Säminuorâi taaiđâtábáhtusân almottâttâm aalgij

Almottâttâm Säminuorâi taaiđâtábáhtusân lii álgám, já tot tábáhtuvá neetist, Webropolist. Almottâttâm lii áávus 1.-15.3 Puohah, kiäh uásálisteh tábáhtusân, kalgeh tevdiđ almolii almottâttâmluámáttuv – meiddei sij, kiäh iä uásálist teatter- teikkâ muštâlemkištoid.

 

Kyehtipiäivásâš taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo taan kiiđâ Anarist Sämikulttuurkuávdáš Saijoosist 10.-11.4 Tábáhtus riijkâvijđosâš teeman lii teatter já sämiteeman Mainâstem maaŋgah häämih. Tábáhtus lekkâmtilálâšvuotâ lii koskoho 10.4 tijme 18.00 äälgin.

 

Almottâttâmluámáttuvah láá tääbbin:

 

  • Luámáttâh, moin almottuvvojeh puoh tábáhtusân uásálisteeh sáátui já puurâdmij ornim tiet.

https://link.webropolsurveys.com/S/C67FF7C6292352B1

 

Toos lasseen teatter- já muštâlemkištoid uásálistee juávhuh kalgeh tevdiđ vala sierâ almottâttâmluámáttuv.

  • Luámáttâh, teatterteeman uásálistee juávhuh.

https://link.webropolsurveys.com/S/106AE0C82FC95EED

 

Teatterteemast lii eenâb tiätu TEATRIS -tábáhtus siijđoin:

https://nuorikulttuuri.fi/teatris/

 

3) Luámáttâh, mainâstem maaŋgah häämih -teeman uásálisteeh. https://link.webropolsurveys.com/S/D42DD998146685CB

 

Mainâstem maaŋgah häämih lii teeman uáli viijđes, já tast lii lope kevttiđ mielâkuvviittâs! Tehálumos lii, et muštâlem lii sämikielân já ton vuolgâsaje lii sämikulttuurist. Teeman hiäivulâš čájáttâs puáhtá leđe ovdâmerkkân mainâstem, tiivtâ luuhâm, stand-up -koomik, juáigus, leuʹdd teikkâ livđe – sänitaaiđâ, mon oovdânpyehtip läävdi alne!

 

Taaiđâtábáhtuspargen lii algâttâm 25.2 Anna Lumikivi, kiäin puáhtá leđe ohtâvuođâst puoh tábáhtusân kyeskee aašijn. Sämitigge uárnee taan-uv ive uásálistei sáátuid, táárbu mield ijâstâllâmsoojijd já tábáhtus váldupeeivi purâdem.

 

Tábáhtus postereh láá valmâštum, taid finnee Škovlim- já oppâmaterialtoimâttuvâst Sämitiggeest, Saijoosist. Taan ive poster kove lii máálám 13-ihásâš Aslak Pieski Kärigâsnjaargâ škoovlâst.

 

 

Lasetiäđuh:

Anna Lumikivi

010 839 3174, 040 684 1957

anna.lumikivi(at)samediggi.fi

Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma

Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus

Tábáhtus hashtagih: #sndd2019 / #sntt2019

Sámedikki čoahkkima (4/2018) áššelistu

Čuovvovaš Sámedikki čoahkkin (4/2018) dollojuvvo 18.12.2018 dmu 10 rájes Sámekulturguovddáš Sajosis, Anáris.

Čoahkkima sáhttá čuovvut báikki alde parlameantasáles dahje live stream bokte čujuhusas www.sogku.fi/live. Parlameantasáles tulkonrusttegat leat guldaleaddjiid anus. Sáddagis gullo čoahkkinsáles hállojuvvon giella.

Čoahkkináššegirjjit gávdnojit dokumeanttain dáppe.

Áššelistu

1 Čoahkkima álggaheapmi

2 Čoahkkima lágalašvuođa ja mearridanválddi gávnnaheapmi

3 Beavdegirjjidárkkisteaddjiid ja jienaidrehkenastiid válljen

4 Aitosaš čoahkkináššiid gieđahallanortnega dohkkeheapmi

5 Ságajođiheaddjiid ja Sámedikki ovddastan lahtuid oppalašgeahčastat

6 Anárašáššiid ráđđádallangoddi

7 Sámedikki doaibmaplána-bušeahtta 2019

8 ILO 169 -soahpamuša gieđahallama joatkkadoaibmabijut

9 Aimo Guttorm almmuhus iežas eret cealkimis

10 Duohtavuohta- ja soabadanproseassa

11 Eará ovdan boahtti áššit

12 Almmuhanáššit

13 Čoahkkima loahpaheapmi

Sämitigge uárnee ráhtádâttâmpeeivi auktorisistum jurgâleijee totkosân 5.10.

Sämikielâliih auktorisistum jurgâleijeeh láá uccáá já Sämitige sämikielâ toimâttâh haalijd toimâinis torjuđ já movtijdittiđ sämmilijd jurgâleijeid čođâldittiđ auktorisistum jurgâleijee tođhos. Auktorisistum jurgâleijee tođhos puáhtá leđe vaigâd čođâldittiđ ráhtádâthánnáá já ráhtádâttâm toorjân Sämitigge uárnee ráhtádâttâmpeeivi, mon ulmen lii uápásmuđ auktorisistum jurgâleijee totkosân. Ráhtádâttâmpeivi lii vuosâsaajeest čuosâttum sijjân, kiäh láá almottâttâm totkosân, mutâ tilálâšvuotân puáhtá meid uásálistiđ tagareh, kiäh láá perustum tođhos čođâlditmist já mudoi jurgâlemsyergist.

Máttááttâshaldâttâs haldâšem auktorisistum jurgâleijee tođhos uárnejuvvoo jyehi ive, taan ive tođhostilálâšvuotâ lii lávurduv 10.11.2018 já almottâttâm taan ive totkosân lii nuuhâm. Auktorisistum jurgâleijee tođhos puáhtá čođâldittiđ puoh Suomâst sarnum sämikielân já tot lii virgálâš tuođâštus jurgâleijee áámmáttááiđust. Auktorisistum jurgâleijee lii äššitobdee, kiäst lii vuoigâdvuotâ rähtiđ auktorisistum jurgâlusâid. Tođhos siskáldâsâst puáhtá luuhâđ tärhibeht máttááttâshaldâttâs siijđoin: https://www.oph.fi/koulutus_ja_tutkinnot/auktorisoidut_kaantajat

Ráhtádâttâmpeivi uárnejuvvoo 5.10.2018 tme 13-17 Sajosist. Peeivi ohjelm juáhás kyevti uásán, vuossâmuu uásist tme 13-15 uápásmeh tođhos siskáldâsân já ráhtusân sehe jurgâlem etiikkan. Nube uásist tme 15-17 ráhtojeh munepargoi vuáđuld jurgâlemhárjuttâsah já sánádâhpargo. Peeivi ääigi uásálisteeh finnejeh ravvuid totkosân ráhtádâtmân já torjuu kielâtipšomân. Škuávlejeijein tilálâšvuođâst tuáimiv auktorisistum jurgâleijeeh Maiju Saijets já Merja Fofonoff.

Almottâttâm ráhtádâtmân já lasetiäđuh kielâtorvočällee Anne Kirste Aikiost:

anne-kirste.aikio@samediggi.fi
Mob. +358 40 707 5626
Tel. 010 839 3124

Máttááttâs- já kulttuurministeriö sehe Máttááttâshaldâttâs puávdejeh servâđ sämmilij aalmugpeeivi juhlomân!

Máttááttâs- já kulttuurministeriö sehe Máttááttâshaldâttâs puávdejeh servâđ sämmilij aalmugpeeivi juhlomân! -Sämmilij aalmugpeivi addel šiev máhđulâšvuođâ uápásmuđ sämmiláid Euroop áinoo algâaalmugin sehe sämmilij kulttuurtradition, paahud Máttááttâshaldâttâs válduhovdâ Olli-Pekka Heinonen.

Máttááttâshaldâttâs 4.2.2018

Máttááttâs- já kulttuurministeriö sehe Máttááttâshaldâttâs puávdejeh servâđ sämmilij aalmugpeeivi juhlomân!

Sämmilij aalmugpeivi lii 6. peivi kuovâmáánu. Tot lii tuáistáážân vala nuorâ juhlepeivi, peivi merkkui syemmilâš kalenderân ive 2004. Peivi meridui aalmugpiäiván kuittâg jo ive 1992 já juhlepeeivi tuávááh láá paijeel čyeti ive tyehin ivveest 1917. Talle Taažâ Ruándimist lâi vuosmuš tave-eennâmlâš sämičuákkim. Čuákkim ulme lâi suogârdâllâđ sämmilij eellimmáhđulâšvuođâid já celkkiđ uáivilijd aššijd, moh kyeskih sämmilijd. Puáhtá ettâđ, et sämmilij poolitlâš tiäđulâšvuotâ lii šoddâm talle. Aalmugpeivi lii ohtâ sämmilij jieijâs lippupeeivijn, mut ton lasseen Suomâ, Ruotâ já Taažâ virgeomâhááh avžuutteh almolii liputtem.

Eidu valmâštum kulttuurärbibarometri puátuseh čäittih čielgâsávt, et ulmuuh halijdeh varjâliđ jiejâs kulttuuräärbi já -pirrâduv. Västideijeeh nomâttii tehálumos äššin, maid kalga varjâliđ, luándu, pirrâduv, taavijd, ärbivuovijd já tyeje sehe kielâ. Máttááttâs- já kulttuurministeriö sehe Sämitigge láá ráđádâllâm kuulmâihásii káidusohtâvuođâid kevttee máttááttâs ovdedemtooimâst, main puáhtá pyerediđ eromâšávt sämikuávlu ulguubeln ässee párnái máhđulâšvuođâid finniđ tievâsmittee sämikielâ máttááttâs.

-Eenikielâ lii tot niävvu, moin mij pyeremustáá pyehtip oovdân jieččân, tobdoid, jurduid sehe addiittâllâp nubijguin. Lii lamaš suotâs uáiniđ maht säminuorah árvusteh jiejâs kielâ já kulttuuräärbi sehe halijdeh visásmittiđ tom jotkum, máttááttâsminister Sanni Grahn-Laasonen ciälkká.

Máttááttâshaldâttâs válduhovdâ Olli-Pekka Heinonen tiädut, et sämmilij aalmugpeeivi viettim škoovlâst uásild olášut meid vuáđumáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđustâsâi linjáámijd, moi mield škovlâ siärvusin, mast láá naavcah oppâđ, puáhtá oovdân sämikulttuur merhâšume Suomâst. Tot oovded ovtâskâs ulmui já juávhui koskâsii iberdem já kunnijâttem sehe ovdâsvástádâslâš tooimâid. Škovlâsiärvusist kalga tiettiđ, et vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân lii vuáđuvuoigâdvuotâ.

-Sämmilij aalmugpeivi addel šiev máhđulâšvuođâ uápásmuđ sämmiláid Euroop áinoo algâaalmugin sehe sämmilij kulttuurtradition, Heinonen paahud.

Sämmilij aalmugpeeivi tooimâin puáhtá kevttiđ amnâstuv, maid Máttááttâshaldâttâs lii pyevtittâm ohtsâšpargoost Sämitiggijn.www.oktavuohta.com -siijđoin kávná tiäđuid sämmilijn, sämikielâin, sämikulttuurist sehe material já pargoniävuid máttááttâs várás.

Sämmilij aalmugpeeivi viettim puáhtá čuávvuđ meid mediast. Yle Säämi čuávu aalmugpeeivi tábáhtusâid oovtâst naaburenâmij säämi radio- já tv-toimâttuvâigijn, sehe radio- já tv-vuolgâttâsâin et neetist já sosiaallâš mediast.

Máttááttâshaldâttâs lii nomâttâm sämmilijd já sämikulttuur meid válduteeman eurooplâš kulttuurärbi-ive 2018 viettimist.

Lasetiäđuh Máttááttâshaldâttâsâst:
Máttááttâsräđiolmooš, ohtâduv hovdâ Leena Nissilä: leena.nissila@oph.fi
Máttááttâsräđiolmooš Susanna Rajala: susanna.rajala@oph.fi
Pajetärhisteijee Maria Edel: maria.edel@oph.fi
Máttááttâsräđiolmooš Paula Mattila: paula.mattila@minedu.fi

Lasetiäđuh Máttááttâs- já kulttuurministeriöst:
Spesiališedeijee Daniel Sazonov: daniel.sazonov@minedu.fi
Máttááttâsräđiolmooš Anne Onnela: anne.onnela@minedu.fi

Sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi tááláš tile Suomâst – Biodiversiteetsopâmuš čuávvumindikaattorij tuávváštiäđuh -raapoort lii valmâš

Sämitige olášuttem haavâ ulmen lâi selvâttiđ sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi tile já ovdánem. Haavâ ääigi halijdii finniđ tiäđu ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi hárjutteijei meereest Suomâst sehe tiäđu sämikuávlust ässee sämmilij iäláttâsráhtusist. Haahâ tuárju Suomâ aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi olášuttem biodiversiteetsopâmuš uásild já lasseet tááláá tiäđu sämikulttuur já sämi-iäláttâsâi tiileest Suomâst. Haavâ puátusijd puáhtá anneeđ ävkkin ko ovdeduvvojeh sämi-iäláttâssáid kyeskee lahâasâttem já haldâttâh.

Haavâ aalgâst kärttejii koijâdâllâmluámáttuvváin ärbivuáválijn iäláttâsâin finnejum puáđuid, toid kevttum ääigi, iäláttâsâi merhâšume västideijeid sehe puátteevuođâ uáinuid. Vástádâsâi analysistmist tiäddu lâi sämikuávlu puátusij tarkkuumist.

Haavâ puáđusin šoodâi raapoort, moos láá nuurrâm haavâ ovdánem, vuovijd, amnâstuv já puátusijd. Puátusijn čielgâi om. ete ärbivuáválijn iäláttâsâin finnejii merhâšittee puáđuid tuše puásuituálu uásild. Ärbivuáválij iäláttâsâi merhâšume sämmilii eellimtäävi já kulttuur uássin poođij čielgâsávt oovdân já sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ ärbivuáválijn iäláttâsâin onnui tergâdin puátteevuođâ smietâdijn.

Haavâ olášutten já uásiruttâdeijen tooimâi Sämitigge já ton válduruttâdeijee lâi eennâm- já meccituáluministeriö.

Haavâ loppâraapoort puáhtá luuhâđ täst.

Lasetiäđuid haavâst já raportist addel Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi