Dihtosis-haahâ viggá lasettiđ nuorâi tiäđuid sämmilijn

Euroop raasism já soováášmettumvuođâ vuástásâš komissio ECRI (European Commission against Racism) lii adelâm Suomân oppeet avžuuttâsâid raasism já soováášmettumvuođâ vuástásii paargon. Vorâs raportist komissio puovtij oovdân huolâs eereeb iärásij sämikulttuur uccáá tubdâmist Suomâst. (Yle 12.9.) Raportist mainâšuvvoo meid, ete škoovlâin já válduaalmug juávhust kolgâččij lasettiđ tiäđuid sämmilijn sierâlágán kampanjaiguin.

Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia (Nuorten Akatemia) ohtsâšhaahâ Dihtosis lii viggâm jieijâs uásild västidiđ taan táárbun já lasettiđ syemmilij nuorâi já oppâlájádâsâi tiäđuid sämmilijn. Haavâ mield lii šoddâm vyehikorttâpakkâ, mii lii tievâ tiäđuin já mon vievâst máttáátteijeeh pyehtih keessiđ sämmilâšfáádáid siskeldeijee oppâtiijmijd jieš. Toos lasseen Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia láá škovlim škovlâkuosijd, kiäh láá kolliistâllâm oppâlájádâsâid pirrâ Suomâ. Škovlâkyesih láá säminuorah.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâdmáin olášuttum haahâ valdui algâivveest iloin vuástá, já fallum škovlâkolliistâlmijd väridii loopân tállán. Movtigis vuástáväldim muštâlij kuittâg eidu tast, maid ECRI raapoort-uv tiädut: tiäđuh sämmilijn iä lah tuárvi. Máttááttâsmateriaalijn sämmilâšvuođâst muštâluvvoo kenski tuše muáddi celkkust. Oovtâ škovlâkolliistâllâm ääigi nuorâ tiäđulâšvuotâ sämmilijn sáttá-uv lasaniđ merhâšitteht.

Mij juátkip pargo Dihtosis-haavâ ooleest stuorrâ iloin já čiävláht, mutâ sääni ”haahâ” muštâl jo tom, ete koččâmušâst ij veltihánnáá lah pisovâš toimâhäämi. Tondiet ličij-uv eromâš tehálâš vuáđudiđ pisováid ráhtusijd, vâi párnái já nuorâi tiäđulâšvuotâ sämmilijn ij liččii kiddâ sierâlágán haavâin tâi ovdâmerkkân škovlâkolliistâlmij finniimist. Sämmiliih láá Euroop áinoo algâaalmug, mast syemmilâš škovlâlájádâs kolgâččij pyehtiđ muštâliđ oovtviärdásávt puoh syemmilâš nuoráid.

 

Minna Lehtola, proojeektpargee, Sämitige nuorâirääđi,  puh: 010 839 3132, minna.lehtola@samediggi.fi

Ulla Saalasti, proojeektkoordinaattor, Nuorâi Akatemia, puh: 040 567 4203, ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

Nuorâirääđi Kuplat rikki-leeirâst uáivikaavpugkuávlust 28.8-1.9.2019

Kuplat rikki 2 -leirâ uárnejuvvoo Helsigist Östersundom leirâkuávdáást 28.8-1.9.2019.  Sämitige nuorâirääđist leeirân uásálisteh kulmâ säminuorâ sehe stivrejeijen nuorâičällee. Puáttee leeirâ teeman nuorah láá tuáivum oovtviärdásâšvuođâ ovdedeijee teemaid sehe nuorâi škovliimân já ámáttân lohtâseijee teemaid. Toos lasseen ohtân tergâdis teeman láá pirâsääših. Nuorah teivâdeh meid ei. máttááttâsminister Li Andersson, pirâsminister Krista Mikkonen sehe máttááttâshaldâttâs uáivihoovdâ Olli-Pekka Heinonen. Toos lasseen láá soppum, ete teivâdeh oovtviärdásâšvuođâváldálii toimâttuv pajetärhisteijee Matti Jutila sehe Suomâ pirâskuávdáá hoovdâ Eeva Furman.

”Mun vuárdám leeirâst eromâšávt, ete peesâm uápásmuđ uđđâ nuoráid já savâstâllâđ aašijn, main nuorah láá perustum, tego šoŋŋâdâhnubástusâst. Mun vuárdám leeirâ moovtâ, ko oovdeb keesi leirâ lâi tuođâi luhostum. Mij peessâp leeirâst teivâdiđ máttááttâsminister já meid pirâsminister. Mun tuáivum, ete mij pyehtip teivâdmijn pyehtiđ oovdân mijjân tehálijd teemaid já peessâp vaiguttiđ”, muštâl nuorâirääđi värisaavâjođetteijee Ánte Veijola jurduidis ovdil leeirâ. Nuorâirääđi ovdâsteijen Ánte Veijola lasseen láá Marianne Ketola já Jasmin Semenoff.

Kuplat rikki lii Sämitige nuorâirääđi, Helsig-, Tornio nuorâiraađij sehe Espoo já Aanaar nuorâiparlamentij ohtsâšhaahâ. Haavâ ulmen lii lasettiđ ibárdâs vaikutteijeenuorâi kooskâst, vijđediđ sii uáinu staatâ siste orroo kulttuurij maaŋgâhámásâšvuođâst sehe vaikuttemmáhđulâšvuođâin.

Haavâst uárnejui uásálistemleirâ Aanaar Vasatokkast keessiv 2018. Leeirâ ohjelmist oovdânpuohtui ei. tave jiešvuođah sehe tave luándu eromâšvuotâ já ton merhâšume páiháláid ulmuid. Toos lasseen nuorah juohhii nubijdis konkreetlijd vuovijd, maht uážžuđ nuorâi jienâ sierâlágán vuovijguin kulluđ. Leeirâ tehálâš pargon lâi adeliđ nuoráid máhđulâšvuođâ vuáváđ haahân joođhâ. Leeirâst šoodâi nuorâin tuoivâ orniđ västideijee leeirâ, mast uárnejeijee peeli liččii uáivikaavpugkuávlu nuorah.

Oovtâstpargopeleh: Sämitige nuorâirääđi, Espoo nuorâiparlament, Tornio nuorâirääđi, Helsig nuorâirääđi

Lassidieđut

Nuorâičällee Elli-Marja Hetta tel. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Vyelgi tun-uv mieldi škovlâkyessin

Luuhâmpaje 2019-2020 škovlâkolliistâlmeh láá vyelgimin joton čohčâmáánu 17. peeivi. Eidu álgám luuhâmpaje loopâ räi lii ulmen olášuttiđ ohtsis 80 kolliistâlmid pirrâ Suomâ. Kolliistâlmin eelih 18-ihheed tiävdám säminuorah. Oulu kuávlust kyessin toimâm Teija Kaartokallio muštâl, ete kolliistâlmeh máttááttii meid suu. ”Lii lamaš  suotâs peessâđ feeriđ tom, ko luokkaast uáppeeh tuođâi kuldâleh já láá perustum sämifáádáin, maid máhđulávt iä kieđâvušâččii  ollágin kolliistâlmijttáá. Maaŋgâ kolliistâllâm maŋa lii šoddâm hirmâd luhostum tobdo, ko uáppeeh láá-uv vala pááccám koijâdiđ lase tâi muštâliđ njuolgist, ete mon hitruu lâi.”

Ohtâ kolliistâllâm pištá 75-90 minuttid, oppâlájádâs mield, já tondiet škovlâkolliistâlmeh heivejeh pyereest uáppeid tâi uálgipargon. ”Uáppee elimân kolliistâlmin eellim heivee pyereest. Kolliistâlmin puáhtá eelliđ eidu nuuvt ennuv já eidu talle ko olssis heivee, já ton suujâst toh láá-uv lamaš šiev lasetienâs aargân.”, muštâl Teija, ko sust koijâduvvoo, ete mon pyereest kolliistâlmeh šiettii moonnâm kiiđâ suu kalenderân.

Čoovčâ škovlâkolliistâllâmuuccâm lii ávus 30.8. räi. Eromâšávt uáivikaavpugkuávlun já Tamperen oceh uđđâ kuosijd. Uđđâ kuossijd uárnejuvvoo škovlim vuossaargâ 16.9. Helsigist Nuorten Akatemia tiilijn. Jyehi kolliistâlmist mäksih 54 euro päälhi sehe sajanmäksih mätkikoloid. Rijjâhámásijd ucâmušâid kalga toimâttiđ čujottâsân: minna.lehtola(at)samediggi.fi.

Škovlâkolliistâlmeh láá uási Sämitige nuorâirääđi já Nuorten akatemia Dihtosis- ohtsâšhaavâ, mon ulmen lii lasettiđ válduaalmug nuorâi tiäđu sämmilijn sierâlágán vuovijguin. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâd haavâ. Haahâ juátkoo 30.6.2020 räi.

Máren-Elle tooimâi meid škovlâkyessin kiđđuv 2019. Sun lii Nuorten Akatemia porgemáánu škovlâkyessi. Tääbbin tun puávtáh luuhâđ suu jurduid tooimâst.

Lasetiäđuh:

Proojeektpargee Minna Lehtola, tel: 010 839 3132 | +358 40 650 3620, minna.lehtola(a)samediggi.fi

Sämitigge nomâttâm neelji “Sámásteaddji – Säämsteei – Sámásteijee”

Ijâttes ijjâ -festivaal teeman láá OA algâaalmugkielâive mield sämikielah. Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee: Sámásteaddji – Säämsteei – Sámásteijee.

Tai Sámásteijei pargon lii movtijdittiđ eromâšávt párnáid já nuorâid sámástiđ; Sámásteijeid puáhtá teivâdiđ festivaal ääigi nuorâirääđi festivaalláávust já festivaalist čáittojeh Sámásteijei rähtim uccâ filmiih. Sämitige kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio lii ilolâš, ko kielâive lááčá máhđulâšvuođâid utkâđ puohlágán tooimâid sämikielâi uáinusân tohâmân.

– Mun tuáivum ete taah sámásteijeeh pyehtih leđe mijjân ovdâkovveen já hástuttiđ mii puohâid sámástiđ eenâb sehe argâpeeivist nubbe nuubán, mutâ meiddei sosiaallâš mediain já eres tilálâšvuođâin.

Mii nelji sámásteijee ovdâsteh puoh Suomâst sarnum sämikielâid já sij láá: Marianne Ketola, Sáárá Seipiharju, Teemu Titola Teija Kaartokallio. Sámásteijeeh láá väljejum ohtsâšpargoost Sämitige nuorâirađđijn.

Taat toimâ olášuttoo máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettem ruttâdmáin OA algâalmugij kielâi ive huámášumán väldimân. Ruttâdmáin lii ulmen olášuttiđ sämikielâi kevttimân movtijdittee kampanjaid, lasettiđ sämikielâi oinum Suomâst já pyevtittiđ eromâšávt párnáid já nuoráid tábáhtusâid já materiaalijd, moh tuárjuh kielâ máttááttâllâm já kevttim.

Sámásteijeeh, sämitige kielâuásáduv pargeeh já nuorâirääđi jesâneh láá teivâdemnáál vástuppeeivi Ijâttes iijâ tásnááh -konsertist já festivaalkuávlust lávurduv 17.8.2019 tme 15-22. Festivaalláávust puávtáh ei. oppâđ lase sämikielâlâš heiviittâsâi kevttimist.

Lasetiäđuh:

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, puh. 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Kielâive proojeektpargee Tarja Porsanger, puh. 010 839 3182, tarja.porsanger(at)samediggi.fi

Škovlâkolliistâlmeh finnejeh joođhâ čohčuv 2019

Sämitige nuorâirääđiNuorten Akatemia Dihtosis-ohtsâšhaahâ lii taan kiiđâ uásild nuuhâm. Havváin tohhui sämmilâšvuotâ uápisin paješkovláid čuosâttum sämmilâšfáádá škovlâkolliistâlmij já máttáátteijeid fáádá jiečânâs máttááttâsân uáivildum vyehikorttâpaakâ vievâst.

Luuhâmpaje ääigi olášuttii ohtsis 59 škovlâkolliistâlmid 12 škovlâkuosijguin pirrâ eennâm. Kolliistâlmij peht juksii suulân 1400 nuorâd. Kolliistâlmeh lijjii hirmâd pivnoheh, iäge pastam olášuttiđ puoh tiilájum škovlâkolliistâlmijd resursij raajij tiet.

Máttáátteijeid fáádá jiečânâs máttááttâsân 5.-9.luokaid sehe nube tääsi oppâlájádâssáid čuosâttum vyehikorttâpaakâ renttejii suomâ- já ruotâkielân. Suomâkielâlii tuhháát pitá riänttusist vááijuv 700 pittád láá juohhum ovdâskulij. Vyehikorttâpaakah láá vala kuohtui kielân. Pakkâtiilám puáhtá rähtiđ čujottâsâst: www.nuortenakatemia.fi/kouluvierailulomakkeet

Škovlâkolliistâlmeh juátkojeh čohčuv 2019

Dihtosis-haahâ juátkoo keesi 2020 räi. Sämmilâšfáádá škovlâkolliistâlmeh juátkojeh čohčuv 2019. Rekrytistep uđđâ škovlâkuosijd algâčoovčâ ääigi. Uđđâ kuosijd tuáivup fáárun haahân eromâšávt uáivikaavpug kuávlust. Haavâ nube uásist olášuttep kolliistâlmij lasseen sämmilâšvuođâ kieđâvuššee seppo-moobiilspeelâ, mon faallâp škovláid pirrâ Suomâ. Spellâ almostittoo ovdil ive 2020 aalmugpeeivi.

Lasetiäđuh:

Elli-Marja Hetta
Vs. nuorâičällee
010 839 3134, 050 382 5179
elli-marja.hetta(a)samediggi.fi

Adde macâttâs Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst 2019!

Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst lii tääl moonnâm mánuppaje. Nuurrâp macâttâs tábáhtusâst Webropolist koskoho 22.5. tme 12.00 räi.

Tábáhtus uárnejeijeeh väldih mielâstis vuástá macâttâs tábáhtusâst – mii lâi pyereest, maid puávtáččij porgâđ puáttee keerdi pyerebeht? Tij pyehtivetteđ čäälliđ macâttâs jieijâd sanijguin já adeliđ meid aaibâs konkreetlijd ovdâmeerhâid ovdâmerkkân pargopáájáin, maid tuáivuvetteđ taaiđâtábáhtusân puáttee ivvijd.

Macâttâsluámáttâh lii tääbbin:

https://link.webropolsurveys.com/S/085FA4F661795DB9

Sämitigge uásálist OA algâaalmugij pisováá foorumân (UNPFII) New Yorkist

Sämitige II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso já nuorâirääđi saavâjođetteijee Risten Mustonen uásálistev OA algâaalmugij pisováá foorumân (UNPFII) 22.4.-3.5.2019. Foorum 18. čuákkim válduteeman lii ärbivuáválâš tiätu (Traditional knowledge: Generation, transmission and protection).

Nuorâirääđi saavâjođetteijee Risten Mustonen uásálist foorumân 22.-27.4. já II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso 23.4.-2.5. Taan ive foorumist pyehtih oovdân válduteema lasseen OA algâaalmugkielâi ive.

– Mun vuárdám taan ive šiev savâstâlmijd eromâšávt algâaalmugij uásálistemvuoigâdvuođâst Ovtâstum aalmugáid. Uásálistemvuoigâdvuotâ lii ohtâ mii válduprioriteet Ovtâstum aalmugijn tääl”, muštâl II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso uásálistmist foorumân.

Foorumân uásálisteh Taažâ já Ruotâ Sämitigeh sehe maaŋgah sämiseervih Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. Algâaalmugij ovdâsteijeeh uárnejeh pisováá foorum ääigi ärbivuáválávt maaŋgâid miäldustábáhtusâid. Tábáhtusâi ulmen lii kiddiđ huámmášume já jyehiđ tiäđu algâaalmugáid kyeskee äigikyevdilis teemain.

OA algâaalmugij pisovâš foorum (The United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues, UNPFII) lii ive 2000 vuáđudum OA ekonomia- já sosiaalrääđi (Economic and Social Council, ECOSOC) vuálásâš raavâadeleijee toimâorgaan, moos kuleh 16 jiečânâs äššitobdeejesânid. Haldâttâsah nomâtteh käävci jesânid já algâaalmugeh käävci jesânid.

Foorum pargon lii pyehtiđ savâstâlmân algâaalmugáid kyeskee koččâmušâid eromâšávt ekonomâlii já sosiaallii ovdánem, kulttuur, pirâskoččâmušâi, škovlim, tiervâsvuođâ já olmoošvuoigâdvuođâi syergist. Pisovâš foorum addel avžuuttâsâid sehe tuáimá tehálâš foorumin staatâi, algâaalmugij sehe OA sierânâsseervij koskâsii savâstâlmân. Tot čokkân ohtii ivveest OA válduviäsust New Yorkist. Sämitigge uásálist pisováá foorum čuákkimáid jo-uv uássin Suomâ staatâ airâskode tâi jiečânávt.

https://www.un.org/development/desa/indigenouspeoples/unpfii-sessions-2/18-2.html

 

Lasetiäđuh:

Sämitige II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, puh. +358 40 187 1331, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Čearpmahat vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálii Teatris-tábáhtusân

Vuáččulij nuorâi teatterjuávkku Čearpmahat vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálii Teatris-tábáhtusân Jyväskylän vyesimáánust. Juávhust láá ohtsis nelji nuorâ já ton stivrejeijen tuáimá Mathis Ole Vars. Tuámáreh rámmojii juávhu oovdânpyehtim eromâšávt ton čielgâ ubâlâšvuođâst.

Aanaar Sajosist koskoho já tuorâstuv 10.-11.4. uárnejum Säminuorâi taaiđâtábáhtus lâi miänástus. – Tábáhtusân iä lah kuássin uásálistám nuuvt stuorrâ juávkku säminuorâid ko tääl, muštâl tábáhtus váldu-uárnejeijen toimâm Anna Lumikivi. – Mieldi lijjii párnááh já nuorah puoh sämmilij päikkikuávlu škoovlâin já lasseen Helsigist já Ruávinjaargâst. Lâi hirmâd šiev, kirjáás já huššâ peivi, mast huolâhánnáá puoh moonâi pyereest já meid puátuaulan huksejum pargopáájáin já mainâsláávust pijssájii jotteeh.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus válduteeman lâi teatter, moos uásálistii ohtsis 12 sämikielâlâš čaitâlmid. Toos lasseen ooinijm Helsig Pasila sämiluokkalij juáigusoovdânpyehtim, moos sehe keččeeh já tuámáreh lijkkuustuvvii. Puoh oovdânpyehtimeh lijjii fijnáseh já pyereest valmâštâllum, já tuámárijn lâi vaigâdis pargo valjiđ palhâšume finnee juávhuid.

Tábáhtusâst palhâšii stipendáin Kärigâsnjaargâ škoovlâ 13-ihásâš uáppee Aslak Pieski, kote máálái taaiđâtábáhtus posterân já postâkorttáid teddilum já ennuv rámmojum kove, mast lii puásuifáddá.

Väldikodálii Teatris-tábáhtusân vyelgee Čearpmahat-juávkku finnij oovdânpyehtimmääđhi lasseen palhâšummeen 300 euro stipend. Juávkun kullii Biret-Ingermaria Vars, Helli Alakorva, Mihkal-Máhtte Magga já Sinna-Briitta Sieppi. Teatris-tábáhtus uárnejuvvoo Jyväskyläst 24.-26. vyesimáánu.

Toos lasseen čuávuvááh juávhuh finnejii stipend:

1) Pasila vuáđuškoovlâ sämiluokkalij Diidamáilbmi oovdânpyehtimist Arvečalmmit, mon lâi stivrim Milla Pulska (100 €),

2) Aivvefal Eanodagas – Sámi Sinderellá, Anne-Mari Kukkonen ja Ulla Magga, Hettaast (200 €)

3) Sueʹnnʹjel siid äʹrbb– Tuõtt avi ǩeeʹles, Hanna-Maaria Kiprianoff ja Seija Sivertsen, Čevetjäävrist (100 €)
4) Davvinásttit – Boahttedolin, Hanna Outakoski ja Satu Nieminen, Kärigâsnjaargâst (100 €)
5) Skállovári idjaskuvlaččat – Oaivvehis olmmoš, Anni Ahlakorpi, Aleksi Ahlakorpi ja Sini Länsman, Ucjuuvâst (100 €)

Säminuorâi taaiđâtábáhtus tuámárin toimii elleekovestivrejeijee Katja Gauriloff, niävttár Anni-Kristiina Juuso sehe niävttár/sämikielâlii párnái TV-ohjelm pyevtitteijee Heli Huovinen.

Lasetiäđuh:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi(at)samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Tábáhtus hashtagih: #sndd2019 / #sntt2019

Säminuorâi taaiđâtábáhtus álgá

Tääl tot viijmâg álgá –  Säminuorâi taaiđâtábáhtus vuálgá joton koskoho 10.4. lekkâmjuhlijn! Saijoos auditoriost mij kuullâp muusikoovdânpyehtimijd puoh kuulmâ Suomâ sämikielân tme 18.00 rääjist. Tábáhtus váldupeeivi, tuorâstuv 11.4. auditoriost lyeve oolâ puátih säminuorah jieijâs sämikielâlij oovdânpyehtimijguin.

Tuorâstuv Saijoos uuvsah lekkâseh tme 8.00, kuás lekkâseh meid almottâttâmsaje sehe pargopáájáh aulast já Soljust. Pargopáájái lasseen tábáhtusâst puáhtá teivâđ sämikielâlii párnái- já nuorâikirjálâšvuođâ kuástideijeid. Tábáhtusân láá puátimin Dávvi GirjiNuõrttsääʹmkulttuurfonddAnarâškielâ servi sehe KieletärToos lasseen Sámi giella- ja kulturguovddáš Kárášjuuvâst puátá jyehiđ Gába-loostâ.

Tuorâstuv 11.4. ohjelm:

8:00 Saijoos uuvsah lekkâseh
Almottâttâmsaje lekkâs aulast
Vuosâišesaje lekkâs
Pargopáájáh lekkâseh aulast
8:50 Auditorio uuvsah lekkâseh
9:00 Ohjelm álgá auditoriost
Čiččâm vuossâmuš oovdânpyehtimid
11:30 Peivimäälispuddâ álgá
Ohtsâškove puoh tábáhtus uásálistein Saijoos ovdâšiljoost
Mainâsláávu lekkâs Saijoos ovdâšiljoostPargopáájáh juátkojeh aulast
12:50 Auditorio uuvsah lekkâseh
13:00 Ohjelm juátkoo auditoriost
Kuttâ majemuš oovdânpyehtimid
15:00 Tuámáreh pääcih smiettâđ puátusijd
Pargopáájáh juátkojeh aulastMainâsláávu mainâseh juátkojehAuditoriost čáittojeh videoh
16:00 Puátusij almostittem já stipendij jyehim

Lasetiäđuh:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi(at)samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Tábáhtus hashtagih: #sndd2019 / #sntt2019

Katja Gauriloff, Anni-Kristiina Juuso já Heli Huovinen taaiđâtábáhtus tuámárin – tábáhtus ohjelm almostui

Elleekovestivrejeijee Katja Gauriloff, filmâtäsni/čaittâleijee Anni Kristiina Juuso já čaittâleijee/sämikielâlii párnái TV Unna Junná pyevtitteijee Heli Huovinen tuáimih 10.-11.4. Aanaar Sajosist ornimnáál Säminuorâi taaiđâtábáhtus tuámárin. Uárnejeijeeh ilodeh tobdos elleekove- já tv-taasnij mieldi puátimist. – Jieijâs kulttuur ovdâsteijee tobdos ulmui oinum jieijâs tábáhtusâst lii šiev äšši. Puáhtá tuše kuvâttâllâđ, ete maggaar tobdo lii oovdânpyehtiđ jieijâs teatter pirrâ maailm palhâšum taiđârij oovdâst, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus lekkâmeh ávuduvvojeh koskoho ehidist Saijoos stuorrâ auditoriost tme 18 rääjist. Lekkâmijn kuullâp muusik puoh kuulmâ Suomâ sämikielân. Nuorttâlij muusik oovdânpuáhtá Anna Lumikivi čuojâtteijen Katri Kittilä. AmocAilu Valle ráppáv anarâš- já tavesämikielân. Sámi musihkkaakademiij  ohjelmist lii ärbivuáválâš já uđđâ sämimuusik.

Taaiđâtábáhtus liäkká Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus váldupeeivi, tuorâstuv 11.4. uáinip 12 säminuorâi teatteroovdânpyehtimid. Toos lasseen tábáhtussaajeest láá máhđulâšvuođah maaŋgâlágán pargopáájáid, sämikielâlii párnái- já nuorâikirjálâšvuotân uáppáásmân tâi veikâ sämikielâi foontij luođiimân jieijâs puhelimân já tabletân tâi kuuvij väldimân taaiđâtábáhtus selfie-seeini piällást.

Tábáhtusân vyerdip alda 500 uásálisted Helsig já Ucjuv kooskâst. Teatteroovdânpyehtimijn láá mieldi paijeel 100 nuorâd. Tábáhtus kiellân láá sämikielah.

Tuorâstuv 11.4. ohjelm:

8:00 Saijoos uuvsah lekkâseh
Almottâttâmsaje lekkâs aulast
Vuosâišesaje lekkâs
Pargopáájáh lekkâseh aulast
8:50 Auditorio uuvsah lekkâseh
9:00 Ohjelm álgá auditoriost
Čiččâm vuossâmuš oovdânpyehtimid
11:30 Peivimäälispuddâ álgá
Ohtsâškove puoh tábáhtus uásálistein Saijoos ovdâšiljoost
Mainâsláávu lekkâs Saijoos ovdâšiljoost

Pargopáájáh juátkojeh aulast

12:50 Auditorio uuvsah lekkâseh
13:00 Ohjelm juátkoo auditoriost
Kuttâ majemuš oovdânpyehtimid
15:00 Tuámáreh pääcih smiettâđ puátusijd
Pargopáájáh juátkojeh aulast

Mainâsláávu mainâseh juátkojeh

Auditoriost čáittojeh videoh

16:00 Puátusij almostittem já stipendij jyehim

Ohjelmân sättih puáttiđ nubástusah!

Tábáhtus jođettuvvoo tego ovdil-uv kuulmâ kielân: nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân. Tábáhtus jođetteijen láá nuorttâlâškielân Teemu Titola, anarâškielân Satu Aikio já tavesämikielân Aslak Uula Länsman.

Pargopáájái lasseen tábáhtusâst puáhtá teivâđ sämikielâlii párnái- já nuorâikirjálâšvuođâ kuástideijeid. Tábáhtusân láá puátimin Dávvi Girji, Nuõrttsääʹmkulttuurfondd, Anarâškielâ servi sehe Kieletär. Toos lasseen Sámi giella- ja kulturguovddáš Kárášjuuvâst puátá jyehiđ Gába-loostâ.

Lasetiäđuh:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi(at)samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Tábáhtus hashtagih: #sndd2019 / #sntt2019