Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla plaaneei mieʹrräiggsaž tuâj

/in , , /by

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹm ǩiõl koontâr ååcc mieʹrräiggsaž plaaneei, koon tuâjjan lij raajjâd teâđtem-materiaal sääʹm ǩiõll-lääʹjj da säʹmmlai jeeʹres ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr sääʹmnarooʹde neʹttseeidaid da jeeʹres kanaaʹlid. Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd da peštt 31.12.2021 räjja.

Ââʹntemkaiʹbbjõsân lij tuâj oudldem škooultõs da lââʹssen kaiʹbbjet sääʹm ǩiõl tääid (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnstam håiddmõš oudldâstt šiõǥǥ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi, sääʹmkulttuur da vaaldšmallaš tuâjai tobddmõõžž di šiõǥǥ saaǥǥtemtääidaid. Härjjnummuž vaʹstteei tuâjaid ǩiõččât pueʹrren.

Päʹlǩǩ meäʹrrââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/III mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2645,46 euʹrred /mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuâjast härjjnem mieʹldd meäʹrrõõvvi härjjnemlõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tueʹjjeeʹn 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz. Tuâjast ââʹnet kuõiʹt neäʹttel ǩiõččlõddâmääiʹj.

Ooccmõõžž mieʹlddõõzzeezvuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 1.11.2021 mõõneeʹst addrõʹsse: Ma. suunnittelija (sympahr.net)

Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio teʹl. 010 839 3124. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi

Aanrest 18.10.2021

Ooʒʒ mieʹldd leʹbe eʹtǩǩed vuäzzla Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõʹsse tåimmpoʹdde 2022-2023

/in , /by

Ooccâp nuõrisuåvtõʹsse mieʹldd aktiivlaid sääʹmaaʹššin älšmõõvvâm sääʹmnuõrid pirr Lääʹddjânnam. Nuõrisuåvtõõzz vaʹlljummšest pueʹttep väʹldded lokku, što vuäzzla eʹtǩǩee vueiʹtlvummuz käʹttjeeʹjen čõõđ sääʹmvuuʹd de jeeʹres ǩiõlläʹrttli. Vaʹlljõõzzâst jääʹǩǩte še sooǥǥbieʹli kõskksaž tääʹssäärv. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzla   ij taarbaš leeʹd sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž.

Nuõrisuåvtõʹsse vaʹlljee čiččâm väʹlddveärla vuäzzla de siʹjjid juõʹǩǩʼkõʹžže vääʹrrneeʹǩǩ. Vuäzzla âʹlǧǧe leeʹd 18-28 -ekksa aktiivla sääʹmnuõr. Nuõrisuåvtõs tuejjad sääʹmteʹǧǧ halltõʹsse eʹtǩǩõõzz vaʹlljeemekksain  vuäzzlain da looppla  tuʹmmstõõǥǥ tuejjad sääʹmteeʹǧǧ sååbbar.

Nuõrisuåvtõs vaʹlljad kõskkvuõđstes suåvtõʹsse kueʹhtten eeʹǩǩen vuârstes saaǥǥjååʹđteei da vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei. Nuõrisuåvtõs še nõmmad jäänmõssân vitt (5) põõšši äʹšštobddi. Äʹšštobddivuäzzla âʹlǧǧe leeʹd vaʹljjeem poodd 15-17-ekksa.

Vuäitak ooccâd mieʹldd leʹbe eʹtǩǩeed miõlstad nuõrisuåvtõʹsse suåppi 18-28-ekksaid sääʹmnuõrid da äʹšštobddivuäzzlõʹžžen suåppi 15-17-ekksaid sääʹmnuõrid. Eʹtǩǩõõzz vuâđđõõttmõõžžines vuäiʹt vuõltteed 14.11.2021 mâânast neʹttpååʹštest info(at)samediggi.fi leʹbe pååʹšt mieʹldd addrõʹsse Nuõrisuåvtõs, Sajos, 99870 Aanar.

Vuäitak teâudded še neʹttseeidast ooccâmlomaakk.

Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst tåimmjeei nuõrisuåvtõõzz pââimõõzzân tuejjõssân lij oouʹdeed sääʹmnuõri ǩiõlʼlaid da kulttuurlaid vuõiggâdvuõđid de raʹvvjed sääʹmnuõri identiteeʹtt nuõrituâjj pääiʹǩ. Lââʹssen nuõrisuåvtõs älgg valmštõõllâd tõid sääʹmteeʹǧǧi eʹtǩǩõõzzid, alttõõzzid, ceälkkmõõžžid da jeeʹres peäʹlestvälddmõõžžid, kook kuõʹšǩǩe  sääʹmnuõrid. Nuõrisuåvtõõzz tåimmʼmõʹšše vuäitak tobdstõõttâd lââʹss tääiǥ www.nuor.fi

Lââʹssteâđaid

Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio, tel. 040 708 2072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

Nuõripiisar Elli-Marja Hetta tel. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla kutt stipeeʹnd

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla õhttseʹžže kutt (6) 500 eeuʹr stipeeʹnd, kook liâ jurddum sääʹmǩiõl da/leʹbe sääʹmkulttuur väʹlddaaunâs- da čårraaunâsmättʼtõõttjid da sääʹmǩiõllsaž tuejj-jieʹllma valmštõtti õlltääʹzz škooultummšest leʹddjid.  Ooʒʒjin raaukât jeäʹrab vuâđđtõõllmõõžžid stipeeʹnd vuäǯǯam diõtt. Vuâđđtõõllmõššan vueiʹtte leeʹd jm. mättčuäʹjtemtuâj valmštummša kuulli jeäʹrab kuul leʹbe dommpäiʹǩǩ-kååʹdd da mätt’tõõttâmpäiʹǩǩ-kååʹdd kuʹǩes mäʹtǩǩ-kõõskin šõddi mäʹtǩǩ-kuul.

Frijjnallšem ooccmõõžžid raaukât tuåimted seärad 27.10.2021 mõõneeʹst čiâss 16 räjja liâdǥlânji addrõʹsse info@samediggi.fi. Ooccmõʹšše âlgg õhtteed kopio mättrekiʹstterväʹlddõõǥǥâst.

Vännai leʹbe mâŋŋnam ooccmõõžžid jeäʹt ǩiõttʼtõllu.

Aanrest 11.10.2021

Sääʹmteʹǧǧ/ škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkåʹdd

Čiâss sääʹmǩiõl pukid! – äävas mättčiâss sääʹmǩiõli neäʹttlest

/in , , /by

Sääʹmǩiõli olgglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei  mättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõõzz riâšše še tän eeʹjj äävas Čiâss sääʹmǩiõl pukid! – mättčiâss sääʹmǩiõli neäʹttlest 25.–31.10.2021. 

Mättčiâss liâ pravvlum vuâđđmättʼtõõzz škooulniiʹǩǩid da nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõttjid, leša mättčiâssid vuäǯǯa vuässõõttâd puk sääʹmǩiõlin miõlstõõvvâm. Čiâssid vuäiʹt vuässõõttâd juõʹǩǩ mättʼtõõtti jiõččines leʹbe ceâlai klass vuäiʹt vuässõõttâd õõutsââʹjest seämma ääiʹj õhttsain teâttmašinain. Vuässõõttâd vuäiʹt še tääuʹjbõʹžže čieʹsse. 

Mättčiâssi miârktõssân lij šõddeed teâđstemvuõtt säʹmmlain da sääʹmǩiõlin de älšmâʹtted vuässõõttjid sääʹmǩiõllsa ǩiõll-laauǥ ååʹblǩest, koʹst uʹčteeʹl mainste mättčiâssin vuõss-sââʹjest sääʹmǩiõl. Lååʹvest  liâ laaul, lokkõs da siõr!   

Mättčiâssid âʹnne olgglõsõhttvuõđin Microsoft Teamsest. Čiâss liâ õhttsõʹžže kolmm, õhtt juõʹǩǩʼkast Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlin: nuõrttsääʹmm,aanarsääʹmm da tâʹvvsääʹmm ǩiõlâst. Mättčiâss liâ pravvlum jeeʹres ââʹǩǩäʹrttlid da juõʹǩǩ mättčiâssâst kõskkee mõõn-ne teemma. 

Äiʹǧǧtaull:  

Mâ 26.10. č  10–11  

Nuõrttsäämas klaassid 3–6, teeʹmmen mueʹrj  

Se 27.10. č 10–11  

Tâʹvvsäämas pââiškooul klaassid, teeʹmmen neäʹttelpeeiʹv  

Ne 28.10. č 13–14  

Aanarsäämas vueʹllškooul klaassid, teeʹmmen meäʹccžeevai  

Čiâssin lij vueiʹtlvažvuõtt kõõččâd kõõččmõõžžid da saǥstõõllâd chat-test. Uʹčteeʹl lââʹssen kõõččmõõžžid liâ vaʹstteʹmmen jeeʹres olgglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz tuâjjtuejjeei. Čiâssid ij taarbâž iʹlmmtõõttâd ouddpeäʹlnn. Mättčiâssid liânttee da ruõkkâmliiʹŋǩ  õlmstâʹtte čiâssi mâŋŋa addrõõzzâst www.saamenetaopetus.com/tapahtumia.   

Tääʹrǩab vuäʹppõõzzi  čiâssid vuässõõttmõõžžân lij õlmstõttum olgglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz neʹttseeidain da facebookkâst. 

Sääʹmǩiõli olgglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõs lij  Uccjooǥǥ kååʹdd vaaldšem da Sääʹmteeʹǧǧ koordinâʹsttem. Pilotthaʹŋǩǩõõzz teäggad mättʼtõs- da kulttuurministeria. Pilotthaʹŋǩǩõõzz miârkktõssân lij  pueʹreed sääʹm-mättʼtõõzz õsttâmvuõđ säʹmmlai dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn. 

Haʹŋǩǩõs oudd kueʹhtt čiâss neäʹttlest vuâđđmättʼtõõzz/lookkiškooultõõzz tiuddeei sääʹmǩiõl mättʼtõõzz olgglõsõhttvuõđin pirr Lääʹddjânnam. Tän šiâtt haʹŋǩǩõõzz pääiʹǩ sääʹmǩiõl mättʼtõõzz vuäǯǯa 105 škooulneʹǩǩed da mättʼtõõtti. Haʹŋǩǩõs lij vuäǯǯam juätkkteäggtõõzz 31.8.2023 räjja. Lookkâmekka 2022-2023 iʹlmmtõõttmõõžž ääʹvee eʹpet ǩiđđtääʹlv 2022. 

Sääʹmǩiõli neäʹttel âʹnne 25.-31.10.2021 da Sääʹmteʹǧǧ lij kåččam pukid vuässõõttâd teeʹmmneäʹttla ouddmiârkkân riâššeeʹl noorõõttmõõžžid da puuʹteeʹl sääʹmǩiõlid õlmmsa. Ǩiõll-laauǥčiâssi lââʹssen säʹmmlažvuõʹtte da sääʹmǩiõlid vuäiʹt tobdstõõttâd    Oktavuohta – sääʹmmteâtt mättʼtõʹsse – neʹttseeidain, koʹst käunnje jiânnai teeʹmmaunnâz mättʼtõʹsse.  

Lââʹssen vuäitak tiʹllʼjed sääʹmteeʹmmlaid škooulkueʹssjummušid, mobiilsiõrid da mõõntõõllâmpaakk  Dihtosis – haʹŋǩǩõõzz neʹttseeidain. 

Lââʹssteâđaid:  

Satu Pieski, haʹŋǩǩõsjååʹđteei  
satu.pieski@edu.utsjoki.fi 
040 5466 514  

Anni-Sofia Niittyvuopio, haʹŋǩǩõskoordinaattor   
anni-sofia.niittyvuopio@samediggi.fi 
040 5843 098  

www.saamenetaopetus.com  
www.oktavuohta.com 

Tiõrv pueʹttmest konferenssa Tâʹvvjânnmi alggmeerai äʹrbbvuõđlaž teâđ suojâst da aaunâsteʹmes jällmõõžžâst 11.11.2021

/in , /by

Kåčč

Konfereeʹns Tâʹvvjânnmi alggmeerai, leʹbe säʹmmlai da Ruânnjânnam inuiitti äʹrbbvuõđlaž teâđ suõjâst da aaunâsteʹmes jällmõõžžâst (IP) jäʹrjstet vueʹssen Lääʹddjânnam Tâʹvvjânnmi ministersuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeivuõđ. Äʹrbbvuõđlaž teâđ suõjj âânn seʹst äʹrbbvuõđlaž kulttuurõõlmtõõzzid mâʹte ouddmiârkkân ǩiõtt-tuâjaid, njäälmlaž ääʹrb, nõõmid da symboolid še. Täävtõssân lij ǩiõttʼtõõllâd konfereeʹnsest täid kõõččmõõžžid alggmeerai vueiʹnnemkuuʹlmest da nââneed vooudlaž raajid râstldeei õhttsažtuâj da lââʹzzted silttummuž Tâʹvvjânnmin nuʹtt vuäʹnkõs ko kuʹǩes äiʹǧǧkõõskâst. Õhttsažtuâjj čiŋlmââvv jeäʹrben tõõzz, mäʹhtt ânnʼjõž aaunâsteʹmes vuõiggâdvuõđ suõjjee äʹrbbvuõđlaž teâđ da mäʹhtt vaaʹnid õõlǥči ǩiõttʼtõõllâd. Vooudlaž tååimaivuiʹm põõrǥât vaikkted positiivlânji meeraikõskksaž saǥstõõllmõõžžid Maaiʹlm jiõgglaž jällmõõžž organisaatiost WIPO:st.

Äiʹǧǧ: 11.11.2021 čiâss 09.30-17.30 (tarkistettava)

Päiʹǩǩ: SAJOS, Aanar, Sääʹmjânnam, Tâʹvv-Lääʹddjânnam (da ougglõsõhttvuõđivuiʹm)

Jäʹrjsteei: Mättʼtõs- da kulttuurministeria, Sääʹmteʹǧǧ, Lääʹddjânnam raajjivuõiggâdvuõđlaž õhttõs rõ, Tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria, Pateʹntt- da rekisterhalltõs da Tâʹvvjânnmi ministersuåvtõs

Konfereeʹns ǩiõl lie tâʹvvsääʹmǩiõll da eŋgglõsǩiõll da lââʹssen taʹrjjeep simultaantuʹlǩǩummuž lääʹddǩiõlle da skandinaavǩiõʹlle. Lââʹssteâđ Dialoogportaalâst. [Hoʹhsse! Koronarääʹjtõõzzi diõtt konfereeʹns jäʹrjstet hybriidhääʹmest. Konfereʹnsspääiʹǩest jääʹǩǩtet viõǥǥâst åårrai siâzztõõzzid hygieniast da staankõõskin.]

Vuässõõttji mieʹrr lij raajtum. Raukkâp iʹlmmtõõttâd seärad 21.10 mõõneeʹst: (https://link.webropolsurveys.com/S/C281152C791FAA91) Tiõrv pueʹttmest!

Snimldõk: Outi Pieski, Cuolmmadit. EMMA 12.9.2018 – 6.1.2019. Snimldõk: Ari Karttunen / EMMA

Mättʼtõs- da peâmmamsueʹrj teâttvääʹjjvuõđid säʹmmlain paiʹǩǩeei ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmam-materiaal õlmstõttum!

/in , /by

Teâđak-a, mii alggmer lij? Mâid teâđak säʹmmlain? Lääʹddjânnmest lij jõnn teâttvääʹjjvuõtt säʹmmlain, sij kulttuurâst da alggmeervuõiggâdvuõđin. Ođđ ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmam-materiaal nåårr teâđaid da viiŋkid mättʼtõs- da peâmmamsuârgga di säʹmmlai mainstâttmõõžžid ääʹšš välddmõššân pieʹǩǩen mättʼtõõzz. Äʹššen liâ jeäʹrbi mieʹldd ooumažvuõiggâdvuõttvuâđđ, alggmeer, historia da päkkläʹddlâsttmõš, ǩiõllʼlaž da kulttuursa ooumažvuõiggâdvuõđ, äimmõsmuttâz vaikktõõzz da saaǥǥ peâmmamsuârgga. Materiaal lij tuejjuum Heʹlssen universiteeʹtt pedagogikktiõttji tiõđkååʹdd, Sääʹmteeʹǧǧ da ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõõzz õhttsažtuâjast.

Tuuli Miettunen čõõđti mättʼtõs- da kulttuuriministeria tiʹllʼjem čiõlǥtõõzz sääʹmteâđast mättmateriaalin eeʹjjest 2020 da vuâmmši, što teâtt leäi occanj da jõs tõt leäi, tõt leäi ouddhistoriaaʹje kuâđđjam da rasistla stereotypia nobstõõvi (Miettunen 2020). Sääʹmteeʹǧǧ âʹlnn ââʹnnem Oktavuohta -seiddõs taʹrjjad sääʹmteâđ da aunnstõõzzid mättʼtõõzz tuärjjõssân, leša vaiddsânji ǩiõččeeʹl škooultõsriâšldõõǥǥâst – da tän pääiʹǩ ǩeeʹjjmieʹldd lääʹdd õhttsažkååʹddest – tieʹđet säʹmmlain tuõđi siõmmna.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teäʹddad, što Lääʹddjânnmest õõlǥči tiuʹddepiijjâd še vueʹllǥab lääʹjjšiõttummuž tääʹzzest vuâđđlääʹjj (17 §) täʹǩǩeem vuõiggâdvuõtt säʹmmlaid tuõʹllʼjed da viikkâd ooudâs alggmeeran jiijjâs ǩiõl da kulttuuʹres, jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõtt di vuâđđlääʹjj täʹǩǩeem jiõččvaaldšem sääʹmvuuʹdest (121 §). Alggmeer ooumažvuõiggâdvuõđ lij meäʹrtõllum še meeraikõskksaž vuõiggâdvuõđâst, tõʹnt kõõččmõõžž ij õõlǥči tåʹlǩ politisâʹstted.

Ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš lij teâuddjam Lääʹddjânnmest riʹjttjeeǩani uʹčteeʹlškooultõõzzâst (Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs 2014; Kasa dj., 2021). Tieđteʹmesvuõđin ooumažvuõiggâdvuõđin da säʹmmlain liâ veiddsõs vaikktõõzz säʹmmlai ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjummša. Ouddmiârkkân säʹmmlai sââʹj alggmeeran jeät fiʹtte, håʹt-i Lääʹddjânnam vuâđđlääʹǩǩ tõn toobdast. Vuâđđlääʹjj täʹǩǩeem ni ǩiõlʼlaž ooumažvuõiggâdvuõđ jiâ tiõuddu riʹjttjeld tän diõtt. Ouddmiârkkân vuõiggâdvuõtt jiijjâsǩiõllsaid sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid leʹbe sääʹmǩiõl âânnmõʹšše veʹrǧǧniiʹǩǩin teâuddje vääʹneld. Sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs tääʹvat õõudâs pâi pieʹǩǩ sääʹmškooulniiʹǩǩin.

Lääʹddjânnma tääuʹjeʹld mušttʼtummšid ooumažvuõiggâdvuõttvalvvâmorgaanin säʹmmlai ciʹsttjummšest

Lääʹddjânnam lij vuäǯǯam tääuʹjeʹld läittmõõžžid ooumažvuõiggâdvuõttvalvvâmorgaanin odm. alggmeer jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõʹtte kässjõõttmõõžžâst da vuõiggâdvuõđi vännsõs teâuddjummšest. Lij pââimõs äiʹǧǧ, što Lääʹddjânnam riikk älgg toiʹmmjed säʹmmlai ooumažvuõiggâdvuõđi čõõđtummša odm. puuʹteeʹl õõlmâsvuõʹtte vuõigg teâđ, tobdsteeʹl vuõiggâdvuõđi õõlǥtemvuõđ di kässjõõđeeʹl säʹmmlai vuäǯǯam pâiʹlǩiõččmõʹšše da vââʹjjsaʹǩǩe.

Säʹmmlai kulttuursaž vuõiggâdvuõđid äštt tieđteʹmesvuõʹtte vuâđđõõvi haʹŋǩǩõõzzi lââʹssen äimmõsmuuttâs

Tiina Sanila-Aikio mušttat, što ”äimmõsmuuttâs puätt muʹtted puk”. Sanila-Aikio saaǥǥvuârast puuʹtet õuʹdde, mäʹhtt šõõŋ ruõbddeettmõõžž liâ juʹn lâssnam. Äimmõsmuuttâs kuâsttai jeäʹrben aarktlaž vuuʹdest. Tåʹlǩ äimmõsmuuttâs ij ääʹšt säʹmmlai jieʹllemåårrmõõžžid pâi še tieđteʹmesvuõtt jååʹđat määŋgaid haʹŋǩǩõõzzid, kook äʹštte jieʹllemvueʹjj da kulttuur juätkkmõõžž õudldõõzzid. Säʹmmlai kulttuursa ooumažvuõiggâdvuõđ liâ še ǩiiddsânji õhttvuõđâst mäddvuõiggâdvuõđid.

Ooumažvuõiggâdvuõttškoultõsaunnstõs lij friijâld laaddâmnalla da lââʹssen tõt šâdd pieʹǩǩen Demokratia- da ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš mättʼtõs- da peâmmamtuâjast -spesiaalkuurs. Kuurs pieʹǩǩen čuäʹjtet še Suvi West Eatnameamet – Hiljainen taistelumme -dokumeʹnttjieʹllikartt, kååʹtt lij vääžnai saaǥǥvuârr säʹmmlai ǩiõččâmvueʹjjest. Jieʹllikartt lij õlmstõttum Škooulkino -kääzzkõõzzâst da čâhčča 2021 liâ pueʹttmen lââʹzz mättmateriaal Škooulkinooʹje mättjemstroiʹttli äuʹǩǩeemnalla.

Ođđ mättmateriaal lij tillʼlõvvum tuärjjõssân uʹčteeʹlid da teâttan veiddsõs narooʹde

Aʹrvvõõzz mieʹldd pâʹjjel 70 % säʹmmlain jäälast sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn (kč. Keva 2020), da tät lij vääžnai juõǩǩʼka uʹčteeʹl teâđsted; vuäǯǯ-a škooulneǩ teâđ jiijjâs kulttuurâst da demokratiapeâmmʼmõõžž beäʹlnn relevaant teâđ ouddmiârkkân Sääʹmteeʹǧǧest õhttsažkååʹddest tåimmjummša? Da nuuʹbb-beäʹlnn, måkam teâđ lääʹdd škooulneǩ vuäǯǯ säʹmmlažvuõđâst?

Ååʹn õlmstõttum ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmam-materiaal õudd teâđ jeäʹrbi mieʹldd säʹmmlain, alggmeer da jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ ooumažvuõiggâdvuõttvuâđast, historiast da škooul roolâst, ǩiõlʼlaž da kulttuursaž ooumažvuõiggâdvuõđin, äimmõsmuttâz vaikktõõzzâst säʹmmlaid da viiŋkid uʹčteeʹlid da jeäʹlteejid/puärrsid. Kõskksaž ǩiõččâmvueʹǩǩ lij še säʹmmla õhttân meeran Sääʹmjânnmest, kååʹtt râstldad riikki raajid. Mieʹldd liâ säʹmmlai saaǥǥvuâr jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđâst, jieʹllemvueʹjjest, kõskkvuõđâst luõttu da mättʼtõsmateriaalin.

Škooultõsaunnstõs lij tuejjuum Heʹlssen universiteeʹtt pedagogikktiõttji tiõđkååʹdd, Sääʹmteeʹǧǧ da Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõõzz õhttsažtuâjast. Tuâjj viʹǩǩeš čõõđ pieʹǩǩen Ooumažvuõiggâdvuõđ, demokratia, äärv da dialoog peâmmʼmõõžžâst -haʹŋǩǩõõzz 2018-2021, koon miârktõs lij leämmaž pueʹreed ooumažvuõiggâdvuõtt-tieʹttemvuõđ peâmmamsueʹrjest. Haʹŋǩǩõõzz liâ teäggtam eeʹjjest 2020-2021 Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs, vuõiggâdvuõttministeria da Heʹlssen universiteʹtt.

Laadd friijâld ââʹnnem aunnstõs: Alggmeer säʹmmla da ooumažvuõiggâdvuõđ – Ooumažvuõiggâdvuõttvuâđđ, ǩiõlʼlaž da kulttuursa ooumažvuõiggâdvuõđ, äimmõsmuuttâs da saaǥǥ uʹčteeʹlid

Lââʹssteâđ:

Tuija Kasa, äʹšštobddi (vueʹssäiggsaž), Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs / näʹǧǧeemǩeʹrjjtuʹtǩǩeei, Heʹlssen universiteʹtt, +358(0)29 412 0665, tuija.kasa@helsinki.fi

Ulla Aikio-Puoskari, škooultõspiisar, Sääʹmteʹǧǧ, +358(0)10 839 3112, ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi

Sirpa Rautio, jååʹđteei, Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs, +358(0)9 432 3780, sirpa.rautio@ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs.fi

Teâttkääiv:

Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs (2014): Ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš- da škooultõs Lääʹddjânnmest. Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs. Addrõõzzâst: https://ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs-fi-bin.directo.fi/@Bin/47503f796d0d0a236e19344592dd9215/1525775690/application/pdf/272052/IOK-ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš-%20da%20-škooultõsčiõlǥtõs.pdf

Kasa, T., Rautiainen, M., Malama, M., & Kallioniemi, A. (2021). ‘Human rights and democracy are not self-evident’: Finnish student teachers’ perceptions on democracy and human rights education. Human Rights Education Review, 4(2), 69–84. https://doi.org/10.7577/hrer.3937

Miettunen, T (2020). Sääʹmteâđ avi vännsõs teâđ säʹmmlain? : Čiõlǥtõs sääʹmteâđain vuâđđškooul lääʹddjânnam- da ruõccǩiõllsaž mättmateriaalin. Mättʼtõs- da kulttuurministeria čõõđtummšid 2020:29. https://čõõđtõõzz.riikksuåvtõs.fi/handle/10024/162566 (17.6.2021)

Oktavuohta – sääʹmteâđ mättʼtõsse: https://www.oktavuohta.com/

Ranta, K. & Kanninen, J. 2019. Vueʹsttpiõʹǧǧe: Sääʹm-meer päkkläʹddlâʹsttmõõžžâst. Heʹlssen: čõõđtempäiʹǩǩ S & S.

Vaalmâšvuõđ säʹmmlaž- da romanialažnuõri vuõinnlõõttmõʹšše – määusteʹmes škooultõs uʹčteeʹlid: https://www.nuõriakatemia.fi/haʹŋǩǩõõzz/kulttuur-škooul/

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla jieʹllikarttkõõskõõzz projeʹktt-tuâjjla mieʹrräiggsaž tuâj

/in , /by

Tuâjj älgg kålggmannu loopp-peäʹlnn da peštt 28.2.2022 räjja. Projeʹktt-tuâjjla tuâjaid koʹlle jm.  Skábmagovat alggmeerai jieʹllikarttfestivaaʹle kuulli tuâj (jm. av-teknikk, jieʹllikarttkopio) di jeeʹres kõõskõõzz tuâj. Tuâj oʹnsteeʹješ håiddmõõžž oouʹdad ââʹnteei škooultõs, sääʹmǩiõl täidd di riʹjttjeei eŋgglõsǩiõl täidd. Projeʹktt-tuâjjla päʹlǩǩummuš meäʹrtââvv Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz VII/I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 1 841,65 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvvi ǩiõččlâsttmõšlõõʹzzid. Projeʹktt-tuâjjla tåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkulttuurkõõskõõzz Sajoozzâst.

Ooccmõõžžid meâlddõõzzeesvuiʹm âlgg tooimted sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 15.10.2021 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?71eb92a0

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd jieʹllikarttkõõskõõzz plaaneei Tarja Porsanger teʹl. 050 569 6065, tarja.porsanger(at)samediggi.fi. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi da Alggmeerai jieʹllikarttfestivaaʹle addrõõzzâst www.skabmagovat.fi.

Aanrest 4.10.2021 Sääʹmteʹǧǧ

Snimldõk: Kevin Francett / Skábmagovat

Sääʹmǩiõli olgglõsmättʼtemhaʹŋǩǩõs da Deanuleagis sámástit -haʹŋǩǩõs riâšše ǩiõllvuäʹpstõõzz 13.10.2021

/in , /by

Sääʹmǩiõli olgglõsmättʼtemhaʹŋǩǩõs da Deanuleagis sámástit -haʹŋǩǩõs riâšše ǩiõllvuäʹpstõõzz olgglõsmättʼtõõzz škooulniiʹǩǩid peâmmjid,ohjjeeʹjid, uʹčteeʹlid da rehtoorid seärad 13.10.2021 čiâss 18–19.30. 

Äiʹǧǧ: seärad 13.10.2021 č. 18–19.30  

Päiʹǩǩ: olgglõsõhttvuõđin

Puõttäʹrttel: Sääʹmǩiõli olgglõsmättʼtemhaʹŋǩǩõõžžâst mättʼtõõttji škooulniiʹǩǩi peâmmai,ohjjeei, uʹčteeʹl  da rehtoor   

Ǩiõllvuäʹpstemjeäʹǩǩääst ǩiõttʼtâʹlle peâmmji miõll väiʹvveem  kõõččmõõžžid da teeʹmaid de taʹrjjee siʹjjid kuånstid päärna leʹbe nuõr ǩiõllidentiteeʹtt raʹvvjummšen. Seämma ääiʹj peâmmai vuäǯǯa veʹrddeemstaan järrsin sääʹmǩiõllsai päärnai peâmmjin.  

Jeäʹǩǩääst vueiʹtte ǩiõttʼtõõllâd ouddmiârkkân piârri ǩiõllvâʹlljõõzzid, päärna leʹbe nuõr ǩiõllʼlai oouʹdeem staanmõõžž de tåimmjed sääʹmǩiõlin jeeʹres pirrõõzzin  – ouddmiârkkân škooulâst leʹbe kääzzkõõzzi  

Tuäivvap vuässõõttjid eʹtǩǩeed kõõččmõõžžid, tuõivvjid da aaʹššid ǩiõttʼtõõllâm diõtt jeäʹǩǩaa poodd. Kõjldõʹsse vaʹsttee anonyymlânji. Jõs tuʹst lij miõll väiʹvveem kõõččmõš, leša jiõk haaʹled tõn ǩiõttʼtõõllâd jeäʹǩǩääst, vuäitak kõõččâd tõn vueʹlnn åårrai liiʹŋǩest. Deanuleagis sámástit -haʹŋǩǩõõžž määŋgǩiõllsažvuõttäʹšštobddi vaʹsttad tuʹnne kõõččmõõžžid neʹttpååʹštest. Vuäitak vaʹstteed kõjldõʹsse tääiʹben.  

Deanuleagis sámástit -haʹŋǩǩõõžž ǩiõllvuäʹpstõs taʹrjjad vuäʹpstõõzzid sääʹmǩiõʹlle da määŋgǩiõllsažvuõʹtte kollʼjeeʹjin aaʹššin. Ǩiõllvuäʹpstõs stään da raʹvvai sääʹmǩiõl  da määŋgǩiõllsažvuõđ piârrjin, instituutiain da pirrõõzzâst. Veäʹǩǩtep še kääzzkõstaʹrjjeeʹjid kaunnâd kuånstid sääʹmmǩiõll-lääiʹj teâuddjummša. 

Olgglõsmättʼtõõzz puärrsijeäʹǩǩääž riâšše ǩeâđđa 2022, leša auʹǯǯjep peâmmjid väʹldded samai hiâlpeld õhttvuõđ haʹŋǩǩõõzz tuâjjtuejjeeʹjid,  jõs lij mii-ne kõõččmõš leʹbe miõll väiʹvveem ääʹšš! 

Lââʹssteâđaid: 

Satu-Marjut Pieski, haʹŋǩǩõsjååʹđteei 
satu.pieski(at)edu.utsjoki.fi 
040 546 6514 

Anni-Sofia Niittyvuopio, haʹŋǩǩõskoordinaattor  
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi 
040 584 3098 

Henna Aikio, aanarsääʹmǩiõll čiâssuʹčteeʹl 
Henna.aikio(at)edu.utsjoki.fi 
040 525 4013 

Ođđ sääʹmǩiõl lookkâmǩeʹrjj da čõhččpââʹj tuejjǩeʹrjj lie õlmstõttum

/in , , /by

Škooultõs- da mättmateriaalkoontâr lij õlmstâttam ođđ nuõrttsääʹmǩiõllsaž lookkâm- da tuejjǩeeʹrj.

ǨIÕČČ 3 lij nuõrttsääʹmǩiõl mättǩeʹrjj vuâđđškooul 3 klaass veeʹres ǩiõl škooulniiʹǩǩid. Ǩerjja kooll čõhččpââʹj- da ǩiđđpââʹj tuejjǩeʹrjj. Ǩeeʹrj lie jåårǥlõttum tâʹvvsääʹmǩiõl GEA 3 ǩiiʹrjin.

Ǩiiʹrji raajji: Oona Länsman, pirstõõzz Nora Bäck da lay out raajjâm Anni Näkkäläjärvi. Jåårǥlâttam Raija Lehtola

Tiʹllʼjõõzz:  

Lookkâmǩeʹrjj https://www.samediggi.fi/tuote/kiocc-3-lookkamkerjj-nuorttsaamkioll-veeres-kiollan/?lang=nuo

Čõhččpââʹj tuejjǩeʹrjj https://www.samediggi.fi/tuote/kiocc-3-cohccpaaj-tuejjkerjj/?lang=nuo

Saaǥǥjååʹđteeʹji ǩičldõk Sääʹmteeʹǧǧ såbbrest 22.6.2021

/in /by

22.22.6.2021 õnnum Sääʹmteeʹǧǧ såbbrest tuʹmmje, što saaǥǥjååʹđteeʹji ǩičldõk sääʹmaaʹšši ouddnummšest Sääʹmteeʹǧǧ  såbbar 2/2021 čõõđte Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidain.

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso

Ǩiiđ 2021 tiuʹdde ooudâs määŋg lääʹǩǩoođeemhaʹŋǩǩõõzz. Sääʹmteʹǧǧ lij vuässõõttâm ouddmiârkkân sääʹmteʹǧǧlääiʹj muttâz valmštõõllmõʹšše, äimm -lääiʹj muttâz kuõskki sääʹmteʹǧǧlääiʹj 9§:a meâldlaid saǥstõõllmõõžžid de tuâlʼjõžmõšttlääiʹj da luâttsueʹjjeemlääiʹj oođeemtuõjju.

Sääʹmteʹǧǧlääiʹj oođummuš lij õhtt Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââʹjj 2020-2023 väʹlddtäävtõõzzin, da tõõzz lij õnnum jiânnai äiʹǧǧ- da ooumažresuursid ǩeâđđa 2021. Ǩiiđ ääiʹj sääʹmteʹǧǧlääiʹj muttâz valmštõõlli tåimmkåʹdd noorõõđi juõʹǩǩ neäʹttel da saǥstõõllmõõžž tåimmkååʹddest  jieʹlle pueʹrr miõlin. Tåimmkååʹdd mošttõʹsse ǩeʹrjjee õõut  jeeʹresmiõllsaž juurd, tõn kuõʹđi Lääʹdd Kõõskõs peällõõǥǥ tåimmkååʹddest eeʹttǩâsttam Juha

Tåimmkåʹdd õlmmii smiõtldõõǥǥ  še Sääʹmteeʹǧǧ vuässõõttjid ouddâl tõn čõõđtummšest. Tåimmkååʹdd smiõtldõk čõõđte 11.5.2021, koon  mâŋŋa tõt vuõʹlji ciâlkâlmǩeärddõʹsse. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjen leäm samai tååđvaž tåimmkååʹdd tuâjast õsttâm lopp -puättmõʹšše.

Sääʹmteʹǧǧ jäʹrjsti sääʹmteʹǧǧlääiʹj muttsest pukid äävas neʹttvuõlttõõzz 8.6.2021. Vuõlttõʹsse leäi vueiʹtlvaž vuõltteed kõõččmõõžžid ooudpeäʹlnn, da sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩtåimmkååʹdd vuäzzla vaʹsttee vuõlttõõzzâst kõõččmõõžžid kuõskeen sääʹmteʹǧǧlääiʹj muttâz.

Äimmõslääiʹj oođummša kollʼjeen Sääʹmteʹǧǧ jieʹli sääʹmteʹǧǧlääiʹj 9 §:a meâldlaid saǥstõõllmõõžžid pirrõsministeria eeʹttǩivuiʹm 22.4.2021. Tän mâŋŋa Sääʹmteʹǧǧ lij âlddnam pirrõsminister Mikkonen de Lääʹddjânnam eeʹttiǩ-kåʹddpeällõõǥǥi šuurid õõlǥtõõzzin põõšši säʹmmla äimmsuåvtõõzz vuâđđummšest. Lââʹssen Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei da nuʹbb väärrsaaǥǥjååʹđteei teivvu minister Mikkonen ääʹšš pirr Heʹlssen kueʹssjemreeisast ǩieʹssmannust.

Tuâlʼjõžmõšttlääiʹj oođeemtuõjju Sääʹmteʹǧǧ lij vuässõõttâm aktiivlânji še oođeem valmštõõlli tuâjjäʹrttel pääiʹǩ. Lââʹssen Sääʹmteʹǧǧ halltõs lij jeällam ääʹššest vuõlttõs-saǥstõõllmõõžž 10.5.2021 õnnum såbbreʹstes. Vuõlttõs-saǥstõõllmõõžžâst halltõs tuõtti ouddmiârkkân säʹmmlai kulttuuräʹrbbvuõđ da vuõiggâdvuõđ tõn vaaldšummša  kollʼjummuš säʹmmlaid jiõcces. Tuâlʼjõžmõšttlääiʹj oođeemtuâj õhttvuõđâst Mättʼtõs- da kulttuurministeria lij ouddam OTT Leena Heinämäki tåimmouddmõõžž raajjâd čiõlǥtõs säʹmmlai vuõiggâdvuõđin tuâlʼjõžmooštai sueʹjjummšest.  Čiõlǥtõs lij čõõđtum ǩieʹssmannust 2021.

Sääʹmteʹǧǧ lij njuhččmannust jeällam sääʹmteʹǧǧlääiʹj 9 §:a meâldlaid saǥstõõllmõõžžid še luâttsueʹjjeemlääiʹj oođummša kollʼjeen.  Lââʹssen Sääʹmteʹǧǧ lij vuässõõttâm lääʹǩǩšiõtteemhaʹŋǩǩõõzz valmštõõllmõʹšše kollʼjeeʹji tuâjjäʹrttli tuâjjstõõllmõʹšše. Saǥstõõllmõõžž luâttsueʹjjeemlääiʹj oođeem määiʹnest liâ mõõnnâm puârast da oođeem õhttvuõđâst eeʹttǩâʹstte veeidummšid säʹmmlai vuõiggâdvuõđid kollʼjeen.

Säʹmmlai dommvuuʹd luâttreeʹǧǧesvuõttplaan raajjmõš lij õhtt šuurmõs mõõnnmen åårrai proseeʹssin, koozz Sääʹmteʹǧǧ lij vuässõõttâm õhttsažtuâjjäʹrttel såbbri pääiʹǩ. Luâttreeʹǧǧesvuõttplaan raajjmõõžž õhttvuõʹtte lij šiõttuum še Akwé:kon – tuâjjäʹrttel, kååʹtt lij alttääm tuâjas alggeeʹjjest 2021. Ooudâst peäggtum Akwé:kon – tuâjjäʹrttel lij šiõttuum vuõssmõs vuâra Sääʹmteeʹǧǧ, Saaʹmi siidsåbbar da Meäʹcchalltõõzz suåppam ođđ Ak Akwé:kon tåimmam-maall vuâđast, da tuâjjäʹrttel lij raajjâm aktiivlânji tuâj alggmeer säʹmmlai kulttuur da äʹrbbvuõđ teâđ lokku vääldeen luâttreeʹǧǧesvuõttplaanâst.

Ǩiđđmannust Sääʹmteeʹǧǧ halltõs teeivai kueiʹt vuâra säʹmmlaid kuõskki tuʹtǩǩõõzz eettlaid vuäʹppõõzzid raajji tuâjjäʹrttel vuäzzlaid. Teivvmõõžžin tuâjjäʹrttel vuäzzla õlmmee Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuäzzlaid tõn poddsa tuâjjtuʹlǩǩõõzz vuäʹppõõzzin. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs lij saǥstõõllâm ääʹššest såbbrest 20.5.2021. Vuäʹpstõõzzi raajjmõõžž vueiʹnne Sääʹmteeʹǧǧest vääžnʼjummsen, da Sääʹmteʹǧǧ stään säʹmmlaid kuõskki tuʹtǩǩõõzz eettlaid vuäʹppõõzzid raajjʼji tuâjjäʹrttel tuâj. Sääʹmteeʹǧǧ såbbar nuʹtt ǩiččmen, valmštõõllmõõžžâst åårrai eettlaid vuäʹppsid vuäitči puõʹttiääiʹjest vueiʹtlvânji äuʹǩǩeed še Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjstõõllâm veäʹǩǩen vueʹjjin, koin Sääʹmteʹǧǧ vuäǯǯ teâđstõõllmõõžžid säʹmmlaid kuõskki tuʹtǩǩõõzzi tuejjummša kollʼjeen.

Lääʹddjânnam aarktla politiikk strategia õlmmee 21.6.2021. Õhttsažtuâjj valdiasuåvtõõzz konttrin strategia valmštõõllmõõžž õhttvuõđâst lij tåimmjam puârast. Sääʹmteʹǧǧ lij pââʹjdam saǥstõõllmõõžžin še alggmeerai vuässõõttâmvuõiggâdvuõđi raʹvvjummuž de pååđ, tiõttu vuâđđeei ouddlåppõõttâm vuâđđjuurd (free, prior and informed consent, FPIC) vääžnaivuõđ. Strateegiast liâ välddam lokku määŋgaid säʹmmlai määiʹnest miârkkteeʹjid ǩeʹrjjummšid jeeʹres sektoorin. Õhttân ouddmiârkkân õlmmsa vuäitči kaggâd säʹmmlai äimmsuåvtõõzz vuâđđummuž.

Tuâjjstõõllmõš Säʹmmlõõʹžžest Parlamentaarlast suåvtõõzzâst lij juätkkjam Taarr peäʹl Sääʹmteeʹǧǧ jååʹđtõõzzin. Såbbrin  liâ saǥstõõllâm še Interreg Nord –ohjjelm koʹrvveei Interreg Aurora puʹhttem muttsin de õhttsa strategia raajjmõõžžâst covid 19-pandemia da vueiʹtlvõõʹžžid jeeʹres pandemiai väʹrdd.

Ǩieʹssmannust Sääʹmteʹǧǧ kočču Taarr da Ruõcc Sääʹmteeʹǧǧid de Sääʹmsuåvtõõzz eeʹttǩid kuõskeen Virtual Runners riâššâm virtuaalʼla  Sámi Finland Run – urččâmnoorõõttmõõžž.  Urččâmnoorõõttmõõžžâst äuʹǩǩee säʹmmlai kulttuurlaid symboolid da elemeeʹntid sääʹmõhttõõzz priimmâmtaa leʹbe konsultâsttmõšǩâni ääʹššest  Sääʹmteeʹǧǧid. Lââʹssen noorõõttmõõžžâst oouʹdee stereotyypla kaart sääʹmkulttuuʹrest. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Juuso tättmõõžžâst huõlǩâni riâššâi ij årstâttam urččâmnoorõõttmõõžž. Parlamentaarlaž suåvtõs da Sääʹmsuåvtõs tuʹmmje uʹvdded ääʹššest õhttsa õõlmâsceälkkmõõžž.

Alggmeerai põõšši foorum 20. Išttmõõžž riâšše 19.-30.4.2021 da tõn teeʹmmen leäi tän eeʹjj Rääuh, vuõiggâdmeâldlažvuõtt  da raavâs instituutia: alggmeerai rool piʹštti ooudâsviikkmõõžž täävtõõzz nââmar 16 tåimmpiijjmõõžžâst  (engl. Peace, justice, and strong institutions: the role of indigenous peoples in implementing Sustainable Development Goal 16). Sääʹmteʹǧǧ õõʹni särnnamvuâr vooudla [ns. aarktla] dialoog õhttvuõđâst teeʹmmen kulttuurlaž õhttsažvuõtt da čââvasvuõtt, koʹst peäggte säʹmmlai raajid pââʹjdeei õhttsažtuâjast de alggmeerlažčõõđtummuž meerlast tåimmpiijjmõõžžâst. Sääʹmteʹǧǧ õõʹni lââʹssen särnnamvuâr alggmeerai maaiʹlmkonfereeʹns loppäʹššǩeeʹrj tåimmpiijjmõõžžâst da alggmeerai vuässõõttâmvuõiggâdvuõđ pueʹrummuš proseeʹssest.

Interreg – prograʹmme kollʼjeei saǥstõõllmõõžž juätkkje intensiivlânji čõõđ ǩiiđ da alggǩieʹzz, da säʹmmlai määiʹnest tõin peäʹsse oʹnstõõvvâm  lopp- puättmõʹšše.

I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto

Saǥstõõllmõõžžid säʹmmlai tuõđâsvuõtt- da suåppâmproseeʹss ooudårra viikkmõššân juäʹtǩǩe Sääʹmteeʹǧǧ, Saaʹmi siidsåbbar da Valdiasuåvtõõzz konttâr  kõskkân. Saǥstõõllmõõžžâst mainste ouddmiârkkân komissio tuõjju vaʹrrjem tällšaalain da ooumažresuursin. Lââʹssen saǥstõõllmõõžžâst mainste še proseeʹss äiggsa psykososiaalʼla staan riâššmõõžžâst plaan täʹrǩǩvuõđâst. Tâʹvvlääʹddjânnam puõccihåiddamvuuʹd raajtem čiõlǥtõs psykososiaalʼla staan riâššmõõžžâst tuõđâsvuõtt- da suåppâmproseeʹss äiʹǧǧen valmštõõvi 15.3.2021, da tõn lij tåimmjam vuâđđan täʹrǩǩvuõttlab staan riâššmõõžž plaani čõõđ viikkmõššân.  

I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto vuässõõđi lââʹssen paneeʹllisttân Alggmeerai põõšši  foorum 20. Išttmõõžž õhttvuõđâst õnnum čårrnoorõõttmõʹšše kuõskeen tuõđâsvuõtt- da suåppâmproseeʹssid. 

Ǩeâđđa riâšše kueʹhtt Sääʹmteeʹǧǧ da eeʹttiǩ-kåʹddpeällõõǥǥi õhttsažtuâjjäʹrttel såbbar, koin mââibust sääʹmteʹǧǧlääiʹj muttâz valmštõõllâm tåimmkåʹdd õlmmii õhttsažtuâjjäʹrttla smiõtldõõǥǥâs siiʹskaid.

Sosiaal- da tiõrvâsvuõttsektooʹrest Sääʹmteʹǧǧ lij aktiivlânji soti -oođummuš valmštõõllmõʹšše  vuässõõđeeʹl   Tâʹvvlääʹddjânnam soti- haʹŋǩǩõõzzi ohjjeemäʹrttel såbbrid. Sääʹmteʹǧǧ lij raajjâm õhttsažtuâj Raammoođummuš Lappist- haʹŋǩǩõõzz da Puõʹttiääiʹj soti- kõõskõs- haʹŋǩǩõõzzin, de vuässõõttâm Tâʹvvlääʹddjânnam puõccihåiddvuuʹd (LSHP) riâššâmplaan  valmštõõllmõʹšše õõutsââʹjest järrsi puõʹtti pueʹrrvueiʹttemvuuʹd vueʹsspieʹlivuiʹm. Sääʹmteʹǧǧ lij saǥstõõllâm sosiaal – da tiõrvâsvuõttministeriain  sääʹmǩiõllsai soti- kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ pueʹrummša õõlǥtum jeärbuž lââʹssmieʹrrtieʹǧǧ  âânnmõõžžâst. Sääʹmteʹǧǧ lij vuässõõttâm aktiivlânji še jeeʹresnallšem soti- kääzzkõõzzi ânnʼjõžvueʹjj  kuõskki čiõlǥtõõzzi plaanmõʹšše.

Ǩeâđđa 2021 Sääʹmteʹǧǧ lij vuässõõttâm sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria da Tiõrvâsvuõtt da pueʹrrvueiʹttem stroiʹttlin Tâʹvvjânnmallša webinaar valmštõõllmõʹšše   kuõskeen alggmeeraid kollʼjeeʹji

Sääʹmteʹǧǧ vuässõõđi ǩeâđđa aktiivlânji še Lapin liitto halltõõzz såbbrid, koin lij jeällum saǥstõõllmõš ouddmiârkkân  Tâʹvvlääʹddjânnam mäddkåʹddkääʹv 2040 valmštõõllmõõžžâst de Lappi suåppmõõžžâst. 17.5.2021 õnnum Lapin liitto välddõõzz såbbrest valmštõõllmõõžžâst leämmaš Tâʹvvlääʹddjânnam mäddkåʹddkääʹvv tuʹmmje maaccted mååusat valmštõõllmõʹšše, da Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku vaʹrrjem meärkkõõzz eʹtǩǩee jaaukted meädda kääʹvest. Sääʹmteʹǧǧ lij täujja jeeʹres õhttvuõđin pohttam õlmmsa vuäinnmõõžžâs tõʹst, štõ Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku kuõskki meärkkõs âlgg jaaukted Tâʹvvlääʹddjânnam mäddkåʹddkääʹvest 2040. Lapin liitto välddõõzz tuʹmmstõk maaccted kääʹvv valmštõõllmõʹšše vueiʹnne Sääʹmteeʹǧǧest samai positiivlõʹžžen äʹššen.

Sääʹmteʹǧǧ aaʹlji plaanâd tâʹvvjânnmallša sääʹm -mättʼtõõzz foorum riâššmõõžž õhttvuõđâst mättʼtõs- da kulttuurministeriain. Tåimmʼmõš lij pieʹǩǩ mättʼtõs- da kulttuurministeria sääʹm -mättʼtõõzz oouʹdeemtuâjjäʹrttel rapoort eʹtǩǩõõzzin.  Sääʹmteʹǧǧ lij ǩiiđ äiʹǧǧen staanâm pääiklanji  ouʹdde käggõõttâm škooultõõzz  kuõskkteei väʹǯǯlõõzzi räʹtǩǩummuž.

Sääʹmteʹǧǧ lij vuässõõttâm meerlažǩiõllstrategia ohjjeemäʹrttel da ǩiõllpolitiikk ohjjelm valmštõõllâmäʹrttel tuâjjstõõllmõʹšše pââʹjdâʹtteen sääʹmǩiõl sââʹjj pieʹǩǩen väʹlddkååddla ǩiõllpolitiikk.  

Sääʹmteʹǧǧ teeivai  õõutsââʹjest Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzzin mädd- da meäʹcctäällminister Jari Leppä. Lââʹssen õhttvuõđâst nuõrisuåvtõõzzin teivvu mättʼtõs- da kulttuurministeria ääʹššest jeärbužvieʹǩǩin tuejjeem nuõrituâj.

 II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio

Sääʹmteʹǧǧ lij njuhčč -ǩiđđmannust juätkkam saǥstõõllmõõžž mädd- da meäʹcctäällministeria eeʹttǩeeʹjivuiʹm lääiʹj puäʒʒtäälaid ǩiâvvâm paaʹrti suåvtõõllmõõžžâst   (987/2011). Pâʹsslašttâm -mannust Sääʹmteʹǧǧ  õõlǥti eeʹttiǩ-kåʹddpeällõõǥǥid ,što puäʒʒtäälaid ǩiâvvâm paaʹrti koʹrvvummšest šiõttuum lääiʹj meâldlaid pääʹrtid koʹrvveʹčči vuõiggâdvuõttmeâldlõʹžžen de puäʒʒjieʹllemvueʹj juätkkjemvuõđ staaneʹčči.  Lââʹssen Sääʹmteʹǧǧ lij teivvam halltõspeällõõǥǥi eeʹttiǩ-kåʹddäʹrttli eeʹttǩid ääʹšš määiʹnest.

25.5.2021 Sääʹmteʹǧǧ vuõlttii õõlǥtõõzz puäʒʒhoiddu pannvueʹǩǩeeʹjj jäällmõõžžin  ǩiâvvâm pääʹrti vuõiggâdvuõttmeâldlõʹžžen koʹrvvummšen še valdiasuåvtõʹsse 27.5.2021 valdiasuåvtõs tuʹmmji eʹtǩǩeed puäʒʒtäälaid ǩiâvvâm pääʹrti koʹrvvummša vaʹrrjed kutt miljoon euʹrred eeʹjj   2021 kuälmad lââʹsstäällarvvõʹsse. Sääʹmteʹǧǧ vuäinn, što vaʹrrjum teäʹǧǧ iʹlla riʹttjeei puäʒʒtäälaid ǩiâvvâm pääʹrti kättmõžžân.   

Uccjooǥǥ puäʒʒtäälai õhttsažmeäʹcc da Muddusjääuʹr paalǥâs liâ äännam Sääʹmteeʹǧǧ staanâd da oouʹdeed vueiʹtlvažvuõđi mieʹldd Uccjooǥǥ puäʒʒtäälai õhttsažmieʹcci sueʹjjummuš. Sääʹmteʹǧǧ lij aktiivlânji oouʹdääm ääʹšš pirrõsministeria pääiʹǩ da še muđoi staanâm haʹŋǩǩõõzz. Tuʹmmstõk sueʹjjeed 700 hehtaarâd vuäʹmm jânnamâkksaidmieʹccid raʹjje ǩieʹssmannust, da Sääʹmteʹǧǧ lij samai toođvaž tuʹmmstõʹǩǩe.

Saaǥǥjååʹđteei
Tuomas Aslak Juuso
tuomas.juuso(at)samediggi.fi
040 687 3394 / 010 839 3101

I väärrsaaǥǥjååʹđteei
Anni Koivisto
anni.koivisto(at)samediggi.fi
040 415 5969

II väärrsaaǥǥjååʹđteei
Leo Aikio
leo.aikio(at)samediggi.fi
040 621 6505 / 010 839 3180