Ooʒʒõõđ mieʹldd leʹbe eʹtǩǩed vuäzzla Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõʹsse 2020-2021

Ooccâp nuõrisuåvtõʹsse mieʹldd aktiivlaid, sääʹmaaʹššin älšmam nuõrid pirr Lääʹddjânnam. Nuõrisuåvtõõzz vaʹlljummšest puäʹđet väʹldded lokku, što vuäzzla eeʹttkâʹstte vueiʹtlva kääʹtteeʹl sääʹmvuuʹd di jeeʹres ǩiõlljooukid. Sääʹmǩiõl täidd lij tuäivvmõššân. Vaʹlljummšest jääʹǩǩtet še sooǥǥbeäʹli kõskksa tääʹssäärv. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlai ij taarbâž leeʹd sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž.

Nuõrisuåvtõʹsse vaʹlljeet čiččâm väʹlddveärla vuäzzla di siʹjjid juõʹǩǩkeʹče persoonla vääʹrrneeʹǩǩ. Vuäzzla aʹlǧǧe leeʹd 18–28-âkksa aktiivlaž sääʹmnuõr. Lââʹssen suåvtõʹsse vaʹlljeet vitt põõšši äʹšštobddi. Äʹšštobddivuäzzla aʹlǧǧe leeʹd vaʹlljem poodd 15–17-âkksa. Nuõrisuåvtõs tuejjad sääʹmteeʹǧǧ halltõʹsse eʹtǩǩõõzz vaʹlljummšest åårrai vuäzzlain, da loopplaž tuʹmmstõõǥǥ tueʹjjad sääʹmteeʹǧǧ sååbbar.

Vuäitak ooccâd mieʹldd leʹbe eʹtǩǩeed tij miõlâst nuõrisuåvtõʹsse suåppi 18–28-âkksaid sääʹmnuõrid da äʹšštobddivuäzzliʹžžen suåppi 15–17-âkksaid sääʹmnuõrid. Eʹtǩǩõõzz vuâđđõõttmõõžžineez vuäitt vuõltteed 1.12.2019 mõõneeʹst neʹttpååʹštin nuõripiisra addrõʹsse elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

leʹbe pååʹštin Nuõrisuåvtõʹsse

Nuorisoneuvosto
Sajos, 998700 Inari

Vuäitak tiuddeed še ooccâmpõmmâi.

Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst tuåimmjeei nuõrisuåvtõõzz vueiʹvv-vueʹǩǩeš tuâjjan lij õõuʹdeed sääʹmnuõri ǩiõllʼlaž da kulttuursaid vuõiggâdvuõđid di raaveed sääʹmnuõri identiteett nuõrituâj pääiʹǩ. Lââʹssen suåvtõs puätt valmštõõllâd tõid sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzid, aalǥtõõzzid, ceâlklmid da jeeʹres peäʹlestvälddmõõžžid, kook kueʹsǩǩe sääʹmnuõrid.

Nuõrisuåvtõõzz tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd lââʹzz tääiʹben www.nuor.fi

Lââʹssteâđ

Vs. Nuõripiisar Elli-Marja Hetta teʹl. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Nuõrid rajjum seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj jåårǥlõttum kouʹmme sääʹmǩiõʹlle

Narodleett nuõrid rajjum seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj lij jåårǥlõttum tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle da õlmstõttum Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz tuåimâst.

Seksuaalʼlažvuõtt lij õhtt vääžnai vueʹss oummu šõddmõõžž. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki ääʹšš lie leämmaž ǩiõlddum jeäʹrben sääʹmõhttsažkååʹddest. Tõin lij vuäittam leeʹd vaiggâd mainsted, jie-ka ođđ temma kuõskki sääʹn leäkku leämmaž vieʹltǩani sääʹmǩiõʹlle valmmša âânnmõõžžâst. Sääʹnnǩiiʹrji veäkka smeʹllkâʹttep sääʹmnuõrid mainsted jiijjâs jieʹnnǩiõl. Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâttmõõžžâst lij še jurddum sääʹmǩiõllsa seksuaalčuõvtõõzz taarbid.

”Sääʹnnǩeeʹrj valmštummuž lij vuõrddum da lij fiinâs, što vuõǯǯim õlmstõttum samai ÕM alggmeerai ǩiõli eeʹjj poodd. Tuäivvap, što seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj šâdd veiddsõs liâvtõʹsse da tõn vääʹldet smeʹllkââʹtteeʹl âânnmõʹšše. Tuäivvmõššân lij še, što seksuaalʼlažvuõđâst vueiʹtet mainsted hieʹlǩeld, ǥu tõõzz käunnʼje sääʹn jiijjâs ǩiõlin”, rämmaš nuõrisuåvtõõzz vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Ánte Veijola.

Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlaž Niila Rahko lij tuʹmmjam Narodleett blogist sääʹmǩiõllsa seksuaalsääʹnnǩeeʹrj miârktõõzz. ”Taarbšep seksuaalʼlažvuõđ kovveei saaʹnid sääʹmǩiõʹlle. Sannõs tuärjjad sääʹmǩiõl mättjummuž – lij veʹt ǩiõll ikkân kulttuuʹre. Sääʹmnuõr taarbše jiijjâs sääʹnnǩeeʹrj seksuaalsannõʹsse, ǥu teâđ vuäǯǯmõš jiijjâs ǩiõlin lij priʹmeârla. Sääʹn õuʹdde neävv õlmmeed jiijjâs tiõrvâs naaʹlin, di tõn diõtt sääʹmǩiõllsaž seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj lij miârkteei da kaiʹbbjum lââʹss. Sääʹmǩiõllsaž seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj taʹrjjad še vuõrâsoummuid kuånstid väʹldded aaʹššid õuʹdde päärnaivuiʹm”, tuʹmmai Rahko.

Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâttmõʹšše kuʹlle jiânnai terminologiatuâj, ǥu puk sääʹnnǩeeʹrjest åårrai sääʹn jie võl leäkku âânnmõõžžâst leʹbe noormtum. Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlõõzz lie valmštõõvvâm kõrr tuâj puåđõssân iiʹjji 2018 da 2019 poodd. Jåårǥlâʹttemtuâjast tuejjeeš õhttsažtuâj Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjin.

“Leäm samai toođvaž, što vuäǯǯap nuõrttsääʹmǩiõʹlle ođđ seksuaalsannõõzz. Sääʹn lie leämmaž õuddâl samai occanj, mõõn diõtt juʹn tåʹlǩ jåårǥlâttmõš lij leämmaž vaʹǯǯtõsnallšem. Vaʹǯǯtõsvuõđâst čuäʹjat juʹn tõt, što ǩiõttʼtõõllâmnallšem sääʹnnliʹstte nårrje õhtseʹžže 441 sääʹn, koid leäʹp nuõrttsääʹm ǩiõlljuâǥǥtõõzz såbbrin ǩiõttʼtõõllâm. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki aaʹššin jeät leäkku ääiʹjab saaǥǥstõõllâm da tõt kuâsttji še vueʹjj ǩiõlltuâjast: jåårǥlõõzzid lij leämmaž vaiggâd kaunnâd da jiânnai lie õnnum vuõiʹǧǧest läiʹnnsääʹn. Koid-ne saaʹnid lie leämmaž määŋg vaajtõsmääin, kooi uuʹcces miârktõsjeäʹrdõõzzin leäʹp ooccâm teâđaid.” särnn nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjlaž Mervi Semenoff sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâʹttemproseezzâst.

Juʹn pâʹjjel 10 eeʹjj mââiårra Narodlett vuâmmši, što nuõr kõʹčče jiânnai seksuaalʼlažvuõʹtte da seʹksse kuõskki saaʹnid, fiʹttõõzzid da meäʹrteeʹlmid. Sääʹnnǩeeʹrj veäkka haaʹleeš čiõlǥeed seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki teeʹrmid, što teeʹmest mainstummuž hiâlptââvv. Tõn veäkka haaʹleeš vaaikted tõõzz, što nuõr vuäǯǯa ääʹššmeâldlaž teâđ, kååʹtt lij ânnʼjõõvi muʹrdded seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki ǩiõlddjid da åskkmõõžžid. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki fiʹttõõzz da meäʹrteeʹlm lie jiânnai da ođđ šâʹdde čõõđ ääiʹj. Tõn diõtt sääʹnnǩeʹrjj lij vääžnai oođeed mieʹrrkõskksaž aaiʹjin, särnn Narodleett äʹšštobddi Sari Hälinen.

Tobdstõõđ seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩerjja lääʹddǩiõʹlle, tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, aanarsääʹmǩiõʹlle da nuõrttsääʹmǩiõʹlle.

Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlaž Niila Rahko lij ǩeeʹrjtam Narodleett blogiiʹje jurddjin seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩiiʹrjin. Looǥǥ lââʹzz https://narodleettblogi.com/2019/09/30/sääʹmǩiõllsaž-seksuaalsääʹnn-lââʹzzat-pueʹrrjieʹllem-da-tieʹttemvuõđ/

Lââʹssteâđ

Vs. Nuõripiisar Elli-Marja Hetta teʹl. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Narodlett, äʹšštobddi Sari Hälinen teʹl, 050 302 5935, sari.halinen(at)vaestoliitto.fi

 

     

 

Sääʹmǩiõllsaž nuõri teâtt- da vuäʹpstõs-seiddõs ävvan

Koolmin sääʹmǩiõlin da lääʹddǩiõlin iʹlmstõõvi seeidaid lij puuʹtʼtam Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs.

”Rämmšep, što piâssâp sääʹm ǩiõllneäʹttel cisttân ääveed ođđ seeidaid. Seeidain kaaunak jeäʹrbi mieʹldd teâđaid nuõrisuåvtõõzzâst da tõn tuåimmjummšest, sääʹmnuõri teâtt- da vuäʹpstõskääzzkõõzzid da videoblogid. Mâʹŋŋlubust piâzzak še ǩeeʹrjted saaǥǥstõõllâmfooruuʹme”, särnn nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Risten Mustonen.

Seiddõõzz siiskõõzz liâ rajjum jeäʹrben sääʹmnuõrid. Lââʹssen seeidain käunnʼje teâđ še takainalla pukid ouddmiârkkân Dihtosis- teâttpaʹǩaat ååʹblǩest. Seeidai teeʹmm lij õhttsallašvuõtt. “Haaʹleep, što täk seeid liâ puki sääʹmnuõri vääras, koʹst täättas sij juʹn   jälsteʹče. Tuäivtep sääʹmnuõrid pueʹtted tiõrvân vuässõõttâd še siiskõõzzpuuʹtʼtõʹsse teeʹksti, snimldõõǥǥi di videoi pääiʹǩ”, Risten Mustonen särnn.

Nuõri teâtt- da vuäʹpstõstuâjj lij cõggi nuõrituâjj, kååʹtt taʹrjjad teâđ, ohjjeem da vuäʹpstõõzz jeeʹresnallšem nuõri jeällma kuõskki kõõččmõõžžin da vueʹjjin. Tuâjjmaallin tuärjjeet nuõri šõddmõõžž, jiõččsmõõvvmõõžž da pueʹrrjieʹllem da tõk vuâđđâʹvve nuõri teâđ da tuärjjõõzzi taarbid.

Vueʹssen seiddõõzz liâ še nuõrisuåvtõõzz ođđnam seeid. Seiddõõzzâst pââstak tobdstõõttâd nuõrisuåvtõõzz tuåimmjummša da seuʹrrjed måkam tuåimmjummuž suåvtõõzzâst lij ååʹn da pueʹttiääiʹjest. Seiddõs ävvan seärad 23.10. addrõõzzâst www.nuor.fi.

Teâtt- da vuäʹpstõs-seiddõõzz viiǥǥât ooudâs čõõđ ääiʹj. Väʹlddep vuâstta siiskõsjurddjid. Jõs tuʹst liâ jurddi seiddõõzz siiskõõzzâst, vääʹld õhttvuõđ haʹŋǩǩõstuâjjliʹžže.

Seeid liâ vueʹss DigiÁrran-haʹŋǩǩõõzz, kååʹtt lij nuõrisuåvtõõzz da Vuʹvddvaaldâšmkonttâr õhttsažtuejj.

Lââʹssteâđ:

Kati Eriksen
DigiÁrran-haʹŋǩǩõs
Sääʹmteʹǧǧ
kati.eriksen(at)samediggi.fi

Sääʹmǩiõllsaž nuõri luõvâsvuõđtuåimmjummša lij tarbb pukin sääʹmvuuʹd kooʹddin

Sääʹmtiiʹǧǧi nuõrisuåvtõõzz De! -haʹŋǩǩõõzzâst vuõǯǯum ǩiõččlâsttmõõžži vuâđald sääʹmǩiõllsiʹžže nuõri luõvâsvuõđtuåimmjummša lij tarbb pukin sääʹmvuuʹdkooʹddin. Tuåimmjummuš õõlǥat põõžžtem vääžnmõsân tõin čårrsummuž siidin, koin jiâ ääiʹjab leäkku leämmaž ni måkam tuåimmjummuž nuõrid. Nuõrisuåvtõõzz haʹŋǩǩõõzz tuåimmjummuž puuʹđi 30.8.2019.

Haʹŋǩǩõõzzâst rieʹššeš odm. vueʹllǥa kõddâz nuõrijeäʹǩǩõõzzid di altteeš šuurab šõddmõõžži õhttvuõʹtte mâʹta Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva da Ijahis idja-festivaaʹlid. Haʹŋǩǩõõzz poodd rieʹššeš õhttseʹžže 24 šõddmõõžž, koin liâ leämmaž õhttseʹžže 945 vuässõõđi. Šõddmõõžžin nuõrid lij smeʹllkõttum mainsted sääʹmǩiõl ođđ pirrõõzzin da ââʹnned õhttvuõđ vuuʹd jeeʹres sääʹmǩiõllsaid nuõrid pâʹjjel kåʹddraaji.

De! -Haʹŋǩǩõõzz poodd lij rajjum čââpp õhttsažtuejjsäiʹmmõs Uccjooǥǥ, Aanar da Suäʹđjel vuuʹdi nuõrituej toimmjeeʹji kõõsk da vuässõttum Aanar vuuʹd cõggi vuäivvõõttâmtuej Selvä Peli-tuåimmjummša. Haʹŋǩǩõõzz mieʹtt nuõrisuåvtõs põõʹsti vuässõõttâd konkreettlânji Selvä Peli-tuåimmjummša da vuõssmõs vuâra Lääʹddjânnam beäʹlnn riâššâd še sääʹmǩiõllsa cõggi vuäivvõõttâmtuej nuõrid. Haʹŋǩǩõõzzâst lij še tuejjuum õhttsažtuej sääʹmõhttõõzzi, mâʹta Sámi Siida rõ:in, Vuõccu sääʹmõhttõõzz, Nuõrttsääʹmkuttuurfoondin, Saaʹmi siidsåbbar da Sámi Duodji rõ:in. Projeʹktt lij tuejjääm õhttsažtuej še Leader-teäggtemvuâla Youth Activator Network-haʹŋǩǩõõzzin.  Õhttsažtuej tuejjeeš še jeeʹres sääʹmšõddmõõžži da tõi riâššjivuiʹm.

“Haʹŋǩǩõõzz aalǥâst viiǥǥim čõõđ nuõrid jurddum webropol-kõõjjõs tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, aanarsääʹmǩiõʹlle, nuõrttsääʹmǩiõʹlle da lääʹddǩiõʹlle. Kõõjjõõzz veäkka kartʼteeš nuõri tuõvvjid sääʹmǩiõllsa luõvâsvuõđtuåimmjummuž kuõskeeʹl. Kõõjjõʹsse puõʹtte 43 vasttõõzz. Lââʹssen jiõʹlim škooulkueʹssreeisast Čeʹvetjääuʹrest, što piâzzim kuullâd nuõrttsääʹmǩiõllsai nuõri tuõvvjid. Täi vasttõõzzi vuâđald vuõʹljim õhttsažtuejjsäiʹmmõõzzâst viikkâd čõõđ nuõri jurddjid pääiklaž ǩiõllvueʹjj da resuurs lokku vääʹldeeʹl”, särnn De! -haʹŋǩǩõõzz projeʹktt-tuejtuejjliʹžžen reâuggam Tuuli Miettunen.

Nuõrisuåvtõs juätkk õhttsažtuej sääʹmvuuʹd nuõrituejjlaivuiʹm da Selvä Peli-säiʹmmõõzzin. Nuõrid smeʹllkââʹttet jiijjâsmääinla tuåimmjummuž riâššmõʹšše taʹrjjeeʹl siʹjjid ouddmiârkkân siõrid da jeeʹres materiaal uuʹdeeʹl läinna. Materiaalid vueiʹtet laiʹnnʼjed še õhttõõzzid, jõs tõk haaʹlee riâššâd sääʹmǩiõllsaž tuåimmjummšid nuõrid.

“Rämmšep tõʹst, mõõn jiânnai haʹŋǩǩõs lij täävtam nuõrid da mäʹhtt määŋgbeällsa tuåimmjummuž leäʹp pâsttam taʹrjjeed da nääʹit tuåimmjummšin vaʹstteed nuõri jiijjâz tuõvvjid. Haʹŋǩǩõs lij čuäjtam, što sääʹmǩiõllsiʹžže nuõrituõjju da tõn põõššjen vuäǯǯmõʹšše lij jõnn tarbb. Nuõrilääʹjj 8 §:n mieʹldd nuõrituejj kooll kooʹddi tuejaid. Haʹŋǩǩõõzz poodd rajjum õhttsažtuejjsäiʹmmõõzzi mieʹldd lij pueʹrr juäʹtǩǩed kooʹddivuiʹm tuåimmjeei õhttsažtuej da viikkâd ooudâs sääʹmǩiõllsa nuõrituej”, nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Risten Mustonen tuâtt.

Haʹŋǩǩõõzz jõrddmõššân lij leämmaž kartʼteed sääʹmvuuʹdest di jeeʹresåʹrnn Lääʹddjânnmest sääʹmǩiõllsaž luõvâsvuõđi tuåimi tarbb da raajji di älšmâʹtted jeeʹres tuåimmjeeʹjid puuʹtʼted sääʹmǩiõllsa nuõrikulttuur. Õhttân tääʹrǩes täävtõssân lij leämmaž jeeʹres tuåimmjeeʹji säiʹmmõõttmõš. Haʹŋǩǩõõzzâst lij malluum jeeʹresnallšmid luõvâsvuõđtuåimmjummšid Uccjooǥǥ, Aanar da Suäʹđjel kooʹddi vuuʹdest.

De! -haʹŋǩǩõõzz teäggti Leader Pohjoisin Lappi (Tââʹvmõs Lappi) da haʹŋǩǩõs viʹǩǩeš čõõđ ääiʹjest 1.10.2018-30.8.2019.

Lââʹssteâđ

Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Risten Mustonen, risten.mustonen(at)samediggi.fi

Vs. Nuõripiisar Elli-Marja Hetta teʹl. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

 

Sääʹmteeʹm meâldlaž škooulkõʹllʼjummuž lie tiʹllʼjemnalla lookkâmpââjas 2019-2020

ääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia õhttsaž haʹŋǩǩõs Dihtosis lij škooultam ođđ škooulkõʹllʼjeeʹjid tuåimmjummša mieʹldd. Õhttsiʹžže 14, ođđ da ääiʹjab, škooulkõʹllʼjeeʹjed jåʹtte tiʹllʼjõõzzâst škooulin pirr Lääʹddjânnam. Lookkâmpââʹj 2019-2020 škooulkõʹllʼjummuž lie jurddum pââibužškooulid da tiʹllʼjemnalla ääiǥas 17.9.2019-31.5.2020.

Sääʹmteeʹm meâldlaž škooulkõʹllʼjummšid vuäitt tiʹllʼjed väʹlddgååradvoudda, Turku-gåårda, Tampere-gåårda, Jyväskylä-gåårda, Oulu-gåårda, Ruäʹvnjaʹrǧǧe di tõi ââlda. Kõʹllʼjem pešttmõš meäʹrrââvv mättstroiʹttel mättčiâssi kookkadvuõđ mieʹldd. Mättčiâss šâdd vuäʹnkõs info-vueʹzzest di tuåimlaž harjtõõzzin. Čiâssi äiʹǧǧen mättʼtõõtti peäʹsse vuäjjned temma õõutsââʹjest tuejjeeʹl, saǥstõõleeʹl da smiõtteeʹl. Kõʹllʼjummuž lie mättstroiʹttlid määustem. Škooulkõʹllʼjummuž mättstroiʹttlasad vuäitt tiʹllʼjed addrõõzzâst: www.nuortenakatemia.fi/kouluvierailulomakkeet/

Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia õhttsaž haʹŋǩǩõs, koon mieʹrren lij lââʹzzted väʹlddnarooʹde kuulli nuõri teâđ säʹmmlai da sääʹmkulttuur pirr. Haʹŋǩǩõõzz teäggat Mättʼtõs- da kulttuurministeria.

 

Lââʹssteâđ:

Projeʹktt-tuâjjlaž, Sääʹmteʹǧǧ, Minna Lehtola 040 650 3620 minna.lehtola(a)samediggi.fi

Projeʹkttkoordinaattor, Nuorten Akatemia, Ulla Saalasti 040 567 4203, ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

Vueʹlj ton še mieʹldd škooulkõʹllʼjeeʹjen

Lookkâmpââʹj 2019-2020 škooulkõʹllʼjummuž lie äʹlǧǧmen čõhččmannu 17. peeiʹv. Ååʹn älggam lookkâmpââʹj loʹppe mõõneeʹst täävtõssân lij kõʹllʼjed õhttsiʹžže 80 škooulâst pirr Lääʹddjânnam. Kõʹllʼjeʹmen jåʹtte 18 eeʹǩǩed teâuddam sääʹm nuõr. Oulu vuuʹdest škooulkõʹllʼjeeʹjen tuåimmjam Teija Kaartokallio mušttal, što kõʹllʼjummuž lie leämmaž mättʼteei še suʹnne jiõcces. ”Lij leämmaž fijnn piâssâd vueiʹnned tõn, ko klaassâst mättʼtõõtti tuõđi kulddle da seeʹst miõll ǩeäss sääʹmteeʹmid, kook leʹjje vââjjad kõʹllʼjummšitaa pääʹcced vooʹps ǩiõttʼtõõlǩâni. Määŋg kõʹllʼjem mâŋŋa lij leämmaž tobdd oʹnnstummšest, ko mättʼtõõtti lie veâl pääccam kõõjjeed lââʹzz leʹbe mušttled vuõiʹǧǧest mõõnn hääʹsǩ leäi.”

Õhtt kõʹllʼjummuž peštt mättstroiʹttlest ǩidd ååreeʹl 75-90 minuuttâd, koon diõtt škooulkõʹllʼjummuž suäʹppe puârast mättʼtõõttja leʹbe čårrtuâjjan. ”Mättʼtõõtti jieʹllma kõʹllʼjummuš šeâtt puârast. Kõʹllʼjeʹmmen vuäitt jååʹtted nuʹtt jiânnai da teʹl ko jiõccsa lij šiõttâl, da tõn diõtt tõk lie-ki leämmaž samai pueʹrr lââʹsstiânâs aʹrǧǧe.”, mušttâl Teija, ko suʹst kõõjjât, mõõn puârast kõʹllʼjummuž čaʹǩǩe teimma ǩeâđđa suu kalenteera.

Čõõuč škooulkõʹllʼjeeiooccmõš lij äävai 30.8. räjja. Aainâs väʹlddgååradvoudda da Tampere voudda ooʒʒât ođđ kõʹllʼjeeʹjid. Ođđ škooulkõʹllʼjeeʹjid riâššât škooultõõzz vuõssaarǥ 16.9. Heʹlssnest Nuõri Akatemiast. Juõʹǩǩ kõʹllʼjummšest määuʹset 54 euron pääʹlǩ di koʹrvveet mäʹtǩǩ-kuulid. Luõvâld ǩeeʹrjtum ooccmõõžžid âlgg tuåimted addrõʹsse: minna.lehtola(at)samediggi.fi.

Škooulkõʹllʼjummuž lie vueʹssen Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis- õhttsaž haʹŋǩǩõõzzâst, koon mieʹrren lij lââʹzzted teâđ säʹmmlai pirr väʹlddnarood nuõri seʹst jeeʹresnallšem mõõntõõllmõõžživuiʹm. Haʹŋǩǩõõzz teäggad mättʼtõs- da kulttuurministeria. Haʹŋǩǩõs juätkkai 30.6.2020 räjja.

Máren-Elle tuåimmji še škooulkõʹllʼjeeʹjen ǩeâđđa 2019. Son lij Nuõri Akatemia škooulkõʹllʼjeeʹjen påʹrǧǧmannust. Tääiʹben vuäitak lookkâd suu jurddjid tuåimmjem pirr.

Lââʹssteâđ:

Projeʹktt-tuâjjlaž Minna Lehtola, Teʹl: 010 839 3132 | +358 40 650 3620, minna.lehtola(a)samediggi.fi

Škooulkõʹllʼjummuž vuäǯǯa juâtk čâhčča 2019

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis-õhttsažhaʹŋǩǩõs lij puuttam tän ǩiiđ peäʹlest. Haʹŋǩǩõõzz veäkka tuejjeeš sääʹmvuõđ tobddsen pââibužškooulid jurddum sääʹmteemlaž  škooulkõʹllʼjummši veäkka da uʹčteeʹlid teeʹmm jiõččnaž mättʼtummša jurddum mõõntõõllâmpaakk veäkka.

Lookkâmpââʹj poodd viʹǩǩeš čõõđ õhttsiʹžže 59 škooulkõʹllʼjummšed 12 škooulkõʹllʼjeei viõǥǥin pirr jânnam. Kõʹllʼjummši pääiʹǩ tääʹvteš arvvlõõzz mieʹldd 1400 nuõrrâd. Kõʹllʼjummšid haaʹleeš samai jiânnai, ij-ǥa pukid tiʹllʼjum škooulkõʹllʼjummšid vuäittam čõõđted tõn diõtt, ko resuurs leʹjje rääʹjtum.

Uʹčteeʹlid teeʹmm jiõččnaž mättʼtummša 5.-9. klaassid di nuuʹbb tääʹzz mättjemstroiʹttlid jurddum mõõntõõllâmpaakk tieʹddeš lääʹdd- da ruõccǩiõʹlle. Lääʹddǩiõllsaž dohat käpplõõǥǥ teädldõõǥǥâst sõrgg 700 käpplõkkâd lie juõkkum ooudårra. Mõõntõõllâmpaakkid lie võl kuhttu ǩiõʹlle. Paakk vuäitt tiʹllʼjed addrõõzzâst: www.nuortenakatemia.fi/kouluvierailulomakkeet

Škooulkõʹllʼjummuž juätkkje čâhčča 2019

Dihtosis-haʹŋǩǩõs juätkkai ǩieʹzz 2020 räjja. Sääʹmteemlaž škooulkõʹllʼjummuž juätkkje čâhčča 2019. Ođđ škooulkõʹllʼjeeʹjid puäʹđet rekrytâʹstted alggčõõuč poodd. Ođđ kõʹllʼjeeʹjid tuäivat mieʹldd haʹŋǩǩõʹsse jeäʹrben vueiʹvvgååradvuuʹdest. Haʹŋǩǩõõzz nuuʹbb vueʹzzest čõõđtet kõʹllʼjummši lââʹssen sääʹmvuõđ ǩiõttʼtõõlli seppo-mobiilspeâl, koon taʹrjjeet škooulid pirr Lääʹddjânnam. Speâl lanseerââʹstet eeʹjj 2020 siõmmna ouddâl meersažpeeiʹv.

Lââʹssteâđ:

Elli-Marja Hetta
Vs. nuõripiisar
010 839 3134, 050 382 5179
elli-marja.hetta(a)samediggi.fi

Uuʹd maacctõõzz Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvin 2019!

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvin lij ââʹn mõõnnâm määnpââʹjj. Maacctõõzz čeäʹppvuõđpeeiʹvin noorât Webropolist seärad 22.5. čiâss 12.00 räjja.

Čeäʹppvuõđpeeiʹvi riâšši väʹldde miõlstes vuâstta maacctõõzz čeäʹppvuõđpeeiʹvin – mii leäi puârast, mâiʹd vuäitčim tueʹjjeed pueʹrben puõʹtti vuâra? Vueiʹttveʹted ǩeeʹrjted maacctõõzz jiiʹjjed saaʹnivuiʹm da uʹvdded še konkreettlaž ouddmiârkid ouddmiârkkan tuâjjpaaʹjin, koid tuäivvʼveʹted čeäʹppvuõđpeeiʹvid puõʹtti iiʹjjid.

Maacctõslomaakk kaunnveʹted tääiʹben:

https://link.webropolsurveys.com/S/085FA4F661795DB9

Sääʹmteʹǧǧ vuässââtt ÕM:i alggmeerai põõšši fooruuʹme (UNPFII) New Yorkâst

Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Risten Mustonen vuässâʹtte ÕM:i alggmeerai põõšši fooruuʹme (UNPFII) 22.4.-3.5.2019. Fooruum 18. såbbar väʹlddteeʹmmen lij ääʹrbvuâlaž teâtt (Traditional knowledge: Generation, transmission and protection).

Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei vuässââtt fooruuʹme 22.-27.4. da II väärrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso 24.4.-30.4. Taʹnni fooruumâst kaaggât väʹlddteeʹmm lââʹssen ouʹdde ÕM:i alggmeerai ǩiõli eeʹǩǩ.

“Vuârdam tän eeʹjjest šiõǥǥ saǥstõõllmõõžžid jeeʹrab alggmeerai vuässõõttâmvuõiggâdvuõđâst ÕM:id. Vuässõõttâmvuõiggâdvuõtt lij õhtt mij väʹlddprioriteeʹttin ÕM:in tän poodd”, mušttal II väärrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso vuässõõttmest fooruuʹme.

Fooruuʹme vuässâʹtte Taarrjânnam da Ruõccjânnam Sääʹmteeʹǧǧ di määŋg sääʹmõõutstõõzz Taarrjânnmest, Ruõccjânnmest, Lääʹddjânnmest da Ruõššjânnmest. Alggmeerai eeʹttǩeei reäʹšše põõšši fooruum poodd ääʹrbvuâlželd määŋgid čårršõddmõõžžid. Šõddmõõžži mieʹrren lij ǩiddteed vuâmmšummuž da juâkkad teâđ alggmeeraid kuõskki ääiʹjpoddsaž teeʹmid.

ÕM:i alggmeerai põõšši foorum (The United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues, UNPFII) lij eeʹjj 2000 alttuum ÕM:i tällõs- da sosiaalsuåvtõõzz (Economic and Social Council, ECOSOC) vuâllsaž vuäʹppõsuvddi tuåimmorgaan, koozz koʹlle 16 jiõččnaž äʹšštobddivuäzzliʹžžed. Halltõõzz nõõmte kääuʹc vuäzzliʹžžed da alggmeer kääuʹc vuäzzliʹžžed.

Fooruum tuâjjan lij kaggâd saǥstõõllma alggmeeraid kuõskki kõõččmõõžžid jeeʹrab ekonoomlaž da sosiaalʼlaž ouddnummuž, kulttuur, pirrõskõõččmõõžži, škoouʹlʼjummuž, tiõrvâsvuõđ da ooumažvuõiggâdvuõđi sueʹrjest. Põõšši foorum oudd siâzztõõzzid di tuåimmai kõskksaž fooruumân riikki, alggmeerai di ÕM:i spesiaalorganisaatioi kõskksaž vuârrmainstummša. Tõt noorââtt såbbrasas õõut vuâra eeʹjjest ÕM:i jååʹđtemkõõskõõzzâst New Yorkâst. Sääʹmteʹǧǧ vuässââtt põõšši fooruum såbbrid vueʹssen Lääʹdd riikk väʹldduumkååʹdd leʹbe jiõččânji.

 

https://www.un.org/development/desa/indigenouspeoples/unpfii-sessions-2/18-2.html

 

Lââʹssteâđ:

Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, teʹl. +358 40 187 1331, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

 

Čearpmahat vuâlgg eeʹtǩǩed sääʹmnuõrid väʹlddkååddlaž Teatris-šõddmõʹšše

Vuõcculaž nuõrai teaʹtterjoukk Čearpmahat vuâlgg eeʹtǩǩed sääʹmnuõrid väʹlddkååddlaž Teatris-šõddmõʹšše Jyväskylä-gåårda vueʹssmannust. Jooukâst lie õhttsa nellj nuõr da tõn oʹhjjeei lij Mathis Ole Vars. Äʹrvstõõlli kuärggte joouk čuäjtaalm jeäʹrben tõn čiõlgg obbvuõđâst.

Aanar Sajoozzâst seärad da nelljdpeeiʹv 10.-11.4. riâššum Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv oʹnnste puârast.   – Čeäʹppvuõđpeeiʹvid ij ni kuäʹss leäkku vuässõõttâm nuʹtt jõnn joouk sääʹmnuõrid ko ââʹn, mušttâl čeäʹppvuõđpeeiʹvi väʹlddjäʹrjsteei Anna Lumikivi. – Mieʹldd leʹjje pääʹrn da nuõr miâlggâd pukin sääʹmvuuʹd škooulin da lââʹssen Heʹlssnest da Ruäʹvnjaarǥâst. Leäi čuuʹt fiin, eunnsaž da hooddsõs peiʹvv, da kuuitâǥ puk mõõni sami puârast da še jõnnkääʹrd tuâjjpaaʹjin da maainâskåʹvvsest jieʹli jiânnai vuässõõđi.

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv väʹlddteeʹmm leäi teaʹtter, da tõõzz vuässâʹtte õhttsa 12 sääʹmǩiõllsaž čuäjtaalm. Lââʹssen vueiʹnneš Heʹlssen Pasila sääʹmklassneeʹǩǩi juõiggčuäʹjtõs, kååʹtt räʹmmõõđi kuhttuid ǩiiččeejid da äʹrvstõõllid. Puk čuäʹjtõõzz leʹjje fiinâs da puârast valmštõõllâm, da äʹrvstõõlljin leäi vaiggâd vaʹlljeed jooukid, koid ciʹsttjed.

Čeäʹppvuõđpeeiʹvin päʹlǩǩeeš stipeeʹndin Karigasnjaarǥ škooul 13-ekksaž škooulneǩ Aslak Pieski, ǩii kälkkii čeäʹppvuõđpeeiʹvi plakaʹtte da påšttkoortid tieʹddtum da jiânnai voʹsttjum puäʒʒ-kaart.

Väʹlddkååʹddlaž Teatris-šõddmõʹšše vuõʹlǧǧi Čearpmahat-joukk vuäǯǯai čuäʹjtõõttâm-määʹtǩ lââʹssen 300 € stipeeʹnd. Jooukâst lie mieʹldd Biret-Ingermaria Vars, Helli Alakorva, Mihkal-Máhtte Magga da Sinna-Briitta Sieppi. Teatris-šõddmõš riâššat Jyväskylä-gååʹrdest 24.-26.5.

Lââʹssen puõʹtti joouk päʹlǩǩeeš stipeʹndivuiʹm:

1) Pasila vuäđđškooul sääʹmklassneeʹǩǩi Diidamáilbmi čuäjtõõzzâst Arvečalmmit, koon leäi oʹhjjääm Milla Pulska (100 €),

2) Aivvefal Eanodagas – Sámi Sinderellá, Anne-Mari Kukkonen ja Ulla Magga, Hetast (200 €)

3) Sueʹnnʹjel siid äʹrbb– Tuõtt avi ǩeeʹles, Hanna-Maaria Kiprianoff ja Seija Sivertsen, Čeʹvetjääuʹrest (100 €)
4) Davvinásttit – Boahttedolin, Hanna Outakoski ja Satu Nieminen, Karigasnjaarǥâst (100 €)
5) Skállovári idjaskuvlaččat – Oaivvehis olmmoš, Anni Ahlakorpi, Aleksi Ahlakorpi ja Sini Länsman, Uʹccjooǥǥâst (100 €)

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvi äʹrvstõõlli leʹjje jieʹllikarttoʹhjjeei Katja Gauriloff, čuäjtõõlli Anni-Kristiina Juuso da čuäjtõõlli / sääʹmǩiõllsaž pääʹrnai TV-prograaʹmm puuttʼteei Heli Huovinen.

 

Lââʹssteâđ:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi@samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Čeäʹppvuõđpeeiʹvi hashtag: #sndd2019 / #sntt2019