Sääʹmteeʹgg teʹlfonkõõskõs lij kidd 5.11.2021

Sääʹmteeʹgg teʹlfonkõõskõs lij kidd 5.11.2021 tuâjjlažkååʹdd pueʹrrvââjjampeeiʹv diõtt.

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz koordinaattor mieʹrräiggsa tuej

Tuejj älgg 1.1.2022 da peštt 31.8.2023 räjja. Haʹŋǩǩõskoordinaattor vaʹsttad õhttvuõđin jeeʹres åʹrnn Lääʹddjânnam åårrai škooulid, škooultõõzz jäʹrjsteeʹjid da škooulniiʹǩǩi huõlteeʹjid.  Koordinaattor nåårr sääʹmǩiõli mättʼtõsjooukid da tåimm âlddlõs õhttsažtuejast Uccjooǥǥ  kååʹddest põrggi projeʹkttjååʹđteeʹjin da haʹŋǩǩõõzz jeeʹres tuejjlaivuiʹm. Haʹŋǩǩõskoordinaattor tuõjju koʹlle še teâđtem- da aaʹšši õuʹddepuʹhttem tuej. Haʹŋǩǩõs jääʹrjast ougglõsõhttvuõđid, kååʹtt lij vuâđđmättʼtõõzz da lookkjiškooul tiuddeei sääʹmǩiõli (aanrõš-, nuõrttsääʹm- da tâʹvvsääʹmǩiõl) mättʼtõs, saaʹmi päiʹǩǩvuuʹd oolǥbeäʹlnn leʹddi škooulid. Haʹŋǩǩõõzz teäggteei lij mättʼtõs- da kulttuurministeria. Tuej pueʹrr hoiʹddjummuž veäʹǩǩat sääʹmkulttuur tobddmõš, da oodd jiõččnaž tuõjju. Ââʹntemõõlǥtõssân lij tuej õõlǥtem ââʹnteei škooultõs da sääʹmǩiõl silttõs (asetõs 1727/95). Haʹŋǩǩõõzzâst vaʹsttad škooultõs- da mättmateriaalkoontâr da õuddooumžen tåimm škooultõspiisar.

Haʹŋǩǩõskoordinaattor päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ kaiʹbbjemtääʹzz IV/IV mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2 597,07 €). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset sääʹmvuuʹd lââʹss 24% da tuejjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvvi ǩiõččlâsttmõšlââʹzz.

Tuejjooccmõš mieʹlddõõzzineez âlgg tååimted  24.11.2021 mõõneeʹst addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?4e620f9b

Lââʹssteâđaid oudd škooultõspiisar Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi, teʹl. 010 839 3112.

Aanrest 4.11.2021

Sääʹmteʹǧǧ

Puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso ja Pääministeri Sanna Marin lehdistötilaisuudessa

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio alttad tuâjas Lääʹddjânnmest

Riikksuåvtõs lij piijjâm Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio riikksuåvtõõzz išttmõõžžâst 28. kålggmannu. Tuâj Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio altteem diõtt lij juâtkkum Sanna Marin halltõsprograamm meâldlânji.

Äʹšš lij valmštõllum nâânas õhttsažtuâjast Lääʹddjânnam riikkin, Sääʹmteeʹǧǧin da Saaʹmi siidsåbbar eʹtǩǩeeʹjivuiʹm. Komissio täävtõssân lij noorrâd säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid Lääʹddjânnam riikk da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi tååimin di raajjâd tän teâđ kuâsttjemnalla. 

Puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso ja Pääministeri Sanna Marin lehdistötilaisuudessa
Snimldõk: Laura Kotila | riikksuåvtõõzz kanslia

“Tuäivtam lekkvuõđ Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje tõn vääžnai tuâjast. Mij õhttsaž täävtõs lij, što komissio tuâj seuʹrrjõssân vuârrmainstummuš da naʹddjõs säʹmmlai da riikk kõõskâst lââssan. Pâi fiʹttjeeʹl mâiʹd säʹmmla lie mõõnnâm čõõđ, vueiʹttep tuõđi kaunnâd räʹtǩǩummšid pueʹttiäigga”, väʹlddminister Sanna Marin särnn.

“Täʹbbe jåttai miârkteei tuâjj säʹmmlai vueʹssnes vuäǯǯam čårstummuž di riikk suddeempolitiikk tueʹjjääm seuʹrrjõõzzi seʹlvvtem diõtt. Säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđi tobdstummuš da tiuʹddepiijjmõš Lääʹddjânnmest lij õinn tuâggai. Tuäivam, što tän loʹsses proseeʹss čõõđ mõõnnmõõžžâst šâʹdde konkreettlaž tååim, kook tuõđi ooudee säʹmmlai statuuzz läʹddlaž õhttsažkååʹddest”, peäggat Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

“Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâjj lij vääžnai da seämmast še lossâd. Komissio tuâj ääʹljeen lij juʹn määŋg eeʹjj tääʹrǩes valmštõõllâmtuâjj säʹmmlai da riikk kõskksaž fiʹttjõõzz da naʹddjõõzz lââʹzztem diõtt tueʹǩǩen. Tuäivvap komissio tuõjju lekkvuõđ da riʹjttjeei resuursid oʹnnstummuž staanmõʹšše”, särnn Saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff.

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio lij tåimmjummštes jiõččvälddsaž da čõnnsaʹttem. Tõõzz koʹlljevitt komissaar, koin kueʹhtt lie pijjum riikksuåvtõõzz eʹtǩǩõõzzâst, kueʹhtt Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzâst da õhtt Saaʹmi siidsåbbar eʹtǩǩõõzzâst.

Komissio vuäzzla lie: 

  • näggtõsǩeʹrjjtuʹtǩǩeei, vuõiggâdvuõtt-tiõtti kandidatt Heikki J. Hyvärinen
  • vaaldâšmtiõtti maister Irja Jefremoff
  • pââimõsaaʹrhel emeritus, teologia dåhttar Kari Mäkinen
  • tuâjj-jieʹllemprofessor, vuõiggâdvuõtt-tiõtti dåhttar Hannele Pokka
  • filosofia maister Miina Seurujärvi 

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss vueiʹvvmieʹrren lij:

  • Aiccâd da arvvtõõllâd historiallaš da ânnʼjõž čårstummuž, lokku vääʹldeeʹl riikk suddeempolitiikk, di vuõiggâdvuõđi neuʹrrummšid.
  • Čiõlǥted mäʹhtt täk vaaikte säʹmmlaid da sij õhttsažkådda ânnʼjõž vueʹjjest.
  • Eʹtǩǩeed, mäʹhtt vueiʹtet viikkâd ooudâs õhttvuõđ säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõskâst di säʹmmlai kõõskâst.
  • Lââʹzzted tieʹttemvuõđ säʹmmlain Lääʹddjânnam alggmeeran. 

Mieʹrren lij še, što tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss puåđõssân Lääʹddjânnam riikk kuâdd vaʹsttõõzz da õõutveäkka Sääʹmtiiʹǧǧin, Saaʹmi siidsåbbrin da jeeʹres sääʹmtuåimmjeeʹjivuiʹm nâânad säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž Lääʹddjânnmest. Psykososiaalʼlaž tuärjjõs lij vääžnai vueʹss säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss teâuddjummuž.

Komissio raajj tuâjstes rapoort, kååʹtt âânn seʹst še tåimmeʹtǩǩõõzzid. Raportt uuʹdet riikksuåvtõʹsse, Sääʹmtegga da Saaʹmi siidsåbbra 30.11.2023 mõõneeʹst. 

Säʹmmlai staattus alggmeeran lij staanum Lääʹddjânnmest vuâđđlääʹjjest. Vuâđđlääʹjj 17§ 3 momeeʹnt mieʹldd säʹmmlain alggmeeran lij vuõiggâdvuõtt juäʹtǩǩed da viikkâd ooudâs jiiʹjjes ǩiõl da kulttuur.

Meeraikõskksaž ouddvueʹjj

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissioinstituutio jååđat preddnees 1970-lokku. Meeraikõõskâld tuõttvuõttkomission kååččat proseeʹssid, koin taʹrǩstõõlât historiast šõddâm kollektiivlaž vieʹrrvuõđid. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio lie čõõđtum nuʹt 40 jânnmest.

Lââʹssteâđ:

spesiaaläʹšštobddi Nina Brander, p. 0295 160 347, plaaneei Maiju Ranta, p. 029 160 272, riikksuåvtõõzz kanslia

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, p. 040 687 3394 da saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff, p. 050 396 1297

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio altteem-meäʹrtummuš  

Tiõrv pueʹttmest nuõrttsääʹm anatomiasannõõzz õlmstâʹttempoʹdde!

Nuõrttsääʹmǩiõllsaž anatomia-sääʹnnlist lij välddum meädda interneeʹttest teeknlaž väʹǯǯlõsvuõđi diõtt. Ǩiõččlõõttâp vuäǯǯad sääʹnnliist mååusat vuäǯǯamnalla nuʹtt sõrgg ko vueiʹtlvaž.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi õlmstâtt Ǩiõllneäʹttel pââʹjj 26.10.2021 nuõrttsääʹmǩiõllsaž anatomiasannõsǩeeʹrj. Sannõs lij digitaalʼlaž hääʹmest da tõt vuâđđââvv Egil Utsi eeʹjj 1986 õlmstõttum Anatomiia-ǩeeʹrj. Sannõõzzâst lij kaartʼtõs, koonn lij raajjâm Liisa Helander.

Pukid äävai õlmstâʹttempoodd riâššât ougglõsõhttvuõđin čiâss 13.00 Teams pääiʹǩest addrõõzzâst Nuõrttsääʹm anatomiasannõsǩeʹrjj

Tiõrv pueʹttem!

 

Lââʹssteâđ:

Mä. sääʹm ǩiõllaaʹššipiisar Marko Marjomaa, teʹl. 050 438 2484 / 010 839 3183, marko.marjomaa(at)samediggi.fi

Mä. nuõrttsääʹmǩiõl ǩiõlltuâjjlaž Mervi Semenoff, teʹl. 010 839 3139 / 040 184 6604, mervi.semenoff(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla plaaneei mieʹrräiggsaž tuâj

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹm ǩiõl koontâr ååcc mieʹrräiggsaž plaaneei, koon tuâjjan lij raajjâd teâđtem-materiaal sääʹm ǩiõll-lääʹjj da säʹmmlai jeeʹres ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr sääʹmnarooʹde neʹttseeidaid da jeeʹres kanaaʹlid. Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd da peštt 31.12.2021 räjja.

Ââʹntemkaiʹbbjõsân lij tuâj oudldem škooultõs da lââʹssen kaiʹbbjet sääʹm ǩiõl tääid (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnstam håiddmõš oudldâstt šiõǥǥ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi, sääʹmkulttuur da vaaldšmallaš tuâjai tobddmõõžž di šiõǥǥ saaǥǥtemtääidaid. Härjjnummuž vaʹstteei tuâjaid ǩiõččât pueʹrren.

Päʹlǩǩ meäʹrrââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/III mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2645,46 euʹrred /mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuâjast härjjnem mieʹldd meäʹrrõõvvi härjjnemlõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tueʹjjeeʹn 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz. Tuâjast ââʹnet kuõiʹt neäʹttel ǩiõččlõddâmääiʹj.

Ooccmõõžž mieʹlddõõzzeezvuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 1.11.2021 mõõneeʹst addrõʹsse: Ma. suunnittelija (sympahr.net)

Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio teʹl. 010 839 3124. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi

Aanrest 18.10.2021

Ooʒʒ mieʹldd leʹbe eʹtǩǩed vuäzzla Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõʹsse tåimmpoʹdde 2022-2023

Ooccâp nuõrisuåvtõʹsse mieʹldd aktiivlaid sääʹmaaʹššin älšmõõvvâm sääʹmnuõrid pirr Lääʹddjânnam. Nuõrisuåvtõõzz vaʹlljummšest pueʹttep väʹldded lokku, što vuäzzla eʹtǩǩee vueiʹtlvummuz käʹttjeeʹjen čõõđ sääʹmvuuʹd de jeeʹres ǩiõlläʹrttli. Vaʹlljõõzzâst jääʹǩǩte še sooǥǥbieʹli kõskksaž tääʹssäärv. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzla   ij taarbaš leeʹd sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž.

Nuõrisuåvtõʹsse vaʹlljee čiččâm väʹlddveärla vuäzzla de siʹjjid juõʹǩǩʼkõʹžže vääʹrrneeʹǩǩ. Vuäzzla âʹlǧǧe leeʹd 18-28 -ekksa aktiivla sääʹmnuõr. Nuõrisuåvtõs tuejjad sääʹmteʹǧǧ halltõʹsse eʹtǩǩõõzz vaʹlljeemekksain  vuäzzlain da looppla  tuʹmmstõõǥǥ tuejjad sääʹmteeʹǧǧ sååbbar.

Nuõrisuåvtõs vaʹlljad kõskkvuõđstes suåvtõʹsse kueʹhtten eeʹǩǩen vuârstes saaǥǥjååʹđteei da vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei. Nuõrisuåvtõs še nõmmad jäänmõssân vitt (5) põõšši äʹšštobddi. Äʹšštobddivuäzzla âʹlǧǧe leeʹd vaʹljjeem poodd 15-17-ekksa.

Vuäitak ooccâd mieʹldd leʹbe eʹtǩǩeed miõlstad nuõrisuåvtõʹsse suåppi 18-28-ekksaid sääʹmnuõrid da äʹšštobddivuäzzlõʹžžen suåppi 15-17-ekksaid sääʹmnuõrid. Eʹtǩǩõõzz vuâđđõõttmõõžžines vuäiʹt vuõltteed 14.11.2021 mâânast neʹttpååʹštest info(at)samediggi.fi leʹbe pååʹšt mieʹldd addrõʹsse Nuõrisuåvtõs, Sajos, 99870 Aanar.

Vuäitak teâudded še neʹttseeidast ooccâmlomaakk.

Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst tåimmjeei nuõrisuåvtõõzz pââimõõzzân tuejjõssân lij oouʹdeed sääʹmnuõri ǩiõlʼlaid da kulttuurlaid vuõiggâdvuõđid de raʹvvjed sääʹmnuõri identiteeʹtt nuõrituâjj pääiʹǩ. Lââʹssen nuõrisuåvtõs älgg valmštõõllâd tõid sääʹmteeʹǧǧi eʹtǩǩõõzzid, alttõõzzid, ceälkkmõõžžid da jeeʹres peäʹlestvälddmõõžžid, kook kuõʹšǩǩe  sääʹmnuõrid. Nuõrisuåvtõõzz tåimmʼmõʹšše vuäitak tobdstõõttâd lââʹss tääiǥ www.nuor.fi

Lââʹssteâđaid

Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio, tel. 040 708 2072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

Nuõripiisar Elli-Marja Hetta tel. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla kutt stipeeʹnd

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla õhttseʹžže kutt (6) 500 eeuʹr stipeeʹnd, kook liâ jurddum sääʹmǩiõl da/leʹbe sääʹmkulttuur väʹlddaaunâs- da čårraaunâsmättʼtõõttjid da sääʹmǩiõllsaž tuejj-jieʹllma valmštõtti õlltääʹzz škooultummšest leʹddjid.  Ooʒʒjin raaukât jeäʹrab vuâđđtõõllmõõžžid stipeeʹnd vuäǯǯam diõtt. Vuâđđtõõllmõššan vueiʹtte leeʹd jm. mättčuäʹjtemtuâj valmštummša kuulli jeäʹrab kuul leʹbe dommpäiʹǩǩ-kååʹdd da mätt’tõõttâmpäiʹǩǩ-kååʹdd kuʹǩes mäʹtǩǩ-kõõskin šõddi mäʹtǩǩ-kuul.

Frijjnallšem ooccmõõžžid raaukât tuåimted seärad 27.10.2021 mõõneeʹst čiâss 16 räjja liâdǥlânji addrõʹsse info@samediggi.fi. Ooccmõʹšše âlgg õhtteed kopio mättrekiʹstterväʹlddõõǥǥâst.

Vännai leʹbe mâŋŋnam ooccmõõžžid jeäʹt ǩiõttʼtõllu.

Aanrest 11.10.2021

Sääʹmteʹǧǧ/ škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkåʹdd

Čiâss sääʹmǩiõl pukid! – äävas mättčiâss sääʹmǩiõli neäʹttlest

Sääʹmǩiõli olgglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei  mättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõõzz riâšše še tän eeʹjj äävas Čiâss sääʹmǩiõl pukid! – mättčiâss sääʹmǩiõli neäʹttlest 25.–31.10.2021. 

Mättčiâss liâ pravvlum vuâđđmättʼtõõzz škooulniiʹǩǩid da nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõttjid, leša mättčiâssid vuäǯǯa vuässõõttâd puk sääʹmǩiõlin miõlstõõvvâm. Čiâssid vuäiʹt vuässõõttâd juõʹǩǩ mättʼtõõtti jiõččines leʹbe ceâlai klass vuäiʹt vuässõõttâd õõutsââʹjest seämma ääiʹj õhttsain teâttmašinain. Vuässõõttâd vuäiʹt še tääuʹjbõʹžže čieʹsse. 

Mättčiâssi miârktõssân lij šõddeed teâđstemvuõtt säʹmmlain da sääʹmǩiõlin de älšmâʹtted vuässõõttjid sääʹmǩiõllsa ǩiõll-laauǥ ååʹblǩest, koʹst uʹčteeʹl mainste mättčiâssin vuõss-sââʹjest sääʹmǩiõl. Lååʹvest  liâ laaul, lokkõs da siõr!   

Mättčiâssid âʹnne olgglõsõhttvuõđin Microsoft Teamsest. Čiâss liâ õhttsõʹžže kolmm, õhtt juõʹǩǩʼkast Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlin: nuõrttsääʹmm,aanarsääʹmm da tâʹvvsääʹmm ǩiõlâst. Mättčiâss liâ pravvlum jeeʹres ââʹǩǩäʹrttlid da juõʹǩǩ mättčiâssâst kõskkee mõõn-ne teemma. 

Äiʹǧǧtaull:  

Mâ 26.10. č  10–11  

Nuõrttsäämas klaassid 3–6, teeʹmmen mueʹrj  

Se 27.10. č 10–11  

Tâʹvvsäämas pââiškooul klaassid, teeʹmmen neäʹttelpeeiʹv  

Ne 28.10. č 13–14  

Aanarsäämas vueʹllškooul klaassid, teeʹmmen meäʹccžeevai  

Čiâssin lij vueiʹtlvažvuõtt kõõččâd kõõččmõõžžid da saǥstõõllâd chat-test. Uʹčteeʹl lââʹssen kõõččmõõžžid liâ vaʹstteʹmmen jeeʹres olgglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz tuâjjtuejjeei. Čiâssid ij taarbâž iʹlmmtõõttâd ouddpeäʹlnn. Mättčiâssid liânttee da ruõkkâmliiʹŋǩ  õlmstâʹtte čiâssi mâŋŋa addrõõzzâst www.saamenetaopetus.com/tapahtumia.   

Tääʹrǩab vuäʹppõõzzi  čiâssid vuässõõttmõõžžân lij õlmstõttum olgglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz neʹttseeidain da facebookkâst

Sääʹmǩiõli olgglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõs lij  Uccjooǥǥ kååʹdd vaaldšem da Sääʹmteeʹǧǧ koordinâʹsttem. Pilotthaʹŋǩǩõõzz teäggad mättʼtõs- da kulttuurministeria. Pilotthaʹŋǩǩõõzz miârkktõssân lij  pueʹreed sääʹm-mättʼtõõzz õsttâmvuõđ säʹmmlai dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn. 

Haʹŋǩǩõs oudd kueʹhtt čiâss neäʹttlest vuâđđmättʼtõõzz/lookkiškooultõõzz tiuddeei sääʹmǩiõl mättʼtõõzz olgglõsõhttvuõđin pirr Lääʹddjânnam. Tän šiâtt haʹŋǩǩõõzz pääiʹǩ sääʹmǩiõl mättʼtõõzz vuäǯǯa 105 škooulneʹǩǩed da mättʼtõõtti. Haʹŋǩǩõs lij vuäǯǯam juätkkteäggtõõzz 31.8.2023 räjja. Lookkâmekka 2022-2023 iʹlmmtõõttmõõžž ääʹvee eʹpet ǩiđđtääʹlv 2022. 

Sääʹmǩiõli neäʹttel âʹnne 25.-31.10.2021 da Sääʹmteʹǧǧ lij kåččam pukid vuässõõttâd teeʹmmneäʹttla ouddmiârkkân riâššeeʹl noorõõttmõõžžid da puuʹteeʹl sääʹmǩiõlid õlmmsa. Ǩiõll-laauǥčiâssi lââʹssen säʹmmlažvuõʹtte da sääʹmǩiõlid vuäiʹt tobdstõõttâd    Oktavuohta – sääʹmmteâtt mättʼtõʹsse – neʹttseeidain, koʹst käunnje jiânnai teeʹmmaunnâz mättʼtõʹsse.  

Lââʹssen vuäitak tiʹllʼjed sääʹmteeʹmmlaid škooulkueʹssjummušid, mobiilsiõrid da mõõntõõllâmpaakk  Dihtosis – haʹŋǩǩõõzz neʹttseeidain. 

Lââʹssteâđaid:  

Satu Pieski, haʹŋǩǩõsjååʹđteei  
satu.pieski@edu.utsjoki.fi 
040 5466 514  

Anni-Sofia Niittyvuopio, haʹŋǩǩõskoordinaattor   
anni-sofia.niittyvuopio@samediggi.fi 
040 5843 098  

www.saamenetaopetus.com  
www.oktavuohta.com 

Tiõrv pueʹttmest konferenssa Tâʹvvjânnmi alggmeerai äʹrbbvuõđlaž teâđ suojâst da aaunâsteʹmes jällmõõžžâst 11.11.2021

Kåčč

Konfereeʹns Tâʹvvjânnmi alggmeerai, leʹbe säʹmmlai da Ruânnjânnam inuiitti äʹrbbvuõđlaž teâđ suõjâst da aaunâsteʹmes jällmõõžžâst (IP) jäʹrjstet vueʹssen Lääʹddjânnam Tâʹvvjânnmi ministersuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeivuõđ. Äʹrbbvuõđlaž teâđ suõjj âânn seʹst äʹrbbvuõđlaž kulttuurõõlmtõõzzid mâʹte ouddmiârkkân ǩiõtt-tuâjaid, njäälmlaž ääʹrb, nõõmid da symboolid še. Täävtõssân lij ǩiõttʼtõõllâd konfereeʹnsest täid kõõččmõõžžid alggmeerai vueiʹnnemkuuʹlmest da nââneed vooudlaž raajid râstldeei õhttsažtuâj da lââʹzzted silttummuž Tâʹvvjânnmin nuʹtt vuäʹnkõs ko kuʹǩes äiʹǧǧkõõskâst. Õhttsažtuâjj čiŋlmââvv jeäʹrben tõõzz, mäʹhtt ânnʼjõž aaunâsteʹmes vuõiggâdvuõđ suõjjee äʹrbbvuõđlaž teâđ da mäʹhtt vaaʹnid õõlǥči ǩiõttʼtõõllâd. Vooudlaž tååimaivuiʹm põõrǥât vaikkted positiivlânji meeraikõskksaž saǥstõõllmõõžžid Maaiʹlm jiõgglaž jällmõõžž organisaatiost WIPO:st.

Äiʹǧǧ: 11.11.2021 čiâss 09.30-17.30 (tarkistettava)

Päiʹǩǩ: SAJOS, Aanar, Sääʹmjânnam, Tâʹvv-Lääʹddjânnam (da ougglõsõhttvuõđivuiʹm)

Jäʹrjsteei: Mättʼtõs- da kulttuurministeria, Sääʹmteʹǧǧ, Lääʹddjânnam raajjivuõiggâdvuõđlaž õhttõs rõ, Tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria, Pateʹntt- da rekisterhalltõs da Tâʹvvjânnmi ministersuåvtõs

Konfereeʹns ǩiõl lie tâʹvvsääʹmǩiõll da eŋgglõsǩiõll da lââʹssen taʹrjjeep simultaantuʹlǩǩummuž lääʹddǩiõlle da skandinaavǩiõʹlle. Lââʹssteâđ Dialoogportaalâst. [Hoʹhsse! Koronarääʹjtõõzzi diõtt konfereeʹns jäʹrjstet hybriidhääʹmest. Konfereʹnsspääiʹǩest jääʹǩǩtet viõǥǥâst åårrai siâzztõõzzid hygieniast da staankõõskin.]

Vuässõõttji mieʹrr lij raajtum. Raukkâp iʹlmmtõõttâd seärad 21.10 mõõneeʹst: (https://link.webropolsurveys.com/S/C281152C791FAA91) Tiõrv pueʹttmest!

Snimldõk: Outi Pieski, Cuolmmadit. EMMA 12.9.2018 – 6.1.2019. Snimldõk: Ari Karttunen / EMMA

Mättʼtõs- da peâmmamsueʹrj teâttvääʹjjvuõđid säʹmmlain paiʹǩǩeei ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmam-materiaal õlmstõttum!

Teâđak-a, mii alggmer lij? Mâid teâđak säʹmmlain? Lääʹddjânnmest lij jõnn teâttvääʹjjvuõtt säʹmmlain, sij kulttuurâst da alggmeervuõiggâdvuõđin. Ođđ ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmam-materiaal nåårr teâđaid da viiŋkid mättʼtõs- da peâmmamsuârgga di säʹmmlai mainstâttmõõžžid ääʹšš välddmõššân pieʹǩǩen mättʼtõõzz. Äʹššen liâ jeäʹrbi mieʹldd ooumažvuõiggâdvuõttvuâđđ, alggmeer, historia da päkkläʹddlâsttmõš, ǩiõllʼlaž da kulttuursa ooumažvuõiggâdvuõđ, äimmõsmuttâz vaikktõõzz da saaǥǥ peâmmamsuârgga. Materiaal lij tuejjuum Heʹlssen universiteeʹtt pedagogikktiõttji tiõđkååʹdd, Sääʹmteeʹǧǧ da ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõõzz õhttsažtuâjast.

Tuuli Miettunen čõõđti mättʼtõs- da kulttuuriministeria tiʹllʼjem čiõlǥtõõzz sääʹmteâđast mättmateriaalin eeʹjjest 2020 da vuâmmši, što teâtt leäi occanj da jõs tõt leäi, tõt leäi ouddhistoriaaʹje kuâđđjam da rasistla stereotypia nobstõõvi (Miettunen 2020). Sääʹmteeʹǧǧ âʹlnn ââʹnnem Oktavuohta -seiddõs taʹrjjad sääʹmteâđ da aunnstõõzzid mättʼtõõzz tuärjjõssân, leša vaiddsânji ǩiõččeeʹl škooultõsriâšldõõǥǥâst – da tän pääiʹǩ ǩeeʹjjmieʹldd lääʹdd õhttsažkååʹddest – tieʹđet säʹmmlain tuõđi siõmmna.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teäʹddad, što Lääʹddjânnmest õõlǥči tiuʹddepiijjâd še vueʹllǥab lääʹjjšiõttummuž tääʹzzest vuâđđlääʹjj (17 §) täʹǩǩeem vuõiggâdvuõtt säʹmmlaid tuõʹllʼjed da viikkâd ooudâs alggmeeran jiijjâs ǩiõl da kulttuuʹres, jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõtt di vuâđđlääʹjj täʹǩǩeem jiõččvaaldšem sääʹmvuuʹdest (121 §). Alggmeer ooumažvuõiggâdvuõđ lij meäʹrtõllum še meeraikõskksaž vuõiggâdvuõđâst, tõʹnt kõõččmõõžž ij õõlǥči tåʹlǩ politisâʹstted.

Ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš lij teâuddjam Lääʹddjânnmest riʹjttjeeǩani uʹčteeʹlškooultõõzzâst (Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs 2014; Kasa dj., 2021). Tieđteʹmesvuõđin ooumažvuõiggâdvuõđin da säʹmmlain liâ veiddsõs vaikktõõzz säʹmmlai ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjummša. Ouddmiârkkân säʹmmlai sââʹj alggmeeran jeät fiʹtte, håʹt-i Lääʹddjânnam vuâđđlääʹǩǩ tõn toobdast. Vuâđđlääʹjj täʹǩǩeem ni ǩiõlʼlaž ooumažvuõiggâdvuõđ jiâ tiõuddu riʹjttjeld tän diõtt. Ouddmiârkkân vuõiggâdvuõtt jiijjâsǩiõllsaid sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid leʹbe sääʹmǩiõl âânnmõʹšše veʹrǧǧniiʹǩǩin teâuddje vääʹneld. Sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs tääʹvat õõudâs pâi pieʹǩǩ sääʹmškooulniiʹǩǩin.

Lääʹddjânnma tääuʹjeʹld mušttʼtummšid ooumažvuõiggâdvuõttvalvvâmorgaanin säʹmmlai ciʹsttjummšest

Lääʹddjânnam lij vuäǯǯam tääuʹjeʹld läittmõõžžid ooumažvuõiggâdvuõttvalvvâmorgaanin odm. alggmeer jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõʹtte kässjõõttmõõžžâst da vuõiggâdvuõđi vännsõs teâuddjummšest. Lij pââimõs äiʹǧǧ, što Lääʹddjânnam riikk älgg toiʹmmjed säʹmmlai ooumažvuõiggâdvuõđi čõõđtummša odm. puuʹteeʹl õõlmâsvuõʹtte vuõigg teâđ, tobdsteeʹl vuõiggâdvuõđi õõlǥtemvuõđ di kässjõõđeeʹl säʹmmlai vuäǯǯam pâiʹlǩiõččmõʹšše da vââʹjjsaʹǩǩe.

Säʹmmlai kulttuursaž vuõiggâdvuõđid äštt tieđteʹmesvuõʹtte vuâđđõõvi haʹŋǩǩõõzzi lââʹssen äimmõsmuuttâs

Tiina Sanila-Aikio mušttat, što ”äimmõsmuuttâs puätt muʹtted puk”. Sanila-Aikio saaǥǥvuârast puuʹtet õuʹdde, mäʹhtt šõõŋ ruõbddeettmõõžž liâ juʹn lâssnam. Äimmõsmuuttâs kuâsttai jeäʹrben aarktlaž vuuʹdest. Tåʹlǩ äimmõsmuuttâs ij ääʹšt säʹmmlai jieʹllemåårrmõõžžid pâi še tieđteʹmesvuõtt jååʹđat määŋgaid haʹŋǩǩõõzzid, kook äʹštte jieʹllemvueʹjj da kulttuur juätkkmõõžž õudldõõzzid. Säʹmmlai kulttuursa ooumažvuõiggâdvuõđ liâ še ǩiiddsânji õhttvuõđâst mäddvuõiggâdvuõđid.

Ooumažvuõiggâdvuõttškoultõsaunnstõs lij friijâld laaddâmnalla da lââʹssen tõt šâdd pieʹǩǩen Demokratia- da ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš mättʼtõs- da peâmmamtuâjast -spesiaalkuurs. Kuurs pieʹǩǩen čuäʹjtet še Suvi West Eatnameamet – Hiljainen taistelumme -dokumeʹnttjieʹllikartt, kååʹtt lij vääžnai saaǥǥvuârr säʹmmlai ǩiõččâmvueʹjjest. Jieʹllikartt lij õlmstõttum Škooulkino -kääzzkõõzzâst da čâhčča 2021 liâ pueʹttmen lââʹzz mättmateriaal Škooulkinooʹje mättjemstroiʹttli äuʹǩǩeemnalla.

Ođđ mättmateriaal lij tillʼlõvvum tuärjjõssân uʹčteeʹlid da teâttan veiddsõs narooʹde

Aʹrvvõõzz mieʹldd pâʹjjel 70 % säʹmmlain jäälast sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn (kč. Keva 2020), da tät lij vääžnai juõǩǩʼka uʹčteeʹl teâđsted; vuäǯǯ-a škooulneǩ teâđ jiijjâs kulttuurâst da demokratiapeâmmʼmõõžž beäʹlnn relevaant teâđ ouddmiârkkân Sääʹmteeʹǧǧest õhttsažkååʹddest tåimmjummša? Da nuuʹbb-beäʹlnn, måkam teâđ lääʹdd škooulneǩ vuäǯǯ säʹmmlažvuõđâst?

Ååʹn õlmstõttum ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmam-materiaal õudd teâđ jeäʹrbi mieʹldd säʹmmlain, alggmeer da jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ ooumažvuõiggâdvuõttvuâđast, historiast da škooul roolâst, ǩiõlʼlaž da kulttuursaž ooumažvuõiggâdvuõđin, äimmõsmuttâz vaikktõõzzâst säʹmmlaid da viiŋkid uʹčteeʹlid da jeäʹlteejid/puärrsid. Kõskksaž ǩiõččâmvueʹǩǩ lij še säʹmmla õhttân meeran Sääʹmjânnmest, kååʹtt râstldad riikki raajid. Mieʹldd liâ säʹmmlai saaǥǥvuâr jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđâst, jieʹllemvueʹjjest, kõskkvuõđâst luõttu da mättʼtõsmateriaalin.

Škooultõsaunnstõs lij tuejjuum Heʹlssen universiteeʹtt pedagogikktiõttji tiõđkååʹdd, Sääʹmteeʹǧǧ da Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõõzz õhttsažtuâjast. Tuâjj viʹǩǩeš čõõđ pieʹǩǩen Ooumažvuõiggâdvuõđ, demokratia, äärv da dialoog peâmmʼmõõžžâst -haʹŋǩǩõõzz 2018-2021, koon miârktõs lij leämmaž pueʹreed ooumažvuõiggâdvuõtt-tieʹttemvuõđ peâmmamsueʹrjest. Haʹŋǩǩõõzz liâ teäggtam eeʹjjest 2020-2021 Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs, vuõiggâdvuõttministeria da Heʹlssen universiteʹtt.

Laadd friijâld ââʹnnem aunnstõs: Alggmeer säʹmmla da ooumažvuõiggâdvuõđ – Ooumažvuõiggâdvuõttvuâđđ, ǩiõlʼlaž da kulttuursa ooumažvuõiggâdvuõđ, äimmõsmuuttâs da saaǥǥ uʹčteeʹlid

Lââʹssteâđ:

Tuija Kasa, äʹšštobddi (vueʹssäiggsaž), Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs / näʹǧǧeemǩeʹrjjtuʹtǩǩeei, Heʹlssen universiteʹtt, +358(0)29 412 0665, tuija.kasa@helsinki.fi

Ulla Aikio-Puoskari, škooultõspiisar, Sääʹmteʹǧǧ, +358(0)10 839 3112, ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi

Sirpa Rautio, jååʹđteei, Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs, +358(0)9 432 3780, sirpa.rautio@ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs.fi

Teâttkääiv:

Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs (2014): Ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš- da škooultõs Lääʹddjânnmest. Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs. Addrõõzzâst: https://ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs-fi-bin.directo.fi/@Bin/47503f796d0d0a236e19344592dd9215/1525775690/application/pdf/272052/IOK-ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš-%20da%20-škooultõsčiõlǥtõs.pdf

Kasa, T., Rautiainen, M., Malama, M., & Kallioniemi, A. (2021). ‘Human rights and democracy are not self-evident’: Finnish student teachers’ perceptions on democracy and human rights education. Human Rights Education Review4(2), 69–84. https://doi.org/10.7577/hrer.3937

Miettunen, T (2020). Sääʹmteâđ avi vännsõs teâđ säʹmmlain? : Čiõlǥtõs sääʹmteâđain vuâđđškooul lääʹddjânnam- da ruõccǩiõllsaž mättmateriaalin. Mättʼtõs- da kulttuurministeria čõõđtummšid 2020:29. https://čõõđtõõzz.riikksuåvtõs.fi/handle/10024/162566 (17.6.2021)

Oktavuohta – sääʹmteâđ mättʼtõsse: https://www.oktavuohta.com/

Ranta, K. & Kanninen, J. 2019. Vueʹsttpiõʹǧǧe: Sääʹm-meer päkkläʹddlâʹsttmõõžžâst. Heʹlssen: čõõđtempäiʹǩǩ S & S.

Vaalmâšvuõđ säʹmmlaž- da romanialažnuõri vuõinnlõõttmõʹšše – määusteʹmes škooultõs uʹčteeʹlid: https://www.nuõriakatemia.fi/haʹŋǩǩõõzz/kulttuur-škooul/