MÁNNU mánáid ja nuoraid beaivvi prográmmas -nuoraide mávssolaš dáhpáhus

Sámi mánáidkulturguovddaš lea ovttasbargan Ijahis Idja festiválain áibbas álggu rájes. Dáhpáhus lea sturron ollu dies mo lei álggus. Deháleamos lea ahte mánáid ja nuoraid prográmma lea  bisson oassin dan dáhpáhusas. – Sámi mánáin ja nuorain galgá ráhkadit deaivvadanbáikkiid ja okta vuogas báiki ovttastallat leat Ijahis Idja -festivála, árvala mánáidkulturguovddáža doaimmajođiheaddji Petra Biret Magga-Vars.

Govva: Sámi mánáidkulturguovddaš Mánnu

Otne bearjadaga Ijahis Idjá -dáhpáhusa vahkkoloahpa rahpasa nuorat buolvvaide. Sámi mánáidkulturguovddaš MÁNNU lea maid dan jagi okta dain ovttasbargoguimmiin mii fállá skuvlamánáide- ja nuoraide bargobájiid Sajosis. Váldojurdda MÁNNU bargobájiin lea ekologalašvuohta ja gieđaiguin bargan. Dehálaš lea ahte juohkehaš beassa vásihit juoidá ovtta diimmus.

Bargobájiid jođiheaddjit leat dan jagi nissonat. Okta dain lea birasbajasgeassi Korinna Korrstrom- Magga, gii joatká nuoraiguin sámi nuoraid dáiddadáhpahusas álggahuvvon lávvomuoraid čiŋaheami. Lávvomuorat ceaggajit juo Sajosa olggobealde ja odne dat nu gohčoduvvon čoarvelávvu rievdá fas mánáid gieđaid siste.

Áhkuid bájit leat bájit main váldojurdda lea beassat geahččalit duddjoma bargovugiid ja oahpasnuvvat duodje-ávdnasiidda. Mielde leat albma sámi áhkut Ánne Äärelä, Hilma Mustonen ja Eila Laiti. Fáddán lea gápmasiid neaskin, bátti ruvden ja bohcco gazzadávttiid málen.

Doaimajođiheaddji Magga-Vars jođiha maid ovtta bargobáji mas sieđgga ovssiin dahkat ja gárvvohit olbmo hápmásaš  hámiid.

Sámi mánáidkulturguovddaš sávvá mánáide, nuoraide ja mánnábearrašiidda bures boahtin Ijahis Idjii coaggit fámuid jaskkes dálvvi várás. – Nu guhká go mánáin gullo giella ja mokta seailu, lea ijahis idja mis vaikko guovdu skábma, loahpaha Petra Biret Magga-Vars.

Lassedieđut:

Petra Biret Magga-Vars
Doaimmajođiheaddji, Sámi mánáidkulturguovddaš Mánnu
010 839 3110 / 040 732 5503
petra.magga(at)samediggi.fi

Gahpirgoarrun geasuha nuoraid

Sámediggi lea ožžon doarjaga gahpirgoarrun gurssa ordnemii Heahtás. Gurssa ruhtada Wihuri foanda muhto álgojurdda lea vuolgán sáminuoraid hálus oahppat duddjoma. Gursa bistá guokte vahkoloahpa ja dat álggahuvvo sámioahpahusguovddáža bargolanjain Heahtás čuoŋománu 28. beaivve ja nubbi gursa-vahkoloahppa lea miessemánu 12.-14. beaivve.

Sámi mánáid- ja nuoraidkulturguovddáš Mánnu lea váldán ovttasvástádusa gurssa ordnemis Eanodaga guovllu nuoraide. Oassalastit leat gaskkal 16-35 ahkásaččaide. Doaimmajođiheaddji Petra Biret Magga-Vars mielas gursii lea diŋgojupmi, go gursii leat almmuhuvvon logi nuora geain lea hállu ja mokta oahppat goarrut gahpira. Duddjondáidu šadda barggadettiin ja vásáhus oahpaha. Sámivuohki lea oahppat ovttas ja gáskkusteapmi dujiin ja earáiguin lea hui mávssolaš oahppamis. Joatka-gurssa plánen čakčii álggahuvvo Sámi Duodji-servviin. Dalle ulbmilin lea šavkka goarrun seamma gursalaččaiguin. Máret Magga gii lea ovddiidan ášši ja bargá duodjedutkamušain oaidná hui dehálažžan doarjut nuoraid beroštumi.

Gahpirgoarrun-gurssa oahpaheaddjit leat vásihan duojárat Márja Näkkälä, Iŋger-Ánne Palojärvi ja Máret Magga.

Lasi dieđuid addá doaimmajođiheaddji Petra Biret Magga-Vars tel. +358 108 393110 dahje gurssa bagadalli Máret Magga tel. +358 40 0937659.

Sámekulturguovddážiid doaimma galgá sihkkarastit

Sámediggi doarjala oahpahus- ja kulturministeriijai ovttaveardásaš ja olahahtti sámekultuvrra ovddideami dihtii. Sámeservoša buresveadjimii hui dehálaš kulturguovddážiid doaimma ruhtadeami galgá sihkkarastit, vuoi sámiid kulturbálvalusat livčče eallinfámolaččat ja buohkaid olámuttos.

Mánáidkulturguovddáš Mánnu oassálastá sámedáhpáhusaid ordnemii nu ahte buvttada prográmmasisdoaluid mánáide ja nuoraide. Govva: Petra Magga-Vars.

Sámedikki vuollásažžan doaibmi guovddážiin lea stuorra mearkkašupmi ealli sámekultuvrra ja sámeservoša buresveadjima ovddideamis. Filbmaguovddáš Skábma, mánáidkulturguovddáš Mánnu ja Sámemusihkkaguovddáš leat dorjon sihke sámiid kulturidentitehta ja maiddái lasihan sámedáidagiid oidnoma. Dát doaimmat leat mearkkašan olu erenomážit sámemánáide ja – nuoraide, nu sámeguovllus go dan olggobealdege.

-Jos eat oaččo doarvái ruhtadeami, bissána ovdamearkan mánáidkulturguovddáš Mánu doaibma ollásit boahtte jagi, dasgo ruhtadeapmi reahkká dušše bargi bálkágoluide. Dalle buot fysalaš doaibma rievdá plánenbargun, mii ii leat šat jierpmálaš vuohki. Lean fuolas, ollašuvvetgo sámemánáid vuoigatvuođat, jos sidjiide ii leat giela ja kultuvrra mieldásaš iežas doaibma fállun, gávnnaha sámi mánáidkulturguovddáža guhkesáigásaš bargi Petra Magga-Vars.

Dálá ruhtadeapmi ii atte vejolašvuođa guovddážiid dievasmearálaš doibmii, eaige dat bastte almmá lasseruhtadeami haga fállat bálvalusaid ovttaveardásaččat dahje ovddidit boahttevaš bargguset. Sámediggi doarjalage oahpahus- ja kulturministeriijai, ahte guovddážiid doaibma sihkkarastošii maiddái boahttevuođas.

Duodjeakademiija álggaheapmi lea dehálaš

Dálá guovddážiid lassin lea dehálaš beassat joatkit maiddái Duodjeakademiija barggu. Eanodaga gielddain ovddiduvvon prošeavttas lea leamaš mihttomearrin nannet duddjončehppodaga ja ráhkadit ođđa bargosajiid, sihke Eanodagas ja olles Sámeguovllus.

-Sámekulturguovddážiid ja Duodjeakademiija doaimmaid sihkkarastin lea erenomáš dehálaš. Akademiija čohkken máŋggabuolvvat biras nannešii maiddái oktasašbarggu Ruoŧa ja Norgga duodječehpiiguin, lohká Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.

Akademiija ordnen kurssat ealáskahttet sámekultuvrra ja nannejit duddjondáiddu sirdáseami buolvvas nubbái. Ovdal ruovttus ja lagašbirrasis sirdásan dáiddut eaktudit dál doarjjan aktiivvalaš doarjjadoaimmaid. Sámedikki mihttomearrin lea oažžut Duodjeakademiija Sámedikki kulturguovddášdoaimma oassin.

Loga Sámedikki bivdaga buorebut olahahtti, dásseárvvolut sámekultuvrra ovddideami várás

Lassedieđut:

Tuomas Aslak Juuso
Ságajođiheaddji
tel. 040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Doaimmajođiheaddji
Petra Biret Magga-Vars
tel. 040 7325503
petra.magga@samediggi.fi

Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa bohtosat – giitosat oassálastiide

Sámenuoraid dáiddadáhpáhus ordnejuvvui 14.-15.9.2022 Anáris. Dáhpáhusas ledje mielde 17 ovdanbuktima golmma sámegielain. Lágideaddjit giitet lágidemiide oassálastiid, duopmáriid ja dáhpáhusa láidesteddjiid sihke buohkaid dáhpáhussii oassálastiid.

Dáhpáhusas ledje golbma šlája: musihkka, dikta sihke girjjálaš barggut musihkas ja divttas. Dáhpáhusas ledje maid golbma ahkeluohkká: vuollel 10-jahkásaččat, vuollel 16-jahkásaččat ja 16-20-jahkásaččat. Juohke šlájas ja luohkás bálkkašuvvui duopmáriid válljen ovdanbuktimat. Váidalahtti girjjálašbargguid eat sáhtán vel julggaštit ja mii dieđihit das farggamusat.

Bálkkašuvvon ovdanbuktimiid dahkkit besset válljet sajáiduvvama mielde 50-200 euro bálkkašumi Duodji Shoppis tai Siida Shoppis. Lágideaddjit leat oktavuođas bálkkašuvvon joavkkuide boahtte vahkku áigge.

 

Sámenuoraid dáiddadáhpáhusas bálkkašuvvon ovdanbuktimat

Vuollel 10-jahkásaččat

Musihkka

  1. Suga suga su Ohcejogas
  2. Vulge go ohcat Gáregasnjárggas
  3. Árvedávgi Gáregasnjárggas

Dikta

Soorkõõzz tueʹlesveärr Čeavetjávrris

 

Vuollel 16-jahkásaččat

Musihkka

  1. Goaskinvieljja ja Vuolgge mu mielde Bassivárrái Avvilis
  2. Mii tät lij? Čeavetjávrris
  3. Dovdameahtumii Ohcejogas

Gudnemáinnašumit

Čáži lávlla, Mikkel Korhonen Roavvenjárggas

Vuoibme-luohti Vuohččus

Dikta

  1. Äigi lii kullum, Emma Gahmberg Avvilis
  2. Guovssahasaid lávlu Heahttás
  3. Mu ruoktu lea mu váimmus Gárasavvonis

Kunniamaininta Eanodaga rievssahat Heahttás

 

16-20-jahkásaččat

Musihkkas

Sealggát Beaivvášii – Ado (sámegielat cover), Jesse Ruokolainen Ohcejogas

 

Lassedieđut:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopi(a)samediggi.fi
010 839 3142 / +358 (0)40 610 7905

Petter Morottaja, Aimo Aikio ja Janita Känsälä dáiddadáhpáhusa duopmárin

Girječálli Petter Morottaja, musihkkár Aimo Aikio ja lávlu Janita Känsälä leat duopmárin Sámenuoraid dáiddadáhpáhusas 15.9.2022. Dáhpáhusas loaiddastallá Ailu Valle.

Sámenuoraid dáiddadáhpáhussii vuordit 350 máná ja nuora birra riika. Dasa lassin dáiddadáhpáhussii vuordit čuovvuid almmolaš Youtube-streamii, man liŋka juhkkojuvvo dáiddadáhpáhusa sosiála medias.

Dáhpáhus jođihuvvo golmma sámegillii. Dáhpáhusa jođihit anárašgillii Ainomaija Mäenpää, nuortalašgillii Johannes Porsanger, ja davvisámegillii Xia Torikka.

 

Prográmma duorastat 15.9.2022

10.00 Dáiddadáhpáhus álgá
12–13.30 Boradeapmi, ráđđi čoahkkana
14.00 Konseartta
15.30 Ruoktot vuolgin

 

Lassedieđut:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopi(a)samediggi.fi
010 839 3142 / +358 (0)40 610 7905

Almmuheapmi Sámenuoraid dáiddadáhpáhussii nohka 26.8.2022

Almmuheapmi Sámenuoraid dáiddadáhpáhussii nohka 26.8.2022. Muitáthan almmuhit ovdal mearreáiggi nohkama! Fuomáš, ahte oassálastin fierbmedáhpáhussii ja oassálastin lávdeovdanbuktimiin ja girjjálašbargguin almmuhuvvo sierra skoviiguin. Buohkat devdet almmolaš almmuhanskovi – maiddái sii, geat eai áiggo sáddet dáhpáhussii lávdeovdanbuktimiin dahje girjjálaš bargguin.

Girjjálaš bargguid ferte doaimmahit maŋimustá 1.9.2022.

Dáiddadáhpáhus lea rabas buot sámenuoraide ii ge oassálastin dárbbaš mannat skuvllaid bokte.

 

Dieđáhus almmuheami álgimis ja dáhpáhusa prográmma

Dáhpáhus njuolggadusat

 

Liŋka skuvllaid almmuhanskovvái: https://link.webropolsurveys.com/S/7FED747726221A86

Liŋka ovdanbuktimiid almmuhanskovvái: https://link.webropolsurveys.com/S/8BB3FCFA752F1EB7

Girjjálaš bargguid mahcaheapmi: https://link.webropolsurveys.com/S/C6A60E3E7520595A

 

Lassedieđut:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopi(a)samediggi.fi
010 839 3142 / +358 (0)40 610 7905

Saamelaiskulttuurikeskus Sajoksen aula, Birit-Anni Paadarin taidenäyttelyn teoksia.

Eallima ivnnit oaidninláhkai Anáris 22.2.-31.5.2022                              

Sámi mánáidkulturguovddáš MÁNNU čalmmusdahtta dábálaš sámiid dáidda-ja duodje čehppodaga mánáidkultur- doaimmain. Dán háve sámi áhkku Biret-Ánne Paadara Eallima ivnnit -dáiddačájáhus ráhpojuvvo disdaga 22.2. Sajosis, Anáris. Eallima ivnnit lea čoakkaldat 83-jahkasačča muittuin ja fearániin iežas eallima vásáhusain ja duovdagiin.

Biret-Ánne Paadar iežas orohagas Gihtelis  10.2.2022. Govvejeaddji: Petra Biret Magga-Vars

Biret-Ánne Paadar lea riegádan jagis 1939 Gánddaš Márjja ja Juho Sammol Paadara nieidan. Oktiibuot bearrašii riegadedje guhtta máná. Son lea 83 jagi boaris. Paadar lea eret Lusminjárggas Anáris muhto eallima bálgát nugo áhči jápmin soađis 1945 ja dan geažil birgejupmi dien áigge eallimis dahke hástalusaid.  Paadar gárttai earáid dikšui, skuvlii Rivdolii, evahko -mátkái Ylivieskai, biigodettiin ieš guđet sámi báikkiide Lismai, Menešjávrái, Leammái, Detnui ja Garegasnjárgii. Ráves olmmožin son fárrii náittoslihtuin Kelontekemäi, Ruŧŧii Boråsii ja Haaparandai ja dal son bisanan Gihtelii mánáid lahkosii.

Čájáhusas leat oktiibuot 18 oljoivdne-gova iešguđet sturrodagas. Govat leat buhtes ja šerres ivniiguin málejuvvon. Govain vuhtto sápmelačča dárkilis čalbmi mo birrasa ja bargguid leat áican juo mánnávuođa rájes gitta rávasnuvvamii. Govain leat Biret-Ánne orrunbáikkit, sámi árbevirolaš barggut ja luonddu iešvuođat.

Paadar lea váldán málemii dáidda-oahpahusa Haaparanddas Ruoŧas. Su maleriijat leat oidnon čájáhusain earret eará Kolaris ja Soađegilis. Čájáhussii leat laktojuvvon oanehis videobihtta, mas Biret-Ánne lávlu ja muitala iežas riegádeamis.  Čájáhus bistá Sajos kulturguovddážis miessemánu loahppa rádjái. Korona-dávdda geažil rahpandoalut eai ordnejuvvo vaikko sámi searvvuš livččii gearggus juo čoahkkanit iešguđetlágan kulturdoaluide. Paadar illosa, ahte távvalat bohtet oidnosii Sajosii, ja eandaliige Anárii gos son lea ieš maid eret. Mánu doaimmajođiheaddji Magga-Vars áigu geavahit čájáhusa kulturbajasgeassimis ja plánet bargobájiid mas govat leat sisdoalu oassin.

Eambbo dieđuid

tel. 040-7325503 MÁNNU Sámi mánáikulturguovddaš SÁMEDIGGI

Saamelaisnuorten taidetapahtuma, kolme tyttöä askartelee pödän ääressä.

Skuvlaráfi ja dorvvolaš skuvla olles Supmii – dat celkojuvvo 25.8. Soađegilis

Oahppit leat válljen ođđa skuvlajagi skuvlaráfi temán dorvvolaš skuvla. Dáinna sii háliidit muittuhit, ahte skuvla galggášii leat mánáide suohtas ja dorvvolaš oahppanbiras, gos ii dárbbaš leat fuolas givssideamis dahje olggušteamis. Riikkadási skuvlaráfi cealkindáhpáhus lágiduvvo borgemánu 25 beaivve Soađegilis. Dán jagi lea Soađegilli davimus báikegoddi, gos skuvlaráfi cealkin-dáhpáhus lea goassige lágiduvvon. Soađegili davimus oasi sámiruoktoguovllu Vuohču skuvla lea mielde dáhpáhusas. Vuohču skuvlla oahppit Helli Alakorva, Heta Sieppi, Biret-Ingermaria Vars, Ante Magga ja Anteri Sieppi leat maiddai  ossalastan plánenčoahkkimiidda ja vuođđojurdda leage ahte mánáid jietna ja oaivil lea váldorollás dáhpáhusa lágideamis. Sámi mánáidkulturguovddaš MÁNNU lea maiddái doaibman ovttasbargoguoimmin dilálašvuođa ordnemis ja gulahallamis sámi artisttaiguin.

Ihttin Skuvlaráfi julggaštuvvo olles Suomas ja sávvamis dat sárgu buohkaid oaivai albma jurdaga,  ahte givssiideapmi ja veagalválddalašvuohta eai galggaše leat mánáid skuvlabeivviin. Buohkaide galga sihkkarasttojuvvot dorvvolaš vejolašvuohta oahppamii ja dasa veahkkin leat rávesolbmuid bearráigeahčču dehálaš rollás, dadja Petra Biret Magga-Vars Sámi mánáidkulturguovddaža doaimmajođiheaddji.

Avvila sámiluohka oahpppit leat mielde dáhpáhusa musihkka-osiin geain oahpaheaddji Maarit Niittyvuopio lea bagadallan. Sámi mánáidkulturguovddaš MÁNNU lea oassalastan maiddai plánenčoahkimiidda ja heivehan Skuvlaráfi-temai ovttasbarggu musihkkariin Áilu Vallein. MÁNNU jearahalai namahkeahtes vástádusaid skuvllaohppiin givssiideamis ja dan eastadeamis. Daid jurdagiid vuođul dáhpáhusa váldoartistta Áilu Valle lea ráhkadan maiddái ođđa rap-bihtá man lea vejolaš gullat dáhpáhusas vuosttaš geardde.

Dasa lassin ieš presideantta Sauli Niinistös boahtá čálálaš dearvvahus skuvlaráfi-dáhpáhussii.

Dáhpáhus álgá borgemánu 25. beaivve 2021 dmu 10.00 Soađegili lášmohallanhálles (Haastajantie 6) ja bistá sullii diimmu. Dáhpáhus striimejuvvo. Neahttasáddaga sáhttá geahččat čujuhusas: koulurauha.fi 

MLL dieđáhus

Sámi Mánáidkulturguovddaš Mánnu

Lasi dieđuidpetra.magga(at)samediggi.fi

Govva: Sámenuoraid dáiddadáhpáhus/ Ville Fofonoff

Girkostobuin dáhpáhuvva Ohcejogas 4.8.2021

Báiki: Girkostobuid gieddi

dii 12.00 álggaheapmi lihkademiin

Mánáid juohkin bargobájiide

Bargobájit:

dii 12.15 – 14.15

a) Rytmamoni duhppen

b) Muorralihtiid herven

c) Áhku sámigáhkku (gámmes)

dii 14.15-14.30 boddu

dii 14.30 -15.00 Blubbe máinnastanboddu

Eará: Stohkosiid lonohallan-beaivi.Buvtte iežat duhkorasa mainna it stoaga šat ja váldde sádjai juoida mii lea dutnje fas ođas.

Mánáide fállojuvvo sáfta bargobájiin. Girkostobuin leat gáffe ja fáffelat vuovdimassii.

Juohkehaš muitá ahte dáhpáhussii beassa dušše dearvvašin boahtit ja earáide galga doallat doarvai gaskka. Jus dus lea nuorvu, gosahat dahje eará influensii gullevaš sivat, báze mielas ruoktot. Dáhpáhusa áigge galga doallat giehtahygieniijás fuola.

BURES BOAHTIN OVTTASTALLAT!

MÁNNU/ SÁMEDIGGI
OHCEJOGA KULTURDOAIBMA
OHCEJOGA GIRKOSTOBUT-SEARVI
JOHTTI GIRJERÁDJU 2 -PROŠEAKTA

Mánnu fálla musihkkabottu fas neahtas!

Bures boahtin Sámi mánáidkulturguovddáža MUSIHKKABODDU #2 -dáhpáhussii nehttii 7.6.2021.

MUSIHKKABODDU almmuhuvvo neahtas go luopmu lea álgán skuvlamánáin. Mii ávvudit luomu, geasi ja friddjavuođa.

Dán giđa bottus leat mielde livđe-čeahppi Ánná Morottaja, Talent-gilvui oassalasti Mihku Laiti, nuortalaš musihkkar Anna Lumikivi, ođđa juoigi Laura Tapiola. Mielde leat maiddai Vuohču nieidda-guovttos beatnagiiguin.

Bottu gávnnat: www.samediggi.fi ja Facebook

SÁMI MÁNÁIDKULTURGUOVDDAŠ MÁNNU

Sámediggi