Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsaž ǩiõllpieʹssohjjeei tuâj

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla mieʹrräiggsaž ǩiõllpieʹssohjjeei tuâj. Tuâjj älgg 11.1.2021 leʹbe suåppmõõžž mieʹldd da peštt 31.12.2021 räjja, da vuäitt juätkkjed kuuʹǩǩben ååreeʹl ǩidd jeäʹrab teäggtõõzz vuäǯǯmest. Ǩiõllpieʹssohjjeei tuâjaid kooll jm. säʹmmlai ǩiõllpieʹsstuåim ohjjummuš, koordinâsttmõš da õõudâsviikkmõš di ǩiõllpieʹzzi riikkveäʹǩǩvuõđ vaaldšma õhttneei tuâj.

Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj õõlǥtem škoouʹlʼjummuš da sääʹmǩiõl täidd (asetõs 1727/95). Tuâj šiõǥǥ håiddmõš õõlǥat obbväʹlddsaž pedagooglaž vuäinlmõõžž säʹmmlaž ouddpeâmmast, ǩiõl jeälltem-mõõntõõllmi tobddmõõžž,   härjjnummuž sääʹmkulttuuʹre di riikkveäʹǩǩvuõđi vaaldšma õhttneei tuâjaid. Tuõjju vaʹlljuum oummust tuäivat päärnaikaardâsuʹčteeʹl ââʹntemvuõđ. Päʹlǩǩõs meäʹrtââvv sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/II-III mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2625,08 – 2 565,88). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvvi ǩiõččlâʹsttemlõõʹzzid. Tuâjast jääʹǩǩtet kueiʹt määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Ooccmõõžžid mieʹlddõõzzeezvuiʹm âlgg tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 7.1.2021 mõõneeʹst addrõõzzin: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?7c206795

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio teʹl. 010 839 3124. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi

Aanrest 15.12.2020 Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteeʹǧǧ da sääʹmaaʹššin vaʹstteei ministeeʹri såbbrest äʹššen sääʹmsuåppmõš da Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi teäggtõs

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei da sääʹmaaʹššin vaʹstteei ministeeʹr Lääʹddjânnmest, Ruõccjânnmest da Taarrjânnmest kaaunõʹtte ougglõsõhttvuõđin skamm-mannu 18. peeiʹv 2020. Seämma poodd juõʹǩǩeš Gollegiella – Tâʹvvjânnmallaš sääʹm ǩiõllciist.

– Tuäivam, što täi saǥstõõllmõõžži vuâđald vuäǯǯap muttsid äigga da piâssâp juäʹtǩǩed saǥstõõllmõõžž tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž oouʹdeem pirr. Kaaggim še õuʹdde Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi miârktõõzz sääʹmõhttsažkådda da tuäivam tuõđi, što riikk väʹldde lokku  Sääʹmteeʹǧǧ tuõivvjid põõšši da riʹjttjeei teäggtõõzz staanmõõžžâst Ǩiõllkaʹlddi tooiʹm ainsmâʹttem õuʹdde, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei da sääʹmaaʹššin vaʹstteei ministeeʹr saǥstõʹlle kaaunõõttmõõžžâst jeeʹrab mieʹldd tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž ǩiõttʼtõõllâm pirr, põõšši Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi (Sámi Giellagáldu) vuâđđeem pirr di koronapandemia vaaiktõõzzin sääʹmoummid. Kaaunõõttmõõžžâst pueʹtte õuʹdde veâl kõõski ooudummuš meerjoouki kõõsk da vâjjõsretoriikkk vuâsttlâsttmõš, di sääʹmǩiõli ââʹnnemvuäittmõõžž  pueʹrummuš digitaalʼlaž pirrõõzzin. Looppâst saǥstõʹlleš veâl jieʹllemviõkksaž sääʹmõhttsažkååʹdd vuâđđaaʹššin.

Gollegiella-ǩiõllciist vuåǯǯu  Ellen Pautamo da Joonar Thomasson

Eeʹjj 2020 Gollegiella-ciist vuåǯǯu sääʹmǩiõl da kulttuur lehtor Ergon Máreha Ánne Elle-Máret, Ellen Pautamo tâʹvvsääʹmǩiõl uʹčteeʹlen da ǩiõlläʹšštobddi Jonar Thomasson tuâjstes saujjsääʹmǩiõl pueʹrren. Ciist uuʹdi vuõiggâdvuõttminister Anna-Maja Henriksson

Gollegiella-ciist miõđât privatt ooumže leʹbe õõutstõʹsse Taarrjânnmest, Ruõccjânnmest, Lääʹddjânnmest leʹbe Ruõššjânnmest sääʹmǩiõli oouʹdeem diõtt. Cistt lij 15 000 eeuʹr šoora. Taʹnni paʹlǩǩuum lie kuõʹhtt, tõn diõtt ciist jueʹjjet Pautamo da Thomasson kõõsk.

– Tuõđi fiin , što vueiʹttep nääiʹt muʹštted näkam oummid, kook juõʹǩǩ peeiʹv reâugga sääʹmǩiõli vueʹjj pueʹreem ouʹdde, tuâtt sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz da ärvvtõõllâmkomitea saaǥǥjååʹđteei Tauno Ljetoff.

 

https://youtu.be/_xN_ZYyavz0 Nordiskt samiskt språkpris Gollegiella 2020 (utan översättning)

https://youtu.be/9fHGrEvmi_4 Pohjoismainen saamen kielen palkinto Gollegiella 2020 (suomi)

https://youtu.be/Kruls6kLHzI Nordiskt samiskt språkpris Gollegiella 2020 (svenska)

https://youtu.be/umfWrb4WmuA Davviriikkalaš sámi giellabálkkašupmi Gollegiella 2020 (davvisámegillii)

Lââʹssteâđ Gollegiella-ciist pirr

 

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394 / 010 839 3101, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz da ärvvtõõllâmkomitea saaǥǥjååʹđteei Tauno Ljetoff, teʹl. 040 5893249, tauno.ljetoff(at)gmail.com

Saaǥǥjååʹđteei veäʹǩǩteei Laura Olsén-Ljetoff teʹl. 010 839 3190 / 040 617 5113, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi halltõõzz saaǥǥjååʹđteei vaʹlljuum

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi halltõs lij ååʹn nõõmtum, da halltõs lij vaʹlljääm saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjid.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi lij Lääʹdd, Taarr da Ruõcc Sääʹmtiiʹǧǧi õhttsažtâʹvvjânnmallaš äʹšštobddiorgaan sääʹm ǩiõllaaʹššin. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi mieʹrren lij sääʹm ǩeʹrjjǩiõli da mainstemǩiõli šõddeem kulttuuräʹrbbvuõđ seeiltummuš, vaalšummuš da oouʹdummuš. Vaaldšmallânji Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi toiʹmmai Taarr Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi jååʹđat halltõs, koʹst koolm  Sääʹmteeʹǧǧest lij õõutverddsaž eeʹttkâsttmõš.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi halltõs:          

Ole Henrik Magga, väärrneǩ: Raimo Valle

Tauno Ljetoff, väärrneǩ: Neeta Jääskö

Sig-Britt Persson, väärrneǩ: Karin Rensberg Ripa

Mikael Svonni, väärrneǩ: Per-Eric Kuoljok

Magreta Sara, väärrneǩ: Klemetti Näkkäläjärvi

Ann-Mari Thomassen, väärrneǩ: Maja-Lisa Kappfjell

Halltõõzz saaǥǥjååʹđteei: Ole Henrik Magga

Väärrsaaǥǥjååʹđteei: Tauno Ljetoff da Sig-Britt Persson

 

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi halltõs lij vaʹlljuum neellj eeǥǥas, 2020-2023. Halltõõzz saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹji toiʹmmpââʹjj lij bieʹll nuuʹbb eeʹǩǩed, koon mâŋŋa vaʹlljeet ođđ saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjid.

Lââʹssteâđaid ouʹdde:

Sääʹmteʹǧǧ Lääʹddjânnmest, Pia Ruotsala-Kangasniemi, +358 40 726 2688

Sääʹmteʹǧǧ Taarrjânnmest, Inger Marit Eira Åhrén, +47 971 29 744

Sääʹmteʹǧǧ Ruõccjânnmest, Anita Kitok, +46(0)73-049 41 04

Säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ -seiddõõzz õlmstââʹttet veʹrǧǧniiʹǩǩi tuâj tuärjjan

Sääʹmteʹǧǧ õlmstâtt sääʹmǩiõli neäʹttlest teâđtemseiddõõzz, koozz lie norrum vuäppõõzz veʹrǧǧniiʹǩǩid sääʹm ǩiõll-lääʹjj suåvldem pirr. Seiddõõzz õlmstâʹttempodd lij piâtnâc 23.10.2020 čiâss 10.00-11.00. Õlmstâʹttempooddâst Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio čuäʹjtââll seiddõõzz siiskõõzz da ââʹnnemvueiʹttemvuõđid. Sääʹmteʹǧǧ haaʹlad kåččad jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩid tobdstõõttâd seiddõʹsse.

– Ânnʼjõž teâđai mieʹldd säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ teâuddje hueʹneld. Vueʹssen täʹst lie jeäʹrab mieʹldd veʹrǧǧniiʹǩǩi teâđteʹmesvuõtt leʹbe huõlteʹmes šiõttõõttmõš sääʹm ǩiõll-läkka. Tän ođđ seiddõõzz jurddjen lij uʹvdded veʹrǧǧniiʹǩǩid ääiʹjtässʼsaž teâđ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr, da tuärjjeed veʹrǧǧniiʹǩǩid väʹldded lokku ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid takai tuâjast vuäppõõzzi da viiŋki veäkka. Seiddõs suåpp puârast ouddmiârkkân ođđ tuâjjlai härjjnâttmõʹšše leʹbe škooultõspeeiʹvid, särnn ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio

Seiddõõzzâst käunnʼje teâđ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr da vuäppõõzz sääʹm ǩiõll-lääʹjj suåvldummša. Seiddõs käunnai 23.10.2020 ääʹljeeʹl addrõõzzâst: https://www.samediggi.fi/saamelaisten-kielelliset-oikeudet/

Seiddõõzzâst käunnʼje teâđ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr da vuäppõõzz sääʹm ǩiõll-lääʹjj suåvldummša. Seiddõs lij jurddum tuärjjan pukid, kook reâugga sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzivuiʹm. Täävtõsân lij, što juõʹǩǩkaž veʹrǧǧneǩ, koon sääʹm ǩiõll-lääʹǩǩ kuâskk, tåbdd da fiʹttai säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid.

Seiddõõzz teeʹkstid lij leämmaž raajjmen haʹŋǩǩõstuâjjlaž Tuuli Miettunen. Seiddõõzz koovtummšest lij vaʹsttääm Erja Wiltse. Seiddõõzz õlmstââʹttet tåʹlǩ lääddas. Sääʹmteʹǧǧ lij valmštõõllmen teâđtõsmateriaal sääʹmǩiõʹlle säʹmmlaid ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr seiddõõzz õhttvuõʹtte.

Seiddõs käunnai 23.10.2020 ääʹljeeʹl addrõõzzâst: https://www.samediggi.fi/saamelaisten-kielelliset-oikeudet/

Õlmstâʹttempodd lij Teams-õhttvuõđin, tõn diõtt vuässõõttjid raaukât iʹlmmted mââimõõzzâst nelljdpeeiʹv 22.10.2020 vuässõõttmest addrõʹsse anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sääʹmǩiõli neäʹttel juuʹhljet 19.-25.10.2020 da Sääʹmteʹǧǧ lij kåččam pukid vuässõõttâd teemaneäʹttla ouddmiârkkân jäʹrjsteeʹl šõddmõõžžid da puuʹteeʹl sääʹmǩiõlid õuʹdde.

www.giellavahkku.no

Lââʹssteâđ:

Anne Kirste Aikio, ǩiõllstaanpiisar
anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Jååʹđteei Sääʹm Ǩiõllkaʹlddja

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi lij Lääʹdd, Taarr da Ruõcc beäʹl Sääʹmtiiʹǧǧi õhttsažtâʹvvjânnmallaš ämmatneǩorgaan sääʹm ǩiõllaaʹššin. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi mieʹrren lij suõjjled, vaalšed da oouʹdeed kulttuuräʹrbbvuõđ mâʹte sääʹm ǩeʹrjj- da mainstemǩiõlid. Veeʹrj beäʹlnn Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjest lij õhttvuõtt Taarr beäʹl Sääʹmtegga. Tõn jååʹđat halltõs, koʹst juõʹǩǩ kolmmân sääʹmteeʹǧǧest lij seämma jiânnai vaʹsttummuš.

Ääv veʹrǧǧ

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi (Saamen Kielikaltio) lij toiʹmmjam Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz vueʹlnn eeʹjj 2013 rääʹjest, da ååʹn ooccâp jååʹđteei vuâđđeed, jååʹđted, raaveed da veiddsubun oouʹdeed Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi.

Puäʹđak-a ton tän jouʹǩǩe?

Tuâj älggmõš mââimõõzzâst 31.12.2020.

Tuâj

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi vaʹsttad sääʹmǩiõlin. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi âlgg toiʹmmjed õhttsaž äʹšštobddi ämmatorgaanân sääʹm ǩeʹrjjǩiõli noormtummuž kuõskki aaʹššin. Tät kuâskk terminologia da ǩeeʹrjtemvuâkkõõzzi noormtummuž. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjest âlgg regsmâʹtted sääʹmǩiõlid da tän nalla vaaikted sääʹmǩiõli staanmõʹšše pueʹttiääiʹjest.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjest âʹlǧǧe leeʹd 12 tuâjjliʹžžed, juõʹǩǩ kolmmân jânnma sâjjdõttum, da sij lie seämma vaaldšmallaš jååʹđteei vuâllsiʹžžen. Jååʹđteei toiʹmmai Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi ââʹlmõs jååʹđteeʹjen da son vaʹsttad toiʹmmjummuž vaaldšmallaš da ämmtallaš jååʹđtummšest. Jååʹđteei âlgg vuâđđeed da vuäʹpsted aaʹššin, koid viiǥǥât halltõʹsse, da suʹst lij vasttõs halltõõzz tuʹmmstõõǥǥi tiuʹddepiijjmõõžžâst. Jååʹđteei vaʹsttad še tõʹst, što toiʹmmjummuš šâdd viõǥǥâst åårrai vuâkkõõzzi mieʹldd.

Ââʹntemkaiʹbbjõõzz

Ooccâp õhtteei, puåđõõzzid põrggi da dynaamlaž jååʹđteei, kååʹtt vuäitt viikkâd Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi põõssi toiʹmmjummša. Haaʹleep, što tuʹst lij maisterškooultõs, veerǥlaž ââʹntemvuõtt sääʹmǩiõlâst. Tuʹst âʹlǧǧe leeʹd šiõǥǥ jååʹđtemtääid da haʹrjjnummuš jååʹđtummša da tâʹvvjânnmallaš õhttsažtuõjju, šiõǥǥ kommunikâʹsttemtääid di täidd kuâsttâd puåđõõzzid jeärrsivuiʹm. Vaʹlljuum âlgg siltteed ǩeerjlânji da njäälmlânji:

  • Sääʹm
  • Taarr, ruõcc leʹbe lääʹdd
  • Eŋgglõsǩiõll.

Päʹlǩǩ da tuâjjmääin

Veeʹrj päʹlǩǩ lij riikk vuâkkõõzz mieʹldd veʹrǧǧkoodd 1062 Jååʹđteei.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi tuâjjlain lij veerǥlaž õhttvuõtt Taarr beäʹl Sääʹmtegga eeʹžžedorgaanân, da jos ij nuuʹbbnalla leäkku tuʹmmuum, täk seämma tuâjjmääin ko Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlain Taarrjânnmest, tuõʹllʼje še täʹst.

Koontâr lij jurddum leeʹd õhtt sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmpaaiʹǩin Aanar, Uccjokk, Hetta, Vuononperä, Kaarasjokk, Kautokeino, Manndalen, Tromss, Skånland, Drag, Hattfjelldal, Snåsa, Kiiruna, Jokkmokk, leʹbe Östersund, jos kuâras konttâr lie.  Nuuʹbbnallšem čåuddmõõžžâst vuäitt še suåppâd.

Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi haaʹlad sueiʹmkrâʹstted meer ǩeârjjaivuõđ da äukkjõõvvâd oummu tiuddvääldlaž ânnsallašvuõđâst.  Raukkâp ââʹnteei ooccjid ooccâd huõlǩani toiʹmmjemooddâst, ââʹjjest, sooǥǥbeäʹlest, etnisiteeʹttest, åskldõõǥǥâst da seksuaalʼlaž jieʹllmest. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjest teädd lij tuâjjvueʹjj jäʹrjstummšest oummid, koin lij râššnam toiʹmmjemodd.

Muđoi tuâjjlaid nõõmtet viõǥǥâst åårrai laaʹjji, vuâkkõõzzi da suåppmõõžži mieʹldd, kuõskeeʹl še pääʹlǩ da jeältõõǥǥ di kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Teâđstõõllmõõžž

Tääʹrǩab teâđaid veeʹrj pirr vuäitt vuäǯǯad vääʹldeeʹl õhttvuõđ:

Sääʹmtegga Lääʹdd peäʹlnn, Pia Ruotsala-Kangasniemi, +358 40 726 2688 leʹbe neʹttpååʹšt pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ Taarr beäʹlnn, Inger Marit Eira Åhrén, +47 971 29 744 leʹbe neʹttpååʹšt inger.marit.eira.ahren(at)samediggi.no

Sääʹmteʹǧǧ Ruõcc beäʹlnn, Anita Kitok, +46(0)73-049 41 04 leʹbe neʹttpååʹšt anita.kitok(at)sametinget.se

 

Ooccâmäiʹǧǧ lij 1.11.2020 räjja.

Ooccmõõžž vuõltteet jobbnorgen.

Nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm digitaalʼlaž sääʹnnǩeeʹrj valmštõõvvâm

Oulu universiteeʹtt Giellagas-institutt õlmstâtt nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm digitaalʼlaž sääʹnnǩiiʹrjid. Pukid ääv sääʹnnǩiiʹrji õlmstâʹttempoodd ââʹnet mââibaarǥ påʹrǧǧmannu 25. peeiʹv čiâss 10 addrõõzzâst https://oulu.zoom.us/j/69319349687.

Kuhttui sääʹnnǩiiʹrji tooiʹmtemtuâjj lij tuejjuum jäänmõsân Mättʼtõs- da kulttuurministeria Oulu universiteeʹtt Giellagas instituʹtte miõttâm jiiʹjjes-i teäggtõõzzin. Lääʹdd-nuõrttsääʹmm sääʹnnǩeʹrjj lij šõddâm Sääʹmteeʹǧǧ, Oulu universiteeʹtt Giellagas instituutt, Heʹlssen universiteeʹtt da Trooms universiteeʹtt õhttsažtuâjjan. Alggtuejjõõzz lääʹdd-sääʹmm sääʹnnǩeeʹrj raajjivuõiggâdvuõđ lie sääʹmteeʹǧǧest.

”Vuäinam samai tääʹrǩes äʹššen tõn, što sääʹm ǩiõli sääʹnnǩeʹrjjtuâjj še jeäll ääiʹj mieʹldd. Täi digitaalʼlaž sääʹnnǩiiʹrji õlmstâttmõš ääʹvad samai ođđ vueiʹttemvuõđiđ nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm sääʹnnǩiiʹrji ââʹnnma, ko tõk lie pukid äävai da tõid vuäitt aʹlǩǩeen ââʹnned koʹst täättas.” rämmaš Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso sääʹnnǩiiʹrji õlmstâttmõõžž.

Sääʹmteʹǧǧ lij viõusâld leämmaž mieʹldd sääʹnnǩeʹrjjhaʹŋǩǩõõzzâst. Lääʹdd-nuõrttsääʹmm sääʹnnǩeeʹrj tooiʹmtemtuõjju lie vuässõõttâm tuâjj-joouk jieʹnnǩiõllsaž vuäzzliʹžžen jåårǥlõʹtti Merja Fofonoff da mättmateriaaltuâjjlaž Raija Lehtola. Nuõrttsääʹm ǩiõllõõʹnnʼjid lij miârkteei äʹšš, što sääʹnnǩeeʹrj õlmstââʹttet.

“Sääʹnnǩerjja lij leämmaž kõrr da õinn lâssneei tarbb. Samai tääʹrǩes äʹššen õlmstõttum sääʹnnǩeeʹrjest käunnʼje šiõǥǥ sääʹnnraajjâm-maall noormtum ǩiõllhäämast. Sääʹnnǩeeʹrj taʹrǩstemtuâj õõlǥči kuuitâǥ õinn juäʹtǩǩed, ko sääʹnnǩeeʹrj ǩiõttǩeeʹrjtõs âânn seʹst jiânnai spesiaalsannõõzz da tõn ǩiõttʼtõõllma taarbšet jeeʹres suõʹrji äʹšštobddmõõžž di ǩiõlljuâǥǥtõstuâj”, särnna Fofonoff da Lehtola vuäinnmõšân sääʹnnǩeʹrjjtuâjast.

Nuõrttsääʹm sääʹnnǩeʹrjjtuâj äiʹǧǧen šõõddi tarbb še ođđ noormtummšid. Ǩiõllnoormtemtuâjj lij tuejjuum Lääʹdd, Taarr da Ruõcc Sääʹmtiiʹǧǧi õhttsažtâʹvvjânnmallaš ǩiõllõhttsažtuâjjorgaanân Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjlaž Semenoff Mervin da nuõrttsääʹm ǩiõlljuâǥǥtõõzzin.

Ođđ digitaalʼlaž lääʹdd-nuõrttsääʹmm sääʹnnǩeeʹrjest lääʹddǩiõllsaž ooccâmsaaʹni mieʹrr lij pâʹjjel 16.000 da vaʹstteei nuõrttsääʹmǩiõllsaž sääʹn lie ââlda 19 000. Sääʹnnǩeeʹrj vuâđđan lij Pekka Sammallahti da Jouni Moshnikoff eeʹjj 1991 õlmstâʹttem tuejjõs, koon Jouni da Satu Moshnikoff lie tiuddääm jäänmõsân 2000-lååǥǥ alggiiʹjjin. Sääʹnnǩeeʹrj õlmstââʹttet Trooms universiteeʹtt sääʹm ǩiõllteknologia kõõskõõzz, Giellatekno, vuâđ âʹlnn da tõt käunnai addrõõzzâst https://saan.oahpa.no/fin/sms/. Sääʹnnǩeeʹrj puäʹđet õlmstâʹtted še tiõddum version mâʹŋŋlakast 2020 čâhčča.

Tâʹvvsääʹmm-lääʹdd digitaalʼlaž sääʹnnǩeeʹrj ǩiõttǩeeʹrjtõõzz lij raajjâm emeritusprofessor Pekka Sammallahti ääiʹjab sääʹnnǩiiʹrjeez (1989 da 1993) vuâđ õõl. Sääʹnnǩeʹrjj âânn seʹst pâʹjjel 50 000 ooccâmsääʹnned da tuejjeei tiuddâd tõn õinn. Sammallahti sääʹnnǩeeʹrj õlmstââʹttet Trooms universiteeʹtt Divvun-projeeʹkt vuâđ âʹlnn, addrõõzzâst http://satni.org/sammallahtismefin (liŋkk toiʹmmai 25.8.2020 ääʹljeeʹl).

Digitaalʼlaž sääʹnnǩeeʹrj lie määŋgnalla aʹlǩǩi. Tõk vueiʹtlvâʹstte sääʹnnǩiiʹrji aʹlǩǩes jåʹttlõs âânnmõõžž koʹst da kuäʹss täättas da veâl ääʹvee vueiʹttemvuõđiđ jeeʹresnallšem ǩiõllteknolooglaž suåvldõõzzi ooudâsviikkma da aunstõõzz ääiʹj tääʹzzest tiuddummuž. Digitaalʼlaž sääʹnnǩeeʹrj lie še miârkk jieʹlli da ouddneei ǩiõlâst.

 

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio,teʹl. 010 839 3124 / 040 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Mä. sääʹm ǩiõllaaʹššipiisar Marko Marjomaa teʹl. 010 839 3183, marko.marjomaa(at)samediggi.fi

 

Meersaž da meeraikõskksaž sääʹmǩiõli neäʹttel 2020

Sääʹmǩiõli neäʹttel 2019 oʹnnsti puârast da ååʹn kåččap Sääʹmǩiõli neäʹttla 2020. Neäʹttlest 43, tääʹrǩben 19.-25.10. jäʹrjstet taʹnnʼjaž sääʹmǩiõli neäʹttel. Neäʹttel mieʹrren lij ouʹdde puʹhtted sääʹmǩiõlid da lââʹzzted tieʹttemvuõđ sääʹmǩiõli pirr.

Sääʹmǩiõli neäʹttel täävtõssân lij puʹhtted sääʹmǩiõlid kuâsttjeeʹjen veerǥlaž õhttvuõđin, lââʹzzted teâttmõõžž sääʹmǩiõli pirr di kaggâd ǩiõli äärv. Taarr, Ruõcc da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ haaʹlee, što sääʹmǩiõl kuâsttje, kollʼje da tõid ââʹnet pukin õhttsažkååʹdd vueʹssvuuʹdin ǩiõllneäʹttel õhttvuõđâst.

– Mij haaʹleep jueʹǩǩed mij reeʹǧǧes ǩiõl puk õhttsažkooʹddin da Sääʹmjânnmin, di påʹhtted jäänab miõl ǩeässmõõžž ǩiõli årra riikk raaji rââst. Rämmšam, ko meeʹst lij neäʹttelpââʹjj vuäʹmstum sääʹmǩiõlid, ceälkk Taarr Sääʹmteeʹǧǧ presideʹntt Aili Keskitalo.

Ǩiõllneäʹttel 2019 oʹnnsti puârast da neäʹttel õhttvuõđâst jäʹrjsteš määŋgid šõddmõõžžid da aktiviteeʹttid. Taarr koonǥõs Harald IV kõʹllʼji Karasjooǥǥâst di kååʹdd, põrggâz, sieʹbr di veʹrǧǧneeʹǩǩ di jeeʹres toiʹmmjeei leʹjje mieʹldd lââʹzzteʹmmen sääʹmǩiõli kuâsttjemvuõđ nuʹtt pääiklânji ko še sosiaalʼlaž mediast.

Lääʹddjânnam da Ruõcc Sääʹmtiiʹǧǧi presideeʹnt tuärjjee Taarr Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei ǩiõllneäʹttel jäʹrjstummšest. Ruõcc Sääʹmteeʹǧǧ presideʹntt Per-Olof Nutti åskk, što säʹmmlaid ǩiõl seillmõš lij vääžnai sääʹm kulttuur juätkkjemvuõđ di teâđ, koon kulttuur âânn seʹst, serddmõõžž peäʹlest.

– Ǩiõll lij lipp jieʹllma. Päärnai da nuõri ǩiõlltääidain vueiʹttep ainsmâʹtted, što vaarvuâla ǩiõl seilla, tõnt ko päärna lie ǩiõli pääiʹǩ pueʹtti kulttuur kuõʹddi, juätkk Per-Olof Nutti.

Tuomas Aslak Juuso Lääʹddjânnmest auʹǯǯai pukid vuässõõttâd ǩiõllneäʹttla sääʹmǩiõli kuâsttjemvuõđ lââʹzztem diõtt.

– Ǩiõllneäʹttel taʹrjjad vueiʹttemvuõđ säʹmmlaid kaggâd sääʹmǩiõlid ouʹdde, a tuäivčem, što veʹrǧǧneeʹǩǩ da põrggâz še vääldče sääʹmǩiõlid äʹššneez sääʹmǩiõli neäʹttlest jiijjâsnalla, smeʹllkâtt Tuomas Aslak Juuso vuässõõttâd ǩiõllneäʹttla.

Muitte beivviid – Mušte peeivijd – Muuʹšt peeivid!

Sääʹmǩiõl:

Sääʹmǩiõl lie tän pooʹddest 9-10, kååʹtt lij tõʹst ǩidd, laʹsǩǩeet-a Ruõššjânnmest mainstum äʹǩǩelsääʹm mieʹldd avi ij. Meeraikõskksaž meett mieʹldd pukid sääʹmǩiõlid ââʹnet vaarvuâlžen, tuõđsânji vaarvuâlžen leʹbe miâlggâd jaukkâm ǩiõllân. Sääʹmǩiõllvuʹvdd vuäll äʹrbbvuõđlânji Taarr, Ruõcc, Lääʹddjânnam da Ruõššjânnam vuuʹdid, Kuâlõõǥǥâst nuõrttjest, Engerdaal räjja Saujj-Taarrâst di Idre (Eaijra) räjja Saujj-Ruoccâst. Tän vuuʹd sääʹmǩiõllsaž nõmm lij Sääʹmm.

Lââʹssteâđ

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, teʹl. 040 687 3394 tuomas.juuso(at)samediggi.fi

ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, teʹl.010 839 3124 / 040 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

ǩiõllaaʹššipiisar Marko Marjomaa, teʹl. 010 839 3183/ 050 438 2484, marko.marjomaa(at)samediggi.fi

Sääʹmǩiõli neäʹttel poster:                                          Sääʹnnǩeerjaž

Muumlieʹjj häämai jiõnnroolid taarbšet lââʹzz nuõrttsääʹmǩiõllsaž oummid

Nuõrttsääʹmǩiõllsaž Muumlieʹjj jiõnnrooli teʹsttčuäjtõõzzid  jäʹrjstet sueiʹnnmannu aalǥâst Aanrest. Jiõnnteeʹstid ââʹnet 1.-5.7.2020 Sajoozz studiost. Jiõk taarbaš leeʹd ääiʹjben tuejjääm jiõnnroolâst, puäʹđ smellkânji kåittad jiõnnroolâst čuäʹjtõõllmõõžž. Häämain måtam läulla, nuʹtt-ba mieʹldd taarbšet še laaulčieʹppid. Ođđeeʹjjmannust 2020 jiõnnteeʹstid ouddam oummi ij taarbâž pueʹtted oʹđđest teeʹstid, tõid vääʹldet lokku vaʹlljummšin. Ååʹn lij veâl lââʹsstarbb jiõnid, ko hääm lie jiânnai.

Nuõrttsäämas tuejjeet nuuʹbb pââʹj vueʹzzid 1 di 9 – 13. Muumleäkka vuäitt tobdstõõttâd Yle Areenast https://areena.yle.fi/1-4529479. Vaʹlljuum jiõnnroolid jäʹrjstet veâl harjjtõõzzid sueiʹnnmannu mââimõs neäʹttlest, kuäʹss harjjtõõlât õõutsââʹjest nuʹtt jiõnnroolid ko jiõnnummuž ǩiõttǩeeʹrjtõõzz meâldlanji.

Puäʹđ mieʹldd tuejjeed nuõrttsääʹmǩiõllsa Muumlieʹjj!

Lââʹssteâđ da iʹlmmtõõttmõõžž Sääʹmteeʹǧǧ jieʹllikarttkõõskõõzz plaaneei Tarja Porsanger:

  • tarja.porsanger(at)samediggi.fi
  • teʹl. 050 569 6065

Hoʹhsse! 19.-28.6.2020 kõskksaž äiʹǧǧen neʹttpååʹšt leʹbe teʹksttsaakk, muđoi še teʹlfoonsåitt.

Snimldõk: Gutsy Animations

GOLLEGIELLA – Tâʹvvjânnmallaš sääʹmǩiõl ǩiõllciist jueʹjjet čâhčča 2020

GOLLEGIELLA – tâʹvvjânnmallaš sääʹmǩiõl ǩiõllciist jueʹjjet ååucad vuâra čâhčča 2020 sääʹmaaʹššin vaʹstteei ministeeʹri da sääʹmtiiʹǧǧi saaǥǥjååʹđteeʹji kaaunõõttmest Heʹlssnest skamm-mannust. Ǩiõllciist miõđât õõutoummid leʹbe õõutstõõzzid Taarâst, Ruõccâst, Lääʹddjânnmest leʹbe Ruõššjânnmest sääʹmǩiõl ooudâsviikkmest.

Ǩiõllciist miõttmõõžž lie alttääm Taar, Lääʹddjânnam da Ruõcc sääʹmaaʹššin vaʹstteei ministeeʹr da täi jânnmi sääʹmtiiʹǧǧi saaǥǥtuõʹllʼjeei. Ciist juõʹǩǩeš vuõssvuâra eeʹjjest 2004 da tõn jueʹjjet juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj. Ciist šorradvuõtt lij 15 000 euʹrred.

Ǩiõllciist täävtõs

Ǩiõllciist täävtõssân lij pueʹreed sääʹmǩiõl ooudâsviikkmõõžž âânnmõõžž da seillmõõžž Taarâst, Ruõccâst, Lääʹddjânnmest da Ruõššjânnmest.

Ǩii vuäitt vuäǯǯad ciist?

Ǩiõllciist miõđât privattoummid (ml. joouk) leʹbe õõutstõõzzid (ml. õhttõõzz, stroiʹttel), kook lie tuåimmâm miârkteei nalla sääʹmǩiõl oouʹdeem, ooudâsviikkâm da seillmõõžž diõtt. Ǩiõllciist vueiʹtet miõttâd ouddmiârkkân ǩeerjlaž, njäälmlaž leʹbe jeeʹres tuâjai diõtt, kook vuäiʹtte kuõskkâd veiddsânji jeeʹres tuåimmsuõʹrjid. Ciist vueiʹtet jueʹǩǩed määŋg cisttvuäǯǯai kõõskâst.

Nõõmât jiijjad võboršeeʹǩǩ!

Õõutooumaž, joukk leʹbe õõutstõs Taarâst, Ruõccâst, Lääʹddjânnmest da Ruõššjânnmest vuäitt eʹtǩǩeed eeʹjj 2020 ǩiõllciist vuäǯǯai. Eʹtǩǩõõzz ǩiõllciist vuäǯǯjen da jäänmõsân 1-2 seeid ǩeerjlaž vuâđđõõttmõõžž âlgg tuåimted mââimõsân 16.8.2020 addrõʹsse:

Gollegiella-ärvvtõõllâmkomitea piisar
Anne Kirste Aikio
Lääʹddjânnam Sääʹmteʹǧǧ
anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi