Säminuorâi taaiđâtábáhtus puátuseh – takkâ uásálisteid

Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejui 14.-15.9.2022 Anarist. Tábáhtusâst mij ooinijm 17 oovdânpyehtimid kuulmâ sierâ sämikielân. Uárnejeijeeh kijtteh orniistâlmáid uásálisteid, tuámárijd já jođetteijeid sehe puohâid, kiäh uásálistii tábáhtusân.

Tábáhtusâst lijjii kulmâ šlaajâ: muusik, tivtâstem sehe kirjálâš tivtâstem já muusik. Tábáhtusâst lijjii meid kulmâ aheluoka: vuálá 10-ihásiih, vuálá 16-ihásiih já 16–20-ihásiih. Jyehi šlaajâst já rááiđust palhâšii tuámárij valjim oovdânpyehtimijd. Vaidâlitteht kirjálij tuojij puátusijd mij ep paste vala almostittiđ já tieđettep puátusijn nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

Palhâšum oovdânpyehtimij rähteeh peesih jieijâs saje mield valjiđ 50–200 euro palhâšume Duodji Shopist tâi Siida Shopist. Uárnejeijeeh láá ohtâvuođâst palhâšum ulmuid puáttee oho ääigi.

 

Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst palhâšum oovdânpyehtimeh

Vuálá 10-ihásiih

Muusik

  1. Suga suga su Ucjuuvâst
  2. Vulge go ohcat Kärigâsnjaargâst
  3. Árvedávgi Kärigâsnjaargâst

Tivtâstem

  1. Soorkõõzz tueʹlesveärr Čevetjäävrist

 

Vuálá 16-ihásiih

Muusik

  1. Goaskinvieljja já Vuolgge mu mielde Bassivárrái Avelist
  2. Mii tät lij? Čevetjäävrist
  3. Dovdameahtumii Ucjuuvâst

Kunneemainâšumeh

Čáži lávlla, Mikkel Korhonen Ruávinjaargâst

Vuoibme-luohti Vuáčust

Tivtâstem

  1. Äigi lij kullum, Emma Gahmberg Avelist
  2. Guovssahasaid lávlu Hettaast
  3. Mu ruoktu lea mu váimmus Käresavonist

Kunneemainâšume Eanodaga rievssahat Hettaast

 

16-20-ihásiih

Muusik

Sealggát Beaivvášii – Ado (sámegielat cover), Jesse Ruokolainen Ucjuuvâst

 

Lasetiäđuh:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopi(a)samediggi.fi
010 839 3142 / +358 (0)40 610 7905

Petter Morottaja, Aimo Aikio já Janita Känsälä taaiđâtábáhtus tuámárin

Kirječällee Petter Morottaja, musikkár Aimo Aikio já lávloo Janita Känsälä tuáimih tuámárin Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst 15.9.2022. Tábáhtusâst láávdást Ailu Valle.

Mij vyerdip Säminuorâi taaiđâtábáhtusân paijeel 300 pärnid já nuorâd pirrâ eennâm já uáinip tábáhtusâst 18 oovdânpyehtimid. Toos lasseen vyerdip čuávvoid taaiđâtábáhtus almolii Youtube-streamvuolgâttâsân, mon liiŋkâ jyehip taaiđâtábáhtus sosiaallii mediast.

Tábáhtus jođettuvvoo kuulmâ sämikielân. Jođetteijen tuáimih anarâškielân Ainomaija Mäenpää, nuorttâlâškielân Johannes Porsanger já tavesämikielân Xia Torikka.

 

Ohjelm tuorástáh 15.9.2022

10.00 Taaiđâtábáhtus álgá
12–13.30 Purâdem, rääđi čokkâneh
14.00 Konsert
15.30 Pááikán vyelgim

 

Lasetiäđuh:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopi(a)samediggi.fi
010 839 3142 / +358 (0)40 610 7905

Sämmilâštiätu máttááttâssuárgán škovlim 28.9.2022

Tiettih-uv tun, ete paijeel 70% sämipárnáin já -nuorâin áásá sämmilij päikkikuávlu ulguubeln, já sist tuš suulân 15% uáppá sämikielâ?

Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh uárnee oovtâstpargoost Sämitiggijn, Sämitige nuorâirađđijn, Sämitige koordinistem já Ucjuv kieldâ haldâšem káidusmáttááttâs piiloothavváin sehe Nuorâi akatemiain Sämmilâštiätu máttááttâssuárgán škovlim. Škovliimist fäälih sämmilâštiäđu máttááttâs uárnejeijeid já máttááttâssyergi tuáimeid. Škovlim lii kyevti uásist.

Vuossâmuu uásist kieđâvuššojeh sämmilâšuáppei kielâliih já eres vuoigâdvuođah škoovlâin sehe maht sämmilâštiäđu lasseetmáin puáhtá vaiguttiđ tai vuoigâdvuođâi olášumán. Siämmást eelih čoođâ, ete maht škoovlah pyehtih anneeđ ävkkin sämmilâštiäđu máttááttâsâst. Uási lii uáivildum máttááttâs uárnejeijeid sehe škoovlâi pargoviehân, tego škovlâjotteemstivrejeijeid, máttáátteijeid, koordinaattorijd, rehtoráid já hovdáid.

Nubbe uási lii pedagogisâš já tot lii čuosâttum škovlâjotteemstivrejeijeid já máttáátteijeid. Uásist adeleh keevâtlijd oonâid sämmilâštiäđu pyehtimân uássin puohâi máttááttâs já eelih čoođâ Dihtosis -vyehikoortâid sehe eres piergâsijd sämmilâštiäđu máttátmân.

 

Luuvâ lase já almottât tääbbin

 

Ohjelm:

12.00 Škovlim lekkâm

12.05 Sämmilâš ohtsâškodde – mii tot lii, já kost?, Ulla Aikio-Puoskari, škovlimčällee, Sämitigge

12.35 Sämikielah Suomâst já škoovlah sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi olášutten, Anne-Kirste Aikio, kielâtorvočällee, Sämitigge

13.00 Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ puátteevuođâ huksiimin, Hanna Helander, proojeekthovdâ, Ucjuv kieldâ já Arla Magga, hahâkoordinaattor, Sämitigge

13.20 Sämmilâštiätu puohháid, Anni-Sofia Niittyvuopio, nuorâirääđi saavâjođetteijee

13.30 Savâstâllâm já koččâmušah

 

13.45 Puddâ

 

14.15 Nube uási lekkâm

14.20 Nuor.fi siijđoi anneem ävkkin máttááttâsâst sehe nuorâirääđi tiervuođah, Anni-Sofia Niittyvuopio, nuorâirääđi saavâjođetteijee

14.30 Oktavuohta.com siijđoi anneem ävkkin máttááttâsâst, Ulla Aikio-Puoskari

14.40 Kulttuurij škovlâ -haavâ oovdânpyehtim, Maria Aikio, hahâkoordinaattor

14.50 Dihtosis -vyehikoortâi anneem ävkkin máttááttâsâst, Maria Aikio

15.50 Loppâsavâstâllâm

 

Eres tiäđuh:

Tábáhtus ij vyerkkejuu.

 

Lasetiäđuh almottâtmist já tábáhtus keevâtlijn ornimijn:

Marketta Enbuska, puh. +358 295 017 380, Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh

Lasetiäđuh tábáhtusâst:

Satu Pieski, puh. +358 295 017 366, Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh

 

Šleđgâpostâčujottâsah häämist ovdânommâ.suhânommâ@avi.fi

Almottâttâm Säminuorâi taaiđâtábáhtusân nohá 26.8.2022

Almottâttâm Säminuorâi taaiđâtábáhtusân nohá 26.8.2022. Mušte almottâttâđ majemuštáá meripeeivi! Huámmáš, ete uásálistem viermitábáhtusân já uásálistem video häämist kalga almottiđ sierâ luámáttuvváin.

Kirjáliih tyejeh toimâttuvvojeh 1.9.2022 räi.

Taaiđâtábáhtus lii ávus puoh säminuoráid, ige uásálistem taarbâš tábáhtuđ škoovlâ peht.

 

Tiädáttâs almottâttâm älgimist já ábáhtus ohjelm

Tábáhtus njuolgádusah

 

Liŋkkâ škoovlâi almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/7FED747726221A86

Liŋkkâ oovdânpyehtimij almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/8BB3FCFA752F1EB7

Kirjálii tyeje toimâttem: https://link.webropolsurveys.com/S/C6A60E3E7520595A

 

Lasetiäđuh:
Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopi(a)samediggi.fi
010 839 3142 / +358 (0)40 610 7905

Almottâttâm Säminuorâi taaiđâtábáhtusân lekkum – ohjelm almostittum

Säminuorâi taaiđâtábáhtusân puáhtá almottâttâđ 1.8.-26.8.2022 koskâsii ääigi Webropol -ohjelm peht (liiŋkah vyelni). Huámmáš, ete uásálistem tábáhtusân sehe lávdástem já kirjálii tyeje toimâttem almottuvvojeh sierâ luámáttuvváin. Puoh uásálisteeh kalgeh tevdiđ almos almottâttâmluámáttuv – meid sij, kiäh iä uásálist lávdástmáin tâi kirjálijn tuojijn.

Säminuorâi  taaiđâtábáhtus  uárnejuvvoo  čohčuv 14.-15.9.2022  Anarist,  Sämikulttuurkuávdáš  Sajosist.

Tábáhtus váldušlaaijân láá muusikjá tiivtah. Šlaajáid uásálistoo jo-uv láávdástmáin tâi toimâtmáin jieš rahtum tâi čallum muusikpitá tâi tiivtâ. Muusik- já tihtâláávdástmeh já kirjáliih tyejeh árvuštâllojeh sierâ jieijâs aherááiđuin.

Sämitigge máksá uásálistei maađhijd já táárbu mield ijâstâllâm.

 

Liŋkkâ škoovlâi almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/7FED747726221A86
Liŋkkâ oovdânpyehtimij almottâtmân: https://link.webropolsurveys.com/S/8BB3FCFA752F1EB7
Kirjálii tyeje toimâttem: https://link.webropolsurveys.com/S/C6A60E3E7520595A

 

Ohjelm:

Koskokko 14.9.

14 Soundcheck ohjelm mield
Âlmottâttâm
15-18.30 Purâdem já pargopáájáh
19 Ijâstâllâmpááikán
20 Eehidpittá

Tuorâstâh 15.9.

8-9 Iiđeedpittá
9.30-12 Taaiđâtábáhtus álgá
12-13.30 Purâdem, rääđi čokkâneh
14.30 Konsert
15.30 Pááikán vyelgim

 

Lasetiäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio
anni-sofia.niittyvuopi(a)samediggi.fi
010 839 3142 / +358 (0)40 610 7905

www.saamelaisnuortentaidetapahtuma.com
Facebook: Saamelaisnuorten taidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
#taaiđâtábáhtus #čeäppvuõđpeeiv #dáiddadáhpáhus #sntaidetapahtuma

“System lii piättám meiddei válduaalmug”—Dihtosis-haahâ sämmilijd lohtâseijee tietimettumvuođâ raččon

Sämitige nuorâirääđi lii uásálistám kollaborativlii pro gradu -paargon, mii tuuđhâi Dihtosis-haavâ vaigutteijeevuođâ. Tutkâmuš čáittá, et tiätu sämmilijn lii liijkás uccáá já ton keežild sämmiliih já säminuorah ferttejeh ain-uv kierdâđ kivsedem, raasism já vajesaavâid. Máttáátteijeeh puohtii oovdân, et Dihtosis-haahâ lii vuosâsaajeest ávhálâš tyejipiergâs máttáátteijei aargâst sehe tehálâš iše meid máttáátteijei aiccâm čuolmân tast, et tiäđu lii vaigâd kavnâđ. Ton lasseen máttáátteijeeh loptejeh uáinusân tom, et tiäđu lasseetmáin sämmilij sajaduv puávtáččij tiäđulávt pyerediđ. Dihtosis-haavâ tooimah čuávdiškyetih täid čuolmâid já kiddejeh huámášume toos, maht taid kalga čuávdiškyettiđ.

Dihtosis-haavâ pargeeh já nuorâirääđi jesâneh lijjii gradu vuávámmudo rääjist aktivlávt fáárust pargoost. Tutkâmuš sunde já jotteemkiäinu vuávájuvvojii oovtâst ain pargo linjeest kidâ sahhiittâllâmkoččâmuššáid. Keevâtlávt pargoost sahhiittâllojii káidusin 10 máttáátteijed, kiäi luokkain Dihtosis lâi kollim. Sij čyevvejii, magarijd tiäđuid škoovlâin muštâleh sämmilijn já juohhii feeriimijdis já aiccâmušâidis Dihtosis-haavâst. Uásálistám máttáátteijein lijjii kirjáás tuávááh: fáárust lijjii luokamáttáátteijeeh, kielâi, historjá, ohtsâškoddeoopâ, eennâmtiäđu, eenikielâ já eellimuáinutiäđu máttáátteijeeh jieškote-uv päikkikuudijn, sehe vuáđumáttááttâsâst já luvâttuv peln. Stuárráámus uási kuulâi válduaalmugân, mut fáárust lâi meid ohtâ sämmilâš máttáátteijee. Ton lasseen Dihtosis-haavâ uárnejeijeeh muštâlii haavâ ovdánmist já materialijn sehe jieijâs vuáttámušâin haavâst.

Máttáátteijei argâ lii hoppuu já maaŋgâs ij lamaš jieškin oppâm sämmilijn, já nuuvtpa tuáváášpargo, materialij čokkim já sämmilij luptim páácá ovtâskâs máttáátteijei nuáđđin. Veikkâ fáádást ličij-uv eenâb tiätu, te máttáátteijein maaŋgâs lâi epivises tast, et maht sij puávtáččii pyehtiđ sämmilijd já koskâvuođâ staatân kunnijâtteht oovdân já velttiđ puástutiäđu. Huolâ lâi meid tast, maht máttáátteijee roolâst aldaniđ fáádá — ovdâmerkkân tiäđusthánnáá oppâm merhâšume tiäduttui. Ton lasseen uási vuotij poolitlii tedduu jaskodiđ staatâ joskâdvuođâ, tiätu piäláduvâi tâi tärhis vanhimij keežild. Västideijeeh arvâlii, et Dihtosis-haahâ puáhtá taaid hástoid stuorrâ iše já et tot lasseet ibárdâs já ohtâvuođâ. Haavâst poođij máttáátteijei mield meid koŋkretlávt uáinusân, et saahâ lii onnáá peeivist.

Jieš Dihtosis-haahâ vuáđuduvá tiätun já nuávdit jiešmeridemvuoigâdvuođâ tiäđust, já tot kiävttá sämmilijd šoddâdemvuovijd. Haavâst lii lamaš jo aalgâ rääjist tehálâš, et adelum tiäđu já sánáduv láá sämmiliih jiejah miäruštâllâm. Tot lii tiettum sehe proojeekt olášuttem- já vuávámtäävist já pargoin. Dihtosis-haavâ tooimâst tiättojeh meid munejurduid tuástoo vyevih já rávhušoddâdemvyevih. Empatia, uásálistittem, ohtâvuođâ hammim já olmoošvuoigâdvuođah já käržis identitetkuvij rikkom já kuávdáást haavâ tooimâin. Säminuorâid uásálistittee proosees peht väljejum teemah láá sämmilijd teháliih, já toh hämmejeh vuáđu meid ohtsâškodálii savâstâllâm oovdedmân. Tánávt Dihtosis-haahâ viggá sehe potkiđ juátkojeijee tietimettumvuođâ já vaiguttiđ tááláid väldistelliittâssáid.

Dihtosis-haavâ peln sahhiittâlmijn loptejuvvojii uáinusân haavâ epivises puátteevuotâ já käržis resurseh. Máttáátteijei uáinimčievâst hahâluándusii tooimâst hástun lii tot, et tuše puoh enâmustáá movtijdum máttáátteijeeh ávhásteleh toin, já tondiet täsivis uáinusân luptim vađâččij rááhtuslijd nubástusâid kiirjijn, máttááttâsvuáváámist já máttáátteijei škovliimist. Västideijeeh tuoivuu, et Dihtosis-haavâ toimâ juátkoo, tondiet ko sii mielâst fáddá taarbâš meid tobdoid vaigutteijee já toimâlii material. Haavâst pargopáájáid jođetteh säminuorah já tom västideijeeh onnii áárvust. Uáppei tááhust tot, et viestâ puátá säminuorâin, vaiguttij já movtiditij ennuv eenâb ko ärbivuáválâš kirjemáttááttâs.

Čuákánkiäsu tutkâmuš puátusijn (suomâkielân): ”System lii piättám meiddei válduaalmug” —Dihtosis-haahâ sämmilijd lohtâseijee tietimettumvuođâ raččon: Kollaborativlâš tutkâmuš Dihtosis-haavâst já máttáátteijei tuáimeevuotâkontekstist dekolonisaatio já piäiválii ráávhu syergist

 Heinola, A. (2022). “Systeemi on pettänyt valtaväestönkin”—Dihtosis-hanke saamelaisiin liittyvän tietämättömyyden purkajana: Kollaboratiivinen tutkimus Dihtosis-hankkeesta ja opettajien toimijuuskontekstista dekolonisaation ja päivittäisen rauhan saralla [Tampere University]. https://trepo.tuni.fi/bitstream/handle/10024/137556/SuomHeinolaAnne.pdf?sequence=5&isAllowed=y     

Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akademia Dihtosis-haahâ lii lasettâm sämitiäđu neelji luuhâmive ääigi Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruuđáin. Haavâ ulmen lii lasettiđ válduaalmugân kullee párnái já nuorâi tiäđulâšvuođâ sämmilijn já sämikulttuurist. Hahâäigi nohá 30.6.2022.  Luuvâ lase: www.dihtosis.fi  

Lasetiäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio
Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee
+358 40 7082 072
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii proojeektpargee pargo

Proojeektpargee pargoid kuleh il. sämikielâlii já -kulttuur miäldásii rijjâääigi tooimâ ovdedem oovtâstpargoost nuorâiraađijn já säminuoráid uáivildum nuorâi rijjâäigitooimâ päikkikudij koskâsii jođo vuávám já olášuttem. Pargo álgá 15.8.2022 /tâi sopâmuš mield já pištá 4 mp.

Pälkki šadda Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi VII/I mield (vuáđupälkki 1 899,26 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh porgâmsaje mield 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.

Pargo váátá sämikielâ tááiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). Mij anneep áárvust aapijd porgâđ jiečânávt já huolâlávt, šiev oovtâstpargo- já vuáruvaiguttâstááiđuid sehe hárjáneme proojeektpaargon. Proojeektpargee toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist. Proojeektpargee puáhtá porgâđ meid káidusin.

Ucâmušâid uáppu- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čälleekoodán vástuppeeivi 15.7.2022 räi čujottâsân: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?024bb73a

Lasetiäđuid pargoost addel nuorâirääđi saavâjođetteijee Anni-Sofia Niittyvuopio, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi, puh. 040 7082 072 já nuorâičällee Elli-Marja Hetta, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi, puh. 050 3825 179.

Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já nuorâirääđi tooimân čujottâsâst www.nuor.fi.

Anarist 23.6.2022                   

Sämitigge

Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2022 uárnejuvvoo čohčâmáánust Anarist – šlaaijân muusik já tiivtah

Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo čohčuv 14.-15.9.2022 Anarist, Sämikulttuurkuávdáš Sajosist. Tábáhtus lii ärbivuáválávt uárnejum kiđđuv, mutâ tábáhtus lii sirdum koronatile tiet.

Tábáhtus váldušlaaijân láá muusiktiivtah. Šlaajáid uásálistoo jo-uv láávdástmáin tâi toimâtmáin jieš rahtum tâi čallum muusikpitá tâi tiivtâ majeláá almottemnáál vuovvijn. Muusik- já tihtâláávdástmeh já kirjáliih tyejeh árvuštâllojeh sierâ jieijâs aherááiđuin.

 

Rááiđuh:

Vuálá 10-ihásiih, vuálá 16-ihásiih já 16–20-ihásiih.

  1. Muusik: lávdástem tábáhtusâst já/tâi kirjálâš tyeji
  2. Tiivtah: lávdástem tábáhtusâst já/tâi kirjálâš tyeji

 

Puoh sierâ muusik já tiivtâi šlaajah já genreh láá toháliih kuohtuin váldušlaajâin. Láávdástmeh pyehtih leđe ohtuu tâi juávhoin olášuttum. Tábáhtusâst puáhtá lávdástiđ jieijâs tâi iärásij pyevtittem tuojijd, mutâ puoh láávdástmeh já jieš tohhum tyejeh kalgeh leđe sämikielâliih (anarâš-, nuorttâlâš- tâi tavesämikielâ).

Lasetiäđuh tábáhtusâst almottuvvojeh vyesimáánu ääigi. Tábáhtusân almottâttoo porgemáánust.

taaiđâtábáhtus orniistâlmijn láá mield Sämitige škovlim- já oppâmateriallävdikodde, nuorâirääđi, sämmilâš párnáikulttuurkuávdáš Mánnu sehe sämmiliih elleekove- já muusikkuávdááh.

Tábáhtus orniistâlmijn čuávuh tárkká koronatile já -torvolâšvuođâ, mon tiet uárnejeijeeh värideh máhđulâšvuođâ nubástussáid.

 

Lasetiäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio

anni-sofia.niittyvuopio@samediggi.fi

 

www.saamelaisnuortentaidetapahtuma.com

Facebook: Saamelaisnuorten taidetapahtuma

Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus

#taaiđâtábáhtus #čeäppvuõđpeeiv #dáiddadáhpáhus #sntaidetapahtuma

Anni-Sofia Niittyvuopio juátká nuorâirääđi saavâjođetteijen

Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijen väljejui Anni-Sofia Niittyvuopio Kärigâsnjaargâst já värisaavâjođetteijen Maria Mäkinen Jyväskyläst. Kuohtuuh tooimáin saavâtuálleejuávhust meiddei ovddii kyevti ive paajeest.

– Lii fijnâ tobdo peessâđ juátkiđ pyereest álgám pargo säminuorâi sajattuv pyereedmân. Koronaääigi háástuin huolâhánnáá nuorâirääđi lii pastam porgâđ pyereest vaaljâpaje aalgâst asâttum uulmij oovdân já porgâm eromâšávt šoŋŋâdâhnubástus orostitmân lohtâseijee ašijguin. Mij juátkip pargo meiddei eres nuorâipooliitlii ovdedemohjelm ulmijguin, iätá nuorâirääđi värisaavâjođetteijee Maria Mäkinen.

Nuorâirääđi lii aiccâm uccâ nubástusâid säminuorâi sajattuvâst ohtsâškodálii vaaigutmist, mutâ ain lii ennuv pargo. Nuorâirääđi mielâst eromâšávt sämikielâlii astoäigitooimâ oovdân kalga val porgâđ ennuv já koronapandemia lii ain pajedâm tom merhâšume säminuoráid. Pargo ovdedeh iärásij lasseen pyevtitmáin siskáldâs sämikielâlii tiätu- ja ravvimsiijđon.

– Nuorâirääđi lii luptim puoh tooimâ válduteeman säminuorâi astoääigi tuárjum. Taam porgâp iärásij lasseen seelvâtmáin säminuorâi astoäigitooimâid já seelvâtmáin sämikielâlii nuorâipargee pálkááttem Sämitiigán, mutâ meiddei orniimáin vyeligis šiälmá tooimâ, tego jotemáin nuorâi kulen koijâdâlmin nuorâi astoäigitooimâtuoivuid, muštâl nuorâirääđi saavâjođetteijee Anni-Sofia Niittyvuopio.

Nuorâirääđi áigu ive 2022 ääigi jotteeđ sämikuávlust já sämikuávlu ulguubeln nuuvt kočodum sämikuávdáin. Sij uárnejeh teeivâdmijd ohtâšpargoost páihálij sämiservijguin já kieldâi nuorâitoimáin. Nuorâirääđi ávhástâl karttimmaterialáin jieijâs tooimâ oovdedmist. Siämmást säminuorah peesih uápásmuđ pyerebeht nuorâirääđi tooimân.

– Mij halijdep meiddei faallâđ säminuoráid torvolii saje savâstâllâđ siärváduv siskáldâs aašijn. Mij lep ornim taid jo moonnâm ive já säminuorâin lii čielgâ tárbu toid, juátká Niittyvuopio.

Nuorâirääđi toimâpaje 2022-2023 vuosmuš čuákkim tollui 8.2.2022 já äššilistoost lâi saavâjođetteijei valjim lasseen äššitobdeejesânij valjim nuorâirááđán. Sämitige pargo-oornig mield nuorâirääđi puáhtá valjiđ rááđán ain kyevti ihán enâmustáá vittâ fastâ äššitobdee. Nuorâirääđi äššitobdeejesâneh kalgeh leđe 15–17-ihásiih ko šaddeh väljejuđ. Nuorâirääđi äššitobdeejesânin väljejuvvojiiMihku Näkkäläjärvi, Lilja Ljetoff, Tiia-Káren Alakorva, Marielle Näkkäjärvi Rosa-Máren Juuso.

Ton lasseen nuorâirääđi uápásmui Sämitige já nuorâirääđi tooimân sehe asâttij vuossâmuid jesânijd pargojuávhoid já ovdâsteijeid tábáhtussáid.

Sämitige olesčuákkim asâttij nuorâirääđi toimâpajan 2022-2023 čuákkimistis 17.12.2021. Nuorâirääđi jesâneh já värijesâneh toimâpaajeest 2022-2023.

Nuorâipooliitlâš toimâ- já ovdedemohjem 2020-2023 (suomâkielân)

Lasetiäđuh:

Anni-Sofia Niittyvuopio, nuorâirääđi saavâjođetteijee
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
010 839 3142

Elli-Marja Hetta, Sämitige nuorâičällee
elli-marja.hetta(at)samediggi.fi
010 8393134

Oppâp sämmilijn já sämikulttuurist Dihtosis-haavâ video-oppâtiijmij peht  

Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haahâ almostit video-oppâtiijmijd sämikulttuurist. Säminuorah tuáimih máttáátteijen video-oppâtiijmijn já jođetteh uáppeid sämikulttuurân sierâ uáinui peht.  Video-oppâtiijmeh taheh älkkeebin sämifáádái kieđâvuššâm oppâtiijmij ääigi, tastko taid lii älkkee kevttiđ kuás peri. Videoid almostiteh ohtsis kulmâ, jieškote-uv sierâ luokkatassijd.

Tutustutaan saamelaiskulttuuriin lii 4.–9.-luokkaláid sehe nube tääsi uáppeid uáivildum video, mast uáppá vuáđutiäđuid kulttuurist. Tast puáhtá uápásmuđ tärhibeht sämimááccuhân, sämimuusikân sehe iäláttâssáid.  

Saamen kansa ja kielet -video lii čuosâttum paješkovláid já nube tääsi oppâlájádâssáid. Tast kieđâvuššojeh sämikielah, säminuorâi eellim sehe Sämitige nuorâirääđi toimâ.

Ihmisoikeudet ja alkuperäiskansat -video vuáju eenâb teeman. Tot lii čuosâttum nube tääsi uáppeid. Tast kieđâvuššojeh kulttuurlâš appropriaatio, suddâluttempolitiik sehe algâaalmugij vuoigâdvuođah. Video avžuuttep keččâđ ton maŋa, ko luokka lii keččâm Tutustutaan saamelaiskulttuuriin tâi Saamen kansa ja kielet -video.

– Mij faallâp máttáátteijei tuoivust taan ive uđđâ äššin video-oppâtiijmijd sämikulttuurist.  Video-oppâtijme lii máttáátteijei uáli älkkees vyehi máttááttiđ sämikulttuurist. Säminuorah láá olášuttâm videoid já tain fäälih tiäđu, mon nuorah jieijah láá pajedâm tehálâžžân, muštâlává Sämitige nuorâičällee Elli-Marja Hetta já Nuorâi Akatemia proojeekthovdâ Ulla Saalasti.

Meid škovlâkollimeh juátkojeh haavâ uássin

Video-oppâtiijmij lasseen Dihtosis fáálá fáádást pivnohis säminuorâi stivrim toimâlijd káiduspargopáájáid, sehe aldapargopáájáid Oulu kuávlun. Haavâst tuáimá škovlâkyessin paargon škuávlejum säminuorâ. Pargopáájáid puáhtá tiiláđ vyeli- já paješkoovlân sehe nube tääsi oppâlájádâssáid.

Meid Dihtosis-hárjuttâspakkâ lii peividum já tom puáhtá luođiđ pdf-häämist haavâ siijđoin. Hárjuttâspakkâ ana sistees 18 hárjuttâssâd sämikulttuur kieđâvušmân luokkaast. Haavâst láá meid pyevtittâm kyehti pedagogisii speelâ sämikulttuurist. Pieni peli saamelaisista lii čuosâttum 4–6-luokkaláid. Spellâ fáálá vuáđutiäđu tast, ete kiäh sämmiliih láá já moh jiešvyevih taheh sii kulttuurist áinoošlajâsii. Sukellus saamelaiskulttuuriin -speelâst vuáijup vala eenâb fáádán. Tot lii čuosâttum paješkovláid já nube táásán. Tast kieđâvušeh vuáđutiäđu lasseen eereeb iärrás algâaalmugijd, kulttuurlii appropriaatio sehe sämmilij kuáhtám olgoštem. Spellâ lii finniimist meid tavesämikielân.

Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haahâ lii juáhám sämitiäđu já faallâm toimâlijd pargopáájáid vyeliškovláid, paješkovláid sehe nube tääsi oppâlájádâssáid jo kuulmâ ive. Haavâ váldu-ulmen lii lasettiđ válduaalmug párnái já nuorâi tiäđuid sämmilijn já sämikulttuurist já návt jieijâs uásild estiđ sämmiláid čyeccee vajesaavâ já olgoštem. Dihtosis-haavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö. Hahâäigi: 1.9.2021-30.6.2022. 

Lasetiäđuh: 

Sämitigge 

Nuorâičällee 
Elli-Marja Hetta 
puh. 010 8393134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi 

Nuorâi Akatemia 

Proojeekthovdâ, Ulla Saalasti 
Puh. 040 567 4203 
ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi