Direktevra Sámi Giellagáldui

Sámi Giellagáldu

Sámi Giellagáldu lea Suoma, Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkiid oktasaš davviriikalaš fágaorgána sámi giellaáššiin. Sámi Giellagáldu ulbmilin lea suodjalit, gáhttet ja ovddidit kulturárbbi nugo sámi čállingielaid ja hállangielaid. Formálalaččat lea Sámi Gielddagáldus oktavuohta Sámediggái Norgga bealde, ja dan jođiha stivra mas golmma sámedikkis lea ovtta mađe ovddastus.

Rabas virgi

Sámi Giellagáldu lea doaibman Sámi Parlamentaralaš Ráđi vuollásažžan 2013 rájes ja dál ohcat direktevrra ásahit, jođihit, nannet ja viidáset ovddidit Sámi Giellagáldu.

Searvvatgo don dása?

Barggut

Sámi Giellagáldus lea ovddasvástádus sámegielain. Sámi Giellagáldu galgá doaibmat oktasaš áššedovdi fágaorgánan áššiin mat gusket sámi čállingielaid normeremii. Dát guoská terminologiija ja čállinnjuolggadusaid normeremii. Sámi Giellagáldu galgá riggudahttit sámi gielaid ja dieinna lágiin váikkuhit sámegielaid sihkkarastima boahtteáigái.

Sámi Giellagáldus galget leat bargit iešguđege golmma riikii lokaliserejuvvon, ja leat seamma hálddahuslaš jođiheaddji vuollásaččat. Direktevra lea Sámi Giellagáldu bajimuš hálddahuslaš jođiheaddji ja sus lea ovddasvástádus doaimma hálddahuslaš ja fágalaš jođiheames. Direktevra galgá ráhkkanit ja rávvet áššiid mat ovddiduvvojit stivrii, ja sus lea ovddasvástádus stivramearrádusaid johtui bidjamis. Direktevrras lea ovddasvástádus das ahte ekonomalaš doaibma dáhpáhuvvá gustovaš njuolggadusaide dávistettiin.

Gelbbolašvuohta

Mii ohcat direktevrra geas lea oahppu masterdásis, vuosttažettiin sámegielas. Ohccis galgá maid leat hárjánupmi jođiheamis ja davviriikkalaš ovttasbarggus. Diehtu ja máhttu sámi servodagas, -kultuvrras ja -gielas gáibiduvvo. Dasa lassin deattuhat buriid ovttasbargo- ja gulahallannávccaid, buriid jođihanattáldagaid ja máhtu olahit bohtosiid ovttasráđiid earáiguin.

Son guhte virgáduvvo ferte hálddašit sámegiela ja dárogiela dahje ruoŧagiela, dahje suomagiela. Lea ovdamunni jus máhttá máŋga sámegiela. Lea ovdamunni jus máhttá sihke suomagiela ja dáro/ruoŧagiela. Lea maid ovdamunni jos hálddaša eaŋgalasgiela.

Bálká- ja bargoeavttut

Bargui álgin jođánepmosit.

Virggi bálká lea Stáhta regulatiivva mielde virgekoda 1060 ossodatdirektevra.

Sámi Giellagáldu bargiin lea formálalaš oktavuohta Sámediggái Norgga bealde eamiásahussan ja dat bargoeavttut čuvvot mat gusket Sámedikki bargiide Norggas, jos eará ii leš mearriduvvon.

Kánturbáiki lea vuolggasajis okta sámedikkiid kánturbáikkiin Anár, Ohcejohka, Heahttá, Vuotnabahta, Kárášjohka, Guovdageaidnu, Olmmáivággi, Romsa, Skánik, Ájluokta, Aarborte, Snåase, Giron, Jåhkåmåhkke, Dearna dahje Staare, jos leš guoros kántursadji. Eará čovdosa sáhttá leat vejolaš šiehtadit.

Sámi Giellagáldu háliida speadjalastit álbmoga girjáivuođa ja váldit ávkki ovttaskas olbmo ollislaš gelbbolašvuođas. Mii ávžžuhat dohkálaš kandidáhtaid ohcat, beroškeahttá doaibmanávccain, agis, sohkabealis, etnisitehtas, oskkus ja seksuála sojus.

Sámi Giellagáldu deattuha bargodiliid láhčima olbmuide geain lea hedjonan doaibmanákca.

Buohkaide geat ásset Finnmárkkus ja Davvi-Romssas gusto Stáhta loatnakássa oahppoloana unnideapmi 10 %:in jahkásaččat gitta 25.000 ru rádjai ja erenoamáš vearrogeasus.

Muđui virgáduvvojit bargit gustovaš lágaid, njuolggadusaid ja soahpamušaid mielde, guoská maiddái bálkái ja ealáhahkii, ja guđa mánu geahččalanáigái.

Gulahallan

Lagat dieđuid virggi birra sáhttá oažžut go váldá oktavuođa:

Sámediggái Suoma bealde
Pia Ruotsala-Kangasniemi
+358 40 726 2688 – pia.ruotsala@samediggi.fi

Sámediggi Norgga bealde
Inger Marit Eira-Åhrén
+47 971 29 744 – inger.marit.eira.ahren@samediggi.no

Sámediggi Ruoŧa bealde
Fredrik Österling
+46(0)730216531 – fredrik.osterling@sametinget.se

Ohcanáigemearri lea 21.01.2022.

Ohcan sáddejuvvo jobbnorge bokte: Søk stillingen

Sámi Giellagáldu stivrajođiheaddji válljejuvvon

Sámi Giellagaldu stivra lea dál nammaduvvon, ja stivra lea válljen jođiheaddji ja nubbinjođiheddjiid.

Sámi Giellagáldu lea Suoma, Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkiid oktasaš davviriikalaš fágaorgána sámi giellaáššiin. Sámi Giellagáldu ulbmilin lea suodjalit, gáhttet ja ovddidit kulturárbbi nugo sámi čállingielaid ja hupmangielaid. Formálalaččat lea Sámi Giellagáldus oktavuohta Sámediggái Norgga bealde.

Sámi Giellagáldu jođiha stivra mas golmma sámedikkis lea ovtta mađe ovddastus.

Sámi Giellagáldu stivra:

Ole Henrik Magga, várreláhttu: Raimo Valle

Tauno Ljetoff, várreláhttu: Neeta Jääskö

Sig-Britt Persson, várreláhttu: Karin Rensberg Ripa

Mikael Svonni, várreláhttu: Per-Eric Kuoljok

Magreta Sara, várreláhttu: Klemetti Näkkäläjärvi

Ann-Mari Thomassen, várreláhttu: Maja-Lisa Kappfjell

Stivrra jođiheaddji: Ole Henrik Magga

Nubbinjođiheaddjit: Tauno Ljetoff ja Sig-Britt Persson

 

Sámi Giellagáldu stivra lea válljejuvvon njeallji jahkái, 2020-2023. Stivrra jođiheaddji ja nubbinjođiheddjiid doaibmanáigodat lea beannot jahki, dasto válljejuvvo ođđa jođiheaddji ja nubbinjođiheaddjit.

Lassidieđuid addet:

Sámediggi Suoma bealde, Pia Ruotsala-Kangasniemi, +358 40 726 2688

Sámediggi Norgga bealde, Inger Marit Eira Åhrén, +47 971 29 744

Sámediggi Ruoŧa bealde, Anita Kitok, +46(0)73-049 41 04

Sámi álbmotbeaivi 6.2.

Sámediggi ordne rabas uvssaid beaivve Anára Sajosis sámi álbmotbeaivve 6.2.2020 dmu 11-15. Boađe oahpásmuvvat Sámedikki doaimmaide!

Sámedikki almmolaš doaimmahat, skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat ja sámegiela doaimmahat ovdan buktet doaimmaset Sajosis. Sámediggi fállá gussiide ávvokáfe ja Sajosa restoráŋŋa Čaijus sáhttá oastit álbmotbeaivve lunšša.

Sámi álbmotbeaivvi 6.2. prográmma Anáris

Bures boahtin buohkaide!

diibmu 7.00 rájes
Yle Sápmi sádde sámegielat rádioprográmma golmma sámegillii.
Neahttarádio: yle.fi/sapmi

9 Leavgga rohtten leavgastággui ja Sámi soga lávlla, SIIDA

9-17 Siidda čájáhusaide lea nuvttá sisabeassan oppa beaivvi, SIIDA

9.30-11 SAJOS, auditoria
• Anára skuvlla sámeluohkát lávlot, čájáhallet ja dánsejit.
• Ovttaslávlun ja musihkka, Sámi mánáidkulturguovddáš Mánnu
• Filbma, Sámi oahpahusguovddáš

10.30-13 Sámi álbmotbeaivvi mállásat, Anára SEARVEGODDEDÁLLU, Sámi Soster rs ja Anára searvegoddi

11-15 SAJOS
• Sámedikki rabas uvssat. Sámediggi fállá gussiide ávvokáfe.
• Sámi arkiivva rabas uvssat

12 ”Njuvčča soajáiguin – Girječálli Yrjö Kokko luottain”, Yrjö Kokko -searvi/Ilkka Vaura, SAJOS

12 Siida ođasmuvvá 2020-2022, SIIDDA auditorias

12.30 Seailluhit Sámi árbbi, pop up -čájáhusa rahpan, SIIDDA loktafeaskáris

13- Bisppameassu, Anára searvegoddi, Anára sámegirku
Meassu maŋŋá girkokáffe searvegoddedálus, SámiSoster rs ja Anára searvegoddi

18 Filbmaeahket, SAJOS
Filbmaeahket ordnejuvvo ovttasbarggus Sámi dáidaga doarjjasearvvi Visuálalaš Sápmi -Leader prošeavttain.

  • Siuttajoen erotus 2019, 2 min, Ville-Riiko Fofonoff, Sápmi / Suopma
  • Čáhcerávga 2019, 5 min, Suvi West, Sápmi / Suopma
  • Seavdnjadasa ja čuovgga gaskka 2019, 7 min, Sara Beate Eira Person, Sápmi / Norga
  • Jearrat máttaráhkus 2019, 4 min, Marja Viitahuhta / Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Sápmi / Suopma
  • Eadni, juoiggastivččet go? 2019, 9 min, Máret Inger Aslaksdatter Anti, Sápmi / Norga
  • Bántafáŋga 2019, kesto 4 min, Ingá Márjá Sarre, Sápmi / Norga
  • dissociate (gáidat / máhccat) 2019, 3 min, Sunna Nousuniemi, Sápmi / Suopma
  • Jaakko Gauriloff – Laulan sinulle 2019, 12, Heli Valkama, Sápmi / Suopma
  • Giitu giitu 2019, kesto 6 min, Elle Sofe Sara, Sápmi / Norga
  • Sámás muinna 2019, kesto 3 min, Ville-Riiko Fofonoff, Sápmi / Suopma
  • Fanas Jovnna 2019, kesto 9 min, Sakari Maliniemi, Sápmi / Suopma
  • Ribadit 2019, kesto 10 min, Elle Sofe Sara, Sápmi / Norga

   

      

 

Buori sámi álbmotbeaivvi buohkaide!

Pyeri säämi aalmugpeivi puohháid!

Šiõǥǥ saaʹmi meersažpeiʹvv pukid!

 

Sámegielaid ovddidanbargui lassiruhta, maiddái Sámi Giellagáldu ruhtadeapmi nannejuvvui jahkái 2019

Riikkabeivviid ruhtaváljagoddi evttoha lassiruhtadeami sámegielaid ovddidanbargui jahkái 2019. Ruhtaváljagotti evttohusa mielde lasi ruhta boađášii sámiid kultur- ja giellabeassedoibmii ja Sámi Giellagáldu birrajahkásaš doaimma sihkkarastima várás. Sámi Giellagáldu ruhtadeapmi leamašan eahpesihkkar.

Sámi Giellagáldu doaibma Suomas sáhttá joatkašuvvat plánaid mielde olles jagi 2019. Riikkabeivviid jagi 2019 stáhta bušeahtas evttohuvvo 184 000 euro giellaovttasbargui. Dán lassin riikkabeivviid ruhtaváljagoddi lea evttohan 186 000 euro stáhta jagi 2019 bušehttii dahkkon lassimearreruđain dahjege nu daddjon juovlaskeaŋkaruđain Sámi Giellagáldu doibmii.  Ruhtadeami vehkiin Sámediggi sáhttá bálkáhit Sámi Giellagáldui giellabargiid nuortalaš-, anáraš- ja davvisámegillii olles jahkái, mii dahká vejolažžan giellarávvema joatkašuvvama olles jagi. Maiddái sátnerádjo- ja normerenávžžuhusaid addi nuortalaš-, anáraš- ja davvisámegiela giellajuhkosat sáhttet joatkit bargguset olles jagi. Ruhtadeami vehkiin sáhttá maiddái bálkáhit doaimmahatčálli.

Ruhtaváljagoddi evttoha maiddái ng. juovlaskeaŋkaruđain Sámedikki evttohusa mielde 100 000 euro lasáhusa sámiid kultur- ja giellabeassedoibmii. Lasáhus bajidivčče sámiid kultur-ja giellabeassedoibmii várrejuvvon ruhtadeami jagi 2018 dássái ja lea ođđa evttohusa mielde oktiibuot 1,2 miljovnna euro. Lasáhusain basto sihkkarastot buot dálá kultur- ja giellabesiid doaibma, muhto maiddái ovddidit doaimma.

Ruhtaváljagotti bušeahta lasáhusat gieđahallojit riikkabeivviin jagi 2019 stáhta bušeahta gieđahallama oktavuođas ovdal juovllaid.

Lassidieđut:

Ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio tel. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Gielladorvočálli Anne Kirste Aikio tel. 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Má. sámi giellaáššiid čálli Marko Marjomaa tel. 010 839 3183, marko.marjomaa(at)samediggi.fi

Sámediggi ohcá mearreáigásaš doaimmahatčálli

Bargu álgá ruhtadeami nannema maŋŋá soahpamuša mielde ja bistá 31.12.2019 rádjai. Doaimmahatčálli bargguide gullet ee.

  • davviriikkaid oktasaš sámegielaid fága- ja resursaguovddáš Sámi Giellagáldu doaimmahatbarggut, arkiveren, čoahkkimiid ordnen sihke rehketdoallobargguin fuolaheapmi,
  • dárbbu mielde dikšu almmolaš doaimmahaga máksojohtalusa ja vuovdinrehketbearrama sihke eará veahkehanbargguid ekonomiija- ja almmolašhálddahusas ja maiddái bargguid, maid hálddahushoavda sutnje sierra mearrida.

Seađusvuđot gelbbolašvuođagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi ja lassin gáibiduvvo sámegiela dáidu (sámedikkis addojuvvon ásahus 1727/1995). Barggu ceavzilis dikšuma veahkehit sámegiela buorre njálmmálaš ja čálalaš máhttu sihke máŋggabealat hárjánupmi doaimmahatbargguin. Lassin maiddái ruoŧa dahje dárogiela dáidu veahkehit barggu dikšuma. Bargu eaktuda buriid ADG-dáidduid, iešráđálašvuođa, mihttomearálašvuođa, skihkalašvuođa, dárkilvuođa, koordinerenmáhtu, fuolalašvuođa, návcca dikšut máŋggaid sierra bargguid seamma áigge ja maiddái ovttasbargan- ja gulahallandáidduid. Čehppodat njuovžilis bargamii joavkkus ja positiivvalaš jurddašanvuohki leat maiddái dehálaččat.

Guovddáža bargun leat ovttas Sámedikkiin davviriikkaid oktasaš giellaovttasbarggu nannen ja ovddideapmi, sámegiela nannen ja ovddideapmi nu, ahte guđege giellajoavkku ovttaskas dárbbut, hástalusat ja resurssat váldojit vuhtii, ja sámegiela ealáskahttin ja sihkkarastin boahttevuođas.

Doaimmahatčálli lea bálvalangaskavuođas Suoma Sámediggái ja bálká mearrašuvvá Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási VI ja II luohká mielde (vuođđobálká 1868,01 euro/mb). Vuođđobálkká lassin máksojuvvojit 24 %:a sámeguovllu lassi ja bargohárjánumi mielde ahkelasit. Doaibmabáiki lea Sámedikki čállingottis Sajosis. Barggus čuvvojuvvo guovtte mánotbaji geahččalanáigi.

Ohcamušaid mildosiiguin galgá doaimmahit Suoma Sámedikki čállingoddái 31.12.2018 dmu 16.00 rádjai šleađgapoasttain čujuhussii info(at)samediggi.fi  Lassidieđuid barggus addá má. sámi giellaáššiid čálli Marko Marjomaa marko.marjomaa(at)samediggi.fi. Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmit neahttačujuhusas www.samediggi.fi.

Anáris 17.12.2018              Sámediggi

Sámediggi joatká mearreáigásaš nuortalašgiela, anárašgiela ja davvisámegiela giellabargi ohcanáiggi 31.12.2018 rádjai

Sámi parlamentáralaš ráđi vuollásažžan doaibmá davviriikkaid oktasaš sámegielaid fága- ja resursaguovddáš Sámi Giellagáldu, man doaimma ruhtadit Suoma, Ruoŧa ja Norgga Sámedikkit. Fága- ja resursaguovddáža barggut leat earret eará giellagáhtten, giela ovddideapmi, terminologiijabargu ja giela norbmeren.

Sámediggi ohcá 1 mearreáigásaš nuortalašgiela giellabargi, 1 mearreáigásaš anárašgiela giellabargi ja 1 mearreáigásaš davvisámegiela giellabargi áigái 7.1.2019 – 31.12.2019. Doaimmat devdojit 7.1.2019 rájes, juos ruhtadeapmi nannejuvvo ja bargu álgá soahpamuša mielde.

Giellabargi bargguide gullet giellagáhtten, giela ovddideapmi, terminologiijabargu, norbmeren ja diehtojuohkin- ja rávvenbargu. Giellabargái sáhttá mearridit eará doaimmaid, mat gullet davviriikkaid oktasaš sámegielaid fága- ja resursaguovddáža bargguide.

Seađusvuđot gelbbolašvuođagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi ja lassin gáibiduvvo sámegiela dáidu. Prošektii ohccojuvvo ovdasajis olmmoš, geas lea sámegiella eatnigiellan dahje sus lea vástideaddji gielladáidu. Ohccis sávvojuvvojit heivvolaš sámegiela skuvlejupmi (allaoahpahat/universitehta), dovddiidus vástideaddji bargguin ja sámeservodaga ja –gielaid dovdamuš. Barggu ceavzilis dikšumis gáibiduvvojit ámmátlaš máhttin, oktasašbargonákca, sámegiela čálalaš dáidu sihke dáidu bargat iešráđálaččat ja mihttomearálaččat. Davviriikkaid oktasaš sámegielaid fága- ja resursaguovddáža bargogielat leat sámegiella sihke suomagiella ja ruoŧa/dárogiella.

Giellabargi lea bálvalangaskavuođas Suoma Sámediggái ja bálká mearrašuvvá Suoma Sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási V/II–V/I mielde (vuođđobálká 2139,83 euro/mb–2373,87 euro/mb).  Vuođđobálkká lassin máksojuvvojit 24 %:a sámeguovllu lassi ja bargohárjánumi mielde ahkelasit. Doaibmabáiki lea Sámedikki man nu doaibmabáikkis dahje eará sajis soahpamuša mielde. Barggus čuvvojuvvo guovtte mánotbaji geahččalanáigi. Prošeavttas vástida sámegiela doaimmahat ja jođiheaddjin bargá sámi giellaáššiid čálli.

Ohcamušaid mildosiiguin galgá doaimmahit Suoma Sámedikki čállingoddái 31.12.2018 dmu 16.00 rádjai šleađgapoasttain čujuhussii info@samediggi.fi Ovddit ohcamušat vuhtii váldojit. Lassidieđuid barggus addiba má. sámi giellaáššiid čálli Marko Marjomaa marko.marjomaa(at)samediggi.fi. ja gielladorvočálli Anne-Kirste Aikio anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi.  Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmit neahttačujuhusas www.samediggi.fi ja Sámi Giellagáldu doibmii www.giella.org

Anáris 17.12.2018              Sámediggi

Sámediggi ohcá mearreáigásaš nuortalašgiela, anárašgiela ja davvisámegiela giellabargi áigái 2.1.–29.6.2019

Sámi parlamentáralaš ráđi vuollásažžan doaibmá davviriikkaid oktasaš sámegielaid fága- ja resursaguovddáš Sámi Giellagáldu, man doaimma ruhtadit Suoma, Ruoŧa ja Norgga Sámedikkit. Fága- ja resursaguovddáža barggut leat earret eará giellagáhtten, giela […]

Sámi Giellagáldu doaimmat joatkašuvvet gáržžiduvvon hámis dán jagi lohppii

Sámegielaid normerenbargu joatkašuvvá, vaikko Giellagáldu -joatkkaprošeakta nogaige miessemánu loahpas. Sámi Giellagáldu doaimmat leat dássážii ruhtaduvvon Interreg-prošeaktaruhtademiin. Sámedikkit leat gávdnan gaskaboddosaš čovdosa davviriikkalaš giellaovttasbarggu ruhtadeapmái. Sámi Giellagáldu doaimmat joatkašuvvet uhcit ekonomalaš ja olmmošlaš resurssaiguin dán jagi lohppii.

Sámi Giellagáldu ii bastte doalahit doaimmaid jođus seamma dásis go Interreg-prošeavtta áigge. Dát čuohcá earret eará giellarávvenbálvalussii.

Sámi Giellagáldu sáhttá fállát  giellarávvenbálvalusa čuovvovaččat:

  • anárašgielas áigodagas 1.5. – 31.7.2018
  • nuortalašgielas áigodagas 1.8. – 31.10.2018
  • davvisámegielas 1.10. – 31.12.2018
  • julevsámegielas 13.8. – 31.12.2018
  • lullisámegielas  20.8. – 31.12.2018

Sámi Giellagáldus leat ain vihtta sierra giellajuhkosa: lulli-, julev-, ja davvi-, anáraš- ja nuortalašgiela giellajuogus, mat vástidit čállingiela norpmaid ja ođđa terminologiija normeremis. Giellajuhkosat eai sáhte čoahkkanit nu dávjá go ovdal gáržžiduvvon ekonomalaš resurssaid geažil. Giellajuhkosat čoahkkanit eanemusat golbmii loahppa jagi áigge. Dán geažil normerenproseassa váldá eanet áiggi go ovdal.

Giellajuhkosiid lassin Sámi Giellagáldui lea ásahuvvon bihtánsámegiela bargojoavku, man bargun lea normeret bihtánsámegiela čállinvuogi. Jurdda lea, ahte bargojoavku čoahkkana vuosttas geardde áramusat geassemánus.

Sámi Giellagáldu doaibmá ain Sámi Parlamentáralaš Ráđi vuollásažžan. Sámi Giellagáldu doaibma joatkašuvvá Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargun. Ovttasbarggu jođiha Suoma Sámediggi. Sámi Giellagáldu gaskaboddosaš jođiheaddjin doaibmá Suoma Sámedikki má. Sámi giellaáššiidčálli Marko Marjomaa.

Sámegielaid normerenbargguid boahtte áigi lea ain eahpečielggas go bistevaš ruhtadeapmi ii leat sajis.

 

Eanet dieđuid addá Sámi Giellagáldu gaskaboddosaš jođiheaddji Marko Marjomaa.

marko.marjomaa@samediggi.fi

+358 10 839 3183

+358 50 438 2484

www.giella.org