Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso sáhkavuorru Sámiid parlamentáralaš barggu 50-jagi ávvudoaluin Anáris 28.11.2023

Gudnejahtton sámi parlameantta sátnejođiheaddjit, Sámedikki sátnejođiheaddjit ja nuortalaččaid luohttámušolmmoš. Gudnejahtton sámeparlamentarihkkárat ja sámi servoša ovddasteaddjit. Gudnejahtton vuoigatvuođaministtar ja stáhtaráđi lahtut. Gudnejahtton europarlamentarihkkárat, Sámi parlamentáralaš ráđi ja sámedikki ovddasteaddjit, EMRIP sátnejođiheaddji, ovttasbargoguoimmit, buorit olbmot.

Sávan buohkaide liekkus buresboahtima ávvudit sápmelaččaid parlamentáralaš barggu 50-jagi historjjá! Dásseválddi presideanta Urho Kekkonen attii skábmamánus 1973 ásahusa sámi parlameanttas, man barggu dál joatká jagi 1996 lágain ásahuvvon Sámediggi. Ásahus sámi parlameanttas válddii dolin oalle guhkes ovdánanlávkkiid, go veardida otná beaivvi ektui. Dát mearkkašedje geavatlaččat vuosttaš lávkkiid dovddastit sápmelaččaid iešmearrideami ja obalohkái eamiálbmotvuoigatvuođaid dakkár áiggis, go dat eai lean vel lágaide ja soahpamušaide  čállojuvvon. Parlameanta álggahii doaimmas juo ovdal ovdamearka dihte Ovttastuvvan Našuvnnaid Siviila- ja politihkalaš vuoigatvuođaid soahpamuš, mii ratifiserejuvvo Suomas 1976.

Earret eará dás riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaortnega váldosoahpamušas sihkkarastojuvvo iešmearrideapmi buot álbmogiidda, maid sápmelaččaide.

Go ovdanbuvttán dán soahpamuša, de háliidan muittuhit, ahte go mii odne ávvudit ovttas sápmelaš parlamentáralaš barggu Suomas, de mii ávvudit sápmelaččaid iešmearridanvuoigatvuođa. Dát vuoigatvuohta ii leat midjiide buorredáhtolašvuođain udnojuvvon skeaŋka, muhto dat lea baicce midjiide máŋggain soahpamušain ja láhkaásahemiin dáhkiduvvon vuođđovuoigatvuohta.

Seammás dán vuoigatvuođa rihkkun lea maiddái álot hui duođalaš loavkideapmi. Lea leamašan morašlaš fuomášit vássán jagiid áigge, mo Suopma ii leat čuvvon dáid juridihkalaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid vuoigatvuođaid ektui. Min otná ávvudeami sevdnjes bealli leanai ON cealkámuš das, ahte Suomas dáhpáhuvvá dál sápmelaččaid olmmošvuoigatvuođaid rihkkun, mii guoská erenomážit min iešmearridanvuoigatvuođa. Vaikko min bargu divvut dán dili joatkašuvvá ain hui beaktilin, de odne lea ulbmil ávvudit ovttas Sámi álbmoga iešmearridanvuoigatvuođa. 

50 jagi lea sápmelaččaid guhkes historjjás dušše čalbmerávkaleapmi. Seammás 50 jahkái čáhká goitge olu ovdánan lávkkit, stuorra morrašat, ja olu ovttas eallima.

Persovnnalaš perspektiivvas, 50 jagi lea eanet go mu eallinahki. Lean ieš 38-jahkásažžan vel 12 jagi nuorat go sámi parlameanta. In leat dán dihte eallán dakkár áiggis, goas mis ii oba livčče lean min iežamet ovddasteaddjiorgána. Mus lea baicce leamašan min áŋgiris ovddit buolvvaid ánssus vejolašvuohta beassat mielde sámepolitihkkii juo nuorran.

Mii leat bovden buot sámeparlamentarihkkáriid ávvudit odne minguin dán oktasaš barggu. Beaivvi áigge mii beassat sihkkarit gullat hui miellagiddevaš muitalusaid, ja fearániid maid sii leat jagiid áigge vásihan.

Sámepolitihka birra humadettiin lea dehálaš muitit, ahte politihkalaš institušuvnna lassin mii leat maid čatnagasas sámeservošii ja guhtet guoibmáseamet min fuolkeoktavuođaid, gielaid, árbevirolaš ealáhusaid ja orrunbáikkiid bokte. Dát buktá min bargui erenomáš hástalusaid ja geatnegasvuođa dovdduid: mii bargat juohke beaivve hui geavatlaččat min servodaga buresveadjima ja boahtteáiggi ja maiddái min gielaid ja kultuvrra seailuma ovdii.

Searvvušin mii leat jagiid mielde gártan juogadit maid stuorra morrašiid, main okta stuorámusain lea leamašan sihkkarit Bådåddjo girdilihkohisvuohta 1974. Lihkohisvuođas unna girdinmašiidna lei jođus sámekonferensii, go dat jávkkai. Oktiibuot guđa mátkkošteaddjis njealjis ledje sámi parlameantta áirasat, okta sis vuosttaš ságajođiheaddji Reidár Suomenrinne. Dát lei issoras moraš sihke min unna servoša ođđa ovddasteaddjiorgánii ja maid min unna servošii. Mii sáhttit beare árvádallat, makkár eallinbarggut báhce sámi politihkas barggakeahttá. Stuorámus morraša vásihedje dieđusge jávkan olbmuid bearrašat. Mii gudnejahttit sin muittut.

Go stáhtaid ráját leat meroštallojuvvon ja nuppástuhttojuvvon, de mii leat gártan ásaiduvvat njeallje iešguđet riikii. Sámeservoša ja sámepolitihka govvida bures rájáidrasttildeapmi ja rájáidrasttildeaddji ovttasbargu, mii leat leamašan aktiivvalaš juo ovdal dálá ovddasteaddjiorgánaid ásaheami.

Go Suoma sámi parlameanta lei dolin vuosttaš sápmelaččaid ovddasteaddjiorgána, de dat doaimmai ovdagovvan eará riikkaid sámedikkiid ásaheamis. Dákko ferten máinnašit, ahte Sámediggi Ruosa bealde ávvudii mannan vahku 30-jahkásaš historjjás. Sávan olu lihku sidjiide!

Parlamentáralaš ovttasbarggu ja gulahallama dáfus dehálaš muddu lei Sámi parlamentáralaš ráđi ásaheapmi jagi 2000.

Dán oktavuođas háliidan muittuhit, man mávssolaš ášši lea sápmelaččaid vejolašvuohta oassálastit friddja dákkár ovttasbargui ja mearrideapmái áššiin, mat gusket sin. Mávssolaš lea maiddái friddjavuohta ja oadjebasvuohta leat sierraoaivilis. Danin min jurdagat leat maiddái ávvubeaivve Ruošša beali sápmelaččaid dilis, mii lea aivve nuppelágan. Mii sávvat, ahte ain muitit sin, seammás go máilmmi dorvvolašvuođadilli hedjona.

Gudnejahtton guossit, Sámedikki dálá lágas mearriduvvon váldobarggut leat hui seammaláganat go 50 jagi dassái. Go parlameantta barggut ásahusas jagi 1973 guske cealkámušaid ovdamearkka dihte biras- ja luonddusuodjaleamis, ruvkkiin, turismmas, guolásteamis, meahccebivddus, boazodoalus ja sápmelaččaid skuvlemis, de dát fáttát gullet ain odne Sámedikki beaivválaš bargguide.

Vaikko min birastahtti servodaga ovdáneapmi ii leat álo leamašan buorre ovdáneapmi min árbevirolaš ealáhusaiguin bargamii, de mii leat joksan máŋga áššis maid buriid bohtosiid. Ovdamearkka dihte stuorra ruvkket eai leat vuođđuduvvon Suomas sámiid ruovttuguvlui. Dása ferte leat duđavaš, vaikko ruvkeáitta lea álot duođalaš.

Maiddái sámegielaid dilit leat ovdánan, muhto dattetge lea ain olu bargu. Resurssaid galggalii nannet máŋggain surggiin, vai mis livčče buoret vejolašvuođat čiekŋut min vuođđolágalaš vuoigatvuođaid, giela ja kultuvrra, seailluheami lassin maiddái daid ovddideapmái.

Giela ja kultuvrra iešstivrema lassin okta min deháleamos bargguin lea mearridit, mo sápmelaš kulturmearreruđat juhkkojuvvojit. Sáhttánai dadjat, ahte mearreruđa sturrodaga ektui das lea sámi servošii olu stuorát mearkkašupmi. Jagiid mielde máŋgasat min árvvus adnojuvvon dáiddáriin leat ožžon erenomážit álgomuddui bargguide dehálaš doarjaga. Seammás kulturruđain leat dorjon hui máŋggalágan sámeservviid doaimmaid, ja dáinna ládje sámeservošii leat fállan vejolašvuođa bargat aktiivvalaččat iešguđet servodatsuorggis.

Gudnejahtton guossit, jos mii suokkardallat veháš maid hástalusaid, de mii oaidnit, ahte máŋggat dain leat midjiide logijagis nubbái seammát. Erenomáš guovddáš ášši lea sámedieđu vátnivuohta. Dieđu lasiheapmi lea leamašan sihke dán ja ovddit, ja jos ii jo juohke válgabaji ulbmilin, seamma ládje go dat lei jo sámi parlameantta ásaheami áigge. Dán dieđu váiluma hástalusaid mii dovdat barggusteamet juohke beaivve.  Muhtumin orru, ahte juohke áidna politihkkárii, virgeolbmui, doaimmaheaddjái dahje váldoálbmoga ovddasteaddjái galgá ovttaid mielde ja vuođu ráje čilget sámi kultuvrra ja vel dasa lassin sápmelaččaid vuoigatvuođaid birra eamiálbmogin. Mu mielas maiddái suopmelaš oktasašgoddi ánssášivččii oahppat vuođđoáššiid juo skuvllas.

Dieđu váilun oidno čielgasepmosit nu, ahte sápmelaččat eai ipmirduvvo sierra álbmogin.  Seammás Sámediggi ii ipmirduvvo iešráđđenorgánan, mii čuovvu riikkaidgaskasaš diplomatiija njuolggadusaid ja mii lea sápmelaččaid virggálaš ovddasteaddji sihke riikkadásis ja maiddái riikkaidgaskasaš dásis. Lea dehálaš maid muitit, ahte vaikko sápmelaččaid iešráđđemii leat huksejuvvon Suomas lágat ja ásahusaiguin rámmat, de leat sápmelaččat liikká suopmelaččain sierra álbmot. Álbmot, mii hupmá dáppe Suoma beale golmma iešguđet sámegiela, mas lea iežas girjás historjá ja máŋggalágan vieruid kultuvra.

Gudnejahtton guossit, mun ožžon sihke riikkaviidosaš ja riikkaidgaskasaš bargomet mearkkašumis muittuhusa, go deaivvadin gieskat austrálialaš dutkiin ja ON Eamiálbmogiid bistevaš foruma lahtuin, Hanna McGladiin. Austrálias leat maŋimuš áiggiid digaštallan eamiálbmoga iežas iešráđđenorgána birra. Málle leat geahččan dáppe erenomážit das, mo sápmelaččaid iešmearridanvuoigatvuohta ollašuvvá Sámedikki bokte. McGlade muittuhii, mo obalohkái iežasgielat oahppomateriála buvttadeapmi njulgestaga ii leat ovdánan máŋggaid máilmmi eamiálbmogiid dilis. Dakkár dilis leat ovdamearkka dihte Austrálias vel hui guhkkin. Hástaleaddji bottuin muittuhusat das, maid mii leat olahan ja mo mii doaibmat ovdagovvan, addet návccaid ovddosguvlui.

Sámepolitihkas guhkesáigge ovttasbargu sáhttá doalvu maid buori gulahallamii ja ovttasbargui, mas oktasaš viggamuššan lea sápmelaččaid buresveadjin. Juohke ovttaskas lihkostuvvan lea dehálaš luohttámuša huksemis. Mus lea nana jáhkku, ahte lea maiddái Suoma stáhta ovdu, ahte riikkas lea buresveaddji sámi servodat, man kultuvrra dovdet maiddái riikka dásis. Dovdama mearkkašupmi lassána erenomážit mearrideaddji sajiin.

Mun háliidan dákko muittuhit, ahte sápmelaččaid parlamentáralaš barggu ávvudeapmi Suomas lea maiddái suopmelaš oktasašgotti mearkadáhpáhus. Sápmelaš parlamentarisma lea áidnalunddot álbmogiid gaskasaš ovttasbargovuohki Suomas ja maiddái olles máilmmis. Leanai fiinnis oaidnit, ahte dán ovttasbarggu boađusin dáppe leat minguin ávvudeame máŋga Suoma stáhtaráđi ja Eurohpá parlameantta lahtu. Mun giittán vuoigatvuođaministtar Leena Meri das, ahte son lea lohpidan doallat midjiide sáhkavuoru Suoma stáhta bealis.

Gudnejahtton guossit, go jurddahalan boahtteáiggi, de geahčastan vuos veháš maŋosguvlui: 1990-logu rádjai sámiid áššit válde máŋga ovdánanlávkki, nugo vuođđovuoigatvuođaođastusa ja sámedikki ásaheami sámediggelágain. Jos 2000-logus áššiid ektui orru nu, ahte eat leat váldán stuorra lávkkit ovddasskuvlii, de mun roahkka sávan dán ávvudeami gudnin, ahte dás duohko čuovvovaš jahkelogiid áigge mii váldit fas hui máŋga ovdánanlávkki. Vai dát ollašuvvá, de midjiide lea dehálaš viimmat beassat ovddosguvlui losses sámediggelága ođasnuhttinproseassas ja čiekŋut eará bargguide. Mun sávan maid, ahte Sámiid duohtavuođa ja soabadankommišuvdna addá midjiide vástádusaid unnimustá duohtavuhtii ja vejolašvuođa soabadeapmái, ja ahte dan bohtosat šaddet duohtan maiddái stáhta doaimmain.

Min boahttevaš bargun lea ohcat ovttas čovdosiid dasa, mo mii seailluhit min giela ja kultuvrra, ja min árbevirolaš ealáhusaid ja eallinbirrasiid, mat guddet min giela ja kultuvrra. Dálkkádatnuppástus lea min stuorámus hástalus. Dat buktá juo dál Sámi lundui ja min kultuvrra vuđđui, min ealáhusaide, ođđalágan hástalusaid. Mis lea goittotge juo dál buorre ovdamearka vuogáiduvvamis: boazu. Boazu lea áiggiid čađa vuogáiduvvan juohkelágan, muhtumin eahpevuoiggalaš nuppástusaide, ja veahkehan maid sápmelaččaid hukset ođđa eallinvejolašvuođaid. Go joatkit máhttit eallit ovttas eatnamiin, luondduin, ealliiguin ja iežamet birrasiin, de jáhkán, mii ceavzit bures. Sáhtášeimme geahčalit dan máhtu oahpahit dehe sirdit maiddái váldoservodahkii.  

Obalohkái ferten máinnašit, ahte viiddes geahččanguovllus sápmelaččaid riektesajádat lea nanosmuvvan logijagiid áigge. Sápmelaččaid iešmearridanvuoigatvuohta ja min ovddasteaddjiorgána mearridanváldi leat hástalusain fuolakeahttá gulul nanosmuvvame. Erenomážit maŋimus áiggiid ovdáneapmi riikkaidgaskasaš eamiálbmotvuoigatvuođain lea maiddái min buohkaid ovttasbarggu boađus. Erenomážit ON Eamiálbmotvuoigatvuođaid julggaštus lea ain čielgaseappot meroštallan iešmearridanvuoigatvuođa sisdoalu. Suoma stáhta lea dohkkehan julggaštusa 2007 ja maŋimustá čatnasan ollašuhttit dan 2014, muhto ollašuhttinprográmma ii leat velge ráhkaduvvon. Čuovvovažžan livččiinai áigi joksat dan, maiddái ILO 169 ii galgga vajálduhttit.

Go mii odne gudnejahttit min parlamentarismma historjjá, de mii gudnejahttit seammás juohke válgabaji ja juohke áirasa barggu. Jagi 1973 rájes gitta otnábeaivái, goas bargguset álggahit ođđa válggain válljejuvvon áirasat. Juohke sámepolitihkkár lea buktán iežas máhtu min bargui. Áirasiid lassin dehálaččat leat logijagiid mielde leamašan maid iešguđegelágan áššedovdilávdegottit, main sámi servodaga máhttu lea buktojuvvon min barggu doarjjan. Lassin ferten dieđusge máinnašit Sámedikki bargiid. Go sámi parlameantta álgomuttuin lei nu gohčoduvvon doaimmahat ovddeš čálli ruovttus, iige bargoaddi fállan sutnje ovdamearkka dihte čállinmašiinna dahje telefovnna, de dál dilli lea lihkus aivve earálágan. Mii leat máŋggaid jagiid áigge beassan rievssatlávki hávil nannet min resurssaid, bargiidmeari ja maiddái bargobirrasa, seammás go mii leat ovddidan min bargiid máhtu. Dehálaš dáhpáhus lei Sámekulturguovddáš Sajosa rahpan badjelaš logi jagi dassái, goas mii oaččuimet doaimmahatlanjaid lassin parlameantasále Soljju ja ovdamearkka dihte dán auditoria.  Vaikko máŋga hástalusa leat ain čoavddekeahttá ja bargiresurssat leat ain menddo unnán bargohivvodaga ektui, de okta ášši lea bisson seammán sámi parlameantaáiggiid rájes: bargit leat ain duođaid čatnasan iežaset bargui.

Gudnejahtton guossit, háliidan lohppii vel oktii sávvat lihku min 50-jahkásaš sápmelaš parlamentáralaš bargui! Lea leamašan stuorra gudni beassat dan oassin.

Háliidan maid giitit sámi servoša, mii lea oassálastán min divrras bargui logijagiid áigge hui máŋgga ládje, jienastan válggain dahje searvan politihkalaš ságastallamii. Mun sávan, ahte dát oktasaš bargu sámi servoša ovdii joatkašuvvá nanusin ja ovttasráđiid maid boahtteáigge. Giittán maiddái sámi media, go láhčibehtet dehálaš lávddi sámepolitihkalaš ságastallamii ja mun sávan, ahte dii joatkibehtet iežadet barggu áin nannoseabbo sámi servoša ovdii maiddái boahtteáiggis.

Giittán maid suopmelaš gehččiid ja guldaleddjiid ovttasbarggus ja sávan dan nanosmuvvat boahtteáigge, vai mii bastit ovttas nannet sámi servoša buresveadjima ja sámiid ovttaveardásaš vuoigatvuođaid Suomas. 

Go mii seailluhit min nuorralágan jurddašeami, guhkes vásáhusa ja rikkis oktasaš historjjá, de mus leat hui positiivvalaš vuordámušat maiddái čuovvovaš vihttalogijagi ektui.

Giitu.

Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso rahpansáhkavuorru Sámedikki válgabaji 2020-2023 ávvudeamis 17.6.2022 Sajosis, Anáris

Buorre Stáhtaministtar Marin, Suoma Sámedikki lahttut ja buorit guossit, váimmolaččat buresboahtin Sámedikki válgabaji ávvudoaluide!

Kuva: Kevin J. Francett / Kajastus Creative

Dábálaččat Sámediggi ordne válgabaji rahpandoaluid, muhto dál go válgabadji lea juo badjel beallemuttu, mearrideimmet ávvudit dán háve min olles válgabaji. Nuppe dáfus dát áigi lea oalle heivvolaš ávvudeapmái, go dat fállá midjiide vejolašvuođa guorahallat vássán baji ja árvvoštallat makkár bohtosiid leat geargan joksat dán rádjai. Seammás oaidnit makkár áššit leat vel barganláhkai.

Ásaheimmet juo válgabadjái álggus alla joksanmeriid, dego ovdamearkka dihtii ratifiseret davviriikalaš sámesoahpamuša, ovddidit sámiid olmmošvuoigatvuođaid almmolaččat servodaga buot dásiin, čađahit ja ovddidit sámekultuvrra ja árbevirolaš ealáhusaid suoji, ovddidit doaibmabijuid dálkkádatrievdama caggamii nu, ahte sámiid vuoigatvuođat váldojit vuhtii, sámiid gielalaš ja kultuvrralaš rivttiid ollašuvvan olles riikkas, sámegillii ja sápmelaš oahpahussii laktáseaddji joksanmearit, doarjut sámenuoraid iešguđet vugiid mielde ja maiddái ovddidit Sámedikki iežas doaimma.

Ii várra oktage mis árvidan válgabaji álggus, ahte ásahuvvon joksanmeriid lassin gártat rahčat maiddái máilmmiviidosaš koronaviruspandemiija spiehkastatdiliin, Ukraina soađi váikkuhusaiguin ja dál maiddái Suoma NATO ságastallamiin. Dát buot áššithan čuhcet njuolga dahje eahpenjuolgat maiddái midjiide sápmelaččaide.

Dáin áššiin fuolakeahttá mii leat nagodan bures ovddidit stuorámus oasi min válgabaji váldoáigumušain. Mii leat áŋgiruššan ja bargu gal reahkká vel boahtte beannot jahkáige. Sámiid vuoigatvuohta ovddidit ja dikšut iežas giela ja kultuvrra lea dorvvastuvvon Suoma vuođđolágas ja Sámedikki bargun lea dikšut sápmelaččaid giela ja kultuvrra lassin min stáhtusa eamiálbmogin ja dasa gullevaš áššiid. Maŋimuš jagiid áigge Sámedikki barggut leat lassánan mealgat ja ovdamearkka dihtii midjiide bohtet ovddastanbivdagat 80 % eanet go jagis 2019. Dát lea čuohcán maiddái min bargiid bargoburesveadjimii nu sakka, ahte Sámediggi válddii atnui spiehkastatdili, man áigge mii vuodjut dikšut dušše midjiide lágas ásahuvvon bargguid.

Vaikko mii leatge nákcen ovddidit máŋggaid min váldojoksanmeriin, dat ii dárkkut dan ahte barggut boađášedje nohkat gaskan. Mis leat olu barggut ja ráđđádallamat dikšunláhkai ovdalgo mii sámi álbmogin sáhttit cealkit, ahte min olmmošvuoigatvuođat, nu ovttaskas olbmo go kollektiiva dásis, ollašuvvet ovttaveardásaččat váldoálbmoga ektui. Oainnán, ahte sámediggelága ođasmahttin ovddidivččii Sámedikki barggu ja sámiid iešmearrideami duohtan dahkama. Sámediggi vuordá ain dieđu sámediggelága ovdáneamis, vaikko lága válmmaštallan doaibmagoddi lea addán smiehttamušas ja smiehttamuš lea leamašan gulaskuddamis juo mannan gease. Doaivvu mielde Suopma ii leat dakkár riektestáhta, man politihkkariid mielas dilli, mii loavkida sámiid rivttiid, lea heivvolaš dahje normála. Mun baicce sávan ahte dán ráđđehusas gávdnošii dáhttu ja vuoiggalašvuohta vuolgit divvut dan dili Suomas mii rihkku sámiid vuoigatvuođaid.

Eatge mii sámit leat okto dáinna sávaldagain. Maiddái ON olmmošriektekomitea jagis 2019 ja ON nállevealahankomitea leat dán vahkus mearrádusastis gáibidan, ahte dili galgá divvut. Livččii njulgestaga heahpat jus dál, go olles oarjemáilbmi deattuha ON:s dahkkon soahpamušaid mearkkašumi ja sárdnu olmmošvuoigatvuođaid bealis, Suopma livččii gárvvis rihkkut dáid soahpamušaid iežas beales. Diibmá álmmustuvvan evttohus ođđa Sámediggeláhkan lea mu mielas buoremus evttohus dán rádjai ja sávan, ahte beassat ovdánit áššis dan vuođul. Dál min álbmoga boahttevuođa hárrái ášši lea Suoma stáhta jođihangotti hálddus ja sávan, ahte dii boahtibehtet deattuhit namalassii min sápmelaččaid olmmošvuoigatvuođaid ollašuvvama.

Olmmošvuoigatvuođaid loavkideami lassin nubbi ášši, man birra sámeservodat guoddá fuola eanet ain eanet, lea dálkkádatrievdan ja dan váikkuhusat min guovllu lundui. Dáid váikkuhusaid beasaimet dovdat juo dálvit 2019-2020, go muohtadilli lei eahpedábálaš ja hui hástaleaddji. Máŋggat boazodoallit gillájit ain dain vahágiin, maid duot dálvi oaččui áigái. Maiddái boazodoalu golut leat badjánan mearkkašahtti olu ja ovdamearkka dihtii boaldámušaid hattit leat juo masa meariheamet. Dál dat čuohcá eandalit boazodoalliide, geat geavahit bargguin earret eará njealjejuvllagiid ja skohteriid. Dáid bargoneavvuid elektrihkalaš molssaeavttuid ráhkadeapmi orru leat easkka álggus, jus álgange, ja dán muttus min vejolašvuohta lea geavahit mášeniid mat johtet fossiila boaldámušaiguin.

Dálkkádatrievdan váikkuha maiddái min guovllu čázádagaide ja ealániidda. Das leatge hui njuolggo ja stuorra váikkuhusat sápmelaččaid árbevirolaš ealáhusaiguin bargamii ja dieđusge maiddái min kultuvrii ja gielaide. Sámediggi lea dán válgabajis bidjan hui olu návccaid dálkkádatrievdanollisvuođain bargamii. Dán barggu ulbmilin lea ohcat iešguđetlágan čovdosiid ja gearggusvuođa reageret ja sajáiduvvat dálá, ja boahttevuođas vejolaččat nuppástuvvi diliide. Dálkkádatlága ođasmahttima oktavuođas mii leat lihkosmuvvan ráđđádallat sápmelaš dálkkádatráđi vuođđudeamis, man oasil ásahusa leat vel dárkkálnuhttimin. Dál Eana- ja meahccedoalloministeriija válmmaštallá álbmotlaš dálkkádatrievdamii sajáiduvvan plána, man maiddái Sámediggi prioritere barggustis. Mii hálidit, ahte maiddái sápmelaččaid árbevirolaš ealáhusaid vuoigaiduvvandárbbut váldojit doarvái bures vuhtii plánas.

Ovddabeale áššiid lassin mii leat dán válgabaji áigge maiddái bargan garrasit sápmelaš boazodoalliid dili buorideami ovdii ee. sadjásašveahkkelága ođasmahttima aktiivvalaš ovddideami bokte, ja maiddái gáibidan doarvái buhtadusaid juo máinnašuvvon jagi 2019-2020 eahpedábálaš muohtadili dagahan vahágiid buhtadeapmin. Oahppomateriálabarggu bealde mii leat ožžon guovttegeardán supmi jagi 2022 oahppomateriála bargui. Sode bealde ođasmahtiimet diibmá 30 jagi deavdán ovttasbargosoahpamuša Kelain. Dan lassin jagis 2021 beasaimet bálkkáhit dállui ođđa láhkačálli, gean virggis dahkkojuvvui fásta virgi jagis 2021, ja ikteges beasaimet ávvudit sápmelaš psykososiáladoarjaga ovttadaga virggálaš rahpama.

Jagis 2021 Suoma alimus riekti mieđihii Sámediggái medállja dan mávssolaš barggu gudnin, man Sámediggi bargá sámiid eamiálbmoga gielalaš ja kultuvrralaš iešstivrejumi ovdii. Dát lea mu mielas maiddái dehálaš muittuhus midjiide sápmelaččaide das, ahte vaikko suopmelaš servodagas gávdnojit olu individuálat, geain leat kritihkalaš doaladumit Sámedikki doaimma hárrái, gávdnojit maiddái sii, geat adnet árvvus ja gudnejahttet min barggu.

Maiddái sápmelaš servodagas leat dáhpáhuvvan dehálaš ja fiinna áššit, dego ee. dán giđa alimus rievtti ovdamearrádusat sámiid guolástanrivttiid birra. Dán oktavuođas hálidan giitit erenomážit din, geat lehpet bargan stuorámus barggu ja vulggiidet dáistalit iežadet, ja seammás buot Suomas ássi sápmelaččaid vuoigatvuođas dikšut iežas kultuvrra ja bargat árbevirolaš ealáhusaiguin. Šállošan, ahte dát mearrádus ii vuhtton vel dán gease Deanu luossabivddu ráddjehusain, muhto Sámediggi bargá garrasit dan ovdii, ahte boahttevuođas sápmelaččaid vuoigatvuohta ovddidit ja dikšut iežas giela ja kultuvrra váldošii vuhtii maiddái Deanu luossabivdoráddjehusaid plánedettiin.

Geassemánus 2021 Ohcejoga boazodálolaččaid oktasašmeahcci mearridii suodjalit 700 hektára boaresvuvddiid Muttošjávrre bálgosa eatnamiin. Dát lea mu mielas mearkkašahtti mearrádus, mii doaivvu mielde doaibmá ovdamearkan maiddái earáide. Oktasašmeahcci ovttas bálgosiin bivddii Sámedikkis veahki ášši ovddideapmái ja Sámediggi ovddidiige iežas oasil ášši birasministeriijas ja čájehii doarjaga suodjalandárbui.

Kultursuorggis sápmelaččat leat nannen iežas sajádaga ee. Venezia dáiddabiennálas, gos vuosttas háve álbmotlaš paviljoŋŋas ledje dušše beare sápmelaš dáiddárat. Diibmá čakčat ávvudeimmet badjel 2000 Sámis čoggojuvvon gálvvu máhccama Suoma Álbmotmuseas Sápmái, ja moadde vahku dassái ávvudeimmet ođasmahtton ja viiddiduvvon Sámemusea Siidda rahpama.

Dát ovdamearkkat čájehit mu mielas dan man lean ovdalge lohkan: “Sápmelaš servodagas juohkehačča bargu lea mávssolaš ja ovttas mii olahit dan buot buoremus bohtosa”. Vaikko Sámediggi lea sápmelaččaid virggálaš ovddastusorgána Suomas, bargu min álbmoga, kultuvrra, giela ja árbevirolaš ealáhusaid ovdii dahkko olu maiddái servodaga iešguđet dásiin. Hálidan iežan bealis giitit buohkaid din, geat dán barggu bargabehtet.

Bargu sámiid áššiid ovdii dahkko maiddái suopmelaš servodagas. Odne mis leamašan gudni oažžut guossin Suoma stáhtaministtar Sanna Marina. Hálidan giitit maiddái Du, Stáhtaministtar Marin, buorre ovttasbarggus ja sámiid áššiid ovddideamis dán rádjai, álot gitta ártkalaš strategias duohtavuođa ja soabadan komisuvdna ásáheames. Mun sávan, ahte dát bargu min álbmoga ja erenomážit min álbmoga rivttiid ovdii joatkašuvvá maiddái boahttevuođas.

Sámedikki ságajođiheaddjin dieđán, ahte sámiid vuoigatvuođaid ja sajádaga ovddideapmi ii leat álki iige álo somáge. Muhtumin váttisvuođaid ovddas lea dehálaš, ahte gávdnojit olbmot geaiguin sáhttá ságastallat ja suokkardallat áššiid. Lea maiddái dehálaš muitit, ahte min servodagas gávdno valjis čehppodat, eatge leat okto heaibumin váttes gažaldagaiguin. Juo minge ovdal máŋggat buolvvat leat bargan sápmelaš eallinvuogi, kultuvrra ja giela ovdii. Mu boarrásut olbmuin gávdno divrras eallinviisodat, man anán alla árvvus.

Lean oahppan iežan siidda boarrásut olbmuin olu eallima birra ja okta dehálamos oahpuin leamašan sitkatvuohta. Seamma sitkatvuohta dárbbašuvvo maiddái Sámedikki ságadoallin. Go mii leat duoddaris guođoheamen ealu, sáhttá geavvat nu ahte eallu bieđgana ja áššit eai mana dalán justa numo leimmet áigon. Badjeolmmošhan ii sáhte vuollánit, baicce ferte fuolahit iežas bohccuin. Nu lea maiddái sámiid áššiid ovddidettiin, áššit eai álo lihkosmuva vuosttas háve, muhto dalle fertet geahččalit ain ođđasit ja ođđasit ja min álbmot bagada álo min barggu.

Aistton Sofia Jannok lávlaga sániid, mii leat ain dáppe. Ja nu guhká go mii leat dáppe, bargu sámiid vuoigatvuođaid, kultuvrra, gielaid ja ealáhusaid eallinfámu seailluheami ovdii joatkašuvvá.

Vel oktii váimmolaččat buresboahtin Sámedikki válgabaji 2020-2023 ávvudoaluide. Doaivvu mielde návddašehpet otná beaivvis ja buot fiinna ovdanbuktimiin.

Ollu giitu.

Ságajođiheaddji Juuso deattuha Sámeálbmoga luohttámuša mearkkašumi duohtavuođa- ja soabadanproseassa lihkostuvvamis

Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso doalai rahpansáhkavuoruin ovtta Sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna álggahansemináras otne 8.2.2022. Sáhkavuorus Juuso deattuhii, ahte son oaidná duohtavuođa- ja soabadanproseassa lihkostuvvama dáfus oktan deháleamos elemeanttain Sámeálbmoga luohttámuša proseassa ektui.

– Luohttámuša ráhkadeapmi ii vealttakeahttá leat álkes bargu ja dat sáhttá doalvut áiggi. Dan lassin, ahte Sámeálbmot galgá sáhttit luohttit kommišuvdnii, galgat mii sáhttit luohttit maiddái Suoma stáhtii ja mearrádusbargiide. Mii galgat sáhttit luohttit dasa, ahte dán proseassas čuovvu nuppástus buoret guvlui ja maiddái sámiid perspektiivvas vuoiggalut servodaga guvlui, gávnnaha Juuso sáhkavuorustis.

Loga sága dáppe.

Sámedikki ságajođiheaddji sávvá lávgadut oktasašbarggu ministeriiguin

Sámi álbmotbeaivve ságastis 6.2.2022 Sámedikki ságajođiheaddji sávai lávgadut oktasašbarggu njuolgga ministeriiguin. Lassin ságas bohte ovdan ee dálkkádatnuppástusa dagahan hástalusat sámeealáhusaide, dárbu sámediggelága nuppástussii sihke duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna barggu álggaheapmi.

– Min oktasašbargu Suoma stáhta guvlui lea ovdánan maŋimuš jagiid áigge. Máŋggat ministarat leat maiddái persovnnalaččat oassálastán Sámedikkiin gevvon ráđđádallamiidda ja ságastallamiidda. Sávan, ahte dát oktasašbargu nanosmuvvá ain ovddežis boahttevuođas erenomážit stáhtaráđi lahtuiguin, gávnnahii ságajođiheaddji Juuso ságastis.

Ságajođiheaddji bajidii ovdan maiddái dálkkádatnuppástusa negatiivvalaš váikkuhusaid sámiid árbevirolaš ealáhusaiguin nugo boazodoaluin ja guolástusain bargiide. Son deattuhii dálkkádatlága ođastusa ovdáneami dehálašvuođa ja sámiid vuoigatvuođaid vuhtii váldima maiddái guoskevaš lága oktavuođas. Juuso mielde livčče dehálaš, ahte sámi dálkkádatráđđi beassá álggahit barggu nu jođánit go vejolaš.

Maiddái dárbu sámediggelága nuppástussii erenomážit olmmošrivttiid ollašuvvama perspektiivvas lei dehálaš temá ságajođiheaddji álbmotbeaivve ságas.

– Háliidange ovdan buktit Suoma ráđđehussii ja riikkabeailahtuide guorahallan láhkai árvogažaldaga das, leago Suopma dakkár stáhta, gos olmmošrivttiid ollašuvvan ovddiduvvo buot olbmuid oasil vai searvágo Suopma dakkár stáhtaid fárrui, geat diđolaččat jotket olmmošrivttiid rihkkuma, jearrá Juuso.

Juuso oaidná sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna vuođđudeami lávkin guovtte álbmoga gaskasaš oktasašbarggu buorideami guvlui. Dehálaš eaktun kommišuvnna barggu lihkosmuvvamii Juuso oaidná dan, ahte sámeálbmogis lea luohttámuš prosessii ja maiddái dan, ahte gávdno viidásut jurddašanvuogi nuppástus suopmelaš servodagas.

Ságajođiheaddji Juuso sáhkavuorru Sámeoahpahusa davviriikkalaš forumis

Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso rabai Sámeoahpahusa davviriikkalaš foruma Anáris 1.12.2021. Sámeoahpahusa davviriikkalaš forum figgá hábmet ollislaš gova sámeoahpahusas Suomas, Ruoŧas ja Norggas. Foruma ulbmilin lea ovddidit oahpahusa rájáidrasttilteaddji ovttasbarggu ja dan skuvlenpolitihkalaš sajádaga ruovtturiikkainis. Forumii leat almmuhan iežaset olu virgeeiseválddit, skuvlenpolitihkalaš vaikkuheaddjit, sámeoahpahusa dutkit ja oahpaheaddjit.

Loga sáhkavuoru dáppe.

Ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso sáhkavuorru Sámedikki ortniiduvvančoahkkima oktavuođas

Háliidan giitit Suoma Sámedikki áirasiid ja maiddái álbmoga dán stuorra ovddasvástádusas, man lean dál ožžon. Válddán Sámedikki sátnejođiheaddji virggi vuostá stuorra vuollegašvuođain ja boađán áŋgiruššat olles Sámi álbmoga vuoigatvuođaid ja áššiid beales.

Sámediggi lea dehálaš orgána Sámi álbmogii, min bargu lea gohcit ja ovddidit Sámi álbmoga ovdduid, rivttiid ja beroštumiid. Suoma vuođđolága ja Suoma riikkaidgaskasaš čanastumiid ferte duohtan dahkat ja maiddái dan bokte nannet ja ovddidit Sámedikki sámiid gielalaš ja kultuvrralaš iešstivrenorgánan. Namalassii Sámi álbmoga ovddasdeaddji orgánan.

Sámediggeláhka lea áibbas guovddážis dás, mot min iešstivren boahtá šaddat. Lea dehálaš muitit ahte álgoálbmogiid vuoigatvuođat galget leat vuođđun Sámedikki sajádaga ovddideames. Earenoamážit Ovttastuvvon Našuvnnaid julggaštus álgoálbmogiid vuoigatvuođain ferte leat ofelaš midjiide buohkaide ja dat ahte Sámediggi lea huksejuvvon sápmelaš árvvuid nala.

Dálkkádatrievdan lea diehttelas maid sámiid gaskavuođas stuora áitta. Varraseamos dutkamuša mielde dálkkádatrievdan lea váikkuhan čiekŋalasat sámiid árbevirolaš ealáhusaiguin bargamii, ja earenoamážit vuogáiduvvamii boazobarggu olis. Otná doaibmaplánas nai dálkkádatrievdan lea loktejuvvon dehálaš ja nummárastojuvvon dehálaš áššin ja diehttelas buorre nu. Jáhkán ahte leat buohkat hui stuorra ovttamielalašvuođain bidjame vuoruheami dálkkádatrievdamii, sámeealáhusaide ja luonddu máŋggahápmásašvuhtii dego dat čuožžu doaibmaplánasge. Sámediggi galgá bargat garrasit dan ovdii, ahte boahttevaš dálkkádatlága ođasnuhttimis galgá sámi dálkkádatrievdan oažžut deattu. Sámi dálkkádatpanela livččii okta stuorra lávki oažžut sámiid iežaset jiena vuhtii váldojuvvot.

Sámedikki oktan guhkkit áigge hástalussan lea leamaš Sámi álbmoga eanan- ja čáhcevuoigatvuođaid ovddideapmi. Mii fertet joatkit dan barggu ja ovddidit min vuoigatvuođaid dovddasteami ja duohtan dahkama. ILO 169 -soahpamuša ratifiseren lea dehálaš ášši álbmogii, maiddai eará oktavuođain nugo láhkaásahemiin ja eatnamiid ja čázádagaid ávkkástallama ja hálddašeami mearrádusproseassain sávan min nagodit bealuštit ja ovddidit álbmoga vuoigatvuođaid álgoálbmogin.

Hálidan čalmmustahttit hui prinsihpalaš mearrádusa, man Ruoŧa alimus riekti attii Girjjása čearu ja Ruoŧa stáhta riektegiččus. Suoma riektehistorjá lea ovttalágán Ruoŧa riektehistorjjáin. Girjjása čearru vuittii Ruoŧa stáhta ruoŧŧelaš alimus riektevuogádagas. Alimus riekti mearridii, ahte Girjjása čearus lea aktoriekti mearridit, mot bivdu ja guolástus čearu viidodagas mearriduvvo. Duopmu lea ovdadáhpáhus ja dan vuordit váikkuhit maid eará sámi servošiid juridihkalaš sajádahkii Ruoŧas ja maiddái Suomas ja Norggas. Ruoŧa alimus rievtti mearrádusa mielde sápmelaččain lea riekti mearridit iežaset kultuvrras, ealáhusain ja identiteahtas. Mu oainnu mielde Girjjása čearu ovdadáhpáhusa ferte váldit vuhtii Suomas sámediggelága ođasnuhttima olis ja muđuid mearridettiin sápmelaččaid riektesajádagas Suomas ja earenoamážit sámiid ealáhusaid rivttiin ja iešmearrideamis.

Eatnašat sámediggeáirasiin leat mediadieđuid mielde deattuhan, ahte sámediggelága ođasnuhttin ja iešmearrideapmi dan olis leat dán válgabaji mávssolalaččamuš áššit.

Háliidan ieš joatkit nana vuoruheami sámiid árbevirolaš ealáhusaid sajádaga ovddideames! Earet eará sámi boazodoallu, guolásteapmi, bivdu ja duodji leat min kultuvra vuođđu ja dehálaš oassi min buohkaid eallimis. Sámi álbmot lea bastán ceavzit iešguđet áiggiin ja diliin ja sávan, ahte min barggu vuođđun lea árbevirolaš ealáhusaid seailluheapmi ja ovddideapmi. Sávan maiddái nana ovttasbarggu buot ealáhussurggiiguin ja lean oaidnán ahte Sámedikkis lea leamaš veahkki ovdamearkan sámeboazodoalu iešguđet diliide. Oainnán maiddái sámiid árbevirolaš máhtu guovddážis, ahte makkár árvvuin ja oainnuin Sámediggi boahtá lávket ain ovddosguvlui.

Seammás go min kultuvra vuođuid dikšun lea dehálaš, mii eallit ođđa hástalusaid siste álbmogin. Dálá diliin eanaš oassi min nuorain ja mánáin orrot Sámi ruovttuguovllu olggobealde ja sin gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid ovddideapmi ja dorvvasteapmi berre vuoruhuvvot. Sápmelaččat ruovttuguovllus ja ruovttuguovllu olggobealde dárbbašit doarjaga ja veahki Sámedikkis gielalaš rivttiid ollašuhttimis ja muđuinge kultuvra nannemis. Maiddái sámegiela ja sámegielat oahpahusa guoskevaš áššit leat dál sávvamis ođastusaid vuolde ja sávan duođaid buriid bohtosiid dán barggus.

Min kultuvra aktiivvat ja siviilaservodat lea doaibman guhká hui áŋgirit ja unna resurssaiguin. Sávan ahte mii Sámedikki beales nagodit ain buorebut doarjut kultuvra ja dáidaga suorggis doaibmi olbmuid. Maiddái Sámedikki siste iešguđet kultuvrra surggiin doaibmi guovddážiid rolla nannen lea dehálaš. Lean earenomážit ilus Duodjeakademiija ásaheami guoskevaš proseassas ja sávan ahte bastit sihkkarastit dan doaimma fásta doaibman.

Mii Sámi álbmogin eallit 4 riikkas, nana ovttasbargu Sámi parlamentáralaš ráđis lea hui dehálaš. Sámi parlamentáralaš ráđđi doaibmaplána lea identifiseren čielga doaimmaid, mot min ovttasbarggu ain ovddidit, ovdamearkan oktasaš válgabeaivi buot Sámedikkiin lea miellagiddevaš jurdda. Maiddái oktasaš kulturárbbi vuođu huksema lea dehálaš ovddidit ain ovddosguvlui eará plánaid oktavuođas. Háliidan cealkit, ahte boađán bargat buot maid sáhtán, ahte SPR jođiheapmi Suoma Sámedikkis joatkašuvvá nu njuovžilit go vejolaš.

Sámediggi bargá čađat áigge, leat olu proseassat jođus juste dál, go mii leat organisereme iežamet. Iešguđet láhkabarggut ja bargojoavkkut leat jođus: Luonddusuodjalanláhka, ruvkeláhka, sámediggeláhka, sámegiela ja sámegielat oahpahusa ja árrabajásgeassima ja giellabeassedoaimma ovddideapmi sihke sosiála- ja dearvvasvuođa suorggi ođđasit organiseren leat ovdamearkkat, ahte mii fertet nannosit joatkit Sámedikki barggu.

Min áigumušaid identifiseren lea dieđusge deháleamos bargoreaidu, maid mii dán áigodagas áigut olahit ja doaimmahit. Válgaáigodaga doaibmaprográmmii sávange dis hui aktiivvalaš váikkuheami, man birra ollesčoahkkin ferte de lagaš boahtteáiggis mearridit.

Mun lean rabas ságastallamiidda iešguđet áššiin ja sávan buori ja aktiivvalaš gulahallama dinguin buorit Sámedikki áirasat.

Maŋimužžan sávan midjiide buohkaide bargoráfi ja návccaid bargat sámeáššiiguin. Lea hui dehálaš fuomášuhttit, ahte áššálaš láhtten ja čállingotti bargoráfi sihkkarastin ferte leat min buohkaid ovddasvástádus.

Giitu buohkaide!

Tuomas Aslak Juuso
Sámedikki ságajođiheaddji
28.2.2020, Anár

Suoma Sámediggi sávvá lihku Norgga Sámediggái 30 jagi ávvubeaivve

Suoma Sámediggi sávvá lihku gáimmis 30 jagi ávvudoaluid oktavuođas dáiddár Heidi Gauriloff málen Eallima rávdnji davvin -govain. Govas lea čakčageasi duoddara johkaleahki, gos vuoddagat golggiidit fárrolagaid ja symboliserejit oktasašbargomet.

Ságadoalli Tiina Sanila-Aikio oasálastá Norgga sámedikki 30 jagi ávvudoaluide otne Kárášjogas 25.9.2019. Loga sáhkavuoru dáppe.

Lassidieđut

Ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio, tel. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Nuortalaččaid ásaiduhttima ja Čeavetjávrri skuvlla 70-jagi ávvudeapmi

Buorit nuortalaččaid ovdaolmmoš Feodoroff, Čeavetjávrri skuvlla rektor Nieminen, Norgga Sámedikki presideanta Keskitalo, allagit basuhuvvon Helssega ja olles Suoma earkebisma Leo, metropolihtat Elia ja Arseni sihke buorit ávvuguossit,

mus lea stuorra illu ja gudni buktit Sámedikki beales dearvvahusa nuortalaččaid ásaiduhttima ja Čeavetjávrri skuvlla 70-jagi ávvudeapmái.

Mis olbmuin lea dáhpin čoahkkanit  erenomáš lihku ja massima bottu oktavuođas: ođđa eallima ja jápmima muitun.

Dál viđát geardde dollon ásaiduhttima 10-jagi  ávvudeamis dovdat, velge, duogášbávččasin buot dan, maid ásaiduhttima ovdal dáhpáhuvvan massimat min álbmogisttámet dolvo: eatnamiiddámet, čáziideamet ja vejolašvuođa ráhkadit boahttevuođa iežamet dárbbuin. Ja seammá háve goittotge ávvudit, ainge, min álbmogeamet ceavzima. Ávvudit eallima joatkašuvvama Njávdáma ja Njellim-Keväjärvi nuortalašguovlluin, gos min álbmogeamet lea huksen ođđa álggu ja ruohtasmuvvama. Guovlluide, main oassi lea leamaš álggos juo nuortalaččaid ja oassi anáraččaid árbevirolaš guovllut. Dát min orrun justa dáppe, Čeavetjávri-Njávdáma guovllus geahččaluvvo ainge eretsihkkojuvvot nu suopmelaš go sápmelašge historjjáčállimis, mii lea váidalahtti. Dan dihtii min bargomet lea muitit ieš dan.

Man čeavlái leange otná beaivve nuorat buolvvain, geat leat váldán giellamet ruovttoluotta, geat háliidit bargat min servošeamet ovdii, geat válljejit doaibmat min árbevirolaš siidaortnegeamet bokte, Nuortalaččaid siidačoahkkima bokte ja geat leat váldán ovddasvástádusa álbmogeamet boahttevuođas. Man čeavlái leange otná beaivve nu Njávdáma go Njellim-Keväjärvi nuortalašguovlluin ássi nuorat buolvvain, geat leat válljen árbevirolaš ealáhusaid.

Nuortalašgiella gullo ja oidno. Lean erenomáš ilolaš, ahte mis leat vuot eatnigielat mánát ja maiddái  giela ođđa hállit. Jaakko Gauriloff lea muittuhan min lávlumiin juo logiid jagiid, ahte sámástehpet álot. Man vealtameahttun ráva dát leage. Jaakko sániide lea álki searvat. Muhto dán rávvaga lea hirbmat váttis čuovvut. Dán rávvaga ferte válljet, ođđasit aht´ ođđasit. Ja dáid válljemiid mun ávžžuhan min buohkaid bargat.

Lea erenomáš dehálaš, ahte buohkat dii, geat máhttibehtet veháge giela, sámástivččiidet midjiide, go muđui mii eat sáhte oahppat, iige giela hálliid ráidu sáhte joatkašuvvat.

Nuortalašgiela giellabarggus ja oahpahusas lea ovdánuvvon erenomáš stuorra lávkkiiguin ovddos guvlui maŋimuš viđa jagi áigge. Das Čeavetjávrri skuvllas lea leamaš ja lea ain duođaige mearkkašahtti rolla. Háliidivččen gohčodit Čeavetjávrri skuvlla gietkkan. Gietkama váldogeavahandárkkuhus lea addit dorvvu, suoji ja lieggasa mánnái, guhte giesaduvvo gietkama sisa. Čeavetjávrri skuvla lea nuortalaš mánáid ja nuoraid šaddanbáiki, makkár ii leat gostige eará sajis. Skuvla suodjala min divrasepmosiid, min mánáideamet ja nuoraideamet. Sáhtán iežan vásáhusa vuođul dadjat, ahte dán skuvllas oažžu dehálaš nisttiid eallima várás.

Sávan lihku Čeavetjávrri skuvlla nuortalašgiela ja kultuvrra ovdii dahkkon erenomáš buori barggu ovddas. Sávan, ahte skuvla joatká dán bálgá alde ásahemiin alcces čielga ulbmiliid boahttevuhtii. Lean sihkkar, ahte nuortalaččaid searvvuš lea doarjumin Sámedikki láhkai dáid ulbmiliid.

Lean buriin mielain fuopmášan, ahte oinnolaš oassi min kultuvrras, duodji, lea gullagoahtán fas eanebuid nuortalaččaid beaivválaš árgabeaivái. Čuovvovaš mearkkašahtti kultuvrra oassi, masa mii galggašeimmet mu mielas bidjagoahtit deattu, leat min doaibmanvieruid ja siidaortnega gáhtten ja maiddái oktavuođa ealáskahttin eatnamii ja čáhcái.

Mis lea muittus vel min álbmogeamet doaibmanvierut, mat leat ovdal stivren siiddaid sin čovdosiin. Lei gažaldat dasto guollečáziid dahje árbbi juohkimis, riidduid dahje rihkkosiid soabadeamis dahje oktavuođaid dikšumis kránnjásiiddaide. Jáhkán, ahte doaibmanvieruid ruovttoluotta máhcaheapmi servošeamet ja doaimmaideamet oassin livččii vel vejolaš. Máhcaheapmi livččii dakkár ášši, mii buorida, nanne ja áhpásmahttá álbmogeamet. Jáhkán, ahte doaibmanvieruid dovdán ja dovddasteapmi attášii nuppelágan perspektiivva áššiid gieđahallamii. Álbmogeamet ovddit doaibmanvuohki máhcahivčče milliimet dan, mii lea doaimmadettiin deháleamos: birrasa luonddu suodjaleapmi, vuoi dat reahkkášii midjiide vel boahtte jagi, 20 jagi geažes dahje golmma buolvva geažis.

Livččii dehálaš máhcahit doaibmanvieruid sihke nannet siidaortnega maiddái dan dihtii, go dálkkádatnuppástusa mielddis buktin nuppástus dagaha buot áššiid rievdama. Dieđán, ahte árbevirolaš diehtu sihke doaibmanvierut siidaortnegiin ja luondduriggodagaid hálddašemiin bohtet veahkehit min dálkkádatnuppástussii vuogáiduvvamis, vuoi ceavzzášeimmet maiddái dán geahččalusas álbmogin boahttevaš áigái. Juos háliidit sirdit álbmogeamet boahttevuhtii min árbevirolaš ealáhusaiguin, gielain ja kultuvrrain, eat oaččo šat addit eatnamiiddámet ja čáziideamet eallinvuohkái, mii lea eallima vuostásaš. Erenomážit Njellim-Keväjärvi guovllu ja maiddái Njávdáma guovllu nuortalaččain lea stuorra vástu das, ahte siidačoahkkinortnet doaibmanvieruiguin doaibmá, ođasmuvvá vástidit dálá dárbbuid ja sirdása boahttevaš buolvvaide. Dan mii leat velggolaččat sidjiide, geat eai šat leat dáppe.

Loahpas háliidivččen Sámedikki bealis muitit smávva skeaŋkkain Nuortalaččaid siidačoahkkima. Dán távvala lea ráhkadan Merja Aletta Ranttila dološ, nuortalaččaid Kåʹllmuõrâž-máidnasa (smávva gollemuorra) vuođul. Govva muitala mu mielas duođaige bures das, man čiekŋalis oktavuohta mis lea leamaš ja sáhtášii ain leat luondduin. Bivddán ovdaolbmo váldit vuostá skeaŋkka.

Lassedieđut

Sámedikki ságadoalli Tiina Sanila-Aikio tel. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi