Sääʹmvuuʹd liikkummuš da spoort staarjõõttmõš -čiõʹlǧǧõstuâjj õlmstõttum

Sääʹmnuõr poʹhtte ouʹdde, što sääʹmkulttuuʹre kuulli liikkeemäʹrbbvuõđid jäʹrjstečeš šõddmõõžži õhttvuõđâst. Sääʹmvuuʹd sporttšõddmõõžž õõlǥči ââʹnned jieʹllemviõkksân õõutâst jeeʹres tuåimmjeeʹjivuiʹm. Äʹššen, koon õõlǥči viikkâd õõudâs, mainstõttum oummu kaggõʹtte jiiʹjjes jieʹnnǩiõlin jååʹđtum spoʹrtte piâssmõõžž. Še joukkspoort tuärjjõs da puki mieʹldd älšmâttmõš vueiʹnet vääžnʼjen.

Juõʹǩǩ nuʹbb eeʹjj aarktlaž vuuʹdest jäʹrjstet Arctic Winter Games -šõddmõõžž, kååʹtt nåårr õʹhtte pâʹjjel 2000 nuõr ǩeâštʼteeʹjid jeeʹres šlaajin. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzla vuässõʹtte šõddmõʹšše eeʹjj 2018.

Čiõʹlǧǧõõzz mieʹldd õhtt vueiʹttemvuõtt tuärjjeed da viikkâd ooudâs säʹmmlai liikkummuž jieʹllemviõkkvuõđ lij lââʹzzted tõn kuâsttjemvuõđ. Kuâsttjemvuõđ da tobddâmvuõđ lââʹzzteʹče ouddmiârkkân tobddâz sääʹmmsporttniiʹǩǩi õuʹdde pohttmõš õhttsažtuâjast liikkummuž, kulttuur da čeäppõõzz tuåimmjeeʹjivuiʹm.  Sääʹmmsporttniiʹǩǩid vueiʹtči äʹjsmâʹtted vuässõõttâd jeeʹres šõddmõõžžid da projeeʹktid, kuäʹss päärnaid da nuõrid poouʹtet liikkõsnallšem ouddvueʹjjid, koid identifiâʹstted.

Sääʹm liikkeemkulttuur ooudâsviikkâmtuâi vueiʹttemvuõđin vueiʹnet luândlaž raajjõhttsažtuâjj da veeidas säiʹmmõõzz da nâânn silttummuš. Sääʹmvuuʹd pääʹrn da nuõr oʹcce staarjõõttmõõžž vueiʹttemvuõđid jiiʹjjes kååʹddest, ââlda åårrai kooʹddin da Taar beäʹlnn. Sääʹmnuõr tuäivva tääʹssärvvsaž da ouddcõõggõõtti liikkeemkääzzkõõzzi taʹrjjummuž sijvuiʹm seämma âkksaid.

Nuõr tuåivvu še, što ouddmiârkkân sääʹmkulttuuʹre õhtteei liikkummušnaaʹli neävvaid leʹčče laiʹnnʼjemnalla âânnmõõžž vääras da ouddmiârkkân kooʹddi tueʹllʼjam liikkummušneävvbaaŋkid nuõr eʹtǩǩee lââʹzztemnalla säʹmmlai liikkummša õhtteei neävvaid mâʹte čâustõõǥǥid leʹbe kueʹllšeeʹllemneävvaid.

Kooʹddi čårrsiidi staarjõõttâmvueiʹttemvuõđid âlgg staanâd

Sääʹmvuuʹd kooʹddi kõskksaž vuâđđprinsiipp leʹjje kuʹǩes määʹtǩ, aassi juâkkõõttmõš kåʹddkõõskõõzzid da siidid di tõt, što liikkummuškääzzkõõzzi taʹrjjummuš vuâđđââvv liikkummušläkka. Vueʹlǧǧemsââʹjjen pukin kooʹddin lie šiõǥǥ õhttsažtuâjjsäiʹmmõõzz kuälmad sektoor tuåimmjeeʹjivuiʹm liikkeemtuåimmjummuš riâššmõššân da ooudâsviikkâm vääras. Tän poodd puk vueiʹttemvuõđid jeäʹt kuuitâǥ äuʹǩǩuku nuʹtt jiânnai mäʹhtt leʹčči vueiʹtlvaž, mii seeičâstt liikkeemtuåimmjummuž meäʹr lââʹssen še liikkummušpaaiʹǩi äuʹǩǩummša da staarjõõttmõʹšše jiiʹjjes jieʹnnǩiõlin. Taarb lie čiõʹlǧǧõstuâi čuõvâst jeärben čårrsiidi staarjõõttâmvueiʹttemvuõđi staanmõõžžâst.

Šiõǥǥ liikkummuš staarjõõttâmvueiʹttemvuõđid määŋgin sääʹmvuuʹd kooʹddin taʹrjjee aktiivlaž frijjääiʹjtuåimmjeei.    Kååʹdd jiõčč taʹrjjee mutstõõleeʹl liikkummuš staarjõõttâmvueiʹttemvuõđid jeärben kåʹddkõõskõõzzi di čårrsiidi kõõskâst. Frijjääiʹj liikkummuž staarjõõttmõš jiiʹjjes jieʹnnǩiõlin ij ǥõs leäkku leämmaš pukin kooʹddin staanuum kåʹddtääʹzzest. Liikkeemtuåimmjummuž kooʹddin âʹte lie, leâša liikkeemtuåimmjummuž sääʹmǩiõlin lie occanj, da tõt lij rännʼjeei.  Uccjokk lij Lääʹddjânnam sääʹmvuuʹdest oʹdinakai kåʹdd, kååʹtt vuäitt kääzzkâʹstted nuõrid nuʹtt lääddas di säämas. Nuõrituâjjlaž Uccjooǥǥâst lij kueiʹtǩiõllsaž, mii nâânad paaʹrni di nuõri staarjõõttmõõžž jiiʹjjes jieʹnnǩiõlin.

Sääʹmvuuʹd liikkeem da spoort staarjõõttmõš -čiõʹlǧǧõstuâjast kaartʼteš sääʹmvuuʹd kooʹddi liikkummša õhtteei resuursid, taarbid da vueiʹttemvuõđid di sääʹmnuõri vuäinlmid liikkeemkulttuurâst da liikkummuž vueiʹttemvuõđin.   Čiõʹlǧǧõstuâi puʹhttõõzzid vueiʹtet äuʹǩǩeed ouddmiârkkân sääʹmvuuʹd liikkummuš ooudâsviikkmõʹšše tääʹssärvvseʹld õhttsažtuâjast jeeʹres tuåimmjeeʹjivuiʹm.  Lapin Liikunta rõ čõõđti čiõʹlǧǧõõzz Mättʼtõs- da kulttuurministeria tuâjjânouddmõššân. Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs tuåimi õhttsažtuâjjkueiʹmmen čiõʹlǧǧõstuâjast.

Sääʹmvuuʹd liikkeem da spoort staarjõõttmõš -čiõʹlǧǧõstuâi õlmstâʹttempodd õʹnneš Aanrest kulttuurkõõskõs Sajoozzâst 30.9.2020. Pooddâst kuʹlleš saakkvuârid Mättʼtõs- da kulttuurministeriast, Lapin Liikunta RÕ:st, Sääʹmteeʹǧǧest da Liikkummuž da meertiõrvâsvuõđ ooudâsviikkâmfondd LIKES:st di pääiklaž sporttsieʹbrin da organisaatioin.

Tobdstââtt Sääʹmvuuʹd liikkummuš da spoort staarjõõttmõš -čiõʹlǧǧõstuõjju täʹst:

https://bin.yhdistysavain.fi/1589443/uDonZXStj34lrglruMm60UQSOP/Saamelaisalueen%20liikunta%20ja%20liikunnan%20harrastaminen%202019-2020%20fi.pdf

Lââʹzzteâđ:

Sääʹmteʹǧǧ
nuõripiisar Elli-Marja Hetta, teʹl. 050 382 5179
elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Lapin Liikunta rõ
seäʹbrrõõudâsviiǥǥi Suvi Karusaari, teʹl. 040 847 1321
suvi.karusaari(at)lapinliikunta.fi

Mättʼtõs- da kulttuurministeriast teäggtõs Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz kuälmad ekka

Sääʹmteeʹǧǧ Nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akademia Dihtosis- haʹŋǩǩõõzz tuåimmjummuž veeideed še vueʹllškoouʹlid.

– Mättʼtõs- da kulttuurministeria miõttâm teäggtõs oudd nuõrisuåvtõʹsse vueiʹttemvuõđ juäʹtǩǩed tarbbsõs tuâi tieʹttemvuõđ lââʹzztummšen. Škooulkueʹssreeis lie leämmaš õnnum samai pueʹrren, mii pohtt õuʹdde še tõõi taʹrbbesvuõđ. Škooulkueʹssreeisaid lie tiʹllʼjam vueiʹvvääʹššest Saujjlääʹddjânnma, de tõn diõtt mij leäʹp seämmast õsttâm še dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn jälsteei sääʹmnuõrid. Vueʹrddep ooddin projeeʹkt juätkkmõõžž   da tuäivvap, što kueʹssreeisain šâdd luâđlaž vueʹssen mättʼtõõzz, tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥtuõʹllʼjeei Anni-Sofia Niittyvuopio.

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akademia Dihtosis-õhttsažhaʹŋǩǩõõzzin leäʹt tuejjuum kueiʹt lookkâmeeʹjj äiʹǧǧen säʹmmlažvuõđ tobddsen pââiškooulid årra pijjum säʹmmlaid kuõskki škooulkueʹssreeisain da teeʹm jiõččnaž mättʼtõʹsse meinnum metoodpaakkin di mobiilspeâllain. Ååʹn haʹŋǩǩõõzz täävtõsjoouk veeideet še vueʹllškooul beäʹlnn. Lââʹzzen haʹŋǩǩõõzzâst tuejjuum sääʹmvuõʹđ ǩiõttʼtõõlli mobiilspeâl jåårǥlet tâʹvvsääʹmǩiõʹlle.

Haʹŋǩǩõõzz škooulkueʹssen lie sääʹmnuõr. Ođđ škooulkuõʹzzid päʹlǩǩeet haʹŋǩǩõʹsse alggčõõuč äiʹǧǧen. Škooulkuõʹzzi škooultõs ââʹnet kålggmannust, mõõn mâŋŋa škooulkueʹssreeisaid vuäiʹtte äʹlǧǧed. Škooulkueʹssreeisaid tueʹjjeet lookkâmeeʹjj 2020-2021 še moksteeʹl ougglõsõhttvuõʹđin.

– Leäi tuõđi fijnn kuullâd, što haʹŋǩǩõs lij vuäǯǯam jueʹtǩ! Leäm ooddin še tõʹst, što puõʹttiääiʹjest mij vueiʹttep tääʹvted jäänab ko ouddâl mättʼtõõttjid pirr Lääʹddjânnam, rämmaš nuõrisuåvtõõzz väärrvuäzzlaž Mira Pohjanrinne, kååʹtt lij tuåimmjam haʹŋǩǩõõzz škooulkueʹssen vueiʹvvgååradvuuʹdest. –Mättjemstroiʹttlin da škooulin kueʹssjeeʹl pâi hoʹhssai, što teâđ tarbb lij jõnn. Tõn poodd še pâi hoʹhssai, ǥu jo teemm iʹlla nuʹtt toobdâs ni määŋgid uʹčteeʹlid, mij rool sääʹmkulttuur čuäʹjtõõllmõõžžâst lij tuõđi jõnn. Vääžnai  tuâi lââʹssen mon jiõčč naaudšam tuõđi jiânnai nuõri teivvmõõžžâst – täujja metoodpaakk kaggõõttâm mainstõõllmõš lij vuäǯǯam muu jiõččân še vueiʹnned toobdâs aaʹššid ođđ čuõvâst, juätkk Pohjanrinne.

Haʹŋǩǩõõzz vueiʹvvtäävtõssân lij lââʹzzted vä’lddnaroo’de kuulli nuõri tieʹttemvuõđ säʹmmlain di sääʹmkulttuurâst da nääiʹt vueʹzzstes cõggâd säʹmmlaid tillʼlõvvum vââʹjjsaaǥǥ da čårstummuž. Lookkâmeeʹjj 2019-2020 haʹŋǩǩõõzzâst tueʹjjeet õhttseʹžže 86 škooulkueʹssreeisaid 14 škooulkuõʹzzin. Alggtääʹlvest 2020 čõõđteš Sukellus saamelaiskulttuuriin – mobiilspeâll da speâl tueʹjjeeš ǩiiđ äiʹǧǧen še ougglõsmättʼtõʹsse suåvliʹžžen.

Dihtosis-haʹŋǩǩõõžž teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria. Haʹŋǩǩõsäiʹǧǧ: 1.9.2020-30.6.2021.

Lââʹzzteâđ:

Sääʹmteʹǧǧ

Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥtuõʹllʼjeei
Anni-Sofia Niittyvuopio,
Teʹl  040 7082 072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

Nuõripiisar
Elli-Marja Hetta
Teʹl. 010 8393134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Nuõri Akademia

Projeʹkttšurr, Ulla Saalasti
Teʹl. 040 567 4203
ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei ǩičldõk

Altteen nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen jiõm silttääm juʹrdded ǩiiđ leämmaž näkam. Nuõrisuåvtõõzz ođđ vuäzzlaid, projeeʹktid, õhttsažtuâjjskeâpprid da jeeʹres tuâjaid lij õlggâm tobdstõõttâd ougglõssân. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzla jiâ leäkku võl ni kuäʹss saǥstõõllâm õʹhttečõõʹlmi, leša tuäiv mieʹldd tõõzz vuäǯǯat muuttâs aʹlǧǧi čõõuč poodd.

Jee’resnallšem ǩiiđâst huõlǩani tuâjj sääʹmnuõri õuʹdde ij leäkku årstam. Sääʹmnuõri vuõiggâdvuõđid da vuässadvuõđ lij ǩiččlõttum raʹvvjed määŋgain jeeʹres naaʹlin. Mättjemvuâlažvuõđ kuuʹǩǩeem, äimmõslääʹjj da sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž lij juätkkum ǩiiđ ääiʹj veʹrǧǧooumažtääʹzzest. Nuõrisuåvtõs lij še vuässõõttâm mättjemvuâlažvuõđ kuuʹǩǩeem kuõskki ceâlkalm valmštõõllmõʹšše õõutâst Sääʹmtiiʹǧǧi 1. vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei, škooultõspiisar da škooultõs- da mättmateriaal luʹvddkooʹddin. Leäʹp riâššâm še Pirrõsministeriain kuullâmpoodd sääʹmnuõrid kuõskeeʹl äimmõslääʹjj oođummuž. Poodd rieʹššeš ougglõsõhttvuõđin.

Jee’resnallšem ǩiđđ lij põhttam še vueiʹtlvažvuõđid. Leäʹp škooulʼjõõttâm nuõrisuåvtõõzzin õhttsažtuâjast Ooumažvuõiggâdvuõttleettin. Leäʹp še välddam âânnmõʹšše ođđ vuâlaid tuâjai vääras da ougglõs-saǥstõõllâm vueʹllǥain kõddsin nuõri- da sääʹmorganisaatioivuiʹm. Ougglõstuâjj lij hiâlptam da jåʹttlâttam saǥstõõllmõõžžid. Ougglõs-saǥstõõllmõš ij ni kuäʹss koʹrvved õʹhttečõõʹlmi vueiʹnnlõõttmõõžž, leša põhtt lââʹzz ääiʹj jeeʹres tååimid, ǥu ij taarbâž pâi mäʹtǩstõõllâd čueʹđid ǩilomettrid mueʹdd čiâss vueiʹnnlõõttmõõžž diõtt. Ougglõstuâjj lij samai pueʹrr lââʹss õʹhttečõõʹlmi tuejjuum vueiʹnnlõõttmõõžžid da tuejjad tuâjast aktiivlab da nääiʹt še pieʹǩǩest viõkkšab.

Õhtt nuõrisuåvtõõzz šuurmõs aaʹššin ǩiiđ poodd leäi õhttsaž peäʹlestvälddmõš halltõspaaʹrtji nuõriorganisaatioin, ”Kuåivvsid jiâ leäkku sââʹj saaʹmi dommvuuʹdest”. Peäʹlestvälddmõõžžin puuʹtim Lääʹddjânnam riikk halltõʹsse čiõlgg peäʹlestvälddmõõžž: kuåivvsid jiâ leäkku sââʹj, leäʹp kâllnam saǥstõõllâd ääʹššest oʹđđest da oʹđđest. Hietakero vuʹvddvaʹrrjõõzz jeäʹla võl čorstâttam, nääiʹt ååreen tuâj liâ ooudâs tuejjeemnalla. Hietakero pääiklažoummuin lij kuuitâǥ raavâs tuärjjõs nuʹt jiijjâs õhttsažkååʹddes, ǥu še väʹlddmeer kõõskâst. Nuõrisuåvtõõzz da halltõspaaʹrtji peäʹlestvälddmõš lij lookkâmnalla nuõrisuåvtõõzz neʹttseeidain.

Vuässõʹttem ǩieʹssmannust Sääʹmtiiʹǧǧi nuuʹbb tiuddsåbbra nuõrisuåvtõõzz eeʹttǩeeʹjen. Leäm še vuässõõttâm SPN halltõõzz såbbrid ǩiiđ da alggǩieʹzz poodd. SPN halltõs lij čâhčča 2019 tuejjääm tuʹmmstõõǥǥ kåččad nuõri luʹvddkååʹdd eeʹttǩeei såbbrid nuõri aaʹšši äʹšštoobdi roolâst. Lââʹssen nuõri eeʹttǩeei kååččat juätkast še SPR tiuddsåbbrid. Täin naaʹlin SPN täävtõssân lij raʹvvjed da lââʹzzted sääʹmnuõri vuässõõttmõõžž da vaaiktemvueiʹtlvažvuõđid di lââʹzzted nuõri kuullâmvuõđ sääʹmõhttsažkådda.

SPN vuâlaž nuõrisuåvtõs reäšš kueiʹt eeʹjj kõõskin Tâʹvvjânnmallaš sääʹmnuõri konfereens. Konferenss riâžžât õhttsažtuâjjan Taarr, Ruõcc da Lääʹddjânnam Sääʹmtiiʹǧǧi nuõritåimmjeejiʹvuiʹm. Konferenss leäi miârktõs riâššâd Aanrest 13-14.8.2020, leša tõt lij tuʹmmjum mââʹjeed koronaviiruspandemia diõtt. Konfereens teeʹmmen lij tuʹmmjum äimmõsmuuttâs. Nuõrisuåvtõs seʹlvvat vueiʹtlvažvuõđid riâššâd konferenss leʹbe pieʹǩǩ tõin ougglõssân.

Riâžžim ǩieʹssmannust še saaǥǥjååʹđteeʹji kõõjjõsčiâss joukkchaatâst, koozz vuässõʹtte puk kolmm Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei. Tät õnnum chat leäi še vuõssmõs mij chat, koozz leäi vueiʹtlvažvuõtt vuässõõttâd koolmin sääʹmǩiõlin da lääʹddǩiõlin seämma poodd. Sueiʹnnmannust riâžžim ǩieʹss-saaǥǥid-joukkchaat koolmin sääʹmǩiõlin. Chat-tåimmjummuž viiǥǥât ooudâs čõõđ ääiʹj da pueʹttiääiʹjest lij miârktõssân riâššâd joukkchaattid jeeʹresnallšmin teeʹmin. Ǩieʹzz poodd leäʹp še peeiʹvtam nuõrisuåvtõõzz teâtt – da vuäʹpstõs-seiddõõzz. Nuor.fi seeid liâ rajjum pieʹǩǩen DigiÁrran haʹŋǩǩõõzz, koon miârktõssân lij viikkâd ooudâs sääʹmǩiõllsa, sääʹmnuõrid miârktum teâtt- da vuäʹpstõskääzzkõõzz da digitaalʼla nuõrituâj.

Lââʹssteâđaid:

Anni-Sofia Niittyvuopio
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

www.nuor.fi

Snimldõk: Mari Molkoselkä

Sääʹmteeʹǧǧ nuõripiisren Elli-Marja Hetta 

Pedagogikktiõtti maister Elli-Marja Hetta nõõmteš Sääʹmteeʹǧǧ nuõripiisar vergga. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs tuʹmmii nõõmtummšest såbbreʹstes ǩieʹssmannu 11. peeiʹv 2020. 

Vuâččlaž Elli-Marja Hetta lij škooultõõzzâs beäʹlnn pedagogikktiõtti maister, da son lij håiddam nuõripiisar veʹrǧǧsâjjsažvuõđ 1,5 eeʹjj ääiʹj. Nuõripiisar toiʹmmai nuõrisuåvtõõzz aaʹšši ouʹddepuʹhttjen da piisren da suu tuõjju kooll jm. valmštõõllâd sääʹmnuõri jieʹllem da pueʹrrvââjjam kuõskki aaʹššid, oouʹdeed sääʹm nuõrituâj õõutveäkka sääʹmnuõrivuiʹm da riâššât sääʹmnuõri konfereeʹns.   

Muu miõlâst lij fijnn, što sääʹmnuõr vuäiʹtte mâŋŋa määttai mäʹcced da vuäǯǯad tuâj sääʹmvuuʹdest di reâuggad sääʹmõutstõõzz pueʹrren. Leäm ääiʹjben toiʹmmjam nuõrisuåvtõõzz vuäzzliʹžžen da veeʹrj sâjjsiʹžžen lij leämmaž fijnn vuâmmšed mõõn jiânnai nuõrisuåvtõõzz toiʹmmjummuž lij oouduum ouddmiârkkân jeeʹres haʹŋǩǩõõzzi pääiʹǩ. Sääʹmnuõri vuässadvuõđ nâânummuš jeeʹres naaʹlivuiʹm lij õhtt nuõripiisar tuâjain da vääldam tuâj vieʹsslen vuâstta, särnn Elli-Marja Hetta mâŋŋa vaʹlljummšest kuullmes. 

Sääʹmteeʹǧǧ pueʹtti sååbbar riâžžât ougglõsõhttvuõđin 

Sääʹmteeʹǧǧ såbbar 2/2020 ââʹnet 26.6.2020 čiâss 12 ääʹljeeʹl ougglõs-såbbren. Såbbar vuäitt ǩiõččâd takainalla livestriim pääiʹǩ addrõõzzâst www.samediggi.fi/live. Vuõlttõõzzâst vuäitt še kulddled tuʹlǩǩummuž. 

– Sääʹmteeʹǧǧ halltõs lij tuʹmmääm jäʹrjsted såbbar ougglõsõhttvuõđin koronaepidemia šõõddtem vueʹjj diõtt.  Håʹt viõǥǥâst åårrai rääʹjtõõzzi mieʹldd jäänmõsân 50 oummu såbbrid vuäitt ååʹn juʹn jäʹrjsted, tuʹmmiim ââʹnned ougglõs-såbbar, što pâʹsttep jäʹrjsted såbbar koronastaanâld, särnn saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.   

Tiuddsåbbrest ǩiõttʼtõõlât eeʹjj 2019 tilltuʹmmstõõǥǥ da toiʹmmjem-mušttlõõzz eʹtǩǩõõzz sääʹm kulttuurmieʹrrteäʹǧǧen  eeʹjjest 2020, eʹtǩǩõõzz sääʹmǩiõllsaž ouddpeâmmkääzzkõõzzi staanmõʹšše da ooudummša eeʹjjest 2022, eʹtǩǩõõzz sääʹm sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staanmõʹšše eeʹjjest 2022 da õhttsažtâʹvvjânnmallaš sääʹm ǩiõli ämmat- da resursskõõskõõzz Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi vuâkkõõzzid.  

Halltõs tuõʹllji vuõlttõs-saǥstõõllmõõžž sääʹm äimmõspolitikk ooudâs viikkmest di saǥstõõli tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss ouddnem pirr da tuʹmmii juätkktooiʹmin. Halltõs teâđat tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss puäđlvaž tooiʹmin, ko tõt lij ääiʹjpoddsaž. 

Lââʹssteâđ: 

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi  

Saaǥǥjååʹđteeikååʹdd kõõjjõsčiâss joukkchaatâst

Nuõrisuåvtõs reäšš vuõssmõs vuâra historiast saaǥǥjååʹđteeikååʹdd kõõjjõsčiâss, koʹst nuõr jiijj toiʹmmje tentteeʹjen. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, Anni Koivisto da Leo Aikio rämmšõʹvve vuäǯǯeen kååčč. -Lij fiinâs vuäǯǯad näkam vueiʹtlvažvuõtt piâssâd saǥstõõllâd vuõiʹǧǧest sääʹmnuõrivuiʹm ođđnallšeeʹm kanaal äuʹǩǩeeʹl, sij kommentõʹstte puõʹtti šõddmõõžž.

Joukkchat riâžžât 9.6.2020 čiâss 18-19 koolmin sääʹmǩiõlin. –Nuõr liâ õuddmaallân määŋgsääʹmǩiõllsažvuõđâst ouddmiârkkân sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹv da Sohkaršoki pääiʹǩ. Lij šiõǥǥ, što sääʹmnuõr tätta miʹjjid fiʹttjed da  toiʹmmjed pukin sääʹmǩiõlin tuõsttlõnji, saaǥǥjååʹđteei tueʹtte. Joukkchat käunnai www.nuor.fi -seeidai TUU ÕHTTSAŽKÅʹDD -pääiʹǩest da pukin neʹttseeidai ǩiõllversioin ouddseidda puätt liŋkk, kååʹtt jååʹđat chaʹtte.

Nuor.fi seeid liâ tuejjuum pieʹǩǩen DigiÁrran haʹŋǩǩõõzz, koon miârktõssân lij viikkâd ooudâs sääʹmǩiõllsa, sääʹmnuõrid miârktum teâtt- da vuäʹpstõskääzzkõõzz da digitaalʼlaž nuõrituâj. Haʹŋǩǩõõzz teäggat Lappi vuʹvddvaaldâšmkoontâr, nuõrisuåvtõs da Sääʹmteeʹǧǧ mättmateriaalkoontâr.

Lââʹssteâđ:

saaggjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, tel. 040 594 5060, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

I väärrsaaggjååʹđteei Anni Koivisto, tel. 040 594 5060, anni.koivisto(at)samediggi.fi

II väärrsaaggjååʹđteei Leo Aikio, tel. 040 594 5060, leo.aikio@samediggi.fi

vs. nuõripiisar Elli-Marja Hetta, tel. 050 382 5179, elli-marja.hetta@samediggi.fi

Mäʹhtt väʹldded lokku saaʹmi meersažpeiʹvv?

Nuõrisuåvtõõzz  Dihtosis-haʹŋǩǩõs õhttsažtuâjast Nuõri Akatemiain taʹrjjad meersažpeiʹvven täid materiaalid. Materiaal veäkka vuäitt viõʹttjed juhllpeeiʹv sääʹmkulttuuʹre tobdstõõđeeʹl da čiŋlmõõveeʹl.

Čaaŋŋlummuš sääʹmkulttuuʹre mobiilsiõrr

Seppo-siõrrvuâlast siõrrâm sääʹmmteemlaž mobiilsiõrr lij tillʼlõvvum pââibužškooul lââʹssen nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõđjid. Siõrr vieʹǩǩat mättʼtõõđjid pirr Lääʹddjânnam mättjed da toʹlǩǩeed säʹmmlažvuõđâst da sääʹmkulttuurâst da tõt ǩiõttʼtââll odm. saaʹmi historia, ânnʼjõžpeeiʹv eettmõõžžid da oummuid, sääʹmmpihttâz, kulttuursa puästtad âânnmõõžž di äʹrbbvuõđlaid jieʹllemvueʹjjid.

Seppo-mobiilsiõr täävtõs lij smeʹllkâʹtted puärrsid, uʹčteeʹlid da vuõiǥstõõʹttjid mättʼted päärnaid da nuõrid saaʹmin da sääʹmkulttuurâst. Siõrr âânn seʹst vuâđđteâđaid saaʹmin di suåvvteei da čiŋlmõõʹtti harjtõõzzid. Siõr pääiʹǩ nuõrid smeʹllkââʹttet tuåimmjed jiõčč da raajjâd teeʹmest jiijjâs miõlljurddjid di saaǥǥstõõllâd tõin õõutsââʹjest nuuʹbbi nuõrivuiʹm.

Määusteʹmes siõrr lij tiʹllʼjemnalla Nuõri Akatemia neʹttseeidain: https://www.nuõriakatemia.fi/uʹčteela/

Škooulkueʹssreeis

Pââibužškooulid tillʼlõvvum tuâjjpääʹj jååʹđtâʹlle nuõrid smiõttât säʹmmlažvuõđ jeeʹres vueiʹnnemkuuʹlmest. Tuâjjpääʹj taʹrjjee tuõtt-teâđaid da toʹlǩǩummšid da tõin nuõr peäʹsse saaǥǥstõõllâd teeʹmest tuåimmjemnallšem harjtõõzzi veäkka. Tuâjjpääʹjj-jååʹđteei liâ temma škooultum sääʹmnuõr. Škooulkueʹssreiss lij määusteʹm. Tiʹlle škooulkueʹssreiss: http://www.nuõriakatemia.fi/škooulkueʹssreisslomaakk/

Peešttõs 75 leʹbe 90 min
Täävtõsjoukk: pââibužškooul
Škooulkueʹssreissvuuʹd: vueiʹvvgååradvuʹvdd, Turku, Tampere, Oulu, Jyväskylä di Ruäʹvnjargg da täi âʹlddvuuʹd.

Dihtosis-mõõntõõllâmpakk

Dihtosis-mõõntõõllâmpakk, koon veäkka uʹčteeʹl leʹbe vuäʹpsteei vuäitt jiõčč jååʹđted sääʹmmteemlaž tuâjjpääʹj leʹbe mättčiâss nuõrivuiʹm. Harjtõõzz liâ tillʼlõvvum pââibužškoouli lââʹssen vueʹllškooul pââibuž klaassid di nuuʹbb tääʹzz mättstroiʹttlid. Pakk pdf-suåvtõssân interneeʹttest leʹbe vuäitt še tiʹllʼjed määusǩani liiŋk tueʹǩǩen.  Paakk vuäǯǯamnalla lääddas da ruõccâs.  https://www.nuõriakatemia.fi/mättmateriaal/dihtosis-mättmateriaal-säʹmmlažvuõđ ǩiõttʼtõõllmõʹšše/

Tueʹlesääʹvummuš

Sääʹmmteemlaž teâttkâskk-tueʹlesääʹvummuš, koon vuäitt ââʹnned temma viizzlâsttmõõžžâst jeäʹrben  saaʹmi meersažpeeiʹv (6.2.) juuhlʼjem diõtt https://www.nuõriakatemia.fi/mättmateriaal/tueʹlesääʹvummuš-säʹmmlažvuõđâst/

Dihtosis – teâttpaʹǩat Saaʹmin:  https://nuõr.fi/dihtosis/ouddseidd-dihtosis/

 

Šiõǥǥ saaʹmi meersažpeeiʹv juõʹǩǩʼkeʹče!

Saaʹmi meersažpeiʹvv 6.2.

Sääʹmteʹǧǧ reäšš ääv uusi peeiʹv Aanar Sajoozzâst saaʹmi meersažpeiʹvven 6.2.2020 čiâss 11-15. Puäʹđ tobdstõõttâd Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša!

Sääʹmteeʹǧǧ takai koontâr, škooultem- da mättmateriaalkoontâr da sääʹmǩiõl koontâr mainste konttreez pirr Sajoozz jõnnkääʹrdest. Sääʹmteʹǧǧ kuâssad kuõʹssid prääʹzniǩ-kaaʹfin da Sajoozz poorrâmpäiʹǩǩ Čaijust vuäitt vuäʹstted meersažpeeiʹv peiʹvvporrmõõžž.

Sääʹm meersažpeeiʹv 6.2. programm Aanrest

Pueʹtted tiõrvân puk!

čiâss 7.00 rääʹjest
Yle Sääʹm vuõlttad sääʹmǩiõllsaž radioprograamm koolm sääʹmǩiõʹlle.
Neʹttradio: yle.fi/sapmi

9 Liippkaggmõš da Sääʹmsooǥǥ laaul, SIIDA

9-17 Siida čuäjtõõzzid peäss määustaa obb peeiʹv, SIIDA

9.30-11 SAJOS, auditorio
• Aanar škooul sääʹmklaass läulla, čuäʹjtâʹlle da taʹnssje.
• Õhttsaž laaul da musikk, Sääʹm päärnaikulttuurkõõskõs Mánnu
• Jieʹllikartt, Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõs

10.30-13 Sääʹm meersažpeeiʹv porrmõš, SIEʹBRRKÅʹDDPÕRTT, Sami Soster Rõ da Aanar sieʹbrrkåʹdd

11-15 SAJOS
• Sääʹmteeʹǧǧ ääv uus. Sääʹmteʹǧǧ kuâssad kuõʹssid prääʹzniǩ-kååʹffin.
• Sääʹmarkiv ääv uus

12 ”Njuuč suäjaivuiʹm – Ǩeʹrjjneǩ Yrjö Kokko ǩieʹjji mieʹldd”, Yrjö Kokko -seäʹbrr/Ilkka Vaura, SAJOS

12 Siida ođđsmââvv 2020-2022, SIIDA auditoriost

12.30 Sääʹm preddan seeilteeʹl, pop up -čuäjtõõzz ääʹveempeiʹvv, SIIDA pâʹjjkääʹrdest

13- Sluuʹžv, Aanar sieʹbrrkåʹdd, Aanar ceerkav
Sluuʹžv mâŋŋa ceerkavkååʹf sieʹbrrkåʹddpõõrtâst, Sámisoster Rõ da Aanar sieʹbrrkåʹdd

18 Fiʹlmmjeäʹǩǩääž, SAJOS
Čuäjtõõzz jäʹrjstet õhttsažtuâjast Sääʹmčeäppõõzz tuärjjõhttõs Visuálalaš Sápmi-Leader haʹŋǩǩõõzzin.

  • Siuttajoen erotus 2019, 2 min, Ville-Riiko Fofonoff, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Čáhcerávga 2019, 5 min, Suvi West, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Seavdnjadasa ja čuovgga gaskka 2019, 7 min, Sara Beate Eira Person, Sääʹmmjânnam / Tarr
  • Jearrat máttaráhkus 2019, 4 min, Marja Viitahuhta / Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Eadni, juoiggastivččet go? 2019, 9 min, Máret Inger Aslaksdatter Anti, Sääʹmmjânnam / Tarr
  • Bántafáŋga 2019, 4 min, Ingá Márjá Sarre, Sääʹmmjânnam / Tarr
  • dissociate (gáidat / máhccat) 2019, 3 min, Sunna Nousuniemi, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Jaakko Gauriloff – Laulan sinulle 2019, 12 min, Heli Valkama, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Giitu giitu 2019, 6 min, Elle Sofe Sara, Sääʹmmjânnam / Tarr
  • Sámás muinna 2019, 3 min, Ville-Riiko Fofonoff, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Fanas Jovnna 2019, 9 min, Sakari Maliniemi, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Ribadit 2019, 10 min, Elle Sofe Sara, Sääʹmmjânnam / Tarr

   

      

 

Šiõǥǥ saaʹmi meersažpeiʹvv pukid!

Pyeri säämi aalmugpeivi puohháid!

Buori sámi álbmotbeaivvi buohkaide!

Čaaŋŋâl sääʹmkulttuuʹre mobiilsiõr ååʹblǩest

Nuõrisuåvtõs õlmstâtt õõutsââʹjest Nuõri Akatemiain  Sukellus saamelaiskulttuuriin–mobiilsiõr. Siõr veäkka ǩiččlõõđât lââʹzzted tieʹttemvuõđ sääʹmkulttuurâst jeeʹres vueiʹnnemkuuʹlmi pääiʹǩ.

Seppo-siõrrvuâlast siõrrâm sääʹmmteemlaž mobiilsiõrr lij tillʼlõvvum pââibužškooul lââʹssen nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõđjid. Siõrr vieʹǩǩat mättʼtõõđjid pirr Lääʹddjânnam mättjed da toʹlǩǩeed säʹmmlažvuõđâst da sääʹmkulttuurâst da tõt ǩiõttʼtââll odm. saaʹmi historia, ânnʼjõžpeeiʹv eettmõõžžid da oummuid, sääʹmmpihttâz, kulttuursa puästtad âânnmõõžž di äʹrbbvuõđlaid jieʹllemvueʹjjid.

Seppo-mobiilsiõr täävtõs lij smeʹllkâʹtted puärrsid, uʹčteeʹlid da vuõiǥstõõʹttjid mättʼted päärnaid da nuõrid saaʹmin da sääʹmkulttuurâst. Siõrr âânn seʹst vuâđđteâđaid saaʹmin di suåvvteei da čiŋlmõõʹtti harjtõõzzid. Siõr pääiʹǩ nuõrid smeʹllkââʹttet tuåimmjed jiõčč da raajjâd teeʹmest jiijjâs miõlljurddjid di saaǥǥstõõllâd tõin õõutsââʹjest nuuʹbbi nuõrivuiʹm.

“Seppo-siõr plaanummša lij vuässõttum sääʹmnuõrid ouddmiârkkân tuâjjpaaʹji ååʹblǩest. Nuõr liâ vaaiktam siõrmõõntõõllmõõžži vaʹlljummša di siõr seʹst õõʹnni teeʹmaid da aaʹššid. Siõrr õlmstââʹttet vueʹǩǩšânji ouddâl Saaʹmi meersažpeeiʹv 6.2. da tõt lij šiõǥǥ nääʹll tobdstõõttâd da čiŋlmõõvvâd sääʹmkulttuuʹre õõutsââʹjest haʹŋǩǩõõzz jeeʹres materiaalivuiʹm”, särnn nuõripiisar Elli-Marja Hetta siõrâst

Määusteʹmes siõrr lij tiʹllʼjemnalla Nuõri Akatemia neʹttseeidain

Dihtosis- teâttpaʹǩat saaʹmin

 

Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia õhttsažhaʹŋǩǩõs, koon täävtõssân lij lââʹzzted väʹlddmeera kuulli nuõri tieʹttemvuõđ saaʹmin. Teâđ da haʹŋǩǩõõzz materiaal veäkka ǩiččlõõđât kaggâd sääʹm da sääʹmkulttuur bieʹǩǩen nuõri arggteâđ. Teeʹm älšmõʹtti ǩiõttʼtõõllmõš câgg seämmavuâra sääʹmpäärnaid da –nuõrid tillʼlõõvvi čårstummuž, da raavad sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälsteei sääʹmnuõri identiteeʹtt. Haʹŋǩǩõõzz teäggat Mättʼtõs- Da kulttuurministeria.

Lââʹzz Dihtosis-haʹŋǩǩõõzzâst

 

Lââʹssteâđ:

Vs. nuõripiisar, Sääʹmteʹǧǧ, Elli-Marja Hetta, 050 382 5179, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Projeʹkttkoordinaattor, Nuõri Akatemia, Ulla Saalasti. 040 567 4203, ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

Ooʒʒõõđ mieʹldd leʹbe eʹtǩǩed vuäzzla Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõʹsse 2020-2021

Ooccâp nuõrisuåvtõʹsse mieʹldd aktiivlaid, sääʹmaaʹššin älšmam nuõrid pirr Lääʹddjânnam. Nuõrisuåvtõõzz vaʹlljummšest puäʹđet väʹldded lokku, što vuäzzla eeʹttkâʹstte vueiʹtlva kääʹtteeʹl sääʹmvuuʹd di jeeʹres ǩiõlljooukid. Sääʹmǩiõl täidd lij tuäivvmõššân. Vaʹlljummšest jääʹǩǩtet še sooǥǥbeäʹli kõskksa tääʹssäärv. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlai ij taarbâž leeʹd sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž.

Nuõrisuåvtõʹsse vaʹlljeet čiččâm väʹlddveärla vuäzzla di siʹjjid juõʹǩǩkeʹče persoonla vääʹrrneeʹǩǩ. Vuäzzla aʹlǧǧe leeʹd 18–28-âkksa aktiivlaž sääʹmnuõr. Lââʹssen suåvtõʹsse vaʹlljeet vitt põõšši äʹšštobddi. Äʹšštobddivuäzzla aʹlǧǧe leeʹd vaʹlljem poodd 15–17-âkksa. Nuõrisuåvtõs tuejjad sääʹmteeʹǧǧ halltõʹsse eʹtǩǩõõzz vaʹlljummšest åårrai vuäzzlain, da loopplaž tuʹmmstõõǥǥ tueʹjjad sääʹmteeʹǧǧ sååbbar.

Vuäitak ooccâd mieʹldd leʹbe eʹtǩǩeed tij miõlâst nuõrisuåvtõʹsse suåppi 18–28-âkksaid sääʹmnuõrid da äʹšštobddivuäzzliʹžžen suåppi 15–17-âkksaid sääʹmnuõrid. Eʹtǩǩõõzz vuâđđõõttmõõžžineez vuäitt vuõltteed 1.12.2019 mõõneeʹst neʹttpååʹštin nuõripiisra addrõʹsse elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

leʹbe pååʹštin Nuõrisuåvtõʹsse

Nuorisoneuvosto
Sajos, 998700 Inari

Vuäitak tiuddeed še ooccâmpõmmâi.

Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst tuåimmjeei nuõrisuåvtõõzz vueiʹvv-vueʹǩǩeš tuâjjan lij õõuʹdeed sääʹmnuõri ǩiõllʼlaž da kulttuursaid vuõiggâdvuõđid di raaveed sääʹmnuõri identiteett nuõrituâj pääiʹǩ. Lââʹssen suåvtõs puätt valmštõõllâd tõid sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzid, aalǥtõõzzid, ceâlklmid da jeeʹres peäʹlestvälddmõõžžid, kook kueʹsǩǩe sääʹmnuõrid.

Nuõrisuåvtõõzz tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd lââʹzz tääiʹben www.nuor.fi

Lââʹssteâđ

Vs. Nuõripiisar Elli-Marja Hetta teʹl. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Nuõrid rajjum seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj jåårǥlõttum kouʹmme sääʹmǩiõʹlle

Narodleett nuõrid rajjum seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj lij jåårǥlõttum tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle da õlmstõttum Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz tuåimâst.

Seksuaalʼlažvuõtt lij õhtt vääžnai vueʹss oummu šõddmõõžž. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki ääʹšš lie leämmaž ǩiõlddum jeäʹrben sääʹmõhttsažkååʹddest. Tõin lij vuäittam leeʹd vaiggâd mainsted, jie-ka ođđ temma kuõskki sääʹn leäkku leämmaž vieʹltǩani sääʹmǩiõʹlle valmmša âânnmõõžžâst. Sääʹnnǩiiʹrji veäkka smeʹllkâʹttep sääʹmnuõrid mainsted jiijjâs jieʹnnǩiõl. Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâttmõõžžâst lij še jurddum sääʹmǩiõllsa seksuaalčuõvtõõzz taarbid.

”Sääʹnnǩeeʹrj valmštummuž lij vuõrddum da lij fiinâs, što vuõǯǯim õlmstõttum samai ÕM alggmeerai ǩiõli eeʹjj poodd. Tuäivvap, što seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj šâdd veiddsõs liâvtõʹsse da tõn vääʹldet smeʹllkââʹtteeʹl âânnmõʹšše. Tuäivvmõššân lij še, što seksuaalʼlažvuõđâst vueiʹtet mainsted hieʹlǩeld, ǥu tõõzz käunnʼje sääʹn jiijjâs ǩiõlin”, rämmaš nuõrisuåvtõõzz vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Ánte Veijola.

Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlaž Niila Rahko lij tuʹmmjam Narodleett blogist sääʹmǩiõllsa seksuaalsääʹnnǩeeʹrj miârktõõzz. ”Taarbšep seksuaalʼlažvuõđ kovveei saaʹnid sääʹmǩiõʹlle. Sannõs tuärjjad sääʹmǩiõl mättjummuž – lij veʹt ǩiõll ikkân kulttuuʹre. Sääʹmnuõr taarbše jiijjâs sääʹnnǩeeʹrj seksuaalsannõʹsse, ǥu teâđ vuäǯǯmõš jiijjâs ǩiõlin lij priʹmeârla. Sääʹn õuʹdde neävv õlmmeed jiijjâs tiõrvâs naaʹlin, di tõn diõtt sääʹmǩiõllsaž seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj lij miârkteei da kaiʹbbjum lââʹss. Sääʹmǩiõllsaž seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj taʹrjjad še vuõrâsoummuid kuånstid väʹldded aaʹššid õuʹdde päärnaivuiʹm”, tuʹmmai Rahko.

Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâttmõʹšše kuʹlle jiânnai terminologiatuâj, ǥu puk sääʹnnǩeeʹrjest åårrai sääʹn jie võl leäkku âânnmõõžžâst leʹbe noormtum. Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlõõzz lie valmštõõvvâm kõrr tuâj puåđõssân iiʹjji 2018 da 2019 poodd. Jåårǥlâʹttemtuâjast tuejjeeš õhttsažtuâj Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjin.

“Leäm samai toođvaž, što vuäǯǯap nuõrttsääʹmǩiõʹlle ođđ seksuaalsannõõzz. Sääʹn lie leämmaž õuddâl samai occanj, mõõn diõtt juʹn tåʹlǩ jåårǥlâttmõš lij leämmaž vaʹǯǯtõsnallšem. Vaʹǯǯtõsvuõđâst čuäʹjat juʹn tõt, što ǩiõttʼtõõllâmnallšem sääʹnnliʹstte nårrje õhtseʹžže 441 sääʹn, koid leäʹp nuõrttsääʹm ǩiõlljuâǥǥtõõzz såbbrin ǩiõttʼtõõllâm. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki aaʹššin jeät leäkku ääiʹjab saaǥǥstõõllâm da tõt kuâsttji še vueʹjj ǩiõlltuâjast: jåårǥlõõzzid lij leämmaž vaiggâd kaunnâd da jiânnai lie õnnum vuõiʹǧǧest läiʹnnsääʹn. Koid-ne saaʹnid lie leämmaž määŋg vaajtõsmääin, kooi uuʹcces miârktõsjeäʹrdõõzzin leäʹp ooccâm teâđaid.” särnn nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjlaž Mervi Semenoff sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâʹttemproseezzâst.

Juʹn pâʹjjel 10 eeʹjj mââiårra Narodlett vuâmmši, što nuõr kõʹčče jiânnai seksuaalʼlažvuõʹtte da seʹksse kuõskki saaʹnid, fiʹttõõzzid da meäʹrteeʹlmid. Sääʹnnǩeeʹrj veäkka haaʹleeš čiõlǥeed seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki teeʹrmid, što teeʹmest mainstummuž hiâlptââvv. Tõn veäkka haaʹleeš vaaikted tõõzz, što nuõr vuäǯǯa ääʹššmeâldlaž teâđ, kååʹtt lij ânnʼjõõvi muʹrdded seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki ǩiõlddjid da åskkmõõžžid. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki fiʹttõõzz da meäʹrteeʹlm lie jiânnai da ođđ šâʹdde čõõđ ääiʹj. Tõn diõtt sääʹnnǩeʹrjj lij vääžnai oođeed mieʹrrkõskksaž aaiʹjin, särnn Narodleett äʹšštobddi Sari Hälinen.

Tobdstõõđ seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩerjja lääʹddǩiõʹlle, tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, aanarsääʹmǩiõʹlle da nuõrttsääʹmǩiõʹlle.

Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlaž Niila Rahko lij ǩeeʹrjtam Narodleett blogiiʹje jurddjin seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩiiʹrjin. Looǥǥ lââʹzz https://narodleettblogi.com/2019/09/30/sääʹmǩiõllsaž-seksuaalsääʹnn-lââʹzzat-pueʹrrjieʹllem-da-tieʹttemvuõđ/

Lââʹssteâđ

Vs. Nuõripiisar Elli-Marja Hetta teʹl. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Narodlett, äʹšštobddi Sari Hälinen teʹl, 050 302 5935, sari.halinen(at)vaestoliitto.fi