Sääʹmteʹǧǧ alttad Säʹmmla soti-oođõõzzâst -blogirääid õlmstâttmõõžž čõõuč 2020 äiʹǧǧen

Vueʹssen soti-kampanjast Sääʹmteʹǧǧ älgg õlmstâʹtted Säʹmmla soti-oođõõzzâst -blogirääid sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž soti-kääzzkõõzzi pirr, da tõid kuulli vaʹǯǯtõõzzi da vueiʹttemvuõđi pirr. Blogirääidast jeeʹres suõʹrji äʹšštobddi poʹhtte vueiʹnnmes da äʹšštobddmes vuâđald õuʹdde vuäinnmõõžžid soti-sueʹrj kääzzkõõzzin. Blogirääidast saǥstõõlât soti-kääzzkõõzzi taʹrjjummšest õõutverddsažvuõđ ǩiõččâmkuuʹlmest di ääʹveet konkreettlaž õuddmiârkivuiʹm sääʹmǩiõllsai da kulttuurmeâldlaž kääzzkõõzzi miârktõõzz aarǥâst. ”Sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž soti-kääzzkõõzzi taʹrjjummšest åårrai […]

Sääʹmteeʹǧǧ såbbar 17.-18.9. vuäzzai ougglõs-såbbren

Sääʹmteeʹǧǧ såbbar 3/2020 jäʹrjstet 17.-18.9.2020 Sajoozzâst, Aanrest di ougglõsõhttvuõđin. Kuõiʹtpeivvsaž sååbbar tuʹmmad jm. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjemprograammâst pââjas 2020-2023 di ciâlklmest soti-mäddkooʹddi vuâđđummuž da sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuâl- di peälštemtooiʹm jäʹrjstem oođummuž kuõskki lääʹjjšiõttummšen. Parlameʹnttpäikka jeät valddu kulddleeʹjid koronavueʹjj diõtt.

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar tuʹmmad Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmpââʹj 2020-2023 toiʹmmjemprograammâst da tällõsplaanâst, ciâlklmest soti-mäddkooʹddi vuâđđummuž da sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuâl di peälštemtooiʹm jäʹrjstem oođummuž kuõskki lääʹjjšiõttummšen, vuäzzlai nõõmtummšest Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi halltõʹsse di nuõrisuåvtõõzz vuäzzla  vaʹlljummšest čouddmõõžž raukkâm vuäzzla sâjja.

Såbbrest saǥstõõlât veâl kolmm vuõlttõs-saǥstõõllmõõžž. Halltõs lij valmštõõllâm teeʹǧǧ såbbar vuõlttõs-saǥstõõllmõʹšše sääʹm ääimaspolitiikk oouʹdummuž, kuåivâslääʹjj oođummuž di sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž.

Såbbar 3/2020 äʹššlistt käunnai dokumeʹnttbaaŋkâst.

Parlameʹnttpäikka jeäʹt valddu kulddleeʹjid

Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzla vuässâʹtte kuõiʹtpeivvsaž såbbra juʹn-a âʹldd Sajoozzâst leʹbe ougglõsõhttvuõđin. Koronavueʹjj diõtt kulddleei da media vuäiʹtte seuʹrrjed såbbar tåʹlǩ live striim -vuõlttõõzzâst addrõõzzâst www.samediggi.fi/live. Vuõlttõõzzâst lij vuäǯǯamnalla tuʹlǩǩummuš pukid koolm sääʹm ǩiõʹlle da lääddas. Sajoozz parlameʹnttpäikka jeäʹt valddu kulddleeʹjid pääiʹǩ ool.

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

Vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl.. 010 839 3100 / 040 726 2688, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

saaǥǥtempiisar Johanna Alatorvinen teʹl.. 010 839 3140 / 040 663 4493, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi

Kõõjjõs sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj ämmatniiʹǩǩi sääʹmǩiõlid da kulttuuʹre õhttneei siltteemtaarbin – vaʹstteemäiʹǧǧ 22.9.2020 räjja.

Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosiaalsueʹrj siltteemkõõskõõzz (Poske) sääʹmjuâǥǥas seʹlvvat sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj ämmatniiʹǩǩi silttummuž kõõjjõõzzin. Kõõjjõõzz mieʹrren lij seeʹlvted sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj ämmatniiʹǩǩi sääʹmǩiõlid da sääʹm kulttuuʹre õhttneei siltteemtaarbid mottjeei reâuggjieʹllmest da viikkâd čõõđ tõi vuâđald ämmtallaš tiuddeemškooultõõzz.

Kõõjjõs lij vueʹssen Lappi universiteeʹtt, Lappi ämmatõllškooul da Poske čõõđ viikkâm Määŋgsuârǥlaž da -tiõđlaž silttummuž sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuâl ämmatniiʹǩǩid (MoniSOTe)-haʹŋǩǩõõzzâst (ESR-teäggtõs). Tõn mieʹrren lij vuäǯǯad teâđ Lappist toiʹmmjeei sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuâl ämmatniiʹǩǩi määŋgsuârǥlaž siltteemtaarbin. Reâuggjieʹllem ääiʹjpoddsaž siltteemtaarbid põõrǥât vaʹstteed määŋgsuârǥlaž da –tiõđlaž soti-sueʹrj ämmtallaš tiuddeemškooultõõzz veäkka. Tõn mieʹldd põõrǥât pueʹreed sääʹmǩiõlid da kulttuuʹre kuulli silttummuž sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuâlast.

Kõõjjõʹsse vuäitt vaʹstteet sääʹmǩiõlivuiʹm da lääddas tän liiŋkâst  https://link.webropolsurveys.com/S/7D42DA9A2AC28BD4  . Vaʹstteemäiʹǧǧ lij 22.9.2020 räjja.

Lââʹssteâđ

Lydia Heikkilä
plaaneei
Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosiaalsueʹrj siltteemkõõskõs, Sääʹmjuâǥǥas
Sääʹmteʹǧǧ
lydia.heikkila(at)samediggi.fi
teʹl. 040 592 5531

        

Sääʹmteʹǧǧ ännââtt minister Kiuru beälla puäʒʒhåiddji loppeeʹjj 2019 määuʹsǩani åårrai sâjjsažveäʹǩǩ-koʹrvvõõzzi mäʹhssem diõtt 

Sääʹmteʹǧǧ ännââtt piâr- da vuâđđkääzzkõsminister Krista Kiuru beälla, što sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria vaʹrrai eeʹjj 2020 lââʹstäällarvvlõõzzâst jeeʹrab lââʹssmieʹrrtieʹǧǧ puäʒʒhåiddji loppeeʹjj 2019 õinn määuʹsǩani åårrai sâjjsažveäʹǩǩ-koʹrvvõõzzi käʹttma.   

Ǩiiđ 2020 äiʹǧǧen Sääʹmteʹǧǧ lij tooiʹmtam eʹtǩǩõõzz da saǥstõõllâm sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria di Mäddtäällpõõrǥâsniiʹǩǩi jeältõkstroiʹttel (MELA) eeʹttkõʹsttjivuiʹm puäʒʒhåiddji sâjjsažvieʹǩǩ pirr da tõn ooudâs viikkmest. Sääʹmteʹǧǧ lij pohttam õuʹdde huõlâs sääʹm puäʒʒhåiddji sosiaalstaan teâuddjem, reâuggvââjjmõõžž da reâuggjieʹllem kookkummuž kuõskeeʹl. Sääʹmteʹǧǧ lij veâl eʹtǩǩääm, što lääʹjj sâjjsažvieʹǩǩest (1238/2014) õõlǥči oođeed nuʹtt, što tõt staanči puäʒʒhåiddjid õõutverddsaž sââʹj jeeʹres mäddtääl häämman õnnum mäddtäällniiʹǩǩivuiʹm. 

-Õhttsažkååʹdd raajõõzz pejje puäʒʒhåiddjid täujja jeeʹresärvvsaž sâjja jeeʹres mäddtääl häämman õnnum mäddtäällniiʹǩǩid ǩiõččeeʹl. Leʹčči samai toolktem, što eeʹjjest 2019 määuʹsǩani pääccam sâjjsažveäʹǩǩtieʹǧǧ še pääccče puäʒʒhåiddji jiijjeez mäʹhssemnalla. 

Eeʹjjest 2019 puäʒʒhåiddji sâjjsažveäʹǩǩtieʹǧǧi tarbb ,mõõni pâʹjjel tõid sosiaal da tiõrvâsvuõttministeriast täällarvvlõõzzâst vaʹrrjum tieʹǧǧin. Tän diõtt MELA ij leäkku vuäittam mäʹhssed puäʒʒhåiddjid sâjjsažveäʹǩǩ-koʹrvvõõzzid loppeeʹjj 2019 õõl. Täk sâjjsažveäʹǩǩ-koʹrvvõõzz lie õinn määuʹsǩani, mii rââžžad puäʒʒhåiddji muđoi jun väʹǯǯlõs tällõõzzlaž vueʹjj nääʹlteʹmes tääʹlv mâŋŋa. Sâjjsažveäʹǩǩ lij miârkteei vueʹssen puäʒʒhåiddji sosiaalstaanâst. da tõn mieʹrren lij tuärjjeed puäʒʒhåiddji reâuǥast vââjjmõõžž, tiõrvâsvuõđ da toiʹmmjempâstlvažvuõđ. 

Eeʹjjest 2019 puäʒʒhåiddjin lij vuõiggâdvuõtt ââʹnned 200 sâjjsažveäʹǩǩčiâssâd, mii lij pâʹjjel 100 čiâssâd ooʹccab ko ouddm. mäddtäällpõõrǥâsneeʹǩǩ õʹnne kõskkmieʹrin eeʹjjest 2019. Eeʹjjest 2020 puäʒʒhåiddji sâjjsažveäʹǩǩčiâssi meäʹr ǩeäʹppee ääiʹjbest 80 čiâssin, mõõn diõtt puäʒʒhåiddjin lij tän poodd vuõiggâdvuõtt teänab 120 sâjjsažveäʹǩǩčiõʹsse puäʒʒhåiddai õõl.  

Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõččâm mieʹldd vueʹǩǩ lij juʹn vueʹlǧǧemtääʹzzest puäʒʒhååid ǩiõččâmkuuʹlmest tääl beäʹlnn da sosiaalʼlânji neuʹrr da šiõttad puäʒʒhåiddjid ij-õõutverddsaž sâjja  Sääʹmteʹǧǧ ännââtt minister Kiuru beälla, što sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria vaʹrrai eeʹjj 2020 lââʹstäällarvvlõõzzâst jeeʹrab lââʹssmieʹrrtieʹǧǧ puäʒʒhåiddji loppeeʹjj 2019 õinn määuʹsǩani åårrai sâjjsažveäʹǩǩ-koʹrvvõõzzi käʹttma.  

Vetoomus Perhe- ja peruspalveluministeri Krista Kiurulle koskien poronhoitajien sijaisavun maksamista

Esitys poronhoitajien sijaisavun kehittämiseksi

Lââʹssteâđ: 

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio, 040 621 6505 / 010 839 3180, leo.aikio(at)samediggi.fi 

saaǥǥjååʹđteei veäʹǩǩteei Laura Olsén-Ljetoff, 040 617 5113 /010 839 3190, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi 

Snimldõk: Tomi Guttorm

Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõõzz kuälmad lookkâmeeʹǩǩ aaʹlji – mättʼtõõttji mieʹrr lâssan

Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõõzz kuälmad tåimmeeʹǩǩ da ođđ lookkâmeeʹǩǩ lij älggam.  Haʹŋǩǩõõzz škooulniiʹǩǩi mättʼtõõttjimieʹrr lij lâssnam nuʹt 20. Mõõnni lookkâmeeʹjj sääʹmǩiõl mättʼtõõzz vuõǯǯu nuʹt 60 škooulneeʹǩǩ da mättʼtõõtti. Ååʹn älggam lookkâmeeʹjjest lij iʹlmmtum pâʹjjel 80 škooulneeʹǩǩ da mättʼtõõtti pirr Lääʹddjânnam.

Sääʹmǩiõl ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõs taʹrjjad  aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmǩiõl vuâđđmättʼtõõzz da lookkjiškooultõõzz tiuddeei mättʼtõõzz kuõʹhtt neäʹttelčiâss mättʼtõsjoouk pääiʹǩ. Haʹŋǩǩõs väldd mieʹldd še vuõssmättʼtõsniiʹǩǩid. Mättʼtõs lij jurddum saaʹmi päiʹǩǩvuuʹd kooʹddi ååuǥpeäʹlnn jälsteei sääʹmškooulniiʹǩǩid di mättʼtõõttjid. Haʹŋǩǩõs ij taʹrjjed mättʼtõõzz rääʹvesoummid.

Iʹlmmtõõttâmäiʹǧǧ sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõʹsse puuđi njuʹhččmannust. Håʹt pijjum iʹlmmtõõttâmäiʹǧǧ lij puuttâm, haʹŋǩǩõs väldd võl ođđ iʹlmmtõõttjid mieʹldd mättʼtõʹsse tok čõhččmannu loopp räjja. Mättʼtõʹsse piâssâm mieʹrren lij, štõ sääʹmǩiõl ougglõsčiâss šeäʹtte sääʹmǩiõl-lookki lookkâmjiârggu, da štõ lookkja käunnai pedagooglânji suåppi lookkijoukk. Ǩiõll-lookki ij kuuitâǥ taarbâž võl siltteed sääʹmǩiõl, mättʼtõs vuäitt äʹlǧǧed še samai vuâđđaaʹššin.

Aanar-, nuõrtt- di tâʹvvsääʹmǩiõl mättʼtõõzz paaʹrneez haaʹleei jeälteei saaʹmi päiʹǩǩvuuʹd kooʹddi ååuǥpeäʹlnn vueiʹtte väʹldded õhttvuõđ Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi, 040 1985 033.

Oulu, Ruäʹvnjargg da Heʹlssen gåårad jäʹrjste tâʹvvsääʹmǩiõl mättʼtõõzz âʹlddmättʼtõssan. Jõs haaʹlääk mättʼtõõzz, de vääʹld õhttvuõđ jiijjad škooul rehtooʹre, leʹbe jiijjad gåårad škooulkonttra.

 

Lââssteâđ

Projektjååʹđteei Hanna Helander
hanna.helander(at)edu.utsjoki.fi
040 7012 094

Projektkoordinaattor Arla Magga
arla.magga(at)samediggi.fi
040 1985 033

https://www.saamenetaopetus.com/

Nääʹlteʹmes tääʹlv puäʒʒhoiddu tuejjtem skääđaid âlgg kaunnâd čåuddmõõžž

Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõõzz Luke čiõlǥtõõzz mieʹldd tääʹlv 2019-2020 šõŋŋ-, muõtt- da luâttjeällmõš leʹjje puäʒʒtallu samai vaiggâd. Paalǥâskooʹddid tuejjuum kõõjjõõzz mieʹldd puäʒʒhååid kool pâjjne 80-90 proseʹntted takai vueʹǩǩed ââʹlben.  Mädd- da meäʹcctäällministeria vuârdd loopplaž teâđaid kåʹddempuõccui mieʹrin da puäʒʒmõõntõõzzi šorradvuõđâst čõõuč äʹhttempââʹj äiʹǧǧen.

Čiõlǥtõõzz mieʹldd luâttjeällmõõžž beäʹlnn nääʹlteʹmes täʹlvv tuejjti puäʒʒhoiddu miârkteei lââʹsskoolaid da puäʒʒmõõntõõzzid. Paalǥâskååʹdd ärvvtâʹlle pueʹtti äʹhttempââʹj vueʹssproseeʹnt kõččâm nuʹtt 45 prosentta da kåʹddempuõccui meäʹr kuâđđjem 66 prosentta ääiʹjbest.

-Puäʒʒjieʹllemvueʹjjest âlgg pâʹstted åskkad riiʹǩǩe da puäʒʒskääđđlääʹjj toiʹmmjummša. Näkam katastrofaalʼlaž eeʹjj õõl puäʒʒhåiddji tuärjjummuš lij čuuʹt täʹrǩǩ, što puäʒʒskääđđlääʹjjest leʹčči ni mii miârktõõzzid, särnn II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Lääʹjj puäʒʒtääl skääđai koʹrvvummšest (987/2011) mieʹrren lij vieʹǩǩted puäʒʒhååid toiʹmmjeeʹjid piʹrǧǧeed jõnn da vueʹrdteʹmes puäʒʒhååid skääđaivuiʹm. Lääʹjjest luâttskääđain da jeeʹres skääđain juuʹrdet nääʹlteʹmes šõŋŋ- da luâttjeällmõõžž, kook miârkteei nalla câʹǧǧe puõccuid ââʹnnmest takai täʹlvvkuäivaspaaiʹǩid da tuejjte miârkteei lââʹsspoortem taarb, šõõddte muđoi puõccui jäämmʼmõõžž leʹbe rââʹžžee muđoi miârkteeinalla puõccui vueiʹttemvuõđ piʹrǧǧeed luâđast.

– Ååʹn kaiʹbbjet jåʹttlõs reagâsttmõõžž riikk beäʹlnn, čõõuč äʹhttem-mieʹri vuârddmõʹšše ij õõutǩeârddsânji leäkku äiʹǧǧ. Lij toolktem, što tuʹmmstõõǥǥ jooudât vueʹrdded pueʹtti tääʹlv räjja, vuâkka õõlǥči juʹn pâʹstted kaunnâd čåuddmõõžž, juätkk saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

– Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõõzz čiõlǥtõs, paalǥâskooʹddi ǩeʹrjjtuõʹllʼjõs di jäämmam puõccui mieʹrr čuäʹjte taarb. Täi teâđai vuâđald õõlǥči pâʹstted juʹn koon-ne nalla hiâlpted puäʒʒhåiddji tääl beäʹlnn vaiʹǧǧes pääiʹǩ, håʹt loopplaž teâđ kåʹddempuõccui mieʹrin da puäʒʒmõõntõõzzin puäđče mâʹŋŋlubust, särnn jieʹllemvueʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen.

Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõõzz mieʹldd paalǥâskooʹddid tuejjuum kõõjjeemtuʹtǩǩummuš puuʹtʼti õõudǩiõʹtte teâđ puäʒʒmõõntõõzzi da kåʹddempuåđ mieʹrin. Mädd- da meäʹcctäällministeria vuârdd loopplaž teâđaid kåʹddempuõccui mieʹrin da puäʒʒmõõntõõzzi šorradvuõđâst čõõuč äʹhttempââʹj äiʹǧǧen, õuʹddel ko äʹšš ouddan tuʹmmstõktuõjju.

Tääʹlv 2019−2020 šõŋŋ- muõtt- da luâttvueʹjj jeeʹresnallšemvuõtt da vaaiktõõzz puäʒʒhoiddu- čiõlǥtõõzz raʹjješ mädd- da meäʹcctäällministeria raukkmõõžžâst.

Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõs raaji puäʒʒskääđđlääʹjjest (987/2011) jurddum čiõlǥtõõzz muõttvueʹjj pirr vueiʹtlviʹžžen lääʹjjest jurddum skääđđan di tõn vaaiktõõzzin puäʒʒhoiddu.

 

Lââʹssteâđ:

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹl. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

jieʹllemvueʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen teʹl. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm digitaalʼlaž sääʹnnǩeeʹrj valmštõõvvâm

Oulu universiteeʹtt Giellagas-institutt õlmstâtt nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm digitaalʼlaž sääʹnnǩiiʹrjid. Pukid ääv sääʹnnǩiiʹrji õlmstâʹttempoodd ââʹnet mââibaarǥ påʹrǧǧmannu 25. peeiʹv čiâss 10 addrõõzzâst https://oulu.zoom.us/j/69319349687.

Kuhttui sääʹnnǩiiʹrji tooiʹmtemtuâjj lij tuejjuum jäänmõsân Mättʼtõs- da kulttuurministeria Oulu universiteeʹtt Giellagas instituʹtte miõttâm jiiʹjjes-i teäggtõõzzin. Lääʹdd-nuõrttsääʹmm sääʹnnǩeʹrjj lij šõddâm Sääʹmteeʹǧǧ, Oulu universiteeʹtt Giellagas instituutt, Heʹlssen universiteeʹtt da Trooms universiteeʹtt õhttsažtuâjjan. Alggtuejjõõzz lääʹdd-sääʹmm sääʹnnǩeeʹrj raajjivuõiggâdvuõđ lie sääʹmteeʹǧǧest.

”Vuäinam samai tääʹrǩes äʹššen tõn, što sääʹm ǩiõli sääʹnnǩeʹrjjtuâjj še jeäll ääiʹj mieʹldd. Täi digitaalʼlaž sääʹnnǩiiʹrji õlmstâttmõš ääʹvad samai ođđ vueiʹttemvuõđiđ nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm sääʹnnǩiiʹrji ââʹnnma, ko tõk lie pukid äävai da tõid vuäitt aʹlǩǩeen ââʹnned koʹst täättas.” rämmaš Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso sääʹnnǩiiʹrji õlmstâttmõõžž.

Sääʹmteʹǧǧ lij viõusâld leämmaž mieʹldd sääʹnnǩeʹrjjhaʹŋǩǩõõzzâst. Lääʹdd-nuõrttsääʹmm sääʹnnǩeeʹrj tooiʹmtemtuõjju lie vuässõõttâm tuâjj-joouk jieʹnnǩiõllsaž vuäzzliʹžžen jåårǥlõʹtti Merja Fofonoff da mättmateriaaltuâjjlaž Raija Lehtola. Nuõrttsääʹm ǩiõllõõʹnnʼjid lij miârkteei äʹšš, što sääʹnnǩeeʹrj õlmstââʹttet.

“Sääʹnnǩerjja lij leämmaž kõrr da õinn lâssneei tarbb. Samai tääʹrǩes äʹššen õlmstõttum sääʹnnǩeeʹrjest käunnʼje šiõǥǥ sääʹnnraajjâm-maall noormtum ǩiõllhäämast. Sääʹnnǩeeʹrj taʹrǩstemtuâj õõlǥči kuuitâǥ õinn juäʹtǩǩed, ko sääʹnnǩeeʹrj ǩiõttǩeeʹrjtõs âânn seʹst jiânnai spesiaalsannõõzz da tõn ǩiõttʼtõõllma taarbšet jeeʹres suõʹrji äʹšštobddmõõžž di ǩiõlljuâǥǥtõstuâj”, särnna Fofonoff da Lehtola vuäinnmõšân sääʹnnǩeʹrjjtuâjast.

Nuõrttsääʹm sääʹnnǩeʹrjjtuâj äiʹǧǧen šõõddi tarbb še ođđ noormtummšid. Ǩiõllnoormtemtuâjj lij tuejjuum Lääʹdd, Taarr da Ruõcc Sääʹmtiiʹǧǧi õhttsažtâʹvvjânnmallaš ǩiõllõhttsažtuâjjorgaanân Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjlaž Semenoff Mervin da nuõrttsääʹm ǩiõlljuâǥǥtõõzzin.

Ođđ digitaalʼlaž lääʹdd-nuõrttsääʹmm sääʹnnǩeeʹrjest lääʹddǩiõllsaž ooccâmsaaʹni mieʹrr lij pâʹjjel 16.000 da vaʹstteei nuõrttsääʹmǩiõllsaž sääʹn lie ââlda 19 000. Sääʹnnǩeeʹrj vuâđđan lij Pekka Sammallahti da Jouni Moshnikoff eeʹjj 1991 õlmstâʹttem tuejjõs, koon Jouni da Satu Moshnikoff lie tiuddääm jäänmõsân 2000-lååǥǥ alggiiʹjjin. Sääʹnnǩeeʹrj õlmstââʹttet Trooms universiteeʹtt sääʹm ǩiõllteknologia kõõskõõzz, Giellatekno, vuâđ âʹlnn da tõt käunnai addrõõzzâst https://saan.oahpa.no/fin/sms/. Sääʹnnǩeeʹrj puäʹđet õlmstâʹtted še tiõddum version mâʹŋŋlakast 2020 čâhčča.

Tâʹvvsääʹmm-lääʹdd digitaalʼlaž sääʹnnǩeeʹrj ǩiõttǩeeʹrjtõõzz lij raajjâm emeritusprofessor Pekka Sammallahti ääiʹjab sääʹnnǩiiʹrjeez (1989 da 1993) vuâđ õõl. Sääʹnnǩeʹrjj âânn seʹst pâʹjjel 50 000 ooccâmsääʹnned da tuejjeei tiuddâd tõn õinn. Sammallahti sääʹnnǩeeʹrj õlmstââʹttet Trooms universiteeʹtt Divvun-projeeʹkt vuâđ âʹlnn, addrõõzzâst http://satni.org/sammallahtismefin (liŋkk toiʹmmai 25.8.2020 ääʹljeeʹl).

Digitaalʼlaž sääʹnnǩeeʹrj lie määŋgnalla aʹlǩǩi. Tõk vueiʹtlvâʹstte sääʹnnǩiiʹrji aʹlǩǩes jåʹttlõs âânnmõõžž koʹst da kuäʹss täättas da veâl ääʹvee vueiʹttemvuõđiđ jeeʹresnallšem ǩiõllteknolooglaž suåvldõõzzi ooudâsviikkma da aunstõõzz ääiʹj tääʹzzest tiuddummuž. Digitaalʼlaž sääʹnnǩeeʹrj lie še miârkk jieʹlli da ouddneei ǩiõlâst.

 

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio,teʹl. 010 839 3124 / 040 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Mä. sääʹm ǩiõllaaʹššipiisar Marko Marjomaa teʹl. 010 839 3183, marko.marjomaa(at)samediggi.fi

 

Meersaž da meeraikõskksaž sääʹmǩiõli neäʹttel 2020

Sääʹmǩiõli neäʹttel 2019 oʹnnsti puârast da ååʹn kåččap Sääʹmǩiõli neäʹttla 2020. Neäʹttlest 43, tääʹrǩben 19.-25.10. jäʹrjstet taʹnnʼjaž sääʹmǩiõli neäʹttel. Neäʹttel mieʹrren lij ouʹdde puʹhtted sääʹmǩiõlid da lââʹzzted tieʹttemvuõđ sääʹmǩiõli pirr.

Sääʹmǩiõli neäʹttel täävtõssân lij puʹhtted sääʹmǩiõlid kuâsttjeeʹjen veerǥlaž õhttvuõđin, lââʹzzted teâttmõõžž sääʹmǩiõli pirr di kaggâd ǩiõli äärv. Taarr, Ruõcc da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ haaʹlee, što sääʹmǩiõl kuâsttje, kollʼje da tõid ââʹnet pukin õhttsažkååʹdd vueʹssvuuʹdin ǩiõllneäʹttel õhttvuõđâst.

– Mij haaʹleep jueʹǩǩed mij reeʹǧǧes ǩiõl puk õhttsažkooʹddin da Sääʹmjânnmin, di påʹhtted jäänab miõl ǩeässmõõžž ǩiõli årra riikk raaji rââst. Rämmšam, ko meeʹst lij neäʹttelpââʹjj vuäʹmstum sääʹmǩiõlid, ceälkk Taarr Sääʹmteeʹǧǧ presideʹntt Aili Keskitalo.

Ǩiõllneäʹttel 2019 oʹnnsti puârast da neäʹttel õhttvuõđâst jäʹrjsteš määŋgid šõddmõõžžid da aktiviteeʹttid. Taarr koonǥõs Harald IV kõʹllʼji Karasjooǥǥâst di kååʹdd, põrggâz, sieʹbr di veʹrǧǧneeʹǩǩ di jeeʹres toiʹmmjeei leʹjje mieʹldd lââʹzzteʹmmen sääʹmǩiõli kuâsttjemvuõđ nuʹtt pääiklânji ko še sosiaalʼlaž mediast.

Lääʹddjânnam da Ruõcc Sääʹmtiiʹǧǧi presideeʹnt tuärjjee Taarr Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei ǩiõllneäʹttel jäʹrjstummšest. Ruõcc Sääʹmteeʹǧǧ presideʹntt Per-Olof Nutti åskk, što säʹmmlaid ǩiõl seillmõš lij vääžnai sääʹm kulttuur juätkkjemvuõđ di teâđ, koon kulttuur âânn seʹst, serddmõõžž peäʹlest.

– Ǩiõll lij lipp jieʹllma. Päärnai da nuõri ǩiõlltääidain vueiʹttep ainsmâʹtted, što vaarvuâla ǩiõl seilla, tõnt ko päärna lie ǩiõli pääiʹǩ pueʹtti kulttuur kuõʹddi, juätkk Per-Olof Nutti.

Tuomas Aslak Juuso Lääʹddjânnmest auʹǯǯai pukid vuässõõttâd ǩiõllneäʹttla sääʹmǩiõli kuâsttjemvuõđ lââʹzztem diõtt.

– Ǩiõllneäʹttel taʹrjjad vueiʹttemvuõđ säʹmmlaid kaggâd sääʹmǩiõlid ouʹdde, a tuäivčem, što veʹrǧǧneeʹǩǩ da põrggâz še vääldče sääʹmǩiõlid äʹššneez sääʹmǩiõli neäʹttlest jiijjâsnalla, smeʹllkâtt Tuomas Aslak Juuso vuässõõttâd ǩiõllneäʹttla.

Muitte beivviid – Mušte peeivijd – Muuʹšt peeivid!

Sääʹmǩiõl:

Sääʹmǩiõl lie tän pooʹddest 9-10, kååʹtt lij tõʹst ǩidd, laʹsǩǩeet-a Ruõššjânnmest mainstum äʹǩǩelsääʹm mieʹldd avi ij. Meeraikõskksaž meett mieʹldd pukid sääʹmǩiõlid ââʹnet vaarvuâlžen, tuõđsânji vaarvuâlžen leʹbe miâlggâd jaukkâm ǩiõllân. Sääʹmǩiõllvuʹvdd vuäll äʹrbbvuõđlânji Taarr, Ruõcc, Lääʹddjânnam da Ruõššjânnam vuuʹdid, Kuâlõõǥǥâst nuõrttjest, Engerdaal räjja Saujj-Taarrâst di Idre (Eaijra) räjja Saujj-Ruoccâst. Tän vuuʹd sääʹmǩiõllsaž nõmm lij Sääʹmm.

Lââʹssteâđ

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, teʹl. 040 687 3394 tuomas.juuso(at)samediggi.fi

ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, teʹl.010 839 3124 / 040 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

ǩiõllaaʹššipiisar Marko Marjomaa, teʹl. 010 839 3183/ 050 438 2484, marko.marjomaa(at)samediggi.fi

Sääʹmǩiõli neäʹttel poster:

Sääʹmteʹǧǧ kaaunââtt minister Kiuruin soti-aaʹšši diõtt – kääzzkõõzzi ânnʼjõžvueʹjj staanmõš ij riʹjtte täävtõssân

Sääʹmteʹǧǧ kaaunââtt piâr- da vuâđđkääzzkõsminister Kiuruin täʹbbe påʹrǧǧmannu 17 peeiʹv Ruäʹvnjaarǥâst halltõõzz soti- mäddkåʹddmääʹtǩ õhttvuõđâst.  Kaaunõõttmõõžžâst Sääʹmteʹǧǧ kägg äʹššen jm. õõutverddsažvuõđ da säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž di riʹjttjeei da säʹmmlai kääzzkõõzzid jurddum teäggtõõzz staanmõõžž soti-oođõõzzâst. 

Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkõʹstti vuässâʹtte Ruäʹvnjaarǥâst 17.8.2020 riâššum halltõõzz soti-mäddkåʹddmääʹtǩ šõddmõʹšše, koon maŋŋa sij kaaunâʹtte piâr- da vuâđđkääzzkõsminister Krista Kiuruin. Sääʹmteʹǧǧ alttii ǩieʹssmannust kampaanj õõutverddsaž soti-kääzzkõõzzi beäʹlest da pohtt kampaanj saaǥǥ še ministeeʹr õuʹdde.

– Õõutverddsažvuõđ teâuddjummuš säʹmmlai pääiʹǩ oudldâstt jeäʹrab positiivlaž tooiʹmid, ko sääʹmǩiõllsa da kulttuurmeâldla kääzzkõõzz jie teâuddjõõv nokk puârast ânnʼjõõžžâst. Tän miõlâst ânnʼjõžvueʹjj staanmõš ij leäkku riʹjttjeei täävtõs, peʹce soti-oođõõzz juätkkvalmštõõllmõõžžâst âlgg tuõđi väʹldded lokku säʹmmlai ǩiõlʼlaž da vuâđđlääǥǥlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš, liʹnjjʼjai Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

– Säʹmmlaid âlgg veâl staanâd riʹjttjeei sââʹjj alggmeeran vaaikted jiiʹjjeez kuõskki aaʹššid, ko säʹmmla jie leäkku tåʹlǩ meersaž ǩiõlluuʹccbõs juätkk Juuso.

Lääʹddjânnam halltõõzz jåʹttʼtem soti-oođõõzz täävtõssân lij, što soti-kääzzkõõzzid čõõđtet õõutverddsânji pukid. Sääʹmteʹǧǧ haaʹlad leeʹd õõudâsviikkmen soti-oođõõzz nuʹtt, što säʹmmlai taarbid še tobdstet da vääʹldet oođõõzzâst lokku. Sääʹmnarood vuârddmõõžžid tuäivat ciâlklmi uʹvddemääiʹj kuâsttjummuž, da tõn mieʹldd taarblaž teevvmõõžžid lääʹǩǩeʹtǩǩõõzzid.

Sääʹmteʹǧǧ kägg jiiʹjjes kampaanjâst õuʹdde, što õõutverddsažvuõtt ij miârkkšõõvv tåʹlǩ seämmanallšem kääzzkõõzzi taʹrjjummuž pukid, peʹce äʹššniiʹǩǩi jeeʹresnallšem taarbi lokkuvälddmõõžž. Säʹmmlain õõutverddsažvuõtt teâuddjââvv, ko säʹmmla vuäǯǯa kääzzkõõzzid jiijjâs ǩiõʹlle da nuʹtt, što sääʹm kulttuurtuâǥǥa vääʹldet lokku, nuʹtt-ba soti-kääzzkõõzzin tõn oudldõsân leʹčči tiõttum aaʹšši beäʹlnn posiitiivlaž spesiaalâânnmõš.

Tobdstõõđ Sääʹmteeʹǧǧ kampaʹnjje õõutverddsaž soti-kääzzkõõzzi beäʹlest kampanjjseeidain www.samediggi.fi/sote-uudistus

Vuässõõđ saǥstõõllma sosiaalʼlaž mediast tiõttivuiʹm: #soteuudistus #saamelaiset #yhdenvertaisuus

 

Lââʹssteâđ

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394 tuomas.juuso(at)samediggi.fi

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹl. 040 621 6505 leo.aikio(at)samediggi.fi

sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar Anne Länsman-Magga teʹl . 040 182 9998, anne.lansman-magga(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ jääʹrjast kuullâmpooddid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissaari vaʹlljummšin

Sääʹmteʹǧǧ jääʹrjast kuullâmpooddid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissaari vaʹlljummšin čõõuč 2020 äiʹǧǧen. Kuullâmpooddid jäʹrjstet juõʹǩǩ säʹmmlai dommvuuʹd kååʹddest. Lââʹssen jäʹrjstet neʹttkuullâmpoodd da vueiʹttemvuõđ âʹlmmeed jiijjâs vuäinalm pååʹšt leʹbe neʹttpååʹšt mieʹldd.

Kuullâmpooddin lij vueiʹttemvuõtt puʹhtted ouʹdde jiijjâs vuäinalm komissaarin kaiʹbbjum jiõččvuõđin da silttõõzzâst di âʹlmmeed tueʹrjes eʹtǩǩuum oummid. Komissaarvõboršeeʹǩǩ jie jiijj leäkku pääiʹǩ âʹlnn noorõõttmõõžžin, a juõʹǩǩ võboršeeʹǩǩ raaukât fiʹlmmjed video jiijjâs pirr. Videost sij vaʹsttee ouddǩiõʹtte meäʹrtõllum kõõččmõõžžid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹssest, mušttal saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso kuullâmpooddi luândast.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs linjjii kuullâmpooddi jäʹrjstõõllmõõžžin nuʹtt, što jäʹrjstõõllmõõžžin vääʹldet lokku jm. noorõõttmõõžži ciʹsttjeei toobdâlmpirrõõzz da koronastaanvuõđ. Noorõõttmõõžžid jäʹrjstet lââʹssen tuʹlǩǩummuž.

– Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmai komissaarin, koid eʹtǩǩeet riikksuåvtõʹsse, eeʹjj 2020 ääiʹj. Ääiʹjpoodd meäʹrtõõvvmest vääʹldet lokku koronavueʹjj. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseʹss lij Sääʹmtegga tääʹrǩes äʹšš da haaʹleep piâssâd ääʹššest ooudårra, leâša håiddad täid suåppum jäʹrjstõõllmõõžžid tärkka, juätkk II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Fyyslaž kuullâmpooddi lââʹssen jäʹrjstet neʹttkuullâmpoodd jeäʹrben sääʹmvuuʹd åålǥpeäʹlnn jälsteei oummid. Nuõri kuullâmpoodd jäʹrjstet õõutveäkka nuõrisuåvtõõzzin da lââʹssen juõʹǩǩkast lij vueiʹttemvuõtt âʹlmmeed jiijjâs vuäinalm pååʹšt leʹbe neʹttpååʹšt mieʹldd.

Kuullâmpooddid põõrǥât jäʹrjsted čõõuč 2020 äiʹǧǧen. Tääʹrǩab ääiʹjpoodd meäʹrtâʹvve koronavueʹjj da sääʹm eeʹǩǩ-kaʹlndaar mieʹldd. Sääʹmteʹǧǧ õlmstâtt jiijjâs seiddõõzz tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹssest. Seiddõõzzâst õlmstââʹttet norrâz eʹtǩǩuum oummin tuâǥǥasteâđees- da vuâđđõõttmõõžžeesvuiʹm di teâđtet proseeʹss kuõskki ääiʹjpoddsaž aaʹššin.

Lââʹssteâđ

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹl.  040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi

saaǥǥjååʹđteei vieʹǩǩteei Laura Olsén-Ljetoff teʹl. 040 617 5113, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi