Saamelaiskäräjien puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteʹǧǧ vuässââtt ÕM alggmeerai põõšši fooruum 22. išttma

/in , /by

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso vuässââtt ÕM alggmeerai põõssi fooruuʹme (UNPFII) New Yorkist 19.-27.4.2023. Fooruum 22. Išttmõõžžâst äʹššen lie alggmeer, oummui tiõrvâsvuõtt, planetaarlaž da vuuʹdi tiõrvâsvuõtt di äimmõsmuuttâs: vuõiggâdvuõđid vuâđđõõvvi âlddnemnääʹll (Indigenous Peoples, human health, planetary and territorial health and climate change: a rights-based approach).

Sääʹmteeʹǧǧ delegaatio sizz koʹlle saaǥǥjååʹđteei lââʹssen Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž da kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Pirita Näkkäläjärvi di meeraikõskksaž aaʹšši piisar Inka Saara Arttijeff. Nuõrisuåvtõõzz eeʹttkõʹsttjen mieʹldd lij še Rosa-Máren Juuso.

– Meeʹst lij jurddjen kaggâd õuʹdde säʹmmlaid ääiʹjpoddsaž aaʹššid, mâʹte äimmõsmuttâz vaaiktõõzzid miõlltiõrvâsvuõʹtte da psykososiaalʼlaž tuärj juâkkaz tuâj äärv.  Lââʹssen haaʹlääm puʹhtted tiõttu sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩproseeʹss da mõõn nalla Lääʹddjânnam juätkk säʹmmlai ooumažvuõiggâdvuõđi čuõʒʒtummuž, ceälkk saaǥǥjååʹđteei Juuso.

Saaǥǥjååʹđteei Juuso vuässââtt veâl 20.4. pannveerǥlaž kuullmõʹšše kuõskeeʹl alggmeerai vuässõõttâmvuõiggâdvuõđ pueʹrummuž ÕM:st (Enhanced Participation of Indigenous Peoples) da 27.4. Aarktlaž vuuʹd vuârrsaǥstõõllmõʹšše (Arctic Regional Dialogue).

ÕM alggmeerai põõšši foorum

ÕM alggmeerai põõssi foorum (The United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues, UNPFII) lij eeʹjj 2000 vuâđđuum ÕM tällõs- da sosiaalsuåvtõõzz (Economic and Social Council, ECOSOC) vuâllsaž raʹvvjeei tåimmorgaan, koozz koʹlle 16 jiõččnallaš äʹšštobddivuäzzliʹžžed. Halltõõzz nõõmte kääuʹc vuäzzliʹžžed da alggmeer kääuʹc vuäzzliʹžžed.

Fooruum tuâjjan lij kaggâd saǥstõõllma alggmeeraid kuõskki kõõččmõõžžid aainâs tällõõzzlaž da sosiaalʼlaž õuddnem, kulttuur, pirrõskõõččmõõžži, škooultõõzz, tiõrvâsvuõđ da ooumažvuõiggâdvuõđi suõʹrjin. Põõssi foorum oudd siâzztõõzzid di toiʹmmai kõskksâjjsaž fooruumân riikki, alggmeerai di ÕM spesiaalorganisaatioi kõskksaž vuârrsaǥstõõllma. Tõt noorââtt išttma õʹhttešt eeʹjjest ÕM väʹlddpääiʹǩest New Yorkist.

UNPFII Twenty-Second Session: 17-28.4.2023

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3 394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Inka Saara Arttijeff  
meeraikõskksaž aaʹšši piisar
010 839 3 198 / 050 574 7 629  
inka-saara.arttijeff@samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ vuässõõđi Bareents vuuʹd Sámi Summit -jõnnsåbbra Brysslest

/in , /by

Sääʹmteeʹǧǧ delegaatio vuässõõđi 22.-24.3.2023 jäʹrjstum Bareents vuuʹd alggmeerai jõnnsåbbra (Summit of Barents Euro-Arctic Indigenous Sámi People). Sääʹmjõnnsåbbar jäʹrjste Lääʹdd Sääʹmteʹǧǧ da Lääʹdd Bareents euroaarktlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeivuõtt õhttsažtuâjast Euroopp parlameeʹntin.

Snimldõk: European Union 2023 – Source : EP

Jõnnsåbbar saaǥǥjååʹđteeʹjen tååimai Sääʹmteeʹǧǧ 1. väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Anni Koivisto, kååʹtt eeʹttkâstt Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ Bareents euroaarktlaž suåvtõõzz (BEAC) alggmeerai tuâjj-jooukâst. Sääʹmteeʹǧǧ delegaatiooʹje kuʹlle lââʹssen halltõõzz vuäzzlaž Anne Nuorgam, kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteeʹjj Pirita Näkkäläjärvi, jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteeʹjj Asko Länsman, škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkååʹdd di ǩiõllsuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj Tauno Ljetoff, lääʹǩǩpiisar Kalle Varis, meeraikõskksaž aaʹššipiisar Inka-Saara Arttijeff di saaǥǥjååʹđteeʹj vieʹǩǩteeʹjen Niina Siivikko.

– Lij samai vääžnai, što viikkâp säʹmmlai saaǥǥ Euroopp unioon tässa veiddsõs vuuʹdest da lââʹzztep fiʹttjõõzz tõʹst, mäʹhtt määŋgpeällsânji EU- tuʹmmstõõǥǥ vaaikte arggpeeiʹvid. Tuäivam, što tät jõnnsååbbar vieʹǩǩat miʹjjid pueʹttiääiʹjest raajjâd põõšši õhttvuõđ parlameeʹnti kõʹsǩǩe, tuâtt väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Anni Koivisto.

Prograammâst leʹjje mainsteeʹjen Euroopp komissio da parlameeʹnt vuäzzla di säʹmmlai da jeeʹres jânnmi võboršeeʹǩǩ. Jõnnsåbbar ääʹveemsaaǥǥvuâr õõʹni Euroopp parlameeʹnt saaǥǥjååʹđteeʹjj Roberta Metsola, kååʹtt mušttʼti, što parlameʹnttpõrtt kooll še säʹmmlaid. Jõnnsåbbar ääʹveemvuässõõzzâst tiõrvvʼvuõttsaaǥǥvuâr õõʹni še Lääʹdd väʹlddminister Sanna Marin, kååʹtt kaaggi õuʹdde vääžnai äʹššen jm. saaʹmi tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj di sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs luõvti suʹnne seämma vuâra nuäjjõõttmõõžž kuõskeeʹl säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ raavummuž. Loopptemsaaǥǥvuâr õõʹni Euroopp parlameeʹnt väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Heidi Hautala, kååʹtt mušttʼti jm., što ij ruânn seʹrddmest vuäǯǯči tuejjeed jårrâsttǩânai hääitaid ooumažvuõiggâdvuõđid.

Snimldõõǥǥâst čiʹǯǯbeäʹlnn Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Anni Koivisto, Euroopp parlameeʹnt saaǥǥjååʹđteeʹjj Roberta Metsola di tääʹss-ärvvkomissaar Helena Dalli. Snimldõk: European Union 2023 – Source : EP.

Sääʹmteeʹǧǧ delegaatio vuõiʹni jõnnsåbbar õhttvuõđâst še määŋgaid lääʹdd Euroopp parlameeʹnt vuäzzlaid di lââʹssen komissaar Jutta Urpilainen, Etyj minoriteʹttväldduumneeʹǩǩ konttâr võboršiiʹǩǩid da Lääʹdd põõšši EU-eeʹttkâsttõõzz. Vueiʹnnlõõttmõõžžin saǥstõʹlleš õõutsââʹjest jm. kuånstin raaveed säʹmmlai vuässõõttâmvuõiggâdvuõđ Euroopp parlameeʹntest di taarbâst EU siiskâž alggmeerpolitiʹǩǩe. Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz eeʹttǩeeʹj vueiʹnne še jõnnsåbbar poodd EU-mieʹrreeʹjid.

– EU-tääʹzz tuʹmmstõõǥǥ kuõskkte säʹmmlaid nuʹt vuõiʹǧǧest ǥu vuõiǥteʹmesnalla. Lij samai vieʹltʼtem, što säʹmmlai vuässõõttmõš tuʹmmstõktuõjju tuõrvât, što säʹmmlai taarb da vuäinlmõõžž vääʹldet lokku, juätkk Koivisto.

Jõnnsååbbar lij ǩiõččâmnalla Euroopp parlameeʹnt seeidain: 23.3. da 24.3.

Jõnnsåbbar dommseeid: https://www.samisummit.org/

Snimldõõǥǥ jõnnsåbbrest:

Lââʹssteâđ:

Anni Koivisto
I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj
040 415 5969
anni.koivisto@samediggi.fi

Inka-Saara Arttijeff 
meeraikõskksaž aaʹšši piisar 
010 839 3 198 / 050 574 7 629
inka-saara.arttijeff@samediggi.fi   

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs nuäjjââtt väʹlddminister Marin peälla säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ peäʹlest

/in , /by

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (SPN) nuäjjââtt väʹlddminister Sanna Marin peälla säʹmmlai jiõččmeäʹrreemvuõiggâdvuõđi teâuddjummuž da alggmerrai fiʹttjummuž õõuʹdeem diõtt õõutveäkka Lääʹdd, Ruõcc da Taarrriikkjååʹteeji vuiʹm. Nuäjjõõttmõõžž uʹvddeš Mariʹne nelljdpeeiʹv tueʹlää Brysselist suu kuõssjem ääiʹj Barentsin vuuʹd alggmeerai õllsåbbrest. SPN räukk še muʹštted Ruõššjânnam säʹmmlaid vääin juätkkjeen.

Suåvtõs kägg ouʹdde ââldmõs aaiʹji õuddmiârkid vaʹǯǯtõõzzin säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ teâuddjummšest jeeʹres jânnmin, õuddmiârkkân Lääʹddjânnmest sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeem õhttvuõđâst. Suåvtõs räukk, što riikk ainsmââtče fiʹttjõõzz säʹmmlaid staanum alggmeervuõiggâdvuõđin pukin tuʹmmstõktuâj taaʹzzin: pääiklânji, meersânji da Euroopp Unioonâst. Lââʹssen suåvtõs pohtt õuʹdde huõlâs Ruõššjânnam säʹmmlai vaiʹǧǧes vueʹjjest Ruõššjânnam hyökkäyssodan võʹlltemvääin juätkkjeen da räukk, što siʹjji neeuʹres sââʹj jeät väjldââttče.

Nuäjjõõttmõõžž lie vuâllaǩeeʹrjtam sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, Silje Karine Muotka da Håkan Jonsson, kååʹtt toiʹmmai še SPN saaǥǥjååʹđteeʹjen. Saaǥǥjååʹđteei Jonsson da Muotka uʹvdde nuäjjõõttmõõžž Mariʹne õõutsââʹjest Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjin Anni Koivistoin.

Looǥǥ Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz ceälkkmõõžž eŋgglõsǩiõʹlle tääiʹben.

Lââʹssteâđ:
Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3 394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Anni Koivisto
I väärrsaaǥǥjååʹđteei
anni.koivisto(at)samediggi.fi
040 415 5969

Inka Saara Arttijeff
Meeraikõskksaž aaʹšši piisar
050 574 7629
inka-saara.arttijeff(at)samediggi.fi

Bareents vuuʹd alggmeerai jõnnsååbbar Brysslest 

/in , /by

Lääʹdd Sääʹmteʹǧǧ da Lääʹdd Bareents euroaarktlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeivuõtt reäʹšše õhttsažtuâjast Euroopp parlameeʹntin alggmeerai jõnnsåbbar Brysslest 22.-24.3.2023. Såbbar kõskksaž teeʹm liâ aarktlaž vuuʹd äimmõsmuuttâs, Euroopp unioni tââvas politiʹǩǩe da säʹmmlaid õhttneei kõõččmõõžž di äʹrbbvuõđlaž teâtt da kulttuuräʹrbb sääʹmõhttsažkååʹddest.  

Sääʹmjõnnsååbbar lij oʹdinakai vueiʹttempodd, kååʹtt põhtt Lääʹdd, Ruõcc da Taarr säʹmmlaid vuõss vuâra õõutsâjja da jõnn norrõõzzin Brysseela EU-mieʹrreeʹji kõskkvuõʹtte. Täävtõssân lij viikkâd ooudâs Sääʹmteeʹǧǧ da EU tåimmorgaani kõskksaž vuârrsaakkeem da õhttsažtuâj di jueʹǩǩed teâđ da tobdlmid ǩeâllʼjeei ouddnummuž tuäʹrjjen. Jõnnsåbbar mainsteeʹjid koʹlle jm. parlameeʹnt saakkooumaž Matti Vanhanen, Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Anni Koivisto, di Euroopp parlameeʹnt saakkooumaž Roberta Metsola. Jõnnsååbbar kägg ouʹdde še sääʹmkulttuur: Euroopp parlameeʹntest lij kuâsttjemnalla čeäppõsneǩ Anders Sunna čeäppõsčuäjtõs da såbbar prograammâst kuulât Niko Valkeapää, Anna Morottaja da Ailu Valle musiikk. Jõnnsåbbar lââʹssen Barents vooudlaž nuõrisuåvtõs (Barents Regional Youth Council, BRYC) reäšš nuõrišõddmõõžž õhttsažtuâjast EU-Sámi Youth Idea Lab haʹŋǩǩõõzzin.  

Bareents euroaarktlaž suåvtõs 

Bareents euroaarktlaž suåvtõs (Barents Euro–Arctic Council, BEAC) vuâđđeeš Taarr alttõõzzâst eeʹjjest 1993 uvddum Ǩeârkknjaarǥ čõõđtõõzzin Lääʹdd, Taarr, Ruõcc da Ruõšš kõskksaž õhttsažtuâjjfoorumân. Ruõšš kõrmmlemvääin seuʹrrjõssân õhttsažtuâjj Ruõššjânnmin lij jiõŋtum pukin BEAC-konteeʹkstin da juätkkai Lääʹdd raajjâm ”Friends of the Presidency” -formaatâst, koozz koʹlle Ruõšš lokku vääʹldǩani jeeʹres BEAC-vuäzzlažjânnam da EU. 

Vueʹjj õhttsažtuâjaid tuejjeet tuâjj-jooukâst, koid še vuäppõsuʹvddi orgaan spesiaalsââʹj naaudšeei alggmeerai tuâjj-joukk lokkââvv. Tuâjj-joouk täävtõssân liâ alggmeerai intreeʹss tuõrvvmõš da ouʹdde pohttmõš. Ruõššjânnmin tuejjeem õhttsažtuâj jiõŋtem seuʹrrjõssân tuâj leät juõtkkum Lääʹdd, Ruõcc da Taarr säʹmmlai kõõsk. Seeʹst lij kõskksaž rool še jõnnsåbbar valmštõõllmõõžžâst. 

Lââʹssteâđ  

Jari Vilén 
Bareents euroaarktlaž suåvtõõzz veʹrǧǧneǩkomitea (CSO) saaǥǥjååʹđteeʹjj, Ambassneǩ 
+358 295 350 381 
jari.vilen@formin.fi  

Anni Koivisto 
Alggmeerai tuâjj-joouk saaǥǥjååʹđteeʹjj, Sääʹmteeʹǧǧ 1. väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj 
+358 40 415 5969 
anni.koivisto@samediggi.fi  

https://www.samisummit.org/

Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso: “Taarr riikk âlgg ciʹsttjed alggmeervuõiggâdvuõđid”

/in , , /by

Sääʹmnuõr liâ čuäʹjtam miõl Oslost Taarr ållj- da energiaministeriast  Fosen piõggviõkkstrooiʹtelvuuʹd vuâstta.  Miõllčuäjtõs aaʹlji neljdpeeiʹv 23. täʹlvvmannust 500 peeiʹv tõn mâŋŋa, ǥu Taarr ââʹlmõs vuõiǥâs tuõđi suvddsest, što Fosen piõggviõkkstroiʹttel liâ rajjum krååʹma viõǥǥâst åårrai tåimmlååʹv tuejjeeʹl veäʹr säʹmmlai vuõiggâdvuõđid vueʹǩǩâʹtted jiijjâs kulttuur. Miõllčuäʹjteei õõlǥte ââʹlmõs vuõiggâz suvddâz toimmupiijjmõõžž da 150 lääʹjjteʹmes piõggviõkkstroiʹttel puʹrǧǧummuž vuuʹdest. Juuso õhttan Taarr vuuʹd säʹmmlai õõlǥtõõzzid suvddâz toimmupiijjmõõžžâst.

Saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso. Snimldõk: Sääʹmteʹǧǧ / Johanna Labba.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso fiʹttai puârast säʹmmlai tuʹšštõõvvmõõžž  piõggviõkkstrooiʹtelvoudda õhttneei ääʹššest. – Tuärjjääm Taarr beäʹl säʹmmlaid sij õõlǥtõõzzin. Säʹmmlaid alggmeeran kuulli vuõiggâdvuõđid âlgg ciʹsttjed da tuõđeʹld tieuʹdded. Fosen šõddmõõžžâst Taarr halltõõzz âlgg mââʹjeeǩâni toimmupiijjâd ââʹlmõs vuõiggâz räʹtǩǩummuš, särnn Juuso.

Miõllčuäjtõõzz altteeš, ǥu suvddâz ouddmõõžžâst leäi mõõnnâm 500 peeiʹv krååʹma ni måkam tååimaid.  Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso õõmaš še, mõõn diõtt Taarr riikk ij leäkku čõõđtam jiijjâs vuõiǥâs-stroiʹttel räʹtǩǩummšid. – Muu miõlâst tõt lij samai toolktem, ij-ǥa čuäʹjet Taarr riikkâst alggmeervuõiggâdvuõđi ciʹsttjummuž, Juuso tuâtt.

Taarr ââʹlmõs vuõiǥâs tuõđi suvddsest Taarr riikk  tuejjeem veäʹr alggmeer kulttuur suõjjeei ÕM meerlaž- da poliittlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki õõlmâs-suåppmõõžž 27 artikla vuâstta. Suåppmõõžžin lij še Lääʹddjânnmest lääʹjjviõkk.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteeʹjj
040 687 3394
tuomas.juuso(at)samediggi.fi 

Etyjin vähemmistövaltuutettu Kairat Abdrakhmanov ja Saamelaiskäräjien puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteʹǧǧ vueiʹnnlõõđi Etyj minoriteʹttväldduumniiʹǩǩin Aanrest

/in , /by

Etyj minoriteʹttväldduumneǩ Kairat Abdrakhmanov kuõʹssji Aanrest 15.-16.2.2023. Kueʹssreeis poodd minoriteʹttväldduumneǩ vueiʹnnlõõđi Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹj Tuomas Aslak Juusoin da nuuʹbb väärrsaaǥǥjååʹđteeʹj Leo Aikioin. Lââʹssen Sääʹmteeʹǧǧ tåimmorgaanin aanarsääʹmaaʹšši saǥstõõllâmkåʹdd da nuõrisuåvtõs vueiʹnnlõʹtte minoriteʹttväldduumniiʹǩǩin. 

Etyj minoriteʹttväldduumneǩ Kairat Abdrakhmanov da Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso. Snimldõk: Sääʹmteʹǧǧ / Johanna Alatorvinen. 

– Späʹssbõõššâm minoriteʹttväldduumneeʹǩǩ tääʹrǩes kueʹssreeisast. Saǥstõõlim säʹmmlaid ääiʹjpoddsaž aaʹššin, mâʹte sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeem šõõddtem aalmilaž vuõʹjjest da tõn puʹhttem tiâddõõzzin. Lââʹssen minoriteʹttväldduumneǩ leäi älšmam jm. äimmõsmuttâz vaikktõõzzâst säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid da kulttuuʹre, di Sääʹmteeʹǧǧ vueiʹtlvažvuõđin vaaikted tuʹmmstõktuõjju, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso. 

Aanar kueʹssreeis poodd minoriteʹttväldduumneǩ vuõiʹni še säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddi eeʹttǩeeʹjid, tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio eeʹttǩeeʹjid da sääʹmorganisaatioid, di kuuli säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji ääiʹjpoddsaž vueʹjjest. 

Vueiʹnnlõõttmõõžži lââʹssen minoriteʹttväldduumneǩ kuõʹssji Yle Sápmi tååimtõõzzâst da aanarsääʹmǩiõllsaž ǩiõllpieʹzzest. Lââʹssen minoriteʹttväldduumneǩ kuõʹssji väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Leo Aikio åʹrnn da tobdstõõđi pueʹrben puäʒʒhoiʹddjummša. 

Varapuheenjohtaja Leo Aikio kertoo poronhoidosta vieraille. Kuvassa Aikion lisäksi vasemmalta vähemmistövaltuutettu Kairat Abdrakhmanov, sekä vähemmistövaltuutetun toimistosta Zhazira Kul-Mukhammed, Mitra Jalali ja Anton Thomsen.
Väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Leo Aikio maainast puäʒʒhoiddjummšest kuõʹssid. Snimldõõǥǥâst Aikio lââʹssen čiʹǯsbeäʹlnn minoriteʹttväldduumneǩ Kairat Abdrakhmanov, di minoriteʹttväldduumneeʹǩǩ konttrest Zhazira Kul-Mukhammed, Mitra Jalali da Anton Thomsen. Snimldõk: Sääʹmteʹǧǧ / Johanna Alatorvinen. 

Etyj minoriteʹttväldduumneǩ ǩiččal cõggâd da lääiʹveed tiâddõõzzid, kook õhttne meersaž minoriteeʹttid Etyj vuuʹdest. Tuâjast teäddai jõskk diplomatia da jeeʹres vuäʹssbeäʹl kõskksaž õhttsažtuâj tueʹrjjummuš.  

Lââʹssteâđaid: 

Tuomas Aslak Juuso 
Saaǥǥjååʹđteeʹjj  
040 687 3394  
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Leo Aikio 
II saaǥǥjååʹđteeʹjj 
040 621 6 505 
leo.aikio@samediggi.fi 

Inka-Saara Arttijeff 
meeraikõskksaž aaʹšši piisar 
010 839 3 198 / 050 574 7 629
inka-saara.arttijeff@samediggi.fi   

Saamelaiskäräjien puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso.

Etyj minoriteʹttväldduumneǩ kuõʹssai Aanrest

/in , /by

Euroopp staanvuõtt- da õhttsažtuâjjorganisaatio Etyj minoriteʹttväldduumneǩ Kairat Abdrakhmanov kuõʹssai Aanrest 15.-16.2.2023. Minoriteʹttväldduumneǩ vuäinn kueʹssreeis poodd Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹjid, tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio eeʹttǩeeʹjid, saaʹmi siidsåbbar eeʹttǩeeʹjid, sääʹmorganisaatioid di sääʹm dommvuuʹd kooʹddi eeʹttǩeeʹjid.

Saamelaiskäräjien puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso.
Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso. Snimldõk: Johanna Alatorvinen / Sääʹmteʹǧǧ

– Lij tuõđi fiinâs, što Etyj čuäʹjat miõl ǩeässmõõžžâs sääʹmaaʹšši årra samai ååʹn, ǥu sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ da tõn tuejjeem aalmjallaš vueʹǩǩ lij kueʹssreeis vuâđđan. Etyj:in lij vääžnai rool meersaž minoriteʹtt vuõiggâdvuõđi suõjjlummšest, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso. 

Lââʹssen minoriteʹttväldduumneǩ tobdstââtt kueʹssreeis poodd jieʹllemvueʹǩǩaaʹššid da kuõʹssai Yle Sápmi tååimtõõzzâst di aanarsääʹmǩiõllsaž ǩiõllpieʹzzest. 

Etyj minoriteʹttväldduumneǩ ǩiččal cõggâd da lääiʹveed tiâddõõzzid, kook õhttne meersaž minoriteeʹttid Etyj vuuʹdest. Tuâjast teäʹddââvv jõskk diplomatia da jeeʹres vuäʹssbeäʹli kõskksaž õhttsažtuâj tueʹrjjummuš.  

Lââʹssteâđaid: 

Tuomas Aslak Juuso 
Saaǥǥjååʹđteeʹjj  
040 687 3394  
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Inka-Saara Arttijeff  
meeraikõskksaž aaʹšši piisar 
10 839 3 198 / 50 574 7 629 
inka-saara.arttijeff@samediggi.fi  

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs lij peʹcclõõvvâm sääʹmteʹǧǧlääʹjj õuddnummšest

/in , , /by

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (SPN) lij peʹcclõõvvâm tõn diõtt, što Lääʹdd halltõs ij õinn leäkku tooiʹmtam sääʹmteʹǧǧlääʹjj eeʹttiǩ-kådda. Suåvtõs õõlǥat Lääʹdd ânnʼjõž ooumažvuõiggâdvuõttčuõʒʒtõõzzi loopptummuž da taarbšum tååimaid säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ staanâm õuʹdde.

Taarr, Ruõcc da Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧi kõskksaž parlamentaarlaž õhttsažtuâjjorgaan, Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs, uuʹdi ceälkkmõõžžâs Lääʹdd halltõʹsse sääʹmteʹǧǧlääʹjj vueʹjjest Lääʹddjânnmest. Ceälkkmõõžž lie vuâllaǩeeʹrjtam Sääʹm Parlamentaarlaž Suåvtõõzz da Ruõcc Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Håkan Jonsson, Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteei da Taarr Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Silje Karine Muotka di Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteei da Lääʹdd sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs mušttat, što ÕM alggmeeraid kuõskki čõõđtõõzz 33 artikla mieʹldd alggmeerain lij vuõiggâdvuõtt mieʹrreed jiijjâs identiteeʹttest leʹbe vuäzzlažvuõđâst naaʹleez da äʹrbbvuõđeez meâldlânji di vuõiggâdvuõtt mieʹrreed tåimmorgaaneez raajõõzzid da vaʹlljeed tõi vuäzzlaid jiijjâs mõõntõõllmõõžžid ââʹneeʹl.

Lââʹssen suåvtõs veâl mušttat, što ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea da rooddsuäʹrddem jaukkummuž ǩiõttʼtõõlli komitea lie tuõttâm, što ânnʼjõž sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ lij ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžži vuâsttsaž (CCPR/C/124/D/2668/2015 da CERD/C/106/D/59/2016).

Suåvtõs vuõiǥad puäst teâđaid

Suåvtõs lij še vuâmmšam Lääʹddjânnmest kuâsttjam misinformaatio vaal-loǥstõk-kriteeʹri  jeäʹrdõõzzin Lääʹdd, Ruõcc da Taarr kõõskâst. Õlmmsânji lij ååsktõllum, što ođđ lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz meâldlaž kriteeʹr leʹčče čouggsab ko jeeʹres jânnmin.

– Tuõtt lij, što lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz meâldlânji koʹrjjuum kriteeʹr leʹčče seämma årra Taarr kriteeʹrivuiʹm, di samai  tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž  kriteeʹri meâldlaž, suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeikåʹdd tuâtt ceäʹlǩǩmest. Puk suåppivueʹsspeäʹl (Lääʹdd, Ruõcc da Taarr riikk di täi jânnmi sääʹmteeʹǧǧ) lie vuâđđeeinalla raavääm suåppmõõžž.

Lââʹssteâđ

Tuomas Aslak juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Lââʹssteâđ Sääʹm Parlamentaarlaž Suåvtõõzzâst

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (SPS) lij Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc Sääʹmtiiʹǧǧi kõskksaž parlamentaarlaž õhttsažtuâjjorgaan. Taarr, Ruõcc da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ jååʹđte suåvtõõzz 16 mannu põõʹjin. Piisarkåʹdden toiʹmmai tõt Sääʹmteʹǧǧ, ǩeäʹst vuârstes lij jååʹđtemvasttõs. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad eeʹttkõʹsttjid Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõʹsse vaalpââjas.

Saaǥǥjååʹđteei Juuso vuässõõđi Arctic Arts Summi´tte Yukonist 

/in , /by

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso vuässõõđi Whitehorse gåårdest Yukonist Kanadast jäʹrjstum Arctic Arts Summiʹtte, kååʹtt miârkkšââvv Aarktlaž čeäppõõzz jõnnsåbbar, ǩieʹssmannu 27.–29. peeiʹv 2022.  

Kuälmad vuâra jäʹrjstum šõddmõš noori õõutsâjja aarktlaž jânnmi da sirkumpolaarlaž vuuʹd alggmeerai eeʹttkõʹsttjid. Aarktlaž čeäppõõzz jõnnsåbbar jurddjen lij raaveed čeäppõõzz da kulttuur tââʹvest di oouʹdeed čeäppõõzz da kreevsõs suõʹrji sirkumpolaarlaž õhttsažtuâj. Eeʹjj 2022 noorõõttmõõžž teeman lij Connection to Land (õhttvuõtt maddu).  

– Čeäppõs lij miʹjjid alggmeeraid õhtt kaallšõs nääʹll õlmmeed da saǥstõõllâd ääiʹjpoddsaž aaʹššid. Täujja meeʹst čeäppõõzzâst kuâsttai ravvsen alggmeerai ärvvmaaiʹlm di õhttvuõtt mij äʹrbbvuõđlaž määddaid da čaaʹʒʒid. Âânam kaallšõs äʹššen, što sirkumpolaarlaž vuuʹd alggmeerai eeʹttkõʹsttjin lie näkam noorõõttmõõžž, koin noorõõttâp õõutsâjja čeäppõõzz miârkin, tuâtt sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Juuso.  

Šõddmõõžž ääi’j saaǥǥjååʹđteei Juuso vuässõõđi puk koolm Sääʹmtiiʹǧǧi da Taarrjânnam di Ruõccjânnam kulttuursuåvtõõzzi (kulturrådet) da čeäppõõzz ooudâsviikkâmkõõskõõzz kaaunõõttmõʹšše, koʹst saǥstâʹlle jm. pueʹttiääi’j õhttsažtuâjast. 

Looǥǥ lââʹzz noorõõttmõõžž pirr: https://arcticartssummit.ca/  

Snimldõk: Saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da Taarrjânnam Sääʹmteeʹǧǧ suåvtõõzz vuäzzlaž Maja Kristine Jåma. 

Lââʹssteâđ: 

Tuomas Aslak juuso 
Saaǥǥjååʹđteei  
040 687 3394 
tuomas.juuso@samediggi.fi  

Läʹdd lij tuejjääm vuâstta ÕM juõʹǩǩnallšem rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž kuõskki õõlmâs-suåppmõõžž

/in , , /by

ÕM rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž ǩiõttʼtõõli komitea (CERD) uuʹdi vuõssmõs vuâra räʹtǩǩummuž, koʹst tuõʹtteš Lääʹdd tuejjeem vuâstta ÕM juõʹǩǩnallšem rooddpâiʹlǩiõččmõõžž kuõskki õõlmâs-suåppmõõžž. Komitea õlmmii räʹtǩǩummšes 13. ǩieʹssmannnust 2022 sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe primmum oummuid kuõskki ääʹššest. Komitea vuârdd Lääʹdd halltõõzzâst, što tõt jåttat ǩirrsânji saǥstõõllmõõžžid, koin taʹrǩsteʹčeš sääʹmteʹǧǧlääʹjj sääʹm-meäʹrteeʹlm kuõskki 3 §.

Tuõttum neuʹrrummuš kuâskk ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâz (KHO) tåimmjummuš eeʹjj 2015 sääʹmteʹǧǧvaalin. Komitea ǩeäčč, što KHO räʹtǩǩummuž liâ vuäittam pannveärlânji muʹtted jiõnsteeikååʹdd norrõõzz da nääiʹt vaaikted Sääʹmteeʹǧǧ vueiʹtlvažvuõʹtte vuõiggmiõllsânji eeʹttkâʹstted Sääʹm-meer da tõn ouddõõzzid.

Nuʹt tõk KHO räʹtǩǩummuž, kook krååʹma seʹlvv vuâđ čoʹrste ääiʹjab primmum viõǥǥâst åårrai lääʹjj toʹlǩǩummšest, koon nuʹt KHO ǥu Sääʹmteʹǧǧ leʹjje välddam, neuʹrrii läittai vuõiggâdvuõđ Sääʹm-meer vuäzzliʹžžen kollektiivlânji mieʹrreed sääʹmteeʹǧǧ norrõõzzâst da vuässõõttâd õõlmâs aaʹšši håiddmõʹšše õõlmâs-suåppmõõžž 5 (c) artikla suõjjeem naaʹlin.

Komitea tuõđi, što KHO lij siiʹsǩâttam uuʹccmõsân 53:st 93:st tuʹmmstõõǥǥstes jiõnsteeʹjid vaal-loǥstõʹǩǩe ”obbärvvtõõllmõõžž vuâđald” čuäʹjteʹǩani, što sij leʹčče tiuddâm õõut sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj 3 §:st šiõttuum objektiivlaž kriteeʹrin.

Suåppâmneuʹrrummuž teevvmõššân komitea siâzztââll, što Lääʹddjânnam jåttat ǩirrsânji vuõigg saǥstõõllmõõžž sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj 3 § täʹrǩstem diõtt. Saǥstõõllmõõžž aʹlǧǧe jieʹlled tõn ainsmâʹttem vääras, što sääʹmteeʹǧǧ vaalin jiõnnvuõiggâdvuõđ kuõskki kriteeʹr meäʹrtõõlât ciʹsttjeeʹl saaʹmi vuõiggâdvuõđ uʹvdded äävas da tiõttu vuâđđõõvvi ouddmiâsttmõš sij jiijjâs vuäzzlažvuõʹtte da poliittlaž vuässõõttmõʹšše õhttneei aaʹššin.

– Vuârdam Lääʹdd riikk šiõhttlõõttâm tuõttsõsnalla rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž ǩiõttʼtõõli komitea uvddma viõrrleei räʹtǩǩummša da viikkâm sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž ååʹn maaʹle, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž ǩiõttʼtõõli komitea räʹtǩǩummuš vuâđđââvv eeʹjj 1965 juõʹǩǩnallšem rooddpâiʹlǩiõččmõõžž jaukkummuž kuõskki meeraikõskksa õõlmâs-suåppmõʹšše. Õõlmâs-suåppmõš ǩeâldd grååm ǥu čårstummuž“roodd” vuâđald, še juõʹǩǩnallšem eetnla alggpuättmõʹšše vuâđđõõvvi miârktum leʹbe tuõttvueʹǩǩšõs ooumažvuõiggâdvuõđi neuʹrrummuž.

Läittai laittu KHO 30.9.2015 da 13.1.2016 uʹvddem tuʹmmstõõǥǥin, kook kuõʹsǩǩe sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe meârkmõõžž. Läittai ǩiõʹčče, što vääʹldeeʹl sääʹmteʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe ooʒʒjid vuâstta vaal-luʹvddkååʹdd čõõđviikkâm läkka ǩeeʹrjtõvvum objektiivlaž kriteeʹri ärvvtõõllmõõžžtuʹmmstõõǥǥ liâ olggnam saaʹmi jiijjâs nääʹleez da äʹrbbvuõđi vuâđald priimmʼmõõžž kriteeʹrin da vaʹsttääm tõid ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâz “obbtuʹmmjõõzzin”.

Ålggministeria teâđtõs 14.6.2022

Komitea räʹtǩǩummuš 13.6.2022

Lââʹssteâđaid:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteei
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi