TIÄTU, TÁIĐU JÁ UTKE -spellâ lii tääl almostum meid nuorttâ- já tavesämikielân

TIÄTU, TÁIĐU JÁ UTKE -spellâ lii tääl almostum meid nuorttâ- já tavesämikielân. Spellâ lii uđâsmittum. Spellâ lii jurgâlum suomâkielâlii Peliko / Martinex TIETO, TAITO & TEMPPU -speelâst.

TIÄTU, TÁIĐU JÁ UTKE -spellâ lii suotâs lyevdispellâ puohháid. Speelâst piäsá jotteeđ spellâlyevdi alne pirccoostmáin já  TIÄTU, TÁIĐU JÁ UTKE -koortâi mield puđâldiđ maŋgâi náálá sehe västidiđ koččâmuššáid. Spellâmlyevdi kooveest lii ohtâ kalenderihe.

Jis spellee ooroost TIÄTU, TÁIĐU JÁ UTKE -ruuvdui, valjii sun oovtâ čuávuváá muulsâiävtuin:

Tiätu: tiätupargopitá láá tiätukištokoččâmušah, mooid sättih leđe maaŋgah jieškote-uvlágán vástádâs. Vástádâsah iä kavnuu koortâin, mut spelleeh smiettih rievtis vástádâsâid.

Táiđu: táiđupargopitáh lohtâseh matematiikân teikkâ kielâlii naavcâid.

Utke: utkepittáin spelleeh peessih váhá lihâdiđ já siämmást kevttiđ árvuštâllâmtááiđuidis.

Speelâ ulmen lii, et párnááh sättih spellâđ juáhháá jieijâs vyehi mield. Speelâst lii tárguttâs savâstâllâđ iveaaigij mulsâšuumijn já eres aašijn maid párnááh suorgâttâleh. Spellâ heivee kuulmâ ahasijn pajaskulij. Spellâ lii pyevtittum oovtâstpargoost kielâpiervâlstivriimáin.

Spellâ lii tääl finniimist Sämitige oppâmaterial nettikäävpist:

Lasetiäđuh:

Petra Kuuva
Oppâmateriaalčällee
040 677 22 75
petra.kuuva@samediggi.fi

Marita Aikio
Oppâmateriaalvuávájeijee
040 662 9018
marita.aikio@samediggi.fi

Raija Lehtola
Nuorttâlâškielâlâš materiaalpargo
050 573 9525
raija.lehtola@samediggi.fi

Anarâš pivtâstem -kirjeest lii valdum uđđâ riäntus

Ella Sare čäällim kirjeest Anarâš pivtâstem lii valdum uđđâ riäntus. Uđđâ riäntusân láá lasettum ucceeb myenstereh vyesinähkikaperist já motomeh ravvuuh láá tievâsmittum teikkâ tivvum.

Kirje lii tääl finniimist Duodji shopist já Sämitige oppâmaterial nettikäävpist: Ánarâš pivtâstem.

Uđđâ nuorttâkielâ hárjuttâskirje lii almostum 

Škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh lii almostittâm uđđâ nuorttâkielâ ǨIÕČČ 3 -kirjerááiđu hárjuttâskirje. ǨIÕČČ 3 ǩiđđpââʹj tuejjǩeʹrjj lii hárjuttâskirje vuáđumáttááttâs kuálmád luoka nuorttâkielâ vieres kielân máttááttâsân.  

Kirje lii jurgâlum já heiviittum tavesämikielâ GEA -oppâkirjerááiđust, mon lii čáállâm Oona Länsman já kuvvim Nora Bäck. Nuorttâkielân kirje lii jurgâlâm já heiviittâm Raija Lehtola já tuáijum Anni Näkkäläjärvi. 

Tiiláámeh viermikäävpi peht: ǨIÕČČ 3 ǩiđđpââʹj tuejjǩeʹrjj – Samediggi 

GEA 4 kirjan kansikuva

Uđđâ tavesämikielâ oppâkirje lii almostum

Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh lii almostittâm uđđâ tavesämikielâ oppâkirje GEA-kirjerááiđun. GEA 4 Davvisámegiella vieris giellan lii uáivildum vuáđuškoovlâ niäljád luoka viereskielâ máttááttâsân. Kirje teevstâid lii čáállám Oona Länsman. Oppâkirje lii finniimist nuorttâ- já uárjikuávlukielân. Kirje kuuvijd lii sárgum já tuáijim lii ráhtám Nora Bäck. 

Tiilámeh viermikäävpi peht:

Kuhháá vuordum nuorttâlâškielâ aabis almostum

Nuorttâlâškielâ aabiskirje “Jääkk-njaal AABBÂS” almostittemtilálâšvuotâ tuálloo Teamsist 16.12.2021 tme 13.30 nuorttâlâškielân já tme 14.30 suomâkielân.

Aabis lokkekooveest Jääkk-njaalâ lii jieijâs máttáátteijein já perruin. Kove: Sämitigge / Tanja Sanila.

Jääkk-njaal AABBÂS lii vuossâmuu luoka eenikielâ oppâkirje, mii joođeet uccâ uáppee luuhâm já čäällim maailmân. Hävskis já ivnáás aabis muštâl 7-ihásii Jääkk-njaalâst, kote áásá Čevetjäävrist. Kirje movtijdit já tuárju párnáá šoddâm jieijâs kielân já kulttuurân. Aabis kietâčalluu lii čáállám Tiina Sanila-Aikio, kuuvijd já tuáijim lii ráhtám Tanja Sanila. Aabiskirje pargojuávkun láá uásálistám Satu Moshnikoff, Seija Sivertsen, Hannu Kangasniemi já Raija Lehtola.

Aabiskirje almostittemtilálâšvuotâ tuálloo Teams-pirrâsist tuorâstuv 16.12.2021 tijme 13.30 nuorttâlâškielân já suomâkielân tijme 14.30. Tilálâšvuođâin Tiina Sanila-Aikio muštâl kirje siskáldâsâst já rähtimist, já suomâkielâlii tilálâšvuođâst mieldi lii meid kuuvij rähtee Tanja Sanila. Mainâsij lasseen mij peessâp uáiniđ pittáid kirje siskáldâsâst. Lieggâsávt tiervâpuáttim!

Liŋkkâ Jääkk-njaal AABBÂS -kirje almostittemtilálâšvuotân

Aabisist lii stuorrâ merhâšume nuorttâlâškielân

Jääkk-njaal AABBÂS lii vuossâmuš ivnijguin teddilum nuorttâlâškielâ aabiskirje já ton valmâštum lii nuorttâlii siärvádâhân merhâšittee äšši.

– Mij ilodep čuuvtij taan uđđâ, mučis aabis almostum. Taat lii párnáá vuossâmuš lävkki nuorttâlâškielâlii škovlâpálgást. Aabis lii čäällimtááiđu vuáđu já párnáá vuossâmuš kirje. Tääl nuorttâliih perruuh finnejeh šiev pargoniävu párnáá kielâ ovdánmân. Mun tuáivum meid, ete kirje ij pääsi tuš škoovlâst luuhâmnáál, peic meid vaanhimeh kavnâččii kirje kuuvijd já mainâs, iätá Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikode saavâjođetteijee Tauno Ljetoff.

– Mun tuáivum, ete párnááh kävnih uápis aašijd sämmilii perrust kielâinis já kulttuurijnis. Siämmáá ääigi mun tuáivum, ete nuuvt maaŋgah párnááh ko máhđulâš peesih oppâđ mii aalmug tiäđuid já tááiđuid jieijâs perruu já siärváduv siste. Mun omâstâm aabis muu nieidâžân Elli-Dåʹmnnan já muu máttáátteijei Seija Sivertsenân, juátká kirje kietâčällee Tiina Sanila-Aikio.

– Aabis kuuvij rähtim lii kovvejeijei ohtâ karrieer tehálumosijn pargoin. Taat proojeekt lii lamaš munjin mielânpäccee. Tot, ete mun uážum rähtiđ mii párnáid kuuvijd mii jieččân kulttuurist, meerhâš munjin ennuv, iätá kovvejeijee Tanja Sanila.

Meid Sämitiggeest ilodeh aabis valmâštum.

– Aabis lii távjá párnáá vuossâmuš konkreetlâš feerim jieijâs eenikielâst čallum já luhhum häämist. Moodeern já movtijdittee oppâmateriaaleh láá ohtâ oovtviärdásii škovlim elementijn. Lii eromâš tehálâš, ete nuorttâlijn párnáin lii viijmâg máhđulâšvuotâ máttááttâllâđ jieijâs kielâs olmâ já valaba návt mučis kirjeest, iätá I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto.

Aabis puáhtá tiiláđ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv nettikäävpist.

Lasetiäđuh:

Tiina Sanila-Aikio
Kietâčällee
tiina(at)sanila.fi

Petra Kuuva
Oppâmateriaalčällee
puh. +358406772275
petra.kuuva(at)samediggi.fi

Muu kulttuurpiirâs já -ärbi -oppâmaterial lii almostum

Maid noomah muštâleh aldapirrâsist?

Lii-uv päikki kiävtust, veik tast iä oinuu kevttim luodah?

Magareh jienah aldapirrâsist kullojeh?

Muu kulttuurpiirâs já –ärbi lii máttááttâsmaterial, mon ulmen lii laiđiđ uáppeid sämmilii kulttuuráárbán já jieškote-uvlágán kulttuurpirrâsijd. Material siskeeld kuttâ (6) sierâ vijđosii hárjuttâs sämmilii kulttuuräärbi já kulttuurpirrâs ibbeerdmân ja oppâmân. Almostittem ulmen lii movtijdittiđ máttáátteijeid sehe šoddâdeijeid väldiđ kulttuurärbi- já kulttuurpirâsšoddâdem máttááttâs uássin. Máttááttâsmateriaaláin puáhtá ávhástâllâđ sierâlágán máttááttâsjuávhuiguin já heiviittiđ älkkeht meiddei arâšoddâdem tâi kielâpiervâltooimâ uássin.

Material lii rahtum ohtsâšpargoost Suomâ Kulttuutärbipajaskeessim servijn, Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttuváin, Säämi máttááttâskuávdáá Arktisâš pedagogiik II -hahhuin já Sämimuseo Siidain. Material láá toimâttâm Marita Aikio, Unni Länsman, Eija Ojanlatva, Miina Seurujärvi, Jaakko Tuominen já Anna Väänänen.

Material lii nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân Kulttuurin vuosikello -siijđoin!
Siijđoin lii meid material suomâkielâlâš kietâčaalâ pdf-häämist.

Mallipustaveh uápisin!

Čále bustávaid lii algâmáttááttâsân uáivildum hárjuttâsvihko tavesämikielâ mallipustavij hárjuttâlmân. 

Vihkoin uáppeeh pyehtih hárjuttâllâđ uccâ já stuorrâ pustavij sehe uápis saanij čäällim. Pustavij oppâm lasseen uáppei fijnâmotorisiih tááiđuh nanosmeh. Jyehi siijđost lii kuárus loová, moos uáppee sáttá jieš sárguđ já mááláđ.

Čále bustávaid -viihko lii kuvvim Nora Bäck, kote lii kuvvim meid tavesämikielâlii vieres kielâ máttááttâsân uáivildum GEA-oppâkirjesäärji. Viihko lii toimâttâm, vuávám já tuáijim Anni Näkkäläjärvi. Materiaal algâjurdân lii Petra Kuuva anarâškielâlâš ”Puustavhárjuttâsvihko”.

Täin viihkoin lii kevttum tekstimpustavijn šaddee Alku-fonttaperruu pustavijd. Foontaid lii vuávám Jarno Lukkarila já almostittâm Máttááttâshaldâttâh. Lasetiäđuid tun kaavnah čujottâsâst http://alku.typolar.com/.

Viihkoid puáhtá tijláđ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst: https://www.samediggi.fi/tuote/cale-bustavaid/

Uđđâ tavesämikielâ pargokirje lii almostum

Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh lii almostittâm uđđâ tavesämikielâ pargokirje GEA -kirjerááiđun. 

GEA 3 bargogirji giđđii lii uáivildum vuáđuškoovlâ kuálmád luoka viereskielâ máttááttâsân. Kirje teevstâid lii čáállâm Oona Länsman já kirje siskeeld maŋgâpiälásijd hárjuttâsâid. Kirje kuuvijd lii sárgum já tuáijim lii ráhtám Nora Bäck.

Tiijláámeh: https://www.samediggi.fi/tuote/gea-3-bargogirji-giddii/

Sämitigge almostit teddilum versio digitaallâš suomâ-nuorttâsämikielâ-sänikirjeest

Sämitigge já Giellagas-instituut almostiteh teddilum suomâ-nuorttâsämikielâ sänikirje vástuppeeivi 5.3.2021 tijme 13.00. Sänikirje lii teddilum versio Giellagas-instituut tooleeb almostittem digitaallâš suomâ-nuorttâsämikielâ-sänikirjeest. Puohháid ávus almostittemtilálâšvuotâ ornijduvvoo káidusohtâvuođâiguin Microsoft Teams peht čujottâsâst https://urly.fi/1X2m  

Pyeri puáttim čuávvuđ almostittemtilálâšvuođâ!

Uđđâ teddilum sänikirjeest suomâ-nuorttâsämikielâ lii suomâkielâkielâlâš uuccâmsaanij meeri paijeel 20 000. Teddilum sänikirje vuáđuduvá vuosâsaajeest Satu já Jouni Moshnikoff algâalgâlâš säniliiston, mutâ sänikiirján lii valdum mieldi mottoom verd maŋeláá lasettum sánáduv, ko toh láá keččum vuáhádum kielân teikkâ eromâš tehálâžžân.

Nuorttâsämikielâ sänikiirjij toimâttempargo lii rahtum válduääšist Máttááttâs- já kulttuurministeriö Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutân mieđettum sierânâsruttâdem vuáđuld. Olášuttem lii rahtum Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, Sämitige já Helsig ollâopâttuv oovtâstpargon.

Toimâttemkoddeest lijjii Eino Koponen, Miika Lehtinen, Merja Fofonoff já Raija Lehtola.

Giellagas-instituut nuorttâsämikielâ ollâopâttâhmáttáátteijee Miika Lehtinen lii porgâm teddilum sänikirje toimâttempargo Tromsa ollâopâttuv sämikielâi kielâteknologia kuávdáá, Giellatekno, vuáđust porgemáánust 2020 almostittum digitaallâš suomâ-nuorttâsämikielâ-sänikirjeest.

Sämitige sämikielâ toimâttâh lii annaam huolâ teddilum sänikirje almostitmist.

Teddilum sänikirje puáhtá tiiláđ Sämitige oppâmateriaalij viermikäävpist https://www.samediggi.fi/tuote/suomi-koltansaame-sanakirja/

Digitaallâš suomâ-nuorttâkielâ-sänikirje kávnoo čujottâsâst https://saan.oahpa.no/fin/sms/  

Lasetiäđuh:

Sämitigge: Marko Marjomaa (+358 10 839 3183) marko.marjomaa(at)samediggi.fi 

Giellagas-instituut: Miika Lehtinen (+358 50 5692300) miika.lehtinen(at)oulu.fi 

Sammallahti sänikirje lii vuod finnimnáál

Sämitige sämikielâ toimâttâh lii váldám uđđâ riäntus Pekka Sammallahti Sámi-suoma-sámi -sänikirjeest. Sammallahti sänikirje almostui vuossâmuu keerdi ive 1993, já tääl valdum uđđâ riäntus lii 7. Koččâmušâst lii laseriäntus já sänikirje siskáldâs ij lah muttum.

 Sänikirje laseriäntus lii čuuvtij vuordum, tastko kirje lii lamaš jo mottoom ääigi loopân vuobdum. Sämikielâ toimâttâh meridij loppâive, ete váldá sänikirjeest uđđâ riäntus:

– Eromâšávt sämmilij päikkikuávlu kieldâi kielâstrategiapargo lii movtijdittâm väldiđ sänikirjeest uđđâ riäntus. Sänikirjeest lii ennuv ävkki ulmuid, kiäh kevttih sämikielâ pargostis já meid sämikielâ uáppeid. Tuáivu mield kirjeh pijssájeh ubâ váháš ááigán, iätá sämikielâ toimâttuv säämi kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio

Sänikirjeest lii valdum 350 pitá riäntus.

Kirje lii finnimnáál Sämitige oppâmateriaalij viermikäävpist: Sámi-suoma-sámi Sátnegirji – Samediggi

Lasetiäđuh:

Anne Kirste Aikio, tel. 010 839 3124 / +358 40 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi