Ympäristö- ja ilmastoministeri Kai Mykkänen ja puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteʹǧǧ kaaunõõđi riikksuåvtõõzz eeʹttkõʹsttjivuiʹm Heʹlssnest

/in , , , /by

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juusoin jååttam Sääʹmteeʹǧǧ delegaatio kaaunõõđi mõõnni neäʹttlest 25.-27.10. riikksuåvtõõzz eeʹttkõʹsttjivuiʹm Heʹlssnest. Kaaunõõttmõõžži täävtõsân leäi õõuʹdeed õõudårra ǩiõčči vuârrsaǥstõõllmõõžž da õhttsažtuâj halltõõzz da säʹmmlai kõõsk Orpo halltõsprograamm čõnnõõttmõõžži meâldlânji. 

Neäʹttel seʹst Sääʹmteeʹǧǧ delegaatio kaaunõõđi riikksuåvtõõzz eeʹttkõʹsttji pirrõs- da äimmõsminister Kai Mykkänein (kok), peälštõsminister Antti Häkkänein (kok) di tuâjjminister Arto Satonein (kok). Äʹššen kaaunõõttmõõžžin leʹjje õuddmiârkkân EU biodiversiteʹttsuåppmõõžž meersaž tåimmapiijjmõš, Lääʹdd NATO-vuäzzlažvuõđ vaaiktõõzz säʹmmlai dommvuuʹdest di sääʹmǩiõllsai tuâjjlai vuäǯǯmõõžž staanmõš aainâs tuâjjviõkkvääʹnes suõʹrjin.

Pirrõs- da äimmõsminister Kai Mykkänen da saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.
Pirrõs- da äimmõsminister Kai Mykkänen da saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.
Sääʹmteeʹǧǧ delegaatio kaaunõõđi peälštõsminister Antti Häkkänein.
Sääʹmteeʹǧǧ delegaatio kaaunõõđi peälštõsminister Antti Häkkänein.
Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da tuâjjminister Arto Satonen.
Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da tuâjjminister Arto Satonen.
Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da jååttlõk- da saaǥǥtem-ministeeʹrin (Lulu Ranne, PS) riikkpiisar Marjo Lindgren.
Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da jååttlõk- da saaǥǥtem-ministeeʹrin (Lulu Ranne, PS) riikkpiisar Marjo Lindgren.

– Meeʹst leʹjje heeđlmallaž vuârrsaǥstõõllmõõžž määŋgnallšem säʹmmlaid kuõskki äʹššobbvuõđin. Smiõttim õõutsââʹjest õuddmiârkkân naaʹlid pueʹreed sääʹmǩiõllsai sääldti kääzzkõõzzid di tõn, mõõn nalla säʹmmlai vuässadvuõđ vääʹldet lokku reâuggvuõtt-tooiʹmid oođeʹmmen, õuddmiârkkân vuõrâs-škooultõstuärj koʹrvveei mekaniismid plaanmen, särnn saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.  

Kaaunõõttmõõžžâst jååttlõk- da saaǥǥtem-ministeeʹrin (Lulu Ranne, PS) riikkpiisar Marjo Lindgrenin  äʹššen leʹjje jm. čuâǥǥas-säimmõõzz da saaǥǥtemõhttvuõđi vueʹǩǩ säʹmmlai dommvuuʹdest, mâʹte õuddmiârkkân čuâǥǥasõhttvuõđ Aanar-Pokka da Aanar-Čeʹvetjäuʹrr kõõskin di čuâǥǥas-säimmõs Uccjooǥǥ da Kilpisjärvi vuuʹdin. Ålggjânnamkaupp- da õõuʹdeem-ministeeʹr (Ville Tavio, PS) spesiaalvieʹǩǩteei Tuomas Tähtin saǥstõʹlleš jeäʹrben alggmeerai pirr  Lääʹdd õõuʹdeempolitiikkâst. Delegaatio kaaunõõđi še jm. vuõiggâdvuõttministeeʹr (Leena Meri, PS) riikkpiisar Teija Makkonein sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođõõzz äiʹǧǧtaauli diõtt. Lââʹssen Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkõʹstti kaaunõʹtte veʹrǧǧneǩtääʹzzest sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeeʹr (Kaisa Juuso, PS) spesiaalvieʹǩǩteei Hannu Peurasaarin, ǩeäin saǥstõʹlleš jm. sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž soti-kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ staanmõõžžâst jeäʹrben sääʹmǩiõllsaž miõlltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi peäʹlnn. 

– Kaaunim kaaunõõttmõõžžin õhttsaž täätt määŋg ääʹšš õõuʹdummša õuddmiârkkân jååttlõk- da saaǥǥtem-ministeriain. Tuäivam aainâs, što puârast jåttjam õhttsažtuâjj juätkkai še puäʹđlvest da kaunnâp õhttsaž čåuddmõõžžid määŋgain säʹmmlaid kuõskki aaʹššin, tuâtt Juuso.  

Sääʹmteeʹǧǧ delegaatiost neäʹttel ääiʹj leʹjje saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, lääʹǩǩpiisar Kalle Varis, jieʹllemvueʹǩǩ- da pirrõslääʹǩǩpiisar Sarita Kämäräinen, vs. pirrõspiisar Tiina Lovisa Solbär, ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar Anne Länsman-Magga di saaǥǥjååʹđteei vieʹǩǩteei Niina Siivikko. Ougglõsõhttvuõđivuiʹm vuässõʹtte veâl meeraikõskksaž aaʹšši piisar Inka Saara Arttijeff di sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar Kaisa Ruokojärvi. 

Lââʹssteâđ: 

Tuomas Aslak juuso 
Saaǥǥjååʹđteei 
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Sääʹm ǩiõlltuâjjcistt miõđât Lappi pueʹrrvââjjamvoudda

/in , /by

Sääʹmteeʹǧǧ Sääʹm ǩiõllsuåvtõs miõđi såbbreʹstes 3.10.2023 Sääʹm ǩiõlltuâjj-ciist Lappi pueʹrrvââjjamvoudda. Ciist juâkkampoodd ââʹnet Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst piâtnâc 27.10.2023 čiâss 10.30. Podd lij pukid äävas. Poodd striiʹmjet da tõn vuäitt seuʹrrjed addrõõzzâst puõʹtti liiŋk www.sajos.fi/live

Sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj Tauno Ljetoff särnn, što ciist vuäǯǯjest saǥstõʹlleš veäʹlkõsnalla da ääʹšš tuʹmmješ tärkka. – Tän vuâra ciist vuäǯai vaʹlljummuš leäi väʹǯǯel âlddsin vaʹlljummuž vaiggâdvuõđ diõtt. Saǥstõõllmõõžžin kaggõʹtte määŋgas tuõđi šiõǥǥ eeʹttǩeeʹj da leäi še hääʹsǩ vuâmmšed, mõõn jiânnai sääʹmǩiõllsaž siiskõõzzid da kääzzkõõzzid ânnʼjõõžžâst puutʼtet. Mäŋggaz tåimmai liâ älggam tuejjeed tuâj sääʹmǩiõli sââʹj ooudâsviikkmõššân Lääʹddjânnmest, särnn Ljetoff.

Sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj Tauno Ljetoff uuʹdi ciist Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd eeʹttǩeeʹjid Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst piâtnâc 27.10.2023. Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd pooddâst eeʹttkõʹstte sääʹmǩiõl luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteeʹjj Laura Niittyvuopio-Valle, sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž kääzzkõõzzi kääzzkâʹsttemjååʹđteeʹjj Mirja Laiti da sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž kääzzkõõzzi vt. oouʹdeemjååʹđteeʹjj Tuuli Miettunen di Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd ǩiõlltuâjjla Elen Anne Sara da Anna Lumikivi.

– Tuäivam čâđđmest, što Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd ouddmiârkk smeʹllkâtt še jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩid da õutstõõzzid väʹldded tuâjast lokku sääʹmǩiõlid da sääʹm ǩiõll-lääʹjj õõlǥtõõzzid, da što sääʹmǩiõll puätt åårrad še jeeʹres tåimmjin juʹn aalǥâst ääʹljeeʹl sizzrajjum jiõččaildes-seʹlvväʹšš. Ååskam, što Arto Saijets raajjâm mooččâs ǩeäiss vuäǯǯ cisttpääiʹǩ Lapha sõõʹjin da smeʹllkâtt da loŋŋat toʹben tuâjjlaid pueʹreed sääʹmǩiõli sââʹj ääiʹjab ääiʹj verddeeʹl, juätkk Ljetoff.

Sääʹm ǩiõlltuâjj -cistt lij sääʹm ǩiõtt-tuâjj (duodji), koon valmšteeʹj lij vaʹlljam Sámi Duodji rõ. Ååʹn cisttân uʹvddem ǩeäis (giisá) lij valmštam sääʹmǩiõtt-tuâjjsiltteeʹjj (duojár) da Sääʹmvuuʹd škooultõskõõskõõzz uʹčteeʹl Arto Saijets.

Sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz vuâđđõõttmõõžž

Sääʹm ǩiõllsuåvtõs vuâđđtââll tuʹmmstõõǥǥâs tõin, što Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd lij aivv toiʹmmjummuž alttummšest vueʹljeeʹl välddam lokku sääʹmǩiõl organisaatiost da toiʹmmjummšest di rääjj sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž kääzzkõõzzid vuâđđtõllumnalla ǩiiddõs vueʹssen jiijjâs toiʹmmjummuž da organisaatio.

Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd lij ooudâst peäggtum täävtõõzzi teâuddjâttmõššân vuâđđääm sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž kääzzkõõzzi oouʹdeemjååʹđteeʹj da kääzzkõsjååʹđteeʹj veeʹrj. Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd lij še saʹtssjam sääʹmǩiõli âânnmõʹšše vääʹldeeʹl tuõjju nuõrtt-, aanar da tâʹvvsääʹm ǩiõlltuâjjla. Lââʹssen Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd sääʹmǩiõl luʹvddkååʹdd toiʹmmjummuš tuärjjad sääʹmǩiõl sââʹj da ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž.

Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd tåimm pueʹrren ouddmiârkkân tõʹst, mäʹhtt sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz vueiʹtet da âlgg väʹldded vueʹssen organisaatio juʹn tõi vuâđđeempooddâst, kuäʹss sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz šâʹdde luâđliʹžžen da ǩiiddõs vueʹssen organisaatio tåimmjummuž. Sääʹm ǩiõllsuåvtõs haaʹlad miõđeeʹl Sääʹm ǩiõlltuâjj -ciist, smeʹllkâʹtted Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd ooudâsviikkâd veâlâinn ooudâs da raaveed sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž kääzzkõõzzeez.

Sääʹm ǩiõlltuâjj -cistt

Sääʹm ǩiõlltuâjj -ciist miârktõs lij uʹvdded tobdstõõzz sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi da sääʹmǩiõl sââʹj ouddnummšen tuejjuum ciʹsttjeei tuâjast Lääʹddjânnmest. Sääʹmǩiõlin juuʹrdet tâʹvv-, aanar-, da nuõrttsääʹmǩiõl. Ciist jurddjen lij smeʹllkâʹtted ciist vuäǯǯai pueʹreed veâl sääʹmǩiõl ouʹdde tuejjuum tuâj da loŋŋted pukid veʹrǧǧniiʹǩǩid pueʹreed sääʹmǩiõl sââʹj. Ciist vuäǯai vueiʹtte eʹtǩǩeed sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz vuäzzla da väärrneeʹǩǩ ǩiõllsuåvtõõzz såbbrest. Cistt miõđât õõutvuâra vaalpââʹjest sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz mieʹrreem ääiʹjpoddân. Sääʹm ǩiõlltuâjj -ciist meâtt sääʹm ǩiõllsuåvtõs.

Ciist miõđât vuõss-sââʹjest veʹrǧǧniiʹǩǩid da õutstõõzzid da pâi spesiaalvuâđđõõttmõõžžin privattoummuid. Sääʹm ǩiõlltuâjj cistt lij čeäppõscistt, koon âlgg sueiʹmkrâʹstted sääʹmǩiõl da kulttuur reeʹǧǧesvuõđ da määŋgnallšemvuõđ. Cistt vaajtââvv juõʹǩǩ neelljad eeʹjj (vaalpõõʹji mieʹldd) da tõn raajjmõõžžâst vaʹsttad Sámi Duodji rõ vaʹlljem sääʹmčeäʹpp leʹbe -ǩiõtt-tuâjjlaž.

Lââʹssteâđ

Tauno Ljetoff
Sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj
tauno.ljetoff(at)samediggi.fi

Marko Marjomaa
Sääʹm ǩiõllaaʹššipiisar
teʹl. 050 438 2484 / 010 839 3183
marko.marjomaa(at)samediggi.fi

Ǩiõllneäʹttel jäʹrjstet âʹpet kålggmannust neäʹttlest 43!

/in , /by

Ǩiõllneäʹttel jäʹrjstet 23.-29.10.2023. Tuäivvap vueiʹtlva määŋgaid vuässõõttâd Ǩiõllneäʹttel vieʹttjed nuʹt Sääʹmjânnmest ǥu veeʹzz Lääʹdd beäʹlnn di Ruõccâst da Taarrâst. Puk vueiʹtte vaʹlljeed jiõccses suåvlaž nääʹl Ǩiõllneäʹttel vuässõõttâm diõtt. Ǩiõllneäʹttel poodd vuäitt jäʹrjsted šõddmõõžžid, vuässõõttâd jiõčč šõddmõõžžid, puʹhtted sääʹmǩiõlid ouʹdde jiijjâs pirrõõzzâst da tåimmjummšin tõid luândlânji suåvlaž naaʹlin.

Ǩiõllneäʹttel poodd liâ jm. jeeʹresnallšem tåimmjin pueʹrr vueiʹtlvažvuõđ čiõlǥted sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzin da tåimmjummšin. Juõʹǩǩ jäʹrjstem šõddmõõžž vuäitt iʹlmmted seiddõʹsse Ǩiõllneäʹttel, koʹst puk vueiʹtte vueiʹnned jäʹrjstemvuâlaid šõddmõõžžid juõʹǩǩåʹrnn Sääʹmjânnmest, Lääʹdd beäʹlnn, Ruõccâst da Taarrâst. Seämma seiddõõzzâst käunnʼje še Ǩiõllneäʹttel plakaatt da Ǩiõllneäʹttel logo da jeeʹres materiaal. Še Sääʹmteeʹǧǧ Ǩiõllneäʹttel-seiddõõzzâst käunnʼje juʹn ååʹn materiaal Ǩiõllneäʹttel vääras da tok lââʹzztet še ođđ materiaalid.

Gu vuässõõttveʹted Ǩiõllneättla, tuäivvap tiʹjjid ââʹnnem Ǩiõllneäʹttel kuõskki õõlmtõõzzin, teâđtõõzzin da šõddmõõžži õhttvuõđâst teeʹmmstaanõõǥǥ #giellavahkko2023 Ǩiõllneäʹttel teeʹmmstaanõk lij jooʹtti eeʹjjest piiddâmsääʹm mieʹldd, koon ǩeeʹrjtemriâžldõk lij raavuum sääʹmǩiõlin emansa eeʹjjest 2019. 

Tuäivvap, što vuässõõttveʹted Ǩiõllneättla. Õõutveäkka vueiʹttep vuäǯǯad sääʹmǩiõlid kuâsttjemvuõđ da lââʹzzted teâttmõõžž sääʹmǩiõlin Ǩiõllneäʹttlest kålggmannust 2023!

Tiõrvʼvuõđin – Tiervuođâiguin – Dearvvuođaiguin – Terveisin

Anni Koivisto
Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj

Lââʹssteâđ

Marko Marjomaa
Sääʹm ǩiõllaaʹššipiisar
teʹl. 050 438 2484 / 010 839 3183
marko.marjomaa(at)samediggi.fi

Ǩiõllneäʹttel neʹttseeid https://giellavahkku.org/sms/

Ǩiõllneäʹttel FB-seeid https://www.facebook.com/Giellavahkku 

Ǩiõllneäʹttel Instagram https://www.instagram.com/giellavahkku   

Sääʹmteeʹǧǧ Ǩiõllneäʹttel interneʹttseidd

#giellavahkko2023

Sääʹmteeʹǧǧ teʹlfonkuvddlõs lij ǩidd 7.-31.7. 

/in , /by

Sääʹmteeʹǧǧ piisarkååʹdd teʹlfonkuvddlõs lij ǩidd 7.-31.7.2023 kõõskâst. 

Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllkoontâr da jåårǥlâʹttemtåimmjummuš lij ǩidd 10.-31.7.2023 kõskksaž ääiʹj. Mäʹccep tiʹllʼjõõzzid âʹpet 1.8.2023 ääʹljeeʹl. Jõs taarbšeʹped jåårǥlõõzzid tâʹl, ǥu ǩiõllkonttâr jåårǥlâʹttemkääzzkõs lij ǩidd, käunnʼje freelance-jåårǥlõõʹttji õhttvuõđteâđ Sääʹmteeʹǧǧ jåårǥlõʹtti- da tulkkooccâmkääzzkõõzzâst. 

Sääʹmteʹǧǧ tuäivat šiõǥǥ ǩieʹzz pukid! 

Sääʹmteʹǧǧ reäšš infopoodd auktorisõsttum jåårǥlõʹtti tuʹtǩǩõõzzâst 10.8.2023

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧ reäšš infopoodd auktorisõsttum jåårǥlõʹtti tuʹtǩǩõõzzâst 10.8.2023 čiâss 15.00-15.45 ougglõsõhttvuõđin. Pooddâst mõõnât čõõđ mii tuʹtǩǩõs lij da mäʹhtt tõõzz vuäitt valmštõõttâd. Jiõčč tuʹtǩǩõʹsse iʹlmmtõõttmõš lij påʹrǧǧmannust. Infopooddâst tuʹtǩǩõõzz pirr maainast ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio da auktorisõsttum jåårǥlõʹtti Mággá Välimaa. Infopodd lij jurddum pukid ǩeäi miõl tuʹtǩǩõs ǩeäss. 

Mättʼtõshalltõõzz vaaldšmem auktorisõsttum jåårǥlõʹtti tuʹtǩǩõõzz riâššât puõʹtti vuâra skamm-mannust 2023. Auktorisõsttum jåårǥlõʹtti tuʹtǩǩõõzz vuäitt tuejjeed pukin Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõʹlle da tõt lij veerǥlaž tuõđštõs jåårǥlõʹtti ämmat-tääidast. Tuʹtǩǩõõzz siiskõõzzâst vuäitt lookkâd tääʹrǩben mättʼtõshalltõõzz seeidain: https://www.oph.fi/koulutus_ja_tutkinnot/auktorisoidut_kaantajat

Auktorisõsttum jåårǥlõʹtti tuʹtǩǩõs lij še ââʹntemkaiʹbbjõsân Sääʹmteeʹǧǧ jåårǥlõʹtti vergga Sääʹmteeʹǧǧest uvddum asetõõzz meâldlânji.

Sääʹmteʹǧǧ reäšš mâʹŋŋlest čâhčča jeeʹrab valmštõõttâmpoodd tuʹtǩǩõʹsse.

Infopoʹdde vuäitt vuässõõttâd ougglõsõhttvuõđin:

Mõõn såbbra špiâkkleeʹl täʹst

Lââʹssteâđaid oudd ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio:

anne-kirste.aikio@samediggi.fi
Mob. 040 707 5626
Teʹl. 010 839 3124

Sääʹmteʹǧǧ ååcc jåårǥlõʹtti sâjjsa vuârtõõllâmluõvâsvuõđ ääiǥas

/in , /by

Sâjjsažvuõtt lij äigga ajalle 5.6.–1.12.2023 leʹbe suåppmõõžž mieʹldd. Sâjjsiʹžžen vaalšum âlgg tieuʹdded vuârtõõllâmluõvâsvuõttlääʹjjest (1305/2002) miârktum määinaid.

Jåårǥlõʹtti tuâjjan lij håiddad tâʹvvsääʹm jåårǥlâʹttem- da terminologiatuâjaid ǩiõllkonttrest. Jåårǥlõʹtti ââʹntemkaiʹbbjõssân lij tuõjju šiõttlõs õllškooultuʹtǩǩõs leʹbe jeeʹres škooultõs di lääʹjjest auktorisõsttum jåårǥlõʹttjin (1231/2007) jurddum vuõiggâdvuõtt toiʹmmjed auktorisõsttum jåårǥlõʹttjen lääʹddǩiõlâst tâʹvvsääʹm ǩiõʹlle leʹbe nuuʹbbi õõri.

Tuâjast ââʹnet kuâiʹt määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj. Jåårǥlõʹtti Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯlõsvuõtt-tääʹzz V/II leʹbe IV/IV meâldlânji (vuâđđpäʹlǩǩ 2372,87–2741,73 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da lõõʹzzid tuõjju haʹrjjnummuž mieʹldd.

Ooccmõõžž meâlddõõzzeezvuiʹm âlgg tooiʹmted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 26.5.2023 mõõneeʹst täin ooccâmlomaakkin (liŋkk ävvan ođđ ikkna).
Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd Sääʹmteeʹǧǧ kiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio +358 40 707 5626 Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.

12.5.2023
Sääʹmteʹǧǧ

Kela da sääʹmteʹǧǧ smeʹllkâʹtte sääʹmǩiõllsaid ââʹnned jiijjâsǩiõllsaid kääzzkõõzzid

/in , , /by

Kela da sääʹmteʹǧǧ saǥstâʹlle Kela sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžžâst Aanrest piâtnâc 5.5. Saǥstõõllmõõžžin äʹššliistâst lie sääʹmǩiõllsai äʹššummuš da säursmâttmõõžž ooudâsviikkmõš. Õõutsââʹjest smiõttât veâl naaʹlid smeʹllkâʹtted äʹššniiʹǩǩid jiijjâsǩiõllsaž kääzzkõõzzi âânnmõʹšše.

Kela veekk ooudâs sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid sääʹm ǩiõll-lääʹjj di sääʹmtiiʹǧǧin čuõlmmum õhttsažtuâjjsuåppmõõžž ohjjeeʹmen. Ooudâsviikkâmtuâj puʹhttmid seuʹrrjet juõʹǩǩekksaž õhttsažtuâjjsaǥstõõllmõõžžin. Taʹnnʼjaž õhttsažtuâjjsaǥstõõllmõõžžid ââʹnet sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest piâtnâc 5.5.2023.

Õhttsažtuâjjsaǥstõõllmõõžžin äʹššliistâst lie tän vuâra sääʹmǩiõllsai äʹššummuš Kelast da sääʹmǩiõllsai säursmâttmõõžž ooudâsviikkmõš. Sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi âânnmõõžž täʹrǩstõõlât nuʹt äʹššeem statistiiki veäkka ǥu sääʹmǩiõllsai äʹššniiʹǩǩi jeeʹrab taarbi pääiʹǩ.

Kela täävtõssân vueʹǩǩeš da kulttuurmeâldlaž sääʹmǩiõllsaž kääzzkõs

Kela neʹttseeidain peäggtet še Kela kääzzkõõzzi da Kela ouddõõzzi pirr koolm sääʹmǩiõʹlle jeeʹres jieʹllempooddin. Sääʹmǩiõllsaž äʹššneǩ vuäitt juʹn ooccâd määŋgaid Kela ouddõõzzid jiijjâsǩiõllsaž lomaakkin. Äʹššneǩ-kääzzkõõzz vuäǯǯ tän poodd tâʹvv- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle di taarb mieʹldd še tuʹlǩǩuum aanarsääʹmǩiõʹlle.  

– Meeʹst täävtõssân lij, što sääʹmǩiõllsa äʹššneeʹǩǩ še vuäǯǯa Kelast äʹššeeʹmen samai šiõǥǥ tobddi äʹššneʹǩǩen, ceälkk Kela väʹlddkååddlaž äʹššneǩvuõttkääzzkõõzzi jååʹđteeʹjj Sari Hänninen, kååʹtt vuässââtt saǥstõõllmõõžžid pääiʹǩ âʹlnn Aanrest.

Kela ǩiččlââtt ǩiʹddjed vuâmmšõõzz še sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi kulttuurmeâldlažvuõʹtte. Iiʹjjin 2021-2022 Kela jäʹrjsti Mii ovttas -tuâjjpääʹjjrääid, koon täävtõssân leäi sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz ooudâsviikkmõš. Tuâjjpaaʹjin šõõddi veʹrǧǧniiʹǩǩi õhttsaž da sääʹmteeʹǧǧ koordinâʹsttem Mii ovttas -sääimas, koʹst eeʹttǩeeʹj õõlmâsvaaldâšm jeeʹres tåimmsuõʹrjin vueiʹtte õõutsââʹjest viikkâd ooudâs sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzeez.

Sääʹmǩiõllsai säursmâttmõõžž ooudâsviiǥǥât õhttsažtuâjast tuʹtǩǩeeʹjivuiʹm

Kela jääʹrjast juõʹǩǩ eeʹjj måttmid säursmâʹttemkuursid jeäʹrben sääʹmǩiõllsaid. Sääʹmǩiõllsaž äʹššneǩ vuäitt vuäǯǯad tuʹlǩǩummuž še jeeʹres Kela jäʹrjstem säursmâttmõõžžid nuʹt haaʹleen da õudldeeʹl, što tulkk käunnai. Säursmâttmõš ǩeäss sääʹmǩiõllsaid, leša seämmast sij tåʹbdde, što tõi čõõđtemnääʹlest lie jiânnai vaʹǯǯtõõzz.

Kela da Sääʹmteeʹǧǧ saǥstõõllmõõžžin vueʹssmannust 2022 ǩiõttʼtõʹlleš säʹmmlaid taʹrjjuum säursmâʹttemkääzzkõõzzi ânnʼjõžsââʹj da tuõʼtteš taarb kääzzkõõzzi ânnʼjõõžž kulttuurmeâldlab puuʹttummša. Kela tuʹtǩǩeemjoukk lij alttääm haʹŋǩǩõõzz, koʹst čiõlǥtet tääʹrǩben sääʹmǩiõllsai mošttkoovaid Kela säursmâttmõõžžâst. Haʹŋǩǩõõzz mieʹldd Kela vuäitt viikkâd ooudâs säursmâttmõʹšše ohjjõõvvmõõžž da tõn teâuddjummuž. Čiõlǥtemhaʹŋǩǩõs lij vuäǯǯam õhttsallaž priimmʼmõõžž sääʹmteeʹǧǧest.

Kela da sääʹmteʹǧǧ smeʹllkâʹtte kåittad sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid

Sääʹmǩiõllsa âʹnne jiijjâsǩiõllsaid kääzzkõõzzid eža occanj lâssneei taʹrjjummšest huõlǩani. Kela da sääʹmteʹǧǧ ǩiččlâʹtte õõutveäkka smeʹllkâʹtted sääʹmǩiõllsaid tobdstõõttâd taʹrjjeemnalla åårrai sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid da ââʹnned tõid.

– Âânam tääʹrǩes äʹššen čuäʹjted, što sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid haaʹleet ââʹnned da tõid lij tuõđi tarbb. Ååskam, što tõt nâânad lääʹjjest staanum kääzzkõõzzi sââʹj da lââʹzzat täätt viikkâd ooudâs tõid. Sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi ââʹnnmest vuåǯǯum jurddi lie še äärvast kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžž ǩiõččâmvueʹjjest, ceälkk sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Anni Koivisto.

Sääʹmteeʹǧǧ vuäinnmõõžž mieʹldd sääʹm jie leäkku mättjam aaʹššid håiddad säämas veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm, da tõn diõtt älšmâttmõõžž sääʹmǩiõllsaž aaʹšši håiddma taarbšet. Sääʹmteeʹǧǧ mieʹldd sääʹmǩiõli ââʹnnemvueiʹttemvuõđi veeidummuš veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm äʹššummša lij vääžnai ǩiõli jieʹllemviõkksažvuõđ peäʹlnn.

Lââʹssteâđ mediaid

Anni Koivisto, I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj, sääʹmteʹǧǧ, anni.koivisto@samediggi.fi, teʹl. 40 415 5 969

Sari Hänninen, jååʹđteeʹjj, Kela väʹlddkååddlaž äʹššneǩvuõttkääzzkõõzz, sari.hanninen@kela.fi, teʹl. 40 570 8 742

Looǥǥ lââʹzz

Kela sääʹmǩiõllsa neʹttseeid (kela.fi)

Kela sääʹmǩiõllsa brosyyr (kela.fi)

Sääʹmteʹǧǧ (samediggi.fi)

Sääʹm ǩiõll-lääʹjj 31 § meâldlaž veäʹǩǩtieʹǧǧ ooccâmnalla

/in , /by

Vuõiggâdvuõttministeria iʹlmmat ooccâmnalla sääʹm ǩiõll-lääʹjj (1086/2003) 31 §:st jurddum veäʹǩǩtieʹǧǧ. Veäʹǩǩtieʹǧǧi vääras liâ tän eeʹjj ââʹnnemnalla õhttseʹžže 290 000 euʹrred.

Veäʹǩǩtieʹǧǧid vueiʹtet miõttâd pueʹrrvââjjamvoudda, saaʹmi dommvuuʹd kooʹddid, sieʹbrrkooʹddid da paalǥâskooʹddid di lääʹjj 18 §:st jurddum privattniiʹǩǩid peäggtum lääʹjj suåvldummšest šoddi takai jeäʹrbi lââʹsskuuli käʹttem diõtt. Ååʹn ooccâmvuâllsa veäʹǩǩtieʹǧǧ liâ miârktum 1.1.2023 mâŋŋa šõddâm lââʹsskuulid leʹbe mâŋŋa šõddi lââʹsskuulid. Ooccâmäiʹǧǧ älgg 1.4.2023 da põõtt 30.4.2023 čiâss 16.15. Ooccmest ââʹnet tän ooccâmlomaakk. Vasttõs ooccmõõžž puättmõõžžâst mieʹrräigga mõõneeʹst lij ooccjest. Mieʹrrääiʹj mâŋŋa puättam ooccmõõžžid jeät vääʹld lokku.

Riikkveäʹǩǩtieʹǧǧi täävtõssân lij tuärjjeed sääʹm ǩiõll-lääʹjj teâuddjummuž kääʹtteeʹl lääʹjj suåvldummšest šõddi takai jeäʹrab lââʹsskuulid. Veäʹǩǩtieʹǧǧid vueiʹtet miõttâd jm. puõʹtti obbvuõđid: jåårǥlâʹttem-da tuʹlǩǩõskuul (ml. õõlmtõståimmjummuš), teâđtummša, škooultõõzz da ǩiõllmäättai äiggsa sâjjsažkuulid, di sääʹm ǩiõll-lääʹjj suåvldummuž ooudâsviikkmõʹšše õhttneei kuulid.

Lââʹssteâđ vuõiggâdvuõttministeria seeidain:

Saamen kielilain mukaiset avustukset – Oikeusministeriö (oikeusministerio.fi)

Lââʹssteâđ:

Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla ǩiõllpieʹssvuäʹpsteeʹj veeʹrj

/in , /by

Tuâjj älgg 1.7.2023 leʹbe suåppmõõžž mieʹldd. Ǩiõllpieʹssvuäʹpsteeʹj tuâj liâ looǥǥtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž paragraaffâst 35 a. Tuõjju koʹlle jm. sääʹm ǩiõllpieʹsstååim jååʹđtummuš, koordinâsttmõš da ooudâsviikkmõš di ǩiõllpieʹzzi riikkveäʹǩǩvuõđ vaaldšma kuulli tuâj.

Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuõjju ânnʼjõõvvi škooultõs da sääʹmǩiõl täidd (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnnsteeʹjes håiddmõš õõlǥat obbvääldla pedagooglaž vuäinalm sääʹm ouddpeâmmast, ǩiõl jeälltem-mõõntõõllmõõžži tobddmõõžž, harjjnemvuõđ sääʹmkulttuuʹre di riikkveäʹǩǩvuõđ vaaldšma kuulli tuâjaid. Tuõjju vaʹlljem tuâjjlast tuäivat päärnaikaardâsuʹčteeʹl ââʹntemvuõđ, pueʹrr saǥstõõllâm- da saaǥǥeemtääidaid di pueʹrr teäddǩiõrddâmpâstlvažvuõđ.

Päʹlǩǩ meäʹrtââvv sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâžldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2760,63 e/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjǩiõččlâsttmõõž mieʹldd meäʹrtõõvvi ǩiõččlâʹsttemlõõʹzzid. Tuâjast jääʹǩǩtet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Jiijjad maall mieʹldd tuejjuum ooccâmǩeʹrjj da meriittloǥstõk meâlddõõzzineez âlgg tååimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 14.5.2023 mõõneeʹst täin ooccâmlomaakkin (liŋkk ävvan ođđ ikkna).

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, teʹl. 010 8393124. Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.

Aanrest 14.4.2023
Sääʹmteʹǧǧ

Kuvassa luminen tunturimaisema, jossa puut ovat lumen peitossa.

Vueʹppes sääʹmǩiõllsai neʹttkääzzkõõzzi raajjʼjid  õlmstââʹttet 14.3.2023

/in , /by

Mii ovttas – Mij oovtast –  Mij õõutâst –  Me yhdessä -säimmaz tuâjj-joukk õlmstâtt 14.3.2023  vueʹppesǩeeʹrj ’Siula – kohti laadukkaita saamenkielisten palveluita’. Ǩeʹrjj lij puki lookkâmnalla äävai Sääʹmteeʹǧǧ seeidain Siula – opas saamenkielisten verkkopalveluiden kehittäjille.

Ǩeʹrjj taʹrjjad vasttõõzzid tõõzz, mâiʹd sääʹmǩiõllsai neʹttkääzzkõõzzid raajjmõõžž altteei organisaatio da äʹšštobddi leʹčči pueʹrr da vääžnai tieʹtted. Jurddjen lij  älšmâʹtted da vueʹleed kõddâz sääʹmǩiõllsai neʹttkääzzkõõzzi raajjma da õõudummša. Ǩeeʹrj ǩeeʹrjteeʹn jurddjen lij leämmaž’mâiʹd leʹččiǩ jiõčč haaʹlääm tieʹtted, ko alttiiǩ tuejjummuž sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzivuiʹm’ Tuâjj-joouk vuäzzla lie âânnam äuʹǩǩen jiijjâs ǩiõččlâsttmõõžžid ǩeeʹrjest, da nuʹtt tõt âânn seʹst ânnsallaš teâđ sääʹmǩiõllsai seiddõõzzi raajjma da õõudummša. Vueʹppesǩeeʹrj juuʹrdet peeiʹvted da tuâjj-joukk tuäivv lookkjin vueʹppesǩeeʹrjest maacctõõzz.

Sääʹmteeʹǧǧest sääʹm ǩiõllstaanpiisren tuejjeei Anne Kirste Aikio lij toiʹmmjam Mii ovttas -säimmaz jåttʼteeʹjen. Aikio lij leämmaž mieʹldd še ǩeʹrjjtuâjj-jooukâst aalǥ rääʹjest da son tuâtt, što sääʹmǩiõllsai neʹttkääzzkõõzzi õõuʹdeemtuõjju lij jõnn tarbb. – Sääʹmǩiõllsa neʹttäʹššeemvueiʹttemvuõđ lie occanj da tuäivam, što tät  vuäppes älšmâtt määŋgaid veʹrǧǧniiʹǩǩid viikkâd kääzzkõõzzeez õõudâs sääʹm ǩiõll-lääʹjj meâldlânji da vuäppaz tuärjain, särnn Aikio.

Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio.

Meersažǩeʹrjjpõõrt Saamelaiskielten tuki digitaalisissa palveluissa -haʼŋǩǩõõzz projeʹkttjååʹđteei Niko Partanen vuäinn, što Mii ovttas -säimmsest lij šõddâm ođđnallšem da tääʹrǩes joukk, koʹst leäʹp vuäittam õõutsââʹjest mättjed jäänab tõn pirr, mõõn nallšem tuâj kååʹtt koinn organisaatioin tuejjeet.

Meersažǩeʹrjjpõõrt Saamelaiskielten tuki digitaalisissa palveluissa -haʼŋǩǩõõzz projeʹkttjååʹđteei Niko Partanen.

Kelast vuällamvuõttäʹšštobddjen tuejjeei Raila Äijö peäʹlstes kägg miârkteei äʹššen õuʹdde, što käunnai sääimas, koʹst vueiʹtet jueʹǩǩed vuäinnmõõžžid tuâjast di vuäǯǯad tuärj tuõjju. Son tuäivv, što ååʹn õlmstõttum vueʹppes smeʹllkâtt jeeʹres organisaatioid tuõjju di vuässõõttâd še Mii Ovttas –säimmaz toiʹmmjummša.

Kela vuällamvuõttäʹšštobddi Raila Äijö.

Mii ovttas-sääimas

Sääʹmteʹǧǧ lij jåttʼtam eeʹjj 2022 Mii ovttas – Mij oovtast –  Mij õõutâst –  Me yhdessä veʹrǧǧneǩsäimmaz, koonn jurddjen lij õõuʹdeed veʹrǧǧniiʹǩǩi taʹrjjeem sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid.  Säimmaz tueʹǩǩen lij Kela jäʹrjstem räidd neʹtt-tuâjjpääjain sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi õõudâsviikkmõõžžâst. Säimmaz jurddjen lij taʹrjjeed verddsõstuärj da saǥstõõllâmvuâla sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi ääiʹjpoddsaž aaʹššid. Veʹrǧǧneǩsääimas lij jurddum da äävai pukid riikkvaaldâšm, pueʹrrvââjjamvuuʹdi da kooʹddi äʹšštobddjid da tuâjjlaid di kuälmad sektoor toiʹmmjeeʹjid.

Lââʹssteâđ:  https://www.samediggi.fi/mii-ovttas 

Anne Kirste Aikio
Sääʹm ǩiõllstaanpiisar, Sääʹmteʹǧǧ
anne-kirste.aikio@samediggi.fi

Marko Marjomaa
Sääʹm ǩiõllaaʹšši piisar, Sääʹmteʹǧǧ
marko.marjomaa@samediggi.fi