Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam pââjõõzz eeʹjj 2023 kulttuurmieʹrrteägga 

/in , /by

Mättʼtõs- da kulttuurministeria lij miõttâm sääʹmǩiõllsaž kulttuur ooudâsviikkmõʹšše, Tâʹvvjânnmallaš sääʹmorganisaatioi tuärjjummša da Uccjooǥǥ Sääʹmceerkavǩeâmpi tuõʹllʼjummša õhttsiʹžže 236 000 euʹrred. Pââjõs oouʹdab iiʹjjid lij 57 000 euʹrred. 

– Leäʹp määŋg eeʹjj ooudâst maistam kulttuurmieʹrrtieʹǧǧ pââʹjummuž peäʹlest. Leäm tååđvaž kulttuurpolitiikkâst vasttõõzzâst åårrjen, što mââimõõzzâst vuäǯǯap pââʹjummuž äigga kuʹǩesäiggsaž tuâj puäđõssân, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso. 

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmti teâttan eeʹjj 2023 kulttuurmieʹrrtieʹǧǧ ooccâmnalla kålggmannust 2022. Ooccmõõžžid õõlǥi tooiʹmted kålggmannu loʹppe mõõneeʹst. Kulttuurluʹvddkåʹdd noorââtt 16.-17.2.2023 tuʹmmeed mieʹrrtieʹǧǧ juâǥǥast. Tuʹmmstõõǥǥin iʹlmmtet täʹlvvmannu looppâst. 

– Sääʹmõhttsažkåʹdd lij kuuʹǩǩ vuârddam, što vuäǯǯap lââʹzz resuursid sääʹmǩiõllsaž kulttuurtuõjju da čeäppõsjieʹllma. Kulttuurmieʹrrtieʹǧǧ pââjõõzzin lij šurr miârktõs pukin kooumin Lääʹddjânnmest jieʹlli sääʹmǩiõlin šõddi kultuurjieʹllma, rämmaš kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteeʹjj Pirita Näkkäläjärvi. 

Sääʹmteeʹǧǧ vaalpoodd täävtõssân lij leämmaž liâdggeed kulttuurmieʹrrtieʹǧǧ ooccâmproseʹss. Proseʹss lij ouddnam juʹn nuʹt kookkas, što tän eeʹjj suåppmõõžž vuâllaǩeeʹrjtet liâđǥlânji. Puõʹtti kulttuurmieʹrrtieʹǧǧ ooccmõš da tillčiõlǥtõõzz puäʹđet čõõđ viikkâd liâđǥlânji. 

– Liâđǥlaž vuâllaǩeeʹrjtõõzzin ââʹnnep raavâs tobddõõttmõõžž, mii stäänn proseeʹss staanvuõđ. Miârktõssân lij hiâlpeed kulttuurmieʹrrtieʹǧǧ ooccjid da soljvâʹtted proseeʹss obbnes. Tät lij leämmaž tuâj vueʹlnn kuuʹǩǩ da leäm kuärǥaž, što leäʹp ååʹn piâssâm tän räjja, särnn Sääʹmteeʹǧǧ kulttuurpiisar Riitta Orti-Berg. 

Lââʹssteâđaid: 

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteeʹjj
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Pirita Näkkäläjärvi 
Kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteeʹjj 
40 357 7 006 
pirita.nakkalajarvi@gmail.com 

Riitta Orti-Berg 
Kulttuurpiisar 
10 839 3 103 / 40 840 383 
riitta.orti-berg@samediggi.fi 

Muu suuhâ, muu sokkân, mu sohka, minun sukuni – virtuaalʼlaž mättčiâss saaʹmi meersažpeeiʹv cisttân 7.–9.2.2023

/in , , /by

Sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz piʹlotthaʹŋǩǩõs juuhljâtt 6.2. vieʹttjem saaʹmi meersažpeeiʹv da jääʹrjast virtuaalʼlaž mättčiâssid 7.–9.2.2023. Mättčiâss liâ õhttsiʹžže kolmm, da tõi teeʹmmen lij sokk. Mättčiâssin seʹlvvan, mäʹhtt sokk očndââtt sääʹm äʹrbbvuõttmusiikkâst, sääʹmǩiõllsaž sannõõzzâst da sääʹmpihttsest. 

Mättčiâss liâ jurddum jeeʹres klasstaaʹzzid, leša mättčiâssid liâ tiõrv puättam puk sääʹmǩiõlin da sääʹmkulttuurâst älšmam oummu. Čiâssid vuäitt vuässõõttâd juõǩǩʼkaž mättjeei jiõččnânji leʹbe klass õõutsââʹjest seämma poʹdde õhttsaž aparaattin. Mättʼtõs lij vueiʹvväʹššest sääʹmǩiõʹlle (aanar-, nuõrtt- leʹbe tâʹvvsääʹmǩiõll), tuärjjǩiõllân lij lääʹddǩiõll. Čiâss sueʹppe âʹte še sääʹmǩiõl mättʼtõõđjid..

Čiâssid peäss seuʹrrjed vuõigg vuõlttõssân õhtteemliiŋkid kliʹkkjeeʹl leʹbe ǩiõččeeʹl mättčiâssi jiõntõõzzid. Čiâssi seuʹrrjummuš lij määustem ij-ka õõlǥât ouddiʹlmmtõõttmõõžž. Čiâssin lij še vueiʹtlvažvuõtt kõõččâd da saǥstõõllâd chaatâst. Jiõntõõzzi ǩiõččâmäiʹǧǧ lij 10.–24.2. addrõõzzâst https://www.sääʹm-mätʼttõs.com/šõddmõõžž-da-jiõntõõzz.

Äiʹǧǧtaull: 

Mââibargg 7.2. čiâss 10.00–10.45
Sokk da leeuʹd nuõrttsääʹmǩiõʹlle
Klaassid 3–6
Uʹčteeʹlen Hanna-Maaria Kiprianoff 
Õhtteemliŋkk

Seärad 8.2 čiâss 10.00–10.45
Sokk da sannõs aanarsääʹmǩiõʹlle
Klaassid 0–2
Uʹčteeʹlen Heli Aikio
Õhtteemliŋkk

Neljdpeiʹvv 9.2. čiâss 10.00–10.45
Sokk da sääʹmpiiutâs tâʹvvsääʹmǩiõʹlle
Pââibužškooulneeʹǩǩ da nuʹbb tääʹss
Uʹčteeʹlen Anne Olli
Õhtteemliŋkk

Pyeri puáttim! Tiõrv pueʹttem! Bures boahtim! Tervetuloa! 

Lââʹssteâđaid: 

Hanna Helander, haʹŋǩǩõsjååʹđteei
hanna.helander@edu.utsjoki.fi
040 701 2094  

Arla Magga, haʹŋǩǩõskoordinaattor 
arla.magga@samediggi.fi
040 687 5989 

Saaʹmi meersažpeeiʹv vieʹttjet piirieeʹjji täʹlvvmannu 6. peeiʹv. Juhllvuõđid jäʹrjstet tâʹl äʹrbbvuõđlânji jeeʹres beäʹlnn Sääʹmjânnam da ânnʼjõžääiʹj še Sääʹmjânnam åålǥbeäʹlnn.

Vuäitak vuässõõttâd saaʹmi meersažpeivva še näkam naaʹlin: 

  • Tobdstõõđ Sääʹmteeʹǧǧ määŋgpeällsaž tåimmjummša Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest pukid uhssäävai åårrai peeiʹvest 6.2.
  • Tobdstõõđ Oktavuohta – sääʹmteâđ mättʼtõʹsse -seiddõʹsse. Seiddõõzzâst käunnʼje jeeʹres škooul- da klass-taaʹzzid plaanuum, teeʹmmkruuggi mieʹldd tuʹtǩǩuum vueʹzz da tuâj. 
  • Tiʹlle video-mättčiâssid sääʹmteeʹmi ǩiõttʼtõõllmõʹšše škooulâst. 
  • Tobdstõõđ sääʹmkulttuur ǩiõttʼtõõllâm mobiilsiõrid da harjjtõõzzid seʹst õõʹnni mõõntõõllâmpaʹǩǩe Nuõri Akatemia seeidast.
  • Tobdstõõđ Säärn tõn säämas -mainstemǩiõllsiʹžže fraass-sääʹnnǩerjja tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle. Seiddõõzzâst še vitt vuäʹniǩdokumeeʹnt, ǩiõʹrǧǧesvueʹppes sääʹmkulttuuʹre, soundboard di kueʹhtt ǩiõllteeʹm õõʹni artikkeel.
  • Mättʼtõõđ tâʹvvsääʹmǩiõl Sääʹmsuåvtõõzz IndyLan-ǩiõllmättjemsuåvldõõzz veäkka. Suåvldõs laaddâmnalla Apple Storest da Google Playst .
  • Mättʼtõõđ tâʹvv-, aanar- leʹbe nuõrttsääʹmǩiõl päärnaid jurddum Kaupunkiseikkailu-siõrin, kååʹtt lij õhttuum luʹvdd- da korttsiõrr. Siõrr lij laaddâmnalla Apple Storest da Google Playst.
  • Ǩiõčč Muumlieʹǩǩ-rääid Yle Areenast tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, aanarsääʹmǩiõʹlle leʹbe nuõrttsääʹmǩiõʹlle.
Pöydällä avonainen oppikirja, jonka päällä kuulokkeet.

Sääʹmǩiõli ougglõsmätttõs raʹvvai sääʹmškooulniiʹǩǩi ǩiõllsaž da kulttuursaž vuõiggâdvuõđid

/in , /by

Sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz Piʹlotthaʹŋǩǩõõzzin lij vuõittum pueʹreed sääʹmškooulniiʹǩǩi vueiʹtlvažvuõđid mättʼtõõttâd sääʹmǩiõlid, raʹvvai säʹmmlažvuõđ da nääiʹt sääʹmǩiõli ja kulttuur seillmõõžž da jällʼjummuž jânnmest, tuõđât võõrâs ärvvtõõllâmrapoortâst.

Pöydällä avonainen oppikirja, jonka päällä kuulokkeet.
Ougglõsmättʼtõõzzâst taarbšem mättǩeʹrjj da kåʹǧǧkulstõõǥǥ. Snimldõk: Sääʹmteʹǧǧ / Arla Magga

Meersaž škooultõõzz ärvvtõõllâmkõõskõs (Karvi) ärvvtõõli ǩeâđđa 2022 sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz toiʹmmjemvuõđ da vaikktemvuõđ. Ougglõsõhttvuõđin čõõđ vikkum mättʼtõõzz liâ jäʹrjstum eeʹjjest 2018 ääʹljeeʹl. Ougglõsõhttvuõttpiʹloott teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria da tõn jååʹđat Uccjooǥǥ kåʹdd. Haʹŋǩǩõõzz koordinaatiost vaʹsttad Sääʹmteʹǧǧ.

Ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij leämmaž âsttjed säʹmmlai dommvuuʹd ååuǥbeäʹlnn jälsteei päärnaid da nuõrid, kooi piârri leʹbe sooǥǥ ǩiõll lij kååʹtt-ne kooumâst Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlâst (aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmm), taʹrjjeed siʹjjid sääʹmǩiõl mättʼtõõzz. Ärvvtõõllmõš čuäʹjti, što ǩiõll ij leäkku krååʹma kulttuur, da sooǥǥ leʹbe piârri ǩiõl silttummuš raʹvvai huõlteeʹji fiʹttjõõzzi mieʹldd õhttsallašvuõđ da âânn sääʹmǩiõl da kulttuur jieʹllmest mieʹldd. Haʹŋǩǩõõz mättʼtõõttimieʹrr lij lâssnam kooum ǩeârddsiʹžžen haʹŋǩǩõõzz poodd, da tõt lij lookkâmeeʹjjest 2022–2023 nuʹt 150 mättʼtõõtti/škooulneeʹǩǩ nuʹt 90 jeeʹres škooulâst da 40 jeeʹres kååʹddest.

Šiõǥǥ vueʹǩǩen ougglõsmättʼtõspiʹloottâst käggõõđi ouʹdde jeäʹrbi mieʹldd huõlteeʹji aktiivlaž vuässõõttmõš jiijjâs päärnai sääʹmǩiõl mättʼtõõttmõʹšše. Vuârrvaikktõs škooul da huõlteeʹji kõõsk tååimai puârast da jeäʹrben päärna ohjjeeʹjest lij vuârrvaaiktõõzzâst tääʹrǩes rool. Ougglõsmättʼtõspiʹloott uʹčteeʹl liâ põʹstti, mii seejčâstt še škooulniiʹǩǩi motivâsttmõʹšše da haʹlle mättjed sääʹmǩiõl. Škooulniiʹǩǩi miõlâst čiâssin lij hääʹsǩ, ǥu toʹb liâ määŋgnallšem tuâj, da škooulneǩ vuäǯǯ lââʹsstuâjaid haaʹleen. Uʹčteeʹl mainste čiâssi poodd jiânnai sääʹmǩiõʹlle da päärnain liâ še dååma vueiʹtlvažvuõđ ââʹnned ǩiõl. Jeeʹresnallšem media liâ luândlaž maall mättʼtõõzz.

Mättʼtõʹsse ooʒʒõõttmõš lij hiâlpp, huõlteeʹji aktiivʼvuõtt pââimõs sââʹjjen

Ååʹn pâʹjjel 70 % sääʹmpäärnain da -nuõrin jälste sääʹmvuuʹd ååuǥbeäʹlnn. Teâtt škooulneeʹǩǩ säʹmmlažvuõđâst ij pâi puäʹđ tiõttu škoouʹle, da tõn diõtt huõlteei da škooulneeʹǩǩ âʹlǧǧe leeʹd aktiivla mättʼtõʹsse ooʒʒõõttmõõžžâst.Mättʼtõõzz jäʹrjsteeʹji da škoouli mieʹldd haʹŋǩǩõõzz raavâsvuõtt leäi tõt, što tåʹlǩ õhtt škooulneǩ riʹjttai mättʼtõõzz jåʹttʼtummša škooulâst; ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzztaa mättʼtõõzz jeät vuäitči taʹrjjeed oʹdinakai škooulnekka.

Håʹt-i teâđtõs da vuäʹpstõs lij haʹŋǩǩõõzz jieʹllemǩeeʹrd poodd čiõlggsânji puârrnam, âlgg teâđtõõzz võl pueʹreed mättʼtõõzz âsttjemvuõđ lââʹzztummšen. Še kooʹddin da škooulin õõlǥči lââʹzzted teâđtummuž škooulniiʹǩǩi vueiʹtlvažvuõđâst vuässõõttâd ougglõsõhttvuõđin čõõđ viikkma sääʹmǩiõli mättʼtõʹsse.

Sääʹmǩiõl sââʹjj mättʼtemplaan vuađain čiõlǥted

Ougglõsmättʼtõspiʹloottâst uʹvddem mättʼtõs lij vuâđđmättʼtõõzz da lookkjiškooulškooultõõzz tiuddeei mättʼtõs, koon taʹrjjeet säʹmmlai dommvuuʹd ååuǥbeäʹlnn jälsteei sääʹmškooulniiʹǩǩid. Mättʼtõõzz uuʹdet kueʹhtt čiâss neäʹttlest, da mättčiâss liâ täujja škooulpeeiʹv looppâst leʹbe tâʹlskani tõn aalǥâst.

Sääʹmǩiõli spesiaalsââʹjj jeälltemvuâla ǩiõllân âlgg väʹldded lokku jäänab mättʼtemplaani vuađaid oođeem poodd. Še dommvuuʹd ååuǥbeäʹlnn õõlǥči leeʹd vueiʹtlvaž taʹrjjeed jeeʹres mättmeäʹrid sääʹmǩiõlâst, ǥu jiânnʼjõʹsse škooulniiʹǩǩin sääʹmǩiõll lij jieʹnnǩiõll, leša šuurmõs mieʹrr škooulniiʹǩǩin alttad sääʹmǩiõl mättʼtõõttmõõžž altteem-mättʼtõõzzâst. Mättʼtõõzz täävtõõzzin da siiskõõzzin âlgg väʹldded lokku čiõlǥsubun sääʹmpedagogiikk, sääʹmkulttuur da jieʹllemnääʹll da sääʹmǩiõli vaarvuâlaž vueʹǩǩ di sââʹjj jânnam oʹdinakai alggveärlažǩiõllân.

Ärvvtõõllmõõžž mieʹldd haʹŋǩǩõõzz õhttân vaʹǯǯtõssân leäi mättčiâssi piijjmõš lookkâmjieʹrǧǧe. Mõõn šuurab škooul, tõn vaiggääb oʹdinakai škooulneeʹǩǩ čiâssi piijjmõš lookkâmjieʹrǧǧe leäi leämmaž. Ooudâsviikkâmsiâzztõssân ärvvtõõllmõõžžâst eʹtǩǩeet sääʹmǩiõl vuäǯǯmõõžž pieʹǩǩen čiâssjuâǥǥ, mii tuejjeʹči sääʹmǩiõl sââʹj eeʹtted kueʹsttma še škooultõspoliittlânji. Seämma ärvvtõõllmõõžžâst eʹtǩǩeet, što mââimõs vuâra 90-looǥǥast oođuum vuâđđmättʼtõslääʹjj âlgg täʹrǩsted sääʹmpäärnai beäʹlnn nuʹt, što tõt raʹvvjeʹči sääʹmpäärnai dommvuuʹdest jälsteei sääʹmškooulniiʹǩǩi lââʹssen še dommvuuʹd ååuǥbeäʹlnn jälsteei sääʹmškooulniiʹǩǩid vuõiggâdvuõđ sääʹmǩiõʹlle da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõʹsse.

Lââʹssteâđaid:

Marita Härmälä
Jååʹđteei ärvvtõõllâmäʹšštobddi, Karvi
+358 29 533 5 560
marita.harmala@karvi.fi

Hanna Helander
Projeʹkttšurr, sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõs
+358 40 7 012 94
hanna.helander@edu.utsjoki.fi

Liiŋk:

Härmälä, M., Sarivaara, E. & Laihonen P. 2 022. “Jiânnai lij tuejjuum, leša jiânnai lij võl pueʹreemnalla.” Sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõspiʹloott ärvvtõõllmõš 2022.

Lââʹssteâđaid Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzzâst:

Sääʹmǩiõl ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz piʹlotthaʹŋǩǩõs lij Uccjooǥǥ kååʹdd jååʹđtem da Sääʹmteeʹǧǧ koordinâʹsttem haʹŋǩǩõs. Haʹŋǩǩõõzz teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria. Haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij taʹrjjeed sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz vuâđđškooul škooulniiʹǩǩid da nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõđjid sääʹmvuuʹd kooʹddi ååuǥbeäʹlnn kueʹhtt neäʹttelčiâss da pueʹreed võl sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõõzz pedagogiikk. Ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz mättʼtõs lij tuõttäiggsaž (synkroonlaž) mättʼtõs. Täʹl uʹčteeʹl da ougglõsmättʼtõʹsse vuässõõđi škooulneeʹǩǩ da mättʼtõõtti vuässâʹtte seämma-ääiʹj mättčiâssid jijjjâs ǩeäjjõsaparaattin, leša fyyslânji jeeʹres paaiʹǩin.

Saaʹmi meersažpeeiʹv vieʹttjet 6.2. – Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummša peäss tobdstõõttâd Aanrest

/in , /by

Saaʹmi meersažpeeiʹv vieʹttjet piirieeʹjji täʹlvvmannu 6. peeiʹv. Juhllvuõđid vieʹttjet tâʹl äʹrbbvuõđlânji jeeʹres beäʹlnn Sääʹmjânnam da še Sääʹmjânnam åålǥbeäʹlnn. Sääʹmteeʹǧǧ määŋgpeällsaž tåimmjummša peäss tobdstõõttâd Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest Sääʹmteeʹǧǧ pukid uhssäävai åårrai peeiʹvest.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso tuäivat pukid tiõrv pueʹttjen tobdstõõttâd Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummša. – Håʹt-i saaʹmi vuâđđlääǥǥlaž jiõččvaaldâšm lij leämmaž mõõnni ääiʹj vââʹljest saǥstõõllmõõžžin, ij veʹt ni miʹjjid saaʹmid leäkku vieʹltǩani samai seeʹlves äʹšš, mâid tõt miʹjjid vueʹjjest miârkat, Juuso särnn. Ååʹn meersažpeiʹvven lij samai fiinâs piâssâd čuäjtõõllâd pukid tän samai vääžnai tuâj, mâid Sääʹmteeʹǧǧest šuurin čâđđmin da äʹšštobddmõõžžin tuejjeet, Juuso juätkk.

Sääʹmteeʹǧǧ pukid äävai åårrai peiʹvv älgg Sajoozz auditoriost čiâss 9.45 Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹj meersažpeeiʹv tiõrvvʼvuõđin. Sääʹmteeʹǧǧ musikk-kõõskõs, päärnaikulttuurkõõskõs Mánnu da jieʹllikarttkõõskõs Skábma vaʹsttee peeiʹv programmtaʹrjjummšest. Sääʹmteʹǧǧ taʹrjjad kuõʹssid juhllkååʹff da Sajoozz restrantt Čaijust vuäitt vuäʹstted juhllpeiʹvvporrmõõžž. Pääiʹǩ âʹlnn lij teâđast vueiʹtlvažvuõtt vuässõõttâd vuârbbmõʹšše, koʹst vuäitt vueiʹtted kuõʹhtt liipp Ijahis idja -festivaalid. Podd lij äävai pukid ǩeäid miõl ǩeäss.

Programm:

Čiâss 9.45, Sajos auditorio (45 min)
Meersažpeeiʹv videotiõrvvʼvuõtt | Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso
Konseʹrtt: Vildá | Musikk-kõõskõs

Čiâss 9.45, Sajos, Silba (45 min)
Vuâlla škooulâkksai päärnaiprogramm | Sääʹm päärnaikulttuurkõõskõs Mánnu

Čiâss 10.30–15.00, Sajos jõnnkäʹrdd
Tobdstõõđ Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummša! Sääʹmteeʹǧǧ takai koontâr, škooultõs- da mättmateriaalkoontâr da sääʹmǩiõl koontâr čuäjtâʹtte. Mieʹldd om. pinsspääʹjj da siõrrsuåpp.

Čiâss 10.30 da 13.00, vuâlggmõš Sajoozz jõnnkääʹrdest
Mättmateriaal vuäʹpstemkõõrv | Škooultõs- da mättmateriaalkoontâr

Čiâss 11.30 da 12.30, Sajos jõnnkäʹrdd
Livđe-čuäjtõõzz: Anna Morottaja | Musikk-kõõskõs

Čiâss 14.00, Sajos auditorio (30 min)
Dokumeʹntt Ääʹjj ǩiõll | Jieʹllikarttkõõskõs Skábma

Čiâss 15.00 Sajos auditorio (15 min)
Sajoozz čuäjtõõllâmvideo

Čiâss 18.00 Sajos auditorio
Kuuskõõzzi räʹppneǩ dokumeʹnttjieʹllikartt | Jieʹllikarttkõõskõs Skábma

Saaʹmi meersažpeiʹvv

Saaʹmi meersažpeeiʹv vieʹttjet piirieeʹjji täʹlvvmannu 6. peeiʹv. Peiʹvv lij õhtt saaʹmi liiʹpptempeeiʹvin, leša lââʹssen nuʹt Lääʹdd, Ruõcc ǥu Taarr veʹrǧǧneeʹǩǩ siâzztâʹlle almmjallaž liiʹpptummuž.

Saaʹmi meersažpeiʹvv lij veâl nuõrr juhllpeiʹvv. Lääʹdd kaʹlndaare tõn miõrkkuš eeʹjjest 2004. Meersažpeeiʹvest mieʹrreeš kuuitâǥ juʹn eeʹjjest 1992, da juhllpeeiʹv preddan jååʹđte pâʹjjel čueʹđ eeʹjj tuâkka, ekka 1917. Täʹl Taarr Trondheeiʹmest rieʹššeš vuõssmõs tâʹvvjânnmallaš sääʹmsååbbar, koon jurddmõš leäi smiõttâd saaʹmi jieʹllemvueiʹtlvažvuõđid da väʹldded beäʹl saaʹmid kuõskki kõõččmõõžžid. Ǩiõttʼtõllum aaʹššin vääžnʼjummuz leʹjje jååttmõʹšše, määddai âânnmõʹšše, puäʒʒhoiʹddjummša da škoouljååttmõʹšše õhttneei kõõččmõõžž.

Lââʹssteâđaid:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteeʹjj
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Pia Ruotsala-Kangasniemi
Vaaldâšmjååʹđteeʹjj
10 839 3 106 / 40 726 2 688
pia.ruotsala@samediggi.fi

Johanna Alatorvinen
Saaǥǥtempiisar
teʹl. 10 839 3 140 / 40 663 4 493
johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi

Liiŋk:

Tiõrvvʼvuõđ sääʹmǩiõlin

https://www.flickr.com/photos/samediggi-saamelaiskarajat/albums

  • Sääʹmteeʹǧǧ Flickr-tiillâst kaaunak snimldõõǥǥid ouddm. Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummšest, vuäzzlain da šõddmõõžžin. Snimldõõǥǥid vuäitt ââʹnned teâđvääʹltem kääzzkõʹstti miârktõõzzid pueʹrr naaʹlid jääʹǩǩteeʹl. Meärkak tâma snimldõõǥǥ aalǥ da snimmi nõõm.

Lââʹssteâđ Sääʹmteeʹǧǧest:

Sääʹmteʹǧǧ lij saaʹmi eeʹttkâʹsttmallaš jiijjâsvaaldâšmorgaan Lääʹddjânnmest. Jiijjâs laaʹjjin (L974/1995) vuâđđuum Sääʹmteʹǧǧ tuârvv tåimmjummšin sääʹm alggmeerkulttuur seillmõõžž da ooudâsviikkmõõžž. Sääʹmteʹǧǧ plaanad da teâuddjâtt saaʹmi ǩiõllʼlaž da kulttuursaž jiõččvaaldâšm di vuäpp da veekk ooudâs saaʹmi vuõiggâdvuõđid da jieʹllemåårrmõõžžid.

Ođđ nuõrttsääʹmǩiõllsaž mättǩeʹrjj lij õlmstõttum

/in , , /by

Škooultõs -da mättmateriaalkoontâr lij õlmstâttam ođđ nuõrttsääʹmǩiõllsa 3. klaass mättǩeeʹrj.

VIRKKÂDVÄÄʹRR 3 lij nuõrttsääʹmǩiõl mättǩeʹrjj vuâđđmättʼtõõzz kuälmad klaass jieʹnnǩiõl lookkji mättʼtõʹsse.

Mättǩeʹrjj lij nuõrttsääʹmǩiõʹlle jåårǥlõttum aanarsääʹmǩiõllsaž Virkkuuvääri 3 -ǩeeʹrjest.

Ǩeʹrjjraajji liâ Petter Morottaja da Miina Seurujärvi, ǩeeʹrj lij tuäjjam da kaartid pirstam Mika Kolehmainen. Nuõrttsääʹmǩiõʹlle lij mättǩeeʹrj jåårǥlâttam Raija Lehtola.

Ǩiiʹrjid vuäitt tiʹlljed Sääʹmteeʹǧǧ nettkaaupâst: VIRKKÂDVÄÄʹRR 3 Jieʹnnǩiõll da ǩeerjlažvuõtt 3.kl

Lââʹssteâđ:

Raija Lehtola
Mättmateriaal plaaneei
010 839 3194
raija.lehtola@samediggi.fi  

Petra Kuuva
Mättmateriaalpiisar
010 839 3119
petra.kuuva@samediggi.fi

Saamelaiskäräjien edustajat perustuslakivaliokunnan kuulemisessa 25.1.2023.

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso: ”Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšest lij kõõččmõš vuâđđlääǥǥlaž vuõiggâdvuõđsteen jiõččvaaldšma”

/in , , /by

Vuâđđlääʹǩǩvälljkåʹdd jäʹrjsti ođđeeʹjjmannu 25. peeiʹv eeʹttiǩ-kååʹddest õõlmâs kuullmõõžž, koʹst äʹššen leäi halltõõzz eʹtǩǩõs eeʹttiǩ-kådda lääʹǩǩen sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj da reäkkõslääʹjj 40 lååǥǥ 11 § muʹttmest. Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkõʹstte saaǥǥtuõʹllʼjeei Tuomas Aslak Juuso, nuʹbb väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio, lääʹǩǩtåimmkååʹdd da Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž Pirita Näkkäläjärvi, lääʹǩǩpiisar Kalle Varis da pirrõs- da jieʹllemvueʹǩǩlääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso kaaggi saakkvuârstes õuʹdde tõn, mõõn kaallšõs äʹšš sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž lij. – Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšest lij kõõččmõš mij jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđâst, puk meeran pueʹrrvââjjmest ja tõn jieʹllemviõkksažvuõđâst pueʹttiääiʹjest. Alggmeeru jiijjâs jiõččvaaldâšm lij čuuʹt kaallâš, tõt lij mij kulttuur šuurmõs staanni. Seämmast tõn feʹrttai veâl vueiʹtted viikkâd õõudårra , tõn feʹrttai vueiʹtted ođđsmõõvvâd pâi taarb mieʹldd, säärnai Juuso.

Sääʹmteeʹǧǧ nuʹbb väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio säärnai saakkvuârstes jiõčč še kuullmes ǩiõlâs mõõntam aanarsäʹmmlaid. Son puuʹti õuʹdde tõn, mõõn nalla lääʹǩǩeʹtǩǩõs pueʹreʹči ǩiõlâs mõõntam säʹmmlai sââʹj da vueiʹttemvuõđid ooʒʒõõttâd vaal-loǥstõʹǩǩe. – Tän poodd ǩiõllkriteeʹr, kååʹtt miârkkšââvv vuõssmõsân mättjum ǩiõl, õõlǥtõs vuäll kuälmad puõlvvõʹǩǩe, kååʹtt miârkkšââvv muu maaddârpuärraz. Ođđ lääʹjj mieʹldd riʹjttjeʹči, što muʹst maaddârpuäʹres lij mainstam sääʹmǩiõl vuõssmõs ǩiõllnes. Miõlstan tät čiõlggsânji pueʹrad še tõi aanarsäʹmmlai sââʹj, koi piârrjin ǩiõll lij mõõntum.

Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩtåimmkååʹdd da Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž Pirita Näkkäläjärvi mušttʼti, što lääʹǩǩeʹtǩǩõs âânn seʹst miârkteei pueʹreemeʹtǩǩõõzzid jiõnstem hiâlptummša. – Puk sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩeʹtǩǩõõzz seʹst ââʹnnem konkreettlaž õõuʹdeemeʹtǩǩõõzz jiõnstummuž hiâlptummša pueʹreʹče sääʹm demokratia. Oođõõzz pueʹreʹče jiânnai säʹmmlai õõutverddsažvuõđ – jälsti jiõnsteei šoorab pääiʹǩest leʹbe uuʹccab siidâst kuʹǩǩen pååʹštkääzzkõõzzin. Oođõõzz vuäitče kaggâd še jiõnstemaktiivlažvuõđ, tuõđi Näkkäläjärvi.

Kuullâmpodd lij ruõkkum da ǩiõččâmnalla eeʹttiǩ-kååʹdd neʹttseeidain​. Vuâđđlääʹǩǩvälljkåʹdd jääʹrjast ääʹšš pirr veâl kolmm kuullmõšâd välljkååʹdd såbbri õhttvuõđâst. Täk kuullâmpoodd jie leäkku õlmmsest.

Snimldõk: Hanne Salonen / Eeʹttiǩ-kåʹdd.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
40 687 3 394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
40 621 6 505
leo.aikio@samediggi.fi

Pirita Näkkäläjärvi
Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž
403 577 006
pirita.nakkalajarvi@gmail.com

Liiŋk:

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođõs Sääʹmteeʹǧǧ seeidain

Halltõõzz eʹtǩǩõs eeʹttiǩ-kådda lääʹǩǩen sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj da reäkkõslääʹjj 40 lååǥǥ 11 § muʹttmest

Sääʹmteeʹǧǧ ceälkkmõš halltõõzz eʹtǩǩõõzzâst (HE 274/2022) eeʹttiǩ-kådda lääʹǩǩen sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj da reäkkõslääʹjj 40 lååǥǥ 11 § muʹttmest

Sääʹmnuõri čeäppõspeeiʹv Aanrest 26.-27.4.2023

/in , , /by

Sääʹmnuõri čeäppõspeeiʹvid jäʹrjstet Aanrest, Sajoozzâst 26.-27.4.2023. Teeman lie taʹnni čuäjtõslaaǥǥan čeäppõõzz da nuʹbben sääʹm ǩiõtt-tuâj.

Sääʹmteʹǧǧ jääʹrjast Sääʹmnuõri čeäppõspeeiʹv Aanrest, sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst 26.-27.4.2023.  Väʹlddkååddlaž Nuori Kulttuuri-peeiʹv lie ođsmam da tõid jäʹrjstet taʹnni määŋgčeäppõsfestivaalân Kuopiost 25.-27.5.2023. Väʹlddkååddlaž peeiʹvid mallân ââʹneeʹl Sääʹmnuõri čeäppõspeeiʹvi teeman lie taʹnni čuäjtõslaaǥǥančeäppõõzz, kook vuäiʹtte leeʹd õuddmiârkkân musikk, teatter, tanss, stand up da kriʹlcctiivt. Nuʹbben teeman Sääʹmnuõri čeäppõspeeiʹvin lie taʹnni sääʹm ǩiõtt-tuejj (duodji, tyeji, ǩiõtt-tuejj) – sääʹmnuõri raajjâm tuâj kuâsttje čeäppõspeeiʹvi ääiʹj.

Pâjjnam jäʹrjstõõllâmkoolai da Sajoozz sõõʹji kapasiteeʹtt diõtt sääʹmnuõri čeäppõspeeiʹvi ââʹǩǩraajj lij taʹnni kaggum nuʹtt, što čeäppõspeeiʹvid vuäiʹtte vuässõõttâd 9-20-âkksa nuõr. Joouk lie: 9-12–âkksa, 13-16–âkksa di 16-20–âkksa.

Sääʹmnuõri čeäppõspeeiʹvi lââʹssen sääʹmteʹǧǧ älšmâtt 13-29-âkksaid sääʹmnuõrid ooccâd pâʹsslâšttam-mannust ävvneei virtuaal’laž Nuori Kulttuuri Digistage õõl, koozz puättam čuäjtõõzzin vueʹzz vaʹlljeet Kuopio festivaaʹle. Digistage vuâkkõõzz lie lookkâmnalla Nuori Kulttuuri neʹttseeidain.

Snimldõk: Čeäppõspeeiʹv 2 019. Ville-Riiko Fofonoff/Sääʹmteʹǧǧ

Lââʹssteâđ: 

Heli Aikio
vs. mättmateriaalplaaneei
heli.aikio[at]samediggi.fi
+358 (0)10 839 3 107

Gollegiella-ǩiõllcistt Ole Henrik Maggaaʹje

/in , /by

Tâʹvvjânnmallaš sääʹm ǩiõllcistt Gollegiella lij miõttum eeʹjj 2022 emeritusprofessor Ole Henrik Maggaaʹje. Son lij čõõđ jieʹllmes tuejjääm miârkteei tuâj sääʹmǩiõli ouddnummšen, ooudâsviikkmõššân da seeiltummšen. Son lij jieʹllemtuâjaineez čuäʹjtam sääʹmmlaid da ålggmailmma, što sääʹmm lij vääžnai da jieʹlli ǩiõll.

Ruõcc tååimai eeʹžžedjânnmen tän eeʹjj, ǥu juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj jueʹǩǩemnalla åårrai Gollegiella-ǩiõllcistt jueʹǩǩeš lååǥǥad vuâra. Cisttjueʹǩǩempoodd jäʹrjsteš Tukholmast 18.1.2023 õnnum miniʹsttri da Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹji såbbar õhttvuõđâst.

– Sääʹmǩiõl seeiltummuš da ooudâsviikkmõš lij samai vääžnai. Ole Henrik Magga lij leämmaž kuuʹǩǩ šurrân ouddvueʹǩǩen sääʹmǩiõl âânnmõõžžâst, da leäm kâʹl samai kuärǥaž ǥu vuäitam luõvted Gollegiella-ǩiõllciist täʹbbe Ole Henriiʹǩe, tuâtt kulttuuriminiʹstter Parisa Liljestrand.

– Leäm samai kuärǥaž ǥu vuäitam äʹjsted Ole Henrik Maggaa Gollegiella-ciistâst 2022. Suu jieʹllemtuâjas čuäʹjat, što son vuäǯǯ nuʹt tobdstõõzz ǥu ciist, särnn Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj Håkan Jonsson.

Ole Henrik Magga lij šõddâm eeʹjjest 1947 Kautokeinost Tâʹvv-Taarrâst. Ole Henrik Magga lij looʹjid iiʹjjid reâuggam ǩiõli ooudâsviikkmõššân, jeäʹrbi mieʹldd jeeʹres akateemlaž määttai, tuʹtǩǩummuž da mättmateriaali ooudâsviikkmõõžž di mättʼtõõzz pääiʹǩ. Magga lij oouʹdääm ânnʼjõž tâʹvvsääʹm ǩeeʹrjtemriâžldõõǥǥ, ǩeeʹrjtam saujjsääʹm ǩiõllmäätt õõutveäkka Lajla Mattsson Maggain da vuässõõttâm nuʹt uuʹme- ǥu piiddâmsääʹm ǩeeʹrjtemriâžldõõǥǥi ooudâsviikkmõʹšše.

Magga lij še vuässõõttâm alggmeerai instituutioi alttummša meersaž da meeraikõskksaž tääʹzzest odm. toiʹmmjeeʹl ÕM alggmeerai põõšši fooruum vuõssmõs saaǥǥjååʹđteeʹjen da nuʹt leämmaž altteʹmmen Taarr Sääʹmtiiʹǧǧid, koon vuõssmõs saaǥǥjååʹđteeʹjen Ole Henrik Magga tååimai.

Lââʹssteâđaid

Preʹssteâđtõs Gollegiella (ruõccâs)

Loppusyksy ja jäätyvä järvi. Taivaalla vaaleanpunaisen sävyjä.Snimldõk: Ville Fofonoff

Mii muʹst âlgg tieʹtted vaʹrrjõõttmõõžžâst – Staanvuõtt-tuâjjpääʹjj Säʹmmlai dommvuuʹdest – vuuʹd aazzjid

/in , /by

Vuõinnlõõttâmpooddâst ǩiõttʼtõõlât nuʹt odinak oummu ǥu õhttsažkååʹdd vaʹrrjõõttmõõžž. Miârktõssân lij čiõlǥeed, måkam jiijjâsnallšemvuõđ da lokku välddmõõžž õhttne vaʹrrjõõttmõʹšše Lappi vuuʹdest takainalla da sääʹmvuuʹdest jeäʹrben. Vuõinnlõõttmõõžžâst ämmat-tuâjjla mainste vaʹrrjõõttmõõžžâst da jeäʹlet tõʹst še õhttsaž saǥstõõllmõõžž.

MÕÕN DIÕTT podd jäʹrjstet?
Liâ-a Tâʹvv-Lappi ǩiõččlâsttmõõžž väjldõttum vaʹrrjõõttmõš- da staanvuõttaaʹššin? Noorrâp teâđaid jeeʹres vuuʹdi ǩiõččlâsttmõõžžin. Koronapandemia puuʹti tuõttsõs heämmõsvueʹjjid da jo-ba čoʹrstemvueʹjj Lääʹddjânnma. Koronakriis lââʹssen Ukraina väinn lij põhttam ouʹdde ođđnallšem vaʹrrjõõttmõõžž taarb.

MÕÕN DIÕTT käʹnnat vuässõõttâd?
Jõrddmõššân lij, što Lappi vuuʹdest liâ jeeʹresnallšem taarb vaʹrrjõõttmõõžžâst ǥu saauj åʹrnn Lääʹddjânnmest. Taarbšep haʹŋǩǩõʹsse teâđaid tiʹjjid vuuʹd aassjin da jeeʹres toiʹmmjeeʹjin. Puäʹđ mieʹldd – tiettummšad kaiʹbbjet!

Iʹlmmtõõđ mieʹldd tän liiŋk pääiʹǩ: https://link.webropolsurveys.com/S/9296FF7A759A6E65

Iʹlmmtõõđ vu 23.1.2023 mõõneeʹst (vueiʹtlva tuʹlǩǩõõzz da vuässõõttmõõžž pääiʹǩ âʹlnn), što vuäǯǯak liiŋk šõddmõʹšše.

Piâzzak mieʹldd še iʹlmmteǩani tän liiŋk pääiʹǩ: https://us06web.zoom.us/j/87252373292

Programm:

Staanvuõtt-tuâjjpääʹjj Aanar sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst vu 30.1.2023 čiâss 16.30–18.30

16.30 Tiõrv pueʹttem
Mäʹhtt mon odinak ooumžen vuäitam vaʹrrjõõttâd?

16.35 Mõõk takai da jeeʹresnallšem taarb varrjõõttmõʹšše liâ Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹdest?
Krista Lyyra, STM

16. 55 Paneeʹl: Sääʹmvuuʹd raavâsvuõđ da kuånst vaʹrrjõõttmõõžžâst
Saǥstõõllmõõžžâst mieʹldd aassieeʹttkâsttmõš Aslak Uula Länsman, Essi Kulju SPEK (72 čiâss -meerlai jiõččtååimlaž vaʹrrjõõttmõš.- äʹšštobddi), Eveliina Impiö (vaalmâšvuõttplaaneei Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd) di ǩieʹssi Elina Lindström (Pueʹttiääiʹj raajjmen -haʹŋǩǩõs Kuntaliitto)

17.25 Pueʹttiääiʹj raajjmen- haʹŋǩǩõõzz puhttõõzzid

  • persoonlaž vaʹrrjõõttâmplaan
  • liâdggpuåtkâlm-vuäppõõzz

Siõm kõhtt

17.35 Mäʹhtt veʹrǧǧneeʹǩǩ väʹldde lokku sääʹmǩiõlid jeeʹresnallšem heämmõsvueʹjjin?
Anne Kirste Aikio, sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar da Tuuli Miettunen, vt. ooudâsviikkâmšurr Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd

17.55 Tuâjjpääʹj /õhttsaž saǥstõõllmõõžž vaʹrrjõõttmõõžžâst
måkam aaʹššid õõlǥči võl väʹldded lokku vaʹrrjõõttmõõžžâst tââʹv vuuʹdest takai vaʹrrjõõttmõõžžâst?

18.15 Tääʹrǩmõš kaggmõõžž takainalla

Staanvuõtt-tuâjjpääʹjj kooll THL, Kuntaliitto ja Kehitysvammaliitto õhttsaž ESR Pueʹttiääiʹj raajjmen -haʹŋǩǩõʹsse. Tuâjjpaaʹjest liâ õhttsažtuâjjkueiʹmmen še Sääʹmteeʹǧǧ da Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd.

Lââʹssteâđ haʹŋǩǩõõzzâst, koon obbnõmm lij vueʹlnn åårrai liiŋkâst
https://thl.fi/fi/tuʹtǩǩeem-da-ooudâsviikkmõš/tuʹtǩǩumuž-da-haʹŋǩǩõõzz/lääʹmes-da-älggjânnamtuâǥǥaž-oummui-piʹrǧǧummuš-čoʹrstem-da-kriisvueʹjjin-pueʹttiääiʹj-raajjmen-covid-19-ǩiččlâsttmõõžži-vuâđald

Lââʹssteâđ:

Elina Lindström
projeʹktt-tuâjjlaž
Hyvinvointialueyhtiö Hyvil Oy
+358 9 771 2150, +358 46 921 5125
Elina.Lindstrom(at)hyvil.fi

Anne Länsman-Magga
sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar
Sämetigge
+358 40 182 9998
anne.lansman-magga(at)samediggi.fi

Tuuli Miettunen
vt. sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž kääzzkõõzzi ooudâsviikkâmšurr
Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd
+358 40 484 2676
tuuli.miettunen(at)lapha.fi

 

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj väʹlljkåʹddkuullmõõžž jåttje – õhttsažtoiʹmmjem- da saǥstõõllâmõõlǥtõõzz õõudummuš ij miârkkšõõv veto-vuõiggâdvuõđ

/in , , /by

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođõõzz kuõskki väʹlljkåʹddkuullmõõžž jåttje tän neäʹttlest. Sääʹmteʹǧǧ kaaggi ceälkkmõõžžines, što halltõõzz eʹtǩǩõs âânče seʹst määŋgaid miârkteei konkreettlaž pueʹrõõzzid säʹmmlai vuõiggâdvuõđlaž sâjja. Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsåbbar jõnn jäänmõõzz jiõnin 15-3-1 priimmâm lääʹǩǩeʹtǩǩõs staanče pueʹrben säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ teâuddjummuž.

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođõõzz välljkåʹddǩiõttʼtõõllmõõžž aʹlǧǧe mädd- da meäʹcctäällvälljkååʹdd da tällõsvälljkååʹdd äʹšštobddikuullmõõžživuiʹm 10.1. Sääʹmteeʹǧǧ kuullmõõžžin eeʹttkõʹsttjen leʹjje saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da nuuʹbb väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio lââʹssen lääʹǩǩpiisar Kalle Varis, pirrõs- da jieʹllemvueʹǩǩlääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen di lääʹǩǩtåimmkååʹdd da Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž Pirita Näkkäläjärvi. Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsååbbar priimi 29.11.2022 jiõnin 15-3-1 lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz, leša eʹtǩǩii vaali ǩiiddõspaaiʹǩi meärra muttâz.

Õõudǩiõʹtte saǥstõõllmõõžž lie kaggâm aainâs ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea da rooddsuäʹrddemkomitea vuõiǥeed kaiʹbbjum vueʹssvuuʹd, kookk miârkkšâʹvve kriteeʹrid vaal-loǥstõʹǩǩe priimmʼma di õhttsažtoiʹmmjem- da saǥstõõllâmõõlǥtõõzzid.
– Õhttsažtoiʹmmjem- da saǥstõõllâmõõlǥtõs lij puästtad kovvuum juʹn-ba veto-vuõiggâdvuõđ staanmõšân Sääʹmtegga, leša tuõđâst paragraff kuuitâǥ tåʹlǩ čiõlǥeʹče ânnʼjõõžž saǥstõõllâmõõlǥtõõzz meeraikõskksaž alggmeervuõiggâdvuõđid pueʹrben vaʹstteeʹjen da vieʹǩǩteʹče še veʹrǧǧniiʹǩǩi tuâj, tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio. – Tõt ij õuddmiârkkân viiǥče kooʹddin tõi kååddlaž jiõččvaaldâšm, son juätkk.

Halltõõzz eʹtǩǩõõzzâst määŋg vieʹltʼtem teevvmõõžž ânnʼjõž lääʹǩǩšiõttummša

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođõõzz lij vuõrddum kuuʹǩǩ, tõn diõtt ko lääʹjjest lie määŋg vuämmnam pääiʹǩ. Õuddmiârkkân jiõnstemriâššmõõžž lie pueʹreem taarbâst.
– Leʹčči pueʹrr, što vuäitčim ainsmâʹtted säʹmmlai õõutverddsažvuõđ pueʹrummuž kuʹǩes kõõski Sääʹmjânnmest vaalbuussin da jeeʹres pueʹrab jiõnstemriâššmõõžži veäkka, väärrsaaǥǥjååʹđteei Aikio tuâtt.
Väʹlljkåʹddkuullmõõžž juätkkje pueʹtti neäʹttel 20.1. reâuggjieʹllem- da tääʹssärvvvälljkååʹdd kuullmõõžžin. Mâŋŋa jeeʹres välljkooʹddi smiõtldõõǥǥi valmštummšest äʹšš serddai vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹdd ǩiõttʼtõõllma, kuäʹss ääʹšš pirr jäʹrjstet kattum äʹšštobddikuullmõõžži õõl veâl õõlmâs kuullmõõžž 25.1. Sääʹmteʹǧǧ vuässââtt pukid vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹdd kuullmõõžžid.

Lââʹssteâđ:

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
40 621 6 505
leo.aikio(at)samediggi.fi

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
40 687 3 394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Liiŋk:

www.samediggi.fi
Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođõs Sääʹmteeʹǧǧ seeidain
Halltõõzz eʹtǩǩõs eeʹttiǩ-kådda lääʹǩǩen sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj da reäkkõslääʹjj 40 lååǥǥ 11 § muʹttmest
Sääʹmteeʹǧǧ ceälkkmõš halltõõzz eʹtǩǩõõzzâst (HE 274/2022) eeʹttiǩ-kådda lääʹǩǩen sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj da reäkkõslääʹjj 40 lååǥǥ 11 § muʹttmest
https://www.flickr.com/photos/samediggi-saamelaiskarajat/albums