Sääʹmteʹǧǧ õlmstâtt tiõddum versio digitaalʼlaž lääʹdd-sääʹm-sääʹnnǩeeʹrjest

Sääʹmteʹǧǧ da Giellagas-institutt õlmstâʹtte tiõddum lääʹdd-sääʹm-sääʹnnǩeeʹrj piâtnâc 5.3.2021 čiâss 13.00. Sääʹnnǩeʹrjj lij tiõddum versio Giellagas-Instituutt ääiʹjben õlmstõttum digitaalʼlaž lääʹdd-sääʹm-sääʹnnǩeeʹrjest. Pukid äävai  õlmstâʹttempoodd riâššât ougglõsõhttvuõđin Microsoft Teams pääiʹǩ addrõõzzâst https://urly.fi/1X2m

Pueʹtted tiõrvân seuʹrrjed õlmstâʹttempoodd!

Ååʹn õlmstâʹttemnalla åårrai tiõddum lääʹdd-sääʹm-sääʹnnǩeeʹrjest lie pâʹjjel 20 000 lääʹddǩiõllsaž ooccâmsääʹnned. Tiõddum sääʹnnǩeeʹrj vuâđđan lij vuõss-sââʹjest Satu da Jouni Moshnikoff alggveârlaž sääʹnnlistt, leša mieʹldd lie valddum mâʹŋŋlest lââʹzztum sannõõzz, ǥu tõk lie ǩiõččum põõššjen da jeäʹrben taarbliʹžžen.

Nuõrttsääʹm sääʹnnǩiiʹrji tååimtemtuâjj lij tuejjuum vueiʹvv-vueʹzzest mättʼtõs- da kulttuurministeria Giellagas-Instituʹtte miõttâm spesiaalteäggtõõzzin. Tååimtemtuâjj lij tuejjuum Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituutt, Sääʹmteeʹǧǧ da Heʹlssen universiteeʹtt õhttsažtuâjjan.

Tååimtemkååʹddest leʹjje Eino Koponen, Miika Lehtinen, Merja Fofonoff da Raija Lehtola.

Giellagas-instituutt nuõrttsääʹm universiteʹttuʹčtel Miika Lehtinen lij tuejjääm tiõddum sääʹnnǩeeʹrj tååimtemtuâj Trooms universiteeʹtt sääʹm ǩiõllteknologia kõõskõõzz, Giellatekno, vuâđ õõl påʹrǧǧmannust 2020 õlmstõttum digitaalʼlaž lääʹdd-sääʹm-sääʹnnǩeeʹrj vuâđald.

Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl koontâr ij âânnam huõl tiõddum sääʹnnǩeeʹrj õlmstâttmõõžžâst.

Tiõddum sääʹnnǩeeʹrj vuäitt tiʹllʼjed Sääʹmteeʹǧǧ mättmateriaal neʹttkaaupâst https://www.samediggi.fi/tuote/laadd-saam-saannkerjj/?lang=nuo

Digitaalʼlaž lääʹdd-sääʹm-sääʹnnǩeʹrjj käunnai addrõõzzâst https://saan.oahpa.no/fin/sms/

Lââʹssteâđ:

Sääʹmteʹǧǧ: Marko Marjomaa (+358 10 839 3183) marko.marjomaa(at)samediggi.fi 

Giellagas-institutt: Miika Lehtinen (+358 50 5692300) miika.lehtinen(at)oulu.fi 

Sääʹmteʹǧǧ õlmstâtt vuäʹppesǩeeʹrj piârrjid sääʹmǩiõl ââʹnnmest

Sääʹmteʹǧǧ õlmstâtt ǩeeʹrj ”Lij-a ǩiõll dååma? Sääʹmǩiõl serddmõš päärnže”. Ǩeʹrjj lij rajjum sääʹmǩiõllsaž piârrji vääras, leša tõt lij äuʹǩǩen õuddmiârkkân še sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi pääiʹǩ sääʹmpiârrjivuiʹm kaaunõõtti ämmatniiʹǩǩid. Ǩeeʹrjest ǩiõttʼtõõlât sääʹmǩiõl âânnmõõžž piârrjest siõme rääʹjest nuõrrpoʹdde.  

Vuäʹppesǩeeʹrj õlmstââʹttet, ko teâtt sääʹmǩiõli seʹrddmest puõlvvõõǥǥâst nobba jeeʹresnallšem piârvuõʹjjin da jieʹllemtuejjeeʹji seʹst lij taʹrjjeemnalla miâlggâd ooccanj da tõt sätt leeʹd vaiggâd čiõʹlǧǧeed. Lääʹddjânnmest hiâlpâld vuäǯǯamnalla åårrai kuõiʹtǩiõllsažvuõtt-teâtt beäʹlstes kovvad tääuʹjmõssan samai nuuʹbbnallšem ǩiõllvuõʹjjid ko tõid, koin säʹmmla jeäʹlle. Puärraz jie pâi kaaun jiijjâs aarǥâst taarbšum tuärj sääʹmǩiõl serddmõõžž, päärna ǩiõllouddnummuž da ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pueʹrmõssân.  Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto tuäivv, što vuâʹppesǩeʹrjj tooŋŋ teâttvääʹn:

– Tuäivvap, što ǩeʹrjj beäʹlstes tooŋŋ täid tobdstum vaaʹnid da älšmâtt jeeʹresnallšem ǩiõllvuõʹjjin åårrai piârrjid toiʹmmjed pueʹrmõõzz mieʹldd. Âânam tääʹrǩes äʹššen, što tuâj ǩiõl õuʹdde tuejjeet määŋg jeeʹres tääʹzzest juʹn piârrji aarǥâst õhttsažkååʹdd ǩiõlltobdlma, što ođđ ǩiõllmainsteeʹji puõlvvõk vuäitt šõddâd kuärǥast jiijjâs ǩiõlâst da kulttuurâst.

Lääʹddjânnam peäʹlnn lij ääiʹjben õlmstõõvvâm õhtt ǩeerjaž seämma äʹššvuuʹd pirr, Stukes eeʹjj 1993 õlmstâʹttem da Aino Snellman da Kerttu Vuolab ǩeeʹrjtem Puhu omaa kieltäsi lapsellesi – Hála mánnásat iežat eatnigiela. Ååʹn õlmstâʹttma pueʹtti vuäʹppesǩeʹrjj lij Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlid da lääʹddǩiõʹlle.

Õõlmtõõzz lij vueiʹtlvâsttam mättʼtõs- da kulttuurministeria tuärjj, koonn Sääʹmteʹǧǧ vuäǯǯai vueʹssen veiddsab haʹŋǩǩõõzzâst ÕM meeraikõskksaž alggmeerai teemaeeʹjj 2019 cisttân. Teʹksttvueʹzzid lij noorrâm ǩiõlltuʹtǩǩeei FT Annika Pasanen. Ǩeerjast lie mieʹldd kolmm sääʹmpiârri jueʹǩǩmen jurddjeez sääʹmǩiõl päärnaid mainstem pirr jeeʹresnallšem vuõʹjjin. Vuäʹppesǩeʹrjj lij lookkâmnalla neʹttversion Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidain:

Leago giella ruovttus? Opaskirja pohjoissaameksi.
Lii-uv kielâ pääihist? Opaskirja inarinsaameksi.
Llij-a ǩiõll dååma? Opaskirja koltansaameksi.
Onko kieli kotona? Opaskirja suomeksi.

Vuäppaz jueʹjjet še säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddi vuäpstõktooiʹm pääiʹǩ piârrjid.

Lââʹssteâđ:

Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto, teʹl. +358 40 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

Sääʹm ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, teʹl. +358 40 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Vuõiggâdvuõttministeria juâkk veäʹǩǩvuõđ sääʹm ǩiõll-lääʹjj tieuʹddem vääras

Vuõiggâdvuõttministeria iʹlmmat ooccâmnalla sääʹm ǩiõll-lääʹjj (1086/2003) 31 §:st jurddum veäʹǩǩtieʹǧǧ. Veäʹǩǩtieʹǧǧi vääras liâ tän eeʹjj ââʹnnemnalla õhttseʹžže 150 000 euʹrred. Veäʹǩǩtieʹǧǧid vueiʹtet miõttâd saaʹmi dommvuuʹd kooʹddid, sieʹbrrkooʹddid da paalǥâskooʹddid di lääʹjj 18 §:st jurddum privattniiʹǩǩid peäggtum lääʹjj suåvldummšest šoddi takai jeäʹrbi lââʹsskuuli käʹttem diõtt. Ååʹn ooccâmvuâllsa veäʹǩǩvuõđ liâ miârktum 1.1.2021 mâŋŋa šõddi lââʹsskuulid.

Ooccâmäiʹǧǧ älgg 1.2.2021 da põõtt 26.2.2021.

Riikkveäʹǩǩvuõđi täävtõssân lij tuärjjeed sääʹmǩiõll-lääʹjj teâuddjummuž kääʹtteeʹl lääʹjj suåvvtummšest šõddi takai jeäʹrab lââʹsskuulid. Veäʹǩǩvuõđ vueiʹtet miõttâd odm. puõʹtti obbvuõđid: jåårǥlõs-da tuʹlǩǩeemkuul (ml. čõõđtemtåimmjummuž), teâđtummša, škooultõõzz da ǩiõllmäättai äiggsa sâjjsažkuul, di sääʹmǩiõll-lääʹjj suåvvtummuž ooudâsviikkmõʹšše õhttneei kuul.

Lââʹssteâđ vuõiggâdvuõttministeria veäʹǩǩtõõz pirr:

Saamen kielilain mukaiset avustukset – Oikeusministeriö (oikeusministerio.fi)

Lââʹssteâđaid ouʹdde:

Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsaž ǩiõllpieʹssohjjeei tuâj

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsaž ǩiõllpieʹssohjjeei tuâj. Tuâjj älgg 11.1.2021 leʹbe suåppmõõžž mieʹldd da peštt 31.12.2021 räjja, da vuäitt juätkkjed kuuʹǩǩben ååreeʹl ǩidd jeäʹrab teäggtõõzz vuäǯǯmest. Ǩiõllpieʹssohjjeei tuâjaid kooll jm. säʹmmlai ǩiõllpieʹsstuåim ohjjummuš, koordinâsttmõš da õõudâsviikkmõš di ǩiõllpieʹzzi riikkveäʹǩǩvuõđ vaaldšma õhttneei tuâj.

Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj õõlǥtem škoouʹlʼjummuš da sääʹmǩiõl täidd (asetõs 1727/95). Tuâj šiõǥǥ håiddmõš õõlǥat obbväʹlddsaž pedagooglaž vuäinlmõõžž säʹmmlaž ouddpeâmmast, ǩiõl jeälltem-mõõntõõllmi tobddmõõžž,   härjjnummuž sääʹmkulttuuʹre di riikkveäʹǩǩvuõđi vaaldšma õhttneei tuâjaid. Tuõjju vaʹlljuum oummust tuäivat päärnaikaardâsuʹčteeʹl ââʹntemvuõđ. Päʹlǩǩõs meäʹrtââvv sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/II-III mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2625,08 – 2 565,88). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvvi ǩiõččlâʹsttemlõõʹzzid. Tuâjast jääʹǩǩtet kueiʹt määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Ooccmõõžžid mieʹlddõõzzeezvuiʹm âlgg tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 7.1.2021 mõõneeʹst addrõõzzin: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?7c206795

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio teʹl. 010 839 3124. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi

Aanrest 15.12.2020 Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteeʹǧǧ da sääʹmaaʹššin vaʹstteei ministeeʹri såbbrest äʹššen sääʹmsuåppmõš da Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi teäggtõs

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei da sääʹmaaʹššin vaʹstteei ministeeʹr Lääʹddjânnmest, Ruõccjânnmest da Taarrjânnmest kaaunõʹtte ougglõsõhttvuõđin skamm-mannu 18. peeiʹv 2020. Seämma poodd juõʹǩǩeš Gollegiella – Tâʹvvjânnmallaš sääʹm ǩiõllciist.

– Tuäivam, što täi saǥstõõllmõõžži vuâđald vuäǯǯap muttsid äigga da piâssâp juäʹtǩǩed saǥstõõllmõõžž tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž oouʹdeem pirr. Kaaggim še õuʹdde Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi miârktõõzz sääʹmõhttsažkådda da tuäivam tuõđi, što riikk väʹldde lokku  Sääʹmteeʹǧǧ tuõivvjid põõšši da riʹjttjeei teäggtõõzz staanmõõžžâst Ǩiõllkaʹlddi tooiʹm ainsmâʹttem õuʹdde, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei da sääʹmaaʹššin vaʹstteei ministeeʹr saǥstõʹlle kaaunõõttmõõžžâst jeeʹrab mieʹldd tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž ǩiõttʼtõõllâm pirr, põõšši Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi (Sámi Giellagáldu) vuâđđeem pirr di koronapandemia vaaiktõõzzin sääʹmoummid. Kaaunõõttmõõžžâst pueʹtte õuʹdde veâl kõõski ooudummuš meerjoouki kõõsk da vâjjõsretoriikkk vuâsttlâsttmõš, di sääʹmǩiõli ââʹnnemvuäittmõõžž  pueʹrummuš digitaalʼlaž pirrõõzzin. Looppâst saǥstõʹlleš veâl jieʹllemviõkksaž sääʹmõhttsažkååʹdd vuâđđaaʹššin.

Gollegiella-ǩiõllciist vuåǯǯu  Ellen Pautamo da Joonar Thomasson

Eeʹjj 2020 Gollegiella-ciist vuåǯǯu sääʹmǩiõl da kulttuur lehtor Ergon Máreha Ánne Elle-Máret, Ellen Pautamo tâʹvvsääʹmǩiõl uʹčteeʹlen da ǩiõlläʹšštobddi Jonar Thomasson tuâjstes saujjsääʹmǩiõl pueʹrren. Ciist uuʹdi vuõiggâdvuõttminister Anna-Maja Henriksson

Gollegiella-ciist miõđât privatt ooumže leʹbe õõutstõʹsse Taarrjânnmest, Ruõccjânnmest, Lääʹddjânnmest leʹbe Ruõššjânnmest sääʹmǩiõli oouʹdeem diõtt. Cistt lij 15 000 eeuʹr šoora. Taʹnni paʹlǩǩuum lie kuõʹhtt, tõn diõtt ciist jueʹjjet Pautamo da Thomasson kõõsk.

– Tuõđi fiin , što vueiʹttep nääiʹt muʹštted näkam oummid, kook juõʹǩǩ peeiʹv reâugga sääʹmǩiõli vueʹjj pueʹreem ouʹdde, tuâtt sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz da ärvvtõõllâmkomitea saaǥǥjååʹđteei Tauno Ljetoff.

 

https://youtu.be/_xN_ZYyavz0 Nordiskt samiskt språkpris Gollegiella 2020 (utan översättning)

https://youtu.be/9fHGrEvmi_4 Pohjoismainen saamen kielen palkinto Gollegiella 2020 (suomi)

https://youtu.be/Kruls6kLHzI Nordiskt samiskt språkpris Gollegiella 2020 (svenska)

https://youtu.be/umfWrb4WmuA Davviriikkalaš sámi giellabálkkašupmi Gollegiella 2020 (davvisámegillii)

Lââʹssteâđ Gollegiella-ciist pirr

 

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz da ärvvtõõllâmkomitea saaǥǥjååʹđteei Tauno Ljetoff, teʹl. 040 5893249, tauno.ljetoff(at)gmail.com

Saaǥǥjååʹđteei veäʹǩǩteei Laura Olsén-Ljetoff teʹl. 010 839 3190 / 040 617 5113, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi halltõõzz saaǥǥjååʹđteei vaʹlljuum

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi halltõs lij ååʹn nõõmtum, da halltõs lij vaʹlljääm saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjid.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi lij Lääʹdd, Taarr da Ruõcc Sääʹmtiiʹǧǧi õhttsažtâʹvvjânnmallaš äʹšštobddiorgaan sääʹm ǩiõllaaʹššin. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi mieʹrren lij sääʹm ǩeʹrjjǩiõli da mainstemǩiõli šõddeem kulttuuräʹrbbvuõđ seeiltummuš, vaalšummuš da oouʹdummuš. Vaaldšmallânji Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi toiʹmmai Taarr Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi jååʹđat halltõs, koʹst koolm  Sääʹmteeʹǧǧest lij õõutverddsaž eeʹttkâsttmõš.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi halltõs:          

Ole Henrik Magga, väärrneǩ: Raimo Valle

Tauno Ljetoff, väärrneǩ: Neeta Jääskö

Sig-Britt Persson, väärrneǩ: Karin Rensberg Ripa

Mikael Svonni, väärrneǩ: Per-Eric Kuoljok

Magreta Sara, väärrneǩ: Klemetti Näkkäläjärvi

Ann-Mari Thomassen, väärrneǩ: Maja-Lisa Kappfjell

Halltõõzz saaǥǥjååʹđteei: Ole Henrik Magga

Väärrsaaǥǥjååʹđteei: Tauno Ljetoff da Sig-Britt Persson

 

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi halltõs lij vaʹlljuum neellj eeǥǥas, 2020-2023. Halltõõzz saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹji toiʹmmpââʹjj lij bieʹll nuuʹbb eeʹǩǩed, koon mâŋŋa vaʹlljeet ođđ saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjid.

Lââʹssteâđaid ouʹdde:

Sääʹmteʹǧǧ Lääʹddjânnmest, Pia Ruotsala-Kangasniemi, +358 40 726 2688

Sääʹmteʹǧǧ Taarrjânnmest, Inger Marit Eira Åhrén, +47 971 29 744

Sääʹmteʹǧǧ Ruõccjânnmest, Anita Kitok, +46(0)73-049 41 04

Säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ -seiddõõzz õlmstââʹttet veʹrǧǧniiʹǩǩi tuâj tuärjjan

Sääʹmteʹǧǧ õlmstâtt sääʹmǩiõli neäʹttlest teâđtemseiddõõzz, koozz lie norrum vuäppõõzz veʹrǧǧniiʹǩǩid sääʹm ǩiõll-lääʹjj suåvldem pirr. Seiddõõzz õlmstâʹttempodd lij piâtnâc 23.10.2020 čiâss 10.00-11.00. Õlmstâʹttempooddâst Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio čuäʹjtââll seiddõõzz siiskõõzz da ââʹnnemvueiʹttemvuõđid. Sääʹmteʹǧǧ haaʹlad kåččad jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩid tobdstõõttâd seiddõʹsse.

– Ânnʼjõž teâđai mieʹldd säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ teâuddje hueʹneld. Vueʹssen täʹst lie jeäʹrab mieʹldd veʹrǧǧniiʹǩǩi teâđteʹmesvuõtt leʹbe huõlteʹmes šiõttõõttmõš sääʹm ǩiõll-läkka. Tän ođđ seiddõõzz jurddjen lij uʹvdded veʹrǧǧniiʹǩǩid ääiʹjtässʼsaž teâđ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr, da tuärjjeed veʹrǧǧniiʹǩǩid väʹldded lokku ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid takai tuâjast vuäppõõzzi da viiŋki veäkka. Seiddõs suåpp puârast ouddmiârkkân ođđ tuâjjlai härjjnâttmõʹšše leʹbe škooultõspeeiʹvid, särnn ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio

Seiddõõzzâst käunnʼje teâđ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr da vuäppõõzz sääʹm ǩiõll-lääʹjj suåvldummša. Seiddõs käunnai 23.10.2020 ääʹljeeʹl addrõõzzâst: https://www.samediggi.fi/saamelaisten-kielelliset-oikeudet/

Seiddõõzzâst käunnʼje teâđ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr da vuäppõõzz sääʹm ǩiõll-lääʹjj suåvldummša. Seiddõs lij jurddum tuärjjan pukid, kook reâugga sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzivuiʹm. Täävtõsân lij, što juõʹǩǩkaž veʹrǧǧneǩ, koon sääʹm ǩiõll-lääʹǩǩ kuâskk, tåbdd da fiʹttai säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid.

Seiddõõzz teeʹkstid lij leämmaž raajjmen haʹŋǩǩõstuâjjlaž Tuuli Miettunen. Seiddõõzz koovtummšest lij vaʹsttääm Erja Wiltse. Seiddõõzz õlmstââʹttet tåʹlǩ lääddas. Sääʹmteʹǧǧ lij valmštõõllmen teâđtõsmateriaal sääʹmǩiõʹlle säʹmmlaid ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr seiddõõzz õhttvuõʹtte.

Seiddõs käunnai 23.10.2020 ääʹljeeʹl addrõõzzâst: https://www.samediggi.fi/saamelaisten-kielelliset-oikeudet/

Õlmstâʹttempodd lij Teams-õhttvuõđin, tõn diõtt vuässõõttjid raaukât iʹlmmted mââimõõzzâst nelljdpeeiʹv 22.10.2020 vuässõõttmest addrõʹsse anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sääʹmǩiõli neäʹttel juuʹhljet 19.-25.10.2020 da Sääʹmteʹǧǧ lij kåččam pukid vuässõõttâd teemaneäʹttla ouddmiârkkân jäʹrjsteeʹl šõddmõõžžid da puuʹteeʹl sääʹmǩiõlid õuʹdde.

www.giellavahkku.no

Lââʹssteâđ:

Anne Kirste Aikio, ǩiõllstaanpiisar
anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Jååʹđteei Sääʹm Ǩiõllkaʹlddja

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi lij Lääʹdd, Taarr da Ruõcc beäʹl Sääʹmtiiʹǧǧi õhttsažtâʹvvjânnmallaš ämmatneǩorgaan sääʹm ǩiõllaaʹššin. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi mieʹrren lij suõjjled, vaalšed da oouʹdeed kulttuuräʹrbbvuõđ mâʹte sääʹm ǩeʹrjj- da mainstemǩiõlid. Veeʹrj beäʹlnn Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjest lij õhttvuõtt Taarr beäʹl Sääʹmtegga. Tõn jååʹđat halltõs, koʹst juõʹǩǩ kolmmân sääʹmteeʹǧǧest lij seämma jiânnai vaʹsttummuš.

Ääv veʹrǧǧ

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi (Saamen Kielikaltio) lij toiʹmmjam Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz vueʹlnn eeʹjj 2013 rääʹjest, da ååʹn ooccâp jååʹđteei vuâđđeed, jååʹđted, raaveed da veiddsubun oouʹdeed Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi.

Puäʹđak-a ton tän jouʹǩǩe?

Tuâj älggmõš mââimõõzzâst 31.12.2020.

Tuâj

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi vaʹsttad sääʹmǩiõlin. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi âlgg toiʹmmjed õhttsaž äʹšštobddi ämmatorgaanân sääʹm ǩeʹrjjǩiõli noormtummuž kuõskki aaʹššin. Tät kuâskk terminologia da ǩeeʹrjtemvuâkkõõzzi noormtummuž. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjest âlgg regsmâʹtted sääʹmǩiõlid da tän nalla vaaikted sääʹmǩiõli staanmõʹšše pueʹttiääiʹjest.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjest âʹlǧǧe leeʹd 12 tuâjjliʹžžed, juõʹǩǩ kolmmân jânnma sâjjdõttum, da sij lie seämma vaaldšmallaš jååʹđteei vuâllsiʹžžen. Jååʹđteei toiʹmmai Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi ââʹlmõs jååʹđteeʹjen da son vaʹsttad toiʹmmjummuž vaaldšmallaš da ämmtallaš jååʹđtummšest. Jååʹđteei âlgg vuâđđeed da vuäʹpsted aaʹššin, koid viiǥǥât halltõʹsse, da suʹst lij vasttõs halltõõzz tuʹmmstõõǥǥi tiuʹddepiijjmõõžžâst. Jååʹđteei vaʹsttad še tõʹst, što toiʹmmjummuš šâdd viõǥǥâst åårrai vuâkkõõzzi mieʹldd.

Ââʹntemkaiʹbbjõõzz

Ooccâp õhtteei, puåđõõzzid põrggi da dynaamlaž jååʹđteei, kååʹtt vuäitt viikkâd Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi põõssi toiʹmmjummša. Haaʹleep, što tuʹst lij maisterškooultõs, veerǥlaž ââʹntemvuõtt sääʹmǩiõlâst. Tuʹst âʹlǧǧe leeʹd šiõǥǥ jååʹđtemtääid da haʹrjjnummuš jååʹđtummša da tâʹvvjânnmallaš õhttsažtuõjju, šiõǥǥ kommunikâʹsttemtääid di täidd kuâsttâd puåđõõzzid jeärrsivuiʹm. Vaʹlljuum âlgg siltteed ǩeerjlânji da njäälmlânji:

  • Sääʹm
  • Taarr, ruõcc leʹbe lääʹdd
  • Eŋgglõsǩiõll.

Päʹlǩǩ da tuâjjmääin

Veeʹrj päʹlǩǩ lij riikk vuâkkõõzz mieʹldd veʹrǧǧkoodd 1062 Jååʹđteei.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi tuâjjlain lij veerǥlaž õhttvuõtt Taarr beäʹl Sääʹmtegga eeʹžžedorgaanân, da jos ij nuuʹbbnalla leäkku tuʹmmuum, täk seämma tuâjjmääin ko Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlain Taarrjânnmest, tuõʹllʼje še täʹst.

Koontâr lij jurddum leeʹd õhtt sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmpaaiʹǩin Aanar, Uccjokk, Hetta, Vuononperä, Kaarasjokk, Kautokeino, Manndalen, Tromss, Skånland, Drag, Hattfjelldal, Snåsa, Kiiruna, Jokkmokk, leʹbe Östersund, jos kuâras konttâr lie.  Nuuʹbbnallšem čåuddmõõžžâst vuäitt še suåppâd.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi haaʹlad sueiʹmkrâʹstted meer ǩeârjjaivuõđ da äukkjõõvvâd oummu tiuddvääldlaž ânnsallašvuõđâst.  Raukkâp ââʹnteei ooccjid ooccâd huõlǩani toiʹmmjemooddâst, ââʹjjest, sooǥǥbeäʹlest, etnisiteeʹttest, åskldõõǥǥâst da seksuaalʼlaž jieʹllmest. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjest teädd lij tuâjjvueʹjj jäʹrjstummšest oummid, koin lij râššnam toiʹmmjemodd.

Muđoi tuâjjlaid nõõmtet viõǥǥâst åårrai laaʹjji, vuâkkõõzzi da suåppmõõžži mieʹldd, kuõskeeʹl še pääʹlǩ da jeältõõǥǥ di kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Teâđstõõllmõõžž

Tääʹrǩab teâđaid veeʹrj pirr vuäitt vuäǯǯad vääʹldeeʹl õhttvuõđ:

Sääʹmtegga Lääʹdd peäʹlnn, Pia Ruotsala-Kangasniemi, +358 40 726 2688 leʹbe neʹttpååʹšt pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ Taarr beäʹlnn, Inger Marit Eira Åhrén, +47 971 29 744 leʹbe neʹttpååʹšt inger.marit.eira.ahren(at)samediggi.no

Sääʹmteʹǧǧ Ruõcc beäʹlnn, Anita Kitok, +46(0)73-049 41 04 leʹbe neʹttpååʹšt anita.kitok(at)sametinget.se

 

Ooccâmäiʹǧǧ lij 1.11.2020 räjja.

Ooccmõõžž vuõltteet jobbnorgen.

Nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm digitaalʼlaž sääʹnnǩeeʹrj valmštõõvvâm

Oulu universiteeʹtt Giellagas-institutt õlmstâtt nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm digitaalʼlaž sääʹnnǩiiʹrjid. Pukid ääv sääʹnnǩiiʹrji õlmstâʹttempoodd ââʹnet mââibaarǥ påʹrǧǧmannu 25. peeiʹv čiâss 10 addrõõzzâst https://oulu.zoom.us/j/69319349687.

Kuhttui sääʹnnǩiiʹrji tooiʹmtemtuâjj lij tuejjuum jäänmõsân Mättʼtõs- da kulttuurministeria Oulu universiteeʹtt Giellagas instituʹtte miõttâm jiiʹjjes-i teäggtõõzzin. Lääʹdd-nuõrttsääʹmm sääʹnnǩeʹrjj lij šõddâm Sääʹmteeʹǧǧ, Oulu universiteeʹtt Giellagas instituutt, Heʹlssen universiteeʹtt da Trooms universiteeʹtt õhttsažtuâjjan. Alggtuejjõõzz lääʹdd-sääʹmm sääʹnnǩeeʹrj raajjivuõiggâdvuõđ lie sääʹmteeʹǧǧest.

”Vuäinam samai tääʹrǩes äʹššen tõn, što sääʹm ǩiõli sääʹnnǩeʹrjjtuâjj še jeäll ääiʹj mieʹldd. Täi digitaalʼlaž sääʹnnǩiiʹrji õlmstâttmõš ääʹvad samai ođđ vueiʹttemvuõđiđ nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm sääʹnnǩiiʹrji ââʹnnma, ko tõk lie pukid äävai da tõid vuäitt aʹlǩǩeen ââʹnned koʹst täättas.” rämmaš Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso sääʹnnǩiiʹrji õlmstâttmõõžž.

Sääʹmteʹǧǧ lij viõusâld leämmaž mieʹldd sääʹnnǩeʹrjjhaʹŋǩǩõõzzâst. Lääʹdd-nuõrttsääʹmm sääʹnnǩeeʹrj tooiʹmtemtuõjju lie vuässõõttâm tuâjj-joouk jieʹnnǩiõllsaž vuäzzliʹžžen jåårǥlõʹtti Merja Fofonoff da mättmateriaaltuâjjlaž Raija Lehtola. Nuõrttsääʹm ǩiõllõõʹnnʼjid lij miârkteei äʹšš, što sääʹnnǩeeʹrj õlmstââʹttet.

“Sääʹnnǩerjja lij leämmaž kõrr da õinn lâssneei tarbb. Samai tääʹrǩes äʹššen õlmstõttum sääʹnnǩeeʹrjest käunnʼje šiõǥǥ sääʹnnraajjâm-maall noormtum ǩiõllhäämast. Sääʹnnǩeeʹrj taʹrǩstemtuâj õõlǥči kuuitâǥ õinn juäʹtǩǩed, ko sääʹnnǩeeʹrj ǩiõttǩeeʹrjtõs âânn seʹst jiânnai spesiaalsannõõzz da tõn ǩiõttʼtõõllma taarbšet jeeʹres suõʹrji äʹšštobddmõõžž di ǩiõlljuâǥǥtõstuâj”, särnna Fofonoff da Lehtola vuäinnmõšân sääʹnnǩeʹrjjtuâjast.

Nuõrttsääʹm sääʹnnǩeʹrjjtuâj äiʹǧǧen šõõddi tarbb še ođđ noormtummšid. Ǩiõllnoormtemtuâjj lij tuejjuum Lääʹdd, Taarr da Ruõcc Sääʹmtiiʹǧǧi õhttsažtâʹvvjânnmallaš ǩiõllõhttsažtuâjjorgaanân Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjlaž Semenoff Mervin da nuõrttsääʹm ǩiõlljuâǥǥtõõzzin.

Ođđ digitaalʼlaž lääʹdd-nuõrttsääʹmm sääʹnnǩeeʹrjest lääʹddǩiõllsaž ooccâmsaaʹni mieʹrr lij pâʹjjel 16.000 da vaʹstteei nuõrttsääʹmǩiõllsaž sääʹn lie ââlda 19 000. Sääʹnnǩeeʹrj vuâđđan lij Pekka Sammallahti da Jouni Moshnikoff eeʹjj 1991 õlmstâʹttem tuejjõs, koon Jouni da Satu Moshnikoff lie tiuddääm jäänmõsân 2000-lååǥǥ alggiiʹjjin. Sääʹnnǩeeʹrj õlmstââʹttet Trooms universiteeʹtt sääʹm ǩiõllteknologia kõõskõõzz, Giellatekno, vuâđ âʹlnn da tõt käunnai addrõõzzâst https://saan.oahpa.no/fin/sms/. Sääʹnnǩeeʹrj puäʹđet õlmstâʹtted še tiõddum version mâʹŋŋlakast 2020 čâhčča.

Tâʹvvsääʹmm-lääʹdd digitaalʼlaž sääʹnnǩeeʹrj ǩiõttǩeeʹrjtõõzz lij raajjâm emeritusprofessor Pekka Sammallahti ääiʹjab sääʹnnǩiiʹrjeez (1989 da 1993) vuâđ õõl. Sääʹnnǩeʹrjj âânn seʹst pâʹjjel 50 000 ooccâmsääʹnned da tuejjeei tiuddâd tõn õinn. Sammallahti sääʹnnǩeeʹrj õlmstââʹttet Trooms universiteeʹtt Divvun-projeeʹkt vuâđ âʹlnn, addrõõzzâst http://satni.org/sammallahtismefin (liŋkk toiʹmmai 25.8.2020 ääʹljeeʹl).

Digitaalʼlaž sääʹnnǩeeʹrj lie määŋgnalla aʹlǩǩi. Tõk vueiʹtlvâʹstte sääʹnnǩiiʹrji aʹlǩǩes jåʹttlõs âânnmõõžž koʹst da kuäʹss täättas da veâl ääʹvee vueiʹttemvuõđiđ jeeʹresnallšem ǩiõllteknolooglaž suåvldõõzzi ooudâsviikkma da aunstõõzz ääiʹj tääʹzzest tiuddummuž. Digitaalʼlaž sääʹnnǩeeʹrj lie še miârkk jieʹlli da ouddneei ǩiõlâst.

 

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio,teʹl. 010 839 3124 / 040 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Mä. sääʹm ǩiõllaaʹššipiisar Marko Marjomaa teʹl. 010 839 3183, marko.marjomaa(at)samediggi.fi