Walt Disney Animation Studios rääjj tâʹvvsääʹmǩiõllsaž versio Frozen 2 jieʹllikaartâst

Walt Disney Animation Studios (WDAS) ooʒʒškuätt sõrgg čuäjtõõllʼjid Frozen 2 sääʹmǩiõllsaž versiooʹje. Tät lij puåđõs õhttsažtuâjast WDAS da sääʹm-meer kõõsk.

BURBANK, California, & KARASJOKK, Taarrjânnam, GIRON, Ruõccjânnam, AANAR, Lääʹddjânnam, sueiʹnnmannu 19. peiʹvv 2019.

Sääʹmǩiõllsaž versio jieʹllikaartâst lij puåđõs õhttsažtuâjast Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz (SPS), Sääʹmrääʹđ da Walt Disney Animation Studios kõõsk, koʹst Frozen 2 fiʹlmmraaji lie ooccâm da kaunnâm vuäʹpstõõzzid sääʹm tuâjj-jooukâst kuõskeeʹl elemeeʹntid jieʹllikaartâst, koon inspiraation lie leämmaž fiʹlmmraajjʼji mäʹtǩǩ Sääʹmjânnma. Lââʹzz teâđ tän õhttsažtuâjast õlmstââʹttet čõõđ eeʹjj.

“Pukid Disney Animation jieʹllikaartid lij tarbbsõs tuejjeed šiõǥǥ tuʹtǩǩeemtuâj, što vueiʹttep raajjâd miõlljuurdsallaš, leša seämmast tuõđliʹžžen tobddjeei maaiʹlmid, kook lie tobddâz ǩiõččjid. Aivv Frozen 2 raajjmõõžž aalǥâst, mij fiʹlmmraaji reissje Islaʹntte, Taarrjânnma da Lääʹddjânnma ooccâd jeänab teâđ. Mij jieʹliim mäŋggan pääiʹǩest da kaaunõõđiim oummivuiʹm, jeäʹrbi mieʹldd säʹmmlaivuiʹm. Tät tuõđi vaikkti di kuõskti miʹjjid”, ceälkk jieʹllikaart puuʹtʼteei Peter Del Vecho.

Sääʹmtiiʹǧǧi da Sääʹmrääʹđ saaǥǥjååʹđteei – Aili Keskitalo (Taarrjânnam), Tuomas Aslak Juuso (Lääʹddjânnam), Per-Olof Nutti (Ruõccjânnam) da Åsa Larsson-Blind (Sääʹmrääʹđđ) leʹjje älššai tän ääʹšš diõtt:

“Mij leäʹp kuärǥast da späʹssballaš õhttsažtuâjast Disney Animation:in. Mij rämmšep, ko sääʹmpäärnaid uuʹdet vueiʹttemvuõtt vueiʹnned Frozen 2 -jieʹllikaart jiiʹjjes jieʹnnǩiõʹlle. Mij leäʹp samai toođva, ko vueiʹttep mušttlet täid ođđsid ååʹn, ko ÕM prääzkai Meeraikõskksaž alggmeerai ǩiõli eeʹjj tän eeʹjj”, cieʹlǩǩe sääʹm saaǥǥjååʹđteei.

Rick Dempsey,  kååʹtt lij SVP Creative Disney Character Voices International beäʹlnn, vuåpp da jååʹđat Frozen 2 jieʹllikaart jåårǥlâʹttem- da rooltemtuâj tâʹvvsääʹmǩiõʹlle. Disney Animation da Disney Character Voices International lie õiʹdde alttääm õhttsažtuâj čooudoummivuiʹm Tahitist, Havaijist da Ođđ-Seelantâst Moana jieʹllikaart alggmeerǩiõʹlle tuejjeem diõtt, jeäʹrben Tahiti, Havaiji da Māori ǩiõlid.

Walt Disney Animation Studios alttad sõrgg rooltem-proseeʹss Frozen 2 jieʹllikartt versio diõtt. Sääʹmǩiõllsaž versio õõlǥči plaan mieʹldd iʹlmstõõvvâd seämma ääiʹj ko jeeʹres tâʹvvjânnmallaš versio rosttovmannust 2019.

 

WALT DISNEY ANIMATION STUDIOS PIRR:

Walt Disney Animation Studios õhttad čeäpplõs maainâsmušttlummuž jiiʹjjesnallšem da ođđäiggsaž teknologiain, da animaatiostudio jååʹđte jiõčč fiʹlmmraaji. Sij lie raajjâm jieʹllikaartid, kook lie kuõsktam oummid pirr maaiʹlm. Studio lij Burbank, Los Angeles nõmmsaž pääiʹǩest da sij tuejjee jiiʹjjez tuâj innovaatio da kreevsõsvuõđ ääʹrb õõl. Tän sij lie tuejjääm vuõssmõs animaatiojieʹllikaart rääʹjest, 1937: “Snow White & the Seven Dwarfs» 2013 Academy Award®-vuõʹtti «Frozen» jieʹllikaart räjja, mii lij šuurmõs animõsttum jieʹllikartt čõõđ ääiʹj. Studio lij raajjâm še jieʹllikaartid Pinocchio, Sleeping Beauty, The Jungle Book, The Little Mermaid, The Lion King, Big Hero 6 da Zootopia

 

Lââʹzz teâđ:

https://www.disneyanimation.com

https://www.youtube.com/disneyanimation

https://www.twitter.com/disneyanimation

https://www.instagram.com/disneyanimation

https://www.facebook.com/disneyanimation

 

Kaartid Frozen 2 jieʹllikaartâst vuäitt ǩiõččâd tääiʹben: https://www.image.net/Frozen2

SÄÄʹM PARLAMENTAARLAŽ SUÅVTÕÕZZ da SÄÄʹMRÄÄʹĐ PIRR:

Sääʹmteeʹǧǧ lie jiõččnaž da eeʹttkâʹsttmallaš orgaan, kook lie vaʹlljuum säʹmmlai kõõskâst Taarrjânnmest, Lääʹddjânnmest da Ruõccjânnmest. Sääʹmteeʹǧǧ reâugga pukin aaʹššivuiʹm, kook kueʹsǩǩe sääʹm-meer.

Sääʹm Parlamentaarlaž suåvtõs lij Sääʹmtiiʹǧǧi õhttsažtuâjjsuåvtõs, koozz Ruõššjânnam säʹmmlai eeʹttkõõʹsti še vuässâʹtte. SPS tuåimmai tõn vuâđain, što säʹmmla lie õhtt meer, huõlkâni riikkraaʹjin.

Sääʹmrääʹđđ lij organisaatio Lääʹddjânnmest, Ruõššjânnmest, Taarrjânnmest da Ruõccjânnmest, kååʹtt lij reâuggam sääʹmaaʹššivuiʹm eeʹjj 1956 rääʹjest. Tõn väʹlddtuâjjan lij oouʹdeed säʹmmlai vuõiggâdvuõđid da intreeʹssid.

 

Lââʹzz teâđ:

https://samediggi.no

https://www.samediggi.fi

https://www.sametinget.se

http://www.saamicouncil.net

 

MEDIA ÕHTTVUÕTTVÄLDDMÕÕŽŽ:

Walt Disney Animation Studios
Amy Astley
Amy.Astley@disney.com

Sääʹm saaǥǥjååʹđteei:

  • Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Taar beäʹlnn,
    Aili Keskitalo, neʹttpååʹšt: keskitalo@samediggi.no, teʹl: +47 971 29 305
  • Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Lääʹdd beäʹlnn,
    Tuomas Aslak Juuso, neʹttpååʹšt: juuso@samediggi.fi, teʹl: +358 40 1871 331
  • Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Ruõcc beäʹlnn,
    Per-Olof Nutti, neʹttpååʹšt: per-olof.nutti@sametinget.se, teʹl: +46 0980 780 27
  • Sääʹmrääʹđ saaǥǥjååʹđteei,
    Åsa Larsson Blind, neʹttpååʹšt: asa@saamicouncil.net, teʹl: +46 70 254 33 56

Jeeʹres kõõččmõõžž; vääʹld õhttvuõđ Taarrjânnam Sääʹmteeʹǧǧ jååʹđteeja da Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz da Sääʹmrääʹđ tuâjj-joouk jååʹđteeja Rune Fjellheimma, neʹttpååʹšt: rune.fjellheim@samediggi.no, teʹl: +47 910 09 320.

Jiõnstemvuõiggâdvuõttneǩ – Iʹlmmet mottjam addrõssad vaal-luʹvddkådda

Čõõuč 2019 sääʹmteʹǧǧvaalin vuäitt jiõnsted pååʹšt mieʹldd leʹbe maaccteeʹl äʹššǩiiʹrjid vaal-luʹvddkååʹdd konttra. Vaaläʹššǩiiʹrjid vuõltteet ǩeʹrjjuum ǩeʹrjjen jiõnstemvuõiggâdvuõttniiʹǩǩid Lääʹddjânnam narodteâttriâšldõʹǩǩe mieʹrǩǩuum addrõʹsse.

Sääʹmteʹǧǧvaalin jiõnstemvuõiggâdvuõđ õlmmeei iʹlmmtõskoort lie vuõlttuum pååʹšt mieʹldd pâʹsslašttâm-mannu aalǥâst. Vaal-luʹvddkåʹdd lij välddam vuâstta mäʹccjam iʹlmmtõskoortid, kook jie leäkku tääʹvtam jiõnstemvuõiggâdvuõttniiʹǩǩid. Jeäʹrben ålggjânnmin jälsteeʹji iʹlmmtõskoort lie mäʹccjam jiânnai.

Jõs teâđad, što leäk jiõnstemvuõiggâdvuõttneǩ Sääʹmteʹǧǧvaalin jiõk-ǥa leäkku vuäǯǯam iʹlmmtõskoort, vääʹld õhttvuõđ vaal-luʹvddkådda sueiʹnnmannu loʹppe mõõneeʹst.

Vaaläʹššǩiiʹrjid vuõltteet čõhččmannu aalǥâst. Vaaläʹššǩiiʹrjid vuõltteet ǩeʹrjjuum ǩeʹrjjen, de tõk dooiʹde jiõnstemvuõiggâdvuõttneeʹǩǩ ââldmõs Pååʹšt kääzzkõspäikka. Vaaläʹššǩiiʹrjid viiǯǯeeʹn oocci âlgg tuõđšted identiteʹttes. Ǩeʹrjjuum ǩeeʹrj vuäitt viǯǯâd nuuʹbb peäʹlest tåʹlǩ väʹlddǩiiʹrjin. Väʹlddǩeʹrjjvuâđ kaaunak Pååʹšt neʹttseeidain. Väʹlddǩiiʹrjin väʹlddvuõttum še âlgg tuõđšted identiteʹttes.

Vaaläʹššǩiiʹrjid vuõltteet jiõnstemvuõiggâdvuõttneeʹǩǩ Lääʹddjânnam narodteâttriâšldõʹǩǩe mieʹrǩǩuum addrõʹsse. Vaaläʹššǩiiʹrji pååʹštʼtem diõtt lij vääžnai, što vaal-luʹvddkååʹddest lij jiõnstemvuõiggâdvuõttneeʹǩǩ vuõigg addrõs. Jos leäk serddam eeʹjj 2019 äiʹǧǧen leʹbe leäk ǩeâlddam tuu addrõsteâđai ouddmõõžž, iʹlmmet mottjam addrõssad Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkådda sueiʹnnmannu loʹppe mõõneeʹst. Muuʹšt tuejjeed še veerǥlaž addrõsmuttâz. Vuäitak tääʹrǩsted maistraattâst, što tuu addrõsteâđ lie vuõiʹǧǧest (www.maistraatti.fi).

Lââʹssteâđ

Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkåʹdd
Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajos
Menesjärventie 2A
99870 Aanar
+358 10 839 3120, +358 10 839 3138
vaalit@samediggi.fi

www.samediggi.fi/vaal-2019/?lang=nuo

Sääʹmteeʹǧǧ piisarkååʹdd teʹlfonkuvddlõs lij ǩidd 1.7.- 4.8.

Sääʹmteeʹǧǧ piisarkååʹdd teʹlfonkuvddlõs lij ǩidd 1.7.- 4.8.2019 kõõskâst.

Sääʹmteʹǧǧ tuäivat šiõǥǥ ǩieʹzz pukid!

 

Piisarkååʹdd õhttvuõtt-teâđ

Sääʹm-maatkčem eettlaž vuäʹpstõõzzi vuõssmõs ođđ karttõskaart lie valmštõõvvâm

Räiddkarttčeäppneǩ Sunna Kitti karttad Vasttõsvuõđlaž da da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹm-maatkčem tuåimmjemvuâđđjurddi -vuäʹpstõõzz. Obb karttõsmateriaal lij mieʹrr valmštõõvvâd ǩieʹzz 2019 poodd. Ođđ materiaal lij vuõss-sâjjsânji jurddum mättmateriaalââʹnnma maatkčemsueʹrj mättʼtõõttjid di maatkčemsueʹrj jeeʹres tuåimmjeeʹjid da voudda pueʹtti määtklaid.

Karttõõzz da vuäʹpstõõzz teeʹkstid õhtteeʹl haaʹleet kaggâd sääʹm-maatkčummša õhttneei vaʹǯǯtõõzzid veiddsab tieʹttemvuõʹtte. “Tuäivvap, što visuaalʼlaž teâtt čiõʹlǧǧad vuäʹpstõõzz saaǥǥ da hiâlpad tõn fiʹttjummuž da ââʹnnmavälddmõõžž”, mušttal haʹŋǩǩõõzz plaaneei Kirsi Suomi.

Vuõssmõs karttõskaart lie ååʹn valmštõõvvâm. Puõʹttivuõtt, koon haaʹleep -kartt vuâđđââvv eettlaž vuäʹpstõõzzâst åårrai visiooʹje. Visio mieʹldd säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj lie jieʹllemviõkksa da kannteei. Äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji paaldâst ođđ jieʹllemvueʹjj, mâʹte vasttõsvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹmvuõʹtte vuâđđõõvvi maatkčem tuärjjad äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid da oouʹdad reâuggvuõđ pääiklanji.

Visio mieʹldd vuâđđuum sääʹm-maatkčem vuäʹpstemkõõskõs jueʹǩǩ säʹmmlaid da sääʹmkulttuuʹre õhttneei tuõttvuõđ meâldlaž teâđ määtklaid da maatkčemtuåimmjeeʹjid, di teâđ eettlânji da ǩeâllʼjeeinalla tuåimmjeei sääʹm maatkčemtuåimmjeeʹji pirr. Še sääʹmõõutstõõzz argg da prääʹzniǩ, di säʹmmlai dommvuuʹd mäddââʹnnem lie šiõǥǥ visiost oʹnnsteeinalla õʹhttešiõttuum maatkčummšin säʹmmlai vuõiggâdvuõđid da kulttuur lokku vääʹldeeʹl di tõid ciʹsttjeeʹl.

Puõʹttivuõtt, koon haaʹleep. Kartt: Sunna Kitti.

Šiõǥǥ visio vuâstbieʹllen lij Puõʹttivuõtt, koon jeäʹp haaʹle. Tän kaartâst eettlaž vuäʹpstõõzz visio ij leäkku teâuddjam, ij-ǥa vaaldšeǩânai määtklažmieʹri juätkkjeei šorrnummuž tuejjääm vaʹǯǯtõõzzid leäkku vuäittam räʹtǩǩeed. Säʹmmlai dommvoudda puõʹtti maatkčem lij vaaldšeǩânai da säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj lie jouddâm seʹrdded maatkčem ooudâst. Maatkčem åålǥbeällsaž narood kulttuurnaaʹlid jeäʹt leäkku oʹnnstam staaneed, peʹce sääʹmõõutstõõzz argg da prääʹzniǩ lie jouddâm maatkčemtuåimmjummšen da vueiʹnlmen.

Puõʹttivuõtt, koon jeäʹp haaʹle. Kartt: Sunna Kitti.

“Tuäivam, što karttõõzzin leʹčči vaikktõs määtklai da maatkčemsueʹrj siõhttlõõvvma säʹmmlaid da sääʹmkulttuuʹre. Vââǥǥlaž, vuäʹmmäiggsaž miõllkaartid vuâđđõõvvi maatkčem tuõppai tõn juʹn uʹcc sââʹj, koʹst säʹmmlai vueiʹtte friijâld harjjted jiiʹjjez kulttuur nuʹtt, što siʹjjid jeäʹt heâmmad. Mon âânam huõl tõʹst, što siid mottje nåkkmen, što pääikla jie vueiʹt teänab jälsted toʹben”, ceälkk räiddkarttčeäppneǩ Sunna Kitti tõn pirr, mõõn diõtt son vueʹlji mieʹldd vuäʹpstõõzz karttõʹsse.

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi 24.9.2018 Vasttõsvuõđlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹm-maatkčem tuåimmjemvuâđđjurddjid. Eettlaž vuäʹpstõõzzi väʹlddtäävtõssân lij jaukkeed sääʹmvuõđ äuʹǩǩen õõʹnni maatkčem di maatkčem pääiʹǩ leävvneei säʹmmlaid kuõskki vââǥǥlaž teâđ. Nuʹbben teäddceäkldõssân lij staaneed maatkčem åålǥbeällsaž narood kulttuurnaaʹlid da äʹrbbvuõđid. Haʹŋǩǩõõzz lij teäggtam mättʼtõs- da kulttuurministeria.

https://www.samediggi.fi/saamelaismatkailun-eettiset-ohjeet/

Lââʹssteâđ

Plaaneei Kirsi Suomi, Kulttuurlânji vasttõsvuõđlaž sääʹm-maatkčem, 010 839 3118, kirsi.suomi(at)samediggi.fi

Ijahis idja -feʹsttvaal programm lij õʹlmstõttum

Pårǧǧmannust jäʹrjstum Ijahis Idja- alggmeerai musikkfeʹsttvaal programm lij õʹlmstõttum. Aanrest 16. vuâra jäʹrjstum feʹsttvaal teeʹmm lie ÕM alggmeerai ǩiõli eeʹjj ciʹsttjen sääʹmǩiõl. Feʹsttvaalneäʹttel-loopp taʹrjjummša koʹlle konseeʹrti lââʹssen saǥǥstõõllâmareena, säʹmmlaž viõusõõttmõšǩeâšttõõttmõš, sääʹmǩiõtt-tuâjjmarkkân di pääʹrnai da nuõri jiiʹjjez programm.

Feʹsttvaal älgg piâtnâc 16.8. pääʹrnai da nuõri peeiʹvest. Peeiʹv mieʹldd ouddǩiõʹtte iʹlmmtõttum pääʹrn da nuõr vuässâʹtte tuâjjpaajid da peäʹsse vueiʹnned säʹmmlaž vuäʹnkõs fiiʹlmid. Jiiʹjjez silttõõzz pääʹrn da nuõr peäʹsse čuäʹjted Násttážat- nuõrikonseeʹrtest. Koʹnseertest čuäʹjtâʹtte še Wimme Saari, Mihkku Laiti da alggmeerkueʹss Aydar Churupov. Churupov puätt Sibiʹrjast Altai vuuʹdest da lij Telengit-meer eʹtǩǩeei.

Feʹsttvaal ääʹveet piâtnâc čiâss 18.00. Ääʹveemprograammâst vueiʹnet juõiggi Nils-Heikki Paltto da tivttneǩ Inger-Mari Aikio. Seämma ääiʹj ääʹvee še sääʹmǩiõtt-tuâjjmarkkân. Ääʹveempoodd mâŋŋa ålgglueʹv âʹlnn älgg Ijahis Idja- areena. ÕM alggmeerai ǩiõli eeʹjj ciʹsttjen sääʹnnfriijjvuõttõhttõs Lääʹddjânnam PEN jäʹrjastKåʹllǩiõllâm- paneelsaǥǥstõõllmõõžž sääʹmǩiõllsaž ǩeʹrjjlažvuõđ miârktõõzzâst sääʹmkulttuuʹre, sääʹmõhttsažkådda di vaarvuâlaž sääʹmǩiõlid. Paneelsaǥǥstõllmõõžž jååʹđat Lääʹddjânnam PEN jååʹđtemkååʹddneǩ da ǩiõll- da jåårǥlõskomitea saaǥǥjååʹđteei Pirita Näkkäläjärvi.

Piâtnâc konseeʹrt Ijahis Idja väʹlddlueʹv âʹlnn aalǥat aanrõš läullai da livđeei Anna Morottaja. Son õʹlmstâtt konseeʹrtest vuõssmõs aʹlbuumes. Morottaja mâŋŋa lueʹv õõl kaggâtt eʹman ođđ aʹlbuum õʹlmstõttâm Niko Valkeapää bääʹndines. Teʹl vuârast lij možât pukin peäglvummuš sääʹmartistt, läullai Mari Boine Taaʹrr beäʹlnn Sääʹmjânnmest. Mâʹte Valkeapää, lij Boine še eʹman õʹlmstõttâm ođđ musiikk. Piâtnâc konseeʹrtid looppat DJ-kollektiiv Article 3, kååʹtt såittai sääʹm-musiikk di jeeʹres alggmeerai musiikk.

Sueʹvet 17.8. programm älgg konseeʹrtin sääʹm-muzei Siida ålggmuʹzeejest, Tirro põõrtâst. Intiim konseeʹrtest čuäjtâtt juõiggi Wimme Saari. Konseeʹrt liippid kaaupšet Siidast feʹsttvaalneäʹttlest.

Feʹsttvaalvuʹvdd ävvan sueʹvet čiâss 15.00. Piâtnâc älggam sääʹmǩiõtt-tuâjjmarkkân juätkkje vuuʹdest. Ijahis Idja-feʹsttvaal sueʹvet älggjeäʹǩǩääst lij äʹrbbvuõđlânji piâssâm naaudšed musiikâst še sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozz auditoriost da nuʹtt lij še tän eeʹjj. Feʹsttvaal teeʹmmkonseʹrtt Haaʹleʹčem pohtt miõlǩeässlanji õʹhtte tivttâz, laulljid, juõiǥid da musiikk. Mieʹldd lie Niko Valkeapää, Inger-Mari Aikio, Ánná Káisa Partapuoli da Øystein Nilsen.

Sueʹvet ålgglueʹv prograam ääʹvad Máttut-konseʹrtt. Konseeʹrtest Jääuʹrestuõddâr juõiǥid juõikka Anna-Reetta Niemelä, Matias Niemelä, Petra Biret Magga-Vars da Anna Näkkäläjärvi-Länsman. Janne Lappalainen čuõjldâʹtt straŋggsååitanjivuiʹm da perkussiovuiʹm. Ijahis Idja ålgglueʹv âʹlnn čuäjtâʹtte še juõiggi Øystein Nilsen, alggmeerkueʹss Aydar Churupov, uuʹmesääʹmǩiõllsaž läullai Katarina Barruk bääʹndines, elektronlaž pop-joukk ISÁK di legendaarlaž folkrock-joukk Sančuari. Ooudâst peäggtum artiist čuõjldâʹtte vuõssmõs vuâra Ijahis Idja- feʹsttvaalâst. Konseeʹrti lââʹssen viõusõõđat. Šlaajjân lij jåʹttelvuõđ da tääʹrǩesvuõđ õõlǥti njuärstõk. Ǩeâšttõõttmõš šadd Sajoozz šeeljast.

Ijahis idja 16.–17.8.2019 Aanrest. Ouddliippkaaupšummuš älgg 5.7.2019.

Ijahis idja jäʹrjsteei lie Anára Sámisearvi ry, Sääʹmteʹǧǧ, Sääʹm škooultemkõõskõs, Sääʹm-muʹzei Siida, Aanar kåʹdd da Yle Sääʹmjânnam. Feʹsttvaal õhttsažtuâjjkueiʹm lie Hoteʹll Kultahovi, Wilderness Hotel Inari da Hoteʹll Inari.

Lââʹssteâđ:

Puutʼteei
Oula Guttorm
oula.guttorm(at)samediggi.fi
+358 40 667 4545

www.ijahisidja.fi

Taarrjânnam, Ruõccjânnam da Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ reäʹšše õhttsaž ǩiõllseminaar tuulkid, jåårǥlõʹttjid da jeeʹres ǩiõlltuâjjlaid

Sääʹmteeʹǧǧ reäʹšše õõutveäkka 9.-10.10.2019 ǩiõllseminaar Aanrest õõuʹdmõsân siʹjjid, ǩeäk tuejjee sääʹmǩiõlivuiʹm: jåårǥlõʹttjen, tulkkân leʹbe jeeʹres ǩiõlltuâjjliʹžžen. Seminaar riâššât Taarrjânnam, Ruõccjânnam da Lääʹddjânnam sääʹmtiiʹǧǧi da Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi õhttsažtuâjjan da tõt lij sääʹmtiiʹǧǧi beäʹlnn nääʹll väʹldded lokku ÕM alggmeerǩiõli eeʹjj.

Täi koolm sääʹmteeʹǧǧ õhttsanji riâššâm šõddmõõžž jurddjen lij tuärjjeed ǩiõlltuâjjlai ämmat-tääid, uʹvdded vueiʹttemvuõđ saǥstõõllâd čiŋŋlõbân ǩiõllaaʹšši pirr da vuäjjned tuulki, jåårǥlõʹttji da ǩiõlltuâjjlai tuâj kuõskki kõõččmõõžžid, vueiʹttemvuõđid da vaʹǯǯtõõzzid. Seminaar lij še päiʹǩǩ raajjâd ođđ säiʹmmõõzz da õhttsažtuâjjõhttvuõđid ǩiõlltuâjjlai kõõsk da nääiʹt nââneed sääʹmǩiõli õuʹdde tuejjuum ǩiõlltuâj pâʹjjel raaji.

Sääʹmteeʹǧǧ kåčča puk ǩiõlltuâjjlaid ǩiõllseminaaʹre 9.-10.10.2019 Aanra!

Seminaar prograamm da jeeʹres teâđaid iʹlmmtet mâʹŋŋlõbân.

Seminaaʹre vuässõõttâmiʹlmmtõõttmõš ävvan čõhččǩeässa 2019.

Lââʹssteâđ:

Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi, mäʹtǩǩteʹlfon. +358 40 7075626

Mikkel Rasmus Logje, mikkel.rasmus.logje(at)samediggi.no, mäʹtǩǩteʹlfon: +47 412 65 375

Marie Louise Allas, marielouise.allas(at)sametinget.se, mäʹtǩǩteʹlfon +46 70-367 46 82

 

 

Sääʹmteeʹǧǧ vaal tuåimtet äiʹjstes 

Halltõõzz eʹtǩǩõs eeʹttiǩ-kådda lääʹǩǩen sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj muʹttmest ij õuddnam õuʹddel eeʹttiǩ-kååʹdd ǩieʹsspââʹj älggmõõžž. Nuʹtt sääʹmteeʹǧǧ vaalid tuåimtet äiʹǧǧtaaul meâldlanji 2.9.-30.9.2019. ”Vueʹjj leäi vueiʹtted koʹrjjeed vaalid cõõjeeʹl, leša ååʹn vuäjjnep vaalid da tõõzz, što tuejjeep tõin säʹmmlai jiiʹjjes vaalid”, kommentâstt I väärrsaaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto.

“Riikk leäi vueiʹtted viikkâd ääʹšš õõudårra vueʹssmannu rääʹjest, mâŋŋa Sääʹmtiiʹǧǧin saǥstõõllmin ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea čåuddmõõžži pirr”, juätkk Paltto.

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar tuʹmmii  18.6.2019 eʹtǩǩeed riikksuåvtõʹsse, što riikksuåvtõs tuejjeʹče Lääʹddjânnam eeʹttiǩ-kådda ǩirrsallanji ǩiõttʼtõõllma lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz, koin sääʹmteeʹǧǧ vaalid kuõskki šiõttõõzzid moottčet. Eʹtǩǩõõzz mieʹldd pueʹtti sääʹmteeʹǧǧ vaalid leʹjje cõõjjâd sääʹmteʹǧǧlääʹjj 3 § muʹttma taarbšum ääiʹj.

”Säʹmmla vuõʹrdde, što halltõsprograammâst åårrai ǩerjjõõzz meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžži jääʹǩǩtummšest di säʹmmlai vuõiggâdvuõđi ciʹsttjummšest leʹjje viikkâd tuejjeem tässa”, särnn II väärrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso. Rinne halltõsprograamm mieʹldd riikk lij čõnnõõttâm ciʹsttjed da õõuʹdeed alggmeer säʹmmlai ǩiõlʼlaž d kulttuurlaž vuõiggâdvuõđid. Lââʹssen halltõsprograammâst peäggteš halltõõzz seʹlvvtem jåttlânji sääʹmteeʹǧǧ vaali ääiʹj kuõskki kõõččmõõžž.

Sääʹmteʹǧǧ lij ooccâm puʹrǧǧummuž  ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâz tuʹmmstõõǥǥid (KHO) kuõskeeʹl iiʹjji 2011 da 2015 sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõõǥǥ. ”Vuäitt pâi tuäivvad, što KHO še fiʹttai da preemm puʹrǧǧeemooccmõõžž ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea uʹvddem tuʹmmstõõǥǥi mâŋŋa”, juätkk II väärrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Tueʹǩǩen lie ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea täʹlvvmannust 2019 uʹvddem kuõʹhtt čåuddmõõžž, koi mieʹldd Lääʹddjânnam âlgg oʹđđest ärvvtõõllâd säʹmmla mieʹrteeʹlm tõn ainsmâʹttma, što õudldõõzz jiõnnvuõiggâdvuõʹtte sääʹmteeʹǧǧ vaalin meäʹrtõõlât da tõid suåvldet ciʹsttjeeʹl säʹmmlai vuõiggâdvuõđ ââʹnned siiʹsǩlaž jiõččmeäʹrreemvuõiggâdvuõđ meerlaž- da poliittlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki  õõlmâs-suåppmõõžž meâldlanji.

Sääʹmteeʹǧǧ vaal 2019

Sääʹmteeʹǧǧ vaalid tuåimtet 2.9.-30.9.2019. Võboršeeʹǩǩ piijjmõõžž âlgg tuejjeed vaal-luʹvddkådda mââimõsân påʹrǧǧmannu 2 peeiʹv. Võboršeeʹǩǩ sääʹmteeʹǧǧ vaalin vuäiʹtte piijjâd ooʹccmõsân kolmm oummu, kook lie mieʹrǩǩuum jiõnnvuõiggâdvuõttneʹǩǩen sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe. Võboršeeʹǩǩ piijjmõõžž vääras tieuʹdet vaʹlljeemõhttõõzz vuâđđeemäʹššǩeeʹrj da võboršeeʹǩǩ miâsttâmlomaakk, koid vuâllaǩeeʹrjtum âlgg maaccted vaal-luʹvddkådda mââimõssân påʹrǧǧmannu 2.peeiʹv 2019 õuʹddel čiâss 16.00.

www.samediggi.fi/vaal-2019/?lang=nuo

Lââʹssteâđ:

I väärrsaaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto, 040 756 9075, heikki.paltto(at)samediggi.fi

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, 040 187 1331, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Mainnsid ruõkkât, ǩiiʹrjid da ǩiõllharjjtõõzzid digiprograʹmme – mättmateriaal ǩieʹsstuâjjla hooddâst!

Sääʹmteʹǧǧ lij paʹlǩǩääm ǩeäzzas nellj projekt-tuâjjla: õõut juõʹǩǩ sääʹmǩiõʹlle da lââʹssen õõut digimateriaaltuâjjla. Aanar- da tâʹvvsääʹmǩiõlltuâjjla lie paʹlǩǩuum sääʹmǩiõli ougglestmätt’tõshaʹŋǩǩõʹsse. Täävtõssân lij jåʹttlâʹtted jeäʹrben ougglestmätt’tõõzzâst tarbbsõs digimateriaal vuäǯǯmõõžž.

Tâʹvvsääʹmǩiõl mättmateriaaltuâjjliʹžžen tän kieʹzz ääiʹj tuåimmjeei Solja Magga tuejjad Gea 2- ǩeeʹrjest digitaal’laž versio Cloubi-prograʹmme. Digitaal’laž materiaalâst vueiʹtet kuvddled pukid ǩeeʹrj teʹksttkuuʹsǩid da saaʹnid di mätt’tõõllâd tuâji vieʹǩǩeld. ” Ǩieʹzz pââʹjest lij mieʹrr vuäǯǯad puk jiõntõõzzid valmmšen”, Solja ceälkk.

Aanarsääʹmǩiõlltuâjjlaž Anne Seipiharju še tuejjad jiõntõõzzid. Son reâugg Hitruu- ǩeeʹrji jiõnnliântivuiʹm di jeeʹres digitaal’laž materiaalivuiʹm. Medialiinj jeällam Anne lij kuärǥaž jiijjâs ämmatvuuʹd tuâjin da suu miõlâst lij äukkai reâuggad jiõnnstudiost. “Täʹst mättai lââʹzz da šõõddât rutiin jiõni raajjmõʹšše.”

Kati Ljetoff reâuggad nuõrttsääʹmǩiõlin. Son ǩeeʹrjat vuämmsab mainnsid oođâs ǩeeʹrjtemvuâkka, ouddmiârkkan Jieʹnnǩiõll- lookkâmǩeeʹrjin. Tõn lââʹssen son jeäll noorrmen jiõnnǩiõllsaž mainsteejin muäʹdd vuänkab mainnâz, koid son teʹl ǩeeʹrjat. “Tät ǩieʹsstuâjj sääʹmǩiõlin lij tuõđi šiõǥǥ äʹšš da šiõǥǥ vuäittmõš ââʹnned ǩiõl da mättjed õinn lââʹzz.” Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõõzz nuõrttsääʹmǩiõl da -kulttuur liinjâst ǩeâđđa valmštõõvvâm Kati maainast.

Digimateriaaltuâjjliʹžžen tuåimmjeei Emilia Nieminen miõlâst lij leämmaž šiõǥǥ mätt’tõõllâd Cloubi-prograamm âânnmõõžž da vueiʹnned tät pieʹll škooulmaaiʹlmest. Son lij aaunâsuʹčteeʹl da jieʹli mõõnni lookkâmeeʹjj aanarsääʹmǩiõl da -kulttuur liinj. Ǩieʹzz pââʹjest son serdd mättǩeʹrjjmateriaalid Cloubi-prograʹmme, koon lââʹssen son vueiʹtlvânji jåårǥlâtt še harjtõsǩeeʹrjid aanarsääʹmǩiõʹlle.

Koulutus ja oppimateriaali

Aanar- da tâʹvvsääʹmǩiõl alfabeʹtt-taaul kaartivuiʹm iʹlmstõʹvve

Uʹčteeʹli kuuʹǩǩ vueʹrddem aanar- da tâʹvvsääʹmǩiõl alfabeʹttkovvtaaul liâ iʹlmstõõvvâm. Aanarsääʹmǩiõl alfabeʹttkovvtaaul lie õlmstâʹttum sääiʹmest, tâʹvvsääʹm alfabeʹtt-taaul liâ sääiʹmest di priʹnttjum hääʹmest.

Aanarsääʹmǩiõl alfabeʹttkovvtaauli koovid lij raajjâm uʹčteʹl-kovvčeäʹppneǩ Tania-Maria Moilanen. Alfabeʹttkovvtaaulid vuäitt laaddâd täʹst.

Tâʹvvsääʹmǩiõl alfabeʹttkovvtaauli koovid lij raajjâm Nora Bäck, kååʹtt lij kaartʼtam še Sääʹmteeʹǧǧ čõõđtam Gea-mättmateriaalrääid. Alfabeʹttbukvaid vuäitt laaddâd täʹst, leʹbe tiʹlljed škooultõs- da mättmateriaalkonttrest kartoʹŋŋe priʹnttjum.

Kovvtaaulid lij tooimtam Anni Näkkäläjärvi Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkonttrest.

Tiʹllʼjõõzz: kirjatilaus(at)samediggi.fi

Saaǥǥjååʹđteei ǩiõčldõk ekka 2018

Eeʹjj 2018 muuʹštet tõn diõtt, što sääʹmteeʹǧǧ sååbbar heelǥii sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩeʹtǩǩõõzz mâŋŋa nuʹtt pirr eeʹjj pešttam saǥstõõllmõõžžin di tõn diõtt, što trafikk- da saaǥǥtem-minister Berner vaʹlljii ruʹvddǩeäinnõhttvuõđ Ruäʹvnjaarǥâst Aanar pääiʹǩ Ǩeârkknjaʹrǧǧe juätkkseʹlvvtemnalla. Eeʹjj 2018 muuʹštet še tõn diõtt, što sääʹm ǩiõli olgglõsmättʼtõõzz kuõskki pilotthaʹŋǩǩõs vuäǯǯai teäggtõõzz da tõn diõtt što Sääʹmteeʹǧǧ vaaldâšm raaveeš saaǥǥtem da teâđtem veeʹrj ǩiõččlõddmin da mâʹŋŋlõbân veeʹrj aalǥtummšin.

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj vueiʹtet ââʹnned säʹmmlai vuâđđlääʹǩǩen. Tõt lij meeʹst suvereniteeʹtt symbol, jiiʹjjen ǩiõl da kulttuur kuõskki jiõččvaaldâšm kuʹlmmǩeäʹdǧǧ. Sääʹmõõutstõs di Sääʹmteeʹǧǧ luʹvddkååʹdd uʹvdde mâŋŋa lääʹǩǩhämmaz vueiʹnnmes kõrr vuäinnmõõžžâs lääʹjj siiskõõzz jeänmõsân miârkteei vääʹnnvuõđin nuʹtt riiʹǩǩe ko Sääʹmteeʹǧǧ halltõʹsse, leša Sääʹmteeʹǧǧ saǥstõõllâmraukkmõõžžin huõlǩani sääʹmteeʹǧǧ vuäinnmõõžž halltõõzz eʹtǩǩõõzzâst sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttõssân, koon sääʹmteʹǧǧ ǩiõttʼtõõli čõhččmannu 24. peeiʹv, jeät tuõđâst valddum lokku. Lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz mieʹldd 3 § viõʹǩǩe puättmõõžž serddmõš mâʹŋŋla ko lääʹǩǩ leäi muđoi pueʹtted viõʹǩǩe, eʹtǩǩuum vuõiǥeemluʹvddkååʹdd norrõs da nõõmeemnääʹll di tõt mõõntõõllmõš, što sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saǥstõõllmõõžžid jeät jäʹrjstum sääʹmteeʹǧǧ raukkmõõžžin huõlǩani, leʹjje määin, kook viʹǩǩe eʹtǩǩõõzz heelǥummša sääʹmteeʹǧǧ såbbrest.

Lääʹddjânnam jueʹtǩi Aarktlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđtempââʹjes eeʹjjest 2018. Tän pââʹj meäʹrti kõrrsânji Lääʹddjânnam vuejjam Jiõŋŋmiâr ruʹvddǩeäinnhaʹŋǩǩõs. Ruʹvddǩeäinnteeʹmm lij čuõppâm čõõđ sõrgg puk Aarktlaž suåvtõõzz tuåimmjummuž vueʹjjest, koʹst ǩeäinn ij leäkku leämmaž plaanin leʹbe ni saǥstõõllâm tääʹzzest saaǥǥjååʹđtempââʹj plaanâmpoodd äiʹǧǧen. Ruʹvddǩeäinnhaʹŋǩǩõõzz õõudummuš leäi še meerlaž trafikk-, vuʹvdd- da luâttreeʹǧǧesvuõttpolitiikk kõskkõõzzâst. Tät lij viikkâm sääʹmtuåimmjeeʹji viõǥǥid määŋgai jeeʹres tääʹrǩes teeʹmi ǩiõttʼtõõllmõõžžâst.

Rämmšam tõn, što mâŋŋa eeʹǩǩpõõʹjid pešttam saǥstõõllmõõžžin säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälsteei päärna da nuõr pieʹsse sääʹm ǩiõli mättʼtõʹsse sizz, ko mättʼtõs- da kulttuurministeria miõđi Uccjooǥǥ kådda teäggtõõzz kolmm eeʹjj piʹštti sääʹm ǩiõli mättʼtõõzz olgglõsõhttvuõđid õõʹnni pilotthaʹŋǩǩõõzz vääras. Tän õõl âʹlddmättʼtõõzz jäʹrjsteškuõʹtti Heʹlssnest.

Miârkteei äʹššen mušttlemeeʹjj äiʹǧǧen leäi še tõt, što sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥtummuž da teâđtummuž raaveeš. Saaǥǥtempiisar tuâj vaaiktõs lij leämmaž aainâst tõʹst, što Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjem positiivlaž kuâsttjummuš di vuõiggäiggsaž da ääiʹjpoddsaž teâđ mieʹrr tuåimmjem pirr lie lâssnam. Ååskam še tõõzz, što poliittlaž tuâj raavummuš väärrsaaǥǥjååʹđteeʹji paʹlǩǩummšin lij kookkas ǩiõččeeʹl samai miârkteei läuʹǩǩ õõudårra Sääʹmtegga di juʹn muđoi viõkkväärr aainâs tuâlljažkååʹdd da oskkum oummi õhttsažtuâj õõudummša.

Looppâst haaʹlääm späʹssbõõššâd mij tuâjjlažkååʹdd tuåimmjemtäävtõõzzeen ouʹdde tuejjuum kõrr tuâj di šiõǥǥ õhttsažtuâj ooudâst. Haaʹlääm še späʹssbõõššâd åskkoummeen, jeäʹrben väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjeen, šiõǥǥ poliittlaž õhttsažtuâjast mõõnnâm eeʹjj peäʹlnn di čõõnâsjooukeen da õhttsažtuâjjkuõiʹmeen, jeäʹrben Sääʹmrääʹđ, Saaʹmi siidsåbbrid sääʹmsuåvtõõzzeezvuiʹm, sääʹmõhttõõzzid, sääʹmvuuʹd paalǥâskooʹddid di sääʹmaktiivid mõõnni eeʹjj ooudâst!

Aanar 27.5.2019
Saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio

Sääʹmteeʹǧǧ tuåimm-mušttlõõzz eeʹjjest 2018 priʹmmeš Sääʹmteeʹǧǧ såbbrest 18.6.2019. Piâzzak tobdstõõttâd tuåimm-mušttlõʹsse Sääʹmteeʹǧǧ dokumeʹnttbaaŋkâst (lääddas).