Läʹdd lij tuejjääm vuâstta ÕM juõʹǩǩnallšem rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž kuõskki õõlmâs-suåppmõõžž

ÕM rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž ǩiõttʼtõõli komitea (CERD) uuʹdi vuõssmõs vuâra räʹtǩǩummuž, koʹst tuõʹtteš Lääʹdd tuejjeem vuâstta ÕM juõʹǩǩnallšem rooddpâiʹlǩiõččmõõžž kuõskki õõlmâs-suåppmõõžž. Komitea õlmmii räʹtǩǩummšes 13. ǩieʹssmannnust 2022 sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe primmum oummuid kuõskki ääʹššest. Komitea vuârdd Lääʹdd halltõõzzâst, što tõt jåttat ǩirrsânji saǥstõõllmõõžžid, koin taʹrǩsteʹčeš sääʹmteʹǧǧlääʹjj sääʹm-meäʹrteeʹlm kuõskki 3 §.

Tuõttum neuʹrrummuš kuâskk ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâz (KHO) tåimmjummuš eeʹjj 2015 sääʹmteʹǧǧvaalin. Komitea ǩeäčč, što KHO räʹtǩǩummuž liâ vuäittam pannveärlânji muʹtted jiõnsteeikååʹdd norrõõzz da nääiʹt vaaikted Sääʹmteeʹǧǧ vueiʹtlvažvuõʹtte vuõiggmiõllsânji eeʹttkâʹstted Sääʹm-meer da tõn ouddõõzzid.

Nuʹt tõk KHO räʹtǩǩummuž, kook krååʹma seʹlvv vuâđ čoʹrste ääiʹjab primmum viõǥǥâst åårrai lääʹjj toʹlǩǩummšest, koon nuʹt KHO ǥu Sääʹmteʹǧǧ leʹjje välddam, neuʹrrii läittai vuõiggâdvuõđ Sääʹm-meer vuäzzliʹžžen kollektiivlânji mieʹrreed sääʹmteeʹǧǧ norrõõzzâst da vuässõõttâd õõlmâs aaʹšši håiddmõʹšše õõlmâs-suåppmõõžž 5 (c) artikla suõjjeem naaʹlin.

Komitea tuõđi, što KHO lij siiʹsǩâttam uuʹccmõsân 53:st 93:st tuʹmmstõõǥǥstes jiõnsteeʹjid vaal-loǥstõʹǩǩe ”obbärvvtõõllmõõžž vuâđald” čuäʹjteʹǩani, što sij leʹčče tiuddâm õõut sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj 3 §:st šiõttuum objektiivlaž kriteeʹrin.

Suåppâmneuʹrrummuž teevvmõššân komitea siâzztââll, što Lääʹddjânnam jåttat ǩirrsânji vuõigg saǥstõõllmõõžž sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj 3 § täʹrǩstem diõtt. Saǥstõõllmõõžž aʹlǧǧe jieʹlled tõn ainsmâʹttem vääras, što sääʹmteeʹǧǧ vaalin jiõnnvuõiggâdvuõđ kuõskki kriteeʹr meäʹrtõõlât ciʹsttjeeʹl saaʹmi vuõiggâdvuõđ uʹvdded äävas da tiõttu vuâđđõõvvi ouddmiâsttmõš sij jiijjâs vuäzzlažvuõʹtte da poliittlaž vuässõõttmõʹšše õhttneei aaʹššin.

– Vuârdam Lääʹdd riikk šiõhttlõõttâm tuõttsõsnalla rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž ǩiõttʼtõõli komitea uvddma viõrrleei räʹtǩǩummša da viikkâm sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž ååʹn maaʹle, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž ǩiõttʼtõõli komitea räʹtǩǩummuš vuâđđââvv eeʹjj 1965 juõʹǩǩnallšem rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž kuõskki meeraikõskksa õõlmâs-suåppmõʹšše. Õõlmâs-suåppmõš ǩeâldd grååm ǥu čårstummuž“roodd” vuâđald, še juõʹǩǩnallšem eetnla alggpuättmõʹšše vuâđđõõvvi miârktum leʹbe tuõttvueʹǩǩšõs ooumažvuõiggâdvuõđi neuʹrrummuž.

Läittai laittu KHO 30.9.2015 da 13.1.2016 uʹvddem tuʹmmstõõǥǥin, kook kuõʹsǩǩe sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe meârkmõõžž. Läittai ǩiõʹčče, što vääʹldeeʹl sääʹmteʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe ooʒʒjid vuâstta vaal-luʹvddkååʹdd čõõđviikkâm läkka ǩeeʹrjtõvvum objektiivlaž kriteeʹri ärvvtõõllmõõžžtuʹmmstõõǥǥ liâ olggnam saaʹmi jiijjâs nääʹleez da äʹrbbvuõđi vuâđald priimmʼmõõžž kriteeʹrin da vaʹsttääm tõid ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâz “obbtuʹmmjõõzzin”.

Ålggministeria teâđtõs 14.6.2022

Komitea räʹtǩǩummuš 13.6.2022

Lââʹssteâđaid:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Neʹttvuõlttõs sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttsest lij ǩiõččâmnalla

Neʹttvuõlttõõzzâst Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzâst nõõmtum sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩtåimmkååʹdd vuäzzla Tuomas Aslak Juuso, Anne Nuorgam, Pirita Näkkäläjärvi, Martin Scheinin da Kalle Varis di väärrneǩ Anni Koivisto vaʹsttee kõõččmõõžžid kuõskeeʹl sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttâz.

Neʹttvuõlttõõzz vuäitt ǩiõččâd še lääddas: https://youtu.be/nW6gEHHdX1Q

Looǥǥ lââʹzz sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttsest:
https://www.samediggi.fi/saamtegglaajj-muuttas/?lang=nuo

Kuvan edustalla lumen kuorruttamia koivun oksia, taustalla tunturi.

Tåimmkååʹdd čuäjtõs viiǥǥči ooudâs säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ teâuddjummuž

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttâz valmštõõlli tåimmkåʹdd on vuäǯǯam valmmša eʹtǩǩõõzzes lääʹjjmuuttsin. Eʹtǩǩõõzzi täävtõssân lij õõuʹdeed säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ teâuddjummuž di pueʹreed säʹmmlai ǩiõlâs da kulttuuʹres kuõskki jiõččvaaldâšm da sääʹmteeʹǧǧ tåimmjemõudldõõzzid.

Tåimmkåʹdd eʹtǩǩad smiõtldõõǥǥâst, što sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩummšen õudldõõzz oođeet da vaal-loǥstõk noorât oʹđđest oođuum kriteeʹri vuâđald. Säʹmmlai vuõiggâdvuõđ alggmeeran jiõčč meäʹrted, ǩii lij säʹmmlaž, haaʹleet raaveed. Eʹtǩǩuum muttsi tuâǥǥast lij Lääʹddjânnam õõlǥtemvuõtt säʹtted sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ tääʹsstiâddu ÕM siviil- da poliittlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki õõlmâs-suåppmõõžžin da cõggâd suåppmõõžž neuʹrrummuž juätkast.

Vuõiggâdvuõđ jiõnsted sääʹmteeʹǧǧ vaalin kuõskki säʹmmlaž meäʹrteeʹlm leʹbe 3 §:ff eʹtǩǩeet muʹttemnalla nuʹt, što paragraaff ǩiõllkriteeʹr veiddneʹči neelljad puõʹlvve da tõʹst jaukkeʹčeš nuʹt sarnnum lapplažpääiʹǩ. Paragraaffâst kõõččmõš leʹčči nuʹtt-i vuõiggâdvuõđâst jiõnsted da vuõiggâdvuõđâst äʹlǧǧed eeʹttǩeeʹjen sääʹmteeʹǧǧ vaalin jiâ-ka tõʹst meärtõõlči, ǩeän âlgg ââʹnned takainalla säʹmmliʹžžen. Šeâttmõš vaʹsttad kuuʹǩǩeld eeʹjj 2017 parafõsttum tâʹvvjânnmallaž sääʹmsuåppmõõžž meärrõõzz sääʹmteeʹǧǧ jiõnstemloǥstõõǥǥâst.

– Lij tääʹrǩes jåʹttlânji teevvad ânnʼjõžvueʹǩǩ da ââʹnned huõl, što Lääʹddjânnam stään juätkast tiuddmeärrsânji säʹmmlai vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđ, teäʹddat vuõiggâdvuõttminister Anna-Maja Henriksson.

– ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea lij teäʹddääm Lääʹddjânnam åårram õõlǥtem teevvad vääʹldest åårrai ooumažvuõiggâdvuõttneuʹrrummmuž säʹmmlai siiʹsǩe jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ ciʹsttjeeʹl. Tät leäi še tåimmkååʹdd tuâjjanouddmõš, da leäm rämmai, što tõt kuâsttai lopp-puättmõõžžâst tättan raaveed säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ, särnn sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Smiõtldõk âânn seʹst še jeeʹres eʹtǩǩõõzzid. Sääʹmteeʹǧǧ vaalid kuõskki šeâttmõõžžid eʹtǩǩeet vuåppâmnalla jiõnstummuž hiâlptem diõtt kuuʹǩǩ kõõski sääʹmvuuʹdest. Tåimmkåʹdd eʹtǩǩad ouddmiârkkân jooʹtti jiõnstempääiʹǩ âânmavälddmõõžž, da što sää’mvuu’d koo’ddin leʹčči juätkast jäänab ǥu õhtt jiõnstempäiʹǩǩ.

Vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩummuž kuõskki ääʹšš muuttâsooccmõõžž oođeʹčet nuʹt, što vuõssmõsân väʹldd muuttâsooccâmtääʹzzen tåimmjeʹči jiõččnaž da soorčteʹmes muuttâsooccâmluʹvddkåʹdd. Tõt tåimmjeʹči sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst da nõõmteʹčeš sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzâst. Muuttâsooccâmluʹvddkååʹdd tuʹmmstõõǥǥin ooʒʒčeš muttâz ââʹlmõs vaaldšemvuõiggsest, jõs tõt meätt läittamlååʹv.

Šeâttmõõžž veʹrǧǧniiʹǩǩi saǥstõõllâmõõlǥtõõzzâst eʹtǩǩeet oođummšen, što Lääʹddjânnam tiuddeʹče ÕM alggmeerčõõđtõõzzâst õudldum da ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžži toʹlǩǩummšest raavuum vuâđđjurddi alggmeer friijâst da tiõttu vuâđđõõvi ouddmiâsttmõõžžâst (Free, Prior and InformedConsent, FPIC). Lââʹssen säʹmmlai vuõiggâdvuõđi lokku välddmõõžžâst veʹrǧǧniiʹǩǩi tåimmjummšest šiõtteʹčeš tääʹrǩben. Še sääʹmteeʹǧǧ tåimmväʹlddšeâttmõõžž haaʹleet viikkâd ooudâs da lääʹjj miârktõsparagraaʹffe lââʹzzted čuäjtõs säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõʹtte. Kueʹhttčueʹđvittlo jiõnnvuõiggâdvuõttneeʹǩǩ säʹmmla vuäitči juätkast tuejjeed aalǥtõõzz sääʹmtegga tõn tuâjaid kuulli ääʹššest.

Vuõiggâdvuõttministeria šiõttii sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttâz valmštõõli tåimmkååʹdd äigga 1.12.2020-15.5.2021. Vuõiggâdvuõttministeria kansliajååʹđteei Pekka Timonen jååʹđtem tåimmkååʹddest liâ leämmaž sääʹmteeʹǧǧ da halltõspeällõõǥǥi eeʹttǩeei. Tåimmkååʹdd vuäzzlaž Juha Joona (Kesk.) (Lääʹdd Kõõskõs) kuõʹđi čorrneei jurddi jeäʹrben tåimmkååʹdd eʹtǩǩeem 3 §:ffe. Jeeʹres vueʹzzin smiõtldõk lij õõutmiõllsaž. Tåimmkååʹdd smiõtldõk vuõltteet puõʹtti ciâlklma. Eeʹttiǩ-kådda uuʹdet tåʹlǩ nåkam čuäjtõs, koon sääʹmteeʹǧǧ sååbbar preemm.

Halltõsprograamm mieʹldd halltõs âânn äärvast da oouʹdad puki säʹmmlai da sääʹmäʹrttli ǩiõllai da kulttuurlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž vääʹldeeʹl lokku meeraikõskksa suåppmõõžž.

Haʹŋǩǩõs-seidd: https://vuõiggâdvuõttministeria.fi/haʹŋǩǩõs?tiõtt=OM002:00/2020

Lââʹssteâđ:
Juâǥǥasjååʹđteei Johanna Suurpää, teʹl. 2951 50534, risttnõmm.sokknõmm @om.fi
Saǥstõõlli veʹrǧǧooumaž Yrsa Nyman, teʹl. 2951 50293, risttnõmm.sokknõmm @om.fi
Saǥstõõlli veʹrǧǧooumaž Johanna Hautakorpi, teʹl. 295150018,  risttnõmm.sokknõmm@om.fi
Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, teʹl.040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Halltõs linnjii budjeʹttǩiõttʼtõõllmõõžž peäʹlrääʹjest säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss da sääʹmteʹǧǧlääʹjj teäggtemtaarbin

Lääʹddjânnam halltõs linnjii budjeʹttǩiõttʼtõõllmõõžž peäʹlrääʹjest, što lij čõnnõõttâm õõuʹdeed säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss da vaʹrrjââtt tän kaiʹbbjem teäggtõstaʹrbbe vueʹssmannu 2021 lââʹsställõsarvvlõseʹtǩǩõõzzâst. Sääʹmteʹǧǧlääʹjj viiǥǥât še ǩiõrggânji õõudårra da vaʹrrjõõđât seämma õhttvuõđâst taʹrǩstõõllâd Sääʹmteeʹǧǧ teäggtemtääʹzz.

– Sääʹmteeʹǧǧ teäggtõõzz beäʹlnn lij šiõǥǥ, što resuursid taʹrǩstõõlât sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttâz õhttvuõđâst. Sääʹmteʹǧǧ toiʹmmai juʹn ååʹn leigga uuʹcces budjeeʹttin, mii eʹpet vaaikat tõõzz, mõõn nalla pâʹsttep håiddad Sääʹmtegga meäʹrruum lääʹjjmeâldlaž tuâjaid, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj lij mieʹrren äʹlǧǧed eeʹjj 2021 äiʹǧǧen. Lappi puõccihåiddamvuʹvdd lij raajjâm õuddčiõlǥtõõzz psykososiaalʼlaž tuärj taarbâst komissio tuejjeem ääiʹj.

– Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss õõlǥat, što toiʹmmjummša lie vaʹrrjum riʹjttjeei väär. Tät miârkkšââvv še psykososiaalʼlaž tuärj vueʹǩǩsõs resurssâsttmõõžž. Proseʹss ij vuäǯǯ kåmmned tõõzz, što tõt lij vueʹll resurssõsttum, särnn Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto.

Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩääm riikkveäʹǩǩvuõđ pââjõõzz

Sääʹmteʹǧǧ lij eeʹjj 2022 raammeʹtǩǩõõzzâst eʹtǩǩääm pââjõõzz takai toimmjummšes. Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩeem pââjõs lij 1 024 100 euʹrred da kuâskk vaaldâšm õõuʹdummuž, poliittlaž da čõnstõkjoukktoimmjummuž nâânummuž, säʹmmlai parlamentaarlaž tuâj õõuʹdummuž, meeraikõskksaž tååim da saaǥǥtummuž õõuʹdummuž di Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi tååim põõššjen sättmõõžž.

– Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjmeäʹr lâssnummuš lij šõõddtam juätkkjeei resurss- da tuâjjlažkåʹddvääʹn, kååʹtt õõlǥči juʹn čåuʹdded. Seämma Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi toiʹmmjummuž sättmõš põõššjen  õõlǥči ainsmâʹtted, ceälkk Juuso.

Saamelaiskäräjien kehysehdotus vuodelle 2022

Saamelaiskäräjien kehysehdotus vuosille 2022-2024

Lââʹssteâđ: 

Tuomas Aslak Juuso 
Saaǥǥjååʹđteei  
040 687 3394 
tuomas.juuso(at)samediggi.fi  

Anni Koivisto
I väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 415 5969
anni.koivisto(at)samediggi.fi 

Liiŋk:

Hallituksen puoliväliriihi 2021 ja neuvottelu julkisen talouden suunnitelmasta vuosille 2022–25

Saaǥǥjååʹđteei Juuso: Ââʹlmõs vaaldâšmvuõiggâz čåuddmõõžž čuäʹjte, što taarbšet sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođõõzz

Ââʹlmõs vaaldâšmvuõiǥâs (KHO) lij ouddam tuʹmmstõõǥǥâs  eeʹjj 2019 sääʹmteʹǧǧvaali  vaal-loǥstõkmieʹrǩǩummšid kuõskki aaʹššin. KHO priimi Sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe 37 ooumžed Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd da halltõõzz tuʹmmstõõǥǥi vuâstta da heelǥii leʹbe kuõʹđi tuʹtǩǩeeǩâni õhttsiʹžže 124 läittmõšâd. Sääʹmteʹǧǧ kommentâstt ääʹšš õõlmâs eeʹǩǩ-ǩeʹrjjtuʹmmstõõǥǥi vuâđald.  

Sääʹmteʹǧǧ vuäinn, što KHO ij õinn tiuddmeärrsânji ciʹstte alggmeer säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ, håʹt ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea tuõđi eeʹjjest 2019 ooumažvuõiggâdvuõttneeuʹrtummuž Sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩeem kuõskki KHO tuʹmmstõõǥǥi beäʹlnn di õõlǥti Lääʹddjânnam vuõiǥeed neeuʹrtummšid da ââʹnned huõl što tõk jie teänab puäʹđlvest juåtkku.

– Sääʹmteʹǧǧ ǩeäčč, što ÕM  ooumažvuõiggâdvuõttkomitea čåuddmõõžži šiõtteem kaiʹbbjõõzz jie tiõuddu, håʹt KHO lij välddam lokku ooumažvuõiggâdvuõttkomitea vuäinnmõõžžid tuʹlǩǩeemvuâđđjurddjen, da håʹt lääʹjj tuʹlǩǩummšin lie šõddâm juʹn vueiʹtlvânji tääʹrǩes muttâz säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ årra, ceälkk sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso. 

– Ââʹlmõs vaaldâšmvuõiggâz ođđ tuʹmmstõõǥǥ čuäʹjte tõn, što põõšši čåuddmõʹšše kuåstât tåʹlǩ muuʹtteeʹl sääʹmteʹǧǧlääʹjj, juätkk Juuso. 

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttâz valmštõõlli tåimmkååʹdd tuâjj lij jååʹttmen da tåimmpââʹjj poott 15.5.2021.

Tueʹǩǩen ÕM meerlaž- da poliittlaž vuõiggâdvuõđi suåppmõõžž neeuʹrtummuš

ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea lij tuõttâm täʹlvvmannust 2019 uʹvddmes čåuddmõõžžâst, što KHO lij iiʹjji 2011 da 2015 tuʹmmstõõǥǥivuiʹm neeuʹrtam ÕM meerlaž- da poliittlaž vuõiggâdvuõđi suåppmõõžž priimeen sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe oummid vuõiggâdvuõđ vuâsttsaž kriteeʹrid vuâđđõõveeʹl. KP-suåppmõš lij õhtt ÕM ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžžin, kååʹtt lij Lääʹddjânnmest puättam čõõnnʼjen viõʹǩǩe eeʹjjest 1976.

Ooumažvuõiggâdvuõttkomitea lij vuâmmšâttam Lääʹddjânnam õinn ooumažvuõiggâdvuõttneeuʹrtummši juätkkjummšest iiʹjji 2011 da 2015 vaal-loǥstõõǥǥid kuõskki KHO tuʹmmstõõǥǥi puʹrǧǧeeǩâni kuâđđmõʹšše (7/2019) kuuleeʹl. Seämmast ooumažvuõiggâdvuõttkomitea vaaʹldi säʹmmlai vuõiggâdvuõđid kuõskki siâzztõõzzid jåʹttlõttum seuʹrrjummša, da Lääʹddjânnam âlgg raportâʹstted siâzztõõzzi tiuʹddepiijjmõõžžâst juʹn pâʹsslâšttam-mannust 2022.

KHO teâđast lie tuʹmmstõktuâj poodd leämmaž täk Ooumažvuõiggâdvuõttkomitea njuhččmannust 2021 čuäʹjtem vuâmmšõõzz.

Aainâs vueʹss ååʹn uvddum tuʹmmstõõǥǥin kuuitâǥ juätkk vuõiggâdvuõttneeuʹrtummuž, ko KHO ǩeäčč åårrmes ânnʼjõž lääʹjj viõǥǥâst ååreeʹn čõnnum tuõʹllʼjed viõǥǥâst õʹhttešt tuʹmmeeʹmes aaʹššin da joba veeideed tõi vaaiktõõzz ođđ läittmõõžžid, håʹt tät viiǥǥče säʹmmlai vuõiggâdvuõđi neeuʹrtummša. Seämmast vuõiǥâsvueʹjj pannõõutnallšemvuõtt kõõrâsm, ko “puuʹttes pååʹrdest” ǩiõttʼtõõllma pueʹtti ođđ aaʹššin KHO kuuitâǥ ååʹn jääʹǩǩat ooumažvuõiggâdvuõttkomitea linjjummšid. 

Lââʹssteâđ: 

Tuomas Aslak Juuso 
Saaǥǥjååʹđteei  
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Juuso, Nuorgam, Näkkäläjärvi, Scheinin da Varis eeʹttǩeeʹjen sääʹmteʹǧǧlääʹjj mottmõõžž valmštõõlli tåimmkådda

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs nõõmti vitt vuäzzla da siʹjjid väärrniiʹǩǩid sääʹmteʹǧǧlääʹjj mottmõõžž valmštõõlli tåimmkådda 6.7.2020. Nõõmtum vuäzzla lie Tuomas Aslak Juuso, Anne Nuorgam, Pirita Näkkäläjärvi, Martin Scheinin da Kalle Varis di väärrneeʹǩǩ Juha-Petteri Alakorva, Anni Koivisto, Veikko Feodoroff, Piia Nuorgam da Sarita Kämäräinen. Lââʹssen Siiri Jomppanen nõõmteš tåimmkådda Sääʹmteeʹǧǧ vueʹzzeld äʹšštobddjen. Tåimmkååʹdd tåimmpââʹjj lij 1.8.2020-31.1.2021.

Lääʹddjânnam valdia lij alttääm proseeʹss sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeem diõtt da raauki nõõmtemraukkmõõžžines 26.6.2020 Sääʹmteeʹǧǧ nõõmted jiijjâs vuäzzlaid mottmõõžž valmštõõlli tåimmkådda. Juõʹǩǩ halltõspeällõk nõõmat õõut vuäzzla, õhttsiʹžže vitt vuäzzla tåimmkådda. Sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj tääʹrǩstummša lij tarbb tõn diõtt, ko lääʹjj šiõttõõzz lie vueʹzzi puärsmam, da šiõttõõzzi toiʹmmjemvuõđâst lie aiccâm vaiggâdvuõđid.

– Sääʹmteeʹǧǧ õhttân väʹlddtäävtõssân eeǥǥas 2020 lij nõõmtum sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttâz valmštõõllmõš. Muttâz valmštõõllmõõžž altteeš nuʹtt, mäʹhtt leäi suåppum vuõiggâdvuõttminister Henrikssoonin påʹrǧǧmannust 2019. Halltõs tuʹmmji nõõmtummšid, ko äiʹǧǧtaaul diõtt ääʹšš ij leämmaž vueiʹtlvaž viikkâd Sääʹmteeʹǧǧ såbbra, ceälkk saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vaʹlljummši vuâđđan lij, što pukin nõõmtum oummin lij raʹvves tobddmõš da silttummuš sääʹmaaʹššin. Halltõs teäʹddad jeäʹrben vaʹlljuum norrõõzz vuõiggâdvuõđlaž silttummuž, sääʹmteʹǧǧlääʹjj tobddmõõžž da saǥstõõllâmtääidaid.

Väʹlddminister Sanna Marin halltõõzz prograamm 10.12.2019 mieʹldd tuâj sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeem diõtt jueʹtǩet. Halltõsprograamm mieʹldd halltõs âânn äärvast da oouʹdad puki säʹmmlai ǩiõlʼlaž da kulttuurlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž vääʹldeeʹl lokku meeraikõskksaž suåppmõõžžid.

– Vueʹrddemärvv tåimmkååʹdd tuõjju lij, što sääʹmteʹǧǧlääʹjj vueʹljet muʹtted alggmeerai vuõiggâdvuõđi vuâđald, SP-suåppmõõžž õõlǥtõõzzid lokku vääʹldeeʹl di ÕM:i ooumažvuõiggâdvuõttkomitea uʹvddem čåuddmõõžžid ciʹsttjeeʹl. Lääʹddjânnam lij čõnnõõttâm ÕM:i alggmeerai čõõđtõõzz toimmupiijjmõʹšše da tõt âlgg kuâsttjed komitea reâuggmõõžžâst, juätkk Juuso vuârddmõõžžines tåimmkååʹdd tuõjju.

Tåimmkååʹdd tuâjjan lij valmštõõllâd tarbbsõs muttsid sääʹmteeʹǧǧest uvddum läkka. Tåimmkååʹdd tuâj vuâđđan lie vuâđđvuõiggâdvuõđ da jeeʹres vuâđđlääʹjj piijjâm õõlǥtõõzz, Lääʹddjânnam čõõnni meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžž, ÕM:i alggmeerai vuõiggâdvuõđi čõõđtõs di jeeʹres vuõiggâdvuõđ da meeraikõskksaž vuõiggâdvuõđ ouddnummuš di võõrâs čåuddmõõžž. Sääʹmteeʹǧǧ nõõmtem eeʹttǩeei tuejjee õhttsažtuâj Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzzin.

Vuõiggâdvuõttministeria piiji 13.1.2020 tuâjj-joouk ouddvalmštõõllâd sääʹmteʹǧǧlääʹjj mottmõõžž valmštõõlli tåimmkååʹdd tuâj. Tuâjj-joouk noorrâm teâđ da aiccõõzz lie norrum mušttsa. Tuâjj-joouk tåimmpââʹjj puuđi 31.3.2020.

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj mottmõš: https://oikeusministerio.fi/hanke?tunnus=OM002:00/2020

Lââʹssteâđ

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

ÕM:i ooumažvuõiggâdvuõttkomitea: ÂVV tuʹmmstõõǥǥ eeʹjj 2015 sääʹmteʹǧǧvaali vaal-loǥstõõǥǥâst neeuʹrte ooumažvuõiggâdvuõđid

Lääʹddjânnam ratifiâʹsttem meerlaž- da poliittlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki õõlmâs-suåppmõõžž (nk. KP-suåppmõš) vuåppi Õhttõõvvâm meerkooʹddi ooumažvuõiggâdvuõttkomitea lij täʹbbe õlmmääm kueʹhtt čåuddmõõžž vaiddlõõzzid, kook kuõʹsǩǩe eeʹjj 2015 sääʹmteʹǧǧvaalid kuõskki ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâz čåuddmõõžžid. Vaiddlõõzzin nuuʹbb raaji Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz uʹvddem vaaʹldin.

Aaʹššin leäi kõõččmõš ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâz (ÂVV) čõhččmannu 30. peeiʹv 2015 uʹvddem tuʹmmstõõǥǥi vuâđald Sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe primmum oummuid kuõskki ääʹššest.

Sanila-Aikio âânn tuʹmmstõõǥǥ pueʹrren. “Tõt tâma nâânad ÕM:i ooumažvuõiggâdvuõttkomitea ärvv-vaaʹldin tõn, mâiʹd mij leäʹp pâi särnnam. ÂVV ij leʹčči vuäǯǯam čårstõõttâd sääʹmteʹǧǧlääʹjj teeʹkstest, ko tõt lij koʹrvvääm Sääʹm meer jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ jiiʹjjes ‘obbsmiõttmõõžžines’ rääi lääʹjj sääʹnnååʹbleǩ da Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd tääʹrǩes tuâj juõʹǩǩ ooccmõõžž oʹdinaknallšem ärvvtõõllmest. Meeʹst âlgg ååʹn saǥstõõllâd puʹrǧǧeemooccmõõžži raajjmest ÂVV:sa, što ääʹšš vuäǯǯat mååust lääǥǥlaž vuâkka.”

Ooumažvuõiggâdvuõttkomitea tuâtt čåuddmõõžžstes, što ÂVV tuʹmmstõõǥǥ, koin Sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe vaʹlddeš 93 ooumžed vuâstta Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd da halltõõzz vuäinlmõõžž, neeuʹrte KP-suåppmõõžž 25 artikla nuʹtt õhttu ko õõutsââʹjest 27 artiklain da 1 artikla tuʹlǩǩeem vuâđald. Täin suåppmõšpaaiʹǩin 25 artikla kuâskk poliittlaž vuässõõttâmvuõiggâdvuõđid, 27 artikla uuʹccbõs joouki vuõiggâdvuõđid da 1 artikla meerai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ.

Ooumažvuõiggâdvuõttkomitea tuâtt, što eeʹjjest 2011 vueʹljeeʹl ÂVV lij čooʹrääm nuʹtt sääʹmteʹǧǧlääʹjj 3 § sääʹnnååʹblǩest ko lääʹjjpääiʹǩ õõutmiõllsažvuõʹtte vuâđđõõvvi tuʹlǩǩummšest, ko tõt lääʹjjest õõlǥtum objektiivlaž kriteeʹri sââʹjest lij suåvldam jiiʹjjes “obbsmiõttmõõžžâs”. Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd oʹdinaknallšem tuʹtǩǩummuš vaal-loǥstõʹǩǩe väʹlddmest leäi vuõssmõsân vuâđđõõvvâm lääʹjjest šiõttuum kriteeʹrid, da tän vuâđald kõõččmõõžžâst åårrai 93 ooumžed jie leämma valddum vaal-loǥstõʹǩǩe.

Ååʹn ooumažvuõiggâdvuõttkomitea lij õhttâm Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd da halltõõzz vuäinlma da tuõttam, što ÂVV tuʹlǩǩõs čooʹrii lääʹjjest ij-ǥa vuâđđõõvvâm mååžna da objektiivlaž kriteeʹrid.

KP-suåppmõõžž 2 (3) artikla mieʹldd suåppmõšriikk lij õõlǥtem suåvted ooumažvuõiggâdvuõttneuʹrrummuž kuäʹss nåkam lij tuõttum. Ååʹn uvddum čåuddmõõžžstes komitea tuâtt, što tät õõlǥat “tiudd ouddlõʹsse mäccmõõžž staanummuž”. Tät sätt leeʹd vueiʹtlvaž pâi tõn nääʹleld, što ÂVV puʹrǧǧad jiiʹjjes čåuddmõõžžâs. Ooumažvuõiggâdvuõttkomitea tuâtt jeeʹrab, što Lääʹddjânnam lij õõlǥtem tääʹrǩsted sääʹmteʹǧǧlääʹjj 3 § nuʹtt, što ainsmââʹttet što Sääʹmteeʹǧǧ vaali kriteeʹr jiõnstemvuõiggâdvuõʹtte lie meäʹrtõllum da tõid vueʹjjest suåvldet naaʹlin, kåått vaʹsttad Sääʹm meer vuõiggâdvuõđ naaudšed siiskâž jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ. Lääʹddjânnam lij õõlǥtem väʹldded še puk tarbbsõõzz laauʹǩid tõn ainsmâʹttma, što vaʹstteei neeuʹrtummšid vueiʹtet puõʹttivuõđâst veäʹltted.

Ooumažvuõiggâdvuõttkomitea čåuddmõʹšše õhttân õõut vuäzzla tiuddeei juurd, kååʹtt puätt seämma lopp-puåđõʹsse ko obb komitea, leša âânn seʹst lââʹssvuâđđõõttmid.

Lääʹddjânnam âlgg raportâʹstted komiteaaʹje kuuđ mannu seʹst tõi tuåimi pirr, koid čåuddmõõžži diõtt lij riõmmum.

Čåuddmõš ooumažvuõiggâdvuõttkomitea neʹttseeidain addrõõzzâst: https://tbinternet.ohchr.org/Treaties/CCPR/Shared%20Documents/FIN/CCPR_C_124_D_2668_2015_28169_E.pdf

Ålggministeria teâđtõs ääʹššest 1.2.2019 https://um.fi/ajankohtaista/-/asset_publisher/gc654PySnjTX/content/yk-n-ihmisoikeuskomitealta-kaksi-ratkaisua-saamelaiskarajien-vaaliluetteloon-hyvaksymista-koskevassa-asiassa?p_p_auth=cifAZqe8&curAsset=0&stId=44227

Lââʹssteâđ
Saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio,  teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi