Vuâlla škooulâkksai päärnaimateriaalhaʹŋkkõõzz loppjuhll da materiaali õlmmeempodd Sajoozzâst 20.11.

Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllkonttâr Vuâlla škooulâkksai päärnaimateriaalhaʹŋkkõõzz loppjuuhl da rajjum materiaal õlmmeempoodd viõʹttjet Sajoozzâst päärnai vuõiggâdvuõđ peiʹvven 20.11. čiâss 9.00-12.00.

Podd altteet auditoriost saaǥǥin, materiaalid čuäʹjteeʹl da päärnailaaulčuäjtõõzzin, koon mâŋŋa Sajos jõnnkääʹrdest lij vuäittmõš tobdstõõttâd materiaalid tääʹrǩben.

Haʹŋǩǩõs lij älggam eeʹjj aalǥâst da tõn mieʹldd liâ šõddâm kueʹhtt mobiilsiõr, kueʹhtt digiǩeeʹrj, luʹvddsiõrr da pååđbukva aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmǩiõlin.

Sääʹmteʹǧǧ tuäivat pukid, leša jeäʹrben materiaal raajjmõʹšše vuässõõttâm päärnaid, sääʹmǩiõllsa vuâlla škooulâkksaid päärnaid da vuõss-škooul škooulniiʹǩǩid, pueʹtted tiõrvân õlmmeempoʹdde.

Šõddmõš lij sääʹmǩiõllsaž.

Lââʹssteâđaid

Mä. ǩiõllpieʹssjååʹđteei
Petra Kuuva
+358 10 839 3119 / +358 40 6624741
petra.kuuva(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ vuâlla škooulâkksai päärnaimateriaalhaʹŋǩǩõs lij eeʹjj 2019 ǩeâllʼjeei mättʼtõs- da kulttuurministeria teäggtem haʹŋǩǩõs, koʹst puuʹtʼtet Lääʹddjânnam sääʹmǩiõlin kueʹhtt mobiilsiõr, kueʹhtt digiǩeeʹrj, pååđsääʹmǩiõli bukva da puäʒʒteeʹm õõʹnni luʹvddsiõrr.

Eʹtǩǩõs saaʹmi tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomission vaalmâš

Saaʹmi tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio meäʹrtummuž kuõskki saaǥǥstõõllmõõžž liâ vuõǯǯum tuʹmmstõʹǩǩe riikk, Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbar kõõsk. Riikksuåvtõs lij ǩiõttʼtõõllâm da priimmâm eʹtǩǩõõzz saaʹmi tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomission jeäʹǩǩes-škooulâst 13.11.2019. Eʹtǩǩõs õuddan Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbar ǩiõttʼtõõllâmnalla.

Täävtõssân lij meäʹrted viiđ vuäzzla õõʹnni komissio, kååʹtt leʹčči tuåimmjummšest jiõččvälddsaž da soorčteʹm. Eʹtǩǩõs saaʹmi tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio meäʹrtummšen âânn seʹst jeäʹrbi mieʹldd komissio tuâjjânouddmõõžž, tuâj täävtõõzzid da tuâj, da tõin teâđtet lââʹzz mâʹŋŋlubust. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar ǩiõttʼtââll eʹtǩǩõõzz saaʹmi tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomission såbbreʹstes 17.-18.12.2019.

­- Tääʹrǩes valmštõõllmõõžž da še Sipilä ǥu Rinne halltõõzzin jiõllum saaǥǥstõõllmõõžži mâŋŋa leäʹp piâssâm ååʹn tõõzz, što vuäitam puʹhtted mââimõõzzâst eʹtǩǩõõzz saaʹmi tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio altteem diõtt Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz da såbbar ǩiõttʼtõõllmõʹšše, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio.

– Spraavdõttum kuullmõõžžin sääʹm-meer lij õõlǥtam riikkâst čõnnõõttmõõžž. Sääʹm vueʹrdde, što vieʹrrvuõđ seʹlvtet da vuõiǥeet da što jiâ vieʹrrvuõđ teänab ni kuäʹss šõõddče. Valmštõõllâm poodd leäm vuäǯǯam tieʹtted tuõđâš, oʹdinakai  saaʹmid šõddâm tragediaid. Täin šõddmõõžžin nårrai sääʹm-meer õhttsaž historia da seʹlvvnem-maainâs. Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbar âlgg tuʹmmjed, haaʹleet-a, što šõddâm tuejjeet kuâsttjeeʹjen, Sanila-Aikio juätkk.

Lääʹddjânnam halltõs lij Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzâst alttääm sääʹmaaʹššid ǩiõttʼtõõli tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttproseezz valmštõõllmõõžž kålggmannust 2017. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar eʹtǩǩii jieʹllmest vuõlttõs-saaǥǥstõõllmõõžžâst 9.2.2018, što proseezzâst rieʹššeš saaʹmi kuullmõõžžid nuʹt saaʹmi dommvuuʹdest ǥu tõn åålǥbeäʹlnn še. Riikksuåvtõõzz kanslia čõõđti rapoort kuullmõõžžin 26.11.2018. Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji såbbreʹstes 18.12.2018 õuddned tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttproseezzâst da eʹtǩǩeed Lääʹddjânnam riiʹǩǩe tuõđâšvuõtt-da suåvâdvuõttkomissio alttummuž di mandattsaaǥǥstõõllmõõžž alttummuž. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs uʹvddeš vääʹld saaǥǥstõõllâd mandaatt riikkin

Riikksuåvtõõzz teâđtõs 13.11.2019; Saaʹmi tuõđâšvuõtt-da suåvâdvuõttkomissio meäʹrtummuš õuddan

Lââʹssteâđ:

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl koontâr ååcc tâʹvvsääʹmǩiõl jåårǥlõõʹtti  sâjjsa vuârtõõllâmluõvâsvuõđ ääiǥas

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl koontâr ååcc

tâʹvvsääʹmǩiõl jåårǥlõõʹtti  sâjjsa vuârtõõllâmluõvâsvuõđ ääiǥas

Sâjjsažvuõtt lij äigga 1.4. – 30.9.2020.  Sâjjsiʹžžen vaʹlljem tuâjjlast âlgg tieuʹdded vuârtõõllâmluõvâsvuõttlääʹjjest (1305/2002) miârktum määinaid. Jåårǥlõõʹtti tuâj liâ meäʹrtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž  36 § da jåårǥlõõʹtti ââʹntemõõlǥtõõzz asetõõzzâst Sääʹmteeʹǧǧest (1727/1995). Jåårǥlõõʹtti päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššmõõžž väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/IV leʹbe V/II meâldlânji (vuâđđpäʹlǩǩ 2518,95-2180,06 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen tuâjast määuʹset 24 %:n sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvi ǩiõččlâʹsttemlââʹzz.

Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez aʹlǧǧe tooimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 11.12.2019 mõõneeʹst addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?823d2f13fi-FI

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar teʹl. 010 839 3124. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.

Aanrest 13.11.2019 Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmaaʹšši saǥstõõllâmpeeiʹvin õuʹdde puʹhttmest odm. kulttuurkääzzkõõzz da sote- da mäddkåʹddoođummuš

Sääʹmaaʹšši saǥstõõllâmpeeiʹv riâžžât eʹpet 7.-8.11.2019 Heʹlssnest. Piirieeʹjji riâššmi saǥstõõllâmpeeiʹvi jorddmõššân lij jieʹlled čõõđ ääiʹjpoddsaž sääʹmaaʹššid ministeriai veʹrǧǧniiʹǩǩi da Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹji kõõsk. Vuõssmõs peeiʹv lij pukid ministeriaid jurddum õhttsaž vuässõs halltõsprograamm ǩiiʹrjummšin da tõi tiuʹddepiijjmõõžžâst.

Saǥstõõllâmpeeiʹvi poodd saǥstõõlât Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩeem teeʹmin tõin vaʹstteei veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm. Tän eeʹjj saǥstõõllâmpeeiʹvin Sääʹmteeʹǧǧ õuʹdde puʹhttem ääiʹjpoddsaž teeʹm liâ kulttuurkääzzkõõzz, sote- da mäddkåʹddoođummuš di turismm.

Kulttuurkääzzkõõzzin jeäʹrben õuʹdde puʹhttmest liâ kõõskõõzzi tuåimmjummuš da teäggtõs da Veikkaus årra tillʼlõõvi čuõppmõõžži vaaiktõs. Sote-oođummšest õuʹdde puʹhttmest liâ saaʹmi ǩiõllʼlaž da kulttuursaž vuâđđvuõiggâdvuõđi da õõut-tääʹssʼsažvuõđ ravvsab čõõđtummuš di saaʹmi vaaiktemvueiʹtlvažvuõđi da kulttuurjiõččvaaldâšm pueʹrummuš. Turiismast õuʹdde puʹhttmest leiʹǧǧturismm aarktlaž jeällmõõžžâst, staanvuõtt- da resursskõõččmõõžž da pääiklažoummui jiõni kuvddlummuš da lokku välddmõš.

Sääʹmteeʹǧǧest saǥstõõllâmpeivva vuässâʹtte I vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto, II vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, halltõõzz vuäzzlaž Nilla Tapuola, vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi, kulttuurpiisar Riitta Orti-Berg, jieʹllemvueʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen da ougglõsõhttvuõđi pääiʹǩ Sääʹmteeʹǧǧ veʹrǧǧneeʹǩǩ jeeʹres sektoorin.

Saǥstõõllâmpeeiʹv liâ vuõiggâdvuõttministeria da Sääʹmteeʹǧǧ koordinâʹsttem da riâžžât ååʹn viiđad vuâra.

Lââʹssteâđ

I vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto, teʹl. 040 756 9075, heikki.paltto(at)samediggi.fi

II vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, teʹl. 040 187 1331, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi, teʹl. 040 726 2688, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Ooʒʒõõđ mieʹldd leʹbe eʹtǩǩed vuäzzla Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõʹsse 2020-2021

Ooccâp nuõrisuåvtõʹsse mieʹldd aktiivlaid, sääʹmaaʹššin älšmam nuõrid pirr Lääʹddjânnam. Nuõrisuåvtõõzz vaʹlljummšest puäʹđet väʹldded lokku, što vuäzzla eeʹttkâʹstte vueiʹtlva kääʹtteeʹl sääʹmvuuʹd di jeeʹres ǩiõlljooukid. Sääʹmǩiõl täidd lij tuäivvmõššân. Vaʹlljummšest jääʹǩǩtet še sooǥǥbeäʹli kõskksa tääʹssäärv. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlai ij taarbâž leeʹd sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž.

Nuõrisuåvtõʹsse vaʹlljeet čiččâm väʹlddveärla vuäzzla di siʹjjid juõʹǩǩkeʹče persoonla vääʹrrneeʹǩǩ. Vuäzzla aʹlǧǧe leeʹd 18–28-âkksa aktiivlaž sääʹmnuõr. Lââʹssen suåvtõʹsse vaʹlljeet vitt põõšši äʹšštobddi. Äʹšštobddivuäzzla aʹlǧǧe leeʹd vaʹlljem poodd 15–17-âkksa. Nuõrisuåvtõs tuejjad sääʹmteeʹǧǧ halltõʹsse eʹtǩǩõõzz vaʹlljummšest åårrai vuäzzlain, da loopplaž tuʹmmstõõǥǥ tueʹjjad sääʹmteeʹǧǧ sååbbar.

Vuäitak ooccâd mieʹldd leʹbe eʹtǩǩeed tij miõlâst nuõrisuåvtõʹsse suåppi 18–28-âkksaid sääʹmnuõrid da äʹšštobddivuäzzliʹžžen suåppi 15–17-âkksaid sääʹmnuõrid. Eʹtǩǩõõzz vuâđđõõttmõõžžineez vuäitt vuõltteed 1.12.2019 mõõneeʹst neʹttpååʹštin nuõripiisra addrõʹsse elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

leʹbe pååʹštin Nuõrisuåvtõʹsse

Nuorisoneuvosto
Sajos, 998700 Inari

Vuäitak tiuddeed še ooccâmpõmmâi.

Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst tuåimmjeei nuõrisuåvtõõzz vueiʹvv-vueʹǩǩeš tuâjjan lij õõuʹdeed sääʹmnuõri ǩiõllʼlaž da kulttuursaid vuõiggâdvuõđid di raaveed sääʹmnuõri identiteett nuõrituâj pääiʹǩ. Lââʹssen suåvtõs puätt valmštõõllâd tõid sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzid, aalǥtõõzzid, ceâlklmid da jeeʹres peäʹlestvälddmõõžžid, kook kueʹsǩǩe sääʹmnuõrid.

Nuõrisuåvtõõzz tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd lââʹzz tääiʹben www.nuor.fi

Lââʹssteâđ

Vs. Nuõripiisar Elli-Marja Hetta teʹl. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Saǥstõõllâmpodd Oulust 12.11. da Ruäʹvnjaarǥâst 13.11.

Puäʹđ saǥstõõllâd ääiʹjpoddsaž aaʹšši pirr!
Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz riâššâm saǥstõõllâmpoodd juätkkje Oulust da Ruäʹvnjaarǥâst.

Oulu mâ 12.11. čiâss 17-19,
Bar & Café Keltainen Aitta, Aittatori 25, 90100 Oulu

Ruäʹvnjargg se 13.11. čiâss 18-20,
Santa’s Hotel Santa Claus (-1. krs), Korkalonkatu 29, 96200 Rovaniemi.

Poodd mieʹrren lij kaaunõõttâd vuuʹd säʹmmlaivuiʹm da saǥstõõllâd ääiʹjpoddsaž aaʹšši pirr. Pueʹtted tiõrvân! Pooddâst lij kååʹfftaʹrjjummuš.

”Haaʹleep halltõõzzin juäʹtǩǩed veâl saǥstõõllâmpooddi riâššmõõžž nääiʹt lopp-pââʹjest. Saǥstõõllâmpoodd lie šiõǥǥ päiʹǩǩ piâssâd saǥstõõllâd da vaajted jurddjid Sääʹmteeʹǧǧ da jeäʹrben halltõõzz tuâjast jeeʹres vuuʹdi säʹmmlaivuiʹm. Saǥstõõllâmpooddin lij še šiõǥǥ päiʹǩǩ uʹvdded jeävvsid pueʹtti Sääʹmteeʹǧǧ norrõʹsse”, särnn saaǥǥjååʹđteei Sanila-Aikio da tuäivat pukid tiõrvpueʹttjen saǥstõõllâmpooddid.

Pââʹj mââimõs saǥstõõllâmpodd ââʹnet Čeʹvetjääuʹrest 1.12.2019.

Lââʹssteâđ:
Saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Saaǥǥjååʹđteei Sanila-Aikio vuässââtt Frozen 2 maaiʹlmvuõssjeäʹǩǩiʹžže

Sääʹmtiiʹǧǧi saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio, Aili Keskitalo (NO) da Per-Olof Nutti (SE) di Sääʹmrääʹđđ saaǥǥjååʹđteei Åsa Larsson Blind vuässâʹtte Frozen 2 -jieʹllikaart maaiʹlmvuõssjeäʹǩǩiʹžže Los Angelesist 7. skamm-mannu 2019.

”Disney jieʹllikaart liâ šuur tobddji jieʹllikaart. Lij hervvai vueiʹnned, mõõn jiânnai sääʹmkulttuur lij inspirâsttam jieʹllikarttraajjʼjid da mäʹhtt tõt kuâsttai jieʹllikaartâst”, särnn saaǥǥjååʹđteei Sanila-Aikio vuârddmõõžžin ouddâl kueʹssreeis.

Sääʹmdelegaatio Frozen 2 -jieʹllikaart preʹsspooddâst Oslost 22. da 23.9.2019. Snimldõk: Lars Opstad / Sámidiggi & Sámeráđđi.

Sääʹmtiiʹǧǧi da Sääʹmrääʹđđ saaǥǥjååʹđteei väʹldde mieʹldd niõđeez, sij liâ puk šuur Frozen-fani. Sanila-Aikio nijdd Eʹll-Dåʹmnn Aikio (10-e.) vuâlgg vuõssjeäʹǩǩiʹžže.

Sääʹmteeʹǧǧ da Sääʹmrääʹđđ liâ tuejjääm õhttsažtuâj Walt Disney animaatiostudioin da vuässõõttmõš maaiʹlmvuõssjeäʹǩǩiʹžže lij vueʹss tän suåppmõõžž. Kueʹssreeis  õhttvuõđâst saaǥǥjååʹđteei teivva še Frozen 2 -jieʹllikarttraajjʼjid da animaatiojoouk. Siʹjjid čuäʹjtet še Walt Disney animaatiostudio.

Sääʹmteeʹǧǧ da Sääʹmrääʹđđ teâđte sueiʹnnmannust 2019, što tâʹvvsääʹmǩiõllsaž versio Frozen 2 -jieʹllikaartâst čõõđtet sääʹm-meer da Walt Disney animaatiostudio õhttsažtuâj puåđõssân. Lââʹssen čõhččmannust 2019 õlmstõʹtteš lââʹzz teâđ  õhttsažtuâjast, ǥu mainsteš sääʹm äʹšštobddijooukâst da õlmstõʹtteš vueʹssbeäʹli kõskksaž seremoniaalʼlaž suåppmõš.

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Saaǥǥtempiisar Johanna Alatorvinen teʹl. 010 8393140 / 040 663 4493, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi

Nuõrid rajjum seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj jåårǥlõttum kouʹmme sääʹmǩiõʹlle

Narodleett nuõrid rajjum seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj lij jåårǥlõttum tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle da õlmstõttum Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz tuåimâst.

Seksuaalʼlažvuõtt lij õhtt vääžnai vueʹss oummu šõddmõõžž. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki ääʹšš lie leämmaž ǩiõlddum jeäʹrben sääʹmõhttsažkååʹddest. Tõin lij vuäittam leeʹd vaiggâd mainsted, jie-ka ođđ temma kuõskki sääʹn leäkku leämmaž vieʹltǩani sääʹmǩiõʹlle valmmša âânnmõõžžâst. Sääʹnnǩiiʹrji veäkka smeʹllkâʹttep sääʹmnuõrid mainsted jiijjâs jieʹnnǩiõl. Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâttmõõžžâst lij še jurddum sääʹmǩiõllsa seksuaalčuõvtõõzz taarbid.

”Sääʹnnǩeeʹrj valmštummuž lij vuõrddum da lij fiinâs, što vuõǯǯim õlmstõttum samai ÕM alggmeerai ǩiõli eeʹjj poodd. Tuäivvap, što seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj šâdd veiddsõs liâvtõʹsse da tõn vääʹldet smeʹllkââʹtteeʹl âânnmõʹšše. Tuäivvmõššân lij še, što seksuaalʼlažvuõđâst vueiʹtet mainsted hieʹlǩeld, ǥu tõõzz käunnʼje sääʹn jiijjâs ǩiõlin”, rämmaš nuõrisuåvtõõzz vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Ánte Veijola.

Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlaž Niila Rahko lij tuʹmmjam Narodleett blogist sääʹmǩiõllsa seksuaalsääʹnnǩeeʹrj miârktõõzz. ”Taarbšep seksuaalʼlažvuõđ kovveei saaʹnid sääʹmǩiõʹlle. Sannõs tuärjjad sääʹmǩiõl mättjummuž – lij veʹt ǩiõll ikkân kulttuuʹre. Sääʹmnuõr taarbše jiijjâs sääʹnnǩeeʹrj seksuaalsannõʹsse, ǥu teâđ vuäǯǯmõš jiijjâs ǩiõlin lij priʹmeârla. Sääʹn õuʹdde neävv õlmmeed jiijjâs tiõrvâs naaʹlin, di tõn diõtt sääʹmǩiõllsaž seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj lij miârkteei da kaiʹbbjum lââʹss. Sääʹmǩiõllsaž seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj taʹrjjad še vuõrâsoummuid kuånstid väʹldded aaʹššid õuʹdde päärnaivuiʹm”, tuʹmmai Rahko.

Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâttmõʹšše kuʹlle jiânnai terminologiatuâj, ǥu puk sääʹnnǩeeʹrjest åårrai sääʹn jie võl leäkku âânnmõõžžâst leʹbe noormtum. Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlõõzz lie valmštõõvvâm kõrr tuâj puåđõssân iiʹjji 2018 da 2019 poodd. Jåårǥlâʹttemtuâjast tuejjeeš õhttsažtuâj Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjin.

“Leäm samai toođvaž, što vuäǯǯap nuõrttsääʹmǩiõʹlle ođđ seksuaalsannõõzz. Sääʹn lie leämmaž õuddâl samai occanj, mõõn diõtt juʹn tåʹlǩ jåårǥlâttmõš lij leämmaž vaʹǯǯtõsnallšem. Vaʹǯǯtõsvuõđâst čuäʹjat juʹn tõt, što ǩiõttʼtõõllâmnallšem sääʹnnliʹstte nårrje õhtseʹžže 441 sääʹn, koid leäʹp nuõrttsääʹm ǩiõlljuâǥǥtõõzz såbbrin ǩiõttʼtõõllâm. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki aaʹššin jeät leäkku ääiʹjab saaǥǥstõõllâm da tõt kuâsttji še vueʹjj ǩiõlltuâjast: jåårǥlõõzzid lij leämmaž vaiggâd kaunnâd da jiânnai lie õnnum vuõiʹǧǧest läiʹnnsääʹn. Koid-ne saaʹnid lie leämmaž määŋg vaajtõsmääin, kooi uuʹcces miârktõsjeäʹrdõõzzin leäʹp ooccâm teâđaid.” särnn nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjlaž Mervi Semenoff sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâʹttemproseezzâst.

Juʹn pâʹjjel 10 eeʹjj mââiårra Narodlett vuâmmši, što nuõr kõʹčče jiânnai seksuaalʼlažvuõʹtte da seʹksse kuõskki saaʹnid, fiʹttõõzzid da meäʹrteeʹlmid. Sääʹnnǩeeʹrj veäkka haaʹleeš čiõlǥeed seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki teeʹrmid, što teeʹmest mainstummuž hiâlptââvv. Tõn veäkka haaʹleeš vaaikted tõõzz, što nuõr vuäǯǯa ääʹššmeâldlaž teâđ, kååʹtt lij ânnʼjõõvi muʹrdded seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki ǩiõlddjid da åskkmõõžžid. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki fiʹttõõzz da meäʹrteeʹlm lie jiânnai da ođđ šâʹdde čõõđ ääiʹj. Tõn diõtt sääʹnnǩeʹrjj lij vääžnai oođeed mieʹrrkõskksaž aaiʹjin, särnn Narodleett äʹšštobddi Sari Hälinen.

Tobdstõõđ seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩerjja lääʹddǩiõʹlle, tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, aanarsääʹmǩiõʹlle da nuõrttsääʹmǩiõʹlle.

Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlaž Niila Rahko lij ǩeeʹrjtam Narodleett blogiiʹje jurddjin seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩiiʹrjin. Looǥǥ lââʹzz https://narodleettblogi.com/2019/09/30/sääʹmǩiõllsaž-seksuaalsääʹnn-lââʹzzat-pueʹrrjieʹllem-da-tieʹttemvuõđ/

Lââʹssteâđ

Vs. Nuõripiisar Elli-Marja Hetta teʹl. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Narodlett, äʹšštobddi Sari Hälinen teʹl, 050 302 5935, sari.halinen(at)vaestoliitto.fi

 

     

 

Sääʹmǩiõllsaž mobiilsiõrr lij õlmstõttum

Sääʹmteeʹǧǧ vuâlla škooulâkksai päärnaimateriaalhaʹŋǩǩõõzz vuõssmõs mobiilsiõrr lij vaalmâš, da tõt lij laaddâmnalla Google Play -kaaupâst nõõmin Karhu ja kettu. Mobiilsiõrr lij õlmstõttum koouʹmin sääʹmǩiõlin; aanarsääʹmǩiõʹlle, nuõrttsääʹmǩiõʹlle da tâʹvvsääʹmǩiõʹlle.

Kaampâr da Riʹmmj lij maainâsnallšem mobiilsiõrr, koʹst seuʹrrjet jieʹllikuâhttaz da sij naʹzvaani määʹtǩ  Sääʹmjânnma. Maainâz õuddan vieʹsslõsvuõđin jååʹđeeʹl čõõđ eeʹjjpooddi, da juõʹǩǩ eeʹjjpoodd puõtt liâ vaʹlljeemtuâj. Siõr täävtõsjoukkân liâ vuâlla škooulâkksa päärna, leša siõrr suäpp pukid, še rävvsab ǩiõl mättʼtõõđjid.

Kaampâr da Riʹmmj -mobiilsiõr alggpueʹttemjuurd da kaart liâ čeäppneǩ-kärtteei Ulla Sainio. Siõr lij raajjâm jyväskyläst åårrai siõrrooudâsviikki da Kõskk-Lääʹddjânnam šuurmõs siõrrvuuʹd põõrǥâs Zaibatsu Interactive.

Sääʹmteeʹǧǧ vuâlla škooulâkksai päärnaimateriaalhaʹŋǩǩõs lij eeʹjj 2019 ǩeâllʼjeei mättʼtõs- da kulttuurministeria teäggtem haʹŋǩǩõs, koʹst puuʹtʼtet Lääʹddjânnam sääʹmǩiõlin kueʹhtt mobiilsiõr, kueʹhtt digiǩeeʹrj, pååđsääʹmǩiõli bukva da puäʒʒteeʹm õõʹnni luʹvddsiõrr. Materiaal õlmstââʹttet päärna vuõiggâdvuõđi peiʹvven 20.11.

Lââʹssteâđ

Mä. ǩiõllpieʹss jååʹđteei
Petra Kuuva
+358 10 839 3119 / +358 40 6624741
petra.kuuva(at)samediggi.fi

 

Sääʹmǩiõllsaž nuõri teâtt- da vuäʹpstõs-seiddõs ävvan

Koolmin sääʹmǩiõlin da lääʹddǩiõlin iʹlmstõõvi seeidaid lij puuʹtʼtam Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs.

”Rämmšep, što piâssâp sääʹm ǩiõllneäʹttel cisttân ääveed ođđ seeidaid. Seeidain kaaunak jeäʹrbi mieʹldd teâđaid nuõrisuåvtõõzzâst da tõn tuåimmjummšest, sääʹmnuõri teâtt- da vuäʹpstõskääzzkõõzzid da videoblogid. Mâʹŋŋlubust piâzzak še ǩeeʹrjted saaǥǥstõõllâmfooruuʹme”, särnn nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Risten Mustonen.

Seiddõõzz siiskõõzz liâ rajjum jeäʹrben sääʹmnuõrid. Lââʹssen seeidain käunnʼje teâđ še takainalla pukid ouddmiârkkân Dihtosis- teâttpaʹǩaat ååʹblǩest. Seeidai teeʹmm lij õhttsallašvuõtt. “Haaʹleep, što täk seeid liâ puki sääʹmnuõri vääras, koʹst täättas sij juʹn   jälsteʹče. Tuäivtep sääʹmnuõrid pueʹtted tiõrvân vuässõõttâd še siiskõõzzpuuʹtʼtõʹsse teeʹksti, snimldõõǥǥi di videoi pääiʹǩ”, Risten Mustonen särnn.

Nuõri teâtt- da vuäʹpstõstuâjj lij cõggi nuõrituâjj, kååʹtt taʹrjjad teâđ, ohjjeem da vuäʹpstõõzz jeeʹresnallšem nuõri jeällma kuõskki kõõččmõõžžin da vueʹjjin. Tuâjjmaallin tuärjjeet nuõri šõddmõõžž, jiõččsmõõvvmõõžž da pueʹrrjieʹllem da tõk vuâđđâʹvve nuõri teâđ da tuärjjõõzzi taarbid.

Vueʹssen seiddõõzz liâ še nuõrisuåvtõõzz ođđnam seeid. Seiddõõzzâst pââstak tobdstõõttâd nuõrisuåvtõõzz tuåimmjummša da seuʹrrjed måkam tuåimmjummuž suåvtõõzzâst lij ååʹn da pueʹttiääiʹjest. Seiddõs ävvan seärad 23.10. addrõõzzâst www.nuor.fi.

Teâtt- da vuäʹpstõs-seiddõõzz viiǥǥât ooudâs čõõđ ääiʹj. Väʹlddep vuâstta siiskõsjurddjid. Jõs tuʹst liâ jurddi seiddõõzz siiskõõzzâst, vääʹld õhttvuõđ haʹŋǩǩõstuâjjliʹžže.

Seeid liâ vueʹss DigiÁrran-haʹŋǩǩõõzz, kååʹtt lij nuõrisuåvtõõzz da Vuʹvddvaaldâšmkonttâr õhttsažtuejj.

Lââʹssteâđ:

Kati Eriksen
DigiÁrran-haʹŋǩǩõs
Sääʹmteʹǧǧ
kati.eriksen(at)samediggi.fi