Mäʹhtt väʹldded lokku saaʹmi meersažpeiʹvv?

Nuõrisuåvtõõzz  Dihtosis-haʹŋǩǩõs õhttsažtuâjast Nuõri Akatemiain taʹrjjad meersažpeiʹvven täid materiaalid. Materiaal veäkka vuäitt viõʹttjed juhllpeeiʹv sääʹmkulttuuʹre tobdstõõđeeʹl da čiŋlmõõveeʹl.

Čaaŋŋlummuš sääʹmkulttuuʹre mobiilsiõrr

Seppo-siõrrvuâlast siõrrâm sääʹmmteemlaž mobiilsiõrr lij tillʼlõvvum pââibužškooul lââʹssen nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõđjid. Siõrr vieʹǩǩat mättʼtõõđjid pirr Lääʹddjânnam mättjed da toʹlǩǩeed säʹmmlažvuõđâst da sääʹmkulttuurâst da tõt ǩiõttʼtââll odm. saaʹmi historia, ânnʼjõžpeeiʹv eettmõõžžid da oummuid, sääʹmmpihttâz, kulttuursa puästtad âânnmõõžž di äʹrbbvuõđlaid jieʹllemvueʹjjid.

Seppo-mobiilsiõr täävtõs lij smeʹllkâʹtted puärrsid, uʹčteeʹlid da vuõiǥstõõʹttjid mättʼted päärnaid da nuõrid saaʹmin da sääʹmkulttuurâst. Siõrr âânn seʹst vuâđđteâđaid saaʹmin di suåvvteei da čiŋlmõõʹtti harjtõõzzid. Siõr pääiʹǩ nuõrid smeʹllkââʹttet tuåimmjed jiõčč da raajjâd teeʹmest jiijjâs miõlljurddjid di saaǥǥstõõllâd tõin õõutsââʹjest nuuʹbbi nuõrivuiʹm.

Määusteʹmes siõrr lij tiʹllʼjemnalla Nuõri Akatemia neʹttseeidain: https://www.nuõriakatemia.fi/uʹčteela/

Škooulkueʹssreeis

Pââibužškooulid tillʼlõvvum tuâjjpääʹj jååʹđtâʹlle nuõrid smiõttât säʹmmlažvuõđ jeeʹres vueiʹnnemkuuʹlmest. Tuâjjpääʹj taʹrjjee tuõtt-teâđaid da toʹlǩǩummšid da tõin nuõr peäʹsse saaǥǥstõõllâd teeʹmest tuåimmjemnallšem harjtõõzzi veäkka. Tuâjjpääʹjj-jååʹđteei liâ temma škooultum sääʹmnuõr. Škooulkueʹssreiss lij määusteʹm. Tiʹlle škooulkueʹssreiss: http://www.nuõriakatemia.fi/škooulkueʹssreisslomaakk/

Peešttõs 75 leʹbe 90 min
Täävtõsjoukk: pââibužškooul
Škooulkueʹssreissvuuʹd: vueiʹvvgååradvuʹvdd, Turku, Tampere, Oulu, Jyväskylä di Ruäʹvnjargg da täi âʹlddvuuʹd.

Dihtosis-mõõntõõllâmpakk

Dihtosis-mõõntõõllâmpakk, koon veäkka uʹčteeʹl leʹbe vuäʹpsteei vuäitt jiõčč jååʹđted sääʹmmteemlaž tuâjjpääʹj leʹbe mättčiâss nuõrivuiʹm. Harjtõõzz liâ tillʼlõvvum pââibužškoouli lââʹssen vueʹllškooul pââibuž klaassid di nuuʹbb tääʹzz mättstroiʹttlid. Pakk pdf-suåvtõssân interneeʹttest leʹbe vuäitt še tiʹllʼjed määusǩani liiŋk tueʹǩǩen.  Paakk vuäǯǯamnalla lääddas da ruõccâs.  https://www.nuõriakatemia.fi/mättmateriaal/dihtosis-mättmateriaal-säʹmmlažvuõđ ǩiõttʼtõõllmõʹšše/

Tueʹlesääʹvummuš

Sääʹmmteemlaž teâttkâskk-tueʹlesääʹvummuš, koon vuäitt ââʹnned temma viizzlâsttmõõžžâst jeäʹrben  saaʹmi meersažpeeiʹv (6.2.) juuhlʼjem diõtt https://www.nuõriakatemia.fi/mättmateriaal/tueʹlesääʹvummuš-säʹmmlažvuõđâst/

Dihtosis – teâttpaʹǩat Saaʹmin:  https://nuõr.fi/dihtosis/ouddseidd-dihtosis/

 

Šiõǥǥ saaʹmi meersažpeeiʹv juõʹǩǩʼkeʹče!

Saaʹmi meersažpeiʹvv 6.2.

Sääʹmteʹǧǧ reäšš ääv uusi peeiʹv Aanar Sajoozzâst saaʹmi meersažpeiʹvven 6.2.2020 čiâss 11-15. Puäʹđ tobdstõõttâd Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša!

Sääʹmteeʹǧǧ takai koontâr, škooultem- da mättmateriaalkoontâr da sääʹmǩiõl koontâr mainste konttreez pirr Sajoozz jõnnkääʹrdest. Sääʹmteʹǧǧ kuâssad kuõʹssid prääʹzniǩ-kaaʹfin da Sajoozz poorrâmpäiʹǩǩ Čaijust vuäitt vuäʹstted meersažpeeiʹv peiʹvvporrmõõžž.

Sääʹm meersažpeeiʹv 6.2. programm Aanrest

Pueʹtted tiõrvân puk!

čiâss 7.00 rääʹjest
Yle Sääʹm vuõlttad sääʹmǩiõllsaž radioprograamm koolm sääʹmǩiõʹlle.
Neʹttradio: yle.fi/sapmi

9 Liippkaggmõš da Sääʹmsooǥǥ laaul, SIIDA

9-17 Siida čuäjtõõzzid peäss määustaa obb peeiʹv, SIIDA

9.30-11 SAJOS, auditorio
• Aanar škooul sääʹmklaass läulla, čuäʹjtâʹlle da taʹnssje.
• Õhttsaž laaul da musikk, Sääʹm päärnaikulttuurkõõskõs Mánnu
• Jieʹllikartt, Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõs

10.30-13 Sääʹm meersažpeeiʹv porrmõš, SIEʹBRRKÅʹDDPÕRTT, Sami Soster Rõ da Aanar sieʹbrrkåʹdd

11-15 SAJOS
• Sääʹmteeʹǧǧ ääv uus. Sääʹmteʹǧǧ kuâssad kuõʹssid prääʹzniǩ-kååʹffin.
• Sääʹmarkiv ääv uus

12 ”Njuuč suäjaivuiʹm – Ǩeʹrjjneǩ Yrjö Kokko ǩieʹjji mieʹldd”, Yrjö Kokko -seäʹbrr/Ilkka Vaura, SAJOS

12 Siida ođđsmââvv 2020-2022, SIIDA auditoriost

12.30 Sääʹm preddan seeilteeʹl, pop up -čuäjtõõzz ääʹveempeiʹvv, SIIDA pâʹjjkääʹrdest

13- Sluuʹžv, Aanar sieʹbrrkåʹdd, Aanar ceerkav
Sluuʹžv mâŋŋa ceerkavkååʹf sieʹbrrkåʹddpõõrtâst, Sámisoster Rõ da Aanar sieʹbrrkåʹdd

18 Fiʹlmmjeäʹǩǩääž, SAJOS
Čuäjtõõzz jäʹrjstet õhttsažtuâjast Sääʹmčeäppõõzz tuärjjõhttõs Visuálalaš Sápmi-Leader haʹŋǩǩõõzzin.

  • Siuttajoen erotus 2019, 2 min, Ville-Riiko Fofonoff, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Čáhcerávga 2019, 5 min, Suvi West, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Seavdnjadasa ja čuovgga gaskka 2019, 7 min, Sara Beate Eira Person, Sääʹmmjânnam / Tarr
  • Jearrat máttaráhkus 2019, 4 min, Marja Viitahuhta / Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Eadni, juoiggastivččet go? 2019, 9 min, Máret Inger Aslaksdatter Anti, Sääʹmmjânnam / Tarr
  • Bántafáŋga 2019, 4 min, Ingá Márjá Sarre, Sääʹmmjânnam / Tarr
  • dissociate (gáidat / máhccat) 2019, 3 min, Sunna Nousuniemi, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Jaakko Gauriloff – Laulan sinulle 2019, 12 min, Heli Valkama, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Giitu giitu 2019, 6 min, Elle Sofe Sara, Sääʹmmjânnam / Tarr
  • Sámás muinna 2019, 3 min, Ville-Riiko Fofonoff, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Fanas Jovnna 2019, 9 min, Sakari Maliniemi, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Ribadit 2019, 10 min, Elle Sofe Sara, Sääʹmmjânnam / Tarr

   

      

 

Šiõǥǥ saaʹmi meersažpeiʹvv pukid!

Pyeri säämi aalmugpeivi puohháid!

Buori sámi álbmotbeaivvi buohkaide!

Čaaŋŋâl sääʹmkulttuuʹre mobiilsiõr ååʹblǩest

Nuõrisuåvtõs õlmstâtt õõutsââʹjest Nuõri Akatemiain  Sukellus saamelaiskulttuuriin–mobiilsiõr. Siõr veäkka ǩiččlõõđât lââʹzzted tieʹttemvuõđ sääʹmkulttuurâst jeeʹres vueiʹnnemkuuʹlmi pääiʹǩ.

Seppo-siõrrvuâlast siõrrâm sääʹmmteemlaž mobiilsiõrr lij tillʼlõvvum pââibužškooul lââʹssen nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõđjid. Siõrr vieʹǩǩat mättʼtõõđjid pirr Lääʹddjânnam mättjed da toʹlǩǩeed säʹmmlažvuõđâst da sääʹmkulttuurâst da tõt ǩiõttʼtââll odm. saaʹmi historia, ânnʼjõžpeeiʹv eettmõõžžid da oummuid, sääʹmmpihttâz, kulttuursa puästtad âânnmõõžž di äʹrbbvuõđlaid jieʹllemvueʹjjid.

Seppo-mobiilsiõr täävtõs lij smeʹllkâʹtted puärrsid, uʹčteeʹlid da vuõiǥstõõʹttjid mättʼted päärnaid da nuõrid saaʹmin da sääʹmkulttuurâst. Siõrr âânn seʹst vuâđđteâđaid saaʹmin di suåvvteei da čiŋlmõõʹtti harjtõõzzid. Siõr pääiʹǩ nuõrid smeʹllkââʹttet tuåimmjed jiõčč da raajjâd teeʹmest jiijjâs miõlljurddjid di saaǥǥstõõllâd tõin õõutsââʹjest nuuʹbbi nuõrivuiʹm.

“Seppo-siõr plaanummša lij vuässõttum sääʹmnuõrid ouddmiârkkân tuâjjpaaʹji ååʹblǩest. Nuõr liâ vaaiktam siõrmõõntõõllmõõžži vaʹlljummša di siõr seʹst õõʹnni teeʹmaid da aaʹššid. Siõrr õlmstââʹttet vueʹǩǩšânji ouddâl Saaʹmi meersažpeeiʹv 6.2. da tõt lij šiõǥǥ nääʹll tobdstõõttâd da čiŋlmõõvvâd sääʹmkulttuuʹre õõutsââʹjest haʹŋǩǩõõzz jeeʹres materiaalivuiʹm”, särnn nuõripiisar Elli-Marja Hetta siõrâst

Määusteʹmes siõrr lij tiʹllʼjemnalla Nuõri Akatemia neʹttseeidain

Dihtosis- teâttpaʹǩat saaʹmin

 

Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia õhttsažhaʹŋǩǩõs, koon täävtõssân lij lââʹzzted väʹlddmeera kuulli nuõri tieʹttemvuõđ saaʹmin. Teâđ da haʹŋǩǩõõzz materiaal veäkka ǩiččlõõđât kaggâd sääʹm da sääʹmkulttuur bieʹǩǩen nuõri arggteâđ. Teeʹm älšmõʹtti ǩiõttʼtõõllmõš câgg seämmavuâra sääʹmpäärnaid da –nuõrid tillʼlõõvvi čårstummuž, da raavad sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälsteei sääʹmnuõri identiteeʹtt. Haʹŋǩǩõõzz teäggat Mättʼtõs- Da kulttuurministeria.

Lââʹzz Dihtosis-haʹŋǩǩõõzzâst

 

Lââʹssteâđ:

Vs. nuõripiisar, Sääʹmteʹǧǧ, Elli-Marja Hetta, 050 382 5179, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Projeʹkttkoordinaattor, Nuõri Akatemia, Ulla Saalasti. 040 567 4203, ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

Ooʒʒõõđ mieʹldd leʹbe eʹtǩǩed vuäzzla Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõʹsse 2020-2021

Ooccâp nuõrisuåvtõʹsse mieʹldd aktiivlaid, sääʹmaaʹššin älšmam nuõrid pirr Lääʹddjânnam. Nuõrisuåvtõõzz vaʹlljummšest puäʹđet väʹldded lokku, što vuäzzla eeʹttkâʹstte vueiʹtlva kääʹtteeʹl sääʹmvuuʹd di jeeʹres ǩiõlljooukid. Sääʹmǩiõl täidd lij tuäivvmõššân. Vaʹlljummšest jääʹǩǩtet še sooǥǥbeäʹli kõskksa tääʹssäärv. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlai ij taarbâž leeʹd sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž.

Nuõrisuåvtõʹsse vaʹlljeet čiččâm väʹlddveärla vuäzzla di siʹjjid juõʹǩǩkeʹče persoonla vääʹrrneeʹǩǩ. Vuäzzla aʹlǧǧe leeʹd 18–28-âkksa aktiivlaž sääʹmnuõr. Lââʹssen suåvtõʹsse vaʹlljeet vitt põõšši äʹšštobddi. Äʹšštobddivuäzzla aʹlǧǧe leeʹd vaʹlljem poodd 15–17-âkksa. Nuõrisuåvtõs tuejjad sääʹmteeʹǧǧ halltõʹsse eʹtǩǩõõzz vaʹlljummšest åårrai vuäzzlain, da loopplaž tuʹmmstõõǥǥ tueʹjjad sääʹmteeʹǧǧ sååbbar.

Vuäitak ooccâd mieʹldd leʹbe eʹtǩǩeed tij miõlâst nuõrisuåvtõʹsse suåppi 18–28-âkksaid sääʹmnuõrid da äʹšštobddivuäzzliʹžžen suåppi 15–17-âkksaid sääʹmnuõrid. Eʹtǩǩõõzz vuâđđõõttmõõžžineez vuäitt vuõltteed 1.12.2019 mõõneeʹst neʹttpååʹštin nuõripiisra addrõʹsse elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

leʹbe pååʹštin Nuõrisuåvtõʹsse

Nuorisoneuvosto
Sajos, 998700 Inari

Vuäitak tiuddeed še ooccâmpõmmâi.

Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst tuåimmjeei nuõrisuåvtõõzz vueiʹvv-vueʹǩǩeš tuâjjan lij õõuʹdeed sääʹmnuõri ǩiõllʼlaž da kulttuursaid vuõiggâdvuõđid di raaveed sääʹmnuõri identiteett nuõrituâj pääiʹǩ. Lââʹssen suåvtõs puätt valmštõõllâd tõid sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzid, aalǥtõõzzid, ceâlklmid da jeeʹres peäʹlestvälddmõõžžid, kook kueʹsǩǩe sääʹmnuõrid.

Nuõrisuåvtõõzz tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd lââʹzz tääiʹben www.nuor.fi

Lââʹssteâđ

Vs. Nuõripiisar Elli-Marja Hetta teʹl. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Nuõrid rajjum seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj jåårǥlõttum kouʹmme sääʹmǩiõʹlle

Narodleett nuõrid rajjum seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj lij jåårǥlõttum tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle da õlmstõttum Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz tuåimâst.

Seksuaalʼlažvuõtt lij õhtt vääžnai vueʹss oummu šõddmõõžž. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki ääʹšš lie leämmaž ǩiõlddum jeäʹrben sääʹmõhttsažkååʹddest. Tõin lij vuäittam leeʹd vaiggâd mainsted, jie-ka ođđ temma kuõskki sääʹn leäkku leämmaž vieʹltǩani sääʹmǩiõʹlle valmmša âânnmõõžžâst. Sääʹnnǩiiʹrji veäkka smeʹllkâʹttep sääʹmnuõrid mainsted jiijjâs jieʹnnǩiõl. Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâttmõõžžâst lij še jurddum sääʹmǩiõllsa seksuaalčuõvtõõzz taarbid.

”Sääʹnnǩeeʹrj valmštummuž lij vuõrddum da lij fiinâs, što vuõǯǯim õlmstõttum samai ÕM alggmeerai ǩiõli eeʹjj poodd. Tuäivvap, što seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj šâdd veiddsõs liâvtõʹsse da tõn vääʹldet smeʹllkââʹtteeʹl âânnmõʹšše. Tuäivvmõššân lij še, što seksuaalʼlažvuõđâst vueiʹtet mainsted hieʹlǩeld, ǥu tõõzz käunnʼje sääʹn jiijjâs ǩiõlin”, rämmaš nuõrisuåvtõõzz vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Ánte Veijola.

Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlaž Niila Rahko lij tuʹmmjam Narodleett blogist sääʹmǩiõllsa seksuaalsääʹnnǩeeʹrj miârktõõzz. ”Taarbšep seksuaalʼlažvuõđ kovveei saaʹnid sääʹmǩiõʹlle. Sannõs tuärjjad sääʹmǩiõl mättjummuž – lij veʹt ǩiõll ikkân kulttuuʹre. Sääʹmnuõr taarbše jiijjâs sääʹnnǩeeʹrj seksuaalsannõʹsse, ǥu teâđ vuäǯǯmõš jiijjâs ǩiõlin lij priʹmeârla. Sääʹn õuʹdde neävv õlmmeed jiijjâs tiõrvâs naaʹlin, di tõn diõtt sääʹmǩiõllsaž seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj lij miârkteei da kaiʹbbjum lââʹss. Sääʹmǩiõllsaž seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj taʹrjjad še vuõrâsoummuid kuånstid väʹldded aaʹššid õuʹdde päärnaivuiʹm”, tuʹmmai Rahko.

Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâttmõʹšše kuʹlle jiânnai terminologiatuâj, ǥu puk sääʹnnǩeeʹrjest åårrai sääʹn jie võl leäkku âânnmõõžžâst leʹbe noormtum. Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlõõzz lie valmštõõvvâm kõrr tuâj puåđõssân iiʹjji 2018 da 2019 poodd. Jåårǥlâʹttemtuâjast tuejjeeš õhttsažtuâj Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjin.

“Leäm samai toođvaž, što vuäǯǯap nuõrttsääʹmǩiõʹlle ođđ seksuaalsannõõzz. Sääʹn lie leämmaž õuddâl samai occanj, mõõn diõtt juʹn tåʹlǩ jåårǥlâttmõš lij leämmaž vaʹǯǯtõsnallšem. Vaʹǯǯtõsvuõđâst čuäʹjat juʹn tõt, što ǩiõttʼtõõllâmnallšem sääʹnnliʹstte nårrje õhtseʹžže 441 sääʹn, koid leäʹp nuõrttsääʹm ǩiõlljuâǥǥtõõzz såbbrin ǩiõttʼtõõllâm. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki aaʹššin jeät leäkku ääiʹjab saaǥǥstõõllâm da tõt kuâsttji še vueʹjj ǩiõlltuâjast: jåårǥlõõzzid lij leämmaž vaiggâd kaunnâd da jiânnai lie õnnum vuõiʹǧǧest läiʹnnsääʹn. Koid-ne saaʹnid lie leämmaž määŋg vaajtõsmääin, kooi uuʹcces miârktõsjeäʹrdõõzzin leäʹp ooccâm teâđaid.” särnn nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjlaž Mervi Semenoff sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâʹttemproseezzâst.

Juʹn pâʹjjel 10 eeʹjj mââiårra Narodlett vuâmmši, što nuõr kõʹčče jiânnai seksuaalʼlažvuõʹtte da seʹksse kuõskki saaʹnid, fiʹttõõzzid da meäʹrteeʹlmid. Sääʹnnǩeeʹrj veäkka haaʹleeš čiõlǥeed seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki teeʹrmid, što teeʹmest mainstummuž hiâlptââvv. Tõn veäkka haaʹleeš vaaikted tõõzz, što nuõr vuäǯǯa ääʹššmeâldlaž teâđ, kååʹtt lij ânnʼjõõvi muʹrdded seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki ǩiõlddjid da åskkmõõžžid. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki fiʹttõõzz da meäʹrteeʹlm lie jiânnai da ođđ šâʹdde čõõđ ääiʹj. Tõn diõtt sääʹnnǩeʹrjj lij vääžnai oođeed mieʹrrkõskksaž aaiʹjin, särnn Narodleett äʹšštobddi Sari Hälinen.

Tobdstõõđ seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩerjja lääʹddǩiõʹlle, tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, aanarsääʹmǩiõʹlle da nuõrttsääʹmǩiõʹlle.

Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlaž Niila Rahko lij ǩeeʹrjtam Narodleett blogiiʹje jurddjin seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩiiʹrjin. Looǥǥ lââʹzz https://narodleettblogi.com/2019/09/30/sääʹmǩiõllsaž-seksuaalsääʹnn-lââʹzzat-pueʹrrjieʹllem-da-tieʹttemvuõđ/

Lââʹssteâđ

Vs. Nuõripiisar Elli-Marja Hetta teʹl. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Narodlett, äʹšštobddi Sari Hälinen teʹl, 050 302 5935, sari.halinen(at)vaestoliitto.fi

 

     

 

Sääʹmǩiõllsaž nuõri teâtt- da vuäʹpstõs-seiddõs ävvan

Koolmin sääʹmǩiõlin da lääʹddǩiõlin iʹlmstõõvi seeidaid lij puuʹtʼtam Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs.

”Rämmšep, što piâssâp sääʹm ǩiõllneäʹttel cisttân ääveed ođđ seeidaid. Seeidain kaaunak jeäʹrbi mieʹldd teâđaid nuõrisuåvtõõzzâst da tõn tuåimmjummšest, sääʹmnuõri teâtt- da vuäʹpstõskääzzkõõzzid da videoblogid. Mâʹŋŋlubust piâzzak še ǩeeʹrjted saaǥǥstõõllâmfooruuʹme”, särnn nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Risten Mustonen.

Seiddõõzz siiskõõzz liâ rajjum jeäʹrben sääʹmnuõrid. Lââʹssen seeidain käunnʼje teâđ še takainalla pukid ouddmiârkkân Dihtosis- teâttpaʹǩaat ååʹblǩest. Seeidai teeʹmm lij õhttsallašvuõtt. “Haaʹleep, što täk seeid liâ puki sääʹmnuõri vääras, koʹst täättas sij juʹn   jälsteʹče. Tuäivtep sääʹmnuõrid pueʹtted tiõrvân vuässõõttâd še siiskõõzzpuuʹtʼtõʹsse teeʹksti, snimldõõǥǥi di videoi pääiʹǩ”, Risten Mustonen särnn.

Nuõri teâtt- da vuäʹpstõstuâjj lij cõggi nuõrituâjj, kååʹtt taʹrjjad teâđ, ohjjeem da vuäʹpstõõzz jeeʹresnallšem nuõri jeällma kuõskki kõõččmõõžžin da vueʹjjin. Tuâjjmaallin tuärjjeet nuõri šõddmõõžž, jiõččsmõõvvmõõžž da pueʹrrjieʹllem da tõk vuâđđâʹvve nuõri teâđ da tuärjjõõzzi taarbid.

Vueʹssen seiddõõzz liâ še nuõrisuåvtõõzz ođđnam seeid. Seiddõõzzâst pââstak tobdstõõttâd nuõrisuåvtõõzz tuåimmjummša da seuʹrrjed måkam tuåimmjummuž suåvtõõzzâst lij ååʹn da pueʹttiääiʹjest. Seiddõs ävvan seärad 23.10. addrõõzzâst www.nuor.fi.

Teâtt- da vuäʹpstõs-seiddõõzz viiǥǥât ooudâs čõõđ ääiʹj. Väʹlddep vuâstta siiskõsjurddjid. Jõs tuʹst liâ jurddi seiddõõzz siiskõõzzâst, vääʹld õhttvuõđ haʹŋǩǩõstuâjjliʹžže.

Seeid liâ vueʹss DigiÁrran-haʹŋǩǩõõzz, kååʹtt lij nuõrisuåvtõõzz da Vuʹvddvaaldâšmkonttâr õhttsažtuejj.

Lââʹssteâđ:

Kati Eriksen
DigiÁrran-haʹŋǩǩõs
Sääʹmteʹǧǧ
kati.eriksen(at)samediggi.fi

Sääʹmǩiõllsaž nuõri luõvâsvuõđtuåimmjummša lij tarbb pukin sääʹmvuuʹd kooʹddin

Sääʹmtiiʹǧǧi nuõrisuåvtõõzz De! -haʹŋǩǩõõzzâst vuõǯǯum ǩiõččlâsttmõõžži vuâđald sääʹmǩiõllsiʹžže nuõri luõvâsvuõđtuåimmjummša lij tarbb pukin sääʹmvuuʹdkooʹddin. Tuåimmjummuš õõlǥat põõžžtem vääžnmõsân tõin čårrsummuž siidin, koin jiâ ääiʹjab leäkku leämmaž ni måkam tuåimmjummuž nuõrid. Nuõrisuåvtõõzz haʹŋǩǩõõzz tuåimmjummuž puuʹđi 30.8.2019.

Haʹŋǩǩõõzzâst rieʹššeš odm. vueʹllǥa kõddâz nuõrijeäʹǩǩõõzzid di altteeš šuurab šõddmõõžži õhttvuõʹtte mâʹta Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva da Ijahis idja-festivaaʹlid. Haʹŋǩǩõõzz poodd rieʹššeš õhttseʹžže 24 šõddmõõžž, koin liâ leämmaž õhttseʹžže 945 vuässõõđi. Šõddmõõžžin nuõrid lij smeʹllkõttum mainsted sääʹmǩiõl ođđ pirrõõzzin da ââʹnned õhttvuõđ vuuʹd jeeʹres sääʹmǩiõllsaid nuõrid pâʹjjel kåʹddraaji.

De! -Haʹŋǩǩõõzz poodd lij rajjum čââpp õhttsažtuejjsäiʹmmõs Uccjooǥǥ, Aanar da Suäʹđjel vuuʹdi nuõrituej toimmjeeʹji kõõsk da vuässõttum Aanar vuuʹd cõggi vuäivvõõttâmtuej Selvä Peli-tuåimmjummša. Haʹŋǩǩõõzz mieʹtt nuõrisuåvtõs põõʹsti vuässõõttâd konkreettlânji Selvä Peli-tuåimmjummša da vuõssmõs vuâra Lääʹddjânnam beäʹlnn riâššâd še sääʹmǩiõllsa cõggi vuäivvõõttâmtuej nuõrid. Haʹŋǩǩõõzzâst lij še tuejjuum õhttsažtuej sääʹmõhttõõzzi, mâʹta Sámi Siida rõ:in, Vuõccu sääʹmõhttõõzz, Nuõrttsääʹmkuttuurfoondin, Saaʹmi siidsåbbar da Sámi Duodji rõ:in. Projeʹktt lij tuejjääm õhttsažtuej še Leader-teäggtemvuâla Youth Activator Network-haʹŋǩǩõõzzin.  Õhttsažtuej tuejjeeš še jeeʹres sääʹmšõddmõõžži da tõi riâššjivuiʹm.

“Haʹŋǩǩõõzz aalǥâst viiǥǥim čõõđ nuõrid jurddum webropol-kõõjjõs tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, aanarsääʹmǩiõʹlle, nuõrttsääʹmǩiõʹlle da lääʹddǩiõʹlle. Kõõjjõõzz veäkka kartʼteeš nuõri tuõvvjid sääʹmǩiõllsa luõvâsvuõđtuåimmjummuž kuõskeeʹl. Kõõjjõʹsse puõʹtte 43 vasttõõzz. Lââʹssen jiõʹlim škooulkueʹssreeisast Čeʹvetjääuʹrest, što piâzzim kuullâd nuõrttsääʹmǩiõllsai nuõri tuõvvjid. Täi vasttõõzzi vuâđald vuõʹljim õhttsažtuejjsäiʹmmõõzzâst viikkâd čõõđ nuõri jurddjid pääiklaž ǩiõllvueʹjj da resuurs lokku vääʹldeeʹl”, särnn De! -haʹŋǩǩõõzz projeʹktt-tuejtuejjliʹžžen reâuggam Tuuli Miettunen.

Nuõrisuåvtõs juätkk õhttsažtuej sääʹmvuuʹd nuõrituejjlaivuiʹm da Selvä Peli-säiʹmmõõzzin. Nuõrid smeʹllkââʹttet jiijjâsmääinla tuåimmjummuž riâššmõʹšše taʹrjjeeʹl siʹjjid ouddmiârkkân siõrid da jeeʹres materiaal uuʹdeeʹl läinna. Materiaalid vueiʹtet laiʹnnʼjed še õhttõõzzid, jõs tõk haaʹlee riâššâd sääʹmǩiõllsaž tuåimmjummšid nuõrid.

“Rämmšep tõʹst, mõõn jiânnai haʹŋǩǩõs lij täävtam nuõrid da mäʹhtt määŋgbeällsa tuåimmjummuž leäʹp pâsttam taʹrjjeed da nääʹit tuåimmjummšin vaʹstteed nuõri jiijjâz tuõvvjid. Haʹŋǩǩõs lij čuäjtam, što sääʹmǩiõllsiʹžže nuõrituõjju da tõn põõššjen vuäǯǯmõʹšše lij jõnn tarbb. Nuõrilääʹjj 8 §:n mieʹldd nuõrituejj kooll kooʹddi tuejaid. Haʹŋǩǩõõzz poodd rajjum õhttsažtuejjsäiʹmmõõzzi mieʹldd lij pueʹrr juäʹtǩǩed kooʹddivuiʹm tuåimmjeei õhttsažtuej da viikkâd ooudâs sääʹmǩiõllsa nuõrituej”, nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Risten Mustonen tuâtt.

Haʹŋǩǩõõzz jõrddmõššân lij leämmaž kartʼteed sääʹmvuuʹdest di jeeʹresåʹrnn Lääʹddjânnmest sääʹmǩiõllsaž luõvâsvuõđi tuåimi tarbb da raajji di älšmâʹtted jeeʹres tuåimmjeeʹjid puuʹtʼted sääʹmǩiõllsa nuõrikulttuur. Õhttân tääʹrǩes täävtõssân lij leämmaž jeeʹres tuåimmjeeʹji säiʹmmõõttmõš. Haʹŋǩǩõõzzâst lij malluum jeeʹresnallšmid luõvâsvuõđtuåimmjummšid Uccjooǥǥ, Aanar da Suäʹđjel kooʹddi vuuʹdest.

De! -haʹŋǩǩõõzz teäggti Leader Pohjoisin Lappi (Tââʹvmõs Lappi) da haʹŋǩǩõs viʹǩǩeš čõõđ ääiʹjest 1.10.2018-30.8.2019.

Lââʹssteâđ

Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Risten Mustonen, risten.mustonen(at)samediggi.fi

Vs. Nuõripiisar Elli-Marja Hetta teʹl. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

 

Sääʹmteeʹm meâldlaž škooulkõʹllʼjummuž lie tiʹllʼjemnalla lookkâmpââjas 2019-2020

ääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia õhttsaž haʹŋǩǩõs Dihtosis lij škooultam ođđ škooulkõʹllʼjeeʹjid tuåimmjummša mieʹldd. Õhttsiʹžže 14, ođđ da ääiʹjab, škooulkõʹllʼjeeʹjed jåʹtte tiʹllʼjõõzzâst škooulin pirr Lääʹddjânnam. Lookkâmpââʹj 2019-2020 škooulkõʹllʼjummuž lie jurddum pââibužškooulid da tiʹllʼjemnalla ääiǥas 17.9.2019-31.5.2020.

Sääʹmteeʹm meâldlaž škooulkõʹllʼjummšid vuäitt tiʹllʼjed väʹlddgååradvoudda, Turku-gåårda, Tampere-gåårda, Jyväskylä-gåårda, Oulu-gåårda, Ruäʹvnjaʹrǧǧe di tõi ââlda. Kõʹllʼjem pešttmõš meäʹrrââvv mättstroiʹttel mättčiâssi kookkadvuõđ mieʹldd. Mättčiâss šâdd vuäʹnkõs info-vueʹzzest di tuåimlaž harjtõõzzin. Čiâssi äiʹǧǧen mättʼtõõtti peäʹsse vuäjjned temma õõutsââʹjest tuejjeeʹl, saǥstõõleeʹl da smiõtteeʹl. Kõʹllʼjummuž lie mättstroiʹttlid määustem. Škooulkõʹllʼjummuž mättstroiʹttlasad vuäitt tiʹllʼjed addrõõzzâst: www.nuortenakatemia.fi/kouluvierailulomakkeet/

Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia õhttsaž haʹŋǩǩõs, koon mieʹrren lij lââʹzzted väʹlddnarooʹde kuulli nuõri teâđ säʹmmlai da sääʹmkulttuur pirr. Haʹŋǩǩõõzz teäggat Mättʼtõs- da kulttuurministeria.

 

Lââʹssteâđ:

Projeʹktt-tuâjjlaž, Sääʹmteʹǧǧ, Minna Lehtola 040 650 3620 minna.lehtola(a)samediggi.fi

Projeʹkttkoordinaattor, Nuorten Akatemia, Ulla Saalasti 040 567 4203, ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

Vueʹlj ton še mieʹldd škooulkõʹllʼjeeʹjen

Lookkâmpââʹj 2019-2020 škooulkõʹllʼjummuž lie äʹlǧǧmen čõhččmannu 17. peeiʹv. Ååʹn älggam lookkâmpââʹj loʹppe mõõneeʹst täävtõssân lij kõʹllʼjed õhttsiʹžže 80 škooulâst pirr Lääʹddjânnam. Kõʹllʼjeʹmen jåʹtte 18 eeʹǩǩed teâuddam sääʹm nuõr. Oulu vuuʹdest škooulkõʹllʼjeeʹjen tuåimmjam Teija Kaartokallio mušttal, što kõʹllʼjummuž lie leämmaž mättʼteei še suʹnne jiõcces. ”Lij leämmaž fijnn piâssâd vueiʹnned tõn, ko klaassâst mättʼtõõtti tuõđi kulddle da seeʹst miõll ǩeäss sääʹmteeʹmid, kook leʹjje vââjjad kõʹllʼjummšitaa pääʹcced vooʹps ǩiõttʼtõõlǩâni. Määŋg kõʹllʼjem mâŋŋa lij leämmaž tobdd oʹnnstummšest, ko mättʼtõõtti lie veâl pääccam kõõjjeed lââʹzz leʹbe mušttled vuõiʹǧǧest mõõnn hääʹsǩ leäi.”

Õhtt kõʹllʼjummuž peštt mättstroiʹttlest ǩidd ååreeʹl 75-90 minuuttâd, koon diõtt škooulkõʹllʼjummuž suäʹppe puârast mättʼtõõttja leʹbe čårrtuâjjan. ”Mättʼtõõtti jieʹllma kõʹllʼjummuš šeâtt puârast. Kõʹllʼjeʹmmen vuäitt jååʹtted nuʹtt jiânnai da teʹl ko jiõccsa lij šiõttâl, da tõn diõtt tõk lie-ki leämmaž samai pueʹrr lââʹsstiânâs aʹrǧǧe.”, mušttâl Teija, ko suʹst kõõjjât, mõõn puârast kõʹllʼjummuž čaʹǩǩe teimma ǩeâđđa suu kalenteera.

Čõõuč škooulkõʹllʼjeeiooccmõš lij äävai 30.8. räjja. Aainâs väʹlddgååradvoudda da Tampere voudda ooʒʒât ođđ kõʹllʼjeeʹjid. Ođđ škooulkõʹllʼjeeʹjid riâššât škooultõõzz vuõssaarǥ 16.9. Heʹlssnest Nuõri Akatemiast. Juõʹǩǩ kõʹllʼjummšest määuʹset 54 euron pääʹlǩ di koʹrvveet mäʹtǩǩ-kuulid. Luõvâld ǩeeʹrjtum ooccmõõžžid âlgg tuåimted addrõʹsse: minna.lehtola(at)samediggi.fi.

Škooulkõʹllʼjummuž lie vueʹssen Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis- õhttsaž haʹŋǩǩõõzzâst, koon mieʹrren lij lââʹzzted teâđ säʹmmlai pirr väʹlddnarood nuõri seʹst jeeʹresnallšem mõõntõõllmõõžživuiʹm. Haʹŋǩǩõõzz teäggad mättʼtõs- da kulttuurministeria. Haʹŋǩǩõs juätkkai 30.6.2020 räjja.

Máren-Elle tuåimmji še škooulkõʹllʼjeeʹjen ǩeâđđa 2019. Son lij Nuõri Akatemia škooulkõʹllʼjeeʹjen påʹrǧǧmannust. Tääiʹben vuäitak lookkâd suu jurddjid tuåimmjem pirr.

Lââʹssteâđ:

Projeʹktt-tuâjjlaž Minna Lehtola, Teʹl: 010 839 3132 | +358 40 650 3620, minna.lehtola(a)samediggi.fi

Škooulkõʹllʼjummuž vuäǯǯa juâtk čâhčča 2019

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis-õhttsažhaʹŋǩǩõs lij puuttam tän ǩiiđ peäʹlest. Haʹŋǩǩõõzz veäkka tuejjeeš sääʹmvuõđ tobddsen pââibužškooulid jurddum sääʹmteemlaž  škooulkõʹllʼjummši veäkka da uʹčteeʹlid teeʹmm jiõččnaž mättʼtummša jurddum mõõntõõllâmpaakk veäkka.

Lookkâmpââʹj poodd viʹǩǩeš čõõđ õhttsiʹžže 59 škooulkõʹllʼjummšed 12 škooulkõʹllʼjeei viõǥǥin pirr jânnam. Kõʹllʼjummši pääiʹǩ tääʹvteš arvvlõõzz mieʹldd 1400 nuõrrâd. Kõʹllʼjummšid haaʹleeš samai jiânnai, ij-ǥa pukid tiʹllʼjum škooulkõʹllʼjummšid vuäittam čõõđted tõn diõtt, ko resuurs leʹjje rääʹjtum.

Uʹčteeʹlid teeʹmm jiõččnaž mättʼtummša 5.-9. klaassid di nuuʹbb tääʹzz mättjemstroiʹttlid jurddum mõõntõõllâmpaakk tieʹddeš lääʹdd- da ruõccǩiõʹlle. Lääʹddǩiõllsaž dohat käpplõõǥǥ teädldõõǥǥâst sõrgg 700 käpplõkkâd lie juõkkum ooudårra. Mõõntõõllâmpaakkid lie võl kuhttu ǩiõʹlle. Paakk vuäitt tiʹllʼjed addrõõzzâst: www.nuortenakatemia.fi/kouluvierailulomakkeet

Škooulkõʹllʼjummuž juätkkje čâhčča 2019

Dihtosis-haʹŋǩǩõs juätkkai ǩieʹzz 2020 räjja. Sääʹmteemlaž škooulkõʹllʼjummuž juätkkje čâhčča 2019. Ođđ škooulkõʹllʼjeeʹjid puäʹđet rekrytâʹstted alggčõõuč poodd. Ođđ kõʹllʼjeeʹjid tuäivat mieʹldd haʹŋǩǩõʹsse jeäʹrben vueiʹvvgååradvuuʹdest. Haʹŋǩǩõõzz nuuʹbb vueʹzzest čõõđtet kõʹllʼjummši lââʹssen sääʹmvuõđ ǩiõttʼtõõlli seppo-mobiilspeâl, koon taʹrjjeet škooulid pirr Lääʹddjânnam. Speâl lanseerââʹstet eeʹjj 2020 siõmmna ouddâl meersažpeeiʹv.

Lââʹssteâđ:

Elli-Marja Hetta
Vs. nuõripiisar
010 839 3134, 050 382 5179
elli-marja.hetta(a)samediggi.fi