Loppusyksy ja jäätyvä järvi. Taivaalla vaaleanpunaisen sävyjä.Snimldõk: Ville Fofonoff

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla spesiaalplaaneei mieʹrräiggsa tuâj – Ooccâmääiʹj lie juätkkam 14.2.2022 räjja

/in , /by

Plaaneei vaʹsttad (50 % tuâjjääiʹjest) Interreg Aurora- prograamm (2021 – 2027) sääʹmvueʹss-vuuʹd ooccmõõžžid di haʹŋǩǩõõzzid õhttneei vuäʹpstummšest, saakkummšest, haʹŋǩǩõs-seuʹrrjummšest, ooccmõõžži ǩiõttʼtõõllmõõžžâst di čiõlǥtummšest vaaldâšmkomiteaaʹje. Tuâjjlaž sâjjdââtt suåppmõõžž mieʹldd Lääʹdd Sääʹmtegga. Tän lââʹssen tuâjjlaž toiʹmmai eeʹjjest 2022 Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeijoouk vieʹǩǩteeʹjen (50 % tuâjjääiʹjest). Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd da peštt aalǥâst 31.12.2022 räjja. Interreg Aurora- prograamm sääʹmvueʹss-vuuʹd tuâjj juätkkai vueʹssäiggsiʹžžen (50 %) ekka 2027 räjja õudldeen, što äʹšš ouddan EU:st plaaneemnalla. Lââʹssteâđ Interreg Aurora-prograammâst käunnʼje addrõõzzâst https://www.interregnord.com/interreg-aurora/.

Ââʹntemõõlǥtõssân lij ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõs. Lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõs (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnnsteeʹjes håiddmõš õõlǥat pueʹr sääʹmkulttuur ja raajid râstldeei õhttsažtuâj di vaaldšemvuõđlaž tuâjai tobddmõõžž, pueʹrr saaǥǥeemtääidaid, vaalmâšvuõđ jiõččnaž tuõjju, oodd joukktuõjju da samai pueʹr eŋgglõsǩiõl njäälmlaž di ǩeerjlaž silttummuž. Tuâjjǩiõččlâsttmõš vaʹstteei tuâjain di EU-lääʹjjšiõttummuž da vaaldâšm tobddmõš ǩiõččât ooccja ouddõssân. Tuâjj âânn seʹst maatkšummuž haʹŋǩǩõsvuuʹdest. Interreg Aurora-programmǩiõll lij eŋgglõsǩiõll. Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâžldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääzz IV/II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2706,50 €/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset sääʹmvuuʹd lââʹss 24 % da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvi ǩiõččlâʹsttemlââʹzz. Tuâjast jääʹǩǩtet 6 määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Tuâjjooccmõš meâlddõõzzineez âlgg tååimted Lääʹdd Sääʹmtegga 14.2.2022 mõõneeʹst addrõõzzâst https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?bf58653f

Lââʹssteâđaid tuâjast õuʹdde vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi, pia.ruotsala(at)samediggi.fi, teʹl. +358407262688 da meeraikõskksaž aaʹšši piisar Inka Saara Arttijeff, inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi, teʹl. +358 50 574 7629.

Lââʹssteâđaid Interreg Aurora-programmpââʹjest õudd programmjååʹđteei Iiris Mäntyranta, Norrbotten lääʹnnhalltõs iiris.mantyranta@lansstyrelsen.se teʹl. + 46 10 225 53 76

Aanrest 16.12.2021

Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ vuässõõđi ÕM äimmõskonferenssa – alggmeerai ooumažvuõiggâdvuõđid âlgg ciʹsttjed

/in , /by

ÕM äimmõs-suåppmõõžž vueʹssbieʹllsååbbar (COP) jäʹrjsteš Jõnn-Britannia Glasgow’st 31.10.-13.11. Kõõččmõõžžâst leäi ÕM vuâllsa äimmõsraammsuåppmõõžž 26. vueʹssbieʹllsååbbar da vuõssmõs vueʹssbieʹllsååbbar Pariis äimmõs-suåppmõõžž pââʹj ääʹljeen 2020. Såbbar kõskksiʹžžen täävtõssân leäi suåppâd Pariis suåppmõõžž tiuʹddepiijjmõõžžâst di neävvain tiuʹddepiijjmõõžž vääras.

Alggmeerai saakk såbbrest leäi, što markkânmekaniismid õhttneei vuâkkõõzzid âlgg ǩeeʹrjtõõvvâd alggmeerai ooumažvuõiggâdvuõđi ciʹsttjummuš piâstǩieʹppeemkaaupid jieʹleen. Suåpp vuâkkõõzzid vuõǯǯuš looppâst såbbar mââimõs pooddâst, da alggmeerai vuõiggâdvuõđ peäggtet markkânmekaniism vuâkkõõzzi õhttvuõđâst. Markkânmekanismmvuâkkõõzzin kõõččmõš lij tõʹst, mäʹhtt jânnam vueiʹtte äuʹǩǩeed kueiʹmmjânnmin teäggtem äimmõstååimid jiijjâz, Pariis suåppmõʹšše iʹlmmtem piâst-täävtõõzzi õsttmõõžžâst.

– Sääʹmtegga lij vääžnai, što mekaniismi veäkka čõõđ vikkum piâstǩieʹppummuž da tõid õhttneei tååim jiâ neuʹrred alggmeerai vuõiggâdvuõđid ni koon åʹrnn maaiʹlm da što mekaniismi veäkka õsttum piâstǩieʹppummuž liâ tuõttla. Tän diõtt lij vääžnai, što vuâkkõsǩeeʹrjest lij peäggtõs alggmeerai vuõiggâdvuõđi ciʹsttjummšest, Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Juuso särnn såbbra mââimõs peeiʹvi tobdlmin.

Alggmeeraid kuõskki ääʹšš såbbrest leʹjje alggmeerai äimmõsfoorum ääʹrtel (Local communities and Indigenous Peoples Platform) 6. vueiʹnnlõõttmõš di tõn tuâjjprograʹmme kuulli aktiviteeʹtt såbbar poodd. Lââʹssen såbbrest priʹmmeš ääʹrtel nuʹbb tåimmamplaan iiʹjjid 2022-2024. Ođđ tåimmamplaan âânn seʹst õhttseʹžže ååuʹc aktiviteeʹtt, kook õhttne alggmeerai äʹrbbvuõđlaž tiõttu di vuässõõttmõʹšše äimmõsmuttâz kuõskki politiʹǩǩe di tåimmʼmõʹšše.

Sääʹmteeʹǧǧ såbbrest eeʹttkâʹstte saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da meeraikõskksaž aaʹšši piisar Inka Saara Arttijeff vueʹzzen Lääʹdd parlameeʹnt. Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeei vuässõʹtte alggmeeraid kuõskki saǥstõõllmõõžžid di konfereeʹns pâʹlddšõddmõõžžid. Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ lââʹssen Taarr, Ruõcc di Sääʹmsuåvtõõzz eeʹttǩeei vuässõʹtte såbbra.

Glasgow’n sååbbar leäi korona-ääiʹj vuõssmõs jõnn ÕM-sååbbar, koon jäʹrjsteš fyyslânji såbbren. Såbbra da tõn pâʹlddšõddmõõžžid vuässõʹtte õhttseʹžže nuʹt pâʹjjel 25 000 vuässõõđi. Såbbra vuässõʹtte nuʹt 150 alggmeerai eeʹttǩeei pirr maaiʹlm.

Snimldõk: Inka Saara Arttjeff

Aarktlaž vuuʹdest äimmõs pakkan jeeʹres skääđsuõllu sõõrǥab

Halltõõzz kõskksa äimmõspaneel IPCC ođđ rapoort mieʹldd skääđsuõllu kõskkteemperatuur pâjjnummuš lij hooddõõvvâm da tõt käggââtt 1,5 ceäkkaz raaj mââimõõzzâst juʹn puõʹtti lååi eeʹjj aalǥbeäʹlnn. Pariis suåppmõõžž ratifiõsttâm vueʹssbeäʹl liâ čõnnõõttâm täävtõõllâd pakknummuž rajjummuž 1,5 ceäkksa täävtõʹsse, leša vueʹjj tååimin tõt ij võl dovoʹlna kuõsttu. Aarktlaž vuuʹdest äimmõs pakkan kuuitâǥ kueiʹt vuâra jeeʹres skääđsuõllu sõõrǥab. Tät vaaikat pukid aarktlaž alggmeeraid jeällmõõžži mõttjeen, kååʹtt kuâsttai ouddmiârkkân äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid vueʹǩǩââʹtteen.

Sääʹmteeʹǧǧ jooʹtti vaalpoodd õhtt vueiʹvvtäävtõõzzin lij tååimi ooudâsviikkmõš äimmõsmuttâz rääʹjtummšen vääʹldeeʹl lokku säʹmmlai vuõiggâdvuõđid. Vaalpoodd tåimmamprograamm tääʹrǩes täävtõõzz liâ säʹmmlaž äimmõsmuttâz šiõttlõõvvâmprograamm da äimmõspaneel ooudâsviikkmõš di äimmõsmuuttâspolitiikk vaikktummuš nuʹt meersânji ǥu še meeraikõõsǩeld.

Lââʹssteâđ

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
+358 40 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Inka Saara Arttijeff
Meeraikõskksaž aaʹšši piisar
+358 50 574 7629
inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi

Lääʹddjânnam aarktlaž politiikk strategia õlmstõttum – säʹmmlai vuässõõttmõš aarktlaž õhttsažtuõjju lij vääžnai

/in , /by

Aarktlaž politiikk strategia lij valmštõllum väʹlddminister Sanna Marin halltõõzz programm meâldlânji aarktlaž õhttsažtuâj nâânummša. Strategia mieʹldd puk ekonoomlaž tåimmjummšest aarktlaž vuuʹdest vääʹldet lokku luâđ määŋghämmsažvuõđ da ǩeâllʼjemvuõđ, äimmõõzz da pirrõs-suõjjõõzz, ǩeâllʼjeei ouddnummuž vuâđđjurddjid, vuuʹd narood pueʹrrjieʹllem, vuässadvuõđ di alggmeerai vuõiggâdvuõđid.

Strategia linnjad Lääʹddjânnam aarktlaž politiikk kõskksaž täävtõõzzid aarktlaž vuuʹdest ekka 2030 räjja da nåårr õʹhtte vääžnʼjummuž teäddceäkldõsvuuʹdid täävtõõzzi õsttmõõžž vääras. Strategia mieʹldd Lääʹddjânnam haaʹlad õinn pueʹreed alggmeerai vuässõõttâmvueiʹttemvuõđid aarktlaž õhttsažtuâjast da säʹmmlai vuässõõttmõš Lääʹddjânnam aarktlaž õhttsažtuõjju da aarktlaž politiʹǩǩe lij vääžnai vueʹss obbvuõđ.

Strategiast priorisââʹstet pueʹtti teäddceäkldõsvuuʹdid:

  1. Äimmõsmuttâz tuõʹllstõõllmõš da tõõzz šiõttlõõvvmõš
  2. Aazzi, vuuʹd pueʹrrjieʹllem ooudâsviikkmõš da alggmeer säʹmmlai vuõiggâdvuõđ
  3. Aarktlaž silttummuš, jieʹllemvueʹjj da vuõssklaassaž tuʹtǩǩummuš
  4. Infrastruktuur da logistiikk

-Haaʹlääm späʹssbõõššâd strategia valmštõõllmõõžžâst šiõǥǥ dialoogâst da õhttsažtuâjast. Sääʹmteʹǧǧ lij saǥstõõllmõõžžin teäddam jm. alggmeerai vuässõõttâmvuõiggâdvuõđi nâânummuž di luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi ouddmiâsttam vuâđđjurddi (free, prior and informed consent, FPIC)vääžnaivuõđ.Vuäinam, što pueʹrr õhttsažtuâjain täävtõõzz lie vuällamlaaǥǥan, särnn Sääʹmteʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

– Strategiast lie määŋg säʹmmlaid vääžnai ǩeʹrjjõõzz da tõin õhttân vuäitt kaggâd õuʹdde säʹmmlai äimmõs-suåvtõõzz. Alggmeer vuäǯǯa vuässʼses vuõssmõssân äimmõsmuttâz  da tõn vaikktõõzzid, da lij-i vääžnai, što säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž teâđ vääʹldet vueʹssen aarktlaž vuuʹd ooudâsviikkmõõžž da äimmõsmuttâztuâj teâttvuâđ, juätkk Juuso.

Säʹmmlaid kuõskki ǩeʹrjjõõzz käunnʼje jeeʹres teäddceäkldõsvuuʹdin. Konkreettlaž tååimin täävtõõzzi õsttmõõžž vääras altteet säʹmmlai äimmõs-suåvtõõzz, kååʹtt veekk ooudâs säʹmmlai ärbbvuõđlaž teâđ lokku välddmõõžž äimmõspolitiʹǩǩe õhtteei tuʹmmjemtuâjast. Aarktlaž porrmõš-staan viiǥǥât ooudâs nuʹtt, što staaneet jieʹllemvueʹjji juätkkmõš, jeäʹrben puäʒʒhååid da jeeʹres äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹzzest.

Eʹtǩǩõõzz säʹmmlai äimmõsmuttâz šiõttlõõvvâmprograamm raajjmõõžžâst seʹlvtet da viiǥǥât ooudâs luâttresuursi da suõjjeemvuuʹdi âânnmõõžž õhttsažtuâjjmekaniismid õõutveäkka säʹmmlaivuiʹm.

Lââʹssen tuâj raajjcõgldõõzzi jaukkummša da raajjõhttsažtuâj nâânummša jueʹtǩet, säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss jueʹtǩet nuʹtt, što taʹrjjeet komissiooʹje šiõǥǥ tåimmjemoudldõõzzid, sääʹmǩiõllsaž da sääʹmǩiõli mättʼtõõzz di ǩiõllpieʹsståimmjummuž nââneet da alggmeerai meeraikõskksaž veeʹrdvuõđid raaveet äʹrbbvuõđlaž kulttuur da äʹrbbteâđ suõjjlummša.

Saaǥǥjååʹđteei Juuso lij samai toođvaž, što Lääʹddjânnam aarktlaž politiikk strategia õlmstââʹttet ååʹn še pukin koolmin sääʹmǩiõlin.

Strategia täävtõõzzi teâuddjummuš õõlǥat juätkkjeei seuʹrrjummuž. Aarktlaž vasttõsveʹrǧǧniiʹǩǩi tuâjj-joukk puuʹtat vuäʹnkõs analyys piirieeʹjji strategia täävtõõzzin da juõʹǩǩ teäddceäkldõsvuuʹd tååimi teâuddjummšest.

Tobdstââtt Lääʹddjânnam aarktlaž politiikk strategiaaʹje:
https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/163245

Riikksuåvtõõzz kanslia teâđtõs: Suomi uudisti Arktisen politiikan strategiansa

Snimldõk: Ville Fofonoff

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

Inka Saara Arttijeff
Meeraikõskksaž aaʹšši piisar
050 574 7629
inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs uuʹdi õõlmâsceäʹlǩǩem piõggviõǥǥ puuʹtʼtem pirr sääʹmvuuʹdin – Haʹŋǩǩõõzzin âlgg leeʹd säʹmmlai luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi ouddmiâsttmõš

/in , , /by

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (SPN) noorõõđi 25.1.2021 tiuddsåbbra, koʹst SPN  saaǥǥjååʹđtummuš serddji Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧest Taarr Sääʹmtegga pueʹtti 16 määnpââjas. Tiuddsåbbar õʹnneš ougglõsõhttvuõđin.

Tiuddsååbbar ǩiõttʼtõõli jm.. Lääʹdd saaǥǥjååʹđteeipââʹj toiʹmm-mušttlõõzz di saǥstõõli piõggviõǥǥ ââʹnnmest sääʹmvuuʹdin da priimi äšša kuulli õõlmâsceäʹlǩǩem. Õõlmâsceäʹlǩǩem mieʹldd SPN kaiʹbbai, što sääʹmvuuʹd piõggviõkkhaʹŋǩǩõõzzin âlgg leeʹd säʹmmlai luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi ouddmiâsttmõš (free, prior and in-formed consent; FPIC). Õõlmâsceäʹlǩǩem vuäitt lookkâd tääiǥ. Sååbbar priimi še ođđ toiʹmmplaan Taarr saaǥǥjååʹđtempââʹj vääras. Toiʹmmplaan käunnai tääiǥ.

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđtummuš lij leämmaž Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧest 19.9.2019 vueʹljeeʹl, da Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei lij leämmaž Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen. Tän õõl še SPN nuõriluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđtummuš lij leämmaž Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzzâst.

Koronaviruspandemia vaaikti saaǥǥjååʹđteeipâjja

Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđtempââʹj väʹlddtäävtõssân leʹjje jm. Sääʹmǩiõli ämmat- da resursskõõskõs Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi toiʹmmjem põõžžtummuš, tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž õõuʹdummuš di alggmeerai vuässõõttâmvuõiggâdvuõđi pueʹrummuš ÕM seʹst.

Saaǥǥjååʹđteeipâjja di SPN toiʹmmjummša vaaikti jiânnai eeʹjj 2020 aalǥâst älggam koronaviruspandemia da tõn puʹhttem čoʹrstemvueʹǩǩ. Pandemia di čoʹrstemvueʹjj diõtt SPN halltõõzz såbbrid õʹnneš ougglõs-såbbren lokku vääʹldǩani halltõõzz vuõssmõs såbbar ođđeeʹjjmannust 2020, koon õʹnneš Aanrest. Pandemia diõtt meeraikõskksaž såbbrid, konfereeʹnsid, seminaarid di jeeʹres toiʹmmjummuž ij pâʹzzlâšttam-mannu 2020 mâŋŋa leäkku še jäʹrjstum fyyslaž noorõõttmõšân, nuʹtt-ba SPN meeraikõskksaž toiʹmmjummuš leäi tän määinast normaalâst ooʹccab.

Pandemia vaaikti še sääʹmparlameʹnttniiʹǩǩi konferenssa, koon leäi mieʹrr ââʹnned påʹrǧǧmannust 2020. SPN halltõs tuʹmmii seʹrdded konfereeʹns ââʹnnemnalla påʹrǧǧmannust 2021. Konfereeʹns lij mieʹrr jäʹrjsted Aanrest.

SPN lij Taarr, Ruõcc da Lääʹdd Sääʹmtiiʹǧǧi kõskksaž parlamentaarlaž õhttsažtuâjjorgaan, koʹst še Ruõššjânnam sääʹmorganisaatio vuässâʹtte õhttsažtuõjju taʹrǩǩõõllʼjen. SPN tiuddsåbbrest suåvtõõzz eeʹttkõʹstti koolm Tâʹvvjânnmest da Ruõššjânnmest noorâʹtte õõutsâjja uuʹccmõsân õʹhttešt eeʹjjest. SPN pârgg jiijjâs toiʹmmjummšest õõuʹdeed jeeʹres Tâʹvvjânnmin Sääʹmtiiʹǧǧi kõskksaž õhttsažtuâj da tõt ǩiõttʼtââll aaʹššid, kook kuõskte säʹmmlaid meeran rââst raaji. Tõt eeʹttkâstt Tâʹvvjânnmi vuuʹdest jälsteei säʹmmlaid täujja ouddm. meeraikõskksaž õhttvuõđin. 

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad kõskkvuõđstes eeʹttkõʹsttjid SPN õõut vaalpââjas vuârstes, da jooʹtti vaalpââʹjest eeʹttkõʹsttjen lie:

Tuomas Aslak Juuso (väärrneʹǩǩen Leo Aikio)

Anni Koivisto (väärrneʹǩǩen Juha-Petteri Alakorva)

Pirita Näkkäläjärvi (väärrneʹǩǩen Magreta Sara)

Anne Nuorgam (väärrneʹǩǩen Asko Länsman)

Karen-Anni Hetta (väärrneʹǩǩen Irja Seurujärvi-Kari)

Tauno Ljetoff (väärrneʹǩǩen Veikko Feodoroff)

Niko Valkeapää (väärrneʹǩǩen Ulla-Maarit Magga)

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz halltõõzzâst Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkâʹstte Tuomas Aslak Juuso (väärrneǩ Leo Aikio) da Anni Koivisto (väärrneǩ Leo Aikio). SPS õhttsažtuâjjsuåppmõõžž mieʹldd Sääʹmteeʹǧǧ poliittlaž njonnaž âʹlǧǧe vuässõõttâd vuäzzliʹžžen SPS halltõõzz toimmjummša.

Lââʹssteâđ

saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teʹl. 040 687 3394, tuomas.juuso(at)samediggi

meeraikõskksaž aaʹšši piisar Inka Saara Arttijeff, teʹl. 0505747629, inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi

Snimldõk: Ville-Riiko Fofonoff

ÕM:i ooumažvuõiggâdvuõttkomitea: ÂVV tuʹmmstõõǥǥ eeʹjj 2015 sääʹmteʹǧǧvaali vaal-loǥstõõǥǥâst neeuʹrte ooumažvuõiggâdvuõđid

/in , , /by

Lääʹddjânnam ratifiâʹsttem meerlaž- da poliittlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki õõlmâs-suåppmõõžž (nk. KP-suåppmõš) vuåppi Õhttõõvvâm meerkooʹddi ooumažvuõiggâdvuõttkomitea lij täʹbbe õlmmääm kueʹhtt čåuddmõõžž vaiddlõõzzid, kook kuõʹsǩǩe eeʹjj 2015 sääʹmteʹǧǧvaalid kuõskki ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâz čåuddmõõžžid. Vaiddlõõzzin nuuʹbb raaji Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz uʹvddem vaaʹldin.

Aaʹššin leäi kõõččmõš ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâz (ÂVV) čõhččmannu 30. peeiʹv 2015 uʹvddem tuʹmmstõõǥǥi vuâđald Sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe primmum oummuid kuõskki ääʹššest.

Sanila-Aikio âânn tuʹmmstõõǥǥ pueʹrren. “Tõt tâma nâânad ÕM:i ooumažvuõiggâdvuõttkomitea ärvv-vaaʹldin tõn, mâiʹd mij leäʹp pâi särnnam. ÂVV ij leʹčči vuäǯǯam čårstõõttâd sääʹmteʹǧǧlääʹjj teeʹkstest, ko tõt lij koʹrvvääm Sääʹm meer jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ jiiʹjjes ‘obbsmiõttmõõžžines’ rääi lääʹjj sääʹnnååʹbleǩ da Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd tääʹrǩes tuâj juõʹǩǩ ooccmõõžž oʹdinaknallšem ärvvtõõllmest. Meeʹst âlgg ååʹn saǥstõõllâd puʹrǧǧeemooccmõõžži raajjmest ÂVV:sa, što ääʹšš vuäǯǯat mååust lääǥǥlaž vuâkka.”

Ooumažvuõiggâdvuõttkomitea tuâtt čåuddmõõžžstes, što ÂVV tuʹmmstõõǥǥ, koin Sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe vaʹlddeš 93 ooumžed vuâstta Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd da halltõõzz vuäinlmõõžž, neeuʹrte KP-suåppmõõžž 25 artikla nuʹtt õhttu ko õõutsââʹjest 27 artiklain da 1 artikla tuʹlǩǩeem vuâđald. Täin suåppmõšpaaiʹǩin 25 artikla kuâskk poliittlaž vuässõõttâmvuõiggâdvuõđid, 27 artikla uuʹccbõs joouki vuõiggâdvuõđid da 1 artikla meerai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ.

Ooumažvuõiggâdvuõttkomitea tuâtt, što eeʹjjest 2011 vueʹljeeʹl ÂVV lij čooʹrääm nuʹtt sääʹmteʹǧǧlääʹjj 3 § sääʹnnååʹblǩest ko lääʹjjpääiʹǩ õõutmiõllsažvuõʹtte vuâđđõõvvi tuʹlǩǩummšest, ko tõt lääʹjjest õõlǥtum objektiivlaž kriteeʹri sââʹjest lij suåvldam jiiʹjjes “obbsmiõttmõõžžâs”. Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd oʹdinaknallšem tuʹtǩǩummuš vaal-loǥstõʹǩǩe väʹlddmest leäi vuõssmõsân vuâđđõõvvâm lääʹjjest šiõttuum kriteeʹrid, da tän vuâđald kõõččmõõžžâst åårrai 93 ooumžed jie leämma valddum vaal-loǥstõʹǩǩe.

Ååʹn ooumažvuõiggâdvuõttkomitea lij õhttâm Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd da halltõõzz vuäinlma da tuõttam, što ÂVV tuʹlǩǩõs čooʹrii lääʹjjest ij-ǥa vuâđđõõvvâm mååžna da objektiivlaž kriteeʹrid.

KP-suåppmõõžž 2 (3) artikla mieʹldd suåppmõšriikk lij õõlǥtem suåvted ooumažvuõiggâdvuõttneuʹrrummuž kuäʹss nåkam lij tuõttum. Ååʹn uvddum čåuddmõõžžstes komitea tuâtt, što tät õõlǥat “tiudd ouddlõʹsse mäccmõõžž staanummuž”. Tät sätt leeʹd vueiʹtlvaž pâi tõn nääʹleld, što ÂVV puʹrǧǧad jiiʹjjes čåuddmõõžžâs. Ooumažvuõiggâdvuõttkomitea tuâtt jeeʹrab, što Lääʹddjânnam lij õõlǥtem tääʹrǩsted sääʹmteʹǧǧlääʹjj 3 § nuʹtt, što ainsmââʹttet što Sääʹmteeʹǧǧ vaali kriteeʹr jiõnstemvuõiggâdvuõʹtte lie meäʹrtõllum da tõid vueʹjjest suåvldet naaʹlin, kåått vaʹsttad Sääʹm meer vuõiggâdvuõđ naaudšed siiskâž jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ. Lääʹddjânnam lij õõlǥtem väʹldded še puk tarbbsõõzz laauʹǩid tõn ainsmâʹttma, što vaʹstteei neeuʹrtummšid vueiʹtet puõʹttivuõđâst veäʹltted.

Ooumažvuõiggâdvuõttkomitea čåuddmõʹšše õhttân õõut vuäzzla tiuddeei juurd, kååʹtt puätt seämma lopp-puåđõʹsse ko obb komitea, leša âânn seʹst lââʹssvuâđđõõttmid.

Lääʹddjânnam âlgg raportâʹstted komiteaaʹje kuuđ mannu seʹst tõi tuåimi pirr, koid čåuddmõõžži diõtt lij riõmmum.

Čåuddmõš ooumažvuõiggâdvuõttkomitea neʹttseeidain addrõõzzâst: https://tbinternet.ohchr.org/Treaties/CCPR/Shared%20Documents/FIN/CCPR_C_124_D_2668_2015_28169_E.pdf

Ålggministeria teâđtõs ääʹššest 1.2.2019 https://um.fi/ajankohtaista/-/asset_publisher/gc654PySnjTX/content/yk-n-ihmisoikeuskomitealta-kaksi-ratkaisua-saamelaiskarajien-vaaliluetteloon-hyvaksymista-koskevassa-asiassa?p_p_auth=cifAZqe8&curAsset=0&stId=44227

Lââʹssteâđ
Saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio,  teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi