Lij-a riikkraajin häiʹtt õhttsažtuõjju?

/in /by

Lij-a tij stroiʹttlest jurddum, što riikkraaj tuejjte vaʹǯǯtõõzzid da probleeʹmid? Sääʹm raajjhäiʹttluʹvddkåʹdd haaʹleʹče vuäǯǯad teâđaid tij vaʹǯǯtõõzzin da raukkâd eʹtǩǩõõzzid tuâjjses.

Sääʹm raajjhäiʹttluʹvddkååʹdd lij nõõmääm Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (SPN) da tõt lij koolm sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjorgaan. Luʹvddkååʹdd tuâjjan lij identifiâʹstted nuʹtt sarnnum raajjhääitaid, kook vaigsmâʹtte õhttsažtuâj da õhttvuõđ säʹmmlai kõõsk riikk raaji puõtt di tuejjte vaʹǯǯtõõzzid oummid õhttu, piârrjid, organisaatioid, stroiʹttlid leʹbe jieʹllemvueʹǩǩharjjteeʹjid.

Lie-ǥo tij organisaatiost puättam ouʹdde vaʹǯǯtõõzz, koi pirr luʹvddkååʹdd leʹčči pueʹrr tieʹtted? Mij taarbšep tij vieʹǩǩ!

Vääʹld õhttvuõđ miʹjjid da ǩeeʹrjet addrõʹsse samediggi@samediggi.no da miârk neʹttpååšta “sámi rádjahehttehuslávdegoddi”. Miõlsteen väʹlddep vuâstta ǩeeʹrjtõõzzid vaʹǯǯtõõzzi pirr. Luʹvddkåʹdd haaʹlad vuäǯǯad veiddsõs fiʹttjõõzz vaʹǯǯtõõzzin, koid raaj sääʹmvuuʹdest tuejjte.  Luʹvddkåʹdd haaʹlad eʹtǩǩõõzzid 15.4.2020 mõõneeʹst.

Ouddmiârk aaʹššin, koin lij miârktõs luʹvddkådda:

  • Reâugg – rââst raaj reâuǥast jååttmõš
  • Meersažvuõtt– oummu õhttu da piârrji vaʹǯǯtõõzz “kuõiʹt jânnmest jälsteeʹn”
  • Škooul – vuâđđškooul õhttsažtuâjj raajjvuuʹdin
  • Õllʼjab škooultõs– õhttsaž sääʹm škooultõõzz da mättʼtõõttijieʹllem
  • Tiõrvâsvuõtt – taʹrjjummuš raajjvuuʹdin da õhttsaž taʹrjjummuš
  • Ǩiõtt-tuâj, kaaupšummuš da kulttuur – kulttuurtuâjj da kaaupšummuš nuuʹbb beälla raaj
  • Puäʒʒjieʹllemvueʹǩǩ raajjvuuʹdin– näuʹddpolitikk, koʹrvvõsääʹšš mieʹldd looǥǥeeʹl, žeevaidåhttarääʹšš dno. (luʹvddkååʹddest ij leäkku juurd ärvvtõõllâd palggâmaaʹššid).
  • Projeʹkttvaaldšummuš– tuärjjriâšldõõǥǥ da õhttsaž projeeʹkt

Luʹvddkååʹdd vuäzzla:

Runar Myrnes Balto, luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei (Taarrjânnam beäʹlnn)
Anders Kråik, vuäzzlaž (Ruõccjânnam beäʹlnn)
Ulla Magga, vuäzzlaž (Lääʹddjânnam beäʹlnn)

Snimldõk: Åse M.P. Pulk/Sámediggi

Sääʹm ǩiõll-lääʹjj 31 § meâldlaž vieʹǩǩtõõzz ooccâmnalla

/in , /by

Vuõiggâdvuõttministeria iʹlmmat ooccâmnalla sääʹm ǩiõll-lääʹjj (1086/2003) 31 §:st jurddum veäʹǩǩtieʹǧǧ. Veäʹǩǩtieʹǧǧi vääras liâ tän eeʹjj ââʹnnemnalla õhttseʹžže 150 000 euʹrred.

Veäʹǩǩtieʹǧǧid vueiʹtet miõttâd saaʹmi dommvuuʹd kooʹddid, sieʹbrrkooʹddid da paalǥâskooʹddid di lääʹjj 18 §:st jurddum privattniiʹǩǩid peäggtum lääʹjj suåvldummšest šoddi takai jeäʹrbi lââʹsskuuli käʹttem diõtt. Ååʹn ooccâmvuâllsa veäʹǩǩvuõđ liâ miârktum 1.1.2020 mâŋŋa šõddi lââʹsskuulid.

Ooccâmäiʹǧǧ älgg 20.1.2020 da põõtt 13.2.2020 čiâss 16.15. Veäʹǩǩvuõđ äänat ooccâmlomaakkin, kååʹtt käunnai tääiʹben. Ooccâmlomaʹǩǩe õhtteet lomaakk õhttvuõđâst raukkum mieʹlddõõzz. Oocci tuåimat ooccâmlomaakk mieʹlddõõzzineez vuõiggâdvuõttministeria rekisterâʹsttempäikka (vuõiggâdvuõttministeria@om.fi, leʹbe Vuõiggâdvuõttministeria Ritarikatu 2 B, 00170 Heʹlssen) mieʹrräigga mõõneeʹst. Oocci vaʹsttad ooccmõõžž tuåimmtummšest mieʹrräigga mõõneeʹst. Mieʹrrääiʹj mâŋŋa puättam ooccmõõžžid jeät vääʹld lokku.

Occmõõžž vuäitt še tooimtedpååʹštaddrõʹsse Oikeusministeriö, Demokratia-, kieli- ja perusoikeusasioiden yksikkö, PL 25, 00023 Valtioneuvosto. Pâi mieʹrräigga mõõneeʹstpuättam ooccmõõžž vääʹldet lokku.Ooccmõõžžâst âʹlgge seʹlvted tõk takai jeäʹrab lââʹsskuul, kooi käʹttem diõtt veäʹǩǩtieʹǧǧ vuäǯǯeet.

Lââʹssteâđ vuõiggâdvuõttministeria veäʹǩǩtõõz pirr

Lââʹssteâđaid ouʹdde:

Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ eeʹjj 2020 kulttuurpaʹlǩǩummuš Jaakko Gauriloʹffe

/in , /by

SÄÄʹMTEEʹǦǦ KULTTUURPAʹLǨǨUMMUŠ 

Kulttuurluʹvddkåʹdd juâkk eeʹjj 2020 kulttuurpaʹlǩǩummuž  Jaakko Gauriloʹffe.

Kulttuurpaʹlǩǩummuž juâkkmõš lij piâtnâc ođđeeʹjjmannu 24. peeiʹv 2020 čiâss 19.15 Sajoozzâst Aanrest.

Jaakko Gauriloff  lij šõddâm 1939 Suõʹnjjʼlest, Peäccmest da son lij nuõrttsäʹmmlaž laaulneǩ. Son lij vuõssmõs nuõrttsäämas populaarmusiikk läullam artistt. Håʹt son lij tobddum ǩeäʹppes musiikk läullʼjen, son täidd še nuõrttsäʹmmlai äʹrbbvuõđlaž leeuʹd.

Kulttuurpaʹlǩǩummuž jueʹjjet ooccâmtaa da tõn mieʹrren lij paʹlǩǩeed kulttuur tuejjeei leʹbe čeäppneeʹǩǩ tobdstõsân miârkteei tuâj diõtt sääʹm kulttuurjieʹllem pueʹrren.

Prograammâst jm. musiikk da kååʹffstueʹll, ääv sizzpiâssâm

TIÕRVPUEʹTTMEST!

Lââʹssteâđ:

kulttuurpiisar Riitta Orti-Berg 010-839 3103
riitta.orti-berg(at)samediggi.fi

Õhttsažtuâjast: Skábmagovat Film Festival
www.skabmagovat.fi

Snimldõk: Ville-Riiko Fofonoff

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl koontâr ååcc nuõrttsääʹmǩiõl jåårǥlõõʹtti sâjjsa

/in /by

Sâjjsažvuõtt lij ääiǥas 6.2.- 31.3.2020 da sâjjsažvuõtt vuäitt juätkkjed 31.5.2020 räjja.  Jåårǥlõʹtti tuâjjan lij håiddad jåårǥlâʹttem- da terminologiatuâjai õõl jeeʹres tuåimmsuârggses kuulli da sääʹm ǩiõllstaanpiisar suʹnne jeärben meäʹrreem tuâjaid. Jåårǥlõʹtti ââʹntemkaiʹbbjõõzz lie meäʹrtõllum asetõõzzâst Sääʹmteeʹǧǧest (1727/1995). Jåårǥlõʹtti päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššmõõžž väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/IV leʹbe V/II meâldlanji (vuâđđpäʹlǩǩ 2518,95-2163,83 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl tuâjast määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuõjju härjjnem mieʹldd meäʹrtõõvvi härjjnemlââʹzz.

Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âlgg tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 5.2.2020 mõõneeʹst addrõʹsse:

https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?43efcc91

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar t. 010 839 3124. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.

Aanrest 17.1.2020

Sámi eatnan duoddariid eʹtǩǩeet säʹmmlai meersažjuõiggân

/in /by

Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkåʹdd eʹtǩǩad, što Áillohaš – Nils Aslak Valkeapää Sámi eatnan duoddariid juõiǥâst šâdd säʹmmlai õhttsaž meersažjuõigg. 

– Juõiǥâst lij kõskksaž sââʹjj sääʹmkulttuurâst da tõt lij mij jiiʹjjen äʹrbbvuõtt. Säʹmmlain lij jiiʹjjes laullʼjen Sääʹm meersažlaaul. Tõn diõtt-i lij samai luâđlaž, što meeʹst lij še jiiʹjjen meersažjuõigg, mii pââjad juõiǥ miârktõõzz säʹmmlaid.  

Áillohaš – Nils-Aslak Valkeapää Sámi eatnan duoddariid juõigg lij čõõđ aaiʹji vuäǯǯam miârktõõzz säʹmmlaid õhtteei symboolân, da tõt lij täujja juõiggum sääʹmpirrõõzzin mâʹte peiʹvvpõõrtin, škooulin, õõlmâs šõddmõõžžin da muđoi še õhttvuõđin, koin säʹmmla lie noorõõttâm. Áillohaš – Nils Aslak Valkeapää čeäppõõzzâst lij obbvääldlaž sääʹmvueiʹnelm da son lij čeäppneǩ, ǩeäzz säʹmmla tåʹbdde ruåttvuõđ. Sámi eatnan duoddariid -juõiǥâst lij jiânnai seämmanallšem Sääʹmjânnam juõʹǩǩ juõiǥǥäʹrbbvuõđin, da tõn vuäitt õhtteed nuʹtt vuelie, vuolle, luohti, livđe da leuʹdd musiʹǩǩe. Juõigg eeʹttkâstt säʹmmlai õʹhttekuullmõõžž Sääʹmjânnma, seämmast ko tõt kovvad säʹmmlai rääʹǩǩesvuõđ jiiʹjjes jânnmid. Sääʹmjânnam lij tõt teeʹmes âʹsǩǩ, koon mij vaalšep da kaiʹbbjep.  

Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkåʹdd eʹtǩǩad meersažjuõiggân ko. juõiǥ, ko tõn toobdât pirr säʹmmlai jälstemvuuʹd da koon mäŋggaz lie juõiggâm, da koon Áillohaš – Nils Aslak Valkeapää lij jiõčč liânttääm eeʹjjest 1978. Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkåʹdd eʹtǩǩad Áillohaš – Nils Aslak Valkeapää jiiʹjjes eeʹjjest 1996 ǩeeʹrjtem teeʹkst juõiǥ sääʹnnen, da koid son lij mâʹnnjlakast õlmstâttam ǩeerjstes Girddán, seivvodan eeʹjjest 1999. Säʹmmlai meersažjuõiǥ âlgg vueiʹtted juõiggâd nuʹtt teeʹkstʼtaa, måtam juõiǥ saaʹnivuiʹm leʹbe puk teeʹkstin. 

Sámieatnan duoddariid
dáid sámi mánáid ruoktu
galbma geađge guorba guovlu
sámi mánáid ruoktu  

Beaivi Áhči gollerisku
almmi allodagas
coahkká váibmu Eanan eatni
eallin eatnun šoavvá  

Mánu silbbat šelggonasat
jietnja meara márra
guovssahasat násteboagán
lottit ráidarasas  

Vuoi dáid Davvi duovdagiid
dán viiddis almmi ravdda
garra dálkkit juoiggadallet
máná vuohttunluđiid  

vuoi dáid fávrrus eatnamiid
vuoi jávrriid čuovgi čalmmiid
liegga litna eatni salla
gievvudeaddji gietkka  

Biegga buktá Biegga doalvu
duottar dat lea duottar
duoddar duohken duoddar askkis
sámi mánáid dorvu  

Sámieatnan duoddariid
dáid sámi mánáid ruovttu
šearrát gearrá šealggáhallá
sámi mánáid ruoktu  

Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkååʹdd eʹtǩǩõõzz viiǥǥât ǩiõttʼtõõllâmnalla Sääʹm 22. konferenssa v. 2021. 

Tuâǥǥaž  

Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkååʹdd lie nõõmääm Sääʹmrääʹđđ da Taarrjânnam, Ruõccjânnam da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ. Luʹvddkååʹdd vuäzzliʹžžen lie Petra Biret Magga-Vars, Anders Kråik, Lars Anders Bær, Ol Johan Gaup, Thomas Åhren da Anna Sakmarkina. 

Sääʹmkonfereʹnss Tråantest v. 2017 raauki, što Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkåʹdd alttad säʹmmlai meersažjuõiggproseeʹss, da eʹtǩǩad šiõttlõs juõiǥ säʹmmlai meersažjuõiggân da pohtt eʹtǩǩõõzzâs ǩiõttʼtõõllâmnalla Säʹmmlai 22. konferenssa. Luʹvddkåʹdd lij tuejjääm tuâjas sõrgg kuõʹhtt eeʹjj da kaunnâm eʹtǩǩõõzzâs. Tuâjj juätkkai õinn da juõiǥ suåvldet sääʹm ǩiõlid da juõiggäʹrbbvuõʹtte da muđoi valmštõõlât tuʹmmstõktuâj vääras. 

Õhttvuõttooumaž  

Anders Kråik, teʹl. +46 70 224 71 61
Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei 2017-2019  

Petra Magga-Vars, teʹl+358 40 732 55 03
Säʹmmlai meersaž symbooli luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei 19.09.2019 ääʹljeeʹl. 

 

Kuva: Tarja Länsman 

Sääʹmteeʹǧǧ riâššõõttâmsåbbar ââʹnet 27.-28.2.2020

/in /by

Tuåimmpââjas 2020 – 2023 šiõttuum Sääʹmteeʹǧǧ riâššõõttâmsåbbar ââʹnet 27.-28.2.2020 Sajoozzâst, Aanrest. Sååbbar älgg 27.2.2020 čiâss 10.

Tuåimmpââjas 2020 – 2023 šiõttuum Sääʹmteeʹǧǧ puärrsõmâs vuäzzlaž Kari Kyrö tuåimmai Sääʹmteeʹǧǧ vuõssmõs såbbar kåččjen. Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaid da väärrvuäzzlaid  ââʹnet seminaar Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjem vuâđai pirr õuʹddel riâššõõttâmsåbbar. Tuåimmsuõʹrjid kuõskki härjjnâʹttemseminaarid ââʹnet pâʹzzlâšttam-njuhččmannu äiʹǧǧen.

Riâššõõttâmsåbbrest Sääʹmteeʹǧǧ vaʹlljad kõskkvuõđstes saǥǥjååʹđteei da kuõʹhtt väärrsaaǥǥjååʹđteei, siõttat halltõõzz da äʹšštobddiluʹvddkooʹddid da âânn vuõltteemsaǥstõõllmõõžž Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjem- da täällprogramm 2020-2023 vuâđain da siiskõõzzâst.

Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzla iiʹjjin 2020-2023

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar noorââtt 4-5 vuâra eeʹjjest tääujmõsân Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest. Såbbar lie õlmmâz da tõid vuäitt seuʹrrjed pääiʹǩ âʹlnn parlameʹnttkueʹrncest leʹbe livestream mieʹldd addrõõzzâst www.samediggi.fi/live. Parlameʹnttkueʹrncest tuʹlǩǩeemaparaatt lie ǩiõččji ââʹnnmest. Vuõigg vuõlttõõzz pääiʹǩ vuäitt kulddled kueʹrncest kullum ǩiõl lââʹssen tuʹlǩǩuum ǩiõl. Sååbbaräʹššǩeeʹrj käunnʼje dokumeeʹntin tääiʹben.

Lââʹssteâđ:

Vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi, 010 839 3106 / 040 726 2688, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Šiõǥǥ rosttov da leklvaž ođđ eeʹjj!​

/in /by

Buriid juovllaid ja lihkolaš ođđa jagi!​

Pyereh juovlah já luholâš uđđâ ihe!​

Šiõǥǥ rosttov da leklvaž ođđ eeʹjj!​

Hyvää joulua ja onnellista uutta vuotta!​

Merry Christmas and Happy New Year!

​

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹm ǩiõl koontâr iʹlmmat ooccâmnalla plaaneei mieʹrräiggsaž tuâj

/in , , /by

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹm ǩiõl koontâr ååcc mieʹrräiggsaž plaaneei, koon tuâjjan lij raajjâd teâđtem-materiaal sääʹm ǩiõll-lääʹjj da säʹmmlai jeeʹres ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr nuʹtt sääʹmnarooʹde, ko veʹrǧǧniiʹǩǩid neʹttseeidaid da jeeʹres kanaaʹlid.  Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd da peštt kolmm määnpââʹj.

Ââʹntemkaiʹbbjõsân lij tuâj oudldem škooultõs da lââʹssen kaiʹbbjet sääʹm ǩiõl tääid (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnstam håiddmõš oudldâstt šiõǥǥ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi, sääʹmkulttuur da vaaldšmallaš tuâjai tobddmõõžž di šiõǥǥ saaǥǥtemtääidaid. Härjjnummuž vaʹstteei tuâjaid ǩiõččât pueʹrren.

Päʹlǩǩ meäʹrrââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/III mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2565,88 euʹrred /mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuâjast härjjnem mieʹldd meäʹrrõõvvi härjjnemlõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tueʹjjeeʹn 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz. Tuâjast ââʹnet kuõiʹt neäʹttel ǩiõččlõddâmääiʹj.

Ooccmõõžž mieʹlddõõzzeezvuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 10.1.2020 mõõneeʹst addrõʹsse: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?05c8db1e

Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio teʹl. 010 839 3124. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi

Aanrest 20.12.2019

Sääʹmteeʹgg teʹlfonkõõskõs lij kidd 24.12.2019-6.1.2020

/in /by

Sääʹmteeʹgg teʹlfonkõõskõs lij kidd 24.12.2019-6.1.2020.

Sääʹmteʹǧǧ reäšš škooultõõzz vueʹssen Muumlieʹǩǩ-rääid sääʹm ǩiõli duʹbbjempuuʹtʼtõõzzâst

/in , /by

Yle, Gutsy Animations da Sääʹmteʹǧǧ tuejjee õhttsažtuâj ämmtallaš duʹbbjemkulttuur raajjmõʹšše pukin koolm sääʹmǩiõlin. “Juõʹǩǩ tuåimmjeei pohtt õhttsaž pårdda jiiʹjjes pueʹrmõs silttummšes”, särnn Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio. 

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl koontâr da jieʹllikarttkõõskõs Skábma reäʹšše duʹbbjummša kuulli škooultõõzz ođđeeʹjjmannust. Škooultõõzz mieʹrren lij ainsmâʹtted, što pueʹtti ǩiiđâst ääʹljeeʹl Muumid kuulât pukin koolmin Lääʹddjânnmest mainstum sääʹm ǩiõlin.  

Tuåimmjeei lie suåppâm, što tâʹvvsääʹmǩiõllsaž Muumlieʹǩǩ-rääid puuʹtʼtem paaldâst puäʹđet vueiʹnned še vuõʹzzi puuʹtʼtempõõʹjid aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle. Muumlieʹǩǩ-rääid valmštõõvvmõš puki sääʹm ǩiõlivuiʹm oudldâstt duʹbbjeeʹji ooccmõõžž da škooultõõzz aktiivlanji.  Kuõiʹt puuʹtʼtempââʹj obbvuõtt koolm ǩiõʹlle õõlǥât lââʹssteäggtõõzz. Sääʹmteeʹǧǧ čåuddmõš lij duʹbbjeeʹji da läullʼji duʹbbjemškooultõõzz lââʹssen åålǥbeällsaž teäggtõõzz ainsmâttmõš. 

“Meeʹst lie jiânnai čieʹppes da älššas tuejjeei. Ååskam, što kaunnâp pukid ǩiõlid duʹbbjeeʹjid Muumi mailmma”, mušttal Anne Kirste Aikio.  “Nuʹtt-ba jieʹllikarttkõõskõs Skábma kåčč pukid duʹbbjem årra miõl ǩieʹssi oummid ǩiõččlõddâd, måkam tuâjj ämmtallaš duʹbbjummuš sääʹm ǩiõlivuiʹm lij”, auʹǯǯai Aikio. 

Jos miõll ǩeäss škooultõʹsse, vuõlttâd vuäʹnkõs neʹttpååʹšt mieʹldd õhttvuõtt-teâđääd addrõʹsse anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi 8.1.2019 mõõneeʹst. Škooultõõzz tääʹrǩab aaiʹjid iʹlmmtet ođđeeʹjjmannust.  

Gutsy Animations

Lââʹssteâđ: 

Anne Kirste Aikio, ǩiõllstaanpiisar, teʹl 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi 

Tarja Porsanger,jieʹllikarttkõõskõs Skábma, teʹl +358 10 839 3182, tarja.porsanger(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi