Sääʹmteeʹǧǧ vaalpoodd juuʹhl vieʹttjet ǩieʹssmannust 2022 

Sääʹmteeʹǧǧ vaalpoodd 2020-2023 juuʹhl vieʹttjet Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst 17. ǩieʹssmannu 2022 čiâss 11 ääʹljeeʹl. Puk liâ koččum seuʹrrjed juuʹhl vuõiggvuõlttõõzz pääiʹǩ. 

– Vuârdam rämm-miõlin, što piâssâp mââimõõzzâst noorõõttâd õʹhtte da joohljâʹtted jooʹtti vaalpoodd. Ååʹn leäʹp vaalpoodd pieʹllrääʹjest da ååʹn lij šiõǥǥ podd årsted juuʹhl miârkin, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso. 

Juuʹhl poodd piâzzât naaudšet čieʹppi sääʹmartiisti čuäjtõõzzin pirr sääʹmvuuʹd. Juuʹhlest čuäjtõõđi liâ odm. Ingá-Máret Gaup-Juuso, Anna Morottaja, Nils-Heikki Paltto di Anna Lumikivi. Lââʹssen juuʹhlest piâzzât seuʹrrjet Auri Ahola taʹnssčuäjtõõzz di Niillas Holmberg da Ima Aikio tivttčuäjtõõzz.  

Peiʹvvprograamm looppat Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹji dialoog. Sääʹmteeʹǧǧ ääiʹjben leämmaž saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi da Tiina Sanila-Aikio di ânnʼjõž saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso saǥstâʹlle miõʹlle kuâđđjam pooddin jiijjâs põõʹjineez. 

Mâʹŋŋlubust prograammâst lij Tundra Electron juʹhllkonseʹrtt. Juuʹhl programm obbvuõđâst õlmstââʹttet Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidain www.samediggi.fi

Vaalpoodd johlla pääiʹǩ ool liâ koččum sääʹmõhtsažkååʹdd vuäzzla, sääʹmõhtsažkååʹdd vaaikteei, Lääʹdd riikk di jeeʹres õhttsažtuâjjtuâjjlai eeʹttǩeeʹj. Juʹhllpoʹdde jiijjâs tiõrvvʼvuõđid põʹhtte väʹlddminister Sanna Marin di Taarr da Ruõcc Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹj. 

Juuʹhl peäss seuʹrrjet vuõiggvuõlttõssân addrõõzzâst www.sajos.fi/live.  

Lââʹssteâđaid: 

Tuomas Aslak Juuso 
Saaǥǥjååʹđteei  
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Kartt: Ellen-Maarit Juuso

TEÂTT, TÄIDD & TEMPP -speâll lij ååʹn õlmstõttum še nuõrtt -da tâʹvvsäämas

TEÂTT, TÄIDD & TEMPP -speâll lij ååʹn õlmstõttum še nuõrtt -da tâʹvvsäämas. Tät lij oođuum speâll. Speâll lij jåårǥlõttum lääʹddǩiõllsaž Peliko/Martinex TIETO, TAITO JA TEMPPU -speâllast.

TEÂTT, TÄIDD & TEMPP -speâll lij hääʹsǩes luʹvddspeâll pukid. Speâllast peäʹss jååʹtted speâll-luuʹd âʹlnn šäärbeeʹl da TEÂTT, TÄIDD & TEMPP koorti mieʹldd rõsseed määŋg nalla, di vaʹstteed kõõččmõõžžid. Speâll-luuʹd kaartast lij õhtt kaʹlndareeʹǩǩ.

Jõs speâllai åårast TEÂTT, TÄIDD & TEMPP stuuʹppna, vaʹllʼjad son õõut täin vaaitõsmääinain:

Teâtt: teâtt-tuejjõõzz liâ teâttǩeâšttkõõččmõõžž, koid vueiʹtte leeʹd määŋg jeeʹresnallšem vasttõõzz. Vasttõõzz jie kaunnu koortin, leša speâllai smeäʹtte vuõigg vasttõõzzid.

Täidd: täiddtuejjõõzz õhttne matematiʹǩǩe leʹbe ǩiõlʼlaž ooddid.

Tempp: tempptuejjõõzzin speâllai peäʹsse siõmmna liikkeed da seämmast ââʹnned aʹrvvõstääideez.

