Säämi Kielâkäldee toimâ juátkoo tievâslâžžân – pargeeh algâtteh uđđâivemáánu ääigi

Sämikielâ normâdempargo juátkoo tievâslâžžân ubâ ive 2019. Anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ kielâpargeeh porgâškyetih uđđâivemáánu ääigi. Kielâjuáhusij toimâ piäijoo joton ko kielâpargeeh láá algâttâm.

Säämi Kielâkäldee toimâ vuálgá joton tievâslâžžân uđđâivemáánu ääigi. Anarâškielâ kielâpargen aalgât Henna Lehtola, nuorttâlâškielâ kielâpargen Mervi Semenoff já tavesämikielâ kielâpargen Bigga-Helena Magga. Marko Marjomaa juátká Kielâkäldee koskâpuddâsii hovdân já visásmittum ruttâdem vievâst toimâttâhčällen aalgât Hannele Sieppi.

Säämi Kielâkäldee ravvimpalvâlus juátká toimâsis ko kielâpargeeh algâtteh pargostis. Ohtâvuotâtiäđuh peividuvvojeh Sämitige sehe Säämi Kielâkäldee sijđoid.

Lasetiäđuid addel Säämi Kielâkäldee koskâpuddâsâš hovdâ Marko Marjomaa

marko.marjomaa(at)samediggi.fi, +358 10 839 3183 tai +358 50 438 2484

www.giella.org

 

Keejâ fáádán lohtâseijee artikkâlijd:

Sämikielâi ovdedempaargon laseruuđah, meid Säämi Kielâkäldee ruttâdem visásmui ihán 2019

Ovdâskode staatâvarijváljukodde iävtut laseruttâdem sämikielâi ovdedempaargon ihán 2019. Staatâvarijváljukode iävtuttâs mield laseruuđah puáđáččii sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimânSäämi Kielâkäldee pirrâihásii tooimâ turviimân. Säämi Kielâkäldee ruttâdem lii lamaš epivises.

Säämi Kielâkäldee toimâ Suomâst puáhtá jotkuđ vuáváámij miäldásávt oles ive 2019.  Ovdâskode ive 2019 staatâ budjetist iävtutteh 184 000 eurod kielâoovtâstpargon. Toos lasseen ovdâskode staatâvarijváljukodde lii iävtuttâm 190 000 eurod staatâ ive 2019 budjetân tohhum lasemeriruuđâin ađai nuuvt kočodum juovlâskeŋkkâruuđâin Säämi Kielâkäldee tooimân.  Ruttâdem vievâst Sämitigge puáhtá pálkkááttiđ Säämi Kielâkäldei kielâpargeid nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân oles ihán, mii taha máhđulâžžân kielâravvim jotkum pirrâ ive. Meid nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielâ kielâjuáhuseh, moh adeleh sánádâh- já normâdemavžuuttâsâid, pyehtih juátkiđ pargos oles ive. Ruttâdem vievâst puáhtá meid pálkkááttiđ toimâttâhčällee.

Staatâvarijváldukodde iävtut meid nk. juovlâskeŋkkâruuđâin Sämitige iävtuttâs miäldásávt 10 000 euro lasattâs sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimân. Lasattâs pajedičij sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimân väridum ruttâdem ive 2018 táásán já lii uđđâ iävtuttâs miäldásávt ohtsâš 1,2 miljovn eurod. Lasattâssáin pasteh turviđ puoh táálái kulttuur- já kielâpiervâlij tooimâ, mutâ meid ovdediđ tooimâ.

Staatâvarijváljukode budjet lasattâsâid kieđâvušeh ovdâskoddeest ive 2019 staatâ budjet kieđâvuššâm ohtâvuođâst ovdil juovlâi.

Lasetiäđuh:

Saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. p. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio p. 010 839 3124, anne-kirste.aikio@samediggi.fi

Má. säämi kielâašijčällee Marko Marjomaa p. 010 839 3183, marko.marjomaa@samediggi.fi

Sämitigge ocá meriáigásii toimâttâhčällee

Pargo álgá, ko ruttâdem visásmuvá, sopâmuš mield já pištá 31.12.2019 räi. Toimâttâhčällee pargoid kuleh ei.

  • ohtsâštave-eennâmlii sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáá Säämi Kielâkäldee toimâttâhpargoh, arkkâduv hoittám, čuákkimij ornim sehe reekkigtuálutooimâin huolâttem,
  • táárbu mield hoittáđ almos toimâttuv máksujotoluv já vyebdimrekigijd sehe eres išedeijee ekonomia- já almoshaldâttuv sehe eres haldâttâhhoovdâ sunjin sierâ meridem pargoid.

