Striiʹmjum sääʹm-musiikk konseeʹrt Sajoozzâst

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹm-musikk-kõõskõs da sääʹmkulttuurkõõskõs Sajos reäʹšše livestream-konseʹrtträäid ǩieʹssmannust. Vuõiʹǧǧest striiʹmjum konseeʹrtid vuõltteet sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest da tõi ǩiõččmõš lij määustem. Pääiʹǩ õõl ǩiõččjid jeät valddu. Konseeʹrtid vuäitt ǩiõččâd addrõõzzâst sajos.fi/live.

Konseeʹrti rääid alttad seärad 10.6. nuõrttsääʹmǩiõllsaž Suõmmkar-joukk. Suõmmkar õhttââll vuäʹmm nuõrttsääʹm äʹrbbmusiikk ânnʼjõžäiggsaž maaiʹlm-musiʹǩǩe. Jooukâst läulla da leuʹddje nuõrttsäʹmmla Anna Lumikivi da Hanna-Maaria Kiprianoff, kook lie välddam sooǥǥeez ǩiõl da kulttuur mååust eman rääʹvesooumžen da mättʼtõõllâm sääʹm musikkäʹrbbvuõđ arkiivi ohjjummšest. Joukk õlmstõõʹtti debyttalbuumes Suõmmkar påʹrǧǧmannust 2018, da tuâjjan lij ååʹn nuʹbb albuum.

Nelljdpeeiʹv 11.6. konseeʹrt oudd Ulla Pirttijärvi-Länsman õõutâst Ulda-jooukin. Pirttijärvi-Länsman lij õhtt tobddsõmâs sääʹm-musiikkrin jeärben äʹrbbvuõđlaž vokaalmusiikkâst, juõiǥ sueʹrjest da juõigg lij še ravvsen ââlda Ulda musiikkâst. Joukk lij aalǥtum eeʹjjest 2009 da tõt lij õlmstâttam kuõʹhtt albuum; Ulda (2012) da Roijk (2016). Kuälmad albuum lij jååʹttmen.

Seärad 17.6. lij vuârast Ante Aikio jooukines. Aikio lij aanar ååraž musiikkâr da ǩeʹrjjneǩ, kååʹtt lij õlmstâttam määŋgaid ǩeerjlaž tuejjõõzzid da juõiggâm õlmmsest juʹn iiʹjjid. Son lij leämmaž Korpiklaani-bäänd njonnaz Jonne Järvelä kuõiʹt sooloalbuumâst mieʹldd da Saimaa Sinfonietta -orkesteeʹr juõiggsolisttân. Teimma ǩeässa son õlmstõõʹtti vuõssmõs jiiʹjjes siŋŋle, Šuvvá, koon puuʹtteeʹjen tuejjii ruõcclaž räppneǩ Kitok. Vueʹssmannust 2020 Aikio õlmstõõʹtti debyttalbuumes Eret.

Konseeʹrti rääid mââimõssân lij 24.6. Wimme & Rinne. Wimme Saari da Tapani Rinne lie tuejjääm musiikk õhttân juʹn pâʹjjel čueʹtteeʹjjnelljõõzz ääiʹj da lie jååttam jeeʹres maaddjânnmin. Kueiʹmi ânnʼjõž norrõs lij duo, Wimme & Rinne, koʹst kuhttui persooni tuâǥǥa da ǩiččmõš õhttne. Looppâst lij lääʹđes da viõusâs musikk, kååʹtt lij âʹldd täʹst da ååʹn.

Puk konseeʹrt äʹlǧǧe čiâss 19.00 da tõid vuäitt ǩiõččâd addrõõzzâst sajos.fi/live.

 

Konseeʹrt:

10.6. Suõmmkar

11.6. Ulla Pirttijärvi & Ulda

17.6. Ante Aikio

24.6. Wimme & Rinne

 

Lââʹssteâđ:

Sääʹm-musikk-kõõskõõzz plaaneei
Oula Guttorm
oula.guttorm(at)samediggi.fi
040 6674545

Sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereʹnss 2020 serddai 

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz (SPN) halltõs noorõõđi ougglõsõhttvuõđin 3.6. da saǥstõõli såbbreʹstes sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns riâššmõõžžâst. Konfereʹnss leäi mieʹrren riâššâd Aanrest påʹrǧǧmannu 13 – 14. peeiʹv 2020. Halltõs tuʹmmii såbbreʹstes, što konfereeʹns seeʹrdet koronaviruspandemia diõtt. Konfereeʹns ođđ ääiʹjest lij mieʹrr tuʹmmeed mâʹnnjlõbân ǩieʹzz äiʹǧǧen. 

Žaaʹll lij, što jeäʹp vueiʹn äšša jeeʹres čåuddmõõžž pandemia diõtt. Konfereeʹns kuuitâǥ riâššât tâʹlles ko pandemia oudd. Rââst raaʹji vuällai sääʹmpoliittlaž õhttsažtuâjast ââʹnet täʹrǩǩen, što sääʹmparlameʹnttneeʹǩǩ noorâʹtte da sij vuäiʹtte piâssâd saǥstõõllâd õhttsaž aaʹšši di vaʹǯǯtõõzzi pirr, särnn SPN saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso konfereeʹns seʹrddem pirr. 

Sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns riâššât juõʹǩǩ kuälmad eeʹjj. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs vaʹsttad sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns jäʹrjstõõllmõõžžin, da eeʹjj 2020 konfereeʹns jäʹrjstõõllmõõžžin vaʹsttummuš kooll Lääʹdd sääʹmtegga. Aanrest riõššum konfereeʹnsest lie kolmm väʹlddteeʹm: äimm-muuttâs, säʹmmlai vuõiggâdvuõđi ouddnummuš mââimõs aaiʹjin di Sääʹmteeʹǧǧ õhttsaž vaalpeiʹvv. 

Sääʹmnuõri konfereeʹns leäi še mieʹrr riâššâd påʹrǧǧmannust parlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns õhttvuõđâst.  Õhttsažtâʹvvjânnmallaš nuõri konfereeʹns riâššât kuõiʹt eeʹjj kõõski da pueʹtti teeʹmmen lij tuʹmmuum äimm-muuttâs.  

Žaaʹll lij, što tän vueʹjjest jeäʹp muđoi vueiʹt tuejjeed. Vueʹjj ij kuuitâǥ vueiʹt uʹvdded rââʹžžeed sääʹmnuõri pâʹjjel raaji vuällai vaaiktemvueiʹttemvuõđid, nuʹtt-ba SPN nuõrisuåvtõs seʹlvvad tän poodd vuäittmõõžžid riâššâd sääʹmnuõri konfereeʹns leʹbe tõn vueʹzzid ougglõsõhttvuõđivuiʹm, tuâtt nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio. 

 

Lââʹssteâđ 

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

meeraikõskksaž aaʹšši piisar Inka Saara Arttijeff, 050 574 7629, inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi 

nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio, 040 708 2072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi 

vs. nuõripiisar Elli-Marja Hetta, 050 382 5179, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Saaǥǥjååʹđteeikååʹdd kõõjjõsčiâss joukkchaatâst

Nuõrisuåvtõs reäšš vuõssmõs vuâra historiast saaǥǥjååʹđteeikååʹdd kõõjjõsčiâss, koʹst nuõr jiijj toiʹmmje tentteeʹjen. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, Anni Koivisto da Leo Aikio rämmšõʹvve vuäǯǯeen kååčč. -Lij fiinâs vuäǯǯad näkam vueiʹtlvažvuõtt piâssâd saǥstõõllâd vuõiʹǧǧest sääʹmnuõrivuiʹm ođđnallšeeʹm kanaal äuʹǩǩeeʹl, sij kommentõʹstte puõʹtti šõddmõõžž.

Joukkchat riâžžât 9.6.2020 čiâss 18-19 koolmin sääʹmǩiõlin. –Nuõr liâ õuddmaallân määŋgsääʹmǩiõllsažvuõđâst ouddmiârkkân sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹv da Sohkaršoki pääiʹǩ. Lij šiõǥǥ, što sääʹmnuõr tätta miʹjjid fiʹttjed da  toiʹmmjed pukin sääʹmǩiõlin tuõsttlõnji, saaǥǥjååʹđteei tueʹtte. Joukkchat käunnai www.nuor.fi -seeidai TUU ÕHTTSAŽKÅʹDD -pääiʹǩest da pukin neʹttseeidai ǩiõllversioin ouddseidda puätt liŋkk, kååʹtt jååʹđat chaʹtte.

Nuor.fi seeid liâ tuejjuum pieʹǩǩen DigiÁrran haʹŋǩǩõõzz, koon miârktõssân lij viikkâd ooudâs sääʹmǩiõllsa, sääʹmnuõrid miârktum teâtt- da vuäʹpstõskääzzkõõzz da digitaalʼlaž nuõrituâj. Haʹŋǩǩõõzz teäggat Lappi vuʹvddvaaldâšmkoontâr, nuõrisuåvtõs da Sääʹmteeʹǧǧ mättmateriaalkoontâr.

Lââʹssteâđ:

saaggjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, tel. 040 594 5060, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

I väärrsaaggjååʹđteei Anni Koivisto, tel. 040 594 5060, anni.koivisto(at)samediggi.fi

II väärrsaaggjååʹđteei Leo Aikio, tel. 040 594 5060, leo.aikio@samediggi.fi

vs. nuõripiisar Elli-Marja Hetta, tel. 050 382 5179, elli-marja.hetta@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ späʹssbõõžži stipeeʹndivuiʹm sääʹmǩiõli määttain oʹnnstam škooulniiʹǩǩid da mättʼtõõttjid

Ko škoouli ǩiđđlookkâmpââʹjj puuđi, Sääʹmteʹǧǧ juõʹjji stipeeʹndid sääʹmǩiõli määttain puârast piʹrǧǧääm škooulniiʹǩǩid da mättʼtõõttjid. Õhttsiʹžže 18 vuâđđmättʼtõõzz ǩiõrǥtam škooulneʹǩǩed da 12 ođđ pâʹjjmättʼtõõttjed vuåǯǯu stipeeʹnd. Sääʹm škooultemkõõskõõzzâst kueʹhtt mättʼtõõtti, kook leʹjje valmštõõvvâm, da õhtt mättʼtõõtti, kååʹtt leäi čõõđtam nuõrttsääʹmǩiõl pâʹjjmättʼtõõttiteeʹst, vuåǯǯu stipeeʹnd.

Sääʹmteeʹǧǧ stipeeʹnd vuåǯǯu täk nuõr:

 

Pâʹjjmättʼtõõtti:

Âʹvvel lookkjiškooul: Sáárákáisá Seurujärvi (aanrõšǩiõll), Siiri Ranttila (tâʹvvsääʹmǩiõll), Hilla Portti (tâʹvvsääʹmǩiõll), Lassi-Olavi Mäkinen (tâʹvvsääʹmǩiõll), Jonne Aikio (tâʹvvsääʹmǩiõll), Jenna Portti (tâʹvvsääʹmǩiõll), Bigga Guttorm (tâʹvvsääʹmǩiõll)

Suäʹdjel lookkjiškooul: Ada Heikkilä (tâʹvvsääʹmǩiõll)

Lyseonpuisto lookkjiškooul, Ruäʹvnjargg: Áile Keskitalo (tâʹvvsääʹmǩiõll), Antte Heatta (tâʹvvsääʹmǩiõll)

Ruäʹvnjaarǥ vuõrâsoummilookkjiškooul: Samu Kitti (tâʹvvsääʹmǩiõll)

Kempele lookkjiškooul: Matias Karjalainen (tâʹvvsääʹmǩiõll)

 

Vuâđđmättʼtõõzz čõõđtam škooulneeʹǩǩ:

Hetta vuâđđškooul: Rosa-Máren Juuso (tâʹvvsääʹmǩiõll), Marielle Näkkäläjärvi (tâʹvvsääʹmǩiõll), Jan Krister Wahlberg (tâʹvvsääʹmǩiõll)

Aanar škooul: Britt-Inga Näkkäläjärvi (tâʹvvsääʹmǩiõll), Riigu Juntunen (tâʹvvsääʹmǩiõll), Eliel Kalla (aanrõšǩiõll), Emma Sieppi (tâʹvvsääʹmǩiõll)

Âʹvvel pââibužškooul: Tinja Hakovirta (aanrõšǩiõll)

Čeʹvetjääuʹr škooul: Lilja Ljetoff (nuõrttsääʹmǩiõll)

Uccjokknjääʹlm škooul: Sanna Aikio (tâʹvvsääʹmǩiõll), Andaras Valle (tâʹvvsääʹmǩiõll)

Vuâčč škooul: Neini Pehkonen (tâʹvvsääʹmǩiõll)

Urheilupuisto škooul, Mikkeli: Kerttu Kirjalainen (tâʹvvsääʹmǩiõll)

Wivi Lönn škooul, Tampere: Venla Järvensivu (tâʹvvsääʹmǩiõll)

Vihtavuori škooul, Laukaa: Paula Vuolab (tâʹvvsääʹmǩiõll), Petra Vuolab (tâʹvvsääʹmǩiõll)

Täʹsnnkååʹdd škooul, Suäʹdjel: Siiri Ylivaara (tâʹvvsääʹmǩiõll)

Ounasjooǥǥ vuâđđškooul, Ruäʹvnjargg: Aino-Maaret Joona (tâʹvvsääʹmǩiõll)

 

Sääʹm škooultemkõõskõõzzâst valmštõõvvâm:

Aanarsääʹmǩiõl da kulttuur linjj: Tomi Kristian Koivunen

Tâʹvvsääʹmǩiõl da kulttuur linjj: Kia Joanna Olin

Nuõrttsääʹmǩiõl pâʹjjmättʼtõõttiteʹstt: Erkki Feodoroff

 

Sääʹmteʹǧǧ ääjast leekk da šiõǥǥ ǩieʹssluäm pukid!

 

GOLLEGIELLA – Tâʹvvjânnmallaš sääʹmǩiõl ǩiõllciist jueʹjjet čâhčča 2020

GOLLEGIELLA – tâʹvvjânnmallaš sääʹmǩiõl ǩiõllciist jueʹjjet ååucad vuâra čâhčča 2020 sääʹmaaʹššin vaʹstteei ministeeʹri da sääʹmtiiʹǧǧi saaǥǥjååʹđteeʹji kaaunõõttmest Heʹlssnest skamm-mannust. Ǩiõllciist miõđât õõutoummid leʹbe õõutstõõzzid Taarâst, Ruõccâst, Lääʹddjânnmest leʹbe Ruõššjânnmest sääʹmǩiõl ooudâsviikkmest.

Ǩiõllciist miõttmõõžž lie alttääm Taar, Lääʹddjânnam da Ruõcc sääʹmaaʹššin vaʹstteei ministeeʹr da täi jânnmi sääʹmtiiʹǧǧi saaǥǥtuõʹllʼjeei. Ciist juõʹǩǩeš vuõssvuâra eeʹjjest 2004 da tõn jueʹjjet juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj. Ciist šorradvuõtt lij 15 000 euʹrred.

Ǩiõllciist täävtõs

Ǩiõllciist täävtõssân lij pueʹreed sääʹmǩiõl ooudâsviikkmõõžž âânnmõõžž da seillmõõžž Taarâst, Ruõccâst, Lääʹddjânnmest da Ruõššjânnmest.

Ǩii vuäitt vuäǯǯad ciist?

Ǩiõllciist miõđât privattoummid (ml. joouk) leʹbe õõutstõõzzid (ml. õhttõõzz, stroiʹttel), kook lie tuåimmâm miârkteei nalla sääʹmǩiõl oouʹdeem, ooudâsviikkâm da seillmõõžž diõtt. Ǩiõllciist vueiʹtet miõttâd ouddmiârkkân ǩeerjlaž, njäälmlaž leʹbe jeeʹres tuâjai diõtt, kook vuäiʹtte kuõskkâd veiddsânji jeeʹres tuåimmsuõʹrjid. Ciist vueiʹtet jueʹǩǩed määŋg cisttvuäǯǯai kõõskâst.

Nõõmât jiijjad võboršeeʹǩǩ!

Õõutooumaž, joukk leʹbe õõutstõs Taarâst, Ruõccâst, Lääʹddjânnmest da Ruõššjânnmest vuäitt eʹtǩǩeed eeʹjj 2020 ǩiõllciist vuäǯǯai. Eʹtǩǩõõzz ǩiõllciist vuäǯǯjen da jäänmõsân 1-2 seeid ǩeerjlaž vuâđđõõttmõõžž âlgg tuåimted mââimõsân 16.8.2020 addrõʹsse:

Gollegiella-ärvvtõõllâmkomitea piisar
Anne Kirste Aikio
Lääʹddjânnam Sääʹmteʹǧǧ
anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen 16 eʹtǩǩõssâd

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen leʹbe komissaarân pueʹtte mieʹrräigga mõõneeʹst õhttsiʹžže 16 eʹtǩǩõssâd, 14 Sääʹmtegga da kueʹhtt Saaʹmi siidsåbbra. Eʹtǩǩuum oummu lie õhttsiʹžže 10. Sääʹmteʹǧǧ da Saaʹmi siidsååbbar rauʹǩǩe eʹtǩǩõõzzid komissio vuäzzliʹžžen vueʹssmannu 17. peivva mõõneeʹst. Ääiʹj jueʹtǩǩeš čoʹrstemvueʹjj diõtt.

”Sääʹmteeʹǧǧest juâtkkvalmštõõlât proseeʹss da komissaarvaʹlljummšid koronavueʹjj lokku vääʹldeeʹl. Ååʹn fyyslaž kuullâmpooddi da tiuddsåbbar jäʹrjstummuš nuʹtt, što tõk leʹčče staanâs koronaviruuzz leävvnummuž peäʹlest, tuejjat vaiggâdvuõđid, koid jeäʹp leäkku võl čåuddam”, mušttal saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso proseeʹss ouddnummuž pirr.

Sääʹmteeʹǧǧest lij mieʹrren jäʹrjsted ouddâl tuʹmmjemtuâj kuullâmpooddid eʹtǩǩuum komissaari vaʹlljummšest. Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsååbbar tuejjad loopplaž vaʹlljummuž kueiʹt komissaarâst, koid eʹtǩǩeet nõõmtemnalla. Saaʹmi siidsåbbra tuejjuum eʹtǩǩõõzzid komissaarân ǩiõttʼtõõlât Njeäʹllem-Keväjääuʹr da Njauddâm vuuʹdi õhttsaž saaʹmi siidsåbbrest, koʹst tuʹmmjet õõut komissaar eʹtǩǩummšest riikksuåvtõʹsse. Proseeʹss ouddnummšest teâđtet lââʹzz, ko äiʹǧǧtaull lij tääʹrǩben teâđast.

”Lij vääžnai, što sääʹm meer peäss väʹldded veiddsânji peäʹl tõõzz, måkam jiõččvuõđid da silttummuž vaʹlljuum komissio vuäzzlain vueʹrdet. Mieʹrren lij vaʹlljeed oummid, kook naaudše veiddsânji õõutstõõzz naʹddjõõzz da kook pâʹstte tuåimmâd tän samai miârkteei tuåimâst”, juätkk I väärrsaaǥǥtuõʹllʼjeei Anni Koivisto. Son tuäivv seämmast še riikksuåvtõõzzâst äävaivuõđ vaʹlljeemproseeʹssest tõn diõtt, ko pukin vaʹlljuum oummin vueʹrdet, što sij naaudše nuʹtt sääʹm ko še lääʹdd õhttsažkååʹdd veiddsõs naʹddjõõzz.

“Håʹt Saaʹmi siidsåbbra lij eʹtǩǩuum tåʹlǩ õhtt ooumaž, ǩiõttʼtõõllâp ääʹšš mâʹte leäʹp suåppâm õhttsaž siidsåbbrest, koozz eʹtǩǩuum oummu kååččat kuullâmnalla. Nääiʹt täʹǩǩeet äävaivuõđ di vueiʹtet tuõđted naʹddjõõzz da veiddsõs tuärj“, ceälkk saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff eʹtǩǩõõzzi ǩiõttʼtõõllmest.

Komissiost âʹlǧǧe leeʹd vuäzzla, koin lij spesiaalsilttummuš säʹmmlai jeälain, ǩiõlâst da kulttuurâst. Komissiost lie vitt komissaar, koin kueʹhtt vaʹlljeet riikksuåvtõõzz eʹtǩǩõõzzâst, kueʹhtt sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzâst da õhtt saaʹmi siidsåbbar eʹtǩǩõõzzâst.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss mieʹrren lij aiccâd da ärvvtõõllâd historiallaš da ânnʼjõž čårstummuž, mieʹldd looǥǥeeʹl riikk suddeempolitiikk, di vuõiggâdvuõđi neuʹrrummšid, čiõlǥted mäʹhtt täk vaaikte säʹmmlaid da sij õõutstõʹsse ânnʼjõž vueʹjjest da eʹtǩǩeed, mäʹhtt vuäitčeš oouʹdeed õhttvuõđ säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõsk di säʹmmlai kõõskâst.

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen Sääʹmtegga eʹtǩǩuum oummu:

Eʹtǩǩeei Eʹtǩǩõs vuäzzliʹžžen
Sámisoster rõ oik.kand. Heikki Hyvärinen
Kirsti Ranta da Into Veskoniemi OTT Juha Joona
Aslak Pekkala OTT Juha Joona
Sámi Duodji rõ sääʹmǩiõl lehtor Marjaana Aikio
Sámi siida rõ Biret Ovllá Ásllat, Aslak A Pieski
Anarâšah rõ OTT Juha Joona
Magreta Sara Ánttá Máreha Máreha Inga-Sárá Petteri, Petteri Länsman
Pauliina Feodoroff, Vladimir Feodoroff HTM Irja Jefremoff
Sääʹmrääʹđđ, Lääʹdd juâǥǥtõs Nils-Henrik Valkeapää
Kari Toivo Lukkari OTT Juha Joona
Martta Alajärvi FM Miina Seurujärvi
Aanaar sämmiliih rõ Yrjö Musta
Kari Akujärvi OTT Juha Joona
Minority Rights Group Lääʹdd juâǥǥtõs FT Irja Seurujärvi-Kari

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen Saaʹmi siidsåbbra eʹtǩǩuum oummu:

Eʹtǩǩeei Eʹtǩǩõs vuäzzliʹžžen
Pauliina Feodoroff, Vladimir Feodoroff HTM Irja Jefremoff
Tiina Sanila-Aikio, Anna Lumikivi da 38 vuâllaǩeeʹrjteei HTM Irja Jefremoff

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio mandatt.

 

Lââʹssteâđ:

Sääʹmteʹǧǧ
Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, +358 40 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi
I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto, +358 40 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

Saaʹmi siidsååbbar
Saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff, +358 50 396 1297, veikko.feodoroff(at)kolttasaamelaiset.fi

Snimldõk: Anja Vest

Iinnteʹmes inn -alggmeerai musikkfestivaal jårrââʹstet koronaviruspandemia diõtt

Iinnteʹmes inn -alggmeerai musikkfestivaal jårrââʹstet koronaviruspandemia diõtt. Iinnteʹmes inn -festivaal leäi mieʹrren jäʹrjsted 14.–15.8.2020 Aanrest.

Iinnteʹmes inn -festivaal jäʹrjsteei âʹnne noorõõttmõõžž jäʹrjstummšest pukin tääʹrǩmõs äʹššen festivaal kuõʹssi da tuâjjlai staanvuõđ täʹǩǩummuž pukin vuõʹjjin. Jäʹrjsteei lie seuʹrrjam COVID-19 -vueʹjj ouddnummuž kuuʹǩǩ, leâša ååʹn lij čiõlǥâs, što påʹrǧǧmannu peäʹlrääʹjest ij leäkku vueiʹtlvaž jäʹrjsted meeraikõskksaž noorõõttmõõžž staanâld. Festivaal jårrâsttmõš lij žaaʹll, leâša oʹdinakai vuõigg da vasttõõzzlaž tuʹmmstõk tän vueʹjjest.

Iinnteʹmes inn jääʹrjast vueiʹttemvuõđi mieʹldd jeeʹres tuåimmjummuž da teâđat ääʹššest mâʹŋŋlakast.

Iinnteʹmes inn -festivaal jäʹrjste õõutveäkka Anára Sámisearvi rõ, Sääʹmteʹǧǧ, Sääʹmkultturkõõskõs Sajos, Sääʹm škooultemkõõskõs, Sääʹm-museo Siida, Aanar kåʹdd da Yle Sääʹmm.

Lââʹssteâđ:

Puuʹtʼteei
Oula Guttorm
oula.guttorm(at)samediggi.fi
+358 40 667 4545

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla musikk-kõõskõõzz projeʹktt-tuâjjla mieʹrräiggsaž tuâj – Ooccâmääiʹj lie juätkkam

Ooccâmääiʹj lie juätkkam 22.5. čiâss 16.00 räjja

Tuâjj älgg 8.6 da peštt 31.8.2020 räjja. Projeʹktt-tuâjjla tuõjju kooll jm.  sääʹm-musikk-kõõskõõzz veäʹǩǩteeʹjen tuåimmjumuš di Iinteʹmes iinn alggmeerai musikkfeʹsttvaal veäʹǩǩpuuʹtʼteei tuâi. Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõõžž oouʹdad ââʹnteei škoouʹlʼjumuš, sääʹmǩiõlsilttõs di riʹjttjeei eŋgglõsǩiõl silttõs. Projeʹktt-tuâjjla päʹlǩǩmõš meäʹrrjââvv Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz VII/I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 1 803,58 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:t sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrjâʹvve tuâjjtobddâmlääʹzz. Projeʹktt-tuâjjla tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkulttuurkõõskõõzz Sajoozzâst. Tuâj älggmõõžž oudldõssân lij, što koronavirusepidemia lij rääi da festivaal vueiʹtet jäʹrjsted plaani mieʹldd. Loopplaž tuʹmmstõõǥǥ festivaal jäʹrjstummšest tuejjeet vueʹssmannu looppâst.

Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 22.5.2020 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?84f019f1.

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd sääʹm-musikk-kõõskõõzz plaaneei Oula Guttorm teʹl. 040 667 4545, oula.guttorm(at)samediggi.fi.

Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjumuʹšše vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi da Iinteʹmes iinn-alggmeerai musikkpoʹdde addrõõzzâst www.ijahisidja.fi

Aanrest 24.4.2020 Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ vuässââtt luâđ määŋghämmsažvuõđ neäʹttla

Sääʹmteʹǧǧ vuässââtt meeraikõskksaž luâđ määŋghämmsažvuõđ teemaneäʹttla 18.-22.5. õlmstââʹtteeʹl neäʹttel juõʹǩǩ peeiʹv video, kååʹtt õhttan luâđ määŋghämmsažvuõʹtte da sääʹmkulttuuʹre. Neäʹttel teema lie šiõttõllum sääʹmkulttuuʹre, da mieʹrren lij kaggâd sääʹmkulttuuʹre tääʹrǩes aaʹššid, kook kueʹsǩǩe luâđ määŋghämmsažvuõđ di tõõzz õhttneei äʹrbbvuõđlaž teâđ.

ÕM lij kuultam vueʹssmannu 22. peeiʹv meeraikõskksaž luâđ määŋghämmsažvuõđ peiʹvven. Peeiʹv mieʹrren lij lââʹzzted fiʹttjõõzz di tieʹttemvuõđ luâđ määŋghämmsažvuõđâst da tõn miârktõõzzâst.

Taʹnni luâđ määŋghämmsažvuõđ peiʹvv veiddan ǩeeʹjjmieʹldd neäʹttlen. Neäʹttel juõʹǩǩ peivva lij jiijjâs-i luâđ määŋghämmsažvuõʹtte õhttneei teema, kååʹtt õhttan meeraikõskksaž luâđ määŋghämmsažvuõđ kuõskki tuâj väʹlddteemaid. Neäʹttel ääiʹj pirr maaiʹlm tuejjeet viõusuum luâttsaaǥǥtummuž.

Sääʹmteeʹǧǧ teema jeeʹres neäʹttelpeeiʹvid lie:

Vu 18.5. Äʹrbbvuõđlaž teâtt da tõn miârktõs luâđ määŋghämmsažvuõʹtte.

Mâ 19.5. Luâđ määŋghämmsažvuõtt da suõjjeemvuuʹd di äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj.

Se 20.5. Luâđ määŋghämmsažvuõtt da äʹrbbvuõđlaž porrmõš, kueʹllšeellmõš di porrmõš-staan.

Ne 21.5. Luâđ määŋghämmsažvuõtt da kulttuur: ǩiõtt-tuâjj.

Pi 22.5. Tuåim luâđ määŋghämmsažvuõđ ǩeeuʹhjõõvvmõõžž cõggâm diõtt sääʹm ǩiõččâmkuuʹlmest.

Sosiaalʼlaž mediast vuäitt ââʹnned täid tobdstõõǥǥid #luâtt2020 #määŋghämmsažvuõtt #luâđmääŋghämmsažvuõtt

Tuâǥǥaž

Biolooglaž määŋghämmsažvuõđ kuõskki ÕM:i õõlmâs-suåppmõš (The United Nations Convention on Biological Diversity CBD) ääʹveeš vuâllaǩeeʹrjtemnalla ÕM:i pirrõs- da oouʹdeemkonfereeʹnsest (UNCED) Rio de Janeirost eeʹjjest 1992. Lääʹddjânnam lij ratifiâsttam biodiversiteʹttsuåppmõõžž eeʹjjest 1994. Biodiversiteʹttsuåppmõõžž täävtõssân lij suõjjeed skääđsuõllu ekosysteeʹmi, jieʹlli- da šâddšlaaji di tõi geeʹni määŋghämmsažvuõđ, ââʹnned luâttreeʹǧǧesvuõđi ǩeâllʼjeeinalla di jueʹǩǩed vuõiggvuõđmeâldlânji aauʹǩid, koid vuäǯǯat luâđ geeʹnväärai ââʹnnmest.

Biodiversiteʹttsuåppmõõžž artikla 8(j) õõlǥat suåppmõšvueʹsspieʹlid suõjjeed alggmeerai biodiversitetta õhttneei äʹrbbvuõđlaž teâđ. Artikla mieʹrrad, što suåppmõšvueʹsspeäʹl âʹlǧǧe meersaž lääʹjjšiõttummuž meâldlânji ââʹnned äärvast, suõjjeed da tuõʹllʼjed biolooglaž määŋghämmsažvuõđ suõjjummuž da ǩeâllʼjeei ââʹnnem peäʹlest miârkteei alggmeerai da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemnääʹl mieʹldd jieʹlli pääiklaž õõutstõõzzi teâđ, innovaatioid da tuåimmâmnaaʹlid, di oouʹdeed da veeideed tõi suåvldummuž tän teâđ innovaatioi da tuåimmâmnaaʹli vuäʹmsteeʹji looʹvin da mieʹttvaaiktõõzzin di smeʹllkâʹtted tän teâđ, innovaatioi da tuåimmâmnaaʹli ââʹnnmest vuåǯǯum aauʹǩi tääʹsspeällsaž juâkkmõõžž.

Artikla kuâskk Lääʹddjânnmest säʹmmlaid da tõt suõjjad säʹmmlai luâttââʹnnma õhttneei äʹrbbvuõđlaž teâđ.

Eeʹǩǩ 2020 lij ns. luâđ määŋghämmsažvuõđ supereeʹǩǩ. Pirr eeʹjj lij mieʹrr saǥstõõllâd ođđ luâđ määŋghämmsažvuõđ kuõskki globaal raam (post-2020 global biodiversity framework) di jäʹrjsted luâđ määŋghämmsažvuõđ kuõskki ÕM:i õll tääʹzz såbbar. Ǩiinast leäi lââʹssen mieʹrr jäʹrjsted ÕM:i biodiversiteʹttsuåppmõõžž vueʹsspieʹli såbbar (CBD COP15), leâša konfereeʹns jäʹrjstummuš serddji COVID-19-pandemia diõtt pueʹtti ekka.

Lââʹssteâđ

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

meeraikõskksaž aaʹšši piisar Inka Saara Arttijeff, teʹl. 050 574 7629, inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs noorââtt ougglõsõhttvuõđin

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs lij serddjam koronaepidemia diõtt noorõõttâd obbnes ougglõsõhttvuõđin. “Mij kuʹǩes harjjnummuš ougglõsõhttvuõđin lij vueiʹtlvâsttam tuåimi juätkkjummuž âlddsin seämmanallšeʹmmen. Haaʹlääm-i ǩeittad Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkååʹdd, što leäʹp pâsttam pâʹjjentuõʹllʼjed reâuggpâstlvažvuõđ puârast täin åårrmõõžžin”, tuâtt saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs nõõmti såbbreʹstes njuhččmannu 16. peeiʹv Paalǥâskooʹddi õhttõõzz halltõʹsse vuäzzliʹžžen Asko Länsman da väärrneʹǩǩen Magreta Sara. Länsman lij tuåimmâm Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹjen še iiʹjjin 2018-2020. Sääʹmteʹǧǧ haaʹlad lââʹssen pueʹreed õhttsažtuâjas Paalǥâskooʹddi õhttõõzzin da eʹtǩǩad õhttsaž kaaunõõttmõõžž jäʹrjstummuž, ko tõt lij eʹpet vueiʹtlvaž.

Interreg 2021-2027 tuâjj-jouʹǩǩe Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹjen nõõmteš Veikko Feodoroff da väärrneʹǩǩen Sääʹmteeʹǧǧ meeraikõskksaž aaʹšši piisar Inka Saara Arttijeff. Ruõcc Sääʹmteʹǧǧ lij eʹtǩǩääm, što pueʹtti programmpââʹj vääras Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs vuâđđad Interreg-tuâjj-joouk, koon mieʹrren lij seʹlvted säʹmmlai taarbid teäggtõʹsse.

Muittut, muittulusat – the story of the Sámi by the Sámi -haʹŋǩǩõõzz ohjjeemjouʹǩǩe nõõmteš Sääʹmteeʹǧǧ kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Pirita Näkkäläjärvi da väärrneʹǩǩen Maria Sofia Aikio. Haʹŋǩǩõõzz čõõđtemäiʹǧǧ lij 1.1.2020 – 30.9.2022.

Lappi leett halltõʹsse Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹjen nõõmteš I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto da väärrneʹǩǩen saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Koronavirusvueʹǩǩ vaaikat Sajoozz tuåimmjummša

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs saǥstõõli Sajoozz kääzzkâʹsttemjuâkkaz da poorrâmpääiʹǩ vueʹjj pirr. Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajos lij leämmaž ǩidd pâʹsslašttâm-mannu 16. peeiʹvest vueʹljeeʹl. Halltõs tuʹmmji, što Sajos pââšš ǩidd vueʹssmannu loopp räjja.

“Tän čoʹrstemvueʹjjest meeʹst feʹrttai seʹlvted tuâjjlai vueiʹttemvuõđ ââʹnned juʹn nårrjam luämaid da jõs vueʹǩǩ peštt kuuʹǩǩab ääiʹj, lij viggâmnalla, što jouddâp ouddned luämmâttmõõžžid. Lââʹssen saǥstõõllâp vuõiggâdvuõttministeriain vueʹjj vaaiktõõzzâst Sajoozz tuåimmjummša”, saaǥǥjååʹđteei Juuso mâânn čõõđ vueʹjj.

Tuâjjpuârastvââjjamkõõjjõõzz mieʹldd puåđõõzz lie puârrnam pukin vueʹss-sueʹrjin.

Toođvažvuõtt lij lâssnam jeäʹrben jååʹđtummša da ouddooumažtuõjju di õhttsaž vuâkkõõzzi jääʹǩǩtummša. Kuuʹǩǩ pešttam ouddooumažtuâj da tuâjjõutstõõzz oouʹdeem lij pohttam puåđõõzzid. Tuâjjpuârastvââjjamkõõjjõõzz čõõđteš rosttovmannust 2019.

Seʹlvtõõzz mieʹldd tuâjjla ǩiõččlâʹstte, što sij vuäiʹtte hieʹlǩeld âlddned njonnšid tuâjjaaʹššin da âʹnne jiijjâz tuâj jeärmmjen da miârkkšõõvvjen. Puåđõs leäi huânnʼnam tåʹlǩ kueiʹt sââʹj vueʹzzeld: muʹst lij nokk äiʹǧǧ tuejjeed tuâjään kuddnalla da vââjam tuâjstan puârast.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz såbbar 3/2020 påʹrddǩeeʹrj tääʹrǩstet mââimõssân 30.4.2020 da tuõʹllʼjet vueiʹnnemnalla 1.5.-1.6.2020 Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidain www.samediggi.fi.

Lââʹssteâđ:

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi