Šiõǥǥ lookki,
säʹmmlai meersažpeeiʹv da 2020-lååǥǥ aalǥâst ǩeäzzam õʹhtte Sääʹmteeʹǧǧ mõõnnâm vaalpââʹj 2016-2019 di ǩiõččam siõmmna pueʹttiäigga.
Vaalpââʹjj 2016-2019 leäi tiudd tuejain. Sääʹmteʹǧǧ lij leämmaž aktiivlânji mieʹldd kõõskmõs riikk vaaldâšm oođummšin. Jeäʹrben Sipilä halltõõzz mäddkåʹdd- di sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl oođummuž tuejte jiânnai tuej Sääʹmteeʹǧǧest. Vaalpââʹj ääiʹj Sääʹmteʹǧǧ viiǥǥi ooudâs säʹmmlai sââʹj alggmeeran da vuõiggâdvuõđid di oouʹdii jiijjâs vaaldâšm. Vuäitt tuõttâd, što jieʹllemvueʹǩǩ-, vuõiggâdvuõtt- da pirrõs-sektoorâst leʹjje jiânnai ääʹšš ǩiõttʼtõõllâm vueʹlnn. Muu vuäinnmõõžž mieʹldd ouddpeâmm-, ǩiõllpieʹss-, škooultõs- di sääʹmǩiõllsektoorâst vuåǯǯuš äigga miârkteei aaʹššid. Seämma ij vueiʹt särnnad ouddmiârkkân sosiaal- da tiõrvâsvuõttsektoorâst. Miârkteei äʹšš vaalpââʹjest leäi tõt, štõ meeraikõskksaž vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđi vuåppâmorgaani lââʹssen meersânji ouddmiârkkân vuõiggâdvuõttkansler uuʹdi še mušttʼtõõzzid veʹrǧǧniiʹǩǩi tuåimmjummšest sääʹmaaʹšši håiddmest. ǩiõttʼtõõlam måtam aaʹššid mâʹŋŋlest.
Vaalpââʹjest leäi še jõnn prääʹzneǩeeʹǩǩ 2017. Säʹmmlai meersažpeeiʹv neellj riikk säʹmmla noorõʹtte Trondheim-gåårda prääzkjed säʹmmlai poliittlaž, raajid râstldeei õhttsažtuej 100 eeʹjj prääʹzneǩ. Eeʹǩǩ 2017 leäi še Lääʹddjânnam 100 eeʹjj jiõččnažvuõđ juhlleeʹǩǩ.
Tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõš
Tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž kuõskki saǥstõõllmõõžžid alttee eeʹjj 2011. Saǥstõõllmõõžž puʹtte õõutmiõllsažvuõʹtte da suåppmõõžž parafõʹstte ođđeeʹjjmannust 2017. Suåppmõš ouddni Taarr, Ruõcc da Lääʹddjânnam Sääʹmtiiʹǧǧi ǩiõttʼtõõllma. Suåppmõõžž ǩiõttʼtõʹlle koordinõsttum vuõʹjjin Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz pääiʹǩ. Suåvtõs eʹtǩǩii õhttsaž ǩiõttʼtõõllâm puåđõssân måtam muuttâseʹtǩǩõõzzid. Riikk jie leäkku ouddam jiijjâz peäʹlest välddmõõžžid, alttee-a tõk juätkksaǥstõõllmõõžžid.
Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuâǥǥas
Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuâǥǥas -haʹŋǩǩõs aaʹlji ǩieʹssmannust 2017 jååttlõk- da saakkeem-minister Berner uʹvddem tuejjanouddmõõžžâst, koʹst rauʹǩǩe Jååttlõk-konttâr tuejjeed Taarr jååttlõkveʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm õhttsažtuejast čiõlǥtõõzz vueiʹtlvaž Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku raajjmõõžžâst da tuejjeed tõn kuõskki kannteeivuõttčiõlǥtõõzz. Håʹt-i čiõlǥtõs ǩiõčči, što ruʹvddčuâǥǥas ij leäkku kannteei, minister tuʹmmji, što âlgg juätkkčiõlǥted Ruäʹvnjargg-Ǩeârkknjargg-linnjõõzz. Juätkkčiõlǥtummuž vääras nõõmte tuejj-joouk. Juätkkčiõlǥtõs puuđi seämma lopp-puåđõʹsse ko Jååttlõk-konttâr čiõlǥtõs še. Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuâǥǥas -haʹŋǩǩõs lij še mieʹldd Lappi leett tuejjeem Lappi-suåppmõõžžâst di Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹvvhämmsest, håʹt-i säʹmmla kõrrsânji vuâsttlâʹstte haʹŋǩǩõõzz. Lääʹddjânnam Aarktlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeipââʹjj leäi vaiggâd säʹmmlaid, ko ruʹvddčuâǥǥas šõõddi jõnn teeman da tõt leäi miâlggâd juõʹǩǩ såbbrest dno. mieʹldd, håʹt-i tõn jie ni plaanâm saaǥǥjååʹđteeipââʹj tuåimmprograʹmme. Ruʹvddčuâǥǥas ij peäggtum ni vooʹps plaanâm ääiʹj.
Riikkpeiʹvvjoouki da Sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuejj-joukk di aanrõšaaʹšši saǥstõõllâmkåʹdd
Riikkpeiʹvvjoouk da Sääʹmteʹǧǧ vuâđđee õhttsažtuejj-joouk eeʹjj 2017, da tõt lij tuåimmjeʹmen õinn. Õhttsažtuejj-joouk mieʹrren lij nââneed da pueʹreed vuârrvaaiktõõzz, vaajted teâđaid di smiõttâd säʹmmlaid kuõskki aaʹššid vuõigg kontaakt pääiʹǩ. Õhttsažtuejj-joukk tuejjad ravvsab vuâđ demokraattlânji tuåimmjeei Lääʹddjânnma, da oudd vueiʹttemvuõđ pukid riikkpeiʹvvjooukid vuässõõttâd dialooʹǧe säʹmmlaid kuõskki aaʹššin.
Sääʹmteʹǧǧ vuâđđii ǩiččlõddâm-miõlâst aanrõšaaʹšši saǥstõõllâmkååʹdd vuõššân eeǥǥas 2019 da tuejj-jäʹrstõsoođummuž õhttvuõđâst põõšši tuåimmorgaanân vaalpââʹj mââimõs tiuddsåbbrest 2019.
Sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttâz valmštõõllmõš
Säʹmmlai ǩiõččâmkuuʹlmest vaalpââʹjest alttuum lääʹjjšeâttmõõžž oođeemhaʹŋǩǩõõzzin pukin miârkteei leäi sääʹmteʹǧǧlääʹjj muʹttemhaʹŋǩǩõs, koon vääras vuõiggâdvuõttministeria nõõmti kålggmannust 2017 kuuđ oummu tuåimmkååʹdd. Tuåimmkåʹdd ǩiõrǥti tuejas påʹrǧǧmannust 2018 da uuʹdi smiõttmõõžžâs eʹtǩǩõssân riikksuåvtõʹsse sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttsen. Tuåimmkååʹdd tuej seuʹrrjummuž vääras vuõiggâdvuõttministeria nõõmti lââʹssen parlamentaarlaž seuʹrrjemjoouk. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar ij kuuitâǥ priimmâm eʹtǩǩõõzz ođđ sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩen. Riikkpeiʹvv-vaali mâŋŋa halltõsprograʹmme ǩeeʹrjte: ”Jueʹtǩet tuej sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšen.” Håʹt-i vuõiggâdvuõttministeeʹrin sueʹppeš påʹrǧǧmannust 2019, što altteet jåʹttlânji oođeemtuej, piâzzi ouddvalmštõõllmõõžž tuejjeei tuejj-joukk tuejjses eman ođđeeʹjjmannust 2020. Tuejj juätkkai ođđ Sääʹmteeʹǧǧ jäʹrjstõõttâm mâŋŋa.
Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõtt
Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss ǩeeʹrjte vaalpââʹj 2016-2019 tuåimmprograʹmme. Proseeʹss alttee valmštõõllâd eeʹjj 2017. Valmštõõllâm ääiʹj jäʹrjste jm. äʹšštobddiseminaar meeraikõskksaž ǩiõččlâsttmõõžžin, säʹmmlai kuullâmpooddid di jiõčč saǥstõõllmõõžžid. Riikksuåvtõs, Saaʹmi siidsååbbar da Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priʹmme eʹtǩǩõõzz säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio meäʹrtummšen skamm-rosttovmannust 2019. Primmum eʹtǩǩõõzz mieʹldd ”tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss mieʹrren lij aiccâd da arvvtõõllâd historiallaš da ânnʼjõž čårstummuž, mieʹldd looǥǥeeʹl riikk suddeempolitiikk, di vuõiggâdvuõđi neuʹrrummšid, čiõlǥted mäʹhtt täk vaaikte säʹmmlaid da sij õhttsažkådda ânnʼjõž vueʹjjest da eʹtǩǩeed, mäʹhtt vuäitčeš õõuʹdeed õhttvuõđ säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõsk di säʹmmlai kõõskâst. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss põrggmõššân lij lââʹzzted tieʹttemvuõđ säʹmmlain Lääʹddjânnam alggmeeran. Mieʹrren lij še, što tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss puåđõssân Lääʹddjânnam riikk kuâdd vasttõõzz da õõutsââʹjest sääʹmtiiʹǧǧin, saaʹmi siidsåbbrin da jeeʹres sääʹmtuåimmjeeʹjivuiʹm raʹvvai säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž Lääʹddjânnmest.”
Sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saǥstõõllâmõõlǥtõs
Säʹmmlai ǩiõl da kulttuur kuõskki jiõččvaaldâšmsââʹj da jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ oouʹdummšen lij tuejjeem nalla jiânnai juʹn viõǥǥâst åårrai, õõlǥteei lääʹjjšeâttmõõžž seʹst. Miârkteei sââʹjest lie teʹl jeeʹresnallšem Sääʹmteeʹǧǧ da Lääʹddjânnam valdia di kooʹddi da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi õhttsažtuejjnääʹl. Miârkteei sââʹjest lij še, mäʹhtt viõǥǥâst åårrai lääʹjjšeâttmõõžž suåvlde ouddmiârkkân säʹmmlai da Sääʹmteeʹǧǧ vuässâttmõʹšše nåkam haʹŋǩǩõõzzi valmštõõllmest, koin lij miârktõs säʹmmlaid alggmeeran jeäʹrbi mieʹldd sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saǥstõõllmõõžži pääiʹǩ.
Eeʹjj 2017 Sääʹmteʹǧǧ da vuõiggâdvuõttministeria valmštõʹlle õhttsažtuejast suåvldemvuäppõõzz sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saǥstõõllâmõõlǥtõõzz teâuddmõššân. Vuäppõõzz kõõskmõs siiskõssân lij, što sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saǥstõõllâmõõlǥtõõzz teâuddmõššân ij riʹjtte tååʹlǩ õõutpeällsaž kuullmõš, peʹce Sääʹmtegga âlgg vaʹrrjed tuõđlaž vueiʹttemvuõđ kuddnalla saǥstõõllâd da vaaikted äšša, kååʹtt lij saǥstõõllâm vueʹlnn. Tän kõõskmõs vuâđđjurddi teâuddmõššân vuäppõs âânn seʹst še kriteeʹrid uuʹccmõsoudldõssân saǥstõõllmõõžži vuâlggsõõʹjin. Lââʹssen ânnʼjõž vueʹjj tääʹrǩab saǥstõõllmõõžži dokumentâsttmõʹšše lij tarbb jeäʹrbi mieʹldd tõn diõtt, što saǥstõõllâmpuåđõõzz teâuddjummuž vuäitčeš pueʹrben seuʹrrjed mâʹŋŋǩiõʹtte.
Akwé: Kon -toiʹmmjem-maall peeiʹvtummuš
Sääʹmteʹǧǧ da Meäʹcchalltõs alttee Akwé: Kon -toiʹmmjem-maall peeiʹvtummuž kuõskki saǥstõõllmõõžžid eeʹjj 2017. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi oođuum toiʹmmjem-maall čâhčča 2019. Meäʹcchalltõõzz da Sääʹmteeʹǧǧ suåppâm Akwé: Kon -toiʹmmjem-maall ǩiõččlââʹstet pueʹreed plaanummuž da tõn kuõskki ärvstõõllmõžž plaan vaaiktõõzzin sääʹmkulttuur spraavdõõttâm oudldõõzzid. Toiʹmmjem-mall lij tuâjjneävv vuâmmšed tõid sääʹmkulttuur spraavdõõttâm oudldõõzzid, koid Meäʹcchalltõs âlgg väʹldded lokku mäddâânnmõõžž da luâttreeʹǧǧesvuõđi âânnmõõžž plaanummšest.
Äimmõsmuuttâs
Äimmõsmuuttâs lij mij ääiʹj šuurmõs vaʹǯǯtõs. Pâʹstte-a riikk årstâʹtted äimmõsmuttâz ouddnummuž lij kõõččmõš, kååʹtt lij säʹmmlai pueʹttiääiʹj peäʹlnn samai miârkteei. Tuâjjneävv äimmõsmuttâz årstâttmõššân lie, leâša lie-a tõi õõʹnni? Riikk lie piijjâm täävtõõzzid, Lääʹddjânnam vuõssmõõzzi jooukâst. Tõt lij šiõǥǥ. Leâša täävtõõzz jie leäkku tuej. Leäʹp ǩiõččlâsttam mââimõs iiʹjji ääiʹj nåkam šõõŋid, kook lie miârk kookkas ouddnam äimmõsmuttsest. Ouddâl jie leäkku vuäinnam ǩieʹzz, mâʹte ǩieʹss 2018 leäi paaštšõõŋines, leʹbe tääʹlv, mâʹte ååʹn lij. Täk oudldõõʹstže ođđ normaal. Äimmõsmuttâz cõggmõõžž da tõõzz šiõttmõʹšše kuulli čåuddmõõžžin âlgg väʹldded lokku alggmeer säʹmmlaid, kååʹtt lij rââʹžžab sââʹjest. Äimmõsmuuttâs kaggõõđâž pueʹtti Sääʹmteeʹǧǧ agendaaʹje samai tääʹrǩes teeman vuõiggvuõđmeâldlažvuõđ ǩiõččâmkuuʹlmest.
Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi – sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõs
Lääʹddjânnam, Ruõcc da Taarr Sääʹmteeʹǧǧ aalǥte påʹrǧǧmannust 2015 Sääʹm ǩiõllkaʹlddi leʹbe õhttsažtâʹvvjânnmallaš sääʹmǩiõli ämmat- da resursskõõskõõzz toiʹmmjummuž haʹŋǩǩõõzz vuâđald. Toiʹmmjummuš juätkkji haʹŋǩǩõssân jm. Interreg teäggtõõzzin 2016-vueʹssmannu 2018 kõskksaž ääiʹj. Tän mâŋŋa Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi toiʹmmjummuš lij juätkkjam Sääʹmtiiʹǧǧi kõskksaž õhttsažtuejjsuåppmõõžžin. Lääʹddjânnmest Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi teäggtõõzz ainsmõʹtte riikkpeeiʹvi rosttovsǩiâŋkktieʹǧǧin eeǥǥas 2019 da eeʹjjest 2020 ääʹljeeʹl toiʹmmjummša lij vaʹrrjum põõšši teäggtõs, n. 370 000 €/eeʹǩǩ. Eeʹjj 2019 vaʹlljee organisaatiomaall nuʹtt, što Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi vuâđđee Taarr Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõʹtte. Tuâjj põõšši organisaatio vuâđđummšen juätkkai.
Sääʹmǩiõllsaž ouddpeâmm di ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummuš
Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââʹj 2016-2019 ääiʹj lie saǥstõõllâm lââʹssresuursid sääʹmǩiõllsaž ouddpiõmmu leʹbe nuʹtt sarnnum jieʹnnǩiõllsaž peiʹvvhoiddu di säʹmmlai ǩiõll- da kulttuurpieʹsstoiʹmmjummša. Eeʹjjest 2018 ääʹljeeʹl ouddpeâmm mieʹrrteäʹǧǧ šõõddi kueiʹtǩeârddsaž kaggõõđeeʹl põõššinalla 120 000 eeuʹrest 240 000 eurra. Mieʹrrteäʹǧǧ staanad sääʹmǩiõllsaž peiʹvvhååid seillmõõžž jiijjâz joukkân. Ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummša vaʹrrjum mieʹrrtieʹǧǧ lie lââʹzztam 300 000 eeuʹrin. Nuʹtt säʹmmlai dommvuuʹdest ko še tõn åålǥpeäʹlnn riõššum ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummša lie nääiʹt ââʹnnemnalla 1 200 000 euʹrred. Ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummuž šuurmõs vaʹǯǯtõssân lie leämmaž toiʹmmjummuž jäʹrjstummuž kuõskki vaʹǯǯtõõzz da tõn diõtt Sääʹmteʹǧǧ čiõʹlǧǧeeškueʹđi toiʹmmjummuž serddmõõžž Sääʹmteeʹǧǧ vuâlla.
Sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs
Sääʹmǩiõli mättʼtõs da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs lie ouddnam vaalpââʹj 2016-2019 ääiʹj. Kuärǥast vuäitt leeʹd tõʹst, što puk koumm sääʹmǩiõl vuäitt mättʼtõõttâd universiteeʹttest väʹlddaunnsen. Mââimõsân tän väʹlddaunnâz sââʹj vuäǯǯai nuõrttsääʹmǩiõll, ko nuõrttsääʹmǩiõl mättʼtõõttâmvueiʹttemvuõtt veiddni vuâđđmäättain aaunâsmäättaid eeʹjjest 2016.
Sääʹmteeʹǧǧ eeʹjj 2017 mättʼtõs- da kulttuurministeriaaʹje tuejjeem čiõlǥtõs sääʹmǩiõllsaž uʹčteeʹli vueʹjjest da vuäǯǯmõõžžâst di Oulu universiteeʹttin õhttsažtuejast tuejjuum haʹŋǩǩõsooccmõš ouʹdde šiõǥǥ puåđõõzzid. Ministeria miõđi universitetta teäggtõõzz kooum eeʹjj sääʹmǩiõllsaž aaunâsuʹčteeʹli škooultemhaʹŋǩǩõõzz vääras.
Miârkid sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz vueʹjj pueʹrummšen säʹmmlai dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn vuåǯǯuš eeʹjj 2018. Mättʼtõs- da kulttuurministeria miõđi Uccjooǥǥ kådda teäggtõõzz kooum eeʹjj sääʹmǩiõl ougglestmättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõõzz vääras. Haʹŋǩǩõs aaʹlji Sääʹmteeʹǧǧ da Uccjooǥǥ kååʹdd õhttsažtuejjan ǩeässa 2018 da mättʼtõs aaʹlji čõhččlookkâmpââʹj 2018-2019 aalǥâst. Haʹŋǩǩõs juätkkai eeʹjj 2020 loʹppe da tõn poodd lij mieʹrren tuejjeed eʹtǩǩõõzzid sääʹmǩiõli mättʼtõõzz vuäǯǯmest põõšši vuâđ ool nuʹtt, što ǩeäʹčče mättʼtõõzz õõlǥtem teäggtõõzz da lääʹjjšeâttmõõžž muttsid.
Vââʹjjsaaǥǥ da vââʹjjreäʹǩǩõõzz
Vââʹjjsaaǥǥ säʹmmlain di jääutai puästtadfiʹttjummuš lie lâssnam jeäʹrben sosiaalʼlaž mediast. Tõʹst lij še šõddâm veiddsab õhttsažkååddlaž vaiggâdvuõtt. Vââʹjjsaaǥǥ sätta joba tieuʹdded vââʹjjreäʹǩǩõõzzi tobddõsmiârkid. Seämmanallšem vââʹjjsaaǥǥ da vââʹjjreäʹǩǩõõzz lie Taarrâst da Ruoccâst še. Vââʹjjsaaǥǥin vueiʹti vueiʹnned lâssnummuž jeäʹrben sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttâz valmštõõllâm di sääʹmteʹǧǧvaali riâššâm õhttvuõđâst. Vââʹjjsaaǥǥid ij vueiʹt ni kuäʹss priimmâd. Raaukam lääʹdd õhttsažkååʹdd tuʹmmjeeʹjeesvuiʹm čuäʹjted tueʹrj säʹmmlaid tuejast vââʹjjsaaǥǥi vuâstta.
Teäggtõs
Leäm samai kuärǥast tõʹst, što vaalpââʹj 2016-2019 ääiʹj čõõđtum määŋgi riikk da Sääʹmteeʹǧǧ kõskksaž saǥstõõllmõõžži puåđõssân Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam juʹn-a põõšši leʹbe haʹŋǩǩõsteäggtõõzz jeeʹresnallšem tuåimid. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummuž nââneem ǩiõččâmkuuʹlmest lij samai vääžnai, što eeʹjjest 2019 ääʹljeeʹl Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vaʹrrjum mieʹrrtieʹǧǧ lââʹzzte 460 000 eeuʹrin. Sääʹmtegga lie vuâđđääm koumm ođđ veeʹrj tän lââʹssresuurs veäkka; jieʹllemvueʹǩǩ piisar, meeraikõskksaž aaʹšši piisar da saakkeempiisar viiʹrjid. Lââʹssresuurs veäkka lie še nâânääm Sääʹmteeʹǧǧ parlamentaarlaž toiʹmmjummuž jm. lââʹzzteeʹl tiuddsåbbri pešttmõõžž di vaʹrrjeeʹl resuursid vääʹrrsaaǥǥjååʹđteeʹji vueʹssäiggsaž paaʹlǩid.
Lââʹssen vaalpââʹj 2016-2019 ääiʹj Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam teäggtõõzz jeäʹrbi mieʹldd ouddpeâmm materiaalhaʹŋǩǩõʹsse, Duodji-akatemia plaaneemhaʹŋǩǩõʹsse, ÕM:i alggmeerai ǩiõli teemaeeʹjj šõddmõõžži riâššma, kulttuurlânji vasttõõzzlaž sääʹmturismm -haʹŋǩǩõʹsse di Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz jeeʹres haʹŋǩǩõõzzid. Vaalpââʹjj vuäǯǯai šiõǥǥ loopptõõzz, ko Sääʹmteeʹǧǧ vuâllsaž fiʹlmm-, musikk- da päärnaikulttuurkõõskõõzzid di kulttuur oouʹdummša miõʹtteš lââʹssresuursid eeǥǥas 2020.
Loppsääʹn
Looppâst haaʹlääm späʹssbõõššâd vaalpââʹj ooudâst Sääʹmteeʹǧǧ väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjid Heikki Paltto da Tuomas Aslak Juuso, Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaid, halltõõzz di luʹvddkooʹddi da suåvtõõzzi vuäzzlaid. Leäm samai späʹssballaš Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda tueʹrj ooudâst saaǥǥjååʹđteei tuej hååideen. Späʹssbõõžžam sääʹmõõutstõõzz, Saaʹmi siidsåbbar, sääʹmõhttõõzzid, sääʹmjieʹllemvuõʹjjin reâuggai oummid, ǩiõl da kulttuur äʹšštobddjid di oʹdinak sääʹmaktiivid õhttvuõđi håiddmest. Späʹssbõõžžam še määŋgid čõõnâsjooukid da õhttsažtuejjkuõiʹmid di riikkpeeiʹvid da riikksuåvtõõzz šiõǥǥ õhttsažtuejast. Mââimõsân haaʹlääm späʹssbõõššâd muu piârri da naʹzvaanid di muu niõđ taaurõõžži piârrjid rääʹǩǩesvuõđâst, ǩiõrddvažvuõđâst di tuärjjõõzzâst saaǥǥjååʹđteei tuejjpoodd.
Eeʹjj 2020 älgg Sääʹmteeʹǧǧ čiiččad vaalpââʹjj, da tõt lij Sääʹmteeʹǧǧ 24. toiʹmmjemeeʹǩǩ. Vaʹlljuum Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzla jäʹrjstâʹtte vaʹlljeeʹl ođđ saaǥǥjååʹđteeʹjid, halltõõzz da jeeʹres tuåimmorgaanid. Sääʹmteeʹǧǧ vuõssmõs tuejjan lij tuejjeed vaalpââʹj 2020-2023 tuåimmprograamm da tallõsplaan. Tuåimmplaan eeǥǥas 2020 nåårr õʹhtte ääiʹjpoddsaž da tuej vueʹlnn åårrai teemaid da äʹššobbvuõđid, kook seʹrdde pueʹtti Sääʹmtegga.
Tuäivam leekk vaalpââjas 2020-2023 vaʹlljuum Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaid! Jeälas Sääʹmm!
Aanrest 6.2.2020
Tiina Sanila-Aikio
saaǥǥjååʹđteei
Snimldõk: Ville Fofonoff
