Almottâttâm säminuorâi taaiđâtábáhtusân nohá 5.5.2021

Almottâttâm säminuorâi taaiđâtábáhtusân nohá 5.5.2021. Mušte almottiđ juávkkud, párnád teikkâ jieččâd majemuštáá meripeeivi! Huámmáš, ete uásálistem viermitábáhtusân já uásálistem video häämist kalga almottiđ sierâ luámáttuvváin.

Taaiđâtábáhtus álgá iđedist tijme 10.00 já nohá suulân tijme 14.00. Tijme 11.30–12.30 lii purâdem. Taaiđâtábáhtusâst čuojât Ravggon já kyessin lii ráppár Mihkku Laiti.

Puoh uásálisteeh kalgeh tevdiđ almos almottâttâmluámáttuv – meid sij, kiäh iä uásálist tábáhtusân videoiguin. Videoid kalga toimâttiđ taaiđâtábáhtuspargojuávkun 10.5.2021 räi.

Taaiđâtábáhtus lii ávus puoh säminuoráid, ige uásálistem viermitábáhtusân tâi uásálistem video häämist taarbâš tábáhtuđ škoovlâ peht. Mušte kuittâg almottiđ jieččâd já jieččâd video almottâttâmliiŋkâ peht.

 

Liŋkkâ škoovlâi almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/2C8AB6704F96F9B0

Liŋkkâ oovdânpyehtimij almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/0A93354C225143D9

 

Lasetiäđuh:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132

Pyevtit siskáldâs taaiđâtábáhtus sijđoid!

Tastko taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo káidusin, te mij halijdep väldiđ párnáid já nuorâid fáárun já lasettiđ vuáruvaikuttâs nuuvt ennuv ko máhđulâš jo ovdil tábáhtus. Mij tuáivup-uv, ete párnááh já nuorah vuolgâttiččii mijjân tiervâttâsâid já tubdâmušâid videoi já kuuvij häämist jo ovdil tábáhtus.

Mij almostittep videoid já kuuvijd muuneeld taaiđâtábáhtus nettisiijđoin já sosiaallii media tiilijn. Kuuvijd puáhtá toimâttiđ taaiđâtábáhtus pargei tâi taaiđâtábáhtus viermitoimâtteijei, Eeva Mäkisâžân.

Jis videoh já koveh juáhhojeh sosiaallii mediast, te toi ohtâvuođâst puáhtá kevttiđ hashtagijd #dáiddadáhpahus, #taaiđâtábáhtus, #čeaäppvuõđpeeiv ja #sntaidetapahtuma!

Lasediäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132

Eeva Mäkinen
eeva.makinen(at)samediggi.fi
+358 40 732 6963

Mušte meid čuávvuđ taaiđâtábáhtus:

saamelaisnuortentaidetapahtuma.com
instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus,
facebook peht: Saamelaisnuorten taidetapahtuma
já tábáhtus hastag: #dáiddadáhpahus, #taaiđâtábáhtus, #čeaäppvuõđpeeiv ja #sntaidetapahtuma

Nuori Kulttuuri -festivaal: https://nuorikulttuuri.fi/festival/

Almottâttâm Säminuorâi taaiđâtábáhtusân lekkum

Säminuorâi taaiđâtábáhtusân puáhtá almottâttâđ 7.4.–5.5.2021 koskâsii ääigi Webropol -ohjelm peht (liiŋkah vyelni). Huámmáš, ete uásálistem viermitábáhtusân já uásálistem video häämist kalga almottiđ sierâ luámáttuvváin. Puoh uásálisteeh kalgeh tevdiđ almos almottâttâmluámáttuv – meid sij, kiäh iä uásálist tábáhtusân videoiguin.

Taaiđâtábáhtus olášuttoo viermitábáhtussân 18.5.2021. Tábáhtus teeman láá videoh já mij ornip oovtâstpargoost Arktâsâš pedagogiik -havváin ávus škovlimijd videoi rähtimist. Tieđettep škovliittâsâin sierâ.

Taaiđâtábáhtus lii ávus puoh säminuoráid, ige uásálistem viermitábáhtusân tâi uásálistem video häämist taarbâš tábáhtuđ škoovlâ peht. Mušte kuittâg almottiđ jieččâd já jieččâd video almottâttâmliiŋkâ peht.

 

Liŋkkâ škoovlâi almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/2C8AB6704F96F9B0

Liŋkkâ oovdânpyehtimij almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/0A93354C225143D9

 

Lasetiäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132

Nuori Kulttuuri -festivaal: https://nuorikulttuuri.fi/festival/

 

Mušte meid čuávvuđ taaiđâtábáhtus:

saamelaisnuortentaidetapahtuma.com
instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus,
facebook peht: Saamelaisnuorten taidetapahtuma
já tábáhtus hastag: #dáiddadáhpahus, #taaiđâtábáhtus, #čeaäppvuõđpeeiv ja #sntaidetapahtuma

Kaksi poikaa tekee kannettavalla tietokoneella tehtäviä pöydän ääressä.

Almottât videoi editistem škovliittâssáid

Huámmáš: videoi majemuš macâttempeivi lii sirdum 10.5. räi!

Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnee oovtâstpargoost Arktâsâš pedagogiik II -havváin ávus káidusškovliittâsâid videoi editistmist. Toos lasseen mij lep pyevtittâm ravvuid videoi vuáváámân já olášutmân.

Mij ornip kyehti káidusškovliittâs, mon lasseen lii máhđulâš keččâđ vyerkkejum škovliittâsâid maŋeláá. Liiŋkâ vuárháid finnee škovliittâsâi maŋa taaiđâtábáhtuspargest. Haavâ pargeeh fäälih teknisii torjuu ohjelmij kiävtust meid škovliittâsâi maŋa.

Mij ornip škovliittâs kyevti vuáháduvâst: Windows 10 videoi editistemohjelmist sehe puhelimân luođimnáál FilmoraGo:st. FilmoraGo heivee sehe Androidân já iOS:ân. Škovliittâsah uárnejuvvojeh suomâkielân. Kuohtuuh škovliittâsah älgih tme 12.30 já noheh tme 14.00. Kooskâst lii 15 min puddâ. Škovliittâsâi siskáldâs

  • Algâ- já loppâteevstâi lasettem
  • Videoi raijim já čuoppâm
  • Tuáváášmuusik, koveteevstâi já eres pehtilittei lasettem
  • Editistum video vuorkkim

 

20.4. kovliittâs Windows 10 vuáháduv videoi editistemohjelmist

Tiäđuh heiviittâsâst: Microsoft Videoeditori-heiviittâs lii nuuvtá Windows-vuáháduv pargopevdiheiviittâs. Tot heivee pyereest algâttelleid, já ton vievâst puáhtá älkkeht ja jotelávt raijiđ já čuoppâđ videoid, mutâ ton editistemjiešvuođah láá kuittâg kääržih.

27.4. škovliittâs FilmoraGo editistemohjelmist (škovliittâs vuáđđud Android kevttimvuáhádâhân, mutâ heiviittâs kávnoo meid iOS-vuáhádâhân)

Tiäđuh heiviittâsâst: FilmoraGo lii moobiilheiviittâs, mon puáhtá luođiđ nuuvtá Android-moobiilpiergâsân Google Play –käävpist. Videoi kuvvim já editistem lii jotteel já älkkee, tastko puoh tooimâid puáhtá olášuttiđ siämmáin piergâsijn.

 

Škovliittâsah uárnejuvvojeh Microsoft Teams -heiviittâsâst. Mij avžuuttep, ete tust lii kovvejum materiaal valmâšin, ko puáđáh škovliittâsân, vâi pastah uápásmuđ ohjelmij jiešvuođáid keevâtlávt. Visásmit meid, ete tárbuliih ohjelmeh láá stellejum já et piergâsij vuáhádâhpeividmeh láá ääigi tääsist ovdil škovliittâsâi!

Videoh toimâttuvvojeh taaiđâtábáhtus pargojuávkun WeTransfer ohjelmijn (ravvuuh).

Almottât škovliittâssáid 16.4.2021 räi šleđgâpostáin anni-sofia.niittyvuopio@samediggi.fi teikâ puhelimáin +358 40 620 1917. Almoot, ete kuábbáá-uv škovliittâsân tun almottâđah, tuu ohtâvuotâtiäđuid sehe uásálistei mere. Almoot meid, ete ostâvetteđ-uv Teamsân vâi taarbâšvetteđ-uv tuš liiŋkâ vuárháid.

 

Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2021 ravvuuh

 

Lasediäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio

anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

+358 40 620 191

 

Johanna Laakso

Arktâsâš pedagogiik II, sämimáttááttâs digiviärmádâh -haahâ

johanna.laakso(at)sogsakk.fi

+358 40 549 7429

Anni-Sofia Niittyvuopio porgâškuođij taaiđâtábáhtus pargen

Säminuorâi taaiđâtábáhtus orniistâlmeh pessii aalgân, ko Anni-Sofia Niittyvuopio porgâškuođij tábáhtus pargen. Taan ive tábáhtus uárnejuvvoo live stream -vuolgâttâssân majebaargâ vyesimáánu 18. peeivi.

Tábáhtusân puáhtá uásálistiđ tienuuvt, ete kovvee jieijâs uánihisfiilmâid, moi teeman lii ”Mun lam čeppi…”, ”Muái láán čeepih…” teikâ ”Mij lep čeepih…”.

Uásálistee kalga juátkiđ paječalluu ucemustáá ovttáin saanijn, ovdâmerkkân ´Muái láán čeepih tánssáđ…´. Teema ij lah räijejum tärhibeht, mutâ videoh kalgeh leđe sämikielâliih já muštâliđ säminuorâi elimist. Škoovlah uásálisteh já čuávuh tábáhtus stream peht.

Videoid kalga toimâttiđ taaiđâtábáhtuspargojuávkun 3.5. räi. Toos lasseen ornip škovláid škovlim videoi rähtimist nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

Tábáhtusâst väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh väldikodálii Nuori Kulttuuri -festivaalân, mii uárnejuvvoo káidusin. Toos lasseen uásálistest lii máhđulâšvuotâ finniđ videos uássin Skábmagovat -festivaal párnái já nuorâi peeivi.

Anni-Sofia lii uásálistám škovlâahasâžžân masa jyehi taaiđâtábáhtusân. – Lii suotâs orniđ tábáhtus, mii lii lamaš ohtâ škovlâive stuárráámus tábáhtusâin. Tábáhtus lii vaiguttâm ennuv meid muu jieččân pärnivuotân.

Ánne-Sofen puáhtá leđe ohtâvuođâst puoh aašijn, moh lohtâseh taaiđâtábáhtusân. Toos lasseen mij táttup, ete škoovlah almotteh taaiđâtábáhtuspargei ohtâvuođâulmuu, kote tuáimá liŋkkân taaiđâtábáhtuspargee já škoovlâ kooskâst. Almostittep lasetiäđuid äigitaavluin, almottâtmist já škovlimijn nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Mušte meid čuávvuđ taaiđâtábáhtus:

saamelaisnuortentaidetapahtuma.com
instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus,
facebook peht: Saamelaisnuorten taidetapahtuma
já tábáhtus hastag: #dáiddadáhpahus, #taaiđâtábáhtus, #čeaäppvuõđpeeiv ja #sntaidetapahtuma

Lasetiäđuh:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
+358 40 620 1917 / +358 10 839 3132

Nuori Kulttuuri -festivaal: https://nuorikulttuuri.fi/festival/

Dihtosis-toimâ vijđán vyeliškovláid

Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haahâ lii juáhám sämmilâštiäđu já faallâm toimâlijd pargopáájáid paješkovláid sehe nube tääsi oppâlájádâssáid jo kyehti ive. Tääl haahâ vijđán meid vyeliškovláid!  

Pargopáájáh  

Čoovčâ ääigi Dihtosis-haavâ ooleest láá jottáám vyeliškoovlâin, keččâlâm sierâ hárjuttâsâid já hammim pargopáájáid tienuuvt, ete toh heivejeh nuuvt vyeliškoovlâ ucemus párnáid ko meid puárásub uáppeid. Pargopáájáin párnááh ovdâmerkkân totkeh saanijd já kuuvijd, spellih tiätukišto tâi uápásmeh videoi peht sämimááccuháid. Vyeliškoovlâi ucemusah pyehtih uápásmuđ fáádán meid ivnimkuuvij, ärbivuáválij mainâsij sehe lávlum já sierâdem peht.  

Vyeliškovláid pargopáájá puáhtá tiiláđ 45 miinut keččâlmin, mutâ tom puáhtá haalijddijn väldiđ meid kuhheeb tubletijmen tijmekoskáin. Dihtosis -pargopáájáid puáhtá tiiláđ sehe káidus- já aldakolliistâlmin. Káiduskolliistâlmijd olášuteh väldikodálávt; aldakolliistâllâm puáhtá tiiláđ uáivikaavpugkuávlun, Tuurkun, Jyväskylän, Oulun já Ruávinjaargân sehe tai aldakuávloid.  

Uccâ spellâ sämmilijn  

Pargopáájái lasseen haavâst láá čohčuv ovdedâm uđđâ speelâ 4–6-luoka uáppeid. Uccâ spellâ sämmilijn fáálá vuáđutiäđu tast, ete kiäh sämmiliih láá já moh jiešvuođah taheh sii kulttuurist áinoošlajâsii. Spellâpargopitáh kieđâvušeh ovdâmerkkân historjá, sämmilâšvuođâ, kielâid, sämikielâlijd párnáiohjelmijd, sämimááccuh já sämimuusik.   

Toos lasseen Dihtosis-haavâ materiaalvaljiittâsâst lii ain Sukellus saamelaiskulttuuriin -spellâ, mast vuáijuh váhá jieŋâlubbooht áášán. Paješkovláid já nube táásán čuosâttum speelâst kieđâvušeh vuáđutiäđu lasseen eereeb iärrás algâaalmugijd, kulttuurlii omâstem sehe sämmilij teivâm olgoštem. Spellâ almostittoo meid orjâlâškielân algâivveest.  

Kuohtuuh moobiilspeelah tuáimih Seppo-vuáđust. Toh láá oppâlájádâssáid já eres nuorâi juávhoid aaibâs nuuvtá, ige tiilájeijest taarbâš leđe Seppo-liiseens valmâšin. Spellâ pištá suulân tiijme verd.

Sämmilâštiätun tárbu  

Vuáđumáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđđuseh vuáđuduveh árvumaailmân, mon kyeddee vyeimin mainâšuvvoo eereeb iärrás oovtviärdásâšvuotâ, olmoošvuoigâdvuođâi kunnijâttem já kulttuurlii maaŋgâhámásâšvuođâ riggodâh. Návt meid maaŋgâpiälásâš sämmilâštiätu já tom čoonnâm Suomâ historján já tááláá ááigán lii máttááttâsâst tehálâš. 

Sämipárnááh já -nuorah finnejeh vuáđuškoovlâst viehâ uccáá ovtâstumsoojijd sii jieijâs kulttuurân. Máttááttâs- já kulttuurministeriö tiilám vorâs čielgiittâs mield oppâkiirjijn ij ennuvgin lah sämmilâštiätu já motomin tot lii puástutiätu. Oppâkiirjijn sättih ovdâmerkkân leđe koveh ”sämimááccuhijn”, moh iä lah puigâ. 

Sämitige já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haahâ tiävdá taam vááijuvvuođâ. Haavâ olášuteh oovtâst Sämitige nuorâirađđijn. Säminuorâin lii tehálâš rooli sehe haavâ vuáváámist, oovdedmist já olášutmist. Säminuorah láá valjim teikâ tuhhiittâm puoh tiäđuid, kuuvijd já videoid, moh láá mieldi Dihtosis-haavâ materiaalijn. 

Maht ávudiđ aalmugpeeivi?  

Mij movtijdittep puoh oppâlájádâsâid ávudiđ sämmilij aalmugpeeivi 6.2.! Jis tun tiilááh ääigild, te kiergânah vala finniđ pargopáájá tuu luokan juhlepeeivi alda. Meid spellâ lii movtijdittee vyehi oppâđ uđđâ aašijd. Speelâi maaŋgâpiälásiih pargopitáh rävkkih savâstâllâm vala tijme maŋa-uv. Aalmugpiäiván lii meid fálusist sämikulttuur kieđâvuššee tiätukišto –iiđeedlekkâm.   

Tääbbin tun puávtáh tiiláđ speelâid já škovlâkolliistâlmijd

Tääbbin tun puávtáh luodiđ iiđeedlekkâm aalmugpiäiván

Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâd Dihtosis-haavâ. Hahâäigi: 1.9.2020-30.6.2021. 

Lasetiäđuh: 

Sämitigge 

Nuorâirääđi saavâjođetteijee 
Anni-Sofia Niittyvuopio, 
puh 040 7082 072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi 

Nuorâičällee 
Elli-Marja Hetta 
puh. 010 8393134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi 

Nuorâi Akatemia 

Proojeekthovdâ, Ulla Saalasti 
Puh. 040 567 4203 
ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi 

Proojeektkoordinaattor, Maria Aikio
Puh. +358 40 8470 862
maria.aikio[at]nuortenakatemia.fi

Škovlâkolliistâlmijd puáhtá tääl tiiláđ luuhâmihán 2020–2021 

Sämitige nuorâirääđiNuorâi Akatemia ohtsâšhaahâ Dihtosis lii škovlim ohtsis čiččâm škovlâkyessid, kiäid puáhtá tiiláđ škovláid muštâliđ ääšimiäldásii tiäđu sämmilâšvuođâst. Kolliistâlmijd puáhtá tiiláđ 20.10.2020-31.05.2021 koskâsii ááigán.

Kolliistâlmijd puáhtá tiiláđ jyehi kuávlun Suomâst, tastko škovlâkolliistâlmijd olášuteh taan luuhâmive meid káidusohtâvuođâiguin. Toos lasseen uáivikaavpugkuávlun, Turkun, Jyväskylän, Oulun já Ruávinjaargân sehe toi aldakuávloid puáhtá tiiláđ škovlâkyesi eelliđ škoovlâst. Kolliistâllâm kukkoduv miärášuvá oppâlájádâs oppâtijmij kukkoduv mield. Oppâtijme šadda uánihis infouásist sehe toimâlijn hárjuttâsâin. Tijmij ääigi uáppeeh peesih vuáijuđ fáádán oovtâst porgâmáin, savâstâlmáin já suogârdâlmáin. Kolliistâllâm lii oppâlájádâsân mávsuttem.

Mij faallâp máttááttâs toorjân meid Sukellus saamelaisuuteen -moobiilspeelâ sehe sämifáádá miäldásii vyehikorttâpaakâ. Spellâ ana sistees vuáđutiäđu sämmilijn sehe heiviitteijee já čiäŋudeijee hárjuttâsâid. Paakâst lii infouási fáádást sehe 18 toimâlâš hárjuttâssâd, moi vievâst fáádán lii älkkee vuáijuđ. Moobiilspeelâ tâi vyehikorttâpaakâ puáhtá oppâlájádâsâin anneeđ ävkkin ovdâmerkkân sämmilij aalmugpeeivi (6.2.) áávvudmist. Spellâ já pakkâ láá mávsuttemeh.

Dihtosis-haahâ lii Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia ohtsâšhaahâ, mon ulmen lii lasettiđ válduaalmugân kullee párnái já nuorâi tiäđulâšvuođâ sämmilijn já sämikulttuurist. Haavâ ruttâd Máttááttâs- já kulttuurministeriö.

Tiiláá škovlâkolliistâllâm tâi materiaal tuu oppâlájádâsân: www.nuortenakatemia.fi/kouluvierailulomakkeet/

Lasetiäđuh:

Proojeekthovdâ, Nuorâi Akatemia, Ulla Saalasti 040 567 4203, ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

Proojeektkoordinaattor, Nuorâi Akatemia, Maria Aikio 040 8470 862, maria.aikio(at)nuortenakatemia.fi

Sämikuávlu lihâdem já lihâdem hárjuttem -selvâttempargo almostittum

Sämmilâšnuorah pyehtih oovdân, ete tábáhtusâi ohtâvuođâst tuáivuh ornimnáál sämikulttuurân lohtâseijee lihâdem ärbivuovijd. Sämikuávlu lihâdemtábáhtus kolgâččii toollâđ eellimvuáimálâžžân oovtâst sierâ tuáimeiguin. Ovdedemnáál äššin sahhiittâllum nuorah pajedii oovdân peessâm jieijâs eenikielân stivrejum liihâdmân. Meid naavcâi lasettem juávkkuliihâdmân já puohâi movtijdittem fáárun aneh tergâdin.

Jyehi nube ive arktâsii kuávlust uárnejeh Arctic Winter Games -tábáhtus, mii norá oohtân paijeel 2000 nuorâ kištottâlled sierâ šlaajâin. Nuorâirääđi jesâneh uásálistii tábáhtusân ive 2018.

Selvâttem mield ohtân máhđulâšvuottân tuárjud já ovdediđ sämmilii lihâdem eellimvuáimálâšvuođâ lii ton oinum lasettem. Oinum já tubdâm lasettičij ovdâmerkkân tobdos sämmilâšvalastâllei oovdân pyehtim oovtâstpargoost lihâdem, kulttuur já taiđuu tuáimeiguin. Sämmilâšvalastâlleeh puávtáččii uásálistiđ sierâ tábáhtussáid já projektijd, kuás párnáid já nuoráid pyehtih lihâdem syergi ovdâkuuvijd, moid identifisistuđ.

Sämmilii lihâdemkulttuur ovdedem máhđulâšvuottân aneh luándulii räjioovtâstpargo sehe vijđes viärmáduvâid já noonâ máátu. Sämikuávlu párnááh já nuorah oceh äigiájánâsmáhđulâšvuođâid jieijâs kieldâst, aldakieldâin já Taažâ beln. Sämmilâšnuorah tuáivuh täsiárvusii já muuneeld estee lihâdempalvâlusâi falâlduv jieijâs ahasáid.

Nuorah tuáivuh meid, ete ovdâmerkkân sämmilâškulttuurân lohtâseijee lihâdemhaamij piergâseh liččii luoihâttemnáál kiävtu várás já ovdâmerkkân kieldâi paijeentoollâm lihâdempiergâspaaŋkijd nuorah iävtuttii lasettiđ sämmilii liihâdmân lohtâseijee piergâsijd, tego suopânjijd tâi kuálástuspiergâsijd.

Kieldâi uálgisiijdâi äigiájánâsmáhđulâšvuođâid kalga turviđ

Sämikuávlu kieldâi puotâ teháliih vuolgâsajeh lijjii kuhes kooskah, ässei juáhásem kieldâkuávdáid já sijdáid sehe tot, ete lihâdempalvâlusâi falâldâh vuáđuduvá lihâdemlaahân. Prinsiiplávt puoh kieldâin láá šiev oovtâstpargoviärmáduvah kuálmád sektor tuáimeiguin lihâdemtooimâ orniimân já oovdedmân. Tääl puoh máhđulâšvuođâid iä kuittâg ane ävkkin nuuvt ennuv ko ličij máhđulâš, mii spejâlist eidusii lihâdemtooimâ mere lasseen meid lihâdemsoojij kiävtun já háárjutmân jieijâs eenikielân. Táárbuh láá selvâttempargo uáinust eromâšávt uálgisiijdâi äigiájánâsmáhđulâšvuođâi turviimist.

Šiev lihâdem hárjuttemmáhđulâšvuođâid maaŋgâin sämikuávlu kieldâin fäälih aktiivliih astoäigituáimeeh. Jieš kieldah fallii mulsâšuddee mere lihâdem hárjuttemmáhđulâšvuođâid eromâšávt kieldâkuávdáá já uálgisiijdâi kooskâ. Astoääigi lihâdem hárjuttem jieijâs eenikielân ij vuod puoh kieldâin lamaš tähidum kieldâtääsist. Te lihâdemtoimâ kieldâin lii, mutâ lihâdemtoimâ sämikielân lii uccáá, já tot lii háváduvvee. Ucjuuhâ lii Suomâ sämikuávlust áinoo kieldâ, kote pasta palvâliđ nuorâid nuuvt suomâkielân ko meid sämikielân. Nuorâipargee Ucjuuvâst lii kyevtkielâlâš, mii naanood párnái já nuorâi äigiájánâsâid jieijâs eenikielân.

Sämikuávlu lihâdem já lihâdem hárjuttem -selvâttempargoost kärttejii sämikuávlu kieldâi liihâdmân lohtâseijee resursijd, táárbuid já máhđulâšvuođâid sehe säminuorâi uáinuid lihâdemkulttuurist já lihâdem máhđulâšvuođâin. Selvâttempargo puátusijd puáhtá ain anneeđ ävkkin ovdâmerkkân sämikuávlu lihâdem oovdedmân täsiárvusávt oovtâstpargoost sierâ tuáimeiguin. Lapin Liikunta ry olášuttij selvâttem Máttááttâs- já kulttuurministeriö tooimânaddelmin. Sämitige nuorâirääđi tuáimá oovtâstpargokyeimin selvâttempargoost.

Sämikuávlu lihâdem já lihâdem hárjuttem -selvâttempargo almostittemtilálâšvuotâ lâi Anarist kulttuurkuávdáš Sajosist 30.9.2020. Tilálâšvuođâst lijjii sahâvuáruh Máttááttâs- já kulttuurministeriöst, Lapin Liikuntast, Sämitiggeest já Lihâdem já aalmugtiervâsvuođâ ovdedemsiäđus LIKESist sehe páihálijn valastâllâmseervijn já ornijduvâin.

Uáppáásm Sämikuávlu lihâdem já lihâdem hárjuttem -selvâttempaargon täst:

https://bin.yhdistysavain.fi/1589443/uDonZXStj34lrglruMm60UQSOP/Saamelaisalueen%20liikunta%20ja%20liikunnan%20harrastaminen%202019-2020%20fi.pdf

Lasetiäđuh:

Sämitigge
nuorâičällee Elli-Marja Hetta
puh. 050 382 5179
elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Lapin Liikunta ry
serviovdedeijee Suvi Karusaari
puh. 040 847 1321
suvi.karusaari(at)lapinliikunta.fi

Máttááttâs- já kulttuurministeriöst ruttâdem Dihtosis-haavâ kuálmád ihán

Sämitige Nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haavâ toimâ vijđeduvvoo meid vyeliškovláid.

– Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettem ruttâdem addel nuorâirááđán máhđulâšvuođâ juátkiđ tárbulii pargo tiäđulâšvuođâ lasettem oovdân. Škovlâkolliistâlmeh láá lamaš hirmâd pivnoheh, mii puáhtá oovdân meid toi tárbulâšvuođâ. Škovlâkolliistâlmijd láá tiilám iänááš máddáápiäláá Suomân, te mij lep siämmást meid juksâm päikkikuávlu ulguubeln ässee säminuorâid. Mij vyerdip moovtâ proojeekt juátkim já tuáivup, ete kolliistâlmeh šaddeh fastâ, luándulâš uássin máttááttâs, paahud Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee Anni-Sofia Niittyvuopio.

Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-ohtsâšhaavâ vievâst lii tohhum kyevti luuhâmpaje ääigi sämmilâšvuotâ uápisin paješkovláid čuosâttum sämmilâšfáádá miäldásij škovlâkolliistâlmij já fáádá jiešráđálii máttááttâsân uáivildum vyehikorttâpaakâ sehe moobiilspeelâ vievâst. Tääl haavâ čuosâttâhjuávkku vijđeduvvoo meid vyeliškoovlâ pel. Toos lasseen haavâst olášuttum sämmilâšvuođâ kieđâvuššee moobiilspellâ jurgâluvvoo tavesämikielân.

Haavâ škovlâkyessin tuáimih säminuorah. Uđđâ škovlâkuosijd rekrytisteh haahân algâčoovčâ ääigi. Škovlâkuosij škovlim lii roovvâdmáánust, mon maŋa škovlâkolliistâlmeh vyelgih joton. Škovlâkolliistâlmijd olášuteh luuhâmive 2020-2021 meid spiekâstâhlávt káidusohtâvuođâiguin.

– Lâi tuođâi suotâs kuullâđ, ete haahâ lii finnim joođhâ! Mun lam meid moovtâ tast, ete puátteevuođâst mij pastep juksâđ ovdiist vijđásubbooht uáppeid pirrâ Suomâ, illood nuorâirääđi värijeessân Mira Pohjanrinne, kote lii toimâm haavâ škovlâkyessin uáivikaavpugkuávlust. – Oppâlájádâsâin já škoovlâin  kolliidijn huámmáš ain, ete tiäđu tárbu lii styeres. Talle meid ain ibbeerd, ete ko fáddá ij lah tuárvi uápis maŋgáid máttáátteijeidgin, te mii rooli sämmilâškulttuur oovdânpyehtimist lii eromâš styeres. Tehálii pargo lasseen mun jieš navdâšâm tuođâi ennuv nuorâi teivâdmist – maŋgii vyehikorttâpaakâ pajedem savâstâllâm lii tovâttâm tom, ete mun jieš-uv lam uáinám uápis aašijd uđđâ uáinust, juátká Pohjanrinne.

Haavâ váldu-ulmen lii lasettiđ válduaalmugân kullee nuorâi tiäđuid sämmilijn já sämmilâškulttuurist já tienávt jieijâs uásild estiđ sämmiláid čyeccee vajosaavâ já olgoštem. Luuhâmive 2019-2020 haavâst olášuttii ohtsis 86 škovlâkolliistâlmid 14 škovlâkuosijguin. Algâtäälvi 2020 almostui Sukellus saamelaiskulttuuriin – moobiilspellâ já tom hämmejii kiđđuv ääigi nuuvt, ete tot heivee káidusmáttááttâsân.

Dihtosis-haavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö. Hahâäigi: 1.9.2020-30.6.2021.

Lasetiäđuh:

Sämitigge

Nuorâirääđi saavâjođetteijee
Anni-Sofia Niittyvuopio,
puh 040 7082 072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

Nuorâičällee
Elli-Marja Hetta
puh. 010 8393134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Nuorâi Akatemia

Proojeekthovdâ, Ulla Saalasti
Puh. 040 567 4203
ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

Nuorâirääđi saavâjođetteijee kejâstâh

Ko mun algâttim nuorâirääđi saavâjođetteijen, te jiem máttám jurdâččiđ, ete kiđđâ lii tággáár. Nuorâirääđi uđđâ jesânáid, projektáid, ohtsâšpargokuoimijd já eres pargoid lii kolgâm uápásmuđ káidusin. Nuorâirääđi jesâneh iä lah vala ohtiigin teivâm njunáluvâi, mutâ tuáivu mield toos šadda nubástus taan čoovčâ ääigi.

Eromâš kiiđâst peerusthánnáá pargo säminuorâi oovdân ij lah koskâldum. Säminuorâi vuoigâdvuođâid já uásálistem láá viggâm  nanodiđ maaŋgânáál. Oppâkenigâsvuođâ kuhedem, šoŋŋâdâhlaavâ já sämitiggelaavâ uđâsmittem láá jotkum oles kiiđâ virgeolmooštääsist. Nuorâirääđi lii-uv uásálistám oppâkenigâsvuođâ kuhheedmân kyeskee ciälkkámuš valmâštâlmân oovtâst Sämitige 1. värisaavâjođetteijein, škovlimčällein já škovlim- já oppâmateriaallävdikuddijn. Mij lep meid ornim pirâsministeriöin kuullâmtilálâšvuođâ säminuoráid šoŋŋâdâhnubástus uđâsmittem háárán. Tilálâšvuotâ uárnejui káidusohtâvuođâiguin.

Eromâš kiđđâ lii puáhtám meid máhđulâšvuođâid. Mij lep škuávlejum nuorâirađđijn oovtâstpargoost Olmoošvuoigâdvuotâlittoin (Ihmisoikeusliitto). Mij lep meid váldám anon uđđâ porgâmvuovijd já teivâm káidusin nuorâi- já sämmilâšservijguin. Káidusporgâm lii älkkeedittâm já jođálmittâm teivâdmijd. Káidusin teivâm ij kuássin lah siämmáš ko njunáluvâi teivâm, mutâ tot addel lase ääigi sierâ toimáid, ko ij taarbâš ain mađhâšiđ čuođijd kilomeetterijd muádi tiijme teivâm várás. Káidusporgâm lii eromâš lase njunáluvâi tohhum teivâdmáid já taha porgâmist intensiivlub já návt meid uásild pehtilub.

Ohtâ nuorâirääđi stuárráámusijn aašijn kiđđuv lâi ohtsâš uáivilalmottâs haldâttâspiäláduvâi nuorâirađijguin, ”Kuáivuttuvváid ij saje sämmilij päikkikuávlust”. Uáivilalmottâssáin mij puovtijm Suomâ staatâ haldâttâsân čielgâ uáivil: kuáivuttuvváid ij lah saje, mij lep tulkkum ráđádâllâđ fáádást ain uđđâsist. Hietakero kuávluväridem ij lah vala roččum, te pargo lii ain porgâmnáál. Hietakero páihálijn ulmuin lii kuittâg noonâ toorjâ nuuvt sii jieijâs siärváduv ko meid válduaalmug juávhust. Nuorâirääđi já haldâttâspiäláduvâi uáivilalmottâs puáhtá luuhâđ nuorâirääđi nettisiijđoin.

Mun uásálistim kesimáánust Sämitige nube tievâsčuákkimân nuorâirääđi ovdâsteijen. Mun lam meid uásálistám SPR stiivrâ čuákkimáid kiiđâ já algâkeesi ääigi.  SPR stivrâ lii čohčuv 2019 toohâm miärádâs pivdeđ nuorâi lävdikode ovdâsteijee čuákkimáid nuorâi aašij äššitobdee roolist. Toos lasseen nuorâi ovdâsteijee pivdoo puátteevuođâst meid SPR olesčuákkimáid. Tienávt SPR ulmen lii nanodiđ já lasettiđ säminuorâi uásálistem já vaikuttemmáhđulâšvuođâid sehe lasettiđ nuorâi kullum sämisiärvádâhân.

SPR vuálásâš nuorâirääđi uárnee kyevti ive kooskâi Tave-eennâmlii säminuorâi konferens. Konferens uárnejuvvoo oovtâstpargoost Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitiigij nuorâituáimeiguin. Konferens lâi tárguttâs orniđ Anarist 13-14.8.2020, mutâ lii meridum, ete tot uárnejuvvoo koronaviruspandemia tiet maŋeláá. Konferens teeman lii meridum šoŋŋâdâhnubástus. Nuorâirääđi seelvât máhđulâšvuođâid orniđ konferens teikâ ton oosijd káidusin.

Mij ornijm kesimáánust meid saavâjođetteijei koijâdâllâmtiijme juávkkuchat peht, já toos uásálistii puoh kulmâ Sämitige saavâjođetteijee. Tot chat lâi meid mii vuossâmuš chat, moos puovtij uásálistiđ kuulmâ sämikielân já suomâkielân siämmáá ääigi. Syeinimáánust mij ornijm kesikulâmeh-juávkkuchat kuulmâ sämikielân. Chat-toimâ ovdeduvvoo ubâ paje já puátteevuođâst lii ulmen orniđ juávkkuchat-savâstâlmijd sierâlágán teemain. Keesi ääigi mij lep meid peividâm nuorâirääđi tiätu- já ravvimsiijđoid. Nuor.fi siijđoh láá ovdedum uássin DigiÁrran haavâ, mon ulmen lii ovdediđ sämikielâlii, säminuoráid uáivildum tiätu- já ravvimpalvâlem já digitaallii nuorâipargo.

Lasetiäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio
Nuorâirääđi saavâjođetteijee
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

www.nuor.fi

Kove: Mari Molkoselkä