Dihtosis-tuåimmjummuš veiddan vueʹllškooulid

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akademia Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij vääʹltam sääʹmmteâđ da taʹrjjääm tuåimmjemnallšem tuâjjpaaʹjid pââiškooulid di nuuʹbb tääʹss mättjemstroiʹttlid juʹn kueiʹt eeʹjj ääiʹj. Ååʹn haʹŋǩǩõs veiddan še vueʹllškooulid!

Tuâjjpääʹj  

Čõõuč äiʹǧǧen Dihtosis-haʹŋǩǩõõzzâst lie kârvvam vueʹllškooulin, teʹsttääm jeeʹres harjjtõõzzid da raajjâm tuâjjpaaʹjid nåkkmen, što tõk sueʹppe nuʹtt vueʹllškooul uuʹccab päärnaid ǥu še puärrsab mättʼtõõttjid. Tuâjjpââʹjin päärna ouddmiârkkân tuʹtǩǩee saaʹnid da snimldõõǥǥid, seäʹrre teâttǩeâšttõõttmõõžž leʹbe tobdstâʹtte videoin sääʹmpihttsid. Vueʹllškoouli uuʹccmõõzz vuäiʹtte tobdstõõttâd temma še euʹnneemkaarti, äʹrbbvuõđlaž mainnsi da laaul di siõri mieʹldd.  

Vueʹllškooulid tuâjjpääʹj vuäitt tiʹllʼjed 45 minuutt kooskžen, leâša tõn vuäitt nuʹtt haaʹleeʹl väʹldded še kuuʹǩǩab tobllčiâssân da väʹldded čiâsskõõut tõn kõõskâst. Dihtosis -tuâjjpääʹj lie tiʹllʼjemnalla kuhttu ougglõs- di âʹlddkueʹssreeisain. Ougglõskueʹssreeisaid čõõđtet obb jânnmest; âʹlddkueʹssreeis vuäitt tiʹllʼjed vueiʹvvgååradvoudda, Turku-gåårda, Jyväskylä-gåårda, Oulu-gåårda da Ruäʹvnjaʹrǧǧe di täi âʹlddvuuʹdid.  

Uʹcc speâll säʹmmlain 

Tuâjjpaaʹji lââʹssen haʹŋǩǩõõzzâst lij čâhčča rajjum ođđ speâll 4-6 -klassniiʹǩǩid. Uʹcc speâll säʹmmlain taʹrjjad vuâđđteâđ tõʹst, ǩeäk säʹmmla lie da mäʹhtt sij kulttuur lij jiiʹjjesnallšem da oʹdinaknallšem. Speâlltuâi ǩiõttʼtâʹlle jeärbi mieʹldd historia, sääʹmvuuʹd, ǩiõlid, sääʹmǩiõllsaž päärnai prograammid, sääʹmpihttâz da sääʹm-musiikk.   

Lââʹssen Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz materiaalvaalljstõõǥǥâst käunnai Čaaŋŋlummuš sääʹmkulttuuʹre -speâll, koʹst mõõnât siõmmna ooʹle čiŋŋlõʹbbe. Pââiškooulid da nuuʹbb tässa rajjum speâlast ǩiõttʼtõõlât vuâđđteâđ lââʹssen jeäʹrbi mieʹldd alggmeeraid, kulttuurlaž appropriaatio di säʹmmlaid tillʼlõvvum čårstummuž.  Speâll õlmstââʹttet še tâʹvvsääʹmǩiõʹlle eeʹjj aalǥâst.  

Kuhttu mobiilspeâll tuåimma Seppo-vuâlžest. Tõk lie mättjemstroiʹttlid da jeeʹres nuõri jooukid aaibâs määusteʹmes, ij-ǥa tiʹllʼjeei taarbâž Seppo-liseens ni vooʹps. Speâl speâllmõš peštt čiâss veeʹrd. 

Sääʹmteâđ taarbšet 

Vuâđđmättʼtõõzz mättʼtemplaan vuâđ vuâđđa ärvvmailmma, koon kuõʹddi viõǥǥin peäggtet jeäʹrbi mieʹldd õõutverddsažvuõtt, ooumažvuõiggâdvuõđi ciʹsttjummuš da kulttuurlaž määŋgnallšemvuõđ reeʹǧǧesvuõtt. Nuʹtt-ba še määŋgpeällsaž sääʹmteâtt da tõn liŋkkummuš Lääʹddjânnam historiaaʹje da ânnʼjõžpeivva lij mättʼtõõzzâst vääžnai. 

Sääʹmpäärna da -nuõr vuäǯǯa vuâđđškooulâst tuõđi occanj teâđ jiiʹjjes kulttuurâst. Võõrâs Mättʼtõs- da kulttuurministeria tiʹllʼjam čiõʹlǧǧõõzz  mieʹldd sääʹmteâđ ij eiʹddvaa ni kaunnu mättjemǩiiʹrjin, da måtmešt teâtt lij puästtad. Mättjemǩeeʹrj vuäiʹtte jeäʹrbi mieʹldd ââʹnned seʹst snimldõõǥǥid “sääʹmpihttsin”, kook jeäʹla grååtnai. 

Sääʹmteeʹǧǧ da Nuõri Akademia Dihtosis-haʹŋǩǩõs tuuŋŋast tän reäiʹj. Haʹŋǩǩõõzz tueʹjjeet õõutsââʹjest Sääʹmteeʹǧǧ Nuõrisuåvtõõzzin. Sääʹmnuõrin lij miârkteei rool nuʹtt haʹŋǩǩõõzz plaanummšest, ooudâsviikkmõõžžâst, ǥu še tõn čõõđtummšest. Puk teâtt, snimldõõǥǥ da video, kook lie mieʹldd Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz materiaalin lie sääʹmnuõri vaʹlljuum leʹbe priimmâm. 

Mäʹhtt juuhlʼjed meersažpeeiʹv? 

Äʹjšmâʹttep puk mättjemstroiʹttlid juuhlʼjed säʹmmlai meersažpeeiʹv 6.2.! Jõs tiʹllʼjak ääiʹjbeäʹlnn, õõstak võl vuäǯǯad tuâjjpääʹjj klaassad juuʹhlpeeiʹv luzz. Še speâll lij älšmõʹtti nääʹll mättjed oođâs. Speâlai määŋgpeällsaž tuâi kaggâʹtte saǥstõõllmõõžž võl čiâss mâŋŋa. Meersažpeeiʹv vääras lij še taʹrjjeemnalla sääʹmkulttuur ǩiõttʼtõõlli teâttǩeâštt -tueʹlesäävummuž.   

Tääiʹben vuäitak tiʹllʼjed speâlaid da škooulkueʹssreeisaid

Tääiʹben vuäitak laaddâd tueʹlesäävummuž meersažpeeiʹv vääras

Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria. Haʹŋǩǩõsäiʹǧǧ: 1.9.2020-30.6.2021 

Lââʹssteâđ: 

Sääʹmteʹǧǧ  

Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei
Anni-Sofia Niittyvuopio,
teʹl. 040 7082 072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi 

Nuõripiisar
Elli-Marja Hetta
teʹl. 010 8393134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi 

Nuõri Akademia 

Projeʹkttšuurmõs, Ulla Saalasti
teʹl. 040 567 4203 
ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi 

Maria Aikio
Projeʹkttkoordinaattor
teʹl. +358 40 8470 862
maria.aikio[at]nuortenakatemia.fi

Škooulkõʹllʼjummuž lie ååʹn tiʹllʼjemnalla lookkâmpââjas 2020–2021

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia õhttsažhaʹŋǩǩõs Dihtosis lij škooultam õhttsiʹžže čiččâm škooulkõʹllʼjeeʹjed, koid vuäitt tiʹllʼjed škooulid jueʹǩǩed vueʹǩǩsõs teâđ sääʹmvuõđ pirr. Kõʹllʼjummšid vuäitt tiʹllʼjed 20.10.2020-31.05.2021 kõskksaž äigga.

Kõʹllʼjummšid vuäitt tiʹllʼjed pukveeʹzz Lääʹddjânnma, ko škooulin kõʹllʼjet tän lookkâmeeʹjj še ougglõsõhttvuõđin. Tän lââʹssen väʹlddgååradvoudda, Turku-gåårda, Jyväskylä-gåårda, Oulu-gåårda da Ruäʹvnjaʹrǧǧe di tõi âʹlddvuuʹdid vuäitt tiʹllʼjed  škooulkõʹllʼjeei kõʹllʼjed jiõčč škooulâst. Kõʹllʼjem pešttmõš meäʹrtââvv mättstroiʹttel mättčiâssi mieʹldd. Mättčiâss šâdd vuäʹniǩ infost di toimmsallaš harjjtõõzzin. Čiâssi äiʹǧǧen škooulneeʹǩǩ peäʹsse vuäjjned teemaid õõutsââʹjest tuejjeeʹl, mainsteeʹl da smiõtteeʹl. Kõʹllʼjummuš lij mättstroiʹttla määustem.

Taʹrjjeep mättʼtõõzz tuärjjan še Čaaŋŋlummuš sääʹmvuõʹtte -mobiilspeâll di mõõntõõllâmpaakk sääʹmteemain. Speâll âânn seʹst vuâđđteâđ säʹmmlain di suåvldeei da čiŋlmõʹtti harjtõõzzid. Paakkâst lie info-vueʹss teema pirr di 18 toimmsallaš harjjtõssâd, koivuiʹm äʹššvoudda lij hiâlpp vuäjjned. Mobiilspeâll leʹbe mõõntõõllâmpaakk vuäitt mättstroiʹttlin ouddmiârkkân äuʹǩǩeed säʹmmlai meersažpeeiʹv (6.2.). Speâll da pakk lie määustem.

Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia õhttsažhaʹŋǩǩõs, koon mieʹrren lij lââʹzzted väʹlddnarooʹde kuulli päärnai da nuõri teâđstummuž säʹmmlain da sääʹmkulttuurâst. Haʹŋǩǩõõzz teäggat Mättʼtõs- da kulttuurministeria.

Tiʹlle škooulkõʹllʼjummuž leʹbe materiaal mättstroiʹttlasad: www.nuortenakatemia.fi/kouluvierailulomakkeet/

Lââʹssteâđ:

Projeʹkttjååʹđteei, Nuõri Akatemia, Ulla Saalasti 040 567 4203, ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

Projeʹkttkoordinaattor, Nuõri Akatemia, Maria Aikio 040 8470 862, maria.aikio(at)nuortenakatemia.fi

Sääʹmvuuʹd liikkummuš da spoort staarjõõttmõš -čiõʹlǧǧõstuâjj õlmstõttum

Sääʹmnuõr poʹhtte ouʹdde, što sääʹmkulttuuʹre kuulli liikkeemäʹrbbvuõđid jäʹrjstečeš šõddmõõžži õhttvuõđâst. Sääʹmvuuʹd sporttšõddmõõžž õõlǥči ââʹnned jieʹllemviõkksân õõutâst jeeʹres tuåimmjeeʹjivuiʹm. Äʹššen, koon õõlǥči viikkâd õõudâs, mainstõttum oummu kaggõʹtte jiiʹjjes jieʹnnǩiõlin jååʹđtum spoʹrtte piâssmõõžž. Še joukkspoort tuärjjõs da puki mieʹldd älšmâttmõš vueiʹnet vääžnʼjen.

Juõʹǩǩ nuʹbb eeʹjj aarktlaž vuuʹdest jäʹrjstet Arctic Winter Games -šõddmõõžž, kååʹtt nåårr õʹhtte pâʹjjel 2000 nuõr ǩeâštʼteeʹjid jeeʹres šlaajin. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzla vuässõʹtte šõddmõʹšše eeʹjj 2018.

Čiõʹlǧǧõõzz mieʹldd õhtt vueiʹttemvuõtt tuärjjeed da viikkâd ooudâs säʹmmlai liikkummuž jieʹllemviõkkvuõđ lij lââʹzzted tõn kuâsttjemvuõđ. Kuâsttjemvuõđ da tobddâmvuõđ lââʹzzteʹče ouddmiârkkân tobddâz sääʹmmsporttniiʹǩǩi õuʹdde pohttmõš õhttsažtuâjast liikkummuž, kulttuur da čeäppõõzz tuåimmjeeʹjivuiʹm.  Sääʹmmsporttniiʹǩǩid vueiʹtči äʹjsmâʹtted vuässõõttâd jeeʹres šõddmõõžžid da projeeʹktid, kuäʹss päärnaid da nuõrid poouʹtet liikkõsnallšem ouddvueʹjjid, koid identifiâʹstted.

Sääʹm liikkeemkulttuur ooudâsviikkâmtuâi vueiʹttemvuõđin vueiʹnet luândlaž raajjõhttsažtuâjj da veeidas säiʹmmõõzz da nâânn silttummuš. Sääʹmvuuʹd pääʹrn da nuõr oʹcce staarjõõttmõõžž vueiʹttemvuõđid jiiʹjjes kååʹddest, ââlda åårrai kooʹddin da Taar beäʹlnn. Sääʹmnuõr tuäivva tääʹssärvvsaž da ouddcõõggõõtti liikkeemkääzzkõõzzi taʹrjjummuž sijvuiʹm seämma âkksaid.

Nuõr tuåivvu še, što ouddmiârkkân sääʹmkulttuuʹre õhtteei liikkummušnaaʹli neävvaid leʹčče laiʹnnʼjemnalla âânnmõõžž vääras da ouddmiârkkân kooʹddi tueʹllʼjam liikkummušneävvbaaŋkid nuõr eʹtǩǩee lââʹzztemnalla säʹmmlai liikkummša õhtteei neävvaid mâʹte čâustõõǥǥid leʹbe kueʹllšeeʹllemneävvaid.

Kooʹddi čårrsiidi staarjõõttâmvueiʹttemvuõđid âlgg staanâd

Sääʹmvuuʹd kooʹddi kõskksaž vuâđđprinsiipp leʹjje kuʹǩes määʹtǩ, aassi juâkkõõttmõš kåʹddkõõskõõzzid da siidid di tõt, što liikkummuškääzzkõõzzi taʹrjjummuš vuâđđââvv liikkummušläkka. Vueʹlǧǧemsââʹjjen pukin kooʹddin lie šiõǥǥ õhttsažtuâjjsäiʹmmõõzz kuälmad sektoor tuåimmjeeʹjivuiʹm liikkeemtuåimmjummuš riâššmõššân da ooudâsviikkâm vääras. Tän poodd puk vueiʹttemvuõđid jeäʹt kuuitâǥ äuʹǩǩuku nuʹtt jiânnai mäʹhtt leʹčči vueiʹtlvaž, mii seeičâstt liikkeemtuåimmjummuž meäʹr lââʹssen še liikkummušpaaiʹǩi äuʹǩǩummša da staarjõõttmõʹšše jiiʹjjes jieʹnnǩiõlin. Taarb lie čiõʹlǧǧõstuâi čuõvâst jeärben čårrsiidi staarjõõttâmvueiʹttemvuõđi staanmõõžžâst.

Šiõǥǥ liikkummuš staarjõõttâmvueiʹttemvuõđid määŋgin sääʹmvuuʹd kooʹddin taʹrjjee aktiivlaž frijjääiʹjtuåimmjeei.    Kååʹdd jiõčč taʹrjjee mutstõõleeʹl liikkummuš staarjõõttâmvueiʹttemvuõđid jeärben kåʹddkõõskõõzzi di čårrsiidi kõõskâst. Frijjääiʹj liikkummuž staarjõõttmõš jiiʹjjes jieʹnnǩiõlin ij ǥõs leäkku leämmaš pukin kooʹddin staanuum kåʹddtääʹzzest. Liikkeemtuåimmjummuž kooʹddin âʹte lie, leâša liikkeemtuåimmjummuž sääʹmǩiõlin lie occanj, da tõt lij rännʼjeei.  Uccjokk lij Lääʹddjânnam sääʹmvuuʹdest oʹdinakai kåʹdd, kååʹtt vuäitt kääzzkâʹstted nuõrid nuʹtt lääddas di säämas. Nuõrituâjjlaž Uccjooǥǥâst lij kueiʹtǩiõllsaž, mii nâânad paaʹrni di nuõri staarjõõttmõõžž jiiʹjjes jieʹnnǩiõlin.

Sääʹmvuuʹd liikkeem da spoort staarjõõttmõš -čiõʹlǧǧõstuâjast kaartʼteš sääʹmvuuʹd kooʹddi liikkummša õhtteei resuursid, taarbid da vueiʹttemvuõđid di sääʹmnuõri vuäinlmid liikkeemkulttuurâst da liikkummuž vueiʹttemvuõđin.   Čiõʹlǧǧõstuâi puʹhttõõzzid vueiʹtet äuʹǩǩeed ouddmiârkkân sääʹmvuuʹd liikkummuš ooudâsviikkmõʹšše tääʹssärvvseʹld õhttsažtuâjast jeeʹres tuåimmjeeʹjivuiʹm.  Lapin Liikunta rõ čõõđti čiõʹlǧǧõõzz Mättʼtõs- da kulttuurministeria tuâjjânouddmõššân. Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs tuåimi õhttsažtuâjjkueiʹmmen čiõʹlǧǧõstuâjast.

Sääʹmvuuʹd liikkeem da spoort staarjõõttmõš -čiõʹlǧǧõstuâi õlmstâʹttempodd õʹnneš Aanrest kulttuurkõõskõs Sajoozzâst 30.9.2020. Pooddâst kuʹlleš saakkvuârid Mättʼtõs- da kulttuurministeriast, Lapin Liikunta RÕ:st, Sääʹmteeʹǧǧest da Liikkummuž da meertiõrvâsvuõđ ooudâsviikkâmfondd LIKES:st di pääiklaž sporttsieʹbrin da organisaatioin.

Tobdstââtt Sääʹmvuuʹd liikkummuš da spoort staarjõõttmõš -čiõʹlǧǧõstuõjju täʹst:

https://bin.yhdistysavain.fi/1589443/uDonZXStj34lrglruMm60UQSOP/Saamelaisalueen%20liikunta%20ja%20liikunnan%20harrastaminen%202019-2020%20fi.pdf

Lââʹzzteâđ:

Sääʹmteʹǧǧ
nuõripiisar Elli-Marja Hetta, teʹl. 050 382 5179
elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Lapin Liikunta rõ
seäʹbrrõõudâsviiǥǥi Suvi Karusaari, teʹl. 040 847 1321
suvi.karusaari(at)lapinliikunta.fi

Mättʼtõs- da kulttuurministeriast teäggtõs Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz kuälmad ekka

Sääʹmteeʹǧǧ Nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akademia Dihtosis- haʹŋǩǩõõzz tuåimmjummuž veeideed še vueʹllškoouʹlid.

– Mättʼtõs- da kulttuurministeria miõttâm teäggtõs oudd nuõrisuåvtõʹsse vueiʹttemvuõđ juäʹtǩǩed tarbbsõs tuâi tieʹttemvuõđ lââʹzztummšen. Škooulkueʹssreeis lie leämmaš õnnum samai pueʹrren, mii pohtt õuʹdde še tõõi taʹrbbesvuõđ. Škooulkueʹssreeisaid lie tiʹllʼjam vueiʹvvääʹššest Saujjlääʹddjânnma, de tõn diõtt mij leäʹp seämmast õsttâm še dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn jälsteei sääʹmnuõrid. Vueʹrddep ooddin projeeʹkt juätkkmõõžž   da tuäivvap, što kueʹssreeisain šâdd luâđlaž vueʹssen mättʼtõõzz, tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saaǥǥtuõʹllʼjeei Anni-Sofia Niittyvuopio.

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akademia Dihtosis-õhttsažhaʹŋǩǩõõzzin leäʹt tuejjuum kueiʹt lookkâmeeʹjj äiʹǧǧen säʹmmlažvuõđ tobddsen pââiškooulid årra pijjum säʹmmlaid kuõskki škooulkueʹssreeisain da teeʹm jiõččnaž mättʼtõʹsse meinnum metoodpaakkin di mobiilspeâllain. Ååʹn haʹŋǩǩõõzz täävtõsjoouk veeideet še vueʹllškooul beäʹlnn. Lââʹzzen haʹŋǩǩõõzzâst tuejjuum sääʹmvuõʹđ ǩiõttʼtõõlli mobiilspeâl jåårǥlet tâʹvvsääʹmǩiõʹlle.

Haʹŋǩǩõõzz škooulkueʹssen lie sääʹmnuõr. Ođđ škooulkuõʹzzid päʹlǩǩeet haʹŋǩǩõʹsse alggčõõuč äiʹǧǧen. Škooulkuõʹzzi škooultõs ââʹnet kålggmannust, mõõn mâŋŋa škooulkueʹssreeisaid vuäiʹtte äʹlǧǧed. Škooulkueʹssreeisaid tueʹjjeet lookkâmeeʹjj 2020-2021 še moksteeʹl ougglõsõhttvuõʹđin.

– Leäi tuõđi fijnn kuullâd, što haʹŋǩǩõs lij vuäǯǯam jueʹtǩ! Leäm ooddin še tõʹst, što puõʹttiääiʹjest mij vueiʹttep tääʹvted jäänab ko ouddâl mättʼtõõttjid pirr Lääʹddjânnam, rämmaš nuõrisuåvtõõzz väärrvuäzzlaž Mira Pohjanrinne, kååʹtt lij tuåimmjam haʹŋǩǩõõzz škooulkueʹssen vueiʹvvgååradvuuʹdest. –Mättjemstroiʹttlin da škooulin kueʹssjeeʹl pâi hoʹhssai, što teâđ tarbb lij jõnn. Tõn poodd še pâi hoʹhssai, ǥu jo teemm iʹlla nuʹtt toobdâs ni määŋgid uʹčteeʹlid, mij rool sääʹmkulttuur čuäʹjtõõllmõõžžâst lij tuõđi jõnn. Vääžnai  tuâi lââʹssen mon jiõčč naaudšam tuõđi jiânnai nuõri teivvmõõžžâst – täujja metoodpaakk kaggõõttâm mainstõõllmõš lij vuäǯǯam muu jiõččân še vueiʹnned toobdâs aaʹššid ođđ čuõvâst, juätkk Pohjanrinne.

Haʹŋǩǩõõzz vueiʹvvtäävtõssân lij lââʹzzted vä’lddnaroo’de kuulli nuõri tieʹttemvuõđ säʹmmlain di sääʹmkulttuurâst da nääiʹt vueʹzzstes cõggâd säʹmmlaid tillʼlõvvum vââʹjjsaaǥǥ da čårstummuž. Lookkâmeeʹjj 2019-2020 haʹŋǩǩõõzzâst tueʹjjeet õhttseʹžže 86 škooulkueʹssreeisaid 14 škooulkuõʹzzin. Alggtääʹlvest 2020 čõõđteš Sukellus saamelaiskulttuuriin – mobiilspeâll da speâl tueʹjjeeš ǩiiđ äiʹǧǧen še ougglõsmättʼtõʹsse suåvliʹžžen.

Dihtosis-haʹŋǩǩõõžž teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria. Haʹŋǩǩõsäiʹǧǧ: 1.9.2020-30.6.2021.

Lââʹzzteâđ:

Sääʹmteʹǧǧ

Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥtuõʹllʼjeei
Anni-Sofia Niittyvuopio,
Teʹl  040 7082 072, anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

Nuõripiisar
Elli-Marja Hetta
Teʹl. 010 8393134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Nuõri Akademia

Projeʹkttšurr, Ulla Saalasti
Teʹl. 040 567 4203
ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei ǩičldõk

Altteen nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen jiõm silttääm juʹrdded ǩiiđ leämmaž näkam. Nuõrisuåvtõõzz ođđ vuäzzlaid, projeeʹktid, õhttsažtuâjjskeâpprid da jeeʹres tuâjaid lij õlggâm tobdstõõttâd ougglõssân. Nuõrisuåvtõõzz vuäzzla jiâ leäkku võl ni kuäʹss saǥstõõllâm õʹhttečõõʹlmi, leša tuäiv mieʹldd tõõzz vuäǯǯat muuttâs aʹlǧǧi čõõuč poodd.

Jee’resnallšem ǩiiđâst huõlǩani tuâjj sääʹmnuõri õuʹdde ij leäkku årstam. Sääʹmnuõri vuõiggâdvuõđid da vuässadvuõđ lij ǩiččlõttum raʹvvjed määŋgain jeeʹres naaʹlin. Mättjemvuâlažvuõđ kuuʹǩǩeem, äimmõslääʹjj da sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž lij juätkkum ǩiiđ ääiʹj veʹrǧǧooumažtääʹzzest. Nuõrisuåvtõs lij še vuässõõttâm mättjemvuâlažvuõđ kuuʹǩǩeem kuõskki ceâlkalm valmštõõllmõʹšše õõutâst Sääʹmtiiʹǧǧi 1. vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei, škooultõspiisar da škooultõs- da mättmateriaal luʹvddkooʹddin. Leäʹp riâššâm še Pirrõsministeriain kuullâmpoodd sääʹmnuõrid kuõskeeʹl äimmõslääʹjj oođummuž. Poodd rieʹššeš ougglõsõhttvuõđin.

Jee’resnallšem ǩiđđ lij põhttam še vueiʹtlvažvuõđid. Leäʹp škooulʼjõõttâm nuõrisuåvtõõzzin õhttsažtuâjast Ooumažvuõiggâdvuõttleettin. Leäʹp še välddam âânnmõʹšše ođđ vuâlaid tuâjai vääras da ougglõs-saǥstõõllâm vueʹllǥain kõddsin nuõri- da sääʹmorganisaatioivuiʹm. Ougglõstuâjj lij hiâlptam da jåʹttlâttam saǥstõõllmõõžžid. Ougglõs-saǥstõõllmõš ij ni kuäʹss koʹrvved õʹhttečõõʹlmi vueiʹnnlõõttmõõžž, leša põhtt lââʹzz ääiʹj jeeʹres tååimid, ǥu ij taarbâž pâi mäʹtǩstõõllâd čueʹđid ǩilomettrid mueʹdd čiâss vueiʹnnlõõttmõõžž diõtt. Ougglõstuâjj lij samai pueʹrr lââʹss õʹhttečõõʹlmi tuejjuum vueiʹnnlõõttmõõžžid da tuejjad tuâjast aktiivlab da nääiʹt še pieʹǩǩest viõkkšab.

Õhtt nuõrisuåvtõõzz šuurmõs aaʹššin ǩiiđ poodd leäi õhttsaž peäʹlestvälddmõš halltõspaaʹrtji nuõriorganisaatioin, ”Kuåivvsid jiâ leäkku sââʹj saaʹmi dommvuuʹdest”. Peäʹlestvälddmõõžžin puuʹtim Lääʹddjânnam riikk halltõʹsse čiõlgg peäʹlestvälddmõõžž: kuåivvsid jiâ leäkku sââʹj, leäʹp kâllnam saǥstõõllâd ääʹššest oʹđđest da oʹđđest. Hietakero vuʹvddvaʹrrjõõzz jeäʹla võl čorstâttam, nääiʹt ååreen tuâj liâ ooudâs tuejjeemnalla. Hietakero pääiklažoummuin lij kuuitâǥ raavâs tuärjjõs nuʹt jiijjâs õhttsažkååʹddes, ǥu še väʹlddmeer kõõskâst. Nuõrisuåvtõõzz da halltõspaaʹrtji peäʹlestvälddmõš lij lookkâmnalla nuõrisuåvtõõzz neʹttseeidain.

Vuässõʹttem ǩieʹssmannust Sääʹmtiiʹǧǧi nuuʹbb tiuddsåbbra nuõrisuåvtõõzz eeʹttǩeeʹjen. Leäm še vuässõõttâm SPN halltõõzz såbbrid ǩiiđ da alggǩieʹzz poodd. SPN halltõs lij čâhčča 2019 tuejjääm tuʹmmstõõǥǥ kåččad nuõri luʹvddkååʹdd eeʹttǩeei såbbrid nuõri aaʹšši äʹšštoobdi roolâst. Lââʹssen nuõri eeʹttǩeei kååččat juätkast še SPR tiuddsåbbrid. Täin naaʹlin SPN täävtõssân lij raʹvvjed da lââʹzzted sääʹmnuõri vuässõõttmõõžž da vaaiktemvueiʹtlvažvuõđid di lââʹzzted nuõri kuullâmvuõđ sääʹmõhttsažkådda.

SPN vuâlaž nuõrisuåvtõs reäšš kueiʹt eeʹjj kõõskin Tâʹvvjânnmallaš sääʹmnuõri konfereens. Konferenss riâžžât õhttsažtuâjjan Taarr, Ruõcc da Lääʹddjânnam Sääʹmtiiʹǧǧi nuõritåimmjeejiʹvuiʹm. Konferenss leäi miârktõs riâššâd Aanrest 13-14.8.2020, leša tõt lij tuʹmmjum mââʹjeed koronaviiruspandemia diõtt. Konfereens teeʹmmen lij tuʹmmjum äimmõsmuuttâs. Nuõrisuåvtõs seʹlvvat vueiʹtlvažvuõđid riâššâd konferenss leʹbe pieʹǩǩ tõin ougglõssân.

Riâžžim ǩieʹssmannust še saaǥǥjååʹđteeʹji kõõjjõsčiâss joukkchaatâst, koozz vuässõʹtte puk kolmm Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei. Tät õnnum chat leäi še vuõssmõs mij chat, koozz leäi vueiʹtlvažvuõtt vuässõõttâd koolmin sääʹmǩiõlin da lääʹddǩiõlin seämma poodd. Sueiʹnnmannust riâžžim ǩieʹss-saaǥǥid-joukkchaat koolmin sääʹmǩiõlin. Chat-tåimmjummuž viiǥǥât ooudâs čõõđ ääiʹj da pueʹttiääiʹjest lij miârktõssân riâššâd joukkchaattid jeeʹresnallšmin teeʹmin. Ǩieʹzz poodd leäʹp še peeiʹvtam nuõrisuåvtõõzz teâtt – da vuäʹpstõs-seiddõõzz. Nuor.fi seeid liâ rajjum pieʹǩǩen DigiÁrran haʹŋǩǩõõzz, koon miârktõssân lij viikkâd ooudâs sääʹmǩiõllsa, sääʹmnuõrid miârktum teâtt- da vuäʹpstõskääzzkõõzz da digitaalʼla nuõrituâj.

Lââʹssteâđaid:

Anni-Sofia Niittyvuopio
Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi

www.nuor.fi

Snimldõk: Mari Molkoselkä

Sääʹmteeʹǧǧ nuõripiisren Elli-Marja Hetta 

Pedagogikktiõtti maister Elli-Marja Hetta nõõmteš Sääʹmteeʹǧǧ nuõripiisar vergga. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs tuʹmmii nõõmtummšest såbbreʹstes ǩieʹssmannu 11. peeiʹv 2020. 

Vuâččlaž Elli-Marja Hetta lij škooultõõzzâs beäʹlnn pedagogikktiõtti maister, da son lij håiddam nuõripiisar veʹrǧǧsâjjsažvuõđ 1,5 eeʹjj ääiʹj. Nuõripiisar toiʹmmai nuõrisuåvtõõzz aaʹšši ouʹddepuʹhttjen da piisren da suu tuõjju kooll jm. valmštõõllâd sääʹmnuõri jieʹllem da pueʹrrvââjjam kuõskki aaʹššid, oouʹdeed sääʹm nuõrituâj õõutveäkka sääʹmnuõrivuiʹm da riâššât sääʹmnuõri konfereeʹns.   

Muu miõlâst lij fijnn, što sääʹmnuõr vuäiʹtte mâŋŋa määttai mäʹcced da vuäǯǯad tuâj sääʹmvuuʹdest di reâuggad sääʹmõutstõõzz pueʹrren. Leäm ääiʹjben toiʹmmjam nuõrisuåvtõõzz vuäzzliʹžžen da veeʹrj sâjjsiʹžžen lij leämmaž fijnn vuâmmšed mõõn jiânnai nuõrisuåvtõõzz toiʹmmjummuž lij oouduum ouddmiârkkân jeeʹres haʹŋǩǩõõzzi pääiʹǩ. Sääʹmnuõri vuässadvuõđ nâânummuš jeeʹres naaʹlivuiʹm lij õhtt nuõripiisar tuâjain da vääldam tuâj vieʹsslen vuâstta, särnn Elli-Marja Hetta mâŋŋa vaʹlljummšest kuullmes. 

Sääʹmteeʹǧǧ pueʹtti sååbbar riâžžât ougglõsõhttvuõđin 

Sääʹmteeʹǧǧ såbbar 2/2020 ââʹnet 26.6.2020 čiâss 12 ääʹljeeʹl ougglõs-såbbren. Såbbar vuäitt ǩiõččâd takainalla livestriim pääiʹǩ addrõõzzâst www.samediggi.fi/live. Vuõlttõõzzâst vuäitt še kulddled tuʹlǩǩummuž. 

– Sääʹmteeʹǧǧ halltõs lij tuʹmmääm jäʹrjsted såbbar ougglõsõhttvuõđin koronaepidemia šõõddtem vueʹjj diõtt.  Håʹt viõǥǥâst åårrai rääʹjtõõzzi mieʹldd jäänmõsân 50 oummu såbbrid vuäitt ååʹn juʹn jäʹrjsted, tuʹmmiim ââʹnned ougglõs-såbbar, što pâʹsttep jäʹrjsted såbbar koronastaanâld, särnn saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.   

Tiuddsåbbrest ǩiõttʼtõõlât eeʹjj 2019 tilltuʹmmstõõǥǥ da toiʹmmjem-mušttlõõzz eʹtǩǩõõzz sääʹm kulttuurmieʹrrteäʹǧǧen  eeʹjjest 2020, eʹtǩǩõõzz sääʹmǩiõllsaž ouddpeâmmkääzzkõõzzi staanmõʹšše da ooudummša eeʹjjest 2022, eʹtǩǩõõzz sääʹm sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staanmõʹšše eeʹjjest 2022 da õhttsažtâʹvvjânnmallaš sääʹm ǩiõli ämmat- da resursskõõskõõzz Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi vuâkkõõzzid.  

Halltõs tuõʹllji vuõlttõs-saǥstõõllmõõžž sääʹm äimmõspolitikk ooudâs viikkmest di saǥstõõli tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss ouddnem pirr da tuʹmmii juätkktooiʹmin. Halltõs teâđat tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss puäđlvaž tooiʹmin, ko tõt lij ääiʹjpoddsaž. 

Lââʹssteâđ: 

Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi  

Saaǥǥjååʹđteeikååʹdd kõõjjõsčiâss joukkchaatâst

Nuõrisuåvtõs reäšš vuõssmõs vuâra historiast saaǥǥjååʹđteeikååʹdd kõõjjõsčiâss, koʹst nuõr jiijj toiʹmmje tentteeʹjen. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, Anni Koivisto da Leo Aikio rämmšõʹvve vuäǯǯeen kååčč. -Lij fiinâs vuäǯǯad näkam vueiʹtlvažvuõtt piâssâd saǥstõõllâd vuõiʹǧǧest sääʹmnuõrivuiʹm ođđnallšeeʹm kanaal äuʹǩǩeeʹl, sij kommentõʹstte puõʹtti šõddmõõžž.

Joukkchat riâžžât 9.6.2020 čiâss 18-19 koolmin sääʹmǩiõlin. –Nuõr liâ õuddmaallân määŋgsääʹmǩiõllsažvuõđâst ouddmiârkkân sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹv da Sohkaršoki pääiʹǩ. Lij šiõǥǥ, što sääʹmnuõr tätta miʹjjid fiʹttjed da  toiʹmmjed pukin sääʹmǩiõlin tuõsttlõnji, saaǥǥjååʹđteei tueʹtte. Joukkchat käunnai www.nuor.fi -seeidai TUU ÕHTTSAŽKÅʹDD -pääiʹǩest da pukin neʹttseeidai ǩiõllversioin ouddseidda puätt liŋkk, kååʹtt jååʹđat chaʹtte.

Nuor.fi seeid liâ tuejjuum pieʹǩǩen DigiÁrran haʹŋǩǩõõzz, koon miârktõssân lij viikkâd ooudâs sääʹmǩiõllsa, sääʹmnuõrid miârktum teâtt- da vuäʹpstõskääzzkõõzz da digitaalʼlaž nuõrituâj. Haʹŋǩǩõõzz teäggat Lappi vuʹvddvaaldâšmkoontâr, nuõrisuåvtõs da Sääʹmteeʹǧǧ mättmateriaalkoontâr.

Lââʹssteâđ:

saaggjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, tel. 040 594 5060, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

I väärrsaaggjååʹđteei Anni Koivisto, tel. 040 594 5060, anni.koivisto(at)samediggi.fi

II väärrsaaggjååʹđteei Leo Aikio, tel. 040 594 5060, leo.aikio@samediggi.fi

vs. nuõripiisar Elli-Marja Hetta, tel. 050 382 5179, elli-marja.hetta@samediggi.fi

Mäʹhtt väʹldded lokku saaʹmi meersažpeiʹvv?

Nuõrisuåvtõõzz  Dihtosis-haʹŋǩǩõs õhttsažtuâjast Nuõri Akatemiain taʹrjjad meersažpeiʹvven täid materiaalid. Materiaal veäkka vuäitt viõʹttjed juhllpeeiʹv sääʹmkulttuuʹre tobdstõõđeeʹl da čiŋlmõõveeʹl.

Čaaŋŋlummuš sääʹmkulttuuʹre mobiilsiõrr

Seppo-siõrrvuâlast siõrrâm sääʹmmteemlaž mobiilsiõrr lij tillʼlõvvum pââibužškooul lââʹssen nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõđjid. Siõrr vieʹǩǩat mättʼtõõđjid pirr Lääʹddjânnam mättjed da toʹlǩǩeed säʹmmlažvuõđâst da sääʹmkulttuurâst da tõt ǩiõttʼtââll odm. saaʹmi historia, ânnʼjõžpeeiʹv eettmõõžžid da oummuid, sääʹmmpihttâz, kulttuursa puästtad âânnmõõžž di äʹrbbvuõđlaid jieʹllemvueʹjjid.

Seppo-mobiilsiõr täävtõs lij smeʹllkâʹtted puärrsid, uʹčteeʹlid da vuõiǥstõõʹttjid mättʼted päärnaid da nuõrid saaʹmin da sääʹmkulttuurâst. Siõrr âânn seʹst vuâđđteâđaid saaʹmin di suåvvteei da čiŋlmõõʹtti harjtõõzzid. Siõr pääiʹǩ nuõrid smeʹllkââʹttet tuåimmjed jiõčč da raajjâd teeʹmest jiijjâs miõlljurddjid di saaǥǥstõõllâd tõin õõutsââʹjest nuuʹbbi nuõrivuiʹm.

Määusteʹmes siõrr lij tiʹllʼjemnalla Nuõri Akatemia neʹttseeidain: https://www.nuõriakatemia.fi/uʹčteela/

Škooulkueʹssreeis

Pââibužškooulid tillʼlõvvum tuâjjpääʹj jååʹđtâʹlle nuõrid smiõttât säʹmmlažvuõđ jeeʹres vueiʹnnemkuuʹlmest. Tuâjjpääʹj taʹrjjee tuõtt-teâđaid da toʹlǩǩummšid da tõin nuõr peäʹsse saaǥǥstõõllâd teeʹmest tuåimmjemnallšem harjtõõzzi veäkka. Tuâjjpääʹjj-jååʹđteei liâ temma škooultum sääʹmnuõr. Škooulkueʹssreiss lij määusteʹm. Tiʹlle škooulkueʹssreiss: http://www.nuõriakatemia.fi/škooulkueʹssreisslomaakk/

Peešttõs 75 leʹbe 90 min
Täävtõsjoukk: pââibužškooul
Škooulkueʹssreissvuuʹd: vueiʹvvgååradvuʹvdd, Turku, Tampere, Oulu, Jyväskylä di Ruäʹvnjargg da täi âʹlddvuuʹd.

Dihtosis-mõõntõõllâmpakk

Dihtosis-mõõntõõllâmpakk, koon veäkka uʹčteeʹl leʹbe vuäʹpsteei vuäitt jiõčč jååʹđted sääʹmmteemlaž tuâjjpääʹj leʹbe mättčiâss nuõrivuiʹm. Harjtõõzz liâ tillʼlõvvum pââibužškoouli lââʹssen vueʹllškooul pââibuž klaassid di nuuʹbb tääʹzz mättstroiʹttlid. Pakk pdf-suåvtõssân interneeʹttest leʹbe vuäitt še tiʹllʼjed määusǩani liiŋk tueʹǩǩen.  Paakk vuäǯǯamnalla lääddas da ruõccâs.  https://www.nuõriakatemia.fi/mättmateriaal/dihtosis-mättmateriaal-säʹmmlažvuõđ ǩiõttʼtõõllmõʹšše/

Tueʹlesääʹvummuš

Sääʹmmteemlaž teâttkâskk-tueʹlesääʹvummuš, koon vuäitt ââʹnned temma viizzlâsttmõõžžâst jeäʹrben  saaʹmi meersažpeeiʹv (6.2.) juuhlʼjem diõtt https://www.nuõriakatemia.fi/mättmateriaal/tueʹlesääʹvummuš-säʹmmlažvuõđâst/

Dihtosis – teâttpaʹǩat Saaʹmin:  https://nuõr.fi/dihtosis/ouddseidd-dihtosis/

 

Šiõǥǥ saaʹmi meersažpeeiʹv juõʹǩǩʼkeʹče!

Saaʹmi meersažpeiʹvv 6.2.

Sääʹmteʹǧǧ reäšš ääv uusi peeiʹv Aanar Sajoozzâst saaʹmi meersažpeiʹvven 6.2.2020 čiâss 11-15. Puäʹđ tobdstõõttâd Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša!

Sääʹmteeʹǧǧ takai koontâr, škooultem- da mättmateriaalkoontâr da sääʹmǩiõl koontâr mainste konttreez pirr Sajoozz jõnnkääʹrdest. Sääʹmteʹǧǧ kuâssad kuõʹssid prääʹzniǩ-kaaʹfin da Sajoozz poorrâmpäiʹǩǩ Čaijust vuäitt vuäʹstted meersažpeeiʹv peiʹvvporrmõõžž.

Sääʹm meersažpeeiʹv 6.2. programm Aanrest

Pueʹtted tiõrvân puk!

čiâss 7.00 rääʹjest
Yle Sääʹm vuõlttad sääʹmǩiõllsaž radioprograamm koolm sääʹmǩiõʹlle.
Neʹttradio: yle.fi/sapmi

9 Liippkaggmõš da Sääʹmsooǥǥ laaul, SIIDA

9-17 Siida čuäjtõõzzid peäss määustaa obb peeiʹv, SIIDA

9.30-11 SAJOS, auditorio
• Aanar škooul sääʹmklaass läulla, čuäʹjtâʹlle da taʹnssje.
• Õhttsaž laaul da musikk, Sääʹm päärnaikulttuurkõõskõs Mánnu
• Jieʹllikartt, Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõs

10.30-13 Sääʹm meersažpeeiʹv porrmõš, SIEʹBRRKÅʹDDPÕRTT, Sami Soster Rõ da Aanar sieʹbrrkåʹdd

11-15 SAJOS
• Sääʹmteeʹǧǧ ääv uus. Sääʹmteʹǧǧ kuâssad kuõʹssid prääʹzniǩ-kååʹffin.
• Sääʹmarkiv ääv uus

12 ”Njuuč suäjaivuiʹm – Ǩeʹrjjneǩ Yrjö Kokko ǩieʹjji mieʹldd”, Yrjö Kokko -seäʹbrr/Ilkka Vaura, SAJOS

12 Siida ođđsmââvv 2020-2022, SIIDA auditoriost

12.30 Sääʹm preddan seeilteeʹl, pop up -čuäjtõõzz ääʹveempeiʹvv, SIIDA pâʹjjkääʹrdest

13- Sluuʹžv, Aanar sieʹbrrkåʹdd, Aanar ceerkav
Sluuʹžv mâŋŋa ceerkavkååʹf sieʹbrrkåʹddpõõrtâst, Sámisoster Rõ da Aanar sieʹbrrkåʹdd

18 Fiʹlmmjeäʹǩǩääž, SAJOS
Čuäjtõõzz jäʹrjstet õhttsažtuâjast Sääʹmčeäppõõzz tuärjjõhttõs Visuálalaš Sápmi-Leader haʹŋǩǩõõzzin.

  • Siuttajoen erotus 2019, 2 min, Ville-Riiko Fofonoff, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Čáhcerávga 2019, 5 min, Suvi West, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Seavdnjadasa ja čuovgga gaskka 2019, 7 min, Sara Beate Eira Person, Sääʹmmjânnam / Tarr
  • Jearrat máttaráhkus 2019, 4 min, Marja Viitahuhta / Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Eadni, juoiggastivččet go? 2019, 9 min, Máret Inger Aslaksdatter Anti, Sääʹmmjânnam / Tarr
  • Bántafáŋga 2019, 4 min, Ingá Márjá Sarre, Sääʹmmjânnam / Tarr
  • dissociate (gáidat / máhccat) 2019, 3 min, Sunna Nousuniemi, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Jaakko Gauriloff – Laulan sinulle 2019, 12 min, Heli Valkama, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Giitu giitu 2019, 6 min, Elle Sofe Sara, Sääʹmmjânnam / Tarr
  • Sámás muinna 2019, 3 min, Ville-Riiko Fofonoff, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Fanas Jovnna 2019, 9 min, Sakari Maliniemi, Sääʹmmjânnam / Lääʹddjânnam
  • Ribadit 2019, 10 min, Elle Sofe Sara, Sääʹmmjânnam / Tarr

   

      

 

Šiõǥǥ saaʹmi meersažpeiʹvv pukid!

Pyeri säämi aalmugpeivi puohháid!

Buori sámi álbmotbeaivvi buohkaide!

Čaaŋŋâl sääʹmkulttuuʹre mobiilsiõr ååʹblǩest

Nuõrisuåvtõs õlmstâtt õõutsââʹjest Nuõri Akatemiain  Sukellus saamelaiskulttuuriin–mobiilsiõr. Siõr veäkka ǩiččlõõđât lââʹzzted tieʹttemvuõđ sääʹmkulttuurâst jeeʹres vueiʹnnemkuuʹlmi pääiʹǩ.

Seppo-siõrrvuâlast siõrrâm sääʹmmteemlaž mobiilsiõrr lij tillʼlõvvum pââibužškooul lââʹssen nuuʹbb tääʹzz mättʼtõõđjid. Siõrr vieʹǩǩat mättʼtõõđjid pirr Lääʹddjânnam mättjed da toʹlǩǩeed säʹmmlažvuõđâst da sääʹmkulttuurâst da tõt ǩiõttʼtââll odm. saaʹmi historia, ânnʼjõžpeeiʹv eettmõõžžid da oummuid, sääʹmmpihttâz, kulttuursa puästtad âânnmõõžž di äʹrbbvuõđlaid jieʹllemvueʹjjid.

Seppo-mobiilsiõr täävtõs lij smeʹllkâʹtted puärrsid, uʹčteeʹlid da vuõiǥstõõʹttjid mättʼted päärnaid da nuõrid saaʹmin da sääʹmkulttuurâst. Siõrr âânn seʹst vuâđđteâđaid saaʹmin di suåvvteei da čiŋlmõõʹtti harjtõõzzid. Siõr pääiʹǩ nuõrid smeʹllkââʹttet tuåimmjed jiõčč da raajjâd teeʹmest jiijjâs miõlljurddjid di saaǥǥstõõllâd tõin õõutsââʹjest nuuʹbbi nuõrivuiʹm.

“Seppo-siõr plaanummša lij vuässõttum sääʹmnuõrid ouddmiârkkân tuâjjpaaʹji ååʹblǩest. Nuõr liâ vaaiktam siõrmõõntõõllmõõžži vaʹlljummša di siõr seʹst õõʹnni teeʹmaid da aaʹššid. Siõrr õlmstââʹttet vueʹǩǩšânji ouddâl Saaʹmi meersažpeeiʹv 6.2. da tõt lij šiõǥǥ nääʹll tobdstõõttâd da čiŋlmõõvvâd sääʹmkulttuuʹre õõutsââʹjest haʹŋǩǩõõzz jeeʹres materiaalivuiʹm”, särnn nuõripiisar Elli-Marja Hetta siõrâst

Määusteʹmes siõrr lij tiʹllʼjemnalla Nuõri Akatemia neʹttseeidain

Dihtosis- teâttpaʹǩat saaʹmin

 

Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia õhttsažhaʹŋǩǩõs, koon täävtõssân lij lââʹzzted väʹlddmeera kuulli nuõri tieʹttemvuõđ saaʹmin. Teâđ da haʹŋǩǩõõzz materiaal veäkka ǩiččlõõđât kaggâd sääʹm da sääʹmkulttuur bieʹǩǩen nuõri arggteâđ. Teeʹm älšmõʹtti ǩiõttʼtõõllmõš câgg seämmavuâra sääʹmpäärnaid da –nuõrid tillʼlõõvvi čårstummuž, da raavad sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälsteei sääʹmnuõri identiteeʹtt. Haʹŋǩǩõõzz teäggat Mättʼtõs- Da kulttuurministeria.

Lââʹzz Dihtosis-haʹŋǩǩõõzzâst

 

Lââʹssteâđ:

Vs. nuõripiisar, Sääʹmteʹǧǧ, Elli-Marja Hetta, 050 382 5179, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Projeʹkttkoordinaattor, Nuõri Akatemia, Ulla Saalasti. 040 567 4203, ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi