Ooccâp nuõrisuåvtõʹsse mieʹldd aktiivlaid sääʹmaaʹššin älšmõõvvâm sääʹmnuõrid pirr Lääʹddjânnam. Nuõrisuåvtõõzz vaʹlljummšest pueʹttep väʹldded lokku, što vuäzzla eʹtǩǩee vueiʹtlvummuz käʹttjeeʹjen čõõđ sääʹmvuuʹd de jeeʹres ǩiõlläʹrttli. Vaʹlljõõzzâst jääʹǩǩte še sooǥǥbieʹli kõskksaž tääʹssäärv. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzla   ij taarbaš leeʹd sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž.

Nuõrisuåvtõʹsse vaʹlljee čiččâm väʹlddveärla vuäzzla de siʹjjid juõʹǩǩʼkõʹžže vääʹrrneeʹǩǩ. Vuäzzla âʹlǧǧe leeʹd 18-28 -ekksa aktiivla sääʹmnuõr. Nuõrisuåvtõs tuejjad sääʹmteʹǧǧ halltõʹsse eʹtǩǩõõzz vaʹlljeemekksain  vuäzzlain da looppla  tuʹmmstõõǥǥ tuejjad sääʹmteeʹǧǧ sååbbar.

Nuõrisuåvtõs vaʹlljad kõskkvuõđstes suåvtõʹsse kueʹhtten eeʹǩǩen vuârstes saaǥǥjååʹđteei da vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei. Nuõrisuåvtõs še nõmmad jäänmõssân vitt (5) põõšši äʹšštobddi. Äʹšštobddivuäzzla  âʹlǧǧe leeʹd vaʹljjeem poodd 15-17-ekksa.

Vuäitak ooccâd mieʹldd leʹbe eʹtǩǩeed miõlstad nuõrisuåvtõʹsse suåppi 18-28-ekksaid sääʹmnuõrid da äʹšštobddivuäzzlõʹžžen suåppi 15-17-ekksaid sääʹmnuõrid. Eʹtǩǩõõzz vuâđđõõttmõõžžines vuäiʹt vuõltteed 1.12.2023 mâânast neʹttpååʹštest info(at)samediggi.fi leʹbe pååʹšt mieʹldd addrõʹsse: Nuõrisuåvtõs, Sajos, 99870 Aanar

Vuäitak teâudded še neʹttseeidast ooccâmlomaakk.

Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst tåimmjeei nuõrisuåvtõõzz pââimõõzzân tuejjõssân lij oouʹdeed sääʹmnuõri ǩiõlʼlaid da kulttuurlaid vuõiggâdvuõđid de raʹvvjed sääʹmnuõri identiteeʹtt nuõrituâjj pääiʹǩ. Lââʹssen nuõrisuåvtõs älgg valmštõõllâd tõid sääʹmteeʹǧǧi eʹtǩǩõõzzid, alttõõzzid, ceälkkmõõžžid da jeeʹres peäʹlestvälddmõõžžid, kook kuõʹšǩǩe  sääʹmnuõrid. Nuõrisuåvtõõzz tåimmʼmõʹšše vuäitak tobdstõõttâd lââʹss tääiǥ www.nuor.fi

Lââʹssteâđaid

Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio, tel. 040 708 2072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

Nuõripiisar Elli-Marja Hetta tel. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ lij maantõõttâm mättʼtõs- da kulttuurministeria tuʹmmstõʹǩǩe leeʹd miõđǩani nuõrisuåvtõʹsse 30 000 e lââʹssmieʹrrtieʹǧǧ Dihtosis-tåimmjummuž põõššjen tuejjummšen. Dihtosiizzâst lij leämmaž vääžnai sââʹjj sääʹmteâđ vuäǯǯamvuõđ tuõrvvmõõžžâst. Dihtosis-tåimmjummšest nuõr mättje sääʹmkulttuurâst da tåimmjummuž kägg säʹmmlaid di sääʹmkulttuur pieʹǩǩen nuõri arggteâđ. Tåimmjummšin tuärjjeet sääʹmnuõri vuässadvuõđ, õõutverddsažvuõđ da määŋgnallšemvuõđ.  

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs lij viikkâm čõõđ neellj lookkâmeeʹjj ääiʹj Dihtosis-škooulkueʹssreeisaid, koin sääʹmnuõr kueʹssje mainsteʹmmen säʹmmlažvuõđâst da sääʹmkulttuurâst. Haʹŋǩǩõõzz poodd liâ čõõđ vikkum mättʼtõõzz tuärjjõssân mõõntõõllâmpakk, mobiilsiõr ja video-mättčiâssid. Dihtosis-tåimmjummša lij leämmaž šurr tarbb, da haʹŋǩǩõs lij pââʹjdam juõʹǩǩ eeʹjj šiõttuum täävtõõzzid määŋgǩerddsânji. Še tõn vaikktemvuõđ tuʹtǩǩääm, nuõrisuåvtõõzzin õhttsažtuâjast čõõđ vikkum pro gradu -tuâjj (Heinola, 2 022) čuäʹjti, što Dihtosis lij taarblaž da vääžnai še uʹčteeʹli miõlâst, da što tõʹst lij leämmaž jõnn miârktõs sääʹmnuõri pueʹrrvââjjmõʹšše. 

– Lääʹdd riikk lij kaggâm Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz positiivliʹžžen ouddmiârkkân meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttraportâsttmõõžžâst tõʹst, mäʹhtt Lääʹddjânnam veekk ooudâs sääʹmteâđ. Lääʹdd riikk ij leäkku kuuitâǥ tuõđeʹld čõnnõõttâm tåimmjummuž ooudâsviikkmõʹšše da meeraikõskksaž õõlǥtõõzzi čõõđ viikkmõʹšše, ǥu tåimmjummuš põõtt põõšši teäggtõõzz vääʹnest, särnn Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Leo Aikio. 

Dihtosis-tåimmjummuž lij čõõđ vikkum OKM pååđteäggtõõzzin jeeʹres iiʹjjin 2018–2022. Õhttsažtuâjast Nuõri Akatemiain čõõđ vikkum haʹŋǩǩõsnallšem tåimmjummuž puuʹđi 30.6.2022. Haʹŋǩǩõõzz miârktõssân lij leämmaž puʹhtted säʹmmlaid da sääʹmkulttuur tobddjen väʹlddmeer nuõrid. Nuõrisuåvtõõzz täävtõssân lij Dihtosis-tåimmjummuž põõõššjen juätkkmõš pieʹǩǩen nuõrisuåvtõõzz vuâđđtåimmjummuž, da tääzz taarbšet 30 000 eeuʹr lââʹssmieʹrrtieʹǧǧ. Haʹŋǩǩõsnallšem tåimmjummuš ij leäkku ǩeâllʼjeei räʹtǩǩummuš, pâi sääʹmteâđ ooudâsviikkmõššân taarbšet täävtõõzzlaž tuâj. 

– Riikk täälast 30 000 euʹrred lij tuõđi uuʹcces summ, leša tõin liâ kuuitâǥ miârkteei vaikktõõzz sääʹmnuõri vuässadvuõʹtte, sääʹmteâđ lââʹzztummša da vââʹjjsaaǥǥ da stereotypioi ǩieʹppummša. Lij vuâđđtõllum vueʹrdded riikkâst tän saʹtssjummuž, särnn nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj Anni-Sofia Niittyvuopio. 

Sääʹmtiõttu lij jõnn tarbb 

Päärnaiäʹššväʹlddneeʹǩǩ võõrâs čiõlǥtõõzz mieʹldd sääʹmpäärna tuäivva Lääʹddjânnma jäänab teâđaid säʹmmlain. OKM ooudâsviikkâmtuâjj-joouk čiõlǥtõs še tuõđi, što vuâđđmättʼtõõzz mättmateriaal jiâ vaʹstted riʹjttjeeinalla sääʹmteâđ taarbid, di tõi seʹst ââʹnnem sääʹmteâđ liâ samai õccnjeʹld, da tõk liâ vännai leʹbe jo-ba puäst. Päärnaiäʹššväʹlddneeʹǩǩ čiõlǥtõõzzâst päärna tåʹbdde, što säʹmmlažvuõđâst, sääʹmǩiõlin da kulttuurâst tieʹđet Lääʹddjânnmest tuõđi siõmmna. Ouddâl puki čiõlǥtõʹsse vuässõõttâm päärna puʹhtte ouʹdde teâđ lââʹzztummuž vääžnaivuõđ. Jõs säʹmmlažvuõđâst teâđčeš jäänab, ouddkäddmõõžž da čårstummuž leʹčči uuʹccben. Čårstummša õhttneei pannääʹšš õõlǥči päärnai miõlâst kaggâd pååđnalla ouʹdde. Čiõlǥtõõzz tåimmehdtõssân lij sääʹmteâđ lââʹzztummuš škooulin da jeeʹres teâđtemkanaalin čårstummuž da ǩeeuʹsummuž ǩieʹppummšen.

– Leʹčči samai gåår, jõs haʹŋǩǩõs puuʹđči ååʹn, ǥu uʹčteeʹl liâ kaunnâm haʹŋǩǩõõzz tåimmjummuž da materiaalid. Norrum maacctõõzz mieʹldd uʹčteeʹlin lij leämmaž hiâlpab ǩiõttʼtõõllâd säʹmmlažvuõđ mättʼtõõzzâst škooulkueʹssreeisai mâŋŋa, da sij liâ tuõđeʹld čõnnõõttâm sääʹmteâđ pohttmõššân pieʹǩǩen mättʼtõõzz, juätkk nuõrisuåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Maria Mäkinen. 

• Päärnaiäʹššväʹlddneeʹǩǩ konttâr čiõlǥtõs (2023): “Hääʹsǩ, što samai mon vuäǯǯam mättʼtõõttâd tän ǩiõl da tõt lij pieʹǩǩ muu kulttuur”: Sääʹmpäärnai pueʹrrvââjjam da vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš 
• Mättʼtõs- da kulttuurministeria čiõlǥtõs (2020): Sääʹmteâđ avi puuttâm teâđ säʹmmlain? Čiõlǥtõs sääʹmteâđast vuâđđškooul lääʹdd- da ruõccǩiõllsaž mättmateriaalin 

Lââʹssteâđ: 

Leo Aikio 
Sääʹmteeʹǧǧ II saaǥǥjååʹđteeʹjj 
leo.aikioat)samediggi.fi 
040 621 6505 

Anni-Sofia Niittyvuopio  
nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj  
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi  
040 610 7905 

Elli-Marja Hetta, 
Nuõripiisar 
elli-marja.hetta(at)samediggi.fi  

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz väʹlddtuâj liâ ooudâsviikkâd sääʹmnuõri ǩiõllʼlaž da kulttuursaž vuõiggâdvuõđid pirr Lääʹddjânnam di raaveed sääʹmnuõri kollʼjemvuõđ sääʹmkulttuuʹre. Nuõrisuåvtõs valmštââll še tõid sääʹmteeʹǧǧ ciâlklmid, alttõõzzid da jeeʹres peäʹlestvälddmõõžžid, kook kueʹsǩǩe sääʹmnuõrid leʹbe sääʹmnuõri jieʹllemåårrmõõžžid. 

Nuõrisuåvtõs jääʹrjast seminaar sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšest Heʹlssnest. Seminaar teeman lij Sääʹmnuõri pueʹttiääiʹj raajjmen. Seminaar poodd jäʹrjstet Uʹccparlameeʹntest  Meerlažinfost mââibaarǥ 11. kålggmannust čiâss 8.05-10.00.

–Nuõrisuåvtõs haaʹlad kaggâd ouʹdde sääʹmteʹǧǧlääʹjj miârktõõzz sääʹmnuõrid da taʹrjjeed areena jieʹlled saǥstõõllmõõžžid lääʹjj oođummšest mieʹrrreeʹjivuiʹm, särnn nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Anni-Sofia Niittyvuopio.

-Pooddâst mainste mäŋggaz ooumažvuõiggâdvuõđi aäʹšštobddi, ǩeäivuiʹm lij še samai ärvvsaž piâssâd saǥstõõllâd sääʹmnuõri ooumažvuõiggâdvuõđin da pueʹttiääiʹj vueiʹnnemkuulmin, juätkk nuõrisuåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteei Maria Mäkinen.

Pooddâst čuäjtõõlât tåimmkååʹdd eʹtǩǩõõzzâst eʹtǩǩuum oođummšid, kuulâtäʹšštobddisaaǥǥvuâraid da jeäʹlet saǥstõõllmõõžžid lääʹjj oođummšest jeäʹrben sääʹmnuõri vueiʹnnemkuulmâst. Pooddâst taʹrjjeet kååʹff- da tueʹlesporrmõõžž.

Podd lij ääv pukid da tõn vuäitt še seuʹrrjet ougglõsõhttvuõđin. Poodd ruõkkât. Pääiʹǩ âʹlnn vuässõõtmõš lij juʹrddum vuõss- sââʹjest parlameʹnttniiʹǩǩid, parlameeʹnt tuâjjlaid da mediaaʹje. Podd jäʹrjstet õhttsažtuâjast Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõõzzin. Meerlažinfo uhss ävvan čiâss 8.00 da uusâst lij staantaʹrǩstõs parlameeʹnt åålǥbeäʹlnn puõʹttjid.

Taʹrjjeem kååʹff- da tueʹlesporrmõõžž vääras raukkâp iʹlmmted vuässõõttmõõžžâst 9.10.2022 mõõneeʹst tääiʹben.

Poodd vuäitt seuʹrrjed ougglõsõhttvuõđin Sajoozz Youtube-kanaalâst.

Seminaar programm:

8.05 Kååʹff- da tueʹlesporrmõš

8.15 Seminaar äävummuš, ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs, Susan Villa, äʹšštobddi

8.20 Nuõrisuåvtõõzz saakkvuârr, Anni-Sofia Niittyvuopio, nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei

8.30 Oođummuž valmštõõllâmproseʹss, Yrsa Nyman, vuõiggâdvuõttministeria saǥstõõlli veʹrǧǧneǩ

8.40 Lääʹjjčuäjtõõzz siiskõs, Pirita Näkkäläjärvi, lääʹjjmuttâz valmštõõllâm tåimmkååʹdd vuäzzlaž

8.50 Õõutverddsažvuõttvälddneeʹǩǩ saakkvuârr, Kristina Stenman

9.00 Amnesty saakkvuâr, Niina Laajapuro, ooumažvuõiggâdvuõtt-tuâj jååʹđteei

9.05 Ooumažvuõiggâdvuõttleett saakkvuârr, Kaari Mattila, väʹlddpiisar

9.10 Õʹhtteǩeässmõš, Tuomas Aslak Juuso, Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei

9.20 Saǥstõõllmõõžž

9.55 Poodd loopptummuš

Tobdstõõđ nuõrisuåvtõõzz ciâlklma sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttâz valmštõõllâm tåimmkååʹdd smiõtldõõǥǥâst tääiǥ-aa.

Lââʹssteâđ:

Anni-Sofia Niittyvuopio
nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei
anni-sofia.niittyvuopio(a)samediggi.fi
040 6107905

Elli-Marja Hetta
nuõripiisar
elli-marja.hetta(a)samediggi.fi
050 3825179