Sääʹmteʹǧǧ nuäjjââtt eeʹttiǩ-kåʹddpeällõõǥǥid čõõuč 2019 da tääʹlv 2019-2020 loʹsses šõŋŋ-, muõtt- da luâttjeällmõõžž šõõddtem puäʒʒskääđai vuõiggvuõđmeâldlaž koʹrvvummuž da puäʒʒjieʹllemvueʹjj juätkkjummuž staanâm diõtt.

Čõõuč 2019 da tääʹlv 2019-2020 šõŋŋ- da muõttjeällmõš leʹjje Luâttvääraikõõskõõzz čiõlǥtõõzz mieʹldd samai loʹsses da puäʒʒhoiddu čuuʹt vaiggâd. Paalǥâskooʹddi õhttõõzz laʹsǩǩeem mieʹldd puäʒʒhoiddu šõddâm hääʹvjõõzz lie 23 miljoon euʹrred da skääđai vaaiktõs juâkkai nuʹtt neellj eeʹjj äigga.

– Ääʹšš ǩiõttʼtõõllmõš lij pešttam riikk tääʹzzest toolkteʹmes kuuʹǩǩ da puäʒʒhåiddai vueʹrdde õinn teâđ skääđđkoʹrvvõõzzi meäʹrest da tõʹst, juuʹrdet-a šõddâm skääđaid ni koʹrvveed, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥtuõʹllʼjeei Leo Aikio.

Seʹlvv lij, što puäʒʒhoiddu lij šõddâm puäʒʒskääđđlääʹjjest jurddum skääđđ da tõt lij tuõttânčuäʹjtemnalla Luâttvääraikõõskõõzz čiõlǥtõõzzâst, paalǥâskooʹddi ǩeʹrjjtuõʹllʼjummšest di pråppääm puõccui meäʹrest. Seʹlvv lij še tõt, što puäʒʒhoiddu vueʹrddmest lij lââʹzz skääđđ jooʹtti eeʹjj juätkkan aainâs kuõiʹt pueʹtti eeʹjj ääiʹj vueʹss- da kåʹddempuåtti kõččâm häämast.

– Peʹcclõõžžam čuuʹt vueiʹtlvaž koʹrvvõõzzid aiggum teäʹǧǧmeäʹrest di koʹrvvõõzzid kuulli jiõččvaʹstteemvuässõõzzin. Puäʒʒhoiddu šõddâm skääđai koʹrvvummuž âlgg jueʹǩǩed vuõiggvuõđmeâldlânji pukid puäʒʒvuäʹmsteeʹjid, koid lie šõddâm puäʒʒskääđđlääʹjj meâldlaž skääđ, juätkk Aikio.

Sääʹmteeʹǧǧ mieʹldd puäʒʒhoiddu šõddâm skääđaid õõlǥči šiõttlõs vueʹzzin suåvlted takai skääđkoʹrvveemvuõiggâdvuõđlaž vuâđđjurddjid, koid kooll jeeʹrab mieʹldd tõt, što šõddâm skääđ koʹrvveet tiuddmeärrsiʹžžen. Sääʹmteʹǧǧ lij eʹtǩǩääm mädd- da meäʹcctäällministeriaaʹje, što skääđai koʹrvvummšen põõrǥčet ainsmâʹtted nuʹtt jooʹtti puäʒʒhåiddameeǥǥas 2020-2021 ko pueʹtti puäʒʒhåiddameeǥǥas 2021-2022 EU miõttâm pâʹjjraaj meâldlânji 10 miljoon euʹrred (õhttsiʹžže. 20 milj. €).

Puäʒʒskääđđlääʹjj 1 § mieʹldd lääʹjj jurddjen lij vieʹǩǩted puäʒʒhååid toiʹmmjeeʹjid piâssâd pâʹjjel veiddsõs da vueʹrdǩaʹnes puäʒʒhoiddu šõddâm skääđain. Puäʒʒskääđđlääʹjj õuddtuâjai mieʹldd laaʹjjin lij jurddjen vueiʹtlvâʹstted mõõntõõllmõõžž, koin vuäitčeš jåʹttlõnji väʹldded mâŋŋa katastroof šõddâm ââʹnnma koʹrvveemriâšldõõǥǥ, koin staanât jieʹllemvueʹjj juätkkjummuž.

Sääʹmteeʹǧǧ da mädd- da meäʹcctäällministeria tuõʹllʼje 30.3.2021 sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saǥstõõllmõõžžid puäʒʒhoiddu šõddâm skääđain da tõi koʹrvvummšest.

• Sääʹmteeʹǧǧ nuäjjõõttmõš Lääʹjj puäʒʒtääl skääđai koʹrvvummšest (987/2011) pdf
• Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõs puäʒʒskääđai vuõiggâdvuõđmeâldlaž koʹrvvummšen pdf

Lââʹssteâđ:

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio teʹl. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

Mä. lääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen teʹl.. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Õhttõõvvâm meerkooʹddi ooumažvuõiggâdvuõttkomitea lij ouddam njuhččmannu 1. peeiʹv Lääʹddjânnma jurddjes da siâzztõõzzâs kuuleeʹl meerlažvuõiggâdvuõđid da poliittlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki meeraikõskksaž õõlmâs-suåppmõõžž (KP-suåppmõš) teâuddjummša. Komitea vaaʹldi tiuʹddepiijjmõõžž jåʹttlõttum seuʹrrjummša siâzztõõzzid, kook kueʹsǩǩe säʹmmlai vuõiggâdvuõđid.

Komitea siâzztõõzzi mieʹldd Lääʹddjânnam âlgg jåʹttlâʹtted sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeemproseeʹss säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ ciʹsttjem diõtt jeäʹrben ns. sääʹm-mieʹrteeʹlm da saǥstõõllâmõõlǥtõõzz beäʹlnn. Lââʹssen âlgg taʹrǩstõõllâd viõǥǥâst åårrai lääʹjjšiõttummuž da vuõʹjjid, koin vuäitt leeʹd vaaiktõs säʹmmlai vuõiggâdvuõđid da õuddõõzzid, mieʹldd looǥǥeeʹl õõuʹdeemhaʹŋǩǩõõzzid da kuåivâsfabriikk toiʹmmjummuž. Lääʹddjânnam âlgg ainsmâʹtted, što miârkteei konsultâsttmõš säʹmmlaivuiʹm teâuddai jurddjest vuäǯǯad sij luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi õuddmiâsttmõõžž.

Siâzztõõzzi mieʹldd Lääʹddjânnam âlgg smiõttâd ILO suåppmõõžž nr 169 ratifiâsttmõõžž da lââʹzzted tuâjas ainsmâʹtted tõn, što halltõõzzâst da  pääiklaž veʹrǧǧniiʹǩǩin, pååʹlsin, viârteeʹjest da suʹvddjin lij vueʹǩǩsõs škooultõs ciʹsttjed säʹmmlai vuõiggâdvuõđid alggmeeran.

Lääʹddjânnam âlgg raportâʹstted komiteaaʹje siâzztõõzzi tiuʹddepiijjmõõžžâst pâʹsslâšttam-mannu 26. peeiʹv 2022 räjja mõõneeʹst.

– Seʹlvv lij, što Lääʹddjânnam âlgg tåimmapiijjâd ooumažvuõiggâdvuõttkomitea uʹvddem jurddjid da siâzztõõzzid jeäʹrben sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩoođõõzz beäʹlnn. Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ âlgg ååʹn jååʹttmen åårrai oođeemproseeʹssest muʹtted KP-suåppmõõžž meâldliʹžžen, ceälkk sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Komitea toobdast Lääʹddjânnam čõõđ viikkâm tååimaid õõuʹdeed säʹmmlai vuõiggâdvuõđid, mieʹldd looǥǥeeʹl jååʹttmen åårrai  tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomitea vuâđđummuž. Komitea õõlmâst kuuitâǥ huõlâs tõʹst, što sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ jeäʹrben jiõnnvuõiggâdvuõttmieʹrteeʹlm da saǥstõõllâmõõlǥtõõzz beäʹlnn, ij ni õinn leäkku muttum tõn nalla, kååʹtt stään säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ. Jeänab nuuʹbbi õõri ââʹlmõs vaaldâšmvuõiggâz tuʹmmstõõǥǥ sueiʹnnmannu 5. peeiʹv 2019 da halltõõzz tuʹmmstõk leeʹd jårrââʹstǩani leʹbe cõõjǩani sääʹmteʹǧǧvaalid kuâsttje leeʹd vuâsttlõõžži komitea uʹvddem čåuddmõõžživuiʹm, tuâtt ooumažvuõiggâdvuõttkomitea.

Vueʹǩǩsânji vääʹldeeʹl komitea nääiʹt raportâʹsttem-mõõntõõllmõõžžâst tuâtt Lääʹddjânnam juäʹtǩǩem KP-suåppmõõžž vuâstta, håʹt tõt lij kuõʹhtt eeʹjj mââiårra vuäǯǯam komitea viârteei tuʹmmstõõǥǥid õhttnaž oummi läittmõõžžid kuõskki aaʹššin. – Neuʹrr lij, što Lääʹddjânnam Ij koʹrjjeʹče ooumažvuõiggâdvuõttneeʹrtummšid. Ooumažvuõiggâdvuõđi beäʹlnn jeät vuõittu suärddjed tõi jânnmi tässa, koin vaʹlljeet mâid ooumažvuõiggâdvuõđid viiǥǥât čõõđ, peʹce ooumažvuõiggâdvuõđid âlgg viikkâd čõõđ tiuddân, juätkk Juuso.

Komitea peʹcclâstt lââʹssen rapoortivuiʹm, koi mieʹldd tååimai vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžžâst ââʹnet pannsõs kriteeʹrid. Tät veekk tõõzz, što veʹrǧǧneeʹǩǩ jie ooʹnnest saǥstõõllmõõžžin vuäǯǯad säʹmmlai luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi õuddmiâsttmõõžž. Komitea vuâmmaž  še Lääʹddjânnam mâŋŋnummuž ILO suåppmõõžž nr 169 ratifiâʹsttmest.

KP-suåppmõõžž tiuʹddepiijjmõõžž vuåpp čõõnteʹmes äʹšštobddivuäzzlain nårrjeei ooumažvuõiggâdvuõttkomitea. Lääʹddjânnam čiččmad mieʹrräiʹǧǧrapoort taʹrǩstõʹlleš komitea õõlmâs virtuaal’laž vuârrsaǥstõõllmõõžžâst 2.-4. peeiʹv pâʹsslâšttam-mannust 2021.

Komitea eŋgglõsǩiõllsaž jurddi da siâzztõõzz (pdf)

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹlf. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Lappi leett halltõs tuʹmmii 1. peeiʹv pâʹsslâšttam-mannust priimmâd Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹv 2040 da eʹtǩǩeed, što Lappi leett väʹlddõs preemm kääʹv såbbreʹstes 17. peeiʹv ǩiđđmannust 2021. Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku linjjummuš pââšš mäddkåʹddkääʹvest jõnn vuâsttlummšest huõlǩani. Sääʹmteʹǧǧ ännââtt Lappi leett väʹlddõʹsse Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku linnjõõzz mäddkåʹddkääʹvest jaukkeem beäʹlest.

– Lappi lett tuõʹllai ǩidd Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkkust, håʹt ruʹvddčuâǥǥas linjjõs ij siskkân joottlõk- da saaǥǥtem-ministeria valmštõõllâm joottlõkriâšldõkplaaʹne iiʹjjid 2021-2032. Ååʹn leʹčči äiʹǧǧ še Lappi leettast väʹldded lokku tuõttaaʹššid da luõppâd linjjummšest, ij-ka tuõʹllʼjed säʹmmlaid teâđteʹmmen pueʹtti kuõiʹtlo eeʹjj ääiʹj, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.

Sääʹmteʹǧǧ da määŋg jeärraz lie määŋg vuâra jeeʹres beäʹlvälddmõõžžin da ceäʹlǩǩmin pohttam õuʹdde vuâsttlâsttmõõžžâs Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku mieʹrǩǩummšest mäddkåʹddkävva ni čõõnteʹmmen. I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto lij vuässõõttâm Sääʹmteeʹǧǧ nõõmeem äʹšštobddivuäzzliʹžžen Lappi leett halltõõzz såbbrid da pohttam toʹben še õuʹdde säʹmmlai vuäinnmõõžžid ruʹvddčuâǥǥaslinjjummšest. Lââʹssen Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuâǥǥas lij tuõttum joottlõk- da saaǥǥtem-ministeria tuejjtem čiõlǥtõõzzâst tääl beäʹlnn tuʹššen.

–  Säʹmmla da määŋg jeeʹres toiʹmmjeei lie pohttam vuäinnmõõžžeez õuʹdde da vuâđđtõõllâm vuäinnmõõžžeez čõõđ proseeʹss ääiʹj. Ceäʹlǩǩmin, mušttʼtõõzzin, beäʹlvälddmõõžžin da jeeʹres tooiʹmin ij leäkku leämmaž vaaiktõs Lappi leett halltõõzz beälla, håʹt vuâđđtõõllmõõžž ruʹvddčuõkku negatiivlaž vaaiktõõzzin säʹmmlai jieʹllempirrõʹsse, ǩiõʹlle, õutstõʹsse da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid lie seeʹlv, juätkk Koivisto.

Sääʹmteʹǧǧ lij mäddkåʹddkääʹv pirr uʹvddmes ceäʹlǩǩmest tuõttâm, što vuâđđlääʹjj 17.3 § di KP-suåppmõõžž 27 artiklast jååʹđtum sääʹmkulttuur rââʹžžeemǩiõld câʹǧǧe Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku raajjmõõžž. Čõõđ mõõneeʹn haʹŋǩǩõs rââžžeʹče miârkteeinalla alggmeer säʹmmlai vuõiggâdvuõđ tuõʹllʼjed da õõuʹdeed kulttuurâs tuejjteeʹl tõõzz nåkam miârkteei hääiʹt koonn vuâđđlääʹjjest juuʹrdet. Sääʹmteʹǧǧ lij še pohttam õuʹdde, što ruʹvddčuõkku raajjmõš miârkteʹče säʹmmlai da jeeʹres oummi päkkseerdaid, mii leʹčči ÕM alggmeerai čõõđtõõzz 10 artikla vuâstta.

Väʹlddkååddlaž joottlõkriâšldõkplaan iiʹjjid 2021-2032 da Lääʹdd aarktlaž politiikk strategia lie pueʹrmõs ääiʹj valmštõõllmest. Plaanid jie siskkân säʹmmlai dommvuuʹd luâddai ruʹvddčuâǥǥaslinnjõõzz, peʹce kuhttu plaan miõđtâʹlle halltõsprograʹmme ǩeeʹrjtum linjjummšid. Linnjõõzz kueʹsǩǩe Kemi-Haaparanta-ruʹvddčuâǥǥas-säimmaz liâdggtummuž da Lääʹdd ruʹvddčuâǥǥas-säimmaz õhttummuž nânnsubun Ruõcc  ruʹvddčuâǥǥas-säimmsa da tõn mieʹldd meeraikõskksaž täʹvverjoottlõõǥǥ jååttmõõžž Taarr Narvik årra. Looǥǥ Saamelaiskäräjien lausunto valtakunnallisesta liikennejärjestelmäsuunnitelmasta vuosille 2021-2032

Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹvv 2040 lij juurd leeʹd vaalmâš ǩeâđđa 2021 da tõt kuâskk Aanar, Suäʹđjel da Uccjooǥǥ kooʹddid. Looǥǥ lââʹzz Lappi leett neʹttseeidain: https://www.lapinliitto.fi/aluesuunnittelu/maakuntakaavoitus/vireilla-olevat-maakuntakaavat/pohjois-lapin-maakuntakaava/

Lââʹssteâđ

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio, t. 040 621 6505, leo.aikio(at)samediggi.fi

I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto, t. 040 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

Vs. pirrõspiisar Tiina Lovisa Solbär, t. 010 839 3184 / 050 599 9725, tiinalovisa.solbaer(at)samediggi.fi

Ma. lääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen, t. 010 839 3143 / 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi