Sääʹmteeʹǧǧ eeʹjj 2020 kulttuurpaʹlǩǩummuš Jaakko Gauriloʹffe

SÄÄʹMTEEʹǦǦ KULTTUURPAʹLǨǨUMMUŠ 

Kulttuurluʹvddkåʹdd juâkk eeʹjj 2020 kulttuurpaʹlǩǩummuž  Jaakko Gauriloʹffe.

Kulttuurpaʹlǩǩummuž juâkkmõš lij piâtnâc ođđeeʹjjmannu 24. peeiʹv 2020 čiâss 19.15 Sajoozzâst Aanrest.

Jaakko Gauriloff  lij šõddâm 1939 Suõʹnjjʼlest, Peäccmest da son lij nuõrttsäʹmmlaž laaulneǩ. Son lij vuõssmõs nuõrttsäämas populaarmusiikk läullam artistt. Håʹt son lij tobddum ǩeäʹppes musiikk läullʼjen, son täidd še nuõrttsäʹmmlai äʹrbbvuõđlaž leeuʹd.

Kulttuurpaʹlǩǩummuž jueʹjjet ooccâmtaa da tõn mieʹrren lij paʹlǩǩeed kulttuur tuejjeei leʹbe čeäppneeʹǩǩ tobdstõsân miârkteei tuâj diõtt sääʹm kulttuurjieʹllem pueʹrren.

Prograammâst jm. musiikk da kååʹffstueʹll, ääv sizzpiâssâm

TIÕRVPUEʹTTMEST!

Lââʹssteâđ:

kulttuurpiisar Riitta Orti-Berg 010-839 3103
riitta.orti-berg(at)samediggi.fi

Õhttsažtuâjast: Skábmagovat Film Festival
www.skabmagovat.fi

Snimldõk: Ville-Riiko Fofonoff

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl koontâr ååcc nuõrttsääʹmǩiõl jåårǥlõõʹtti sâjjsa

Sâjjsažvuõtt lij ääiǥas 6.2.- 31.3.2020 da sâjjsažvuõtt vuäitt juätkkjed 31.5.2020 räjja.  Jåårǥlõʹtti tuâjjan lij håiddad jåårǥlâʹttem- da terminologiatuâjai õõl jeeʹres tuåimmsuârggses kuulli da sääʹm ǩiõllstaanpiisar suʹnne jeärben meäʹrreem tuâjaid. Jåårǥlõʹtti ââʹntemkaiʹbbjõõzz lie meäʹrtõllum asetõõzzâst Sääʹmteeʹǧǧest (1727/1995). Jåårǥlõʹtti päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššmõõžž väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/IV leʹbe V/II meâldlanji (vuâđđpäʹlǩǩ 2518,95-2163,83 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl tuâjast määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuõjju härjjnem mieʹldd meäʹrtõõvvi härjjnemlââʹzz.

Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âlgg tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 5.2.2020 mõõneeʹst addrõʹsse:

https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?43efcc91

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar t. 010 839 3124. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.

Aanrest 17.1.2020

Sámi eatnan duoddariid eʹtǩǩeet säʹmmlai meersažjuõiggân

Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkåʹdd eʹtǩǩad, što Áillohaš – Nils Aslak Valkeapää Sámi eatnan duoddariid juõiǥâst šâdd säʹmmlai õhttsaž meersažjuõigg. 

– Juõiǥâst lij kõskksaž sââʹjj sääʹmkulttuurâst da tõt lij mij jiiʹjjen äʹrbbvuõtt. Säʹmmlain lij jiiʹjjes laullʼjen Sääʹm meersažlaaul. Tõn diõtt-i lij samai luâđlaž, što meeʹst lij še jiiʹjjen meersažjuõigg, mii pââjad juõiǥ miârktõõzz säʹmmlaid.  

Áillohaš – Nils-Aslak Valkeapää Sámi eatnan duoddariid juõigg lij čõõđ aaiʹji vuäǯǯam miârktõõzz säʹmmlaid õhtteei symboolân, da tõt lij täujja juõiggum sääʹmpirrõõzzin mâʹte peiʹvvpõõrtin, škooulin, õõlmâs šõddmõõžžin da muđoi še õhttvuõđin, koin säʹmmla lie noorõõttâm. Áillohaš – Nils Aslak Valkeapää čeäppõõzzâst lij obbvääldlaž sääʹmvueiʹnelm da son lij čeäppneǩ, ǩeäzz säʹmmla tåʹbdde ruåttvuõđ. Sámi eatnan duoddariid -juõiǥâst lij jiânnai seämmanallšem Sääʹmjânnam juõʹǩǩ juõiǥǥäʹrbbvuõđin, da tõn vuäitt õhtteed nuʹtt vuelie, vuolle, luohti, livđe da leuʹdd musiʹǩǩe. Juõigg eeʹttkâstt säʹmmlai õʹhttekuullmõõžž Sääʹmjânnma, seämmast ko tõt kovvad säʹmmlai rääʹǩǩesvuõđ jiiʹjjes jânnmid. Sääʹmjânnam lij tõt teeʹmes âʹsǩǩ, koon mij vaalšep da kaiʹbbjep 

Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkåʹdd eʹtǩǩad meersažjuõiggân ko. juõiǥ, ko tõn toobdât pirr säʹmmlai jälstemvuuʹd da koon mäŋggaz lie juõiggâm, da koon Áillohaš – Nils Aslak Valkeapää lij jiõčč liânttääm eeʹjjest 1978. Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkåʹdd eʹtǩǩad Áillohaš – Nils Aslak Valkeapää jiiʹjjes eeʹjjest 1996 ǩeeʹrjtem teeʹkst juõiǥ sääʹnnen, da koid son lij ʹnnjlakast õlmstâttam ǩeerjstes Girddán, seivvodan eeʹjjest 1999. Säʹmmlai meersažjuõiǥ âlgg vueiʹtted juõiggâd nuʹtt tekstʼtaa, måtam juõiǥ saaʹnivuiʹm leʹbe puk teeʹkstin. 

Sámieatnan duoddariid
dáid sámi mánáid ruoktu
galbma geađge guorba guovlu
sámi mánáid ruoktu  

Beaivi Áhči gollerisku
almmi allodagas
coahkká váibmu Eanan eatni
eallin eatnun šoavvá  

Mánu silbbat šelggonasat
jietnja meara márra
guovssahasat násteboagán
lottit ráidarasas  

Vuoi dáid Davvi duovdagiid
dán viiddis almmi ravdda
garra dálkkit juoiggadallet
máná vuohttunluđiid  

vuoi dáid fávrrus eatnamiid
vuoi jávrriid čuovgi čalmmiid
liegga litna eatni salla
gievvudeaddji gietkka  

Biegga buktá Biegga doalvu
duottar dat lea duottar
duoddar duohken duoddar askkis
sámi mánáid dorvu  

Sámieatnan duoddariid
dáid sámi mánáid ruovttu
šearrát gearrá šealggáhallá
sámi mánáid ruoktu  

Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkååʹdd eʹtǩǩõõzz viiǥǥât ǩiõttʼtõõllâmnalla äʹm 22. konferenssa v. 2021. 

Tuâǥǥaž  

Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkååʹdd lie nõõmääm Sääʹmrääʹđđ da Taarrjânnam, Ruõccjânnam da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ. Luʹvddkååʹdd vuäzzliʹžžen lie Petra Biret Magga-Vars, Anders Kråik, Lars Anders Bær, Ol Johan Gaup, Thomas Åhren da Anna Sakmarkina. 

Sääʹmkonfereʹnss Tråantest v. 2017 raauki, što Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkåʹdd alttad säʹmmlai meersažjuõiggproseeʹss, da eʹtǩǩad šiõttlõs juõiǥ säʹmmlai meersažjuõiggân da pohtt eʹtǩǩõõzzâs ǩiõttʼtõõllâmnalla Säʹmmlai 22. konferenssa. Luʹvddkåʹdd lij tuejjääm tuâjas sõrgg kuõʹhtt eeʹjj da kaunnâm eʹtǩǩõõzzâs. Tuâjj juätkkai õinn da juõiǥ suåvldet sääʹm ǩiõlid da juõiggäʹrbbvuõʹtte da muđoi valmštõõlât tuʹmmstõktuâj vääras. 

Õhttvuõttooumaž  

Anders Kråik, teʹl. +46 70 224 71 61
Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei 2017-2019  

Petra Magga-Vars, teʹl+358 40 732 55 03
Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei 19.09.2019 ääʹljeeʹl. 

 

Kuva: Tarja Länsman 

Sääʹmteeʹǧǧ riâššõõttâmsåbbar ââʹnet 27.-28.2.2020

Tuåimmpââjas 2020 – 2023 šiõttuum Sääʹmteeʹǧǧ riâššõõttâmsåbbar ââʹnet 27.-28.2.2020 Sajoozzâst, Aanrest. Sååbbar älgg 27.2.2020 čiâss 10.

Tuåimmpââjas 2020 – 2023 šiõttuum Sääʹmteeʹǧǧ puärrsõmâs vuäzzlaž Kari Kyrö tuåimmai Sääʹmteeʹǧǧ vuõssmõs såbbar kåččjen. Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaid da väärrvuäzzlaid  ââʹnet seminaar Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjem vuâđai pirr õuʹddel riâššõõttâmsåbbar. Tuåimmsuõʹrjid kuõskki härjjnâʹttemseminaarid ââʹnet pâʹzzlâšttam-njuhččmannu äiʹǧǧen.

Riâššõõttâmsåbbrest Sääʹmteeʹǧǧ vaʹlljad kõskkvuõđstes saǥǥjååʹđteei da kuõʹhtt väärrsaaǥǥjååʹđteei, siõttat halltõõzz da äʹšštobddiluʹvddkooʹddid da âânn vuõltteemsaǥstõõllmõõžž Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjem- da täällprogramm 2020-2023 vuâđain da siiskõõzzâst.

Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzla iiʹjjin 2020-2023

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar noorââtt 4-5 vuâra eeʹjjest tääujmõsân Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest. Såbbar lie õlmmâz da tõid vuäitt seuʹrrjed pääiʹǩ âʹlnn parlameʹnttkueʹrncest leʹbe livestream mieʹldd addrõõzzâst www.samediggi.fi/live. Parlameʹnttkueʹrncest tuʹlǩǩeemaparaatt lie ǩiõččji ââʹnnmest. Vuõigg vuõlttõõzz pääiʹǩ vuäitt kulddled kueʹrncest kullum ǩiõl lââʹssen tuʹlǩǩuum ǩiõl. Sååbbaräʹššǩeeʹrj käunnʼje dokumeeʹntin tääiʹben.

Lââʹssteâđ:

Vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi, 010 839 3106 / 040 726 2688, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Šiõǥǥ rosttov da leklvaž ođđ eeʹjj!​

Buriid juovllaid ja lihkolaš ođđa jagi!

Pyereh juovlah  luholâš uđđâ ihe!

Šiõǥǥ rosttov da leklvaž ođđ eeʹjj!

Hyvää joulua ja onnellista uutta vuotta!

Merry Christmas and Happy New Year!

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹm ǩiõl koontâr iʹlmmat ooccâmnalla plaaneei mieʹrräiggsaž tuâj

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹm ǩiõl koontâr ååcc mieʹrräiggsaž plaaneei, koon tuâjjan lij raajjâd teâđtem-materiaal sääʹm ǩiõll-lääʹjj da säʹmmlai jeeʹres ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr nuʹtt sääʹmnarooʹde, ko veʹrǧǧniiʹǩǩid neʹttseeidaid da jeeʹres kanaaʹlid.  Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd da peštt kolmm määnpââʹj.

Ââʹntemkaiʹbbjõsân lij tuâj oudldem škooultõs da lââʹssen kaiʹbbjet sääʹm ǩiõl tääid (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnstam håiddmõš oudldâstt šiõǥǥ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi, sääʹmkulttuur da vaaldšmallaš tuâjai tobddmõõžž di šiõǥǥ saaǥǥtemtääidaid. Härjjnummuž vaʹstteei tuâjaid ǩiõččât pueʹrren.

Päʹlǩǩ meäʹrrââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/III mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2565,88 euʹrred /mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuâjast härjjnem mieʹldd meäʹrrõõvvi härjjnemlõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tueʹjjeeʹn 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz. Tuâjast ââʹnet kuõiʹt neäʹttel ǩiõččlõddâmääiʹj.

Ooccmõõžž mieʹlddõõzzeezvuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 10.1.2020 mõõneeʹst addrõʹsse: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?05c8db1e

Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio teʹl. 010 839 3124. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi

Aanrest 20.12.2019

Sääʹmteeʹgg teʹlfonkõõskõs lij kidd 24.12.2019-6.1.2020

Sääʹmteeʹgg teʹlfonkõõskõs lij kidd 24.12.2019-6.1.2020.

Sääʹmteʹǧǧ reäšš škooultõõzz vueʹssen Muumlieʹǩǩ-rääid sääʹm ǩiõli duʹbbjempuuʹtʼtõõzzâst

Yle, Gutsy Animations da Sääʹmteʹǧǧ tuejjee õhttsažtuâj ämmtallaš duʹbbjemkulttuur raajjmõʹšše pukin koolm sääʹmǩiõlin. “Juõʹǩǩ tuåimmjeei pohtt õhttsaž pårdda jiiʹjjes pueʹrmõs silttummšes”, särnn Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio. 

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl koontâr da jieʹllikarttkõõskõs Skábma reäʹšše duʹbbjummša kuulli škooultõõzz ođđeeʹjjmannust. Škooultõõzz mieʹrren lij ainsmâʹtted, što pueʹtti ǩiiđâst ääʹljeeʹl Muumid kuulât pukin koolmin Lääʹddjânnmest mainstum sääʹm ǩiõlin.  

Tuåimmjeei lie suåppâm, što tâʹvvsääʹmǩiõllsaž Muumlieʹǩǩ-rääid puuʹtʼtem paaldâst puäʹđet vueiʹnned še vuõʹzzi puuʹtʼtempõõʹjid aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle. Muumlieʹǩǩ-rääid valmštõõvvmõš puki sääʹm ǩiõlivuiʹm oudldâstt duʹbbjeeʹji ooccmõõžž da škooultõõzz aktiivlanji.  Kuõiʹt puuʹtʼtempââʹj obbvuõtt koolm ǩiõʹlle õõlǥât lââʹssteäggtõõzz. Sääʹmteeʹǧǧ čåuddmõš lij duʹbbjeeʹji da läullʼji duʹbbjemškooultõõzz lââʹssen åålǥbeällsaž teäggtõõzz ainsmâttmõš. 

“Meeʹst lie jiânnai čieʹppes da älššas tuejjeei. Ååskam, što kaunnâp pukid ǩiõlid duʹbbjeeʹjid Muumi mailmma”, mušttal Anne Kirste Aikio.  “Nuʹtt-ba jieʹllikarttkõõskõs Skábma kåčč pukid duʹbbjem årra miõl ǩieʹssi oummid ǩiõččlõddâd, måkam tuâjj ämmtallaš duʹbbjummuš sääʹm ǩiõlivuiʹm lij”, auʹǯǯai Aikio. 

Jos miõll ǩeäss škooultõʹsse, vuõlttâd vuäʹnkõs neʹttpååʹšt mieʹldd õhttvuõtt-teâđääd addrõʹsse anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi 8.1.2019 mõõneeʹst. Škooultõõzz tääʹrǩab aaiʹjid iʹlmmtet ođđeeʹjjmannust.  

Gutsy Animations

Lââʹssteâđ: 

Anne Kirste Aikio, ǩiõllstaanpiisar, teʹl 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi 

Tarja Porsanger,jieʹllikarttkõõskõs Skábma, teʹl +358 10 839 3182, tarja.porsanger(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ peäʹlvälddmõš säʹmmlai tuõttvuõtt- ja suåvâdvuõttkomissio šiõttummša

Sääʹmteʹǧǧ noorõõđi Aanrest mââimõs såbbrasas (5/2019) 17.12.2019 ǩiõttʼtõõllâd eʹtǩǩõõzz säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõtteem vääras da priimi eʹtǩǩõõzz, ceälkk peäʹlvälddmõšân nääiʹt:

Säʹmmla lie alggmeer ânnʼjõž neellj riikk, Taarrjânnam, Ruõccjânnam, Lääʹddjânnam da Ruõššjânnam vuuʹdest. Säʹmmlain lij jiiʹjjes meeran da alggmeeran nuʹtt meersaž ko pâʹjjel raaʹji vuällai perspektiivâst jiõččmeäʹrreemvuõiggâdvuõtt.

Sääʹmteʹǧǧ peejj teädd tõõzz, što peäggtum riikki assimilaatioproseeʹss lie kuõsktam säʹmmlaid nuʹtt õhttsiʹžže ko õhttu ooumžen, juõʹǩǩ meersažriikk jiiʹjjesnallšemvuõđivuiʹm da pâʹjjel raaʹji vuällai naaʹlivuiʹm. Sääʹmteʹǧǧ viiʹttai, što riikki assimilaatiopolitikk säʹmmlaid kuõskeeʹl lij häittam sääʹm meer jiõččmääinlaž õuddnummuž da tuõđlaž tääʹssäärv da õõutverddsažvuõđ teâuddmõõžž säʹmmlai da õhttsažkooʹddi kõõsk pääiklanji, vooudlanji, meersanji, pâʹjjel raaʹji vuällʼjen da meeraikõskksanji.

Sääʹmteʹǧǧ vuäinn tääʹrǩes äʹššen, što riikksuåvtõs õhttsažtuâjast Sääʹmteeʹǧǧin da Saaʹmi sijddsåbbrin šiõttâd tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio noorrâd da tuõđsted säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid Lääʹddjânnam riikk da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi sääʹmkulttuur da tõn aunnsallaš vuâđ čuõccteei tuåimin da tõʹst, måkam vaaiktõõzz da seuʹrrjõõzz tõin lie leämmaž da õinn lie säʹmmlaid alggmeeran da tõn vuäzzliʹžžen, di tuejjeed tän vueʹssen tobdstum fiʹttjõõzzâst tõʹst, mii mij historia da ânnʼjõž äiʹǧǧ lij. Sääʹmteʹǧǧ ǩeäčč komissio šiõttummuž miârkkšõõvvâm, što õlmmsest tobdstedt riikk assimilaatiopolitiikk vaaiktõõzzi kaiʹbbjem teevvai tuåimid.

Sääʹmteʹǧǧ peejj teädd tõõzz, tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummuš ij leäkku rämm ij-ka vuäittmõš. Tän pukin mââimõs tueiʹmme ääʹljet tõn diõtt, što ääiʹjab neävv peälšted säʹmmlai vuuʹdid da kulttuurid jie leäkku riʹjttjam muʹtted põrggmõõžžid assimilâʹstted säʹmmlaid väʹlddkulttuuʹre. Komissio alttummuš lij juõkkum peʹccel teâđsteeʹl tõn, mäʹhtt määŋg jie jiiʹjjes jieʹllemäiʹǧǧen ǩiõrggnam vuäǯǯad vuõiggâdvuõđ. Komissio tuâj šâdd puʹrǧǧeed da vieʹǩǩted ǩiõttʼtõõllâd traumaid, koid säʹmmla nuʹtt meeran ko õhttu ooumžen kueʹdde pâʹjjel puõlvvõõǥǥi. Täi traumai ǩiõttʼtõõllmõš nuʹtt õhttu ooumžen ko kollektiivlanji lij lossâd da täärmtõʹtti. Kuuitâǥ tõn âlgg tuejjeed håʹt tâʹmmet, što panntääʹssteädd tuõʹllʼjeei tuåimid vueiʹtet tobdsted da muʹtted, nuʹtt što sääʹm meer vuõiggâdvuõtt jiõččmeäʹrrummša vuäitt še meer seʹst teâuddjed. Säʹmmla vuäʹmste jiiʹjjes jieʹllemǩiõččlâsttmõõžžâs da historias, da nääiʹt sij lie še čouddi sââʹjest tõʹst, mõõn nalla pâʹjjel puõlvvõõǥǥi nuäđsteez seʹlvvne. Säʹmmlain ij vuäǯǯ viikkâd tän proseeʹss äiʹǧǧen vueiʹttemvuõđ kaunnâd jiõčč čuâkkses puârrnem årra. Tät oudldâstt, što säʹmmlaid lij prosessa valmštõõttmen, tõn äiʹǧǧen da mâŋŋa tõn vuäǯǯmest sääʹmǩiõllsaž da kulttuursensitiivlaž jiõgglaž da psyykklaž tuärjjõs.

Sääʹmteʹǧǧ vuârdd riikk resursâʹsttem säʹmmlaid čårsteei raajõõzzi muuttâstuâj di jõskkâm harjjteʹmes assimilaatiopolitiikk, kååʹtt šâdd õinn tän še poodd, ååʹn, juõʹǩǩ peeiʹv, što ođđ nueʹđđseʹrddmi juäʹtǩǩem vuäitčeš pueʹtǩǩeed. Sääʹmteʹǧǧ peejj teädd tõõzz, što tuõtt tääʹssarvvu da õõutverddsažvuõʹtte kuåsttâm õuʹdde âlgg meeraikõskksanji primmum da čõõnni ooumažvuõiggâdvuõđid da alggmeervuõiggâdvuõđid ciʹsttjed da suåvlded pääiklanji, vooudlanji, meersanji, pâʹjjel raaji vuällʼjen da meeraikõskksanji, jeäʹrben ÕM alggmeerai vuõiggâdvuõđi čõõđtõõzz jiõʹǧǧe.

Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš sääʹmõõutstõõzz vuässõõttmest tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss valmštõõllma. Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš še äʹšštobddjid, koi tuâjj valmštõõllmõõžžâst lij leämmaž samai tääʹrǩes. Mââimõsân Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš saaʹmi sijddsåbbar da Lääʹddjânnam riikk saǥstõõllâmproseeʹss õõudâst.

Aanrest 17.12.2019

Tiina Sanila-Aikio 
saaǥǥjååʹđteei                                                         

Pia Ruotsala-Kangasniemi
vaaldâšmjååʹđteei                                                                    

Eʹtǩǩõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummša

Sääʹm ǩiõlltuâjj -PAʹLǨǨUMMUŠ Pasila vuâđđškoouʹle da tõn tâʹvvsääʹm-lääʹdd klaʹsse

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹm ǩiõllsuåvtõs lij miõttâm sääʹm ǩiõlltuâjj -paʹlǩǩummuž Pasila vuâđđškoouʹle da tõn kuõiʹtǩiõllsaž tâʹvvsääʹm-lääʹdd-klaʹsse. Sääʹm ǩiõlltuâjj -paʹlǩǩummuž jueʹjjet viiđad vuâra.

Sääʹm ǩiõlltuâjj -paʹlǩǩummšin uuʹdet tobdstõõzz sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi da sääʹm ǩiõl sââʹj ooudeem pueʹrren tuejjuum tuâjast Lääʹddjânnmest. Sääʹm ǩiõlltuâjj -paʹlǩǩummuš lij sääʹm ǩiõtt-tuâjj (duodji) da diplom. Paʹlǩǩummuž jueʹjjet Pasila škooulâst mââibaarǥ 17.12. čiâss 10.00.

– Pasila  škooul tâʹvvsääʹm-lääʹdd klass lij ouddmiârkk tõn kaallšõs tuâjast mâiʹd tuejjeet sääʹm kulttuur da sääʹm ǩiõli seeiltem õuʹdde säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn, särnn sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Neeta Jääskö. Sääʹmkulttuur jieʹllem-mäinnan lij sääʹm ǩiõl seillmõš pueʹtti puõlvvõõǥǥid da ǩiõll lij sääʹmkulttuurâst tääʹrǩmõs da kõskksumus vueʹssen, koon serddjummuš gååradpirrõõzzâst vuäitt leeʹd väʹǯǯel. Pasila škooul lij jiiʹjjes positiivlaž ouddmiârkines älšmâttam sääʹm-mättʼtõõzz ooudummša še jeeʹres gåårdin – tän ääʹšš vuäitt lookkâd škooul rehtorr pueʹrren, späʹssbââšš Jääskö.

Paʹlǩǩummuš lij Ilmari Tapiola ǩiõtt-tuâjj– duodji

Sääʹm ǩiõlltuâjj -paʹlǩǩummuš lij sääʹm ǩiõtt-tuâjj (duodji), koon valmšteei lij vaʹlljääm Sámi Duodji ry. Paʹlǩǩummuš lij muõrâst rajjum čueʹrvin heärvtum muõrrnäʹpp (tâʹvvsäämas gárri) da tõn valmšteei lij ǩiõtt-tuâjjlaž Ilmari Tapiola, Uccjooǥǥâst.

Sääʹm ǩiõlltuâjjpaʹlǩǩummuš 2019. Valmštam ǩiõtt-tuâjjlaž Ilmari Tapiola.

Sääʹmteeʹǧǧ vuâđđõõttmõš

Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllsuåvtõs vuâđđan tuʹmmstõʹǩǩe lij jm. tõt, što Pasila  vuâđđškooul tuåimmjemnääʹll oudd tuäiv da rääjj vueiʹttemvuõđid, što gåårdest vuäitt ââʹnned sääʹmǩiõl, jieʹlled säʹmmliʹžžen da mättjed kulttuur. Feʹrttai še vuâmmšed, što tät Pasila vuâđđškooul pilotâsttmõš lij älšmâttam še jeeʹres škooulid seʹlvvted vueiʹttemvuõđ altteed kuõiʹtǩiõllsaž klaass leʹbe vuâđđeed nåkam. Ǩiõllsuåvtõõzz mieʹldd Pasila  škooul pueʹrren vueiʹtet lookkâd še tõn, što tõt veekk čõõđ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid veiddsubun, ko lääʹǩǩ õõlǥat.

Pasila škooul lij še kaggâm säʹmmlaid da uʹcc sääʹmklaassâs puki äʹššen škooulâst, škooulâst lij määŋgai jeeʹres naaʹli da šõddmõõžživuiʹm valddum lokku sääʹm kulttuur da sääʹm ǩiõll.

Sääʹm ǩiõlltuâjj -cistt

Lââʹssteâđ:

Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, teʹl. 010 839 3124, anne-kirste.aikio@samediggi.fi