Speâll mieʹrren lij, štõ päärna vueiʹtte speâllad juâkksaž jiijjâs vueʹjj mieʹldd. Speâllast lij mieʹrren saǥstõõllâd eeʹjjpooddi vaaitõõllmest da jeeʹres aaʹššin mâid päärna juurdče. Speâll suåpp kooum âkksain pââʹjårra. Speâll lij puuʹttʼtum õõutâst ǩiõllpiessohjjumšin.

Speâll lji tiʹllʼjemnalla Sääʹmteeʹǧǧ mättmateriaal nettkaaupâst.

Lââʹssteâđ:

Petra Kuuva
Mättmateriaalpiisar
040 677 22 75
petra.kuuva@samediggi.fi

Marita Aikio
Mättmateriaalplaaneei
040 662 9018
marita.aikio@samediggi.fi

Raija Lehtola
Nuõrttsääʹmǩiõllsaž materiaaltuâjj
050 573 9525
raija.lehtola@samediggi.fi

Ouddpeâmm uʹčteeʹlid da spesiaaluʹčteeʹlid šurr tarbb sääʹm ouddpeâmmast – Oulu universiteʹtt alttad škooultõõzzid Aanrest

Õhtt sääʹm ouddpeâmm šuurmõs vaʹǯǯtõõzzin lij õllškooultum sääʹmǩiõllsaž tuâjjlažkååʹdd vääʹnn. Nuʹt 40 proseeʹnt sääʹmǩiõllsaž ouddpeâmm tuâjjlažkååʹddest lij väjja ââʹntemvuõđ. Samai hueʹnn lij sääʹmǩiõllsaž ouddpeâmm spesiaaluʹčteeʹli vueʹǩǩ, ǥu uʹčteeʹl jiâ lekku ni vooʹps ååʹn vuäǯǯamnalla.

Vueʹjj teevat lââʹzzteeʹl ouddpeâmm škooultõõzz. Oulu universiteeʹtt alttad Aanrest puõʹtti jooulmannust ouddpeâmm uʹčteeʹli ââʹntemvuõđ uʹvddi pedagogiikk kandidaattškooultõõzz da ouddpeâmm spesiaaluʹčteeʹl ââʹntemvuõđ uʹvddi pedagogiikk maisterškooultõõzz. Škooultõõzzin ǩiʹddjed jiijjâsnallšem lokku välddmõõžž sääʹm peâmmʼmõõžž da äʹrbbvuõđlaž teâđ di ǩiõl mättjummuž pedagooglaž vueʹjjid da mõõntõõllmõõžžid. Še pieʹǩǩ mättʼtõõzzâst lij sääʹmǩiõllsaž.

Sääʹmǩiõl da kulttuur spesiaaltaarb lokku vaʹlddi škooultõõzzi täävtõssân lij raʹvvjed pedagooglaž silttummuž da ääʹšštobddâmvuõđ sääʹm ouddpeâmmast da vaʹstteed sueʹrj samai jõnn uʹčteeʹltaʹrbbe.

Ouddpeâmm spesiaaluʹčteeʹlškooultõs riâžžât Aanrest ååʹn vuõssmõs vuâra.

Škooultõõzzid reäšš Oulu universiteeʹtt pedagogikktiõttji tiõđkåʹdd, da tõk čõõđtet määŋghämmsažškooultõssân äuʹǩǩeeʹl jeäʹǩǩääid, neäʹttel-looppid da ǩieʹsslookkâmpââʹj. Šuurmõs pieʹǩǩ mättʼtõõzzâst lij neeʹttest, leša lââʹssen âʹlddmättʼtõsperioodid ââʹnet Aanrest da vuässas še Oulust.

Škooultõõzzin tuejjeet õhttsažtuâj Sääʹmteeʹǧǧ (Sámediggi), Sääʹm škooultemkõõskõõzz (Sámi Oahpahusguovddáš) da Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituuʹttin. Lââʹssen õhttsažtuâj puäʹđet tuejjeed še sääʹm pedagogiik, määŋgǩiõllsažvuõđ da ǩiõlljälltem tuʹtǩǩeeʹji da äʹšštobddjivuiʹm. Škooultõõzz teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria.

Ooccâmäiʹǧǧ lij 31.8.–14.9.2022. Ooccmõõžž vuâđald koččum ooʒʒjid ââʹnet suåvlažvuõđteʹstt 10.–11.11.2022 Aanrest.

Infopoodd škooultõõzzin Teamsist mâ 7.6.2022. Ouddpeâmm uʹčteeʹlškooultõs čiâss 16.00–17.00 da ouddpeâmm spesiaaluʹčteeʹlškooultõs čiâss 17.00–18.00.

Lââʹssteâđaid škooultõõzzin Mättpälggsest:

Ouddpeâmm uʹčteeʹl, sääʹmǩiõl da kulttuur spesiaaltaarbid lokku vaʹlddi škooultõs | Oulu universiteʹtt

Ouddpeâmm spesiaaluʹčteeʹl, sääʹmǩiõl da kulttuur spesiaaltaarbid lokku vaʹlddi škooultõs | Oulu universiteʹtt

Lââʹssteâđaid:

Anne-Mari Sironen, projeʹkttplaaneei, SaVOpe da SaVEO -haʹŋǩǩõs, teʹl. 050 4127944, risttnõmm.sokknõmm@oulu.fi

Niina Aikio-Siltala, mä. ǩiõllpieʹssvuäʹpsteei, Sääʹmteʹǧǧ , teʹl. +358 (0)10 839 3115 / +358 (0)40 487 5414, niina.aikio-siltala@samediggi.fi

Snimldõk: Kevin Francett

Saamelaismatkailun hyvä sekä huono tulevaisuus.

Tobdstõõđ vasttõõzzlaž turiist raʹvvjõʹsse sääʹmkulttuuʹre da saaʹmi dommvõudda

Toobdak-a sääʹmkulttuur da saaʹmi dommvuuʹd naaʹlid da peeitaid ǥu jiijjad kårmmnääd? Teʹstte teâđad ođđ sääʹmturiʹsmme õhttneei teâttkõõjjõõzzin da ǩiõčč sääʹmturiism obbvääldlaž ǩeâllʼjemvuõđ animaatio. Sääʹmteeʹǧǧ lij õlmstâttam sääʹmturiism jooʹttiraʹvvjõõzz pâʹlddmateriaalineez addrõõzzâst www.samediggi.fi/saamelaismatkailu.

Saamelaismatkailun hyvä sekä huono tulevaisuus.
Kartt: Sunna Kitti

Jooʹttiraʹvvjõs pâʹlddmateriaalineez lij tillʼlõvvum tââvas puõʹtti turiistid da ouddâl puki saaʹmi dommvõudda puõʹđjid ođđ turismmsueʹrj tuâjjlaid da tåimmjid da tõn vueiʹtet äuʹǩǩeed še mättmateriaalân turismmsueʹrj uʹčteeʹlid di mättʼtõõđjid. Seiddõs õlmstââʹttet ååʹn eŋgglõsǩiõʹlle da lääddas.

– Takai tiettummuš sääʹmnaroodâst, saaʹmi historiast da modeeʹrnest sääʹmõhtsažkååʹddest lij veâl oolâžnallšem da täujja še ouddkäddmõõžži euʹnneem. Saaʹmid kuõskki tuõđmeâldlaž teâđ lââʹzztummuš da liâvtummuš še turismmsueʹrj pääiʹǩ lij aaibâs vääžnai, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Tuäivam, što sääʹmtuʹriism jooʹttiraʹvvjõs vääʹldet vaiddsânji âânnmõʹšše da tõt äuʹǩǩad vueiʹtlva määŋgaid tåimmjid. Haaʹleep smeʹllkâʹtted turiistid tuejjeed vasttõõzzlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei vaalšummšid, ǥu sij reiʹssje saaʹmi dommvuuʹdest, juätkk II väärrsaaǥǥjååʹđeei Leo Aikio.

Sääʹmturiism da saaʹmi dommvuuʹd jiijjâsnallšemvuõđid vuäʹpsteei jooʹttiraʹvvjõs lij tuejjuum ääiʹjpoddsaž vaʹǯǯtõõzzid vaʹstteeʹjen, sääʹmõhtsažkååʹdd da -kulttuur lokku väʹlddjen da ciʹsttjeeʹjen digitaalʼlaž materiaalpaʹǩaatten. Jooʹttiraʹvvjõõzz lââʹssen seiddõs âânn seʹst obbvääldsaž ǩeâllʼjemvuõđ aicclmeei animaatio, turiism pueʹttiääiʹj kaartid, veiddsõs sääʹmturiʹsmme da saaʹmi dommvõudda tiʹllʼlõõvi turiʹsmme õhttneei sannõõzz di mättjum tääidaid teʹsttjeei teâttkõõjjõõzz.

– Seiddõs õõlǥat veâl siõmmna pueʹrummuž sannõõzz lââʹssen, leša tõt lij še digitaalʼlaž materiaalipaʹǩaat ouddõs. Materiaalpaʹǩat lij hieʹlǩeld peeiʹvtemnalla, tâʹl ääiʹjpoddsaž turiism treeʹndid da vaʹǯǯtõõzzid lij hiâlpp reagâʹstted soorčeeʹl tõʹst, mäʹhtt turismm vaaikat pääiklažnarood aʹrǧǧe da juʹhlle leʹbe sääʹmkulttuuʹre da tõn pueʹrrjieʹllma, särnn haʹŋǩǩõõzz plaaneei Kirsi Suomi.

Vasttõõzzlaž turismm teâđast åårram kueʹssen pääiklaž põõrtâst

Sääʹmjânnmest turistt lij kueʹssen pääiʹǩest, koʹst säʹmmlai argg da juuhl liâ pieʹǩǩ ärvvsaž jieʹlli kulttuurimaall raajeeʹl spesiaal kulttuurkueʹstelm, kååʹtt lij saaʹmi ââʹjjäiggsaž päiʹǩǩ. Täʹst jieʹlli kulttuurkueʹstlmest vueiʹtlvââʹstet sääʹmkulttuur jieʹllemviõkksažvuõtt da serddmõš puõʹtti puõlvvõõǥǥid.

Meeʹst pukin lij vasttõs õhttsaž pueʹttiääiʹjest juõʹǩǩåʹrnn toʹben, koozz tuâjjam da laauʹǩi seurrjummuž vuälla. Tuejjeep õõutsââʹjest täʹst peeiʹvest vasttõõzzlab da eettlânji ǩeâllʼjeejab, što še puõʹtti puõlvvõõǥǥin lij puk tät mooččâsvuõtt da reeʹǧǧesvuõtt jieʹllemnalla da ǩiõččlâʹsttemnalla.

Sääʹmteʹǧǧ priimi 24.9.2018 Vasttõõzzlaž da eettlânji ǩeâllʼjeei sääʹmturiism tåimmjem-vuâđđjurddi -vuäppõõzz, koozz vasttõõzzlaž turiist da turiism Jooʹttiraʹvvjõs pâʹlddmateriaalineez vuâđđââvv. Sunna Kitti kärttõs aicclmâtt eettlaž raʹvvjõõzz saaǥǥ tõʹst, mäʹhtt tåimmjed, što pueʹttiäiʹǧǧ leʹčči vasttõõzzlab da eettlânji ǩeâllʼjeejab säʹmmlai dommvuuʹdest tuärjjeeʹl sääʹmkulttuur tuõʹllʼjummuž juätkkjemvuõđ.

Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam veäʹǩǩtieʹǧǧ mättʼtõs- da kulttuurministeriast jooʹttiraʹvvjõõzz valmštem diõtt da čõõđ viikkmõʹšše.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak JuusoSaaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđeei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Kirsi Suomi
Plaaneei, Vasttõõzzlaž sääʹmturismm haʹŋǩǩõõzz
010 839 3118 / 0405945492
kirsi.suomi@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ kueʹssreeisast Heʹlssnest soti-aaʹššin

Sääʹmteʹǧǧ lij kueʹssjeʹmmen 11.-12.5.2022 Heʹlssnest sosiaal- da tiõrvâsvuõttaaʹššin. Sääʹmteʹǧǧ vueiʹnnlââtt piâr- da vuâđđkääzzkõsminister Aki Lindén, Kela väʹlddjååʹđteei Outi Antila di veʹrǧǧoummid sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeriast, Kelast da Tilastokeskuksest (Statistikk-kõõskõõzzâst).

– Kueʹssjummuž lij vääžnai. Agendaastam liâ mäŋgg saaʹmi sosiaalstaaʹne, soti-kääzzkõõzzid da teâđpuuʹtʼtõʹsse õhttneei kõõččmõõžž. Seämmavuâra ooudâsviikkâp õhttsažtuâj da viikkâp saaǥǥid saaʹmid vääžnai aaʹššin, särnn Sääʹmteeʹǧǧ I vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto.

Kueʹssjummša vuässâʹtte Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđeei Anni Koivisto, sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar Anne Länsman-Magga, ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, jieʹllemvueʹǩǩ- da pirrõslääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen di SámiPoske mä. plaaneei Lydia Heikkilä da Riitta Lehtola-Kosonen. Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđeei Leo Aikio vuässââtt vueiʹnnlõttmõʹšše Kelain.

Sääʹmteeʹǧǧ da Kela piiriekksaž saǥstõõllmõõžž

Sääʹmteeʹǧǧ da Kela eeʹttkeei vueiʹnnlâʹtte seärad 11.5. Piiriekksaž vueiʹnnlõttmõõžžâst taʹrǩstõõlât õhttsažtuâjjsuåppmõõžžâst suåppum aaʹšši ouddnummuž.

Vueiʹnnlõttmõõžžâst saǥstõõlât plaanâst sääʹmǩiõll-lääʹjj teâuddjummšest, Kela tuärjjõsmaalli šiõttlõsvuõđâst saaʹmi äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâttmõʹšše, tuʹtǩǩeemtaarbin, säursmâttmõõžžâst di sääʹmǩiõllsaž liâđǥlaž aaʹšši ooudâsviikkmõõžžâst.

Saaʹmi sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõtt di teâđpuuʹtʼtõs

Sääʹmteʹǧǧ saǥstââll neljdpeeiʹv 12.5. sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž soti–kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđâst di tõn kuõskki teâđpuuʹtʼtõõzzâst piâr- da vuâđđkääzzkõsminister Aki Lindénin di sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeriain da Tilastokeskus veʹrǧǧoummuivuiʹm.

– Saaʹmi pueʹrrjieʹllma da tiõrvâsvuõʹtte vaaikteei tuejjeei õõlǥči ânnʼjõž pueʹrben vueiʹtted tobdsted tuʹmmstõktuâjast da kääzzkõõzzi puuʹttummšest, särnn Koivisto.

Lââʹssteâđaid:

Anni Koivisto
I väärrsaaǥǥjååʹđeei
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Anne Länsman-Magga
sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar
010 839 3128
anne.lansman-magga(at)samediggi.fi

Saamelaiskulttuurikeskus Sajos Inarissa.

Sääʹmparlamentniiʹǩǩi konfereʹnss jäʹrjstet vueʹssmannust Aanrest

Kuuđad Sääʹmparlamentniiʹǩǩi konfereʹnss jäʹrjstet Aanrest 19.05.2022. Konfereʹnss leäi miârktõs ââʹnned 2020, leša tõt mâʹjjni koronapandemia diõtt. Õõutpeivvsaž konferenssa vuässâʹtte Sääʹmparlamentneeʹǩǩ Lääʹddest, Ruõccâst da Taarrâst. Pääiʹǩ âʹlnn liâ še Ruõčč sääʹmorganisaatio eeʹttǩeei, kook vuässâʹtte konferenssa valvvjen.

– Fiinâs, što Sääʹmparlamentneeʹǩǩ peäʹsse ååʹn noorõõttâd Aanra da saǥstõõllâd õhttsaž aaʹššin di vaʹǯǯtõõzzin äimmõsmuttsa, äʹrbbvuõđlaž tiõttu di saaʹmi vuõiggâdvuõđi mõõnniäiggsaž ouddnummša õhttneeʹl, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Konfereeʹns äššan tän eeʹjj liâ jeäʹrbi mieʹldd äimmõsmuuttâs, äʹrbbvuõđlaž teâtt di saaʹmi vuõiggâdvuõđi mõõnniäiggsaž ouddnummuš. Konfereeʹnsest kuulât äʹšštobddjid jeeʹres vuuʹdin, kook jueʹǩǩe ođđsummuž teâđ parlameʹnttniiʹǩǩid.

Sääʹmparlamentniiʹǩǩi konfereʹnss jäʹrjstet juõʹǩǩ kuälmad eeʹjj. Sääʹm parlamentaarlaž Suåvtõs vaʹsttad sääʹmparlamentniiʹǩǩi konfereeʹns vueʹjj jäʹrjstummšest, da eeʹjj 2022 konfereeʹns vueʹjj riâššâmvasttõs kooll Lääʹdd beäʹl Sääʹmtegga.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Saara-Maria Salonen
Plaaneei
+44(0) 7305 965 167
saara-maria.salonen@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ nõõmii eeʹttǩeeʹjid Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd sääʹmǩiõl luʹvddkådda

Sääʹmteʹǧǧ nõõmii såbbrestes 13.4.2022 Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd sääʹmǩiõl luʹvddkådda vitt vuäzzla da vitt väärrneeʹǩǩ. Sääʹmteʹǧǧ teäʹddii vaalšummšest jeäʹrben vooudlaž da jeeʹres ǩiõlljoouki eeʹttkâsttmõõžž da vaaʹldi lokku Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd vuʹvddvälddõõzz juʹn tuejjeem tuʹmmstõõǥǥid.

Sääʹmteeʹǧǧ nõõmeem vuäzzla da väärrneeʹǩǩ:           

VuäzzlažVäärrneǩ
Marko TervaniemiIiris Mäenpää
Klemetti NäkkäläjärviAnne Maria Näkkäläjärvi
Terhi HarjuTauno Ljetoff
Petra Magga-VarsInga Koivisto
Ristenrauna MaggaPirita Näkkäläjärvi

Sääʹmǩiõl luʹvddkååʹdd tuâjjan lij väʹldded beäʹl, mäʹhtt vuʹvddvälddõõzz tuʹmmstõõǥǥ vaaikte ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummša. Luʹvddkåʹdd še arvvââll sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi taarb, vuäǯǯamvuõđ da šlaaj. Čiõlǥtõõzzi vuâđald luʹvddkåʹdd tuejjad vuʹvddhalltõʹsse eʹtǩǩõõzzid sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi da kääzzkõskuällsi di tuâjjlažkååʹdd ǩiõlltäiddõõlǥtõõzzi da ǩiõlltääid ooudâs viikkmõššân.

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar tuʹmmji še ǩeeʹrj tååimtummšest Lappi pueʹrrvââjjamvoudda kuõskeeʹl sääʹmǩiõl luʹvddkååʹdd šiõttummuž. Ǩeeʹrjest Sääʹmteʹǧǧ mušttat, što še Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd âlgg jiijjâs beäʹlnn kueʹdded vasttõõzz puki Lääʹdd saaʹmi ǩiõlljoouki da jeeʹres vuuʹdi eeʹttkâsttmõõžžâst. Tõʹst še Sääʹmteʹǧǧ mušttat, što pueʹrrvââjjamvuuʹd välddõõzz âlgg luʹvddkååʹdd vuäzzlai vaalšummšest väʹldded lokku lääʹjj õõlǥtõõzzid kuõskeeʹl odm. luʹvddkååʹdd vuäzzlai sääʹmǩiõlʼlsažvuõđ.

Lääʹjj mieʹldd luʹvddkååʹdd vuäzzliʹžžen vueiʹtet vaalšed tåʹlǩ sääʹmǩiõlʼlsaž oummuid da vuäzzlain 40 proseeʹnt âʹlǧǧe leeʹd Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbar vaalšem nuʹt, što siidsååbbar vuäitt vaalšed uuʹccmõsân õõut oummu.

Sääʹmteʹǧǧ tuäivv, što puk luʹvddkådda vuäzzlaid nõõmeei vueʹssbeäʹl vääʹldet lokku juätkast mieʹldd pukid mainstummšid da saǥstõõllmõõžžid, kook kueʹsǩǩe luʹvddkååʹdd norrõõzz.

Sääʹmteʹǧǧ haaʹlad viikkâd ooudâs Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd kääzzkõõzzid õhttsažtuâjast nuʹt, što säʹmmlai taarb toobdstet da vääʹldet lokku kääzzkõõzzi riâššmõõžžâst. Soti-oođummuž täävtõssân lij kääzzkõõzzi õõutverddsaž teâuddjâttmõš. Säʹmmlai beäʹlnn täävtõõzz õsttmõš õõlǥat, što säʹmmla vuäǯǯa kääzzkõõzzid jiijjâs ǩiõlin da säʹmmlaž kultturtuâǥǥaž vääʹldet lokku. Alggmeer säʹmmlai tiõrvâsvuõtt da pueʹrrjieʹllem lij veeʹzz Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd õhttsaž äʹšš.

Sääʹmteeʹǧǧ ǩeʹrjj Lappi pueʹrrvââjjamvoudda kuõskeeʹl sääʹmǩiõl luʹvddkååʹdd šiõttummuž

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Anni Koivisto
I väärraaǥǥjååʹđteei
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ ååcc jåårǥlõʹtti sâjjsa vuârtõõllâmluõvâsvuõđ ääiǥas

Sâjjsažvuõtt lij äigga 1.6. –30.11.2022. Sâjjsiʹžžen vaalšum âlgg tieuʹdded vuârtõõllâmluõvâsvuõttlääʹjjest (1305/2002) miârktum määinaid.

Jåårǥlõʹtti tuâjjan lij håiddad tâʹvvsääʹm jåårǥlâʹttem- da terminologiatuâjaid ǩiõllkonttrest. Jåårǥlõʹtti ââʹntemkaiʹbbjõssân lij tuõjju šiõttlõs õllškooultuʹtǩǩõs leʹbe jeeʹres škooultõs di lääʹjjest auktorisõsttum jåårǥlõʹttjin (1231/2007) jurddum vuõiggâdvuõtt toiʹmmjed auktorisõsttum jåårǥlõʹttjen lääʹddǩiõlâst tâʹvvsääʹm ǩiõʹlle leʹbe nuuʹbbi õõri.

Tuâjast ââʹnet kuâiʹt määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj. Jåårǥlõʹtti Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯlõsvuõtt-tääʹzz IV/IV leʹbe V/II meâldlânji (vuâđđpäʹlǩǩ 2597,07–2247,67 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da lõõʹzzid tuõjju haʹrjjnummuž mieʹldd.

Ooccmõõžž meâlddõõzzeezvuiʹm âlgg tooiʹmted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 15.5.2022 mõõneeʹst addrõʹsse: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?64f523ee

Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd Sääʹmteeʹǧǧ kiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio +358 40 707 5626 Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.

29.4.2022
Sääʹmteʹǧǧ

Saamelaiskäräjien vaalien ääntenlaskenta käynnistymässä.

Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkåʹdd iʹlmmat ooccâmnalla vaalplaaneei mieʹrräiggsaž tuâj – ooccâmääiʹj lie juätkkam 15.5.2022 räjja

Tuâjj älgg 1.6.2022 leʹbe suåppmõõžž mieʹldd da peštt 31.12.2022 räjja da vueiʹtlvânji tõn mâŋŋa. Vaal-luʹvddkååʹdd tåimmpäiʹǩǩ sâjjdâtt sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. Vaalplaaneei tuâjjan lij vaal-luʹvddkååʹdd vuâlsiʹžžen ââʹnned huõl eeʹjj 2023 sääʹmteʹǧǧvaali valmštõõllmõʹšše da tueiʹmmepiijjmõʹšše õhttneei tuâjain.

Šiõttõsvuâđliʹžžen ââʹntemõõlǥtõssân lij tuõjju suåvlaž škooultõs da sääʹmǩiõl täidd (asetõs 1727/95). Ǩiõččlâsttmõš vaal-luʹvddkååʹdd tuâjast ǩiõččât ouddõssân.

Päʹlǩǩvuõtt meäʹrtââvv sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâžldõõǥǥ IV/III – V/I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ kõõskâst 2645,46 e/mp – 2492,97 e/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:n sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvi ǩiõččlâʹsttemlââʹzz.

Ooccmõõžž meâlddõõzzineez âʹlǧǧe tååimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 15.5.2022 mõõneeʹst addrõʹsse: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?0758ce03

Lââʹssteâđaid tuâjast õuʹdde vaal-luʹvddkååʹdd piisar Antti Aikio teʹl. ‭+ 358 10 839 3148‬ da vaal-luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto teʹl. +358 10 839 3159‬.‬‬‬‬

Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi‬.

Aanrest 8.4.2022
Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkåʹdd

Saaǥǥjååʹđteei Juuso da kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi vuässâʹtte Venetsia čeäppõsbiennaaʹle

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da Sääʹmteeʹǧǧ kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Pirita Näkkäläjärvi vuässâʹtte Venetsia čeäppõsbiennaaʹle 21.4.-23.4.  Ååʹn vuõssmõs vuâra čeäppõsbiennaal meersaž paviljongâst liâ tåʹlǩ sääʹmčeäppõsneeʹǩǩ da še vuõssmõs vuâra säʹmmla liâ meeran eeʹttkâʹsttmen paviljoongâst.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso rämmaš sääʹmčeäppõõzz raʹvves eeʹttkâsttmõõžžâst Venetsia čeäppõsbiennaalâst.

– Muʹst lij rämm vuässõõttâd Venetsia biennaaʹle õõutsââʹjest jeeʹres Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹjivuiʹm. Lij vääžnai tuärjjeed sääʹmčeäppõsniiʹǩǩid da ǩiččlõõttâd ooudâsvieʹǩǩted sij sââʹjes maaiʹlm čeäppõsareenain, särnn Juuso.

Sääʹmčeäppõsneeʹǩǩ Pauliina Feodoroff, Máret Ánne Sara da Anders Sunna mõʹtte Venetsia 59. čeäppõsbiennaal Tâʹvvjânnmallaš paviljoong Sääʹmpaviljonggân. Muuttâs Sääʹmpaviljonggân juuhljâtt sääʹmalggmeer čeäppõõzz da suvereniteeʹtt.

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs da Office for Contemporary Art Norway (OCA) jäʹrjste Sääʹm paviljoong ääʹveempeeiʹv neljdpeeiʹv 21.4. Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeei saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso ja kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Pirita Näkkäläjärvi  vuässâʹtte ääʹveempeivva õõutâst Taarr da Ruõcc Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹjivuim.

Sääʹm paviljoong ääʹveempeiʹvv 21.4.2022. Snimldõõǥǥâst čiʹǯsbeäʹlnn: Asta Balto, Tuomas Aslak Juuso, Pauliina Feodoroff da Pirita Näkkäläjärvi. Snimldõk: Ánde Somby

Sääʹmteeʹǧǧ kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Pirita Näkkäläjärvi miõlâst õhttsažkååʹdd lij vääžnai kuvddled čeäppõsniiʹǩǩid. 

– Čeäppõsniiʹǩǩin lij pâstlvažvuõtt da tuõsttlõsvuõtt kõõččâd kõõččmõõžžid da eʹtǩǩeed vueiʹnnemkuuʹlmid, kook muđoi vuäitči kuâđđjed ǩiõččkani. Venetsia biennaalâst sääʹmčeäppõsneeʹǩǩ käʹǧǧe veezz maaiʹlm tieʹttemvuõʹtte räʹtǩǩeeǩânai kõõččmõõžž saaʹmi mäddvuõiggâdvuõđin, Näkkäläjärvi säärnai.

Sääʹm paviljoong čeäppõsčuäjtõõzz lij raajjâm joukk, koʹst liâ mieʹldd säʹmmlaž tuʹtǩǩeei Liisa-Rávná Finbog, säʹmmlaž luâđsuõjjeei da ǩiõtt-tuâjjlaž Beaska Niillas da OCA jååʹđteei Katya García-Antón. Joouk vieʹǩǩteeʹjen liâ Martina Petrelli, Liv Brissach da Raisa Porsanger. OCA lij Tâʹvvjânnmallaš paviljoong väʹlddeeʹttǩeei eeʹjjest 2022.

Venetsia čeäppõsbiennaal âlgg juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj jäʹrjsted ânnʼjõžčeäppõõzz meeraikõskksaž jõnnǩiõččâlm. Biennaal nårrai väʹlddvueʹzzin čuäjtõõzzin riikki iiʹjji säättast raajtem paviljoongin. Vuõssmõs Venetsia čeäppõsbiennaal jäʹrjsteš eeʹjjest 1895.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
 Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Pirita Näkkäläjärvi
Kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei
040 3577 006
pirita.nakkalajarvi@gmail.com