Sääʹmteʹǧǧ ååcc jåårǥlõʹtti sâjjsa vuârtõõllâmluõvâsvuõđ ääiǥas

/in , /by

Sâjjsažvuõtt lij äigga ajalle 5.6.–1.12.2023 leʹbe suåppmõõžž mieʹldd. Sâjjsiʹžžen vaalšum âlgg tieuʹdded vuârtõõllâmluõvâsvuõttlääʹjjest (1305/2002) miârktum määinaid.

Jåårǥlõʹtti tuâjjan lij håiddad tâʹvvsääʹm jåårǥlâʹttem- da terminologiatuâjaid ǩiõllkonttrest. Jåårǥlõʹtti ââʹntemkaiʹbbjõssân lij tuõjju šiõttlõs õllškooultuʹtǩǩõs leʹbe jeeʹres škooultõs di lääʹjjest auktorisõsttum jåårǥlõʹttjin (1231/2007) jurddum vuõiggâdvuõtt toiʹmmjed auktorisõsttum jåårǥlõʹttjen lääʹddǩiõlâst tâʹvvsääʹm ǩiõʹlle leʹbe nuuʹbbi õõri.

Tuâjast ââʹnet kuâiʹt määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj. Jåårǥlõʹtti Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯlõsvuõtt-tääʹzz V/II leʹbe IV/IV meâldlânji (vuâđđpäʹlǩǩ 2372,87–2741,73 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da lõõʹzzid tuõjju haʹrjjnummuž mieʹldd.

Ooccmõõžž meâlddõõzzeezvuiʹm âlgg tooiʹmted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 26.5.2023 mõõneeʹst täin ooccâmlomaakkin (liŋkk ävvan ođđ ikkna).
Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd Sääʹmteeʹǧǧ kiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio +358 40 707 5626 Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.

12.5.2023
Sääʹmteʹǧǧ

Kela da sääʹmteʹǧǧ smeʹllkâʹtte sääʹmǩiõllsaid ââʹnned jiijjâsǩiõllsaid kääzzkõõzzid

/in , , /by

Kela da sääʹmteʹǧǧ saǥstâʹlle Kela sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžžâst Aanrest piâtnâc 5.5. Saǥstõõllmõõžžin äʹššliistâst lie sääʹmǩiõllsai äʹššummuš da säursmâttmõõžž ooudâsviikkmõš. Õõutsââʹjest smiõttât veâl naaʹlid smeʹllkâʹtted äʹššniiʹǩǩid jiijjâsǩiõllsaž kääzzkõõzzi âânnmõʹšše.

Kela veekk ooudâs sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid sääʹm ǩiõll-lääʹjj di sääʹmtiiʹǧǧin čuõlmmum õhttsažtuâjjsuåppmõõžž ohjjeeʹmen. Ooudâsviikkâmtuâj puʹhttmid seuʹrrjet juõʹǩǩekksaž õhttsažtuâjjsaǥstõõllmõõžžin. Taʹnnʼjaž õhttsažtuâjjsaǥstõõllmõõžžid ââʹnet sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest piâtnâc 5.5.2023.

Õhttsažtuâjjsaǥstõõllmõõžžin äʹššliistâst lie tän vuâra sääʹmǩiõllsai äʹššummuš Kelast da sääʹmǩiõllsai säursmâttmõõžž ooudâsviikkmõš. Sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi âânnmõõžž täʹrǩstõõlât nuʹt äʹššeem statistiiki veäkka ǥu sääʹmǩiõllsai äʹššniiʹǩǩi jeeʹrab taarbi pääiʹǩ.

Kela täävtõssân vueʹǩǩeš da kulttuurmeâldlaž sääʹmǩiõllsaž kääzzkõs

Kela neʹttseeidain peäggtet še Kela kääzzkõõzzi da Kela ouddõõzzi pirr koolm sääʹmǩiõʹlle jeeʹres jieʹllempooddin. Sääʹmǩiõllsaž äʹššneǩ vuäitt juʹn ooccâd määŋgaid Kela ouddõõzzid jiijjâsǩiõllsaž lomaakkin. Äʹššneǩ-kääzzkõõzz vuäǯǯ tän poodd tâʹvv- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle di taarb mieʹldd še tuʹlǩǩuum aanarsääʹmǩiõʹlle.  

– Meeʹst täävtõssân lij, što sääʹmǩiõllsa äʹššneeʹǩǩ še vuäǯǯa Kelast äʹššeeʹmen samai šiõǥǥ tobddi äʹššneʹǩǩen, ceälkk Kela väʹlddkååddlaž äʹššneǩvuõttkääzzkõõzzi jååʹđteeʹjj Sari Hänninen, kååʹtt vuässââtt saǥstõõllmõõžžid pääiʹǩ âʹlnn Aanrest.

Kela ǩiččlââtt ǩiʹddjed vuâmmšõõzz še sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi kulttuurmeâldlažvuõʹtte. Iiʹjjin 2021-2022 Kela jäʹrjsti Mii ovttas -tuâjjpääʹjjrääid, koon täävtõssân leäi sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzz ooudâsviikkmõš. Tuâjjpaaʹjin šõõddi veʹrǧǧniiʹǩǩi õhttsaž da sääʹmteeʹǧǧ koordinâʹsttem Mii ovttas -sääimas, koʹst eeʹttǩeeʹj õõlmâsvaaldâšm jeeʹres tåimmsuõʹrjin vueiʹtte õõutsââʹjest viikkâd ooudâs sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzeez.

Sääʹmǩiõllsai säursmâttmõõžž ooudâsviiǥǥât õhttsažtuâjast tuʹtǩǩeeʹjivuiʹm

Kela jääʹrjast juõʹǩǩ eeʹjj måttmid säursmâʹttemkuursid jeäʹrben sääʹmǩiõllsaid. Sääʹmǩiõllsaž äʹššneǩ vuäitt vuäǯǯad tuʹlǩǩummuž še jeeʹres Kela jäʹrjstem säursmâttmõõžžid nuʹt haaʹleen da õudldeeʹl, što tulkk käunnai. Säursmâttmõš ǩeäss sääʹmǩiõllsaid, leša seämmast sij tåʹbdde, što tõi čõõđtemnääʹlest lie jiânnai vaʹǯǯtõõzz.

Kela da Sääʹmteeʹǧǧ saǥstõõllmõõžžin vueʹssmannust 2022 ǩiõttʼtõʹlleš säʹmmlaid taʹrjjuum säursmâʹttemkääzzkõõzzi ânnʼjõžsââʹj da tuõʼtteš taarb kääzzkõõzzi ânnʼjõõžž kulttuurmeâldlab puuʹttummša. Kela tuʹtǩǩeemjoukk lij alttääm haʹŋǩǩõõzz, koʹst čiõlǥtet tääʹrǩben sääʹmǩiõllsai mošttkoovaid Kela säursmâttmõõžžâst. Haʹŋǩǩõõzz mieʹldd Kela vuäitt viikkâd ooudâs säursmâttmõʹšše ohjjõõvvmõõžž da tõn teâuddjummuž. Čiõlǥtemhaʹŋǩǩõs lij vuäǯǯam õhttsallaž priimmʼmõõžž sääʹmteeʹǧǧest.

Kela da sääʹmteʹǧǧ smeʹllkâʹtte kåittad sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid

Sääʹmǩiõllsa âʹnne jiijjâsǩiõllsaid kääzzkõõzzid eža occanj lâssneei taʹrjjummšest huõlǩani. Kela da sääʹmteʹǧǧ ǩiččlâʹtte õõutveäkka smeʹllkâʹtted sääʹmǩiõllsaid tobdstõõttâd taʹrjjeemnalla åårrai sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid da ââʹnned tõid.

– Âânam tääʹrǩes äʹššen čuäʹjted, što sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid haaʹleet ââʹnned da tõid lij tuõđi tarbb. Ååskam, što tõt nâânad lääʹjjest staanum kääzzkõõzzi sââʹj da lââʹzzat täätt viikkâd ooudâs tõid. Sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi ââʹnnmest vuåǯǯum jurddi lie še äärvast kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžž ǩiõččâmvueʹjjest, ceälkk sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Anni Koivisto.

Sääʹmteeʹǧǧ vuäinnmõõžž mieʹldd sääʹm jie leäkku mättjam aaʹššid håiddad säämas veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm, da tõn diõtt älšmâttmõõžž sääʹmǩiõllsaž aaʹšši håiddma taarbšet. Sääʹmteeʹǧǧ mieʹldd sääʹmǩiõli ââʹnnemvueiʹttemvuõđi veeidummuš veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm äʹššummša lij vääžnai ǩiõli jieʹllemviõkksažvuõđ peäʹlnn.

Lââʹssteâđ mediaid

Anni Koivisto, I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj, sääʹmteʹǧǧ, anni.koivisto@samediggi.fi, teʹl. 40 415 5 969

Sari Hänninen, jååʹđteeʹjj, Kela väʹlddkååddlaž äʹššneǩvuõttkääzzkõõzz, sari.hanninen@kela.fi, teʹl. 40 570 8 742

Looǥǥ lââʹzz

Kela sääʹmǩiõllsa neʹttseeid (kela.fi)

Kela sääʹmǩiõllsa brosyyr (kela.fi)

Sääʹmteʹǧǧ (samediggi.fi)

Sääʹm ǩiõll-lääʹjj 31 § meâldlaž veäʹǩǩtieʹǧǧ ooccâmnalla

/in , /by

Vuõiggâdvuõttministeria iʹlmmat ooccâmnalla sääʹm ǩiõll-lääʹjj (1086/2003) 31 §:st jurddum veäʹǩǩtieʹǧǧ. Veäʹǩǩtieʹǧǧi vääras liâ tän eeʹjj ââʹnnemnalla õhttseʹžže 290 000 euʹrred.

Veäʹǩǩtieʹǧǧid vueiʹtet miõttâd pueʹrrvââjjamvoudda, saaʹmi dommvuuʹd kooʹddid, sieʹbrrkooʹddid da paalǥâskooʹddid di lääʹjj 18 §:st jurddum privattniiʹǩǩid peäggtum lääʹjj suåvldummšest šoddi takai jeäʹrbi lââʹsskuuli käʹttem diõtt. Ååʹn ooccâmvuâllsa veäʹǩǩtieʹǧǧ liâ miârktum 1.1.2023 mâŋŋa šõddâm lââʹsskuulid leʹbe mâŋŋa šõddi lââʹsskuulid. Ooccâmäiʹǧǧ älgg 1.4.2023 da põõtt 30.4.2023 čiâss 16.15. Ooccmest ââʹnet tän ooccâmlomaakk. Vasttõs ooccmõõžž puättmõõžžâst mieʹrräigga mõõneeʹst lij ooccjest. Mieʹrrääiʹj mâŋŋa puättam ooccmõõžžid jeät vääʹld lokku.

Riikkveäʹǩǩtieʹǧǧi täävtõssân lij tuärjjeed sääʹm ǩiõll-lääʹjj teâuddjummuž kääʹtteeʹl lääʹjj suåvldummšest šõddi takai jeäʹrab lââʹsskuulid. Veäʹǩǩtieʹǧǧid vueiʹtet miõttâd jm. puõʹtti obbvuõđid: jåårǥlâʹttem-da tuʹlǩǩõskuul (ml. õõlmtõståimmjummuš), teâđtummša, škooultõõzz da ǩiõllmäättai äiggsa sâjjsažkuulid, di sääʹm ǩiõll-lääʹjj suåvldummuž ooudâsviikkmõʹšše õhttneei kuulid.

Lââʹssteâđ vuõiggâdvuõttministeria seeidain:

Saamen kielilain mukaiset avustukset – Oikeusministeriö (oikeusministerio.fi)

Lââʹssteâđ:

Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla ǩiõllpieʹssvuäʹpsteeʹj veeʹrj

/in , /by

Tuâjj älgg 1.7.2023 leʹbe suåppmõõžž mieʹldd. Ǩiõllpieʹssvuäʹpsteeʹj tuâj liâ looǥǥtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž paragraaffâst 35 a. Tuõjju koʹlle jm. sääʹm ǩiõllpieʹsstååim jååʹđtummuš, koordinâsttmõš da ooudâsviikkmõš di ǩiõllpieʹzzi riikkveäʹǩǩvuõđ vaaldšma kuulli tuâj.

Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuõjju ânnʼjõõvvi škooultõs da sääʹmǩiõl täidd (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnnsteeʹjes håiddmõš õõlǥat obbvääldla pedagooglaž vuäinalm sääʹm ouddpeâmmast, ǩiõl jeälltem-mõõntõõllmõõžži tobddmõõžž, harjjnemvuõđ sääʹmkulttuuʹre di riikkveäʹǩǩvuõđ vaaldšma kuulli tuâjaid. Tuõjju vaʹlljem tuâjjlast tuäivat päärnaikaardâsuʹčteeʹl ââʹntemvuõđ, pueʹrr saǥstõõllâm- da saaǥǥeemtääidaid di pueʹrr teäddǩiõrddâmpâstlvažvuõđ.

Päʹlǩǩ meäʹrtââvv sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâžldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2760,63 e/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjǩiõččlâsttmõõž mieʹldd meäʹrtõõvvi ǩiõččlâʹsttemlõõʹzzid. Tuâjast jääʹǩǩtet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Jiijjad maall mieʹldd tuejjuum ooccâmǩeʹrjj da meriittloǥstõk meâlddõõzzineez âlgg tååimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 14.5.2023 mõõneeʹst täin ooccâmlomaakkin (liŋkk ävvan ođđ ikkna).

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, teʹl. 010 8393124. Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.

Aanrest 14.4.2023
Sääʹmteʹǧǧ

Kuvassa luminen tunturimaisema, jossa puut ovat lumen peitossa.

Vueʹppes sääʹmǩiõllsai neʹttkääzzkõõzzi raajjʼjid  õlmstââʹttet 14.3.2023

/in , /by

Mii ovttas – Mij oovtast –  Mij õõutâst –  Me yhdessä -säimmaz tuâjj-joukk õlmstâtt 14.3.2023  vueʹppesǩeeʹrj ’Siula – kohti laadukkaita saamenkielisten palveluita’. Ǩeʹrjj lij puki lookkâmnalla äävai Sääʹmteeʹǧǧ seeidain Siula – opas saamenkielisten verkkopalveluiden kehittäjille.

Ǩeʹrjj taʹrjjad vasttõõzzid tõõzz, mâiʹd sääʹmǩiõllsai neʹttkääzzkõõzzid raajjmõõžž altteei organisaatio da äʹšštobddi leʹčči pueʹrr da vääžnai tieʹtted. Jurddjen lij  älšmâʹtted da vueʹleed kõddâz sääʹmǩiõllsai neʹttkääzzkõõzzi raajjma da õõudummša. Ǩeeʹrj ǩeeʹrjteeʹn jurddjen lij leämmaž’mâiʹd leʹččiǩ jiõčč haaʹlääm tieʹtted, ko alttiiǩ tuejjummuž sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzivuiʹm’ Tuâjj-joouk vuäzzla lie âânnam äuʹǩǩen jiijjâs ǩiõččlâsttmõõžžid ǩeeʹrjest, da nuʹtt tõt âânn seʹst ânnsallaš teâđ sääʹmǩiõllsai seiddõõzzi raajjma da õõudummša. Vueʹppesǩeeʹrj juuʹrdet peeiʹvted da tuâjj-joukk tuäivv lookkjin vueʹppesǩeeʹrjest maacctõõzz.

Sääʹmteeʹǧǧest sääʹm ǩiõllstaanpiisren tuejjeei Anne Kirste Aikio lij toiʹmmjam Mii ovttas -säimmaz jåttʼteeʹjen. Aikio lij leämmaž mieʹldd še ǩeʹrjjtuâjj-jooukâst aalǥ rääʹjest da son tuâtt, što sääʹmǩiõllsai neʹttkääzzkõõzzi õõuʹdeemtuõjju lij jõnn tarbb. – Sääʹmǩiõllsa neʹttäʹššeemvueiʹttemvuõđ lie occanj da tuäivam, što tät  vuäppes älšmâtt määŋgaid veʹrǧǧniiʹǩǩid viikkâd kääzzkõõzzeez õõudâs sääʹm ǩiõll-lääʹjj meâldlânji da vuäppaz tuärjain, särnn Aikio.

Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio.

Meersažǩeʹrjjpõõrt Saamelaiskielten tuki digitaalisissa palveluissa -haʼŋǩǩõõzz projeʹkttjååʹđteei Niko Partanen vuäinn, što Mii ovttas -säimmsest lij šõddâm ođđnallšem da tääʹrǩes joukk, koʹst leäʹp vuäittam õõutsââʹjest mättjed jäänab tõn pirr, mõõn nallšem tuâj kååʹtt koinn organisaatioin tuejjeet.

Meersažǩeʹrjjpõõrt Saamelaiskielten tuki digitaalisissa palveluissa -haʼŋǩǩõõzz projeʹkttjååʹđteei Niko Partanen.

Kelast vuällamvuõttäʹšštobddjen tuejjeei Raila Äijö peäʹlstes kägg miârkteei äʹššen õuʹdde, što käunnai sääimas, koʹst vueiʹtet jueʹǩǩed vuäinnmõõžžid tuâjast di vuäǯǯad tuärj tuõjju. Son tuäivv, što ååʹn õlmstõttum vueʹppes smeʹllkâtt jeeʹres organisaatioid tuõjju di vuässõõttâd še Mii Ovttas –säimmaz toiʹmmjummša.

Kela vuällamvuõttäʹšštobddi Raila Äijö.

Mii ovttas-sääimas

Sääʹmteʹǧǧ lij jåttʼtam eeʹjj 2022 Mii ovttas – Mij oovtast –  Mij õõutâst –  Me yhdessä veʹrǧǧneǩsäimmaz, koonn jurddjen lij õõuʹdeed veʹrǧǧniiʹǩǩi taʹrjjeem sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid.  Säimmaz tueʹǩǩen lij Kela jäʹrjstem räidd neʹtt-tuâjjpääjain sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi õõudâsviikkmõõžžâst. Säimmaz jurddjen lij taʹrjjeed verddsõstuärj da saǥstõõllâmvuâla sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi ääiʹjpoddsaž aaʹššid. Veʹrǧǧneǩsääimas lij jurddum da äävai pukid riikkvaaldâšm, pueʹrrvââjjamvuuʹdi da kooʹddi äʹšštobddjid da tuâjjlaid di kuälmad sektoor toiʹmmjeeʹjid.

Lââʹssteâđ:  https://www.samediggi.fi/mii-ovttas 

Anne Kirste Aikio
Sääʹm ǩiõllstaanpiisar, Sääʹmteʹǧǧ
anne-kirste.aikio@samediggi.fi

Marko Marjomaa
Sääʹm ǩiõllaaʹšši piisar, Sääʹmteʹǧǧ
marko.marjomaa@samediggi.fi

Kuvassa pöydällä sanakirjoja.

Sääʹmteʹǧǧ ååcc jåårǥlõʹtti sâjjsa vuârtõõllâmluõvâsvuõđ ääiǥas

/in , /by

Sâjjsažvuõtt lij äigga 15.3.–10.9.2023 leʹbe suåppmõõžž mieʹldd. Sâjjsiʹžžen vaalšum âlgg tieuʹdded vuârtõõllâmluõvâsvuõttlääʹjjest (1305/2002) miârktum määinaid.

Jåårǥlõʹtti tuâjjan lij håiddad tâʹvvsääʹm jåårǥlâʹttem- da terminologiatuâjaid ǩiõllkonttrest. Jåårǥlõʹtti ââʹntemkaiʹbbjõssân lij tuõjju šiõttlõs õllškooultuʹtǩǩõs leʹbe jeeʹres škooultõs di lääʹjjest auktorisõsttum jåårǥlõʹttjin (1231/2007) jurddum vuõiggâdvuõtt toiʹmmjed auktorisõsttum jåårǥlõʹttjen lääʹddǩiõlâst tâʹvvsääʹm ǩiõʹlle leʹbe nuuʹbbi õõri.

Tuâjast ââʹnet kuâiʹt määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj. Jåårǥlõʹtti Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯlõsvuõtt-tääʹzz V/II  leʹbe IV/IV meâldlânji (vuâđđpäʹlǩǩ 2292,63–2649,02 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da lõõʹzzid tuõjju haʹrjjnummuž mieʹldd.

Ooccmõõžž meâlddõõzzeezvuiʹm âlgg tooiʹmted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 1.3.2023 mõõneeʹst addrõʹsse: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?49677b1d

Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd Sääʹmteeʹǧǧ kiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio +358 40 707 5626 Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.

15.2.2023
Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla tâʹvvsääʹmǩiõl jåårǥlõʹtti veeʹrj

/in , /by

Jåårǥlõʹtti tuâjjan lij håiddad tâʹvvsääʹm jåårǥlâʹttem- da terminologiatuâjaid sää´mǩiõl konttrest.

Jåårǥlõʹtti ââʹntemkaiʹbbjõssân lij tuõjju šiõttlõs õllškooultuʹtǩǩõs leʹbe jeeʹres škooultõs di lääʹjjest auktorisõsttum jåårǥlõʹttjin (1231/2007) jurddum vuõiggâdvuõtt toiʹmmjed auktorisõsttum jåårǥlõʹttjen lääʹddǩiõlâst tâʹvvsääʹm ǩiõʹlle leʹbe nuuʹbbi õõri.
Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd. Tuâjast ââʹnet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Jåårǥlõʹtti päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯlõsvuõtt-tääʹzz IV/IV meâldlânji (vuâđđpäʹlǩǩ 2649,02 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl tuâjast määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuõjju härjjnem mieʹldd meäʹrtõõvvi lõõʹzzid.
Ooccmõõžžid meâlddõõzzines âlgg tooiʹmted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 15.3.2023 mõõneeʹst addrõʹsse: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?905e68f8

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio 040 707 5626 leʹbe anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.

15.2.2023 Aanrest
Sääʹmteʹǧǧ

Gollegiella-ǩiõllcistt Ole Henrik Maggaaʹje

/in , /by

Tâʹvvjânnmallaš sääʹm ǩiõllcistt Gollegiella lij miõttum eeʹjj 2022 emeritusprofessor Ole Henrik Maggaaʹje. Son lij čõõđ jieʹllmes tuejjääm miârkteei tuâj sääʹmǩiõli ouddnummšen, ooudâsviikkmõššân da seeiltummšen. Son lij jieʹllemtuâjaineez čuäʹjtam sääʹmmlaid da ålggmailmma, što sääʹmm lij vääžnai da jieʹlli ǩiõll.

Ruõcc tååimai eeʹžžedjânnmen tän eeʹjj, ǥu juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj jueʹǩǩemnalla åårrai Gollegiella-ǩiõllcistt jueʹǩǩeš lååǥǥad vuâra. Cisttjueʹǩǩempoodd jäʹrjsteš Tukholmast 18.1.2023 õnnum miniʹsttri da Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹji såbbar õhttvuõđâst.

– Sääʹmǩiõl seeiltummuš da ooudâsviikkmõš lij samai vääžnai. Ole Henrik Magga lij leämmaž kuuʹǩǩ šurrân ouddvueʹǩǩen sääʹmǩiõl âânnmõõžžâst, da leäm kâʹl samai kuärǥaž ǥu vuäitam luõvted Gollegiella-ǩiõllciist täʹbbe Ole Henriiʹǩe, tuâtt kulttuuriminiʹstter Parisa Liljestrand.

– Leäm samai kuärǥaž ǥu vuäitam äʹjsted Ole Henrik Maggaa Gollegiella-ciistâst 2022. Suu jieʹllemtuâjas čuäʹjat, što son vuäǯǯ nuʹt tobdstõõzz ǥu ciist, särnn Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj Håkan Jonsson.

Ole Henrik Magga lij šõddâm eeʹjjest 1947 Kautokeinost Tâʹvv-Taarrâst. Ole Henrik Magga lij looʹjid iiʹjjid reâuggam ǩiõli ooudâsviikkmõššân, jeäʹrbi mieʹldd jeeʹres akateemlaž määttai, tuʹtǩǩummuž da mättmateriaali ooudâsviikkmõõžž di mättʼtõõzz pääiʹǩ. Magga lij oouʹdääm ânnʼjõž tâʹvvsääʹm ǩeeʹrjtemriâžldõõǥǥ, ǩeeʹrjtam saujjsääʹm ǩiõllmäätt õõutveäkka Lajla Mattsson Maggain da vuässõõttâm nuʹt uuʹme- ǥu piiddâmsääʹm ǩeeʹrjtemriâžldõõǥǥi ooudâsviikkmõʹšše.

Magga lij še vuässõõttâm alggmeerai instituutioi alttummša meersaž da meeraikõskksaž tääʹzzest odm. toiʹmmjeeʹl ÕM alggmeerai põõšši fooruum vuõssmõs saaǥǥjååʹđteeʹjen da nuʹt leämmaž altteʹmmen Taarr Sääʹmtiiʹǧǧid, koon vuõssmõs saaǥǥjååʹđteeʹjen Ole Henrik Magga tååimai.

Lââʹssteâđaid

Preʹssteâđtõs Gollegiella (ruõccâs)

Loppusyksy ja jäätyvä järvi. Taivaalla vaaleanpunaisen sävyjä.Snimldõk: Ville Fofonoff

Aanar da Sør-Varangi kååʹdd vuõǯǯu teäggtõõzz vuõsshaʹŋǩǩõʹsse nuõrttsääʹm ǩiõl da kulttuur jeälltummšen

/in , /by

Aanar da Sør-Varangi kååʹdd alttee teäggtõõzz vuõsshaʹŋǩǩõõzz nuõrttsääʹm ǩiõl da kulttuur jeälltummšen. Haʹŋǩǩõʹsse miõʹtteš teäggtõõzz Interreg Aurora –prograamm Sápmi-vueʹzzest programmpââʹj 2021–2027 vuõssmõs ooccâmkõrvvjin. Haʹŋǩǩõõzz meersaž vaast-teäggtõs Taarrâst puätt Sääʹmteeʹǧǧest da Trooms da Finnmaark lääʹnest da Lääʹddjânnmest vaast-teäggteei lij Lappi lett. Interreg Aurora 2021–2027 lij ođđ programm Euroopp Interreg-õhttsažkååʹddest raaj râstldeei õhttsažtuâj vääras da tõn Sápmi-vueʹss kätt Sääʹmjânnam vuuʹdid Taarrâst, Lääʹddjânnmest da Ruõccâst. Haʹŋǩǩõõzz plaanummša liâ vuässõõttâm jeeʹres vueʹssbeäʹl jm. Nuõrttsääʹmkultturfoond eeʹttǩeeʹj da Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõlläʹšštobddi.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso âânn haʹŋǩǩõõzz vääžnʼjen da tuâtt: “Leäm rämmai, što haʹŋǩǩõs šâdd. Haʹŋǩǩõs lij tuõđi tääʹrǩes, ǥu tõt jeällat da raʹvvai nuõrttsääʹm ǩiõl da nuõrttsääʹm kulttuur raajid râstldeei õhttsažtuâjain. Haʹŋǩǩõs ooudâsvieʹǩǩat še vuässas Sääʹmteeʹǧǧ Ǩiõllpoliittlaž tåimmam- da ooudâsviikkâmprogrammâst 2020-2023 nõõmuum täävtõõzz čiõlǥeed vueiʹtlvažvuõđid altteed ǩiõllkõõskõõzzid jeäʹrben tõid vuuʹdid, koin ǩiõlljeälltummša lij šuurmõs tarbb, mâta nuõrttsääʹmǩiõl mainstemvuuʹdin.”

Še Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllsuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj Tauno Ljetoff lij kuärǥaž ođđsest. “Lij samai pueʹrr, što nuõrttsääʹm ǩiõll- da kulttuurkõõskõõzz vuõssčiõlǥtemhaʹŋǩǩõʹsse lij miõttum teäggtõs. Tät lij šiõǥǥ ouddmiârkk tõʹst, mäʹhtt EU da Interreg teäggtõs vueiʹtte tuärjjeed nuõrttsääʹmkulttuur da vaarvuâla nuõrttsääʹmǩiõl jeälltummuž da še čuäjtõs tõʹst, što vaarvuâla uuʹcces ǩiõlid še uuʹdet äärv. Nuõrttsääʹm ǩiõl da -kulttuur jeälltummuš lij luândlaž riikki raajid râstldeei õhttsažtuâj. Tuäivam, što nuõrttsäʹmmla nuʹt Aanar ǥu Sør-Varanger kååʹddest vuässõõđče vuõssčiõlǥtemhaʹŋǩǩõõzz poodd čõõđtem såbbrid jõnn jooukin, što õhttsažkååʹdd vuäinlmõõžž da taarb šâʹdde kullum”

Haʹŋǩǩõs čõõđtet 15.1.-15.7.2023 da vuõsshaʹŋǩǩõõzz poodd plaaneet jiõččveärla määŋgekksaž väʹlddhaʹŋǩǩõõzz nuõrttsääʹm ǩiõll- da kulttuurkõõskõõzz raajjmõššân. Haʹŋǩǩõõzz poodd kuulât nuõrttsääʹm meer vaiddsânji sij vuäinlmõõžžin da taarbin nuʹt Taarr ǥu Lääʹdd beäʹlnn.

Lââʹssteâđaid:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteeʹjj
040 687 3394 tuomas.juuso@samediggi.fi

Marko Marjomaa
Sääʹm ǩiõllaaʹššipiisar
50 438 2 484 / 10 839 3 183
marko.marjomaa(at)samediggi.fi

Snimldõk: Ville Fofonoff

Kuvassa pöydällä sanakirjoja.

Ǩiõllvuäpstummuš poott Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧest

/in , /by

Lääʹdd Sääʹmteʹǧǧ lij taʹrjjääm jooʹtti eeʹjj tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹm ǩiõllvuäpstõõzz. Tät kääzzkõs poott ânnʼjõž häämstes Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧest eeʹjj 2022 loopp räjja mõõneeʹst. Ǩiõlltuâjjla lie taʹrjjääm ǩiõllvuäpstõõzz sää′mǩiõl konttrest da valmštõõllâm jeeʹrab mieʹldd termmliistid da tuejjääm ǩiõllhuâlltuâj. Sääʹmteʹǧǧ lij haaʹlääm staanâd sääʹmǩiõlivuiʹm tuejjuum ǩiõlltuâj kõskkpoddsaž maallin Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi vuâđđeemproseeʹss ååreeʹn kõõsk.

Sääʹmteeʹǧǧ kuʹǩes äiʹǧǧkõõsk täävtõssân lij leämmaž vuäǯǯad õhttsažtâʹvvjânnmallaš sääʹmǩiõli resursskõõskõõzz Sääʹm Ǩiõllkaʹlddja. Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso lij toođvaž tõn diõtt, mâid kuuʹǩǩ pešttam õhttsažtâʹvvjânnmallaš õhttsažtuejj pohtt mieʹldes:

– Lääʹdd Sääʹmteʹǧǧ  haaʹlad späʹssbõõššâd Taarr da Ruõcc Sääʹmtiiʹǧǧid õhttsažtuâjast da rämmaš ko Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi põõžžtummša lij käunnʼjam teäggtõs da õhttsaž čåuddmõš, da toiʹmmjummuš peäss ođđ aʹlǧǧe.

Sääʹmteʹǧǧ lij põrggâm juʹn kuuʹǩǩ čåuʹdded kõõččmõõžž tõʹst, mõõn nalla õhttsažtâʹvvjânnmallaš sääʹmǩiõli ǩiõllõhttsažtuâj õõlǥči čåuʹdded. Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio särnn, što proseʹss lie leämmaž määŋgai pooddi väʹǯǯlõs:

– Ij leäkku hiâlpp altteed säʹmmlai õhttsaž organisaatio da leäʹp tuejjääm samai määŋgnallšem vaʹǯǯtõõzzi vuâstta. Meeʹst lie õinn jiânâs raajjcõgldõõzz, kook câʹǧǧe da meälǥee näkam sääʹmvuuʹd obbnes kaʹtti tuâj tuejjummuž. Tääʹrǩmõs kuuitâǥ lij, što riikki rääʹj jie vaaikât leigga jiânnai sääʹmǩiõli õuddnummša da što õhttsažtâʹvvjânnmallaš ǩiõlltuâjj sääʹmǩiõli õuʹdde vuäitt juätkkjed.

Juätkast Taarr, Läädd da Ruõcc sääʹmtiiʹǧǧi õõutveäkka teäggtem Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi vaʹsttad ǩiõlltuâjast. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi lij jiõččnaž organisaatio, kååʹtt toiʹmmai vaaldâšm peäʹlest Taarr Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi toiʹmmjem jååʹđteeʹjen lij halltõs, koozz kooum riikk sääʹmteeʹǧǧ lie nõõmääm vuäzzlaid. Saaǥǥjååʹđteeʹjen toiʹmmai Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ nõõmeem vuäzzlaž Tauno Ljetoff.

Lââʹssteâđ:

Anne Kirste Aikio, ǩiõllstaanpiisar
anne-kirste.aikio@samediggi.fi
010 839 3124 / 040 707 5626