Kuvassa vasemmalta Saamelaiskäräjien sosiaali- ja terveyssihteeri Anne Länsman-Magga ja WHO:n pääjohtaja Tedros Adhanom Ghebreyesus. Kuva: Anu Rantalaiho.

WHO priimi õõlmâsceälkkmõõžž alggmeerai tiõrvâsvuõđâst – Sääʹmteʹǧǧ vuässõõđi õõlmâsceälkkmõõžž valmštõõllmõʹšše

/in , , /by

Maaiʹlm tiõrvâsvuõttorganisaatio WHO priimi õõlmâsceälkkmõõžž alggmeerai tiõrvâsvuõđâst 76. takaisåbbrest Genevest 30.5.2023. Õõlmâsceälkkmõš lij WHO:st vuõssmõs õõlmâsceälkkmõš, kååʹtt lij primmum alggmeerai beäʹlnn. Sääʹmteʹǧǧ vuässõõđi õõlmâsceälkkmõõžž valmštõõllmõʹšše.

Snimldõõǥǥâst čiʹǯǯbeäʹlnn Sääʹmteeʹǧǧ sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar Anne Länsman-Magga da WHO väʹlddjååʹđteei Tedros Adhanom Ghebreyesus. Snimldõk: Anu Rantalaiho.
Snimldõõǥǥâst čiʹǯǯbeäʹlnn Sääʹmteeʹǧǧ sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar Anne Länsman-Magga da WHO väʹlddjååʹđteei Tedros Adhanom Ghebreyesus. Snimldõk: Anu Rantalaiho.

Primmum õõlmâsceälkkmõõžž vuâđald valmštõõlât Globaal tåimmamplaan (a Global Plan of Action) 79. WHO tiuddsåbbra.

– Tiõrvâsvuõđ ouddnummuž kõskksââʹjest âlgg leeʹd alggmeerai vuässadvuõtt tuʹmmstõktuâjast. Ååʹn alttuum tuâjj maaiʹlm tiõrvâsvuõttorganisaatiost õudd ođđ vueiʹtlvažvuõđ ǩiʹddjed vuâmmšõõzz ÕM alggmeerčõõđtõõzz tiuʹdde piijjmõʹšše sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteeʹǧǧ sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar vuässââtt WHO takaisåbbra Genevest 21.-30.5.2023. – Lij miârkteei, što Sääʹmteeʹǧǧest lij vuõssmõs vuâra vueiʹtlvažvuõtt vuässõõttâd WHO takaisåbbra vueʹssen Lääʹdd delegaatio, särnn Sääʹmteeʹǧǧ sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar Anne Länsman-Magga.

Lääʹddjânnam meersaž saakkvuârr tuärjjii õõlmâsceälkkmõõžž priimmʼmõõžž

Lääʹddjânnam kaaggi saakkvuârstes õuʹdde jiijjâsǩiõllsai da kulttuurmeâldlaž kääzzkõõzzi di jeäʹrben miõlltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi miârktõzz. Äimmõsmuuttâs puätt še vaaikted säʹmmlaid määŋgain jeeʹres naaʹlin.

Lääʹddjânnam še teäʹddii saakkvuârstes, što alggmeer âʹlǧǧe vuässâʹtted tuʹmmstõktuõjju da saǥstõõllmõʹšše. Lääʹdd saakkvuâr mieʹldd še teâđpuuʹtʼtõs õõlǥči tuejjeed õõutsââʹjest alggmeeraivuiʹm.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak juuso
Saaǥǥjååʹđteeʹjj
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Anne Länsman-Magga
Sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar
040 182 9998
anne.lansman-magga@samediggi.fi

Inka-Saara Arttijeff
Meeraikõskksaž aaʹššipiisar
050 574 7629
inka.saara.arttijeff@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩad sosiaalstaan ǩiõttʼtõõli tuâjj-joouk šiõttummuž

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ uuʹdi ciâlkâlm sosiaalstaanoođummšest. Sääʹmteʹǧǧ cieʹlǩi äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâttmõõžž tuõrvvmõõžžâst, säʹmmlai ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđi ainsmâttmõõžžâst, sääʹmpäärnai, -nuõri da piârrji sââʹj raavummšest di äimmõsmuttâz šiõttlõõvvmõõžžâst. 

Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩad, što sosiaalstaankomitea tuâj tuäʹrrjen šiõtteet säʹmmlai sosiaalstaan ǩiõttʼtõõli tuâjj-joukk. Lââʹssen Sääʹmteʹǧǧ kägg õuʹdde taarb jieʹlled sosiaalstaanoođummšest Sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9. paragraaff meâldlaž saǥstõõllmõõžžid. 

– Sosiaalstaan oođeen säʹmmla âʹlǧǧe väʹldded lokku alggmeeran. Säʹmmlai kulttuuräʹrbb da alggmeeridentiteeʹtt âlgg tuõrvvâd lääʹjjšiõttummuž šiõtteem õõlǥtõõzzi da ooumažvuõiggâdvuõttorgaani uʹvddem siâzztõõzzi meâldlânji, särnn Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹj Anni Koivisto.  

Tuʹmmstõktuâjj taarbaš riʹjttjeei da vuõigg teâđ säʹmmlai jieʹllemåårrmõõžžin 

Sosiaalstaanoođummuž valmštõõllmõõžž âlgg vuâđđõõvvâd riʹjttjeei da vuõigg tiõttu säʹmmlai jieʹllemåårrmõõžžin. ÕM tällõõzzlaž, sosiaalʼlaž da čuõvtõsnallšem vuõiggâdvuõđi (TSS) suåppmõõžž vuåppi komitea siâzztõõli Lääʹddjânnam eeʹjjest 2021 pueʹreed teâđnoorrâmriâžldõõǥǥâs. Pueʹrab teâđnoorrâmriâžldõõǥǥ veäkka leʹčči vueiʹtlvaž toobdsted jooukid, kook liâ järrsi hueʹnab sââʹjest ââʹneen tällõõzzlaž, sosiaalʼlaž, da čuõvtõsnallšem vuõiggâdvuõđeez. 

Puäʒʒhoiʹddjeeʹji sâjjsažveäʹǩǩlääʹjj oođummuš lij miârkteei vueʹss sääʹmpiârrji sosiaalstaan. 

Päärnaipiârrji sosiaalstaan oođummuž vueʹlǧǧemsââʹjjen lij päärna pueʹrrvuõtt. Sääʹmǩiõllsa da kulttuurmeâldla ouddpeâmm kvaliteʹtt da vuäǯǯamvuõtt lij miârkteei sääʹmpäärnai vuõiggâdvuõđi teâuddjummšen. Sosiaalʼlaž vuõiggvuõđmeâldlažvuõđ âlgg ooudâs viikkâd äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid vueʹǩǩõʹtti piârrji beäʹlnn ouddmiârkkân puäʒʒhoiʹddjeeʹji sâjjsažveäʹǩǩlääʹjjšiõttummuž oođummšin. Sosiaalstaan ooudâsviiǥǥeeʹl lij vueiʹtlvaž ooudâsviikkâd sooǥǥbeäʹli kõskksaž tääʹssäärv. 

– Lij vääžnai, što sosiaalstaanriâžldõk tuärjjad tääʹssverddsaž puärrazvuõđ še piârrjin, koin vueʹǩǩâʹtted äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid. Piârouddõõzzi tåimmjemvuõđ âlgg täʹrǩstõõllâd da pueʹreed jeäʹrbi mieʹldd äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjest tåimmai puärraz vueʹsspuärrsiluõvasvuõđ suåvvtummuž beäʹlnn, Koivisto tuâtt. 

Äimmõsmuttâz šiõttlõõvvmõš âlgg väʹldded lokku sosiaalstaanoođummšest 

Sääʹmteʹǧǧ kägg õuʹdde äimmõsmuttâz vaaiktõõzzid sääʹmnarooʹde. Pirrõsåårrmõõžži da rääʹssvuõđ muttâz moʹtte säʹmmlai jieʹllemåårrmõõžžid da lââʹzzte paaʹrti riiskid. Äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji tällõõzzlaž kaʹnntemvuõtt vaajtââll piiri-iiʹjji veâl jäänab mottjeei äimmõõzz diõtt. 

Lââʹssteâđ: 

Anni Koivisto  
I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj 
040 415 5969 
anni.koivisto@samediggi.fi 

Kaisa Ruokojärvi 
ma. sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar 
040 570 8457 
kaisa.ruokojarvi@samediggi.fi 

Anne Länsman-Magga 
sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar 
teʹl. 10 839 3 128 / 40 182 9 998 
anne.lansman-magga@samediggi.fi 

Riikksuåvtõs šiõttii pâʹsslašttâm-mannust 2020 parlamentaarlaž sosiaalstaankomitea valmmštõõllâd sosiaalstaanoođummuž kueiʹt eeʹttiǩ-kåʹddpââʹj ǩeâllʼjeei toiʹmmjempâjja. Komitea õlmstõõʹtti tuâjstes kõskksmiõtldõõǥǥ 16.3.2023. Komitea eʹtǩǩii kõskksmiõtldõõǥǥâst tååimid päärnai da piârrji sosiaalstaaʹne, reâuggoʹdde da reâuggpââʹstʼteʹmesvuõʹtte kuõskki ouddõõzzid, reâuǥteʹmesvuõttstaaʹne, mättʼtõõttmõʹšše da silttummuž ooudâs viikkmõʹšše, jälstemtuärjjõõzzid, piʹrǧǧeemtuärjjõʹsse, ouddõs- da kääzzkâʹsttempälggsid di sosiaalstaan tiuʹdde piijjmõʹšše da digitalisaatiooʹje. Sääʹmteʹǧǧ kuõʹđi ciâlklmes 23.5.2023. 

Saamelaiskulttuurikeskus Sajoksen ravintola Čaiju.

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla restrantt-tuâjjla põõššinalla viõǥǥâst åårrai tuâj

/in , /by

Aanar ceerkavsiʹjdde Juutuajooǥǥ riddu rajjum sääʹmkulttuurkõõskõs Sajos lij Lääʹddjânnam säʹmmlai vaaldâšm da kulttuur kõõskõs. Sajos lij määŋgkulttuurlaž noorõõttâmpäiʹǩǩ –šõddmõõžži ââʹnnempäiʹǩǩ, koŋŋreʹsskõõskõs da sååbbarpäiʹǩǩ.

Ooccâp Sajoozz Restrantt Čaijuuʹje tuõjju jiõččaltteejes, siõlltteei da pueʹrr vuârrvaaiktemtääidaid täiddai restrantt-tuâjjla põõššinalla viõǥǥâst åårrai tuâjjkõskkvuõʹtte. Tuâjj äälǥči 1.9.2023 leʹbe suåppmõõžž mieʹldd. Ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâj õudldem suåvlaž škooultõs da sääʹmǩiõl silttummuš (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnnsteeʹjes håiddmõõžž ooudâsvieʹǩǩat pueʹrr sääʹmkulttuur tobddmõõžž, riʹjttjeei tuâjjǩiõččlâsttmõš vaʹstteei tuâjain di pueʹrr teäddǩiõrddâmpâstlvažvuõtt.

Määŋgpeällsaž tuâjaid koʹlle äʹššneǩ-kääzzkõs, kookk vieʹǩǩtummuš peiʹvvporrmõõžž da vitriinouddsi valmštõõllmõõžžâst, sååbbartaʹrjjõõllmõõžž, kärldõõǥǥi, aparaatti da ǩeʹttempõrttsõõʹji pottsenâânnmõš di jeeʹres restraant takai tuâj.
Tuäivvap ooccjest hygienia- da alkoholpaass. Tuâjast taarbšet juõʹǩǩ peeiʹv sääʹmǩiõl, lääʹddǩiõl da eŋgglõsǩiõl. Tuâjjäiʹǧǧ lij Restrantt Čaiju äävaiåårramaaiʹji seʹst vueiʹvvääʹššlânji arggpeeiʹvi kõõskâst 8–17, leša måtmešt tuâjj lij ouddmiârkkân šõddmõõžži õhttvuõđâst jeäʹǩǩääi da neäʹttel-looppin.

Restrantt-tuâjjla päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâžldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz VI/III mieʹldd vuâđđpäʹlǩǩ 2027,13 euʹrred/mp. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen tuâjast määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvi ǩiõččlâʹsttemlââʹzz.

Jiijjâs maall meâldlaž ooccâmǩeʹrjj di vueiʹtlvaž tuâjjpäiʹǩǩloǥstõk da jeeʹres meâlddõõzz âʹlǧǧe vuõltteed 30.6.2023 mõõneeʹst tän ooccâmlomaakk pääiʹǩ (ävvan ođđ ikkna).

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vaaldâšmjååʹđteeʹjj Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 040-7262688 di Restrantt Čaiju peivvsaž jååʹđtummšest vaʹstteei kokk Sari Mikkola, teʹl. 040 588 4062.

Lââʹssteâđ Sajoozz da Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidain www.sajos.fi da www.samediggi.fi

Aanrest 26.5.2023
Sääʹmteʹǧǧ

Ku

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso kaaunõõđi halltõõzz aalǥteei Petteri Orpoin

/in /by

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso kueʹssji 23.5.2023 halltõs-saǥstõõllmõõžžin Heʹlssnest da kaaunõõđi halltõõzz aalǥteeʹjen toiʹmmjeei saaǥǥjååʹđteei Petteri Orpoin (kok.). Sääʹmteʹǧǧ leäi koččum äʹšštobddikueʹssen vuõiggâdvuõttpolitikk- da tääʹssärvvjuâǥǥtõʹsse, leša halltõs-saǥstõõllʼji kõskklââʹtteen jäänmõõzz saǥstõõllâmpooʹrdi toiʹmmjummšest kuâđđji še kueʹssjummuš.

Kuvassa vasemmalta Saamelaiskäräjien puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso ja hallituksen muodostaja Petteri Orpo.
Snimldõõǥǥâst čiʹǯǯbeäʹlnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da halltõõzz aalǥteei Petteri Orpo. Snimldõk: Lauri Heikkinen, riikksuåvtõõzz kanslia.

Orpo jååʹđtem halltõs-saǥstõõllmõõžžin lij vueʹssmannu ääiʹj saǥstõllum pueʹtti halltõsprograammâst kokoomus, vuâđđläʹddlai, ruõcclaž meerpeällõõǥǥ da kriistlaždemokraatti kõõsk.

-Saaǥǥjååʹđteei Orpost leäi fiinâld tuejjuum, što kaaunõõttmõš suin jäʹrjstõõvi ǩiʹrǧǧes äiʹǧǧmieʹrin huõlǩâni. Piâzzim tuõʹđi saǥstõõllâd aaʹššeen, ij-ka kuʹǩes mäʹtǩǩ mõõnnâm tuʹššen, ko nuʹbb kaaunõõttmõš ij oʹnstam, tuâtt Sääʹmtiiʹǧǧi saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteʹǧǧ lij tooiʹmtam saǥstõõllʼji ââʹnnma jiiʹjjes täävtõõzzid halltõsprograʹmme ǩeeʹrjeemnalla säʹmmlai vuõiggâdvuõđi staanâm da õõuʹdeem diõtt, da tõi pirr saǥstõõlim luâđlânji še kaaunõõttmõõžžâst Orpoin.

-Saǥstõõlim täävtõõzzeen lââʹssen pueʹrr miõʹlle še aainâs sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođõõzzin da sääʹmaaʹšši koordinâsttmõõžžâst riikkvaaldšmest, da tuäiv mieʹldd piâssâp juäʹtǩǩed saǥstõõllmõõžž mâʹŋŋlubust plaan mieʹldd še vuõiggâdvuõttpolitiikk halltõs-saǥstõõʹlljivuiʹm, Juuso särnn.

Sääʹmteeʹǧǧ täävtõõzz halltõsprograʹmme

Sääʹmteʹǧǧ vuäǯǯad pueʹtti halltõsprograʹmme 2023–2027 tooiʹmid säʹmmlai vuõiggâdvuõđi õõuʹdeem diõtt. Sääʹmteeʹǧǧ väʹlddteeʹmmen lie: 1) ǩiõll oudd jieʹllemviõǥǥ – mättʼtõs rääjj pueʹttiääiʹj, 2) parlamentaarlaž tåimmkåʹdd õõuʹdeed säʹmmlai jieʹllemvuõʹjjid, da 3) programm ÕM alggmeerai vuõiggâdvuõđi čõõđtõõzz čõõđ viikkma.

Lââʹssen Sääʹmteʹǧǧ lij kaggâm ääiʹjpoddsaž äʹššen sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž, säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss, säʹmmlai lokku välddmõõžž sosiaalstaanoođõõzzâst, tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž di säʹmmlai vuõiggâdvuõđi staanmõõžž luâđ ââʹnnmest.

Looǥǥ: Sääʹmteeʹǧǧ täävtõõzz halltõsprograʹmme

Lââʹssteâđ

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3 394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Veʹrǧǧneeʹǩǩ noorâʹtte saǥstõõllâd sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž soti-kääzzkõõzzi pirr

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ, sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria di Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd jäʹrjste 24.5.2023 ougglõsõhttvuõđin jorbb pååʹrd saǥstõõllmõõžž jeeʹres toiʹmmjeeʹjid. Saǥstõõllmõõžž täävtõsân lij raajjâd obbkoov sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž kääzzkõõzzi vueʹjjest mâŋŋa soti-oođõõzzâst. Sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž soti-kääzzkõõzzid viiǥǥât ooudårra määŋgai jeeʹres tooiʹmivuiʹm da haʹŋǩǩõõzzivuiʹm.

Mottjam toiʹmmjempirrõõzz mieʹldd lij vuõinnum tarbb tõõzz, što jeeʹres tooiʹmin vaʹstteei toiʹmmjeei noorâʹtte saǥstõõllâd ânnʼjõž vueʹǩǩ-koovast. Jorbb pååʹrd saǥstõõllma vuässâʹtte Sääʹmteeʹǧǧ, sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria da Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd lââʹssen riikksuåvtõõzz kanslia, vuõiggâdvuõttministeria, mättʼtõs- da kulttuurministeria, Lappi vuʹvddvaaldâšmkoontâr, Kela da säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio.

Soti-oođõõzz mieʹldd soti-kääzzkõõzzid jääʹrjast Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd. Oođõs lij pohttam še lääʹǩǩšiõtteem-muttsid. Jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩin lie soti-kääzzkõõzzi obbvuõđâst jiiʹjjes vaʹstteemvuuʹd.

Sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõtt lij hueʹnn

Sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž soti-kääzzkõõzzid viiǥǥât ooudårra määŋgai jeeʹres tooiʹmivuiʹm. Jõnn vueʹss tooiʹmin lij kuuitâǥ haʹŋkkõshämmsaž.

– Säʹmmlai åskkmõš kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõʹtte kaiʹbbai staan juätkkjemvuõđâst. Tän diõtt lij vääžnai raajjâd õhttsaž pueʹttivuõđ vuäinnmõš tõʹst, što õõuʹdeemtuâj mieʹldd šâʹdde kääzzkõõzz, kookk juätkkje še jeeʹresnallšem haʹŋǩǩõõzzi puuđeeʹst. Sääʹmõhttsažkådda tooiʹmi pååđvuõtt da mieʹrräiggsažvuõtt lij kuârmteei, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto.

Lääʹddjânnam lij vuäǯǯam meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžžid vuåppai orgaanin määŋgaid siâzztõõzzid õõuʹdeed sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ. Ânnʼjõž vueʹjjest sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõtt lij hueʹnn. Veiddsubun taʹrǩstõõleeʹl säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ jie tiuddu lääʹjj kaiʹbbjem naaʹlin.

– Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria seuʹrrai sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ õuddnummuž da meâtt še tääzz juõʹǩǩekksaž riikkveäʹǩǩvuõđ. Ministeria lij še miârkteei sââʹjest õuddnummuž juätkkjemvuõđ staanmõõžžâst. Jååʹttmen åårrai tooiʹmi veäkka põõrǥât čåuʹdded ǩirrsallab vaʹǯǯtõõzzid, mâʹte riʹjttjeei reâuggviõǥǥ vuäǯǯamvuõđ. Âânam täʹrǩǩen, što jeeʹres teäggtõõzzivuiʹm tuejjuum tooiʹmid pââstčeš synkronâʹstted pueʹrmõõzz mieʹldd, särnn sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria sosiaalduumšeǩ Juha Luomala.

Raajõõzzlaž oođõõzzivuiʹm raajât oudldõõzzid kääzzkõõzzi lââʹzztummša

Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹdest sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi vaʹǯǯtõõzz lie teâđstum da tõid lij reagõsttum ođđ organisaatio raajeen.  Lappi pueʹrrvââjjamvoudda lie vuâđđuum sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi õõuʹdummšest vaʹstteei juâǥǥas, da sääʹmǩiõllsai da kulttuurmeâldlai kääzzkõõzzi õõuʹdeem- da kääzzkõsjååʹđteeʹji veeʹrj.

– Oođõõzzivuiʹm põõrǥât tõõzz, što obbkovv da vaʹstteemvuõtt sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzin lij čiõlggsânji koʹst-ne ij-ka äʹšš hiâvvan jõnn organisaatio sizz. Âânam jeäʹrab vääʹžnjen obbkoov häämummuž ååʹn, ko kääzzkõõzzid täʹrǩstõõlât obbnes vuuʹd tääʹzzest jeät-ka teänab kooʹddi mieʹldd. Veiddsab ǩiõččâmvueʹǩǩ, liikkeei kääzzkõõzzi da ougglõskääzzkõõzzi õõudummuš poʹhtte sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi õõudummša ođđ vueiʹttemvuõđid, ceälkk Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd sääʹmǩiõllsaž da -kulttuurmeâldlaž kääzzkõõzzi vt. õõuʹdeemjååʹđteei Tuuli Miettunen.

Pueʹrrvââjjamvuʹvdd lij alttääm toiʹmmjummšes eeʹjj aalǥâst. Raajõõzzlaž muttsi čõõđviikkmõš väldd ääiʹj, da vueʹrddemnalla lij, što vaaiktõõzz sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid eʹtte siõmmnai siõmmnai. Õuddmiârkkân vääʹn ǩiõlltäiddsaž tuâjjlain čååuʹdet õõutveäkka Sääʹmteeʹǧǧ da sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj ämmatniiʹǩǩid škooulteei mättstroiʹttlivuiʹm da juʹn škooultõõzzi kookkadvuõđ diõtt vaaiktõõzz eʹtte mââʹjǩiõʹtte. Vueʹrddemnalla lij še ođđ, ääiʹjben peeitast åårram kääzzkõstaarbi kuâsttjeeʹjen puättmõš, koid reagâsttmõš kaiʹbbai riʹjttjeei teäʹǧǧresuursid.

Lââʹssteâđ:

Anni Koivisto
I väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 415 5 969
anni.koivisto@samediggi.fi

Anne Länsman-Magga
sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar
040 182 9 998
anne.lansman-magga@samediggi.fi

Kaisa Ruokojärvi
mä. sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar
040 570 8 457
kaisa.ruokojarvi@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ vuässõõđi Venetsia arkkitehtuurbiennaal ääʹveempeeiʹvid

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ vuässõõđi Venetsia arkkitehtuurbiennaal ääʹveempeeiʹvid voʹzzenjapeeiʹv 18.5. Venetsia arkkitehtuurbiennaalâst lij mieʹldd sääʹm- arkkiteʹhtt da čeäppõsneǩ Joar Nango Troomsâst, Taarr beäʹl Sääʹmjânnmest. Nango Girjegumpi-projeeʹktest peäss naaudšed skamm-mannu räjja Tâʹvvjânnam paviljooŋgâst Venetsiast.

Snimldõk: Taarr Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsåbbar saaǥǥjååʹđteeʹjj [dievasčoahkkinjođiheaddji] Tom Sottinen (čiʹǯsb.), Sääʹmsuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj Áslat Holmberg, arkkiteʹhtt da čeäppõsneǩ Joar Nango, da Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteeʹjj Pirita Näkkäläjärvi Girjeguumpâst Venetsia arkkitehtuurbiennaalâst 2023. Snimldõk: James Taylor-Foster.

Snimldõk: Taarr Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsåbbar saaǥǥjååʹđteeʹjj Tom Sottinen (čiʹǯsb.), Sääʹmsuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj Áslat Holmberg, arkkiteʹhtt da čeäppõsneǩ Joar Nango, da Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteeʹjj Pirita Näkkäläjärvi Girjeguumpâst Venetsia arkkitehtuurbiennaalâst 2023. Snimldõk: James Taylor-Foster.

Joar Nango lij noorrâm pâʹjjel vitmlo eeʹjj ääiʹj ǩeʹrjjpõõrt kuõskeeʹl alggmeerai arkkitehtuuʹre, designiiʹje, alggmeerai äʹrbbvuõđlaž tiõttu, aktiviʹsmme da dekolonisâsttmõʹšše. Norldõõǥǥâst liâ ååʹn pâʹjjel 500 õõlmtõõzz.

Girjegumpi puätt tâʹvvsääʹmǩiõl saaʹnin ‘girji’ leʹbe ǩeʹrjj da ‘gumpi’ leʹbe uʹcc moottorǩeâlk mieʹldd ǩieʹssem vaunn, koon puäʒʒoummu âʹnne tuâjstes. Sääʹnnsiõrr viʹjttai ǩeʹrjjpõʹrtte da arkiiʹve di rajjsa, koʹst ǩeʹrjjpõõrt da arkiiv seeiltet.

Girjegumpi pirr lij rajjʼjõõvvâm obb alggmeerteâttkõõskõs, koʹst liâ sääʹm čeäppõõzz da duodji (äʹrbbvuõđlaž ǩiõtt-tuâj), materiaal, design-tääʹrǩeld, uʹccjieʹllikartt-teatter di jeeʹresnallšem sââʹj lookkmõʹšše da noorõõttmõʹšše.

–Girjegumpi lij ääiʹjpoddsaž saǥstõõllâmääʹvummuš alggmeerai da sääʹm arkkitehtuurâst. Tät lij ǩiõččâmvueʹǩǩ, kååʹtt ij leäkku saǥstõõllmõõžžin mieʹldd tääiʹben Lääʹddjânnam beäʹlnn. Seämma ääiʹj Girjegumpi lij peäʹlestvälddmõš alggmeerai vuõiggâdvuõđi peäʹlest pirr maaiʹlm. Girjegumpi põhtt kuâsttjemnalla tõn, što rajjum pirrõõzz leävvnummuš pâi da ääʹl vaiddsab ij takainalla vääʹld lokku alggmeerai jieʹllemnaaʹlid da juʹrddemnääʹl, särnn Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ kultturluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteeʹjj Pirita Näkkäläjärvi, kååʹtt eeʹttkõõʹsti Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ biennaal ääʹveempooddâst.

Arkiteakta ja dáiddár Joar Nango (gasku badjin) joavkkuinis. Govas maiddái Suoma Sámedikki kulturlávdegotti ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi (badjin olgeš bealde) ja su bálddas gurut bealde Norgga Sámedikki dievasčoahkkinjođiheaddji Tom Sottinen ja Sámiráđi ságadoalli Áslat Holmberg. Govva: Laurian Ghinițoiu (2023). CC BY-SA 4.0.

Arkkiteʹhtt da čeäppõsneǩ Joar Nango (kõõsk. pâʹj.) tiimines. Snimldõõǥǥâst še Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteeʹjj Pirita Näkkäläjärvi (pâʹj. vuäʹljsb.) da suu paaldâst čiʹǯsbeäʹlnn Taarr Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsåbbar saaǥǥjååʹđteeʹjj Tom Sottinen da Sääʹmsuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj Áslat Holmberg. Snimldõk: Laurian Ghinițoiu (2023). CC BY-SA 4.0.

Õõudbeäʹlnn Venetsia biennaal Girjegumpi lij jååttam pirr maaiʹlm eeʹjjest 2018 vueʹljeeʹl. Õhtt versio tõʹst lij leämmaž vueiʹnnemnalla nykytaiteen museo Kiasmast Heʹlssnest. Ǥu Girjegumpi ij jååʹđ, di tõn põrtt lij Sääʹm čeäppõskõõskõõzzâst (Sámi Dáiddaguovddáš) Karasjooǥǥâst, Taarr beäʹlnn.

Venetsia arkkitehtuurbiennaal ciâggtum Girjegumpi lij veiddsõs õhttsažtuâjjprojeʹktt. Tõʹst liâ mieʹldd jeäʹrbi mieʹldd täk čeäppõsneeʹǩǩ, arkkiteeʹht, tuʹtǩǩeei da jeeʹres toiʹmmjeeʹj. Havard Arnhoff, Ken Are Bongo, Petter Bratland, Stefano Crosera + Margherita Pasqualato (Cantiere Daniele Manin), Mathias Danbolt, Ole-Henrik Einejord, Astrid Fadnes, Jenni Hakovirta, Eirin Hammari, Elin Haugdal, Petri Henriksson, Tone Huse, Robert Julian Hvistendahl, Iver Jaks + Jon Ole Andersen, Anne Kare Kemi, Annik Kristiansen Hagen, maka design, Grete Johanna Minde, Karen Inger Anne Nango, Nils John Nango, Anne Henriette Nilut, Ole Thomas Nilut, Raisa Porsanger, Tobias Aputsiaq Prytz, Anders Rimpi, Katrine Rugeldal, Wimme Saari, Sääʹm arkkitehtyyrsääʹnnǩeʹrjjtuâjj-joukk, Arne-Terje Sather, Katarina Spik Skum, Mary Ailonieida Somban Mari, Četil Somby, Anders Sunna, Anna-Stina Svakko, Eystein Talleraas, Petter Tjikkom, Magnus Antaris Tuolja, Ájtte-museo, Arctic Arts Festival – Festspillene i Nord-Norge -festivaali, Sámi Dáiddaguovddaš (SDG) leʹbe sääʹm čeäppõskõõskõs, RDM – Sámiid Vuorka-Davvirat -museo ja UiT – Taarr aarktlaž universiteʹtt. 

Tâʹvvjânnam paviljooŋg vuäʹmste õõutâst Ruõcc, Lääʹdd da Taarr. Tän vuâra väʹlddvasttõs tâʹvvjânnmallaš čuäjtõõzz jäʹrjstummšest lij ArkDesist leʹbe Ruõcc arkkitehtuur- da designkõõskõõzzâst. Kuraattoorân tåimma Carlos Minguez Carrasco da James Taylor-Foster, da projeʹkttšurrân Luba Kuzovnikova. Käʹhcclååǥǥad meeraikõskksaž arkkitehtuurčuäjtõs La Biennale di Venezia lij äävai 20.5.–26.11.2023 Venetsiast, Italiast. 

Lââʹssteâđ:

Pirita Näkkäläjärvi
Kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei
040 3577 006
pirita.nakkalajarvi@gmail.com

Sääʹmteʹǧǧ õlmstâtt ooccâmnalla markknâʹsttemjååʹđteeʹj veeʹrjsâjjsažvuõđ

/in /by

Veeʹrjsâjjsažvuõtt lij äigga 12.6.2023–31.5.2024. Markknâʹsttemjååʹđteeʹj tåimmpäiʹǩǩ lij Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest.

Markknâʹsttemjååʹđteeʹj tuâjaid kooll jm. ââʹnned huõl sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozz sååbbarsõõʹji markknâsttmõõžžâst da kaaupšummšest, šõddmõõžži puuʹttummša da riâššmõʹšše õhttneei vueʹjj aaʹššin kääzzkâʹsttemjuâkkaz jeeʹres tuâjjlaivuiʹm di vaʹstteed kääzzkâʹsttemjuâkkaz täälast. Markknâʹsttemjååʹđteeʹjj tåimm kääzzkâʹsttemjuâkkaz tuâjjlažjååʹđteeʹjen. Lââʹssen tuâjaid kooll tåimmsuârggses kuulli čiõlǥteeiaaʹšši spraavmõš Sääʹmteeʹǧǧ tåimmorgaanin.

Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemkaiʹbbjõssân lij veeʹrj kaiʹbbjem škooultõs da sääʹmǩiõll täidd (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnnsteeʹjes håiddmõõžž ooudâsvieʹǩǩat ânnʼjõõvvi õllškooultuʹtǩǩõs, markknâʹsttemsueʹrj da sääʹmkulttuur pueʹrr tobddmõš, pueʹrr eŋgglõsǩiõl täidd di toobdâlm jååʹđtummšest da tuâjjlažjååʹđteeituâjast.
Tuâj håiddmõõžžâst taarbšet õhttsažtuâjj- da säimmõõttâmtääidaid, markknâʹsttemjiõggsažvuõđ di teäddǩiõrddâmpâstlvažvuõđ.

Päʹlǩǩ meäʹrtââvv sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâžldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2986,12 e/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvi ǩiõččlâʹsttemlââʹzz. Veeʹrjsâjjsažvuõđ tieuʹddmest jääʹǩǩtet neellj määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.
Jiijjâs maʹlle ǩeeʹrjtum ooccâmǩeʹrjj meâlddõõzzineez âlgg tååimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 2.6.2023 mõõneeʹst täin ooccâmlomaakkin (liŋkk ävvan ođđ ikkna).

Lââʹssteâđaid tuâjast õudd vaaldâšmjååʹđteeʹjj Pia Ruotsala-Kangasniemi, teʹl. 010 839 3106.

Sajoozz da Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzin www.sajos.fi da www.samediggi.fi

Aanrest 15.5.2023
Sääʹmteʹǧǧ

Saamelaisnuorten taidetapahtuma Inarissa.

Sääʹmteʹǧǧ reäšš kõõjjõõzz Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹv ooudâsviikkmõõžžâst

/in , , /by

Sääʹmteʹǧǧ reäšš webropol- kõõjjõõzz õhttneeʹl Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹv ooudâsviikkmõʹšše. Päärnaid da nuõrid lij jiijjâs kõõjjõslomaakkâs. Jeeʹres vijttjooukid, mâta rehtoorid, uʹčteeʹlid da huõlteeʹjid kõõjjõs lij vaiddsab.

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeiʹvv lij äʹrbbvuõđlaž noorõõttmõš, koʹst liâ sääʹmǩiõllsaž kriʹlcc-čuäjtõõzzi lââʹssen tuâjjpääʹj da jeeʹres palddtåimmjummuž kooumin sääʹmǩiõlin. Jiõčč noorõõttmõš lij juʹn määŋg iiʹjjin striiʹmjum, di nääiʹt tõn leät vuõittum seuʹrrjed veiddsânji. Čeäʹppvuõttpeeiʹv vuässõõttimeäʹri da riâššâmkuuli lâssneen lij leämmaž tarbb smiõttâd, mäʹhtt noorõõttmõš vueiʹtet ânnʼjõžresuursin viikkâd čõõđ še pueʹttiääiʹjest vueiʹtlva âsttjemnalla.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs tuʹmmji såbbreʹstes 10.2.2023 (1/2023) proseeʹssest, koʹst seeʹlvtet, måkam tuäiv sääʹm-meerast liâ sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹv pueʹttiääiʹj ǩiõččeeʹl. Halltõõzz vuâllsiʹžžen Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkåʹdd tuʹmmji jiijjâs såbbreʹstes 17.3.2023 (1/2023) altteed proseeʹss kõõjjõõzz čõõđ viikkmõššân halltõõzz tuʹmmstõõǥǥ meâldlânji.

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeiʹvv lij leämmaž vääžnai kaaunõõttâmpäiʹǩǩ sääʹmpäärnaid- da nuõrid juʹn 1970-lääǥǥast vueʹljeeʹl. Sääʹmteʹǧǧ lij riâššâm noorõõttmõõžž eeʹjjest 1998. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvest lij samai jõnn miârktõs nuõri jieʹlli sääʹmkulttuuʹre da tõt lij täujja miârktam nuõrid vuõssmõs jiijjâsǩiõlʼlsaž ǩiiččeeijoouk da čuäjtõõttmõõžž jiijjâs õhttsažkådda. Noorõõttmõʹšše liâ ääiʹjbu iiʹjjin koččum puk sääʹmpäärna da -nuõr di sääʹmǩiõl leʹbe sääʹmǩiõlʼlsaž mättʼtõõzzâst åårrai päärna da nuõr Lääʹddjânnmest. Noorõõttmõš kooll sääʹm dommvuuʹd škoouli tuâjjprograʹmme, koon mieʹldd vuässõõđi liâ leämmaž škooultaaʹzzi meâldlânji 6–20-âkksa. Noorõõttmõõžž teäggat Mättʼtõs- da kulttuurministeria, koon miõttâm veäʹǩǩtieʹǧǧin leät kaʹttum jiõčč noorõõttmõõžž riâššâmkuuli lââʹssen vuässõõđji maaʹtǩid da instõõllâmpaaiʹǩid di paʹlǩǩuum pååđ projeʹktt-tuâjjlaž noorõõttmõõžž riâššâd.

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeiʹvv kooll väʹlddkååddlaž Nuõri Kulttuur-säimmõʹšše, koon tåimmam-mall lij eeʹjjest 2021 mõttjam määŋgčeäppõõzzliʹžžen da tõt lij tillʼlõvvum sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvest čoʹrsteeʹl 13–29-âkksaid nuõrid. Kõõččmõõžžâst åårrai noorõõttmõš riâžžât paarlaž iiʹjjin neeʹttest da paarteʹmes iiʹjjin âʹlddšõddmõššân. Čuäjtõõtti väʹlddkååddlaž noorõõttmõʹšše ooʒʒât ouddm. virtuaalʼlaž čuäʹjtemkriiʹlc pääiʹǩ. Sääʹmteeʹǧǧ såbbar 22.12.2022 priimmâm eeʹjj 2023 tåimmamplaan-täällarvvlõõzz meâldlânji sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹv liâ oođuum väʹlddkååddlaž noorõõttmõʹšše kuuleeʹl. Oođummuš vaʹlddeš lokku eeʹjj 2023 noorõõttmõõžžâst määŋgčeäppõsvuõttân, koʹst teeʹm jeät leämmaž rääʹjtum tåʹlǩ õʹhtte čeäppõs-šlaaʹje – tät lij liinjâst eeʹjj 2023 Nuõri Kulttuur festivaaʹlin, koozz Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvest vaʹllješ ǩeâštʼteei.

Ääiʹjbuž iiʹjjin Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeiʹvv lij jååttam vuârtõõǥǥi sääʹmvuuʹd jeeʹres kooʹddin, leša čårstõknallšânji šõddmõš lij riõššum ååʹn juʹn määŋg eeʹjj pooddin Aanrest, koʹst liâ še čõõđ vikkum čårstõkiiʹjji striiʹmjum noorõõttmõõžž. Mäinnan tääzz lij leämmaž noorõõttmõõžž lâssnam vuässõõttimieʹrr, kååʹtt lij šiõttääm määinaid ouddm. sââʹj šorradvuõʹtte staanvuõttmeärrõõzzineez. Lââʹssen takainalla päiʹǩǩvaʹlljummšest âlgg väʹldded lokku sââʹj noorõõttâmteeknlaž vaalmâšvuõtt. Jiõnâld da visuaalânji vueʹǩǩšõs noorõõttmõš õõudald še äʹšštooobdi da čõõđ viikkmõʹšše vueiʹneeʹl riʹjttjeei tuâjjlažkååʹdd. Jooʹtti čeäʹppvuõttpeeiʹvest teeknlaž čõõđ viikkmõš lij vuõsttum åålǥbeällsaž kääzzkõspuuʹtʼteeʹjin.

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeivva õhttneei kõõjjõõzzâst lij ǩiččlõttum väʹldded lokku vueiʹtlva kääʹtteeʹl ooudâst peäggtum noorõõttâmjäʹrjstummša õhttneei aaʹššid. Čeäʹppvuõttpeivvkõõjjõs ääʹveet 15.5.2023 da tõt lij äävai 26.5.2023 räjja.

  • Vijttjooukid jurddum webropol–kõõjjõʹsse peäss vaʹstteed tääiʹben
  • Päärnaid da nuõrid jurddum webropol-kõõjjõs jueʹjjet sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz jäʹrjsteei mättstroiʹttlid. Liŋkk kõõjjõʹsse käunnai tääiʹben

Lââʹssteâđ:

Bigga–Helena Magga
Škoultõspiisar
teʹl. 010 839 3121
bigga–helena.magga@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ ååcc ougglõsmättʼtõõzz koordinaattoor

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz koordinaattoor mieʹrräiggsaž tuâj.

Tuâjj älgg 1.8.2023 da peštt 31.7.2024 räjja. Haʹŋǩǩõskoordinaattor vaʹsttad õhttvuõđin škooulid jeeʹresåʹrnn Lääʹddjânnmest, škooultõõzz jäʹrjsteeʹjid da mättʼtõõttji huõlteeʹjid, nåårr sääʹmǩiõli mättʼtõsjooukid da toiʹmmai âlddlõs õhttsažtuâjast Uccjooǥǥ kååʹddest tuejjeei projeʹkttjååʹđteeʹjin di haʹŋǩǩõõzz jeärrsi tuâjjlaivuiʹm. Haʹŋǩǩõskoordinaattoor tuõjju koʹlle še teâđtõs- da čuäjtõõllâmtuâj.

Haʹŋǩǩõs jääʹrjast ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei vuâđđmättʼtõõzz da lookkjiškooulmättʼtõõzz tiuddeei sääʹmǩiõli (aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹm) mättʼtõõzz säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddi åålǥbeäʹlnn åårrai škooulid. Haʹŋǩǩõõzz teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria.

Tuâj oʹnstam håiddmõõžž õõudâsvieʹǩǩat sääʹmõutstõõzz tobddmõš da odd jiõččines tuejjummša. Ââʹntemkaiʹbbjõssân lie tuâj õudldem šiõttlõs škooultõs da sääʹmǩiõlltäidd (asetõs 1727/95). Haʹŋǩǩõõzzâst Sääʹmteeʹǧǧest vaʹsttad škooultõs- da mättmateriaalkoontâr da õuddooumžen toiʹmmai škooultõspiisar.

Haʹŋǩǩõskoordinaattoor päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯlõsvuõtt-tääʹzz IV/IV mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2741,73 e). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset sääʹmvuuʹd lââʹzz 24 % da tuõjju härjjnem mieʹldd meäʹrtõõvvi lõõʹzzid. Tuâjjooccmõõžžid meâlddõõzzeesvuiʹm âlgg tooiʹmted 31.5.2023 mõõneeʹst täin lomaakkin (ävvan ođđ ikkna).

Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd addrõõzzâst www.samediggi.fi

Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd addrõõzzâst www.saamenetaopetus.com/hanke

Lââʹssteâđaid oudd škooultõspiisar Bigga-Helena Magga, bigga-helena.magga(at)samediggi.fi, teʹl. 10 839 3 121 da ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz koordinaattoor Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi, teʹl. 40 687 5 989

Aanrest 15.5.2023
Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ ååcc jåårǥlõʹtti sâjjsa vuârtõõllâmluõvâsvuõđ ääiǥas

/in , /by

Sâjjsažvuõtt lij äigga ajalle 5.6.–1.12.2023 leʹbe suåppmõõžž mieʹldd. Sâjjsiʹžžen vaalšum âlgg tieuʹdded vuârtõõllâmluõvâsvuõttlääʹjjest (1305/2002) miârktum määinaid.

Jåårǥlõʹtti tuâjjan lij håiddad tâʹvvsääʹm jåårǥlâʹttem- da terminologiatuâjaid ǩiõllkonttrest. Jåårǥlõʹtti ââʹntemkaiʹbbjõssân lij tuõjju šiõttlõs õllškooultuʹtǩǩõs leʹbe jeeʹres škooultõs di lääʹjjest auktorisõsttum jåårǥlõʹttjin (1231/2007) jurddum vuõiggâdvuõtt toiʹmmjed auktorisõsttum jåårǥlõʹttjen lääʹddǩiõlâst tâʹvvsääʹm ǩiõʹlle leʹbe nuuʹbbi õõri.

Tuâjast ââʹnet kuâiʹt määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj. Jåårǥlõʹtti Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯlõsvuõtt-tääʹzz V/II leʹbe IV/IV meâldlânji (vuâđđpäʹlǩǩ 2372,87–2741,73 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da lõõʹzzid tuõjju haʹrjjnummuž mieʹldd.

Ooccmõõžž meâlddõõzzeezvuiʹm âlgg tooiʹmted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 26.5.2023 mõõneeʹst täin ooccâmlomaakkin (liŋkk ävvan ođđ ikkna).
Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd Sääʹmteeʹǧǧ kiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio +358 40 707 5626 Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.

12.5.2023
Sääʹmteʹǧǧ