Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩeʹtǩǩõõzz kuõskki 9 § meâldlaž saǥstõõllmõõžžin saǥstõõllâmpuäđõs

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ da vuõiggâdvuõttministeria saǥstõʹlle sääʹmteʹǧǧlääʹjj kuõskki eʹtǩǩõshämmsest sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlânji täʹbbe 1. jooulmannust 2023.

Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩeʹtǩǩõõzz kuõskki saǥstõõllmõõžž vuõiggâdvuõttministeria da sääʹmteeʹǧǧ kõõsk lij õnnum šiõǥǥ jiõggâst.

Saǥstõõllâmpuäđõs lij vaalmâš ouddned äiʹǧǧtaaul meâldlânji eeʹjj 2023 loʹppe mõõneeʹst halltõsprogrammǩeeʹrjummuž vuâđald. Eʹtǩǩõs puätt õõlmliʹžžen, ǥu tõt uuʹdet riikksuåvtõõzzâst.

– Leäm tååđvaž tõõzz, što meeʹst lij saǥstõõllâmpuäđõs da sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuš ouddan halltõsprogrammǩeeʹrjummuž meâldlânji, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj kuõskki eʹtǩǩõshämmaz 9 § meâldlaid saǥstõõllmõõžžid vuässõʹtte vuõiggâdvuõttminister Leena Meri, riikkpiisar Teija Makkonen, juâǥǥasjååʹđteeʹjj Johanna Suurpää da saǥstõõlli veʹrǧǧooumaž Yrsa Nyman vuõiggâdvuõttministeriast di saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso, I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Anni Koivisto, II väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Leo Aikio, eeʹttǩeeʹjj Pirita Näkkäläjärvi da lääʹǩǩpiisar Kalle Varis Sääʹmteeʹǧǧest.

Väʹlddminister Petteri Orpo halltõõzz prograamm mieʹldd halltõõzz eʹtǩǩõs sääʹmteʹǧǧlääʹjjest uuʹdet eeʹjj 2023 loʹppe mõõneeʹst kansliajååʹđteeʹjj Timonen tåimmkååʹdd tuâj vuâđald õhttsažtåimmjummšest Sääʹmtiiʹǧǧin.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteeʹjj
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Tuomas Aslak Juuson kuva.

Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso: ”Sääʹmteʹǧǧlääʹjj hueʹneld ǩiâvvmõõžžâst leäi kõõččmõš poliittlaž täättast, ij äʹšš-siiskõõzz vaiggâdvuõđin”

/in , , /by

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso lij ǩeeʹrjtam veiddsõs ǩičldõõǥǥ vuäinnmõõžžin tõʹst, mäʹhtt mââimõs sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeemǩiččlõddmõš ouddni Timonen tåimmkååʹdd mandaatt šiõttummšest čorstâttmõʹšše vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹddest. Juuso särnn lääʹddǩiõllsaž teeʹkstes tääʹrǩben tõʹst, mäʹhtt Sääʹmteʹǧǧ ǩiččli saǥstõõllâd räʹtǩǩummuž mââimõõzz räjja.

Timonen tåimmkååʹdd tuâjj sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttâz valmmštõõllmõššân aaʹlji jooulmannust 2020 da vaalmâš smiõtldõk õlmstõʹtteš 11.5.2021. Marin halltõõzz eʹtǩǩõs viʹǩǩeš eeʹttiǩ-kååʹdd ǩiõttʼtõõllmõʹšše looppâst skamm-mannust 2022, mõõn mâŋŋa eeʹttiǩ-kååʹdd vuâđđlääʹǩǩvälljkåʹdd årstõʹtti eʹtǩǩõõzz ǩiõttʼtõõllmõõžž 24.2.2023 ääiʹjpuuttmõʹšše nuäjjõõđeeʹl. Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso särnn teeʹkstes lääʹǩǩtåimmkååʹdd tuâjast da Sääʹmteeʹǧǧ saǥstõõllâmǩiččlummšin eeʹttiǩ-kååʹdd seʹst pâʹjjel peällõkraaji.

”Lij vääžnai, što lääʹjjoođeemproseeʹss jåårǥlõõǥǥ liâ puki teâđast”

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj jåårǥlõõǥǥ liâ vuäǯǯam še mediast vââʹlljest vuâmmšõõzz, jeäʹrben lääʹjj ǩiõttʼtõõllmõõžž võõneen eeʹttiǩ-kååʹdd tåimmpââʹj mââimõs mettrin. Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso haaʹlii jiijjâs beäʹlnn ainsmâʹtted, što puk teâđ oođeemproseeʹssest liâ haaʹlʼjaž oummui ââʹnnemnalla vueiʹtlva tääʹrǩeld.

– Haaʹleem, što puk vuäitče kuullâd mii proseeʹss poodd šõõddi, da tuäivam, što vueiʹtlva mäŋggaz vueiʹtte teeʹkst lookkâd, saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso särnn.

Juuso gåårtââll jeäʹrben tõn, što lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz vuâsttlâsttam Lääʹdd Kõõskõs ij leämmaž haaʹleei saǥstõõllâd räʹtǩǩummšin.

– Lij gåårõʹtti da õõmâs, što ij Lääʹdd Kõõskõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj Annika Saarikko miâsttâm vuõinnlõõttâd miʹjjin ni õõut vuâra. Leʹččim jõrddam, što siʹjjid pââimõskõõččmõššân čuäʹjtõõttâm ääʹššest sij še leʹčče vuäinnam saǥstõõllmõõžž taarbliʹžžen, što leeiʹm vueiʹtted ni ǩiččled kaunnâd räʹtǩǩummšid, Juuso õõmtââšš.

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuš lij ååʹn čorstõttum kooum halltõõzz poodd ǩeäččlõõžži. ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea da rooddsuäʹrddemkomitea liâ õõlǥtam Lääʹdd teevvad ânnʼjõžlääʹjj säʹmmlai jiõččmieʹrremvuõiggâdvuõđ ciʹsttjeeʹjen ouddm. vaal-loǥstõõǥǥ kriteeʹri beäʹlnn.

Liŋkk: Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso maainast: Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩeʹtǩǩõõzz pääʹljes hueʹneld ǩiâvvmõʹšše

 

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak juuso
Saaǥǥjååʹđteeʹjj
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Saamelaiskäräjien puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteʹǧǧ lij maantõõttâm vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹdd tuʹmmstõʹǩǩe – vuâđđlääʹǩǩvälljkåʹdd lij årstâttam sääʹmteʹǧǧlääʹjj ǩiõttʼtõõllmõõžž

/in , /by

Eeʹttiǩ-kååʹdd vuâđđlääʹǩǩvälljkåʹdd lij årstâttam sääʹmteʹǧǧlääʹjj ǩiõttʼtõõllmõõžž, ij-ǥa lääʹǩǩ možât ouddân eeʹttiǩ-kååʹdd tiuddsåbbar jiõnstummša. Lääʹǩǩoođummšest leäi jõrddmõš oouʹdeed säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ teâuddjummuž da lââʹssen jm. oođeed vuämmnam jiõnstemvueʹjjid.

Saamelaiskäräjien puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso.
Saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso. Snimldõk: Johanna Alatorvinen / Sääʹmteʹǧǧ.

Sääʹmteʹǧǧ lij peʹttjõõvvâm tuʹmmstõʹǩǩe, håʹt-i tõõzz silttee vaʹrrjõõttâd ǩiõttʼtõõllmõõžž kuuʹǩǩeen vaalpââʹj mââimõs pooddid. Saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso õõmaš jeäʹrben vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹdd, koon Sääʹmteʹǧǧ tuäivai åårram pannpoliittlaž orgaan. Tõn õõlǥči ceäʹlǩǩed ǩiõttʼtõõllmõõžžeez puõʹtti lääʹǩǩeʹtǩǩõõzzid kõskkvuõđâst tõõzz, mäʹhtt tõk šiõttlâʹvve vuâđđläkka da meeraikõskksaž ihmisvuõiggâdvuõttsuåppmõõžžid.

– Õõmšam, mäʹhtt lopp-pohttmõš vuäitt leeʹd näkam. Vuâđđvuõiggâdvuõttäʹšštobddji väʹlddsaaǥǥ kuulmõõžžin da ciâlkmin liâ äʹšš-siiskõõzz beäʹlnn čiõlggsânji lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz tuärjjeei. Vaiddlam, što kuâsttai nuʹt, što vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹddest vaaldi täʹst ääʹššest vaaldâšm poliittlaž siõrr tõn tåimmjummuž ohjjeei vuâđđjurddji sâjja. Lij âʹǩǩed, što vueʹss eeʹttǩeeʹjin leezzti vuâsttlâʹstted lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz käʹddemnallšem määinain, Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso tuâtt.

Vuâđđlääʹǩǩvälljkåʹdd jiõnsti ǩiõttʼtõõllmõõžž loopptummšest äiʹǧǧtaullmääinaid nuäjjõõđeʹl, mii peejj õõmšed Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso.

– Vuâđđlääʹǩǩvälljkåʹdd lij tåimmam ääʹššest jiõčč šiõtteem äiʹǧǧtaauli meâldlânji, da nääiʹt še jiõčč ij leäkku oʹnnstam, ǥu äiʹǧǧ lij puuttâm. Välljkååʹddest jeät leäkku mõnnum nokk ääiʹjeld ääʹššest takai tääʹzzest siiskâž saǥstõõllmõʹšše, Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso mušttat.

Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso lij späʹssballaš väʹlddminister Sanna Marin da vuõiggâdvuõttminister Anna-Maja Henrikssooʹne ääʹšš ouddnummšest tän räjja. Son nuäjjâât siʹjjid da veeʹzz Lääʹdd halltõʹsse, što jõs seeʹst lij vueiʹtlvažvuõtt veâl viikkâd lääʹǩǩ jiõnstummša, sij vääldče ǩidd tõʹst.

– Tät lääʹǩǩeʹtǩǩõs lij raavâs, iiʹjjid valmmštõllum kompromiss, kååʹtt vaʹsttad tääʹsspeälsânji Lääʹdd õõlǥtõõzzid. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs ǩiččli mââimõõzz räjja kaunnâd räʹtǩǩummšid lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz ouddnummšen. Lij kuuitâǥ seʹlvv, što ij ääʹšš ǩiõtttõõllmõš muttu pueʹttiääiʹjest ni vooʹps hiâlpben, jõs tän eʹtǩǩõõzz ǩiõttʼtõõllmõš kuâđđai ååʹn tääzz, Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso mušttat.

Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ lij ǩiččlum oođeed pâʹjjel lååi eeʹjj

Marin halltõs lij kuälmad ǩeäččlõs sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšest halltõs, kååʹtt ij leäkku oʹnnstam. Lääʹǩǩoođummuž valmštõõllâm Timonen tåimmkååʹdd smiõtldõk õlmstõʹtteš vueʹssmânnust 2021, leša eeʹttiǩ-kååʹdd välljkooʹddi ǩiõttʼtõõllmõʹšše lääʹǩǩ ouddni eman vaalpââʹj mââimõs vueiʹtlvaž pooddin skamm-mannust 2022. Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeemteäddaid liâ lââʹzztam še ÕM roooddsuäʹrddemkomitea da ooumažvuõiggâdvuõttkomitea tuʹmmstõõǥǥ, koin Lääʹdd riikk lij õõlǥtum oođeed lääʹjj säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ alggmeeran ciʹsttjemnalla.

Iiʹjji tuõjju vuâđđuum lääʹǩǩeʹtǩǩõõzzin leäi Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsåbbar lââʹssen še jm. saaʹmi siidsåbbar, sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz da sääʹmsuåvtõõzz tuärjjõs. Lââʹssen tõn tuärjjee samai määŋg äʹšštobddivueʹssbeäʹl da ooumažvuõiggâdvuõtt-toiʹmmjeei, da tõn peäʹlest jäʹrjstum tuärjjadress vuäǯǯai 23 000 vuâllaǩeeʹrjteei.

– Haaʹlääm veâl Sääʹmteeʹǧǧ peäʹlest ǩeʹnnvânji späʹssbõõššâd pukid tõid säʹmmlaid da lääʹdd privattoummuid, kook tuejjee samai väimmšõs tuâj lääʹǩǩoođummuž ouʹdde, Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso tuâtt.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteeʹjj
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Saamelaiskäräjien edustajat perustuslakivaliokunnan kuulemisessa 25.1.2023.

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso: ”Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšest lij kõõččmõš vuâđđlääǥǥlaž vuõiggâdvuõđsteen jiõččvaaldšma”

/in , , /by

Vuâđđlääʹǩǩvälljkåʹdd jäʹrjsti ođđeeʹjjmannu 25. peeiʹv eeʹttiǩ-kååʹddest õõlmâs kuullmõõžž, koʹst äʹššen leäi halltõõzz eʹtǩǩõs eeʹttiǩ-kådda lääʹǩǩen sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj da reäkkõslääʹjj 40 lååǥǥ 11 § muʹttmest. Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkõʹstte saaǥǥtuõʹllʼjeei Tuomas Aslak Juuso, nuʹbb väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio, lääʹǩǩtåimmkååʹdd da Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž Pirita Näkkäläjärvi, lääʹǩǩpiisar Kalle Varis da pirrõs- da jieʹllemvueʹǩǩlääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso kaaggi saakkvuârstes õuʹdde tõn, mõõn kaallšõs äʹšš sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž lij. – Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšest lij kõõččmõš mij jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđâst, puk meeran pueʹrrvââjjmest ja tõn jieʹllemviõkksažvuõđâst pueʹttiääiʹjest. Alggmeeru jiijjâs jiõččvaaldâšm lij čuuʹt kaallâš, tõt lij mij kulttuur šuurmõs staanni. Seämmast tõn feʹrttai veâl vueiʹtted viikkâd õõudårra , tõn feʹrttai vueiʹtted ođđsmõõvvâd pâi taarb mieʹldd, säärnai Juuso.

Sääʹmteeʹǧǧ nuʹbb väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio säärnai saakkvuârstes jiõčč še kuullmes ǩiõlâs mõõntam aanarsäʹmmlaid. Son puuʹti õuʹdde tõn, mõõn nalla lääʹǩǩeʹtǩǩõs pueʹreʹči ǩiõlâs mõõntam säʹmmlai sââʹj da vueiʹttemvuõđid ooʒʒõõttâd vaal-loǥstõʹǩǩe. – Tän poodd ǩiõllkriteeʹr, kååʹtt miârkkšââvv vuõssmõsân mättjum ǩiõl, õõlǥtõs vuäll kuälmad puõlvvõʹǩǩe, kååʹtt miârkkšââvv muu maaddârpuärraz. Ođđ lääʹjj mieʹldd riʹjttjeʹči, što muʹst maaddârpuäʹres lij mainstam sääʹmǩiõl vuõssmõs ǩiõllnes. Miõlstan tät čiõlggsânji pueʹrad še tõi aanarsäʹmmlai sââʹj, koi piârrjin ǩiõll lij mõõntum.

Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩtåimmkååʹdd da Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž Pirita Näkkäläjärvi mušttʼti, što lääʹǩǩeʹtǩǩõs âânn seʹst miârkteei pueʹreemeʹtǩǩõõzzid jiõnstem hiâlptummša. – Puk sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩeʹtǩǩõõzz seʹst ââʹnnem konkreettlaž õõuʹdeemeʹtǩǩõõzz jiõnstummuž hiâlptummša pueʹreʹče sääʹm demokratia. Oođõõzz pueʹreʹče jiânnai säʹmmlai õõutverddsažvuõđ – jälsti jiõnsteei šoorab pääiʹǩest leʹbe uuʹccab siidâst kuʹǩǩen pååʹštkääzzkõõzzin. Oođõõzz vuäitče kaggâd še jiõnstemaktiivlažvuõđ, tuõđi Näkkäläjärvi.

Kuullâmpodd lij ruõkkum da ǩiõččâmnalla eeʹttiǩ-kååʹdd neʹttseeidain​. Vuâđđlääʹǩǩvälljkåʹdd jääʹrjast ääʹšš pirr veâl kolmm kuullmõšâd välljkååʹdd såbbri õhttvuõđâst. Täk kuullâmpoodd jie leäkku õlmmsest.

Snimldõk: Hanne Salonen / Eeʹttiǩ-kåʹdd.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
40 687 3 394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
40 621 6 505
leo.aikio@samediggi.fi

Pirita Näkkäläjärvi
Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž
403 577 006
pirita.nakkalajarvi@gmail.com

Liiŋk:

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođõs Sääʹmteeʹǧǧ seeidain

Halltõõzz eʹtǩǩõs eeʹttiǩ-kådda lääʹǩǩen sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj da reäkkõslääʹjj 40 lååǥǥ 11 § muʹttmest

Sääʹmteeʹǧǧ ceälkkmõš halltõõzz eʹtǩǩõõzzâst (HE 274/2022) eeʹttiǩ-kådda lääʹǩǩen sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj da reäkkõslääʹjj 40 lååǥǥ 11 § muʹttmest

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj väʹlljkåʹddkuullmõõžž jåttje – õhttsažtoiʹmmjem- da saǥstõõllâmõõlǥtõõzz õõudummuš ij miârkkšõõv veto-vuõiggâdvuõđ

/in , , /by

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođõõzz kuõskki väʹlljkåʹddkuullmõõžž jåttje tän neäʹttlest. Sääʹmteʹǧǧ kaaggi ceälkkmõõžžines, što halltõõzz eʹtǩǩõs âânče seʹst määŋgaid miârkteei konkreettlaž pueʹrõõzzid säʹmmlai vuõiggâdvuõđlaž sâjja. Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsåbbar jõnn jäänmõõzz jiõnin 15-3-1 priimmâm lääʹǩǩeʹtǩǩõs staanče pueʹrben säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ teâuddjummuž.

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođõõzz välljkåʹddǩiõttʼtõõllmõõžž aʹlǧǧe mädd- da meäʹcctäällvälljkååʹdd da tällõsvälljkååʹdd äʹšštobddikuullmõõžživuiʹm 10.1. Sääʹmteeʹǧǧ kuullmõõžžin eeʹttkõʹsttjen leʹjje saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da nuuʹbb väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio lââʹssen lääʹǩǩpiisar Kalle Varis, pirrõs- da jieʹllemvueʹǩǩlääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen di lääʹǩǩtåimmkååʹdd da Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž Pirita Näkkäläjärvi. Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsååbbar priimi 29.11.2022 jiõnin 15-3-1 lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz, leša eʹtǩǩii vaali ǩiiddõspaaiʹǩi meärra muttâz.

Õõudǩiõʹtte saǥstõõllmõõžž lie kaggâm aainâs ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea da rooddsuäʹrddemkomitea vuõiǥeed kaiʹbbjum vueʹssvuuʹd, kookk miârkkšâʹvve kriteeʹrid vaal-loǥstõʹǩǩe priimmʼma di õhttsažtoiʹmmjem- da saǥstõõllâmõõlǥtõõzzid.
– Õhttsažtoiʹmmjem- da saǥstõõllâmõõlǥtõs lij puästtad kovvuum juʹn-ba veto-vuõiggâdvuõđ staanmõšân Sääʹmtegga, leša tuõđâst paragraff kuuitâǥ tåʹlǩ čiõlǥeʹče ânnʼjõõžž saǥstõõllâmõõlǥtõõzz meeraikõskksaž alggmeervuõiggâdvuõđid pueʹrben vaʹstteeʹjen da vieʹǩǩteʹče še veʹrǧǧniiʹǩǩi tuâj, tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio. – Tõt ij õuddmiârkkân viiǥče kooʹddin tõi kååddlaž jiõččvaaldâšm, son juätkk.

Halltõõzz eʹtǩǩõõzzâst määŋg vieʹltʼtem teevvmõõžž ânnʼjõž lääʹǩǩšiõttummša

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođõõzz lij vuõrddum kuuʹǩǩ, tõn diõtt ko lääʹjjest lie määŋg vuämmnam pääiʹǩ. Õuddmiârkkân jiõnstemriâššmõõžž lie pueʹreem taarbâst.
– Leʹčči pueʹrr, što vuäitčim ainsmâʹtted säʹmmlai õõutverddsažvuõđ pueʹrummuž kuʹǩes kõõski Sääʹmjânnmest vaalbuussin da jeeʹres pueʹrab jiõnstemriâššmõõžži veäkka, väärrsaaǥǥjååʹđteei Aikio tuâtt.
Väʹlljkåʹddkuullmõõžž juätkkje pueʹtti neäʹttel 20.1. reâuggjieʹllem- da tääʹssärvvvälljkååʹdd kuullmõõžžin. Mâŋŋa jeeʹres välljkooʹddi smiõtldõõǥǥi valmštummšest äʹšš serddai vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹdd ǩiõttʼtõõllma, kuäʹss ääʹšš pirr jäʹrjstet kattum äʹšštobddikuullmõõžži õõl veâl õõlmâs kuullmõõžž 25.1. Sääʹmteʹǧǧ vuässââtt pukid vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹdd kuullmõõžžid.

Lââʹssteâđ:

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
40 621 6 505
leo.aikio(at)samediggi.fi

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
40 687 3 394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Liiŋk:

www.samediggi.fi
Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođõs Sääʹmteeʹǧǧ seeidain
Halltõõzz eʹtǩǩõs eeʹttiǩ-kådda lääʹǩǩen sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj da reäkkõslääʹjj 40 lååǥǥ 11 § muʹttmest
Sääʹmteeʹǧǧ ceälkkmõš halltõõzz eʹtǩǩõõzzâst (HE 274/2022) eeʹttiǩ-kådda lääʹǩǩen sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj da reäkkõslääʹjj 40 lååǥǥ 11 § muʹttmest
https://www.flickr.com/photos/samediggi-saamelaiskarajat/albums

Sääʹmteʹǧǧ priimi Lääʹdd halltõõzz eʹtǩǩõõzz sääʹmteʹǧǧlääʹjj muʹttmest jiõnin 15-3

/in , /by

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi 29.11.2022 Lääʹdd halltõõzz eʹtǩǩõõzz sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj da reäkkõslääʹjj 40 lååǥǥ 11 § muʹttmest jiõnin 15-3 (1 kuâras jiõnn). Tiuddsååbbar eʹtǩǩad veâl, što sääʹmteʹǧǧlääʹjj 10 § hääm Sääʹmteeʹǧǧ norrõõzzâst peeiʹvtet säʹmmlai dommvuuʹd kåʹddǩiddâz peäʹlnn. 

Sääʹmteeʹǧǧ såbbar jäʹrjsteš hybridsåbbren, måtam vuäzzlain vuässõʹtte såbbra pääiʹǩ âʹlnn Sajoozzâst. Snimldõk: Johanna Alatorvinen / Sääʹmteʹǧǧ.

Õuʹddel tuʹmmstõktuâj Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar kuuli äʹšštobddjen vuõiggâdvuõttministeria eeʹttkõʹsttjid juâǥǥasjååʹđteei Johanna Suurpää da saǥstõõlli veʹrǧǧneeʹǩǩ Yrsa Nyman di õõutverddsažvuõttväʹlddneeʹǩǩ Kristina Stenman.

Ääʹšš ǩiõttʼtõõllmest vuäzzlaž Anu Avaskari eʹtǩǩii 10 vuäzzla kaʹnnteen, što sääʹmteʹǧǧlääʹjj 10 § hääm Sääʹmteeʹǧǧ norrõõzzâst peeiʹvtet säʹmmlai dommvuuʹd kåʹddǩiddâz peäʹlnn. Eʹtǩǩõõzz mieʹldd Sääʹmteeʹǧǧest âʹlǧǧe leeʹd ooʹccmõsân kuõʹhtt vuäzzla da õhtt väärrneǩ Jeänõõǥǥ, Aanar da Uccjooǥǥ kååʹddest di Suäʹđjel kååʹdd Lappi palggâz vuuʹdest. Looppid 13 vuäzzliʹžžed vaʹlljeʹčeš jiõnnmeäʹr vuâđald, kuuitâǥ nuʹtt, što ooʹccmõsân vitt vuäzzliʹžžed âʹlǧǧe leeʹd säʹmmlai dommvuuʹdest.

Viõǥǥâst åårrai läkka veʹrddeeʹl kåʹddǩiddâz ǩeäppneʹče õõutin vuäzzlain per kåʹdd, leša õhttsiʹžže säʹmmlai dommvuuʹdest vaʹlljeʹčeš õõut vuäzzla jäänab ǩiddsivuiʹm. Anu Avaskari eʹtǩǩõs vuõiʹti halltõõzz eʹtǩǩõõzz puåđõõzzin 15-0 (4 kuâras jiõn). Kolmm vuäzzla kuõʹđđe tuʹmmstõõǥǥ ǩeeʹjjest õhttsaž järrneei jurddi.

– Sääʹmteʹǧǧ lij tuejjääm tuʹmmstõõǥǥ, koonn õđđmest lij kõõččmõš alggmeer jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ teâuddjummšest. Sääʹmteeʹǧǧ jõnn jäänbõs lij puåđõõzzin 15-3 sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩeʹtǩǩõõzz tueʹǩǩen, da tuäivam še tõn, što jeärraz ciʹsttje tän tuʹmmstõõǥǥ, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Lääʹdd riikk lij tuõttum viõǥǥâst åårrai sääʹmteʹǧǧlääʹjj peäʹlnn tuejjeem õinn da õinn meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžži vuâstta õuddmiârkkân säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ juuʹrdeeʹl.

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar miõđi veâl Sääʹmteeʹǧǧ halltõʹsse vääʹld õõuʹdeed lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz da taarb mieʹldd saǥstõõllâd muuttâseʹtǩǩõõzzin, jos ääʹšš jeät vuõittu tõn ǩirrsallašvuõđ diõtt puʹhtted ođđ Sääʹmteeʹǧǧ såbbra.

– Tuäiv mieʹldd puk parlameʹnttneeʹǩǩ da lääʹddõhttsažkåʹdd pukines lie Sääʹmteeʹǧǧ tuärjjan da ciʹsttje mij vuõiggâdvuõđ tuʹmmeed jiiʹjjen aaʹššin. Tuärj vuäitt õlmmeed määŋgai jeeʹres naaʹli, õuddmiârkkân vuâllaǩeeʹrjteeʹl adreeʹss leʹbe vääʹldeeʹl õhttvuõđ jiijjâs parlameʹnttnekka. Ååʹn lij äiʹǧǧ vuäǯǯad sääʹmteʹǧǧlääʹjj ǩiõrǥtum, juätkk saaǥǥjååʹđteei Juuso.

Lääʹdd halltõs uuʹdi eeʹttiǩ-kådda eʹtǩǩõõzz sääʹmteʹǧǧlääʹjj muʹttmest 17.11.2022. Eeʹttiǩ-kåʹdd lij âânnam vuõlttõs-saǥstõõllmõš lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz pirr da tuʹmmääm vuõltteed ääʹšš  vuâđđlääʹǩǩvälljkådda, koozz mädd- da meäʹcctäällvälljkååʹdd, tällõsvälljkååʹdd di reâuggjieʹllem- da tääʹssärvv-välljkååʹdd âlgg uʹvdded ceälkkmõõžž mââimõõzzâst 31.1.2023.

Lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz mieʹrren lij õõuʹdeed säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ teâuddjummuž di pueʹreed säʹmmlai ǩiõlâs da kulttuurâs kuõskki jiõččvaaldâšm da sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjemoudldõõzzid.

Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩeʹtǩǩõõzz kõskksõmâs oođõõzz:

  • 3 § vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩeem õudldõõzzi oođummuš da vaal-loǥstõõǥǥ noorrmõš oʹđđest
  • Ođđ jiõččnaž da čõnnsateʹmes muuttâsooccâmluʹvddkååʹdd vuâđđummuš vaal-loǥstõõǥǥ kuõskki aaʹšši vääras
  • Vaali õõudâsviikkmõš da jiõnstummuž hiâlptummuš
  • Veʹrǧǧniiʹǩǩi saǥstõõllâmõõlǥtõõzz raavummuš da ođđ šiõttõs säʹmmlai vuõiggâdvuõđi lokku väʹlddmest veʹrǧǧniiʹǩǩi toiʹmmjummšest
  • Sääʹmteeʹǧǧ takai tåimmvääʹld õõudummuš
  • Vuämmnam šiõttõõllmõõžž ânnʼjõžäiggsiʹžžen sättmõš

Tobdstõõđ äšša:

Lââʹssteâđ

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
40 687 3 394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Liiŋk:

https://www.flickr.com/photos/samediggi-saamelaiskarajat/albums

  • Sääʹmteeʹǧǧ Flickr-tiil vueʹlnn kaaunak snimldõõǥǥid jm. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummšest, vuäzzlain da šõddmõõžžin. Snimldõõǥǥid vuäitt ââʹnned teâđjueʹǩǩmest ǩeʹnnvõs naaʹlid ââʹneeʹl. Mieʹrǩǩed snimldõõǥǥ kääiv da sniimmi nõõm.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjjkåʹdd sood säʹmmlaid tillʼlõõvi vââʹjjsaaǥǥ

/in , /by

Säʹmmlaid tillʼlõõvi vââʹjjsaakk lij lâssnam šuureʹld mõõnni aaiʹjin ǥu sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩeʹtǩǩõõzz leät ǩiõttʼtõllum eeʹttiǩ-kååʹddest da õõlmâsvuõđâst. Leäʹp seuʹrrjam samai peʹcclõõvvâm miõlin jo-ba ǩiʹhttjummuž da viõkkvaaʹldin põõltõõllmõžž, di veâl pâi kõrrneei, säʹmmlaid tillʼlõõvi saǥstõõllâmkulttuur.  Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjen suudâp aaibâs säʹmmlaid tillʼlõõvi vââʹjjsaaǥǥ da kuultep ääššlaž da tuõttaaʹššid vuâđđõõvvi saǥstõõllmõõžž.

Tuʹtǩǩummši mieʹldd säʹmmla tåʹbdde veâl čårstummuž da vââʹjjsaaǥǥ lääʹdd õhttsažkååʹddest. Mââimõs peeiʹvi poodd leäʹp vuäǯǯam tuõđšted, mäʹhtt heâmmummuš lij vuõss-sââʹjest sosiaalʼlaž mediast, da tõt tillʼlââvv jeäʹrben säʹmmlai vuõiggâdvuõđid peälšteei oummuid. Jo-ba eeʹttiǩ-kååʹddest leät liâvtum viõkkvääldlaž pââlaid. Juâkksast, vuõssääʹššest njoonaš ouddooumažtuâjain da jeeʹres miârkteei sõõʹjin  åårrai oummuin, lij vasttõs raajjâd raajji da tuõttaaʹššid vuâđđõõvvi saǥstõõllâmkulttuur, da leeʹd ǩiʹhttjeǩâni säʹmmlaid tillʼlõõvi vââʹjj. Juõʹǩǩnallšem vââʹjjsaakk âlgg aainâs suudâd, jeäʹrben, ǥu tõt tillʼlââvv čuõʒʒjeei sââʹjest åårrai uuʹccbõs jouʹǩǩe.

Jeäʹrben peʹcclõõvvâm leäʹp sääʹmnuõrin da sij piʹrǧǧummšest leʹbe vueiʹttmõõžžâst. Õhttsažkååddlaž saǥstõõllâm naaʹlin lij jõnn vaikktõs, da pukin nuõrin lij vuõiggâdvuõtt jieʹlled Lääʹddjânnmest seâutast, kulttuurtuâǥǥõõzzâst huõlǩani. Raukkâp, što pannääššlaid, viggteei, ǩiârršeei da ǩeeʹlesvuõʹtte vuâđđõõvi kommeeʹntid kässjõõđât jåʹttlânji. Lääʹddõhttsažkååʹddest jiâ leäkku nokk teâđ säʹmmlain, da tõn diõtt tõn tuõttvuõđmeâldlažvuõtt lij jeäʹrab vääžnai.

Haaʹleep še mošttʼted, što mij Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹj leäp pâi ââʹnnemnalla saǥstõõllmõʹšše, di tuâǥǥstâʹtted aaʹššid da Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummuž. Jeäʹrben vääžnai lij härjjned sarnnum näggtõõzzid da tõi tuõttveärlažvuõʹtte: ouddmiârkkân sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummša õhttneei tuõttääʹšš liâ hieʹlǩeld vuäǯǯamnalla. Sääʹmteeʹǧǧ väʹlddäʹšštuâjaid da tåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidain: https://www.samediggi.fi/koskksumos-tuajj/?lang=nuo

Lij tuʹšš ǩiuʹrrjed koov säʹmmlain räʹjjtõõlli di reiddšõõtti meeran. Meeʹst liâ jeeʹresmiõlˈlsažvuõđ, seämmanalla ǥu läʹddlain, da tõid vääžnʼjab räʹtǩǩummšen puätt leeʹd raajjinallšem, tuõttääʹššvuâđđai saǥstõõllmõš. Säʹmmla da lääʹdd liâ juʹn kuuʹǩǩ tåimmam pueʹrr õhttsažtuâjast säʹmmlai dommvuuʹdest.

Sääʹmteʹǧǧ, leʹbe puk tõn ouddoummu, liâ čõnnõõttâm õhttsaž eettlaž vuäppõõzzid, koid tiuddsååbbar lij priimmâm ǩieʹssmannust 2019. Vuäppõõzzi jurddjen lij vuäʹpsted, mäʹhtt vaʹlljed eettlânji vuõigg tåimmjemnaaʹlid da mäʹhtt õõudbeäʹlnn cõggâd pannääššlaž jälstõõttmõõžž da heâmmummuž da taarbšeen kässjõõttâd tõid. Miârktõssân lij raaveed tõn, što aaʹššid ǩiõttʼtõõlât Sääʹmteeʹǧǧest ääššlânji, ärvvsânji da ääʹšš õõlǥteei tuõđâsvuõđin da čõnnõõttmõõžžin.

Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsååbar ǩiõttʼtââll halltõõzz eʹtǩǩõõzz sääʹmteʹǧǧlääʹjj muʹttmest 29.11.2022 Vueʹrddep, što eettlaž vuäppõõzzid jääʹǩǩtet še mij jiijjân tiuddsåbbrest, da što saǥstõõllmõõžž mõõnât ääššlânji da ärvvsânji.

Tuomas Aslak Juuso, saaǥǥjååʹđteeʹjj
Anni Koivisto, I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj
Leo Aikio, II väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj

Lââʹssteâđaid:

Tuomas Aslak Juuso
 Saaǥǥjååʹđteeʹjj
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj
40 621 6 505
leo.aikio@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ õuddan eeʹttiǩ-kådda – Sääʹmteʹǧǧ ǩiõttʼtââll ääʹšš sõõrǥmõõzz mieʹldd

/in , /by

Lääʹdd halltõs lij täʹbbe ouddam eeʹttiǩ-kådda eʹtǩǩõõzz sääʹmteʹǧǧlääʹjj muʹttmest. Timonen tåimmkååʹdd läkka eʹtǩǩeem muttâz lie veiddsânji dommjânnmallaš da meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõtt-toiʹmmjeeʹji õudldem.

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj lij põrggum oođeed koolm ǩeäččlõs halltõspââʹj ääiʹj, leša ääiʹjab kuõʹhtt põrggmõõžž jie leäkku oʹnstam. Lääʹdd riikk lij tuõttum viõǥǥâst åårrai sääʹmteʹǧǧlääʹjj peäʹlnn tuejjeem õinn da õinn meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžži vuâstta õuddmiârkkân säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ juuʹrdeeʹl.

– Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođõõzzâst lij kõõččmõš ooumažvuõiggâdvuõđin. Eʹtǩǩõõzzin vueiʹtet vuõiǥeed ânnʼjõž vueʹjj, kååʹtt čuõʒʒat lossânji säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđid. Timonen tåimmkååʹdd eʹtǩǩõs sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩen lij tääʹssteäddsaž, da tõʹst lij oʹnstum väʹldded lokku sääʹm da lääʹdd õhttsažkååʹddest kaggõõtti huõl, ceälkk sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Vuõiggâdvuõttministeria šiõtteem Timonen tåimmkååʹdd smiõtldõk lääʹǩǩmuttsest õlmstõʹtteš vueʹssmannust 2021. Tõn mieʹrren lij õõuʹdeed säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ teâuddjummuž di pueʹreed säʹmmlai ǩiõlâs da kulttuurâs kuõskki jiõččvaaldâšm da Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjemoudldõõzzid. Täävtõssân lij lââʹssen vuõiǥeed ânnʼjõž ooumažvuõiggâdvuõđi čuõʒʒtummuš aainâs ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea õudldem naaʹlin. Halltõõzz eʹtǩǩõs vaʹsttad kookkas Timonen tåimmkååʹdd smiõtldõõǥǥ.

– Pakkmiõʹlle späʹssbõõžžam pukid ääʹšš õõuʹdääm vueʹsspieʹlid õhttsažtuâjast, jeäʹrben väʹlddministeeʹr Marin di vuõiggâdvuõttministeeʹr Henriksson, kook lie õuddmiârkines õõuʹdeʹmmen säʹmmlai ooumažvuõiggâdvuõđid, Juuso tuâtt.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs valmštââll ääʹšš tiuddsåbbar ǩiõttʼtõõllâm vääras jåʹttlânji. Tiuddsååbbar mieʹrrad Sääʹmteeʹǧǧ veerǥlaž vueiʹnlmest lääʹǩǩeʹtǩǩõʹsse. Läkka halltõõzz eʹtǩǩõõzzâst eʹtǩǩuum muttâz õudlde Sääʹmteeʹǧǧ priimmʼmõõžž.

Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââʹj 2020–2023 õhttân väʹlddtäävtõssân lij õõuʹdeed sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž alggmeervuõiggâdvuõđi vuâđald. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar lij âânnam vuõlttõs-saǥstõõllmõõžž sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeem pirr 17.9.2020 da sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeem juätkkvalmštõõllmõõžžin 22.6.2021.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
40 687 3 394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs lij peʹcclõõvvâm sääʹmteʹǧǧlääʹjj õuddnummšest

/in , , /by

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (SPN) lij peʹcclõõvvâm tõn diõtt, što Lääʹdd halltõs ij õinn leäkku tooiʹmtam sääʹmteʹǧǧlääʹjj eeʹttiǩ-kådda. Suåvtõs õõlǥat Lääʹdd ânnʼjõž ooumažvuõiggâdvuõttčuõʒʒtõõzzi loopptummuž da taarbšum tååimaid säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ staanâm õuʹdde.

Taarr, Ruõcc da Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧi kõskksaž parlamentaarlaž õhttsažtuâjjorgaan, Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs, uuʹdi ceälkkmõõžžâs Lääʹdd halltõʹsse sääʹmteʹǧǧlääʹjj vueʹjjest Lääʹddjânnmest. Ceälkkmõõžž lie vuâllaǩeeʹrjtam Sääʹm Parlamentaarlaž Suåvtõõzz da Ruõcc Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Håkan Jonsson, Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteei da Taarr Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Silje Karine Muotka di Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteei da Lääʹdd sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs mušttat, što ÕM alggmeeraid kuõskki čõõđtõõzz 33 artikla mieʹldd alggmeerain lij vuõiggâdvuõtt mieʹrreed jiijjâs identiteeʹttest leʹbe vuäzzlažvuõđâst naaʹleez da äʹrbbvuõđeez meâldlânji di vuõiggâdvuõtt mieʹrreed tåimmorgaaneez raajõõzzid da vaʹlljeed tõi vuäzzlaid jiijjâs mõõntõõllmõõžžid ââʹneeʹl.

Lââʹssen suåvtõs veâl mušttat, što ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea da rooddsuäʹrddem jaukkummuž ǩiõttʼtõõlli komitea lie tuõttâm, što ânnʼjõž sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ lij ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžži vuâsttsaž (CCPR/C/124/D/2668/2015 da CERD/C/106/D/59/2016).

Suåvtõs vuõiǥad puäst teâđaid

Suåvtõs lij še vuâmmšam Lääʹddjânnmest kuâsttjam misinformaatio vaal-loǥstõk-kriteeʹri  jeäʹrdõõzzin Lääʹdd, Ruõcc da Taarr kõõskâst. Õlmmsânji lij ååsktõllum, što ođđ lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz meâldlaž kriteeʹr leʹčče čouggsab ko jeeʹres jânnmin.

– Tuõtt lij, što lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz meâldlânji koʹrjjuum kriteeʹr leʹčče seämma årra Taarr kriteeʹrivuiʹm, di samai  tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž  kriteeʹri meâldlaž, suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeikåʹdd tuâtt ceäʹlǩǩmest. Puk suåppivueʹsspeäʹl (Lääʹdd, Ruõcc da Taarr riikk di täi jânnmi sääʹmteeʹǧǧ) lie vuâđđeeinalla raavääm suåppmõõžž.

Lââʹssteâđ

Tuomas Aslak juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Lââʹssteâđ Sääʹm Parlamentaarlaž Suåvtõõzzâst

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (SPS) lij Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc Sääʹmtiiʹǧǧi kõskksaž parlamentaarlaž õhttsažtuâjjorgaan. Taarr, Ruõcc da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ jååʹđte suåvtõõzz 16 mannu põõʹjin. Piisarkåʹdden toiʹmmai tõt Sääʹmteʹǧǧ, ǩeäʹst vuârstes lij jååʹđtemvasttõs. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad eeʹttkõʹsttjid Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõʹsse vaalpââjas.

Läʹdd lij tuejjääm vuâstta ÕM juõʹǩǩnallšem rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž kuõskki õõlmâs-suåppmõõžž

/in , , /by

ÕM rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž ǩiõttʼtõõli komitea (CERD) uuʹdi vuõssmõs vuâra räʹtǩǩummuž, koʹst tuõʹtteš Lääʹdd tuejjeem vuâstta ÕM juõʹǩǩnallšem rooddpâiʹlǩiõččmõõžž kuõskki õõlmâs-suåppmõõžž. Komitea õlmmii räʹtǩǩummšes 13. ǩieʹssmannnust 2022 sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe primmum oummuid kuõskki ääʹššest. Komitea vuârdd Lääʹdd halltõõzzâst, što tõt jåttat ǩirrsânji saǥstõõllmõõžžid, koin taʹrǩsteʹčeš sääʹmteʹǧǧlääʹjj sääʹm-meäʹrteeʹlm kuõskki 3 §.

Tuõttum neuʹrrummuš kuâskk ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâz (KHO) tåimmjummuš eeʹjj 2015 sääʹmteʹǧǧvaalin. Komitea ǩeäčč, što KHO räʹtǩǩummuž liâ vuäittam pannveärlânji muʹtted jiõnsteeikååʹdd norrõõzz da nääiʹt vaaikted Sääʹmteeʹǧǧ vueiʹtlvažvuõʹtte vuõiggmiõllsânji eeʹttkâʹstted Sääʹm-meer da tõn ouddõõzzid.

Nuʹt tõk KHO räʹtǩǩummuž, kook krååʹma seʹlvv vuâđ čoʹrste ääiʹjab primmum viõǥǥâst åårrai lääʹjj toʹlǩǩummšest, koon nuʹt KHO ǥu Sääʹmteʹǧǧ leʹjje välddam, neuʹrrii läittai vuõiggâdvuõđ Sääʹm-meer vuäzzliʹžžen kollektiivlânji mieʹrreed sääʹmteeʹǧǧ norrõõzzâst da vuässõõttâd õõlmâs aaʹšši håiddmõʹšše õõlmâs-suåppmõõžž 5 (c) artikla suõjjeem naaʹlin.

Komitea tuõđi, što KHO lij siiʹsǩâttam uuʹccmõsân 53:st 93:st tuʹmmstõõǥǥstes jiõnsteeʹjid vaal-loǥstõʹǩǩe ”obbärvvtõõllmõõžž vuâđald” čuäʹjteʹǩani, što sij leʹčče tiuddâm õõut sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj 3 §:st šiõttuum objektiivlaž kriteeʹrin.

Suåppâmneuʹrrummuž teevvmõššân komitea siâzztââll, što Lääʹddjânnam jåttat ǩirrsânji vuõigg saǥstõõllmõõžž sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj 3 § täʹrǩstem diõtt. Saǥstõõllmõõžž aʹlǧǧe jieʹlled tõn ainsmâʹttem vääras, što sääʹmteeʹǧǧ vaalin jiõnnvuõiggâdvuõđ kuõskki kriteeʹr meäʹrtõõlât ciʹsttjeeʹl saaʹmi vuõiggâdvuõđ uʹvdded äävas da tiõttu vuâđđõõvvi ouddmiâsttmõš sij jiijjâs vuäzzlažvuõʹtte da poliittlaž vuässõõttmõʹšše õhttneei aaʹššin.

– Vuârdam Lääʹdd riikk šiõhttlõõttâm tuõttsõsnalla rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž ǩiõttʼtõõli komitea uvddma viõrrleei räʹtǩǩummša da viikkâm sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž ååʹn maaʹle, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž ǩiõttʼtõõli komitea räʹtǩǩummuš vuâđđââvv eeʹjj 1965 juõʹǩǩnallšem rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž kuõskki meeraikõskksa õõlmâs-suåppmõʹšše. Õõlmâs-suåppmõš ǩeâldd grååm ǥu čårstummuž“roodd” vuâđald, še juõʹǩǩnallšem eetnla alggpuättmõʹšše vuâđđõõvvi miârktum leʹbe tuõttvueʹǩǩšõs ooumažvuõiggâdvuõđi neuʹrrummuž.

Läittai laittu KHO 30.9.2015 da 13.1.2016 uʹvddem tuʹmmstõõǥǥin, kook kuõʹsǩǩe sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe meârkmõõžž. Läittai ǩiõʹčče, što vääʹldeeʹl sääʹmteʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe ooʒʒjid vuâstta vaal-luʹvddkååʹdd čõõđviikkâm läkka ǩeeʹrjtõvvum objektiivlaž kriteeʹri ärvvtõõllmõõžžtuʹmmstõõǥǥ liâ olggnam saaʹmi jiijjâs nääʹleez da äʹrbbvuõđi vuâđald priimmʼmõõžž kriteeʹrin da vaʹsttääm tõid ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâz “obbtuʹmmjõõzzin”.

Ålggministeria teâđtõs 14.6.2022

Komitea räʹtǩǩummuš 13.6.2022

Lââʹssteâđaid:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi