rasistla stereotypia nobstõõvi (Miettunen 2020). Sääʹmteeʹǧǧ âʹlnn ââʹnnem Oktavuohta -seiddõs taʹrjjad sääʹmteâđ da aunnstõõzzid mättʼtõõzz tuärjjõssân, leša vaiddsânji ǩiõččeeʹl škooultõsriâšldõõǥǥâst – da tän pääiʹǩ ǩeeʹjjmieʹldd lääʹdd õhttsažkååʹddest – tieʹđet säʹmmlain tuõđi siõmmna.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teäʹddad, što Lääʹddjânnmest õõlǥči tiuʹddepiijjâd še vueʹllǥab lääʹjjšiõttummuž tääʹzzest vuâđđlääʹjj (17 §) täʹǩǩeem vuõiggâdvuõtt säʹmmlaid tuõʹllʼjed da viikkâd ooudâs alggmeeran jiijjâs ǩiõl da kulttuuʹres, jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõtt di vuâđđlääʹjj täʹǩǩeem jiõččvaaldšem sääʹmvuuʹdest (121 §). Alggmeer ooumažvuõiggâdvuõđ lij meäʹrtõllum še meeraikõskksaž vuõiggâdvuõđâst, tõʹnt kõõččmõõžž ij õõlǥči tåʹlǩ politisâʹstted.

Ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš lij teâuddjam Lääʹddjânnmest riʹjttjeeǩani uʹčteeʹlškooultõõzzâst (Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs 2014; Kasa dj., 2021). Tieđteʹmesvuõđin ooumažvuõiggâdvuõđin da säʹmmlain liâ veiddsõs vaikktõõzz säʹmmlai ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjummša. Ouddmiârkkân säʹmmlai sââʹj alggmeeran jeät fiʹtte, håʹt-i Lääʹddjânnam vuâđđlääʹǩǩ tõn toobdast. Vuâđđlääʹjj täʹǩǩeem ni ǩiõlʼlaž ooumažvuõiggâdvuõđ jiâ tiõuddu riʹjttjeld tän diõtt. Ouddmiârkkân vuõiggâdvuõtt jiijjâsǩiõllsaid sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid leʹbe sääʹmǩiõl âânnmõʹšše veʹrǧǧniiʹǩǩin teâuddje vääʹneld. Sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs tääʹvat õõudâs pâi pieʹǩǩ sääʹmškooulniiʹǩǩin.

Lääʹddjânnma tääuʹjeʹld mušttʼtummšid ooumažvuõiggâdvuõttvalvvâmorgaanin säʹmmlai ciʹsttjummšest

Lääʹddjânnam lij vuäǯǯam tääuʹjeʹld läittmõõžžid ooumažvuõiggâdvuõttvalvvâmorgaanin odm. alggmeer jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõʹtte kässjõõttmõõžžâst da vuõiggâdvuõđi vännsõs teâuddjummšest. Lij pââimõs äiʹǧǧ, što Lääʹddjânnam riikk älgg toiʹmmjed säʹmmlai ooumažvuõiggâdvuõđi čõõđtummša odm. puuʹteeʹl õõlmâsvuõʹtte vuõigg teâđ, tobdsteeʹl vuõiggâdvuõđi õõlǥtemvuõđ di kässjõõđeeʹl säʹmmlai vuäǯǯam pâiʹlǩiõččmõʹšše da vââʹjjsaʹǩǩe.

Säʹmmlai kulttuursaž vuõiggâdvuõđid äštt tieđteʹmesvuõʹtte vuâđđõõvi haʹŋǩǩõõzzi lââʹssen äimmõsmuuttâs

Tiina Sanila-Aikio mušttat, što ”äimmõsmuuttâs puätt muʹtted puk”. Sanila-Aikio saaǥǥvuârast puuʹtet õuʹdde, mäʹhtt šõõŋ ruõbddeettmõõžž liâ juʹn lâssnam. Äimmõsmuuttâs kuâsttai jeäʹrben aarktlaž vuuʹdest. Tåʹlǩ äimmõsmuuttâs ij ääʹšt säʹmmlai jieʹllemåårrmõõžžid pâi še tieđteʹmesvuõtt jååʹđat määŋgaid haʹŋǩǩõõzzid, kook äʹštte jieʹllemvueʹjj da kulttuur juätkkmõõžž õudldõõzzid. Säʹmmlai kulttuursa ooumažvuõiggâdvuõđ liâ še ǩiiddsânji õhttvuõđâst mäddvuõiggâdvuõđid.

Ooumažvuõiggâdvuõttškoultõsaunnstõs lij friijâld laaddâmnalla da lââʹssen tõt šâdd pieʹǩǩen Demokratia- da ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš mättʼtõs- da peâmmamtuâjast -spesiaalkuurs. Kuurs pieʹǩǩen čuäʹjtet še Suvi West Eatnameamet – Hiljainen taistelumme -dokumeʹnttjieʹllikartt, kååʹtt lij vääžnai saaǥǥvuârr säʹmmlai ǩiõččâmvueʹjjest. Jieʹllikartt lij õlmstõttum Škooulkino -kääzzkõõzzâst da čâhčča 2021 liâ pueʹttmen lââʹzz mättmateriaal Škooulkinooʹje mättjemstroiʹttli äuʹǩǩeemnalla.

Ođđ mättmateriaal lij tillʼlõvvum tuärjjõssân uʹčteeʹlid da teâttan veiddsõs narooʹde

Aʹrvvõõzz mieʹldd pâʹjjel 70 % säʹmmlain jäälast sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn (kč. Keva 2020), da tät lij vääžnai juõǩǩʼka uʹčteeʹl teâđsted; vuäǯǯ-a škooulneǩ teâđ jiijjâs kulttuurâst da demokratiapeâmmʼmõõžž beäʹlnn relevaant teâđ ouddmiârkkân Sääʹmteeʹǧǧest õhttsažkååʹddest tåimmjummša? Da nuuʹbb-beäʹlnn, måkam teâđ lääʹdd škooulneǩ vuäǯǯ säʹmmlažvuõđâst?

Ååʹn õlmstõttum ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmam-materiaal õudd teâđ jeäʹrbi mieʹldd säʹmmlain, alggmeer da jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ ooumažvuõiggâdvuõttvuâđast, historiast da škooul roolâst, ǩiõlʼlaž da kulttuursaž ooumažvuõiggâdvuõđin, äimmõsmuttâz vaikktõõzzâst säʹmmlaid da viiŋkid uʹčteeʹlid da jeäʹlteejid/puärrsid. Kõskksaž ǩiõččâmvueʹǩǩ lij še säʹmmla õhttân meeran Sääʹmjânnmest, kååʹtt râstldad riikki raajid. Mieʹldd liâ säʹmmlai saaǥǥvuâr jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđâst, jieʹllemvueʹjjest, kõskkvuõđâst luõttu da mättʼtõsmateriaalin.

Škooultõsaunnstõs lij tuejjuum Heʹlssen universiteeʹtt pedagogikktiõttji tiõđkååʹdd, Sääʹmteeʹǧǧ da Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõõzz õhttsažtuâjast. Tuâjj viʹǩǩeš čõõđ pieʹǩǩen Ooumažvuõiggâdvuõđ, demokratia, äärv da dialoog peâmmʼmõõžžâst -haʹŋǩǩõõzz 2018-2021, koon miârktõs lij leämmaž pueʹreed ooumažvuõiggâdvuõtt-tieʹttemvuõđ peâmmamsueʹrjest. Haʹŋǩǩõõzz liâ teäggtam eeʹjjest 2020-2021 Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs, vuõiggâdvuõttministeria da Heʹlssen universiteʹtt.

Laadd friijâld ââʹnnem aunnstõs: Alggmeer säʹmmla da ooumažvuõiggâdvuõđ – Ooumažvuõiggâdvuõttvuâđđ, ǩiõlʼlaž da kulttuursa ooumažvuõiggâdvuõđ, äimmõsmuuttâs da saaǥǥ uʹčteeʹlid

Lââʹssteâđ:

Tuija Kasa, äʹšštobddi (vueʹssäiggsaž), Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs / näʹǧǧeemǩeʹrjjtuʹtǩǩeei, Heʹlssen universiteʹtt, +358(0)29 412 0665, tuija.kasa@helsinki.fi

Ulla Aikio-Puoskari, škooultõspiisar, Sääʹmteʹǧǧ, +358(0)10 839 3112, ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi

Sirpa Rautio, jååʹđteei, Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs, +358(0)9 432 3780, sirpa.rautio@ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs.fi

Teâttkääiv:

Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs (2014): Ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš- da škooultõs Lääʹddjânnmest. Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs. Addrõõzzâst: https://ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs-fi-bin.directo.fi/@Bin/47503f796d0d0a236e19344592dd9215/1525775690/application/pdf/272052/IOK-ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš-%20da%20-škooultõsčiõlǥtõs.pdf

Kasa, T., Rautiainen, M., Malama, M., & Kallioniemi, A. (2021). ‘Human rights and democracy are not self-evident’: Finnish student teachers’ perceptions on democracy and human rights education. Human Rights Education Review4(2), 69–84. https://doi.org/10.7577/hrer.3937

Miettunen, T (2020). Sääʹmteâđ avi vännsõs teâđ säʹmmlain? : Čiõlǥtõs sääʹmteâđain vuâđđškooul lääʹddjânnam- da ruõccǩiõllsaž mättmateriaalin. Mättʼtõs- da kulttuurministeria čõõđtummšid 2020:29. https://čõõđtõõzz.riikksuåvtõs.fi/handle/10024/162566 (17.6.2021)

Oktavuohta – sääʹmteâđ mättʼtõsse: https://www.oktavuohta.com/

Ranta, K. & Kanninen, J. 2019. Vueʹsttpiõʹǧǧe: Sääʹm-meer päkkläʹddlâʹsttmõõžžâst. Heʹlssen: čõõđtempäiʹǩǩ S & S.

Vaalmâšvuõđ säʹmmlaž- da romanialažnuõri vuõinnlõõttmõʹšše – määusteʹmes škooultõs uʹčteeʹlid: https://www.nuõriakatemia.fi/haʹŋǩǩõõzz/kulttuur-škooul/

Sääʹmǩiõli olgglõsmättʼtemhaʹŋǩǩõs da Deanuleagis sámástit -haʹŋǩǩõs riâšše ǩiõllvuäʹpstõõzz 13.10.2021

Sääʹmǩiõli olgglõsmättʼtemhaʹŋǩǩõs da Deanuleagis sámástit -haʹŋǩǩõs riâšše ǩiõllvuäʹpstõõzz olgglõsmättʼtõõzz škooulniiʹǩǩid peâmmjid,ohjjeeʹjid, uʹčteeʹlid da rehtoorid seärad 13.10.2021 čiâss 18–19.30. 

Äiʹǧǧ: seärad 13.10.2021 č. 18–19.30  

Päiʹǩǩ: olgglõsõhttvuõđin

Puõttäʹrttel: Sääʹmǩiõli olgglõsmättʼtemhaʹŋǩǩõõžžâst mättʼtõõttji škooulniiʹǩǩi peâmmai,ohjjeei, uʹčteeʹl  da rehtoor   

Ǩiõllvuäʹpstemjeäʹǩǩääst ǩiõttʼtâʹlle peâmmji miõll väiʹvveem  kõõččmõõžžid da teeʹmaid de taʹrjjee siʹjjid kuånstid päärna leʹbe nuõr ǩiõllidentiteeʹtt raʹvvjummšen. Seämma ääiʹj peâmmai vuäǯǯa veʹrddeemstaan järrsin sääʹmǩiõllsai päärnai peâmmjin.  

Jeäʹǩǩääst vueiʹtte ǩiõttʼtõõllâd ouddmiârkkân piârri ǩiõllvâʹlljõõzzid, päärna leʹbe nuõr ǩiõllʼlai oouʹdeem staanmõõžž de tåimmjed sääʹmǩiõlin jeeʹres pirrõõzzin  – ouddmiârkkân škooulâst leʹbe kääzzkõõzzi  

Tuäivvap vuässõõttjid eʹtǩǩeed kõõččmõõžžid, tuõivvjid da aaʹššid ǩiõttʼtõõllâm diõtt jeäʹǩǩaa poodd. Kõjldõʹsse vaʹsttee anonyymlânji. Jõs tuʹst lij miõll väiʹvveem kõõččmõš, leša jiõk haaʹled tõn ǩiõttʼtõõllâd jeäʹǩǩääst, vuäitak kõõččâd tõn vueʹlnn åårrai liiʹŋǩest. Deanuleagis sámástit -haʹŋǩǩõõžž määŋgǩiõllsažvuõttäʹšštobddi vaʹsttad tuʹnne kõõččmõõžžid neʹttpååʹštest. Vuäitak vaʹstteed kõjldõʹsse tääiʹben.  

Deanuleagis sámástit -haʹŋǩǩõõžž ǩiõllvuäʹpstõs taʹrjjad vuäʹpstõõzzid sääʹmǩiõʹlle da määŋgǩiõllsažvuõʹtte kollʼjeeʹjin aaʹššin. Ǩiõllvuäʹpstõs stään da raʹvvai sääʹmǩiõl  da määŋgǩiõllsažvuõđ piârrjin, instituutiain da pirrõõzzâst. Veäʹǩǩtep še kääzzkõstaʹrjjeeʹjid kaunnâd kuånstid sääʹmmǩiõll-lääiʹj teâuddjummša. 

Olgglõsmättʼtõõzz puärrsijeäʹǩǩääž riâšše ǩeâđđa 2022, leša auʹǯǯjep peâmmjid väʹldded samai hiâlpeld õhttvuõđ haʹŋǩǩõõzz tuâjjtuejjeeʹjid,  jõs lij mii-ne kõõččmõš leʹbe miõll väiʹvveem ääʹšš! 

Lââʹssteâđaid: 

Satu-Marjut Pieski, haʹŋǩǩõsjååʹđteei 
satu.pieski(at)edu.utsjoki.fi 
040 546 6514 

Anni-Sofia Niittyvuopio, haʹŋǩǩõskoordinaattor  
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi 
040 584 3098 

Henna Aikio, aanarsääʹmǩiõll čiâssuʹčteeʹl 
Henna.aikio(at)edu.utsjoki.fi 
040 525 4013 

Ođđ sääʹmǩiõl lookkâmǩeʹrjj da čõhččpââʹj tuejjǩeʹrjj lie õlmstõttum

Škooultõs- da mättmateriaalkoontâr lij õlmstâttam ođđ nuõrttsääʹmǩiõllsaž lookkâm- da tuejjǩeeʹrj.

ǨIÕČČ 3 lij nuõrttsääʹmǩiõl mättǩeʹrjj vuâđđškooul 3 klaass veeʹres ǩiõl škooulniiʹǩǩid. Ǩerjja kooll čõhččpââʹj- da ǩiđđpââʹj tuejjǩeʹrjj. Ǩeeʹrj lie jåårǥlõttum tâʹvvsääʹmǩiõl GEA 3 ǩiiʹrjin.

Ǩiiʹrji raajji: Oona Länsman, pirstõõzz Nora Bäck da lay out raajjâm Anni Näkkäläjärvi. Jåårǥlâttam Raija Lehtola

Tiʹllʼjõõzz:  

Lookkâmǩeʹrjj https://www.samediggi.fi/tuote/kiocc-3-lookkamkerjj-nuorttsaamkioll-veeres-kiollan/?lang=nuo

Čõhččpââʹj tuejjǩeʹrjj https://www.samediggi.fi/tuote/kiocc-3-cohccpaaj-tuejjkerjj/?lang=nuo

Jiõnn tuâjjneävvan! – haʹrjjtâttmõš

Jiõnnčuäʹjtõõlli Susa Saukko haʹrjjtâtt jiõn âânnmõõžž peittvuõđid kulttuurkõõskõs Sajoozzâst 8.-10 rõõǥǥâdmannu.

Neäʹttel-lopphaʹrjjtâttmõš lij jurddum juõʹǩǩʼkiʹžže ǩeäʹst miõl ǩeäʹst jiõnntuõjju da jiijjâs jiõn  âânnmõõžž vueiʹttemvuõđid. Haʹrjjtâttmõš älgg piâtnâc õhttsaž haʹrjjtõõzziin da juätkkai sueʹvet di pâʹsspeeiʹv smavvjoukktuejain. Smavvjooukin juõʹǩǩʼkiʹžže lij vaʹrrjum ohjjuum studioäiʹǧǧ.

Susa lij toobdâs Muumi pääiʹǩ

Jiõnnčuäjtõõlli-mentori Susa Saukko lij tåimmam pâʹjjel kuõʹhtt eeʹǩǩlååi jiõnnčuäjtõõllʼjen di jiõnnčuäjtõõllʼjen di jiõnntuej jååʹđteeʹjen. Son lij ohjjääm puk koumm jeeʹres ǩiõllversio sääʹmǩiõllsain Muumin da vieʹǩǩat ååʹn vuässõõttjid loŋŋned jiijjâs jiõnâânnmõõžž vueiʹttemvuõđin tuejjneävvan.

 Susa lij teatterčeäppõõzz maister da kuʹǩes liinj čuäʹjtõõlli läullai da oʹhjjeei. kartt: Juha Mustonen

– Toobd jiijjâd persoonlaž da karismaattlaš nääʹl âʹlmmeed jiijjâd jiõninad! Jiõnn mij vaardâst resonâʹstt ååʹn miõl juâmmjââʹtteeʹl da nuuʹbb beäʹlnn lij ǩeâllʼjeei čiŋlmõõvvâm tuejj.  Jiõnnčuäjtõõlli tuejj lij loommi ämmat ceälkk Susa.

Haʹrjjtâttmõš lij ǩeäinn jiõnntuejaid!

Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkoontâr taarbaš jeeʹres âkksaid lookkjid da jiõnnčuäjtõõllʼjid mättmateriaali puuʹtʼtummša. Haʹrjjtâttmõʹšše vuässõõtti vuäiʹtte iʹlmmtõõttâd lookkjin sääʹmǩiõllsaid mättmateriaalprojeeʹktid.

Äiʹǧǧtaull

Piâtnâc čiâss 16-20 õhttsaž haʹrjjtâttmõš kulttuurkõõskõs Sajoozz auditorio Dollast.

  • luäʹnes teâvõõttmõš da ǩiõttsueiʹmkar mieʹldd.

Sueʹvet da pâʹsspeeiʹv studiovuäʹpstemääiʹj smavvjooukid čiâss 10-14 da čiâss 15-19.

Haʹrjjtâttmõʹšše vääʹldet 15 oummu. Juõʹǩǩʼkaž vuässââtt piâtnâc õhttsaž haʹrjjtâttmõʹšše di õõut smavvjouʹǩǩe neäʹttel-loopp äiʹǧǧen. Smavvjooukid jueʹjjet piâtnâc pääiʹǩ âʹlnn. Haʹrjjtâttmõõžžâst lij taʹrjjeemnalla juukkmõš da uʹcc veäraž. Koronstaanvuõđâst ââʹnet huõl. Haʹrjjtâttmõš lij lääʹddǩiõʹlle.

Iʹlmmtõõttmõõžž liâđǥlânji

Iʹlmmtõõđđ haʹrjjtâttmõʹšše mââimõõzzast 30.9. tän liiŋk pääiʹǩ:

https://link.webropolsurveys.com/S/34A088B721D5D1AC

Pueʹtted tiõrvân!  

Haʹrjjtâttmõõžž jäʹrjste Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkoontâr da Sääʹm škooultemkõõskõõzz Arktista pedagogiikka II sääʹm-mättʼtõõzz digisäiʹmmõs projeʹktt (ESF).

Lââʹssteâđ:

Petra Kuuva
Mättmateriaalpiisar
040 677 2275
petra.kuuva@samediggi.fi

Marita Aikio
Mättmateriaalplaaneei
040 662 9018
marita.aikio@samediggi.fi

Arktista pedagogiikkaa  II sääʹm-mättʼtõõzz digisäiʹmmõõzz -haʹŋǩǩõs (ESF)
Sääʹm škooultemkõõskõs
Unni Länsman
050 502 1357
unni.lansman@sogsakk.fi

Arktista pedagogiikkaa II, sääʹm-mättʼtõõzz digisäiʹmmõs  -projeʹktt lij Euroop sosiaalfoond teäggtem projeʹktt, koon koordinâstt Sääʹm škooultemkõõskõs. Kueiʹmmčõõđteeʹjen lij Lappi universiteʹtt. Mieʹldd teäggteeʹjen lie še Sääʹmteʹǧǧ, Jeänõõǥǥ, Aanar, Suäʹđjel da Uccjooǥǥ kååʹdd. Haʹŋǩǩõõzz čõõđtemäiʹǧǧ lij 1.1.2019-31.10.2021. Haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij lââʹzzted täävtõsjoouki silttummuž ođđ teknologiaid da ođđ tåimmamkulttuuʹre di õõuʹdeed säiʹmmõõvvmõõžž äuʹǩǩen ââʹneeʹl digitaalvuõđ. Haʹŋǩǩõõzzâst lââʹssteâđ Sääʹm škooultemkõõskõõzz neʹttseeidain www.sogsakk.fi/arktistapedagogiikkaa2.

Mättʼtõs- da kulttuurministeria da Sääʹmteʹǧǧ kåčča sääʹm-mättʼtõõzz tâʹvvjânnmallaš fooruuʹme

Lääʹddjânnam mättʼtõs- da kulttuurministeria da Sääʹmteʹǧǧ kåčča sääʹm-mättʼtõõzz tâʹvvjânnmallaš fooruuʹme Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoʹsse Aanra 1.-2.12.2021. Sääʹm-mättʼtõõzz tâʹvvjânnmallaš õhttsažtuâj õõudummuš lij õhtt Lääʹddjânnam Tâʹvvjânnmi ministersuåvtõõzz saaǥǥtuõʹllʼjeeipâjja piijjâm täävtõõzzin. Foorumm lij Lääʹddjânnam saaǥǥtuõʹllʼjeeipââʹj šõddmõš.

Fooruum täävtõssan lie

  • obbkoov raajjmõš sääʹm-mättʼtõõzz vueʹjjest Lääʹddjânnmest,
  • Ruõccâst da Taarrâst,
  • sääʹm-mättʼtõõzz raaji râstldeei õhttsažtuâj nâânummuš da
  • ođđ õhttsažtuejjååʹblǩi raajjmõš da
  • ǩeeʹjjteʹm saǥstõõllâmõhttvuõđ vuäǯǯmõš riikki mättʼtõsveʹrǧǧniiʹǩǩi, škooultõõzz jäʹrjsteeʹji da sääʹmõutstõõzzi kõʹsǩǩe

Fooruum teeʹmmen lie

  • mättʼtõs sääʹm jieʹnnǩiõl / vuõssmõs ǩiõl õuddnummuž ainsmâʹttjen Ruõccâst, Taarrâst da Lääʹddjânnmest,
  • sääʹmǩiõli revitalisaatio ǩeäin mättʼtõõzzâst, pueʹr tuejjeem tääzz jeeʹres riikkin,
  • mättʼtõõzz nâân da rââʹžž mââll sääʹmǩiõli pueʹttivuõđ ǩiõččâmkuuʹlmest,
  • sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđin mättʼtuummuš jeeʹres jânnmin,
  • sääʹmǩiõllsai uʹčteeʹli škooultõs da ââʹntemkaiʹbbjõõzz,
  • sääʹmǩiõllsaž mättmateriaalõhttsažtuej oudldõõzz da
  • säʹmmlaid kuõskki teâtt pukid õhttsaž mättʼtõõzzâst.

Täävtõsjoukk Lääʹddjânnam, Ruõcc da Taar

  • mättʼtõsministeria sääʹmteʹǧǧ da mättʼtõsveʹrǥǥneeʹǩǩ,
  • mättʼtõõzz da škooultõõzz riâšši,
  • škooultõspoliittla mieʹrreei,
  • sääʹm-mättʼtõõzz da- škooultõõzz tuʹtǩǩeei di
  • jeärraz ǩeäʹst äʹšša miõll ǩeäʹss.

Lââʹssteâđ rõõǥǥâdmannu ääiʹj – seuʹrre Sääʹmtiiʹǧǧi neʹttseeidaid www.samediggi.fi da mättʼtõs- da kulttuurministeria šõddmõškaʹlndaar https://minedu.fi/tapahtumat. Konferenss-seiddõs ääʹveet rõõǥǥâdmannust.

Lââʹssteâđ:

Mättʼtõsduumšeǩ Anna Mikander, anna.mikander@gov.fi, +358 (0) 40 866 8585

Škooultõspiisar Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi, +358 (0)10 8393 112

Puäʹđ äʹšštobddisiltteeʹjen Kulttuuri škoouʹle!

Sääʹmteʹǧǧ ååcc škooulteei sääʹmteeʹǧǧ Kulttuuri škooul -haʹŋǩǩõʹsse. Kulttuuri škooul lij Sääʹmteeʹǧǧ, Lääʹdd Romaniõhtõõzz da Nuõri akatemia õhttsaž pâʹjjškoouli da nuuʹbb tääʹzz škoouli uʹčteeʹlid jurddum lââss-škooultõshaʹŋǩǩõs. Kulttuuri škooul älgg čâhčča da juätkkai eeʹjj 2022 loʹppe. čõõuč 2021 škooultõõzz ââʹnet ougglõsõhttvuõđin.

Škooulteei ij taarbâž leeʹd sääʹmaaʹšši äʹšštobddi ij ni ämmätlooǥǥlmõʹstti, peʹce äʹšštobddisiltteei! Tõt lij nokk,štõ suʹst lij oddâlvuõtt näkam tuõjju, lij teâttmõš sääʹmvuõđâst da teâtt koʹst teâđ koid lij tarbb käunnʼje. Vuõss-sâjjsa siiskõõzz lie sääʹm- da romaninuõri plaan. Õhttu ij taarbâž tuejjeed: Nuʹbben škooulteeiʹjen lij romaaninuõrr da Nuõri akatemia lij mieʹldd jueʹǩǩ škooultõspeeiʹvest.

Škooultõspeeiʹvi kõʹsǩǩe lij kuõđđum siõmmna äiʹǧǧ uʹčteeʹli raajjâm tuejai kommentâʹsttmõõžžid. Ođđeeʹjjmannust jäʹrjstet õõuʹdeempalaver, koʹst škooulteeiʹjivuiʹm mõõnat čõõđ čõõuč škooultõõzzid da taarb mieʹldd pueʹreet plaan eeʹjj 2022 škooultõõzzid.

Škooulteeja / äʹšštobddisiltteeja määuʹset 200 eeuʹr paʹlǩǩõs jueʹǩǩ škooultõspeeiʹvest.  Lââʹssen škooultõspeeiʹvi kõõskâst šõddi mättʼtõõttji tuejai kommentâʹsttmõõžžâst määuʹset paʹlǩǩõs. Tuej diõtt šõddâm jeeʹres kuulid še koʹrvveet.

Čõõuč 2021 škooultempeeiʹv lie (čiâss 9-15)

1. škooultõs (ougglõsõhttvuõđin): mââib 5.10., seä. 27.10. da neljdp 18.11.

2. škooultõs (ougglõsõhttvuõđin): mââib 2.11, seä. 24.11 da neljdp 16.12.

Teâđtõs haʹŋǩǩõõzz äʹlǧǧmest da vuâđđteâđ haʹŋǩǩõõzzâst:

https://www.samediggi.fi/2021/08/23/kulttuurien-koulu-kaynnistyy-saamelaiskarajat-suomen-romaniyhdistys-ja-nuorten-akatemia-kouluttavat-opettajia-saamelais-ja-romaninuorten-kohtaamiseen/

Tääʹrǩab teâđ haʹŋǩǩõõzzâst da škooultõõzzi siiskõõzzâst käunnai tääiʹben: https://www.nuortenakatemia.fi/hankkeet/kulttuurien-koulu/

Vuäitak vuõltteed ooccmõõžžad 15.9. mõõneeʹst info@samediggi.fi , viitteeksi ´Kulttuurien sieʹvvõssân ´Kulttuurien koulu´.

Lââʹssteâđ:

Ulla Aikio-Puoskari, škooultõspiisar
ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi
0108393112

Anni-Sofia Niittyvuopio, nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei
anni-sofia.niittyvuopio@samediggi.fi 
040 584 3098

Kaksi poikaa tekee kannettavalla tietokoneella tehtäviä pöydän ääressä.

Sääʹmteʹǧǧ kooll huõlteeʹjid da saǥstââll Ruäʹvnjaarǥ gåårdin sääʹmǩiõl mättʼtõõzzâst

Sääʹmteʹǧǧ kooll sääʹmǩiõl lookkji huõlteeʹjid vuõssarggjeäʹǩǩää 23.8. ougglõsõhttvuõđin. Veeʹrjlaž saǥstõõllmõš Ruäʹvnjaarǥ gåårad čuõvtemtååimin äʹlǧǧe mââibaarǥ. Huõl lie kaggâm jeäʹrben sääʹmǩiõli mättʼtõõzz jäʹrjstummuš tän škoouleeʹjjest. Gåårad siiʹrdi jeänažvueʹzz sääʹmǩiõli mättʼtõõzzâst ougglõsmättʼtõõzz peälla, da mättʼtõs lij ååʹn ougglõsõhttvuõđi pääiʹǩ takai škooulpeeiʹv mâŋŋa.

– Näkam vueʹǩǩ peʹcclâtt, ǥo mättʼtõõzz jäʹrjstummuž jie vaʹstted fiʹttjõõzz mättʼtummuš lääʹjjmeâldlaž, vuõigg vasttõõzzjueʹǩǩmest jie ni pueʹrest pedagooglaž čõõđtummšest, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso. – Määŋg peʹcclõõvvâm huõlteei lie leämmaž miʹjjid õhttvuõđâst da tättam Sääʹmteeʹǧǧest vieʹǩǩ tän vueʹjj vuõiǥummša. Vueʹǩǩ tobddai nääʹlteʹmmen määŋgaid piârrjid da lij põõllmõõžž vueʹlnn, štõ Ruäʹvnjaarǥâst šõddâm miõttâl sääʹmǩiõli mättõõzz õõuʹdeemtuejj mâânn tuʹššen.    

Sääʹmteʹǧǧ lij kåččam škooulniiʹǩǩi huõlteeʹjid äävai kuullâmpoʹdde, koʹst tõt haaʹlad kaartʼted vueʹjj määŋgpeällsaž vueiʹnnemkuuʹlmest. Juuso lij samai rämmšõõvvâm sääʹmǩiõli lookkjimeäʹr pâjjnummšest da mõõnni iiʹjji õõuʹdeemtuejast Ruäʹvnjaarǥâst.

Vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto miõlâst Ruäʹvnjaarǥ vueʹǩǩ sueiʹmkrâstt sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz lääʹjjšiõtlvânji da teäggtõõzz peäʹlnn ǩeähnas sââʹj dommvuuʹd kååʹddi oouǥpeäʹlnn.

Sääʹmteʹǧǧ lij tuõđi jiânnai põrggâm vueʹjj pueʹrummuš õuʹdde da ååʹn meeʹst lie õllʼjab vuârddmõõžž ǥo õõudbu iiʹjjin. Mättʼtõs- da kulttuurministeria piijjâm sääʹm-mättʼtõõzz õõuʹdeemtuejj-joukk kuõʹđi ǩeâđđa eʹtǩǩõõzzâs da nellj pååđčiõlǥtõõzz mättʼtõõzz õõuʹdummuž da jm. tõn vuäǯǯmõõžž põõššjen pirr Lääʹddjânnam.

Tâʹvvsääʹmǩiõl mättʼtõõttji mieʹrr vuâđđmättʼtõõzzâst lij õõudbu lookkâmeeʹjjest pâjjnam määŋgin looʹjin, ååʹn lij juʹn nuʹt 100. Gåårad lij paʹlǩǩääm tâʹvvsääʹmǩiõl uʹčteeʹl, leša aanar- da nuõrttsääʹmǩiõli mättʼtõõzz tõt vuästt Uʹccjooǥǥ kååʹdd da Sääʹmteeʹǧǧ õhttsaž ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzzâst.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso, Saaǥǥjååʹđteei  
040 687 3394, tuomas.juuso@samediggi.fi

Anni Koivisto, I vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei
040 415 5969, anni.koivisto@samediggi.fi

Ulla Aikio-Puoskari, škooultõspiisar
040 767 3101, ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi

Škooultõs- da mättmateriaalääʹšš Sääʹmteeʹǧǧest

Oođâs 15.4.2021 OKM:n tuejj-joouk tuej valmštummžest 

Muu kulttuurpirrõs da -äʹrbb -mättmateriaal lij iʹlmstõõvvâm

Mâid nõõm mušttle âʹlddpirrõõzzâst?

Lij-a päiʹǩǩ ââʹnnmest, håʹt tõʹst jie kuõsttu âânnmõõžž ǩiõj?

Muʹvddem jiõn âʹlddpirrõõzzâst kollʼje?

Muu kulttuurpirrõs da -äʹrbb lij mättʼtõsmateriaal, koon täävtõssan lij laiʹddjed mättʼtõõttjid sääʹm kulttuurärbba  da määŋgnallšem kulttuurpirrõõzzid. Mättmateriaal âânn seʹst kutt (6) jeeʹres veeidas haʹrjjtõõzz säʹmmlai kulttuurääʹrb da kulttuurpirrõõzz fiʹttjummša da mättjummša.  Tän materiaal jurddjen lij mooutʼted uʹčteeʹlid di šõddeeʹjid väʹldded kulttuurääʹrb- da kulttuurpirrõs-šõddeem vueʹssen mättʼtõõzz. Mättʼtõsmateriaal vuäitt äuʹǩǩen ââʹnned jeeʹresnallšem mättʼtõsjooukivuiʹm da suåvted hieʹlǩeld še vueʹssen õuddpeâmm leʹbe ǩiõllpieʹsstååim.

Materiaal lij rajjum õhttsažtuejast Lääʹdd Kulttuuräʹrbbšõddummuž sieʹbrin, Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkonttrin, Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõõzz Aarktlaž pedagokiikk ll haʹŋǩǩõõzz da Sääʹm-museo Siidain. Materiaal lie tååimtam Marita Aikio, Unni Länsman, Eija Ojanlatva, Miina Seurujärvi, Jaakko Tuominen da Anna Väänänen.

Materiaal lij nuõrtt- aanar- da tâʹvvsääʹmǩiõʹlle Kulttuurin vuosikello -seeidain!

Seeidain käunnai še materiaal lääʹddǩiõllsaž ǩiõttǩeeʹrjtõs pdf-hääʹmest.