Asâttâsvuáđuslâžžân tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). Pargo miänástuvvee hoittám išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe maaŋgâpiälásâš hárjánem toimâttâhpargoin. Toos lasseen meid ruotâ- tâi tárukielâ táiđu iššeed pargo hoittám. Pargo váátá šiev ATK-tááiđuid, jiešráđálâšvuođâ, vuáválâšvuođâ, systemaatlâšvuođâ, tärkkivuođâ, orniistâllâmnaavcâ, huolâlâšvuođâ, naavcâ hoittáđ maaŋgâid sierâ pargoid siämmáá ääigi sehe ohtsâšpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid. Nahcâ njyebžilis juávkkupaargon já positiivlâš jurdâččemvyehi láá meid teháliih.

Kuávdáá pargo lii oovtâst sämitiggijn tave-eennâmlii kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem tienuuvt, ete jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâsliih táárbuh, hástuseh já vyeimiväärih váldojeh huámmášumán já sämikielâ iäláskittem já turvim puátteevuođâst.

Toimâttâhčällee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi VI já II juávhu mield (vuáđupälkki 1868,01 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Toimâsaje lii Sämitige čäällimkoddeest Sajosist. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ Sämitige čäällimkoodán 31.12.2018 tme 16.00 räi šleđgâpoostâ peht čujottâsân info(at)samediggi.fi Lasetiäđuid pargoost addel má. Säämi kielâašijčällee Marko Marjomaa marko.marjomaa(at)samediggi.fi. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 17.12.2018             Sämitigge

Sämitigge juátká meriáigásii nuorttâlâškielâ, anarâškielâ já tavesämikielâ kielâpargee uuccâmääigi 31.12.2018 räi

Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân tuáimá ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáš Säämi Kielâkäldee, mon tooimâ ruttâdeh Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitigeh. Áámmát- já reesuurskuávdáá pargoh láá eereeb iärásij kielâtipšom, kielâovdedem, terminologiapargo já kielâ normâdem.

Sämitigge ocá 1 meriáigásii nuorttâlâškielâ kielâpargee, 1 meriáigásii anarâškielâ kielâpargee já 1 meriáigásii tavesämikielâ kielâpargee ááigán 7.1.2019 – 31.12.2019. Tooimah tiävdojeh 7.1.2019 rääjist, jis ruttâdem visásmuvá já pargo álgá sopâmuš mield.

Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologia­pargo, normâdem já tieđettem- já ravvimpargo. Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá pargoid.

Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Haahân occoo vuosâsajasávt olmooš, kiäst sämikielâ lii eenikiellân tâi västideijee kielâtáiđu. Tuáivup occest hiäivulâš sämikielâ škovlim (ollâškovlâ/ollâopâttâh), hárjánem västideijee pargoost já sämiohtsâškode já -kielâi tubdâm. Pargo miänástuvvee hoittám váátá áámmátlii mättim, oovtâstpargo­naavcâ, sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân. Ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ/tárukielâ.

Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ Sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtaasij V/II–V/I mield (vuáđupälkki 2139,83 eurod/mp–2373,87 eurod/mp).  Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Toimâsaje lii Sämitige monnii toimâsaajeest tâi sopâmuš mield eres saajeest. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi. Haavâst västid sämikielâ toimâttâh já hovdân tuáimá säämi kielâašijčällee.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ Sämitige čäällimkoodán 31.12.2018 tme 16.00 räi šleđgâpoostâ peht čujottâsân info@samediggi.fi Ovdeláá vuolgâttum ucâmušah váldojeh vuotân. Lasetiäđuid pargoost adelává má. Säämi kielâašijčällee Marko Marjomaa marko.marjomaa(at)samediggi.fi. já kielâtorvočällee Anne-Kirste Aikio anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi.  Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já Säämi Kielâkäldee tooimân www.giella.org

Anarist 17.12.2018             Sämitigge

Sämitigge ocá meriáigásii nuorttâlâškielâ, anarâškielâ já tavesämikielâ kielâpargee ááigán 2.1.–29.6.2019

Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân tuáimá ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáš Säämi Kielâkäldee, mon tooimâ ruttâdeh Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitigeh. Áámmát- já reesuurskuávdáá pargoh láá eereeb iärásij kielâtipšom, kielâovdedem, terminologiapargo já kielâ normâdem.

Sämitigge ocá 1 meriáigásii nuorttâlâškielâ kielâpargee, 1 meriáigásii anarâškielâ kielâpargee já 1 meriáigásii tavesämikielâ kielâpargee ááigán 2.1.2019–29.6.2019. Tooimah tiävdojeh 1.1.2019 rääjist, jis ruttâdem visásmuvá.

Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologia­pargo, normâdem já tieđettem- já ravvimpargo. Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá pargoid.

Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Haahân occoo vuosâsajasávt olmooš, kiäst sämikielâ lii eenikiellân tâi västideijee kielâtáiđu. Tuáivup occest hiäivulâš sämikielâ škovlim (ollâškovlâ/ollâopâttâh), hárjánem västideijee pargoost já sämiohtsâškode já -kielâi tubdâm. Pargo miänástuvvee hoittám váátá áámmátlii mättim, oovtâstpargo­naavcâ, sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân. Ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ/tárukielâ.

Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ Sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtaasij V/II–V/I mield (vuáđupälkki 2139,83 eurod/mp–2373,87 eurod/mp).  Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Toimâsaje lii Sämitige monnii toimâsaajeest tâi sopâmuš mield eres saajeest. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi. Haavâst västid sämikielâ toimâttâh já hovdân tuáimá säämi kielâašijčällee.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ Sämitige čäällimkoodán 14.12.2018 tme 16.00 räi šleđgâpoostâ peht čujottâsân info@samediggi.fi.

Lasetiäđuid pargoost adelává má. Säämi kielâašijčällee Marko Marjomaa marko.marjomaa(at)samediggi.fi já kielâtorvočällee Anne-Kirste Aikio anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi.  Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já Säämi Kielâkäldee tooimân www.giella.org

 

 

Anarist 27.11.2018             Sämitigge

 

Säämi Kielâkäldee toimâ juátkoo käržidum häämist taan ive loopâ räi

Sämikielâi normâdempargo jotkâšuvá, veikkâ Säämi Kielâkäldee -jotkâproojekt nuuvâi-uv vyesimáánu loopâst. Säämi Kielâkäldee tooimah láá tassaaš ruttâdum Interreg-proojektruttâdmáin. Sämitigeh láá kavnâm koskâpuddâsâš čuávdus tave-eennâmlâš kielâohtsâšpargo ruttâdmân. Säämi Kielâkäldee tooimah jotkâšuveh ucceeb ekonomâlâš já olmoošlâš resursijguin taan ive loopâ räi.

Säämi Kielâkäldee ij pyevti juátkiđ tooimâid siämmáá tääsist ko Interreg-proojekt ääigi. Taat čuáccá eromâšávt mii kielâravvimpalvâlusân.

Säämi Kielâkäldee fáálá kielâravvimpalvâlusâid čuávuvávt:

  • Anarâškielâst ääigist 1.5.-31.7.2018
  • Nuorttâlâškielâst ääigist 1.8.-31.10.2018
  • Tavesämikielâst 1.10.-31.12.2018
  • Juulevsämikielâst 13.8.-31.12.2018
  • Maadâsämikielâst 20.8.-31.12.2018

Säämi Kielâkäldest láá ain vittâ sierâ kielâjuáhus: maadâ-, juulev-, tave-, anarâš- já nuorttâlâškielâ kielâjuávus, moh västideh čäällimkielâ noormâi já uđđâ terminologia normâdmist. Kielâjuáhuseh iä pyevti čokkâniđ nuuvt távjá ko ovdil ekonomâlâš resursij keežild. Kielâjuáhuseh čokkâneh enâmustáá kulmii ive ääigi. Tondiet normâdemproosees ááiján kuhheeb ko ovdil.

Kielâjuáhusij lasseen Kielâkäldei lii asâttum pittáámsämikielâ pargojuávkku, mon pargon lii normâdiđ pittáámsämikielâ čäällimvyevi. Juurdâ lii, ete pargojuávkku čokkân vuossâmuu keerdi tolemustáá kesimáánust.

Säämi Kielâkäldee tuáimá ain Säämi parlamentaarlii rääđi vuálásâžžân. Säämi Kielâkäldee jotkâšuvá Sämitigij koskâsâš ohtsâšpargon. Ohtsâšpargo joođeet Suomâ Sämitigge. Säämi Kielâkäldee koskâpuddâsâš jođetteijen tuáimá Suomâ Sämitige má. säämi kielâaašij čällee Marko Marjomaa.

Sämikielâi normâdempargoi puátteeäigi lii ain epičielgâs, ko pisovâš ruttâdem ij lah visásmum.

 

Lasetiäđuid addel Säämi Kielâkäldee koskâpuddâsâš jođetteijee Marko Marjomaa.

Marko.marjomaa@samediggi.fi

+358 10 839 3183

+358 50 438 2484

www.giella.org