Loʹsses tääʹlv puäʒʒhoiddu šõõddtem skääđaid âlgg koʹrvveed vuõiggvuõđmeâldlânji

Sääʹmteʹǧǧ nuäjjââtt eeʹttiǩ-kåʹddpeällõõǥǥid čõõuč 2019 da tääʹlv 2019-2020 loʹsses šõŋŋ-, muõtt- da luâttjeällmõõžž šõõddtem puäʒʒskääđai vuõiggvuõđmeâldlaž koʹrvvummuž da puäʒʒjieʹllemvueʹjj juätkkjummuž staanâm diõtt.

Čõõuč 2019 da tääʹlv 2019-2020 šõŋŋ- da muõttjeällmõš leʹjje Luâttvääraikõõskõõzz čiõlǥtõõzz mieʹldd samai loʹsses da puäʒʒhoiddu čuuʹt vaiggâd. Paalǥâskooʹddi õhttõõzz laʹsǩǩeem mieʹldd puäʒʒhoiddu šõddâm hääʹvjõõzz lie 23 miljoon euʹrred da skääđai vaaiktõs juâkkai nuʹtt neellj eeʹjj äigga.

– Ääʹšš ǩiõttʼtõõllmõš lij pešttam riikk tääʹzzest toolkteʹmes kuuʹǩǩ da puäʒʒhåiddai vueʹrdde õinn teâđ skääđđkoʹrvvõõzzi meäʹrest da tõʹst, juuʹrdet-a šõddâm skääđaid ni koʹrvveed, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥtuõʹllʼjeei Leo Aikio.

Seʹlvv lij, što puäʒʒhoiddu lij šõddâm puäʒʒskääđđlääʹjjest jurddum skääđđ da tõt lij tuõttânčuäʹjtemnalla Luâttvääraikõõskõõzz čiõlǥtõõzzâst, paalǥâskooʹddi ǩeʹrjjtuõʹllʼjummšest di pråppääm puõccui meäʹrest. Seʹlvv lij še tõt, što puäʒʒhoiddu vueʹrddmest lij lââʹzz skääđđ jooʹtti eeʹjj juätkkan aainâs kuõiʹt pueʹtti eeʹjj ääiʹj vueʹss- da kåʹddempuåtti kõččâm häämast.

– Peʹcclõõžžam čuuʹt vueiʹtlvaž koʹrvvõõzzid aiggum teäʹǧǧmeäʹrest di koʹrvvõõzzid kuulli jiõččvaʹstteemvuässõõzzin. Puäʒʒhoiddu šõddâm skääđai koʹrvvummuž âlgg jueʹǩǩed vuõiggvuõđmeâldlânji pukid puäʒʒvuäʹmsteeʹjid, koid lie šõddâm puäʒʒskääđđlääʹjj meâldlaž skääđ, juätkk Aikio.

Sääʹmteeʹǧǧ mieʹldd puäʒʒhoiddu šõddâm skääđaid õõlǥči šiõttlõs vueʹzzin suåvlted takai skääđkoʹrvveemvuõiggâdvuõđlaž vuâđđjurddjid, koid kooll jeeʹrab mieʹldd tõt, što šõddâm skääđ koʹrvveet tiuddmeärrsiʹžžen. Sääʹmteʹǧǧ lij eʹtǩǩääm mädd- da meäʹcctäällministeriaaʹje, što skääđai koʹrvvummšen põõrǥčet ainsmâʹtted nuʹtt jooʹtti puäʒʒhåiddameeǥǥas 2020-2021 ko pueʹtti puäʒʒhåiddameeǥǥas 2021-2022 EU miõttâm pâʹjjraaj meâldlânji 10 miljoon euʹrred (õhttsiʹžže. 20 milj. €).

Puäʒʒskääđđlääʹjj 1 § mieʹldd lääʹjj jurddjen lij vieʹǩǩted puäʒʒhååid toiʹmmjeeʹjid piâssâd pâʹjjel veiddsõs da vueʹrdǩaʹnes puäʒʒhoiddu šõddâm skääđain. Puäʒʒskääđđlääʹjj õuddtuâjai mieʹldd laaʹjjin lij jurddjen vueiʹtlvâʹstted mõõntõõllmõõžž, koin vuäitčeš jåʹttlõnji väʹldded mâŋŋa katastroof šõddâm ââʹnnma koʹrvveemriâšldõõǥǥ, koin staanât jieʹllemvueʹjj juätkkjummuž.

Sääʹmteeʹǧǧ da mädd- da meäʹcctäällministeria tuõʹllʼje 30.3.2021 sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saǥstõõllmõõžžid puäʒʒhoiddu šõddâm skääđain da tõi koʹrvvummšest.

Lââʹssteâđ:

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹl. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

Mä. lääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen teʹl.. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Iʹlmmtõõttmõš Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva ääʹvuum

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva vuäitt iʹlmmtõõttâd 7.4.-5.5.2021 kõskksaž äiʹǧǧen Webropol -prograamm pääiʹǩ (liiŋk vueʹlnn). Vääldak šât lokku, što vuässõõttmõš neʹttšõddmõʹšše da vuässõõttmõš videoin iʹlmmteš jeeʹres lomaakkin. Pukin vuässõõttjin âlgg tieuʹdded takai iʹlmmtõõttâmlomaakk – še tõin, ǩeäk jie vuässõõđ šõddmõʹšše videoin.

Čeäʹppvuõđpeiʹvv viiǥǥât čõõđ neʹttšõddmõššân 18.5.2021.. Šõddmõõžž teeʹmmen lie video da riâššâp õhttsažtuâjast Aarktlaž pedagogiikk -haʹŋǩǩõõzzin äävai škooultõõzzid videoi raajjmõõžžâst. Škooultõõzzin teâđtet jeeʹrab.

Čeäʹppvuõđpeiʹvv lij äävai pukid sääʹmnuõrid, ij-ǥa vuässõõttmõõžž neʹttšõddmõʹšše leʹbe vuässõõttmõõžž videoin taarbâž šõddâd škooul pääiʹǩ. Mooštak-veʹt kuuitâǥ iʹlmmted jiijjad da tuu video iʹlmmtõõttâmliiŋk pääiʹǩ.

 

Liŋkk škoouli iʹlmmtõõttmõʹšše: https://link.webropolsurveys.com/S/2C8AB6704F96F9B0

Liŋkk čuäjtõõzzi iʹlmmtõõttmõʹšše: https://link.webropolsurveys.com/S/0A93354C225143D9

 

Lââʹssteâđ:

Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132

Nuori Kulttuuri -festivaa’l: https://nuorikulttuuri.fi/festival/

 

Muuʹšt še seuʹrrjed čeäʹppvuõđpeeiʹv:

saamelaisnuortentaidetapahtuma.com
instagraam: @samenuoraid_daiddadahpahus,
muâttǩeeʹrjet: Saamelaisnuorten taidetapahtuma
da šõddmõõžž hashtagid: #dáiddadáhpahus, #taaiđâtábáhtus, #čeaäppvuõđpeeiv ja #sntaidetapahtuma

Säʹmmlai vuõiggâdvuõđ ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea jåʹttlõttum seuʹrrjummša

Õhttõõvvâm meerkooʹddi ooumažvuõiggâdvuõttkomitea lij ouddam njuhččmannu 1. peeiʹv Lääʹddjânnma jurddjes da siâzztõõzzâs kuuleeʹl meerlažvuõiggâdvuõđid da poliittlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki meeraikõskksaž õõlmâs-suåppmõõžž (KP-suåppmõš) teâuddjummša. Komitea vaaʹldi tiuʹddepiijjmõõžž jåʹttlõttum seuʹrrjummša siâzztõõzzid, kook kueʹsǩǩe säʹmmlai vuõiggâdvuõđid.

Komitea siâzztõõzzi mieʹldd Lääʹddjânnam âlgg jåʹttlâʹtted sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeemproseeʹss säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ ciʹsttjem diõtt jeäʹrben ns. sääʹm-mieʹrteeʹlm da saǥstõõllâmõõlǥtõõzz beäʹlnn. Lââʹssen âlgg taʹrǩstõõllâd viõǥǥâst åårrai lääʹjjšiõttummuž da vuõʹjjid, koin vuäitt leeʹd vaaiktõs säʹmmlai vuõiggâdvuõđid da õuddõõzzid, mieʹldd looǥǥeeʹl õõuʹdeemhaʹŋǩǩõõzzid da kuåivâsfabriikk toiʹmmjummuž. Lääʹddjânnam âlgg ainsmâʹtted, što miârkteei konsultâsttmõš säʹmmlaivuiʹm teâuddai jurddjest vuäǯǯad sij luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi õuddmiâsttmõõžž.

Siâzztõõzzi mieʹldd Lääʹddjânnam âlgg smiõttâd ILO suåppmõõžž nr 169 ratifiâsttmõõžž da lââʹzzted tuâjas ainsmâʹtted tõn, što halltõõzzâst da  pääiklaž veʹrǧǧniiʹǩǩin, pååʹlsin, viârteeʹjest da suʹvddjin lij vueʹǩǩsõs škooultõs ciʹsttjed säʹmmlai vuõiggâdvuõđid alggmeeran.

Lääʹddjânnam âlgg raportâʹstted komiteaaʹje siâzztõõzzi tiuʹddepiijjmõõžžâst pâʹsslâšttam-mannu 26. peeiʹv 2022 räjja mõõneeʹst.

– Seʹlvv lij, što Lääʹddjânnam âlgg tåimmapiijjâd ooumažvuõiggâdvuõttkomitea uʹvddem jurddjid da siâzztõõzzid jeäʹrben sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩoođõõzz beäʹlnn. Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ âlgg ååʹn jååʹttmen åårrai oođeemproseeʹssest muʹtted KP-suåppmõõžž meâldliʹžžen, ceälkk sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Komitea toobdast Lääʹddjânnam čõõđ viikkâm tååimaid õõuʹdeed säʹmmlai vuõiggâdvuõđid, mieʹldd looǥǥeeʹl jååʹttmen åårrai  tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomitea vuâđđummuž. Komitea õõlmâst kuuitâǥ huõlâs tõʹst, što sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ jeäʹrben jiõnnvuõiggâdvuõttmieʹrteeʹlm da saǥstõõllâmõõlǥtõõzz beäʹlnn, ij ni õinn leäkku muttum tõn nalla, kååʹtt stään säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ. Jeänab nuuʹbbi õõri ââʹlmõs vaaldâšmvuõiggâz tuʹmmstõõǥǥ sueiʹnnmannu 5. peeiʹv 2019 da halltõõzz tuʹmmstõk leeʹd jårrââʹstǩani leʹbe cõõjǩani sääʹmteʹǧǧvaalid kuâsttje leeʹd vuâsttlõõžži komitea uʹvddem čåuddmõõžživuiʹm, tuâtt ooumažvuõiggâdvuõttkomitea.

Vueʹǩǩsânji vääʹldeeʹl komitea nääiʹt raportâʹsttem-mõõntõõllmõõžžâst tuâtt Lääʹddjânnam juäʹtǩǩem KP-suåppmõõžž vuâstta, håʹt tõt lij kuõʹhtt eeʹjj mââiårra vuäǯǯam komitea viârteei tuʹmmstõõǥǥid õhttnaž oummi läittmõõžžid kuõskki aaʹššin. – Neuʹrr lij, što Lääʹddjânnam Ij koʹrjjeʹče ooumažvuõiggâdvuõttneeʹrtummšid. Ooumažvuõiggâdvuõđi beäʹlnn jeät vuõittu suärddjed tõi jânnmi tässa, koin vaʹlljeet mâid ooumažvuõiggâdvuõđid viiǥǥât čõõđ, peʹce ooumažvuõiggâdvuõđid âlgg viikkâd čõõđ tiuddân, juätkk Juuso.

Komitea peʹcclâstt lââʹssen rapoortivuiʹm, koi mieʹldd tååimai vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžžâst ââʹnet pannsõs kriteeʹrid. Tät veekk tõõzz, što veʹrǧǧneeʹǩǩ jie ooʹnnest saǥstõõllmõõžžin vuäǯǯad säʹmmlai luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi õuddmiâsttmõõžž. Komitea vuâmmaž  še Lääʹddjânnam mâŋŋnummuž ILO suåppmõõžž nr 169 ratifiâʹsttmest.

KP-suåppmõõžž tiuʹddepiijjmõõžž vuåpp čõõnteʹmes äʹšštobddivuäzzlain nårrjeei ooumažvuõiggâdvuõttkomitea. Lääʹddjânnam čiččmad mieʹrräiʹǧǧrapoort taʹrǩstõʹlleš komitea õõlmâs virtuaal’laž vuârrsaǥstõõllmõõžžâst 2.-4. peeiʹv pâʹsslâšttam-mannust 2021.

Komitea eŋgglõsǩiõllsaž jurddi da siâzztõõzz (pdf)

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹlf. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Kaksi poikaa tekee kannettavalla tietokoneella tehtäviä pöydän ääressä.

SaamelaisnuoIʹlmmtõõđ videoi editâʹsttem škooultõõzzid

Vuâmmšõs: Videoi mââimõs maacctempeiʹvv lij sirddum 10.5. räjja!

Sääʹmnuõri täiddmõšpeiʹvv jääʹrjast õhttsažtuâjjan Aarktlaž pedagogiikk II -haʹŋǩǩõõzzin äävõõzzid olgglõss-škooultõõzzid videoi editâsttmõõžžâst. Lââʹssen leäʹp raajjâm vuäʹpstõõzz videoi plaanummša da čõõđtummša.

Riâššâp kueʹhtt olgglõss-škooultõs, koon lââʹssen škooultõõzzi ruõkkõõzz lij vueiʹtlvaž ǩiõččâd mâʹŋŋlest. Liiŋk ruõkkõõzzid vuäǯǯ mâŋŋa škooultõõzzi täiddmõšpeiʹvvtuâjjtuâjjlast. Haʹŋǩǩõõzz tuâjjtuâjjla taʹrjjee teeknla staan prograaʹmmi âânnmõõžžâst še mâŋŋa škooultõõzzi.

Riâššâp škooultõõzz kueiʹtest systeeʹmest: Windows 10 videoi editâʹsttemprograaʹmmest de teʹlfooʹne leäʹmnnemnalla FilmoraGo:est. FilmoraGo suäpp nuʹtt Androide ǥu IOS:aaʹje . Škooultõõzzid reäʹšše lääddas. Kuhttu škooultõõzz âʹlǧǧe čiâss 12.30 da poʹtte čiâss 14.00. Kooskast âʹnne 15 min kõhttpââʹjj.

Škooultõõzz siiskâž
• Algg- da loppteeʹksti lââʹzztummuš
• Videoi raajtummuš da čuõppmõš
• Tuâǥǥažmusiikk, kartt-teeʹksti da jeeʹres viõkklõõzzi lââʹzztummuš
• Editõsttum videoi ruõkkmõš

 

20.4. Škooultõs Windows 10 systeeʹm videoi editâʹsttemprograaʹmmest

Teâđ suåvldõõzzâst: Microsoft Videoeditor -suåvldõs lij däära Windows -systeeʹm tuâjjpåʹrddsuåvldõs. Tõt suäpp puârast altteeʹjid, ǥu tõn vieʹǩǩin vuäitt hiâlpeld da jåʹttlânji rajjeed da čuõppâd videoid, leša tõt lij editâʹsttemooddeesvuiʹm kuuitâǥ samai põskkâd.

27.4. Škooultõs FilmoraGo editâʹsttemprograaʹmmest (škooultõs vuâđđad Android ââʹnnemsysteeʹme, leša suåvldõs käunnai še iOS -systeeʹme)

Teâđ suåvldõõzzâst: FilmoraGo on mobiilsuåvldõs, kååʹtt lij leäʹmnnemnalla däära Android- mobiilteʹlfooʹne Google Play -kaaupâst. Videoi sniimmʼmõš da editâsttmõš lij jåʹttlõs da hiâlp, ǥu puk tåimmõõzzid vuäitt čõõđted seämma teâttneävvain.

 

Škooultõõzzid reäʹšše Microsoft Teams – suåvldõõzzâst. Siâzztõõllâp, što tuʹst lij ouddâl škooultõʹsse pueʹttmest valmmša snimmum materiaal ââʹnnemnalla, što pââstak tobdstõõttâd prograaʹmmi âânnmõʹšše vueʹjjest. Ouddâl škooultõõzzi õõlǥak praavâd, što puk taarbšem prograamm liâ šiõttuum da teâttneävvai systeeʹmpeiʹvvõõzz liâ ääiʹj tääʹzzest.

Videoid tåimte täiddmõšpeiʹvvtuâjjäʹrttla WeTransfer prograammin (vuäʹppõõzz).

Iʹlmmtõõđ škooultõõzzid 16.4.2021 mätta e-pååʹšt pääiʹǩ anni-sofia.niittyvuopio@samediggi.fi leʹbe teʹlfoonin +358 40 620 1917. Iʹlmmet kuäbba škooultõʹsse iʹlmmtõõđak, õhttvuõtt-teâđääd de vuässõõttji mieʹr. Iʹlmmet še õsttveʹted-a Teamse avi taarbšeʹped-a pâi liiŋk ruõkkõõzzid.

 

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv 2021 vuäʹppõõzz

 

Lââʹzzteäđaid:

Anni-Sofia Niittyvuopio

anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

+358 40 620 1917

 

Johanna Laakso

Aarktlaž pedagogiikk  II, sääʹm-mättʼtõõzz digisäimmõk -haʹŋǩǩõs

johanna.laakso(at)sogsakk.fi

+358 40 549 7429

Mallbukva tobddsen!

Čále bustávaid lij alggmättʼtõʹsse jurddum haʹrjjtõsvihkk tâʹvvsääʹmǩiõl mallbukvai haʹrjjtõõllma. Viihk veäkka škooulneeʹǩǩ haʹrjjtâlle siõm di jõnn bukvai di toobdâs saaʹni ǩeeʹrjtummuž. Bukvai ǩeeʹrjtem mättjummuž mieʹldd škooulneeʹǩǩ smavvmotoriikkla tääid õuddne.  Jueʹǩǩ seeidast lij še kaart paaldâst čuʹǩǩ, koozz škooulneǩ vuäitt jiõčč pirsted da maaʹlʼjed.

Čále bustávaid -viʹhǩǩe lij kaartid pirstam Nora Bäck, son kååʹtt lij kaartʼtam tâʹvvsääʹm veeʹresǩiõl mättʼtõʹsse jurddum GEA-ǩeʹrjjrääid. Viihk lij tååimtam, plaanam sa tuäjjam Anni Näkkäläjärvi. Tän tuej alggjuurd lij leämmaž Petra Kuuva aanarsääʹmǩiõl ”Puustavhárjuttâsvihko”.  

Täin ǩeeʹrjtemviihkin lij õnnum teʹksttjembukvain häämmeei Alku-fonttpiârri bukvaid. Foontid lij plaanääm Jarno Lukkarila da õlmstâttam Mättʼtõshalltõs. Laassteâđaid foontin kaaunak addrõõzzâst http://alku.typolar.com/

Kuhttu viihk vuäitt tiʹllʼjed Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkonttrest: https://www.samediggi.fi/tuote/cale-bustavaid/

Anni-Sofia Niittyvuopio alttii čeäʹppvuõđpeeiʹv tuâjjliʹžžen

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv riâššmõõžž peäʹsse aʹlǧǧe, ǥo Anni-Sofia Niittyvuopio alttii šõddmõõžž tuâjjliʹžžen. Taʹnni šõddmõš jäʹrjstet live streamân mââibaarǥ vueʹssmannu 18. peiʹvv.

Šõddmõʹšše vuässõõđât sniimeeʹl jiiʹjjes vuänkõsvideoid teemain “Mon leäm čeäʹpp”, “Muäna leäʹp čieʹpp”, leʹbe “Mij leäʹp čieʹpp”. Vuässõõttjest âlgg juäʹtǩǩed pâʹjjǩeʹrjjtõõzz uuʹccmõsân õõutin saaʹnin, ouddmiârkkân “Muäna leäʹp čieʹpp taʹnssjed…”. Teem ij leäkku rajjääm tääʹrǩben, leâša video âʹlǧǧe leeʹd sääʹmǩiõllsa da mainsted sääʹmnuõri jieʹllmest. Škooul vuässâʹtte da seuʹrrje šõddmõõžž stream pääiʹǩ.

Videoid âlgg tååimted čeäʹppvuõđpeiʹvvtuâjj-jouʹǩǩe 3.5. mõõneeʹst. Lââʹssen škooulid puäʹđet riâššâd škooultõõzz videoi raajjmõõžžâst nuʹtt sõrgg ǥo vueiʹtlvaž.

Anni-Sofia lij vuässõõttâm škooulâkksiʹžžen miâlggâd juõʹǩǩ čeäʹppvuõđpeivva. – Lij hääʹsǩ leeʹd jäʹrjsteʹmmen šõddmõõžž, mii lij leämmaš õhtt škoouleeʹjj šuurmõs šõddmõõžžin. Šõddmõõžžâst lij leämmaš jõnn vaikktõs še jiõččan päʹrnnpoʹdde.

Anni-Sofiain vuäitt leeʹd õhttvuõđâst pukin čeäʹppvuõđpeivva õhtteei aaʹššin. Lââʹssen raukkâp škooulid iʹlmmted čeäʹppvuõđpeiʹvvtuâjjla õhttvuõttooumaž, kååʹtt tåimmai liŋkkân čeäppvuõđpeiʹvvtuâjjla da škooul kõõskâst. Lââʹssteâđ äiʹǧǧtaaulin, iʹlmmtõõttmõõžžâst da škooultõõzzin õlmstââʹttet nuʹtt sõrgg ǥo vueiʹtlvaž. Muuʹšt še seuʹrrjed čeäʹppvuõđpeeiʹv:

saamelaisnuortentaidetapahtuma.com
instagraam: @samenuoraid_daiddadahpahus,
muâttǩeeʹrjet: Saamelaisnuorten taidetapahtuma
da šõddmõõžž hashtagid: #dáiddadáhpahus, #taaiđâtábáhtus, #čeaäppvuõđpeeiv ja #sntaidetapahtuma

Lââʹssteâđ:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132

Nuori Kulttuuri -festivaa’l: https://nuorikulttuuri.fi/festival/

Ođđ tuejjǩeʹrjj tâʹvvsäämas lij iʹlmstõõvvâm

Škooultõs- da mättmateriaalkoontâr lij õlmstâttam ođđ tâʹvvsääʹmǩiõllsaž tuejjǩeeʹrj  GEA-ǩeʹrjjraiddu.

Ođđsumõs tuejjǩeʹrjj GEA 3 bargogirji giđđii lij jurddum vuâđđškooul kuälmad klaass sääʹmǩiõll veeʹres ǩiõllan mättʼtõʹsse. Tuejjǩeeʹrj teeʹkstid lij ǩeeʹrjtam Oona Länsman da ǩeeʹrjest lie määŋgpeällsa haʹrjjtõõzz. Ǩeeʹrj kaartid lij pirstam di lay out raajjâm Nora Bäck.

Tiʹllʼjõõzz: https://www.samediggi.fi/tuote/gea-3-bargogirji-giddii/

Puäʒʒhåiddji sâjjsažveäʹǩǩlääʹǩǩ hueʹnad neezzni sââʹj puäʒʒhååidast

Sääʹmteʹǧǧ räukk ciâlkâlm õõutverddsažvuõttväʹlddneeʹǩǩest da tääʹssärvv-väʹlddneeʹǩǩest puäʒʒhåiddji čårstummšest di neezzni da åummai kõskksaž panntääʹssäärvast sâjjsažveäʹǩǩriâšldõõǥǥâst. Viõǥǥâst åårrai puäʒʒhåiddji sâjjsažveäʹǩǩlääʹǩǩ õõuʹdad vueʹrddem- da piârluõvâsvuõttčårstummuž da nääiʹt hueʹnad neezzni sââʹj puäʒʒhååidast.

Kuva: Elli-Marja Hetta

Čårstummušõlmman nuʹtt, što puäʒʒhåiddjin ij leäkku vueiʹttemvuõtt vuäǯǯad sâjjsažvieʹǩǩ šõddeem leʹbe päärna leʹbe adoptiopäärna hååid vääras.

– Sääʹmteʹǧǧ peʹcclâstt sääʹm puäʒʒhåiddaineezzni määŋgvuâđlaž čårstummuž, koonn viõǥǥâst åårrai puäʒʒhåiddji sâjjsažveäʹǩǩlääʹǩǩ veâl tââʹđstes raavad. Lij neuʹrr, što lääʹjjšiõttummšest lij äʹšš, kååʹtt hueʹnad neezzni puäʒʒhååid harjjtem õudldõõzzid. Neezznid õõlǥči jäänab pukin naaʹlin älšmâʹtted puäʒʒhååid sizz, ceälkk sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Ânnʼjõž riâšldõk tuejjat puäʒʒhåiddaineezzni rââʹžžab sââʹj õõl veâl tõn, što puäʒʒhåiddaiåumma, leʹbe puäʒʒhåiddai puk veeʹzz, jie vueiʹt seämmanalla vuässõõttâd päärnai håiddmõʹšše. Puäʒʒpiârrjin vasttõs piârrjest nårrai täujja tõn piârvuäzzlä õõl, koonn väʹlddtuâjj lij koon-ne jeeʹres sââʹjest ko puäʒʒhååidast. Tääuʹjmõsân tät vueʹǩǩ kuâskk neezznid.

Sääʹmteʹǧǧ lij tuejjääm sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria beälla eʹtǩǩõõzz puäʒʒhåiddji sâjjsažvieʹǩǩlääʹjj peeiʹvtummšen. Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩii ministeriaaʹje, što puäʒʒhåiddjid staančeš peeiʹvtõõzz mieʹldd vuõiggâdvuõđ sâjjsažveäkka eeʹǩǩluõvâs vääras, säuʹrsmâttmõõžž da reâuggpâʹstlvažvuõđ tuõʹllʼjeei toiʹmmjem vääras, puõcci päärna hååid vääras, vueʹrddempoodd, šõddeem di päärna da adoptiopäärna hååid vääras, vuâlla koolmekksa päärna hååid vääras di armeija leʹbe siviilkääzzkõõzz čõõđtem vääras.

Sääʹmteʹǧǧ saǥstõõli sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeriain sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlânji puäʒʒhåiddji sâjjsažvieʹǩǩlääʹjj peeiʹvtem pirr Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzz vuâđald.

– Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria lij haaltem õõuʹdeed da peeiʹvted lääʹjj mij eʹtǩǩõõzz vuâđald. Tän diõtt leäʹp raukkâm tääʹssärvv-väʹlddneeʹǩǩest di õõutverddsažvuõttväʹlddneeʹǩǩest ciâlkâlm viõǥǥâst åårrai puäʒʒhåiddji sâjjsažvieʹǩǩlääʹjj tääʹssärvv- da õõutverddsažvuõttǩiõččâmkuuʹlmest. Tuäiv mieʹldd pâʹsttep tän mieʹldd õõuʹdeed neezzni sââʹj puäʒʒhååidast, juätkk II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Sääʹmteeʹǧǧ ciâlkâlmraukkmõš õõutverddsažvuõttväʹlddnekka da tääʹssärvv-väʹlddnekka puäʒʒhåiddji čårstummšest di neezzni da åummai kõskksaž panntääʹssäärvast sâjjsažvieʹǩǩriâšldõõǥǥâst

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹlf. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹlf. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

Mä. lääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen teʹlf. 010 839 3143 / 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ ännââtt Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku liʹnjjõõzz mäddkåʹddkääʹvest jaukkeem beäʹlest

Lappi leett halltõs tuʹmmii 1. peeiʹv pâʹsslâšttam-mannust priimmâd Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹv 2040 da eʹtǩǩeed, što Lappi leett väʹlddõs preemm kääʹv såbbreʹstes 17. peeiʹv ǩiđđmannust 2021. Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku linjjummuš pââšš mäddkåʹddkääʹvest jõnn vuâsttlummšest huõlǩani. Sääʹmteʹǧǧ ännââtt Lappi leett väʹlddõʹsse Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku linnjõõzz mäddkåʹddkääʹvest jaukkeem beäʹlest.

– Lappi lett tuõʹllai ǩidd Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkkust, håʹt ruʹvddčuâǥǥas linjjõs ij siskkân joottlõk- da saaǥǥtem-ministeria valmštõõllâm joottlõkriâšldõkplaaʹne iiʹjjid 2021-2032. Ååʹn leʹčči äiʹǧǧ še Lappi leettast väʹldded lokku tuõttaaʹššid da luõppâd linjjummšest, ij-ka tuõʹllʼjed säʹmmlaid teâđteʹmmen pueʹtti kuõiʹtlo eeʹjj ääiʹj, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Sääʹmteʹǧǧ da määŋg jeärraz lie määŋg vuâra jeeʹres beäʹlvälddmõõžžin da ceäʹlǩǩmin pohttam õuʹdde vuâsttlâsttmõõžžâs Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku mieʹrǩǩummšest mäddkåʹddkävva ni čõõnteʹmmen. I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto lij vuässõõttâm Sääʹmteeʹǧǧ nõõmeem äʹšštobddivuäzzliʹžžen Lappi leett halltõõzz såbbrid da pohttam toʹben še õuʹdde säʹmmlai vuäinnmõõžžid ruʹvddčuâǥǥaslinjjummšest. Lââʹssen Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuâǥǥas lij tuõttum joottlõk- da saaǥǥtem-ministeria tuejjtem čiõlǥtõõzzâst tääl beäʹlnn tuʹššen.

–  Säʹmmla da määŋg jeeʹres toiʹmmjeei lie pohttam vuäinnmõõžžeez õuʹdde da vuâđđtõõllâm vuäinnmõõžžeez čõõđ proseeʹss ääiʹj. Ceäʹlǩǩmin, mušttʼtõõzzin, beäʹlvälddmõõžžin da jeeʹres tooiʹmin ij leäkku leämmaž vaaiktõs Lappi leett halltõõzz beälla, håʹt vuâđđtõõllmõõžž ruʹvddčuõkku negatiivlaž vaaiktõõzzin säʹmmlai jieʹllempirrõʹsse, ǩiõʹlle, õutstõʹsse da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid lie seeʹlv, juätkk Koivisto.

Sääʹmteʹǧǧ lij mäddkåʹddkääʹv pirr uʹvddmes ceäʹlǩǩmest tuõttâm, što vuâđđlääʹjj 17.3 § di KP-suåppmõõžž 27 artiklast jååʹđtum sääʹmkulttuur rââʹžžeemǩiõld câʹǧǧe Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku raajjmõõžž. Čõõđ mõõneeʹn haʹŋǩǩõs rââžžeʹče miârkteeinalla alggmeer säʹmmlai vuõiggâdvuõđ tuõʹllʼjed da õõuʹdeed kulttuurâs tuejjteeʹl tõõzz nåkam miârkteei hääiʹt koonn vuâđđlääʹjjest juuʹrdet. Sääʹmteʹǧǧ lij še pohttam õuʹdde, što ruʹvddčuõkku raajjmõš miârkteʹče säʹmmlai da jeeʹres oummi päkkseerdaid, mii leʹčči ÕM alggmeerai čõõđtõõzz 10 artikla vuâstta.

Väʹlddkååddlaž joottlõkriâšldõkplaan iiʹjjid 2021-2032 da Lääʹdd aarktlaž politiikk strategia lie pueʹrmõs ääiʹj valmštõõllmest. Plaanid jie siskkân säʹmmlai dommvuuʹd luâddai ruʹvddčuâǥǥaslinnjõõzz, peʹce kuhttu plaan miõđtâʹlle halltõsprograʹmme ǩeeʹrjtum linjjummšid. Linnjõõzz kueʹsǩǩe Kemi-Haaparanta-ruʹvddčuâǥǥas-säimmaz liâdggtummuž da Lääʹdd ruʹvddčuâǥǥas-säimmaz õhttummuž nânnsubun Ruõcc  ruʹvddčuâǥǥas-säimmsa da tõn mieʹldd meeraikõskksaž täʹvverjoottlõõǥǥ jååttmõõžž Taarr Narvik årra. Looǥǥ Saamelaiskäräjien lausunto valtakunnallisesta liikennejärjestelmäsuunnitelmasta vuosille 2021-2032

Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹvv 2040 lij juurd leeʹd vaalmâš ǩeâđđa 2021 da tõt kuâskk Aanar, Suäʹđjel da Uccjooǥǥ kooʹddid. Looǥǥ lââʹzz Lappi leett neʹttseeidain: https://www.lapinliitto.fi/aluesuunnittelu/maakuntakaavoitus/vireilla-olevat-maakuntakaavat/pohjois-lapin-maakuntakaava/

Lââʹssteâđ

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio, t. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto, t. 040 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

Vs. pirrõspiisar Tiina Lovisa Solbär, t. 010 839 3184 / 050 599 9725, tiinalovisa.solbaer(at)samediggi.fi

Ma. lääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen, t. 010 839 3143 / 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ õlmstâtt tiõddum versio digitaalʼlaž lääʹdd-sääʹm-sääʹnnǩeeʹrjest

Sääʹmteʹǧǧ da Giellagas-institutt õlmstâʹtte tiõddum lääʹdd-sääʹm-sääʹnnǩeeʹrj piâtnâc 5.3.2021 čiâss 13.00. Sääʹnnǩeʹrjj lij tiõddum versio Giellagas-Instituutt ääiʹjben õlmstõttum digitaalʼlaž lääʹdd-sääʹm-sääʹnnǩeeʹrjest. Pukid äävai  õlmstâʹttempoodd riâššât ougglõsõhttvuõđin Microsoft Teams pääiʹǩ addrõõzzâst https://urly.fi/1X2m

Pueʹtted tiõrvân seuʹrrjed õlmstâʹttempoodd!

Ååʹn õlmstâʹttemnalla åårrai tiõddum lääʹdd-sääʹm-sääʹnnǩeeʹrjest lie pâʹjjel 20 000 lääʹddǩiõllsaž ooccâmsääʹnned. Tiõddum sääʹnnǩeeʹrj vuâđđan lij vuõss-sââʹjest Satu da Jouni Moshnikoff alggveârlaž sääʹnnlistt, leša mieʹldd lie valddum mâʹŋŋlest lââʹzztum sannõõzz, ǥu tõk lie ǩiõččum põõššjen da jeäʹrben taarbliʹžžen.

Nuõrttsääʹm sääʹnnǩiiʹrji tååimtemtuâjj lij tuejjuum vueiʹvv-vueʹzzest mättʼtõs- da kulttuurministeria Giellagas-Instituʹtte miõttâm spesiaalteäggtõõzzin. Tååimtemtuâjj lij tuejjuum Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituutt, Sääʹmteeʹǧǧ da Heʹlssen universiteeʹtt õhttsažtuâjjan.

Tååimtemkååʹddest leʹjje Eino Koponen, Miika Lehtinen, Merja Fofonoff da Raija Lehtola.

Giellagas-instituutt nuõrttsääʹm universiteʹttuʹčtel Miika Lehtinen lij tuejjääm tiõddum sääʹnnǩeeʹrj tååimtemtuâj Trooms universiteeʹtt sääʹm ǩiõllteknologia kõõskõõzz, Giellatekno, vuâđ õõl påʹrǧǧmannust 2020 õlmstõttum digitaalʼlaž lääʹdd-sääʹm-sääʹnnǩeeʹrj vuâđald.

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl koontâr ij âânnam huõl tiõddum sääʹnnǩeeʹrj õlmstâttmõõžžâst.

Tiõddum sääʹnnǩeeʹrj vuäitt tiʹllʼjed Sääʹmteeʹǧǧ mättmateriaal neʹttkaaupâst https://www.samediggi.fi/tuote/laadd-saam-saannkerjj/?lang=nuo

Digitaalʼlaž lääʹdd-sääʹm-sääʹnnǩeʹrjj käunnai addrõõzzâst https://saan.oahpa.no/fin/sms/

Lââʹssteâđ:

Sääʹmteʹǧǧ: Marko Marjomaa (+358 10 839 3183) marko.marjomaa(at)samediggi.fi 

Giellagas-institutt: Miika Lehtinen (+358 50 5692300) miika.lehtinen(at)oulu.